Nicolaus- Norras Stavangeri kloostris elav eestlasest munk, kes määrati Fulco abiliseks. Meinhard-augustiinlaste ordu koorihärra, kes levitas liivlaste seas ristiusku. 1186-1196 esimene Liivimaa piiskop. Theoderich-munk, kes oli Meinhardi abiline, 1191 läkitas Meinhord Eestimaale misjonitööd tegema, hiljem Eestimaa piiskop, langes Lindanise lahingus, Mõõgavendade ordu rajaja. Kaupo-Toreida vanem,lasi end Theoderichil ristida,temast kujunes sakslaste usin abiline ristiusu levitamises. Berthold-1196-1198 Liivimaa piiskop, korraldas liivlaste vastu ristisõja 1198 aastal, hukkus esimeses lahingus. Albert- 1199- 1229 Liivimaa piiskop, Liivimaa vallutamise peaorganisaator ja juht. Lembitu-Oli Sakala vanem ja sõjaline liider muistses vabadusvõitluses, suri Madisepäeva lahingus 21. september 1217.
nime, kukub Oleviste tornist alla surnuks. Sellesisulisi muistendeid on leida ka liivlaste, kuid eriti rohkesti skandinaavlaste seas. Muistendite laialdane levik tõestab Oleviste kiriku erakordsust või selle suurt vanust. Oskar Loorits asetab Oleviste muistendite tekkimise Eestis XII sajandisse, s.o. aega enne taanlaste tulekut. Kirk sai nime Norra kuningas Olav Haraldssoni (995-1030) järgi, kes võttis noorena osa viikingiretkedest Lääne-Euroopas, laskis seal ennast ristida ning 1015.aastal Norrasse naastes vabastas selle Taani ja Rootsi võimu alt. Riiki valitses ta kuni 1028. aastani, siis oli ta sunnitud paganausuliste suurnike ülestõusu tagajärjel põgenema Kiievisse oma sugulase vürst Jaroslav Targa juurde. Olav pöördus 1030. aastal kodumaale tagasi, et taastada võimu, kuid langes 29. juulil võitluses Taani kuninga Knut Suure vägede vastu. Ta tunnistati hiljem pühaks ning tema surmapäevast kujunes Norra riiklik püha
planeetidevahelises konföderatsioonis). Ristimine - ristimine on märgiks, et inimene on saanud Jeesuse järgijaks, ja paljudes perekondades ristitakse laps juba varsti pärast sündi. Lapse vanemad tõotavad kasvatada teda kristlaseks. Sageli valib perekond ristivanemad, kes aitavad vanemail last kristlikult kasvatada. Osa kristlasi ristitakse vanemana, sest nende perekond või kirik on seisukohal, et on parem oodata, kuni inimene suudab ise otsustada, kas ta tahab end ristida lasta või mitte. Mõnedes kirikutes viiakse ristitav väikesesse basseini, kus vesi ulatub pihani, ja surutakse korraks vee alla. Teistes kirikutes kasutatakse ainult veidi vett. Preester või pastor kasutavad seda ristimärgi tegemiseks ristitava laubale ja natuke vett valatakse talle ka pea peale. Mõned vaimulikud presbüter - koguduse vanem v. koguduse juhatuse liige diakon - abivaimulik, hooldaja, hoolekande korraldaja
taanlasi lahkuma. Teade võidust saadeti laiale üle Eestimaa ning kõik kutsuti osalema ülestõusul. 1223-Eestlased ründasid kõikjal saklasi ja võtsid linnused üle. Oma valdusesse saadi kogu maa peale Tallinna. 1224-Tartu langemine. Eestlased ristitud. 1227-Suur sakslaste vägi liikus üle jää saartele. Muhu linnus vallutati ja hävitati. Edasi liiguti Saaremaale, kus saarlased alistusid ja lasid end ristida. Vabadussõja lõpp! Isikud 1. Meinhard- Üksküla piiskop. Tema ülesandeks oli ristiusustada Liivimaa. 2. Berthold- Üksküla järgmine piiskop. Sai paavstilt volituse ristisõja korrlaldamiseks, et liivlased jõuga alistuma panna. Riia all toimus lahing, kus Berthold hukkus. 3. Theoderick- Meinhardi tähtsaim abiline ja hiljem Eestimaa piiskop. Mõõgavendade ordu loomise initsiaator. 4. Albert- Üksküla piiskop alates 1199 aastast
vastu. See aeg kestis mitu sajandit ja talurahvas oli harjunud endast jõukamate ja targemate külavanemate valitsemisega. Kui aga tulid Sakslased ja Taanlased siis esimesena said hirmu tunda just jõukamad inimesed, kes satusid röövlite ja rüüstajate küüsi. Lihtrahvajaoks ei muutnud uurt midagi, lihtsalt vahetus võimukandja. Enne kummardati Eestlasi siis nüüd Sakslasi. Suurimaks kultuuri mõjutajaks sai ristiusk. Kristlased alustasid suurt projekti, ristida kõik paganad kes siin elavad. Ristimisest sai suurim alus mis on meie kultuuri mõjutanud läbi sajandite. Alates uute kommete kujunemisest nagu kirikus käimine kuni vanade kommete väljs juurimisega nagu ohverdamine ja hiiel käimine. Nendega tegeldi küll ka hiljem. Aga ratas oli veerema lükatud ja seda enam peatada ei saanud. Hiljem sai kristlusest meie hariduselu mõjutaja sest said ju noored haridust kirikukoolis, neid õpetati lugema ja kirjutama. Esimene
Frangid olid germaani hõimud, kes elasid Reini jõe kesk- ja alamjooksul. 4.sajandil tungisid mereäärsed frangid (nn saalifrangid) Rooma riigi territooriumile ja rajasid tänapäeva Belgia aladele oma varase riigi. Kuninga dünastiale (merovingid) pani 5.sajandil aluse Merovech. Tulevase suurriigi tegelikuks rajajaks peetakse Chlodovech'i (valitses aastatel 466- 511): 1) Võttis vastu ristiusu, mille järel olid kõik frangid sunnitud laskma end ristida. Edaspidi toetas katolikukirik Chlodovech'i tema ettevõtmistes. 2) Tegi Pariisi pealinnaks. 3) Lasi kokku koguda ja kirja panna frangirahva kirjutamata seadused (tavaõigus). ,oööest kujunes saaliõigus. 5. Karl Martell. Pärast Chlodovech'i surma Frangi riik lagunes ja merovingide kuningad kaotasid igasuguse võimu. Algas ,,laiskade kuningate ajajärk" (- kuningad olid andetud ja riiki juhtisid
Sauluse ümber sähvatas valgus, ta kukkus ning kuulis Jeesust temaga kõnelemas. Kui Saul maast üles tõusis ja silmad avas, ei näinud ta enam midagi mees oli pimedaks jäänud. Ta juhatati linna ning mees palvetas kuni tema juurde saabus üks jüngritest, kes ta taas Jumala abiga nägijaks tegi. Kuigi Pauluse ajaloolisuses ei kahelda, peetakse seda sündmust ikkagi ainult piibli legendiks. Kui Saulus nägemise tagasi sai lasi ta ennast ristida, samuti hakkas ta kuulutama Jeesust, et see on Jumala poeg. Räägitakse ka, et just siis muutis Saulus oma nime Pauluseks. Tegelikult on tal need mõlemad nimed kogu aja koos olnud. Saulus oli lihtsalt tema juudi nimi ning Paulus Rooma kodankunimi. Tollal oli paljudel kaks nime. Peale ristimist veetis ta kolm aastat erakuna ja hakkas siis ennastsalgavalt jutlustama. Ta reisis väga palju arvatakse, et mees läbis oma teel pea 13 000 km, mis on tolle aja kohta
Läänemerel hakkasid liikuma saksa kaupmehed, kes saavutasid peagi olulise positsiooni Ojamaal (kaubakeskus). Sealt suunduti Venemaa linnadesse. 1148. a. paiku tuli augustiinlaste ordu koolihärra Meinhard Väina jõe suudmes elavate liivlaste juurde ja hakkas seal ristiusku levitama. 1186. a. pühitseti ta Liivimaa piiskopiks. Ükskülla rajati kirik ja kivilinnus. Viimast pakuti liivlastelegi kaitsevarjuks, kui nad nõustuvad ristiusku vastu võtma. Mõned liivlased lasid end ristida, k.a. Toreida vanem Kaupo. 1191. a. suvel läkitas Meinhard Theodorichi Eestimaale misjonitööd tegema. Peagi said liivlastele selgeks sakslaste tõelised plaanid. Pärast Meinhardi surma nimetati uueks piiskopiks Liivimaal Berthold. Tal tekkisid kohe liivlastega teravad tülid ja nii pöördus piiskop tagasi Saksamaale. Sissetungi algus Rooma paavsti toetusel kogus Berthold tugeva ristisõdijate väe ja tuli 1198. a. suvel Liivimaale tagasi
Sellega õnnestuski neil linnus vallutada. Tartu langemisega oli kogu Eesti mandriosa sattunud võõraste valitsejate võimu alla. Vabana püsis esialgu vaid Saaremaa. 1227. aasta jaanuaris, kui meri oli tugevalt jääs, kogusid sakslased suure väe. Pärnu jõe suudmest liiguti edasi mööda merejääd. Kuna jää olnud väga libe, siis jõuti alles üheksandal päeval Muhu linnuse alla. Nähes nii suurt väge, pakkusid muhulased rahu ja lubasid end ristida lasta. Suurem osa sakslasti sellega ei nõustunud ja nõnda asuti linnust piirama. Muhulased võitlesid vapralt ja alles kuuendal päeval õnnestus ülekaalukatel jõududel tungida linnusesse, kus korraldati metsikud tapatalgud. Edasi liikus vaenuvägi Valjala alla, kus olnud Saaremaa suurim ja tugevaim linnus. Hinnates kainelt kujunenud olukorda, eriti asjaolu, et linnus oli piisavalt rahvast täis ning polnud kaitset kivide ja ammuküttide noolte eest, otsustasid saarlased sõlmida rahu.
ka inimressurside poolest.Esialgu piirdusid kontaktid kaubavahetusega (kuld, elevandiluu, väärispuit, + orjad). Olulisemaks euroopaliku kultuuri elemendiks Aafrikas muutus kristlus. Tähelepanuväärseks osutus eurooplaste kristlik misjonitegevus Kesk-Aafrikas Kongo jõe alamjooksul,kus asus Kongo riik.Esimesed Portugali ekspeditsioonid sellesse piirkonda toimusid juba aastatel 1482-1494.Nad võeti hästi vastu ning Kongo valitseja ja mitmed ülikud tema lähiskonnast lasid end ristida.Portugallased aitasid Kongo valitsejal koostada kultuurialaste muudatuste kava-kõige tähtsamal kohal oli ristiusu juurutamine ja haridussüsteemi organiseerimine.Pealinnas rajati kool 400-le õpilasele. Enamik rahvast jäi truuks traditsioonilisele hõimuusundile: fetisite kummardamisele,esivanemate kultuseleja kohalike jumalate austamisele.See teravdas suhteid portugallastega ning lõputud sõjad laastasid maa.17.saj lõpul oli Kongo pealinn mahajäätud.18.saj algus tõi kaasa kristluse
Miks kujunes Frangi suurriigi iga lühikeseks? 843 Verduni kokkuleppega jagunes Frangi riik kolmeks. Chlodovech Karl Martell Pippin Lühike Karl Suur (Karolingi (Merovingi (Merovingi (Karolingi dünastia) dünastia) dünastia) dünastia) 495 a lasi end Tõrjus araablaste Lubas paavste Esimene keiser, aitas koos kaaskonnaga rünnakuid, 732 aidata, kui ta võidelda langobardide ristiusku ristida. Pontiers lahing. kroonitakse Frangi vastu. Vallutas Pürenee Frangi riigi rajaja, Esimene tugev riigi kuningaks. poolsaare põhjaosa, vallutab terve majordoomus. Majordoomus, Itaalias langobartide Gallia. Kuningas. hiljem kuningas. kuningriigi, Põhja- Saksamaa, suur osa Lääne-Euroopast.
riigis sellel hetkel tavaline kurjategijate hukkamise viis. Jeesus maeti hauda, mis suleti kiviga. Kolmandal päeval tulid mõned Jeesust järginud naised tema surnukeha võidma. Nad avastasid, et haud oli tühi. Järgnevatel nädalatel nägid paljud Jeesuse sõbrad teda elusalt ning uskusid, et Jeesus on surnuist üles tõusnud Jumala väe abiga. Nad jõudsid järeldusele ning hakkasid teistele kuulutama, et Jeesus on messias, universumi valitseja ja kõik kes lasevad ennast ristida, päästetakse nende pattudest. AJALUGU Kristlus tekkis judaismi haruna 1. Sajandil p.Kr. kuid levis peagi paljudesse riikidesse ning sai maailmausundiks. Algul oli kristlus vaeste ja orjade usund, kuid peagi võtsid selle üle ka kõrgematesse ühiskonnakihtidesse kuuluvad inimesed. Kristlus on praegusel hetkel pooldejate arvu poolest esimesel kohal. Kuna kristlus kasvas välja judaismis, siis on ta äga palju põhitõdesid üle võtnud Vana Testamendist.
Petlema, kui Maarja oli lapseootel. Rännakul sünnib neile laps Jeesu. Kuna majas kohta ei leitud kohta, siis mindi lauta. - Emakeel oli Aramea keel. Tundis Vana Testamenti ja oli õppinud sünagoogi koolis. Ta oli juut. - Alles 28.a. alustas Ristija Johannes meeleparandus jutlustega, mida ta pidas Jordani jõe ääres.. Peamine sõnum "parandage meelt, sest taevariik on lähedak". Ta ristis jões veega inimesi ja ka Jeesus lasi end ristida. Kuid siis Johannes vangistati, hakkas Jeesus ringirändama ja õpetama. - Ta oli u 30 aastane. Ta rändas umbes 3 aastat ja ta õpetas seadusi, mis jumal oli Moosele andnud, kui natuke teisel kombel. Ta kogus enda ümber rühma inimesi, kellega ta rääkis ja kes old tema õpilased. Ta nimetab, et jumala riik on lähedal. Teda saatsid 12 meest ehk apostlit (kreeka keelest tulnud sõna saadik). Lisaks 12 apostlile
märtsil Filipiinide Homonhoni saareni. Selleks ajaks oli laevade meeskondadest veel 150 meest elus. Kohalike keelt mõistis ori ja tõlk Enrique Melaka, kellest sai esimene inimene, kes pärast reisi ümber maailma oma kodukanti tagasi jõudis. Edasi mindi Cebu saarele, kus õnnestus saare kuningas Humabon ja mõned tema alamad ristiusku pöörata. Kui naabersaare Mactani pealik nimega Lapu-Lapu ei lubanud end ristida, otsustas Magalhães kohalikud relvade abil alistada ja ristida. 27. aprillil toimunud lahingus said hispaanlased tulirelvadest hoolimata lüüa ja pidid põgenema. Lahingus sai surma ka Magalhães. Magalhãesi laevadest jõudis ainsana Hispaaniasse tagasi 6. septembril 1522 Juan Sebastián Elcano juhtimisel Victoria. Kokkuvõte: Maadeavastused laiendasid oluliselt eurooplaste maailmapilti. Seni olid Euroopas tuntud 3 maailmajagu: Euroopa, Aasia ja Aafrika. Nüüd täienes loetelu veel ka Ameerikaga. Viimast hakati nimetama Uueks Maailmaks
JOHANN WOLFGANG GOETHE Noore Wertheri kannatused Ly Härm 10d Werther ja loodus: Lk. 8- Kohe siinsamas lähedal on kaev, kaev, mille kütkeks ma olen otsekui Melusine oma õdedega. ... Madal ringmüür kaevu ümber, seda piiravad kõrged puud, selle paiga jahedus- kõiges selles on midagi salapärast. Koguni kõhedaks tegevat. Ei möödu ainsatki päeva, mil ma oma tunnikese seal ei istu. Lk. 24- See on imeline, kuidas ma siia jõudsin ja künkalt alla haljendavasse orgu vaatasin, kuidas ümbrus mind veetles. Seal see salu! Ah, võiksid sa selle varju peituda! Teal too mäehari! Ah, võiksid sa sealt kaugele-kaugele vaadata! Ridastikku kulgevad kuplid ja kutsuvad orud! Oh, võiksin ma neisse kaduda! Lk. 44- Mu südant täitvast soojas tundest elava looduse vastu, mis mind senini tegi nii õnnelikuks ja muutis maailma mu ümber paradiisiks, saab mulle nüüd talumatu piinaja, kiusaja, kes jälitab mind igal sammul. Kui ma muidu...
KESKAEG 1208-1558 · Theoderich tsistertslaste ordu liige. Põhjala ristisõja juhtivamaid isikuid. Mõõgavendade ordu rajaja. 1211 Eestimaa piiskop. Viis Eestis ristimisi läbi · Albert- paavsti poolt määratud Liivimaale III piiskop. Liivimaa paganate ristija · Kaupo- oli Turaida vanem, arvatakse, et oli esimene, kes lasi end rahvaga ristida ja hiljem sõdis ka ristisõdijatega koos paganate vastu. · Lembitu eestlaste vanem Sakala maakonnast. Organiseeris võitlust ristisõdijate vastu. · Wolter von Plettenberg- Liivi ordumeister, suutis ajutiselt sõjajõudusid ühendada ja venelasi lüüa. Õnnestus kindlustada mitmekümneaastane rahu Liivimaal. · Melchior Hoffmann- kasukavalmistaja. Teda mõjutas Martin Luther, hakkas luteri jutlusi pidama. · Innocentius III Rooma paavst
bulgaaria riik. Idapoolsed andid olid aga Ukraina aladel. Taheti jumalasõna tõhusamalt levitada, vennad Kyrillos ja Methodios töötasid välja kaks tähestikku: glagoolitsa ja kirillitsa. Kreeklased palusid Varjaage et nad tuleks neid valitsema, sest neil endil polnud riigis korda. VanaVene asutas Rjuriku(varjaagide pealik) kaaskondlane Oleg, kes vallutas Peale Rjuriku surma Kiievi ja pani aluse vana vene riigile. 988.aastal lasi vürst Vladimir enda kogu kaaskonnaga ristida ja kehtestas usu ka oma riigis. Jaroslav Targa ajal vallutati palju maid(mustast merest läänemereni) Kuna võim jagati vendade vahel ära, siis hakkasid nad võimu pärast kaklema ning toimusid tülid ja kodusõjad. 16) Selgitage mõisted: Keskaeg Ajalooperiood 518 sajand Majordoomus Frangi riigis valitseja majapidamisjuht ja sõjalise kaaskonna ülem Ariaanlus 7 4 sajandil levinud kristlik õpetus Kirikuriik üks itaalia tähtsamaid riike alates 6.sajandist
lahingus Ümera jõe ääres 1210.aastal, mil eestlased ründasid ristisõdijaid ootamatult ning saavutasid võidu. Ümera lahing oli eestlastele oluliseks võiduks, tõestades, et sakslased pole võitmatud. *1212 sõlmiti omavahel kolme aastane vaherahu ning 1215.a selle lõppedes piirati eestlaste poolt Riia. 1215.a läksid ristisõdijad rüüsteretkele Lõhavere linnuse juurde, kus eestlased jäid alla ja lasid end ristida *1217.a. – veebruar ründasid eestlased koos venelastega Otepää linnust, mis oli sakslaste valduses. Oli edukas. Sakslased läksid minema. Eestlased suutsid kokku koguda 6000 meest. *21. September 1217 toimus muistse vabadusvõitluse suurim lahing- madisepäeva lahing. Eestlased kaotasid ning lahingus langes Sakala vanem Lembitu. 10
Jeesuses nähti Moosese seaduse taganejat. Ristiusu levik Kristlust levitasid mitmed usukuulutajad ehk apostlid,kelle seas olid tähtsaimad peetrus ja paulus.Pärast Jeesuse surma rännati Rooma,Süüriasse,Väike-Aasiasse ja Kreekasse.Paulus ütles,et kristlus on kõikidele rahvustele mõeldud.Tänu sellele levis see usk kiiremini. Constantinius-Oli vana-rooma keiser 306-336pKr,legaliseeris ristiusu,lasi rajada Konstaninoopoli,võttis ette palverännaku Jeruusalemma,surivoodil lasi end ristida Theodosius Suur-(347-395)viimane vana rooma keiser,kes riigi mõlemad pooled lühikeseks ajaks oma võimu alla ühendas,pärast tema surma 395.aastal jagunes riik lõplikult kaheks teistest sõltumatuks osaks:Lääne-Roomaks ja Ida-R'oomaks I sajandil Juudamaal tegutsenud jutlustaja Jeesuse õpetus põhines Juutide messia ootusel. Jeesus, kes maal ringi rännates kuulutas jumalariigi ehk taevariigi peatset saabumist.Jeesus rääkis, et taevasse saavad ennekõike viletsad ja põlatud
Nii vallutatigi nende "pesa" Zara linn. Veneetslased suutsid aga veenda sõdalasi, et pole vahet, kas võidelda Pühal Maal või Bütsantsi vastu ja nii vallutatigi 1204 tormijooksuga Konstantinoopol. Lõhuti rohkem, kui suudet kaasa tuua. Ei halastatud isegi kloostritele, kirikutele ja raamatukogudele. 1268-Egiptlased vallutasid Antiookia 1291-Langes viimane tugipunkt Akka Idamaadele suunatud ristisõdade mõte kadus ning peagi avastasid kristlased palju teisi Euroopa rahvaid, keda ristida. Ristisõdade tulemused Kaubavahetuses algas kiire tõus. Juhtivateks linnadeks said Itaalia linnad. Samuti õpiti tundmatuid käsitöövõtteid. Nt hakati valmistama paberit. Suur oli ka kultuuriline mõju. Muutusid mood, riided. Kas ristisõdade põhjused ja ootused täitusid? Vaatlen neid eelkõige esimestel lehekülgedel toodud nelja punkti abil Soov leida uusi maid, kuhu elama asuda ei täitunud, viimaks vallutati kõik eurooplaste tugipunktid Ees-Aasias.
ristisõdijaid , ning aegamööda painutasid nad Eesti uuesti oma võimu alla . Tartu langes aastal 1224 , üksnes Saaremaa jäi vabaks. Saarlasi hävitama õhutas paavsti saadik Modena Wilhelm . Vallutajad ajasid aastal 1227 kokku 20 000 meest ja suundusid üle jää Saaremaa poole . Üheskoos vallutati Muhu linnus kuigi selle kaitsjad pakkusid rahu . piirajad võtsid vastu Valjala linnuse meeste rahupakkumise. Sinna tulid kokku ka teiste Saaremaa kihelkondade vanemad , kes lasid ennast ristida . Nõnda pidime meie eestlased lõpuks tunnistama ristiusku ja läänest tulnute tugevust. Reformatsioon e. Usuvahetus 16. sajandi esimese poole olulisemateks märksõnadeks Liivimaa ajaloos on kirikuelus reformatsioon, välispoliitikas suhted venelastega ning sisepoliitikas ordumeister Wolter von Plettenbergi tegevus.16. sajandi algul hakkas katoliku kiriku siseelus ilmnema raskusi.
40 päeva pärast ülestõusmist nägid jüngrid Jeesuse taevasseminekut. See oli viimane kord, kui nad Jeesust nägid. Aga enne seda, kui ta lahkus, ta lubas, et saadab lohutaja, jumala püha vaimu, ning jüngrid jäid ootama. Ühel päeval kuulsid nad tuule kohinat ning nägid tuleleeke oma peade kohal. Vaimustusega kiirustasid nad kõigile teatama, et Jeesus on jumala poeg, et ta on surnuist üles tõusnud jumala väe abil ning kõik, kes usuvad, et Jeesus on messias ning lasevad end ristida, päästetakse nende pattudest. 4 EVANGEELIUMIT kui tahame tutvuda jeesuse elu ja õpetusega, on meie käsutuses vaid 4 kirjutist. Jeesuse lugu e. ,,evangeelium" e. ,,hea sõnum" on esitatud neljas raamatus: Matteuse evangeelium, Markuse evangeelium, Luuka evangeelium ja Johannese evangeelium. Miks 4 evangeeliumi? Ehkki evangeeliumides on palju ühist materjali, tutvustab igaüks neist Jeesuse isikut ainupäraselt.
1199 Piiskopiks saab Albert, kelle eesmärgiks on rajada Liivimaal kirikuriik, mis alluks paavstile. 1201 Alustati Riia linna ehitamist. Ristiusustamise tugipunkt ei olnud enam Lübeckis, vaid hoopis Riias. 1202 Asutati alaliselt kohal viibi eliitväe osa ehk Mõõgavendade ordu. Miks algasid siinsetel aladel Ristisõjad? · Kaupmeeste turvalisus ning pääs Venemaa turule. · Ihaldati maad. See tundus üsna lihtsa vallutus objektina. · Siinseid paganaid taheti ristida. Liivimaa ristisõja osapooled Sengalid Rootslased Idaslaavlased Seelid Taanlased Leedulased Liivlased Kuralased Sakslased Eestlased Latgalid Miks muistne vabadusvõitlus (1208-1227) kaotati? 1
Lutherit ketserluses. Lutheri populaarusus ainult kasvas. Tõlkis Piibli saksa keelde. Uus Testament ilmus 1522. ja kogu Piibel aastal 1534. See lõi alguse saksakeelsele jumalateenistusele ning andis võimaluse tõsta rahva haridustaset. Taunis pühakue ning pühakute säilmete kultust. Philipp Melanchthon Laialdane tegevus hariduse alal. Saksamaa õpetaja. Andreas Karlstadt ülistas töökust ja ettevõtlikkust. Ajendas pildirüüste. Anabaptistid taasristijad. Tuli ristida täiskasvanuid, mitte lapsi. Thomas Müntzer lõi talupoegadele ja linnakehvistule toetuva suuna. Tõlkis ladinakeelse missa saksa keelde, hümnide tõlkimisega rajas aluse koguduse laulule. Maapealse jumalariigi saavutamiseks pidi keskenduma sotsiaalsete ja majanduslike probleemide lahendamisele. Talurahvasõda. 1524-1526. Müntzeri seisukohad olid selle aluseks. (aadlilossid hävitada blabla..) Suured talupoegade väesalgad. Taotleti ,,jumalikku õigust" ja isegi pärisorjuse kaotamist
"nagu paradiisis". Ikoon on aken ülevasse. Eriti eakamatele inimestele, keda on õigeusklike palverändurite hulgas kõige enam, annab sisenemine pühasse ruumi ettekujutuse, mida tähendab sisenemine igavikku, enne kui nad surevad. Traditsiooniliselt tulevad kreeka õigeusklikud Pühale maale palverännakule vanas eas. Nad valmistavad end ette heaks surmaks ja paradiisi pääsemiseks. Palverännaku käigus lasevad nad end Jordani jões uuesti ristida, kandes valgeid surilinasid milledes nad end matta lasevad. Palverännaku kõrghetk on püha tule tseremoonia, mil nad ootavad Püha Haua kirikus Kristuse haua kohal pimeduses küünaldega ülestõusmise hetke. Ajalugu Kirik asutati 33 pKr Nelipühal ning selle asutajad jäid alati apostlite õpetusse ja osadusse ja leivamurdmisse ja palvetesse (Ap 2:42). Apostellik suktsessioon ulatub tagasi algkiriku viie keskuseni Rooma, Jeruusalemma, Antiookia, Aleksandria ja Konstantinoopoli kirikuni.
Nende suur huvi Baltimaade vastu tulenes sellest, et selle kaudu oli hea kaubelda Vene vürstiriikidega. Lisaks Saksa kaupmeestele olid aktiviseerunud ka Taani kaupmehed. 12. sajandi lõpuks olid Soome ja Baltikumi rahvad jäänud Euroopa viimasteks paganateks ning jäänud ida- ja läänekiriku vahele. Seetõttu oli nende allutamine ja ristimine ka peaaegu paratamatu. Saksa Taani enamus ja kuna tahtsid meid ristida oleme ju paganad. Huvitatud olid feodaalid tahtsid uusi maid, talupoegi. Kaupmehed uued ja head kaubateed ja kaubalinnad. Katoliku kirik - ristiusustamine 22. 3 I piiskopi tegevus Piiskop Meinhard augustiinlaste ordu koorihärra, rahulikum mees. Hakkas ristiusku levitama Väina jõe suudmes elavate liivlaste hulgas. (Ümera lahing eestlased võitsid.) (Piiskop Berthold ) Liivimaa piirkop, petsid inimesi ristimisega, tegellik plaan maa alistamine
Toreida vaherahu Muistse vabadusvõitluse vaherahu, 1212 kevadel sõlmitud kolmeaastane vaherahu liivlaste, latgalite, eestlaste ja hiljem ka sakslaste vahel kolme maleva manööver 1215 ühisaktsioon liivlased, latgalid ja eestlased sakslaste vastu, Riia linna täielik sissepiiramine; see ei andnud tulemusi, kuno oli liiga vähe jõude võiduristimine 1220 hakkasid taanlased ja sakslased Põhja-Eesti piirkondi võidu ristima, sest, kes jõudis enne ristida, see loeti maa isandaks. Dannebrog Taani Kuningriigi lipp on üks maailma vanemaid riigilippe. Esimene kirjalik mainimine selle kasutamisest pärineb 14. sajandist. Nimi Dannebrog tähendas vana-taani keeles "taanide riie". ISIKUD: Ingvar Rootsi kuningas. Tegi u 600 a. sõjaretke Eestisse, langes lahingus eestlaste vastu. Halfdan Valge Norra kuninga poeg, langes Eestis. Astrid ja Olaf Norra kuninganna ja tema poeg, kes vangistati eestlastest mereröövlite poolt ja müüdi orjadeks.
linnuses sakslastele kallale. Peagi olid vabad ka Otepää ja Tartu. Õnnestus kogu maa oma valdustesse tagasi saada. 1223 Tuli sakslaste vägi Viljandi linnuse alla. Eestlased pidid alistuma rohkete langenute ja veepuuduse tõttu ning uuesti ristiusu vastu võtma. 1222 astuti ühendusse Pihkva ja Novgorodiga 1224. Mõõgavendadeordu(sakslased) vallutab Tartu. 1227 Sakslased muhu linnuse all. Vägi oli suur ning muhulased pakkusid rahu ja lubasid ennast ristida, sellega Sakslased aga ei nõustunud ning peale kuut päeva võitlust pääsesid Sakslased linnusesse. Korraldati metsikud tapatalgud, rööviti vara ja linnus põletati. Edasi liiguti Valjala linnuse alla, mis oli Saaremaa tugevaim ja suurim. Saarlased otsustasid sõlmida rahu ning Sakslased nõustusid läbirääkimistega. eestlased pidid andma neile vanemate poegi pantvangideks(kes ka kohe ristiti). Preestrid ristisid kogu saare. VABADUSVÕITLUSE ALLAJÄÄMISPÕHJUSED: 1
Albert leidis, et puudub korralik tugipunt ja linn, kuhu ta võiks ristisõdurid tuua. 1201 rajas ta seega Riia linna. 1202 moodustas ta ka mõõgavendade ordu. (1096 algasid ristisõjad. 13 saj alguses oli käsil neljas ristisõda.) Rooma katoliku kirik nägi Läänemere rahvaste ristimist üheks osaks ristisõjaks. Väga palju liikus siia ristisõdureid, kellele lubai, et ristiusustama minnes saavad nad maad ja vabaks oma pattudest. Albert suutis liivlased suuremal märal ära ristida ja ka latgalid. Temaga hakkas väga tihedalt kostööd tegema üks liivlaste vanem Kaupo. Kuni aastani 1208 toimusid üksikud rüüsteretked eesti aladele. Aastat 1208 loetakse MUISTSE VABADUSVÕITLUSE alguseks 1208-1227 kestis. Jaotatakse 3ks perioodiks: 1. 1208-1212 2. 1215-1221 3. 1222-1227 1 periood. Alguseks loetakse sündmust kus ristisõdurite abil ründasid Ugadi maakonda.Sellele vasturetke ei toimunud.
Liivalaia Gümnaasium Ristisus teke ja areng Vana-Rooma impeeriumis Koostaja: Maarja Kukumägi 11 a klass Juhendaja: Kristel Lelumees Jaanuar, 2009 Sisukord Ristiusu teke........................................................................... lk 2-3 Ristiusu levik.............................................................................. lk 4-5 Kristlaste tagakiusamine.................................................................. lk 6-7 Kristlased ja Rooma riik.................................................................. lk 8 Apostel Paulus ja ristiusk..................................................................lk 9-10 Uue testamendi kujunemine...............................................................lk 11-13 Kasutatud kirjandus.....................
idakaldale. Kaupmeestena mööda maad ringi liikudes leisid nad, et Läänemere kaldal elav jõukas rahvas tuleks ristiusku pöörata ja sellega saksa võimu seal laiendada. Eestlased olid seni kinni pidanud muistsest usust. Ristitud rahvad nimetasid neid halvustavalt "paganateks". Kõigepealt saadeti Liivimaale misjonäriks munk Meinhard, kes pidi siin paganate seas ristiusku levitama. Alguses toimus misjonitöö rahumeelselt ning mõned liivlased lasidki end ristida, nende hulgas liivlaste vanem Kaupo, kellest sai sakslaste agar abiline. Kui Meinhard Liivimaa piiskopiks pühitseti, saadi aru sakslate vallutuslikest plaanidest ning liivlased tõrkusid ristiusku vastu võtmast. Kuna misjonäride töö Liivimaale ristiusu levitamisel jäi tulemusteta, kuulutas Rooma paavst Liivimaa vastu ristisõja. Uueks Liivimaa piiskopiks määrati energiline ja võimuahne Albert, kes otsustas ristisõdijate abiga kõik Läänemere idakalda paganad
Võimu legitiimsusele mõjusid positiivselt 1929. a Vatikaniga sõlmitud Lateraani kokkulepped (kirjutati alla Roomas Lateraani palees). Lepingutega moodustati Vatikani riik, Itaalia riigiusuks kuulutati katolitsism, paavst sai kahjutasu. Paavst omaltpoolt tunnustas Itaalia kuningriiki. Benito Mussolini Fasistid Itaalia raha üles upitamas 10 Kirikule lähenemist oli Mussolini alustanud juba 1923. aastal, kui lasi ristida oma lapsed. Seejärel vabastas ta vaimulikud maksude maksmisest. Kirikule oli meelepärane ka see, kui 1924. aastal keelustati rasestumisvastaste vahendite kasutamine. 1926. aastal alustas Mussolini laiaulatuslikku laste arvu suurendamise kampaaniat. Tal endal oli selleks ajaks 3 last, tõotas, et perre sünnib veel 2 last (lõpuks oligi tal 3 poega ja 2 tütart. Ideaaliks pidas ta peret, kus on 12 last (sest kodumaa vajab sõjamehi!). Mussolini perekond 1923
Lepingutega moodustati Vatikani riik, Itaalia riigiusuks kuulutati katolitsism, paavst sai kahjutasu. Paavst omaltpoolt tunnustas Itaalia kuningriiki. Benito Mussolini Fasistid Itaalia raha üles upitamas 5 Kirikule lähenemist oli Mussolini alustanud juba 1923. aastal, kui lasi ristida oma lapsed. Seejärel vabastas ta vaimulikud maksude maksmisest. Kirikule oli meelepärane ka see, kui 1924. aastal keelustati rasestumisvastaste vahendite kasutamine. 1926. aastal alustas Mussolini laiaulatuslikku laste arvu suurendamise kampaaniat. Tal endal oli selleks ajaks 3 last, tõotas, et perre sünnib veel 2 last (lõpuks oligi tal 3 poega ja 2 tütart. Ideaaliks pidas ta peret, kus on 12 last (sest kodumaa vajab sõjamehi!). Mussolini perekond 1923
- põhiline väeüksus malev (ratsa + jalamehed) - tunti lihtsamaid linnuste piiramisvõtteid - saarlased osavad merel (viikingilaevu meenutavad alused) Suhted naabritega - eestlaste ja latgalite vahel sagedased tülid ja relvakonfliktid (enam kannatasid latgalid) - tugevaimaks vastaseks lõunas leedulased (laastavad rüüsteretked) - Rootsi ja Taani riigi- ja kirikuvõimude katsed Eestit alistada ja rahvast ristida tulemusi polnud - Aktiivsed sõjaretked Läänemere vastaskaldale - 1170 Taani kuningas võitis eestlaste ja kurelaste väge - 1187 vallutati ja põletati Sigtuna (Läänemere kalda rahvaste ühendväe poolt? Eestlased? jne) - soomlaste, karjalaste, kurelaste ja Ojamaa elanikega head suhted - ida poolt polnud suurt ohtu Vana-vene riik oli lagunenud (Novgorodi feodaalvabariik oli üks tugevamaid, kui mitte piisavalt)
rooma idaaladelt ka läänealadele. Ise sooritab kolm misjonireisi. Lõpetab märtrina. Märter- inimene, kes oma veendumuste või usu pärast sureb. Teise sajandi keskel oli kõikides rooma osades kristlike kogudusi. Rooma riigi võimude ja elanikkonna poolt nähti kristluses ohtliku sekti, kes on riigivõimu vastu, kes ei tunnista sellist ük korraldust. Kristlased olid süstemaatiliselt tagakiusatav usk. Tagakius tähendas seda, et inimesed, kes olid kristlased, kes lasid end ristida tähendas seda, et kirjutasid endale ja oma perele surma nuhtluse alla. Kristlasi süüdistati ateismis- nad ei tunnistanud antiikseid jumalaid, jumal oli nähtamatu ja ei saa kujutada. Kristlaste kooskäimised olid salajased ja siis hakkasid müüdid tulema, et salariitused, kus süüakse lapsi ja nii. Lapsesöömise idee tuleb armulaua ideest, sest öeldakse, et seal mingi kristuse veri ja nii. Kõiges olid kristlased süüdi. Tagakiusud tugevndas kristluse mõju, inimesed just
võiduteatega piiskopile. Dabrel oli Sattese liivlaste vanem. Tema linnus asus Koiva jõe ääres. Dabrel julgustas oma mehi nii, et need kunagi ei taganenud. Ristisõdijad ründasid linnust terve päeva, kuid ei suutnud seda allutada. 1211. a. puhkes katk, mis levis üle kogu Liivimaa. Katku suri ka Dabrel. 7. liivlaste vanem Kaupo ja tema tegevus kuni surmani Madisepäeval Kaupo oli Turaida liivlaste vanem, kes oli üks nendest liivlastest, kes end Üksküla kirikus ristida lasi. Ristijaks olevat olnud Theoderich. Kaupost kujunes sakslaste usin abiline, läks ta ju üle sakslaste leeri. Kaupo koos riialastega oli tegev 4 mitmetes lahingutes nt. astus ta eestlaste vastu välja 1210. aastal Võnnu lahingus. Nimelt oli Mõõgavendade ordu asunud Võnnus endale suurt kivilinnust ehitama. Eestlased aga piirasid orduvennad ümber ja tahtsid linnust koos ümbritsevate kokkutassitud puudega põlema panna
(mägimaalased) ja ta oli suguluses Zemaitija valitsejatega. Mõned konkurendid Mindaugas hävitas, teised allutas ja kolmandatega sõlmis sugulussidemed. Sooritas kallaletunge Vene maadele. Mindaugas üritas oma hõimlaste zemaidi vürstide huvi suunata Polotski vastu, kuid nende vahel tekkis konflikt. Tüli zemaitidega: Esile tõusis vürst Tautvilas, kes ründas Musta-Vene alasid, hõivates seal Mindaugase kontrolli all olevad linnuseid. Toetuse saamiseks Riiast, Tautvilas lasi end ristida ja astus ühendusse orduga. Koos rünnati 1250. aastal Mindaugase valdusi, kuid Mindaugasel õnnestus vastase purustada. 1251. aastal Mindaugas lasi end ristida koos kaaskonnaga. 1253. aastal Mindaugas sai kuningaks. Loodi Leedu piiskopkond, mis oli allutatud paavsti kuuriale. Kehtestas Mindaugas uue maksu ehk djaklo, mis oli mõeldud lossigarnisonide ülalpidamiseks. Parandas suhteid Galiitsia-Volõõniaga (ründasid koos tatarlaste maid) ja Tautvilasega (Polotski vasall). 1259. aasta sõlmis
sajandil. Neisse on sisse raiutud nimed algse ruunitähestiku märkidega ja kivid püstitati tõenäoliselt tekstis mainitud isikute mälestuseks. Mälestuskirjade kivisse raiumine sai Skandinaavias suurmoeks umbes aastatel 950-1100. Arvatakse, et eeskuju andis taani kuningas Harald Sinihammas, kes laskis püstitada 960 aasta paiku oma vanemate mälestuseks suure kivi. Kivi püstitamine oli seotud ka ristiusu vastuvõtmisega, sest samal ajal laskis Harald Sinihammas end ristida. Ruunikivide tekstide kaudu saab aimu tolleaegsetest kultuurisuhetest, viikingiretkedest, kaubavahetusest ja kaupmeeste gildidest, vägilastest ja mütoloogiast. Lisaks mälestuskivile oli ruunikivil veel teisigi ülesandeid - nende kaudu väljendati staatust, varandust ja usku. Kivid püstitati tugevate, vaprate või heateoga hakkama saanud, aga ka võõrsil surnud sugulaste mälestuseks. Samas jätsid kivi püstitajad tekstidesse ka enda kohta informatsiooni
Kiriku tähtis osa kajastus ka tolleaegses kirjanduses, muusikas ja elus. Ilmalik muusika peaaegu et puudus, aga sellegipoolest kõigile meeldis vaimulik muusika. Paavst muutus väga tähtsaks, ta oli kõigist teistest keisritest ja kuningatest palju võimsam ja tähtsam. Kirikust kõrvaldamine tähendas inimese jaoks surma, sest ilma kirikuta ei olnud üks inimene midagi. (kirkuvanne) Sageli heideti kirkikust välja terveid riike, s.t ei tohtinud lapsi ristida, kirkus käia ega inimesi matta. Kirik oli väga tugev ja oskas seda kasutada. Kirik mõjutas ka haridust haridus oli kirikukeskne, s.t koolid olid enamasti kiriku juures. Peale selle pidid kõik maksma kirkule ka kümnendiku oma tuludest(enamassti viljas). 18) Kuidas tugevdas Augustinuse õpetus kirikupositsiooni keskaegses ühiskonnas? Selleks, et selgitada maailmas valitsevat kurjust rajas Augustinus pärispatuõpetuse. Nimelt jättis Jumal, kes on kõik
ja rnnakuid liivlaste ning latgalite aladele. 1210. a. - Eestlaste viduga lppenud mera lahing. 1212. - 1215. a. - Slmiti kolmeks aastaks Toreida vaherahu. 1217. a. - Otep piiramine, sakslased ldi sealt minema 21. september 1217. a. - Madisepeva lahing - eestlaste juht Lembitu sai seal surma ja ka liivlaste juht Kaupo. 1219. a. - Taani kuningas Valdemar II sekkus baltikumis peetavasse rististta ja vallutas Tallinna. 1219. - 1920. a. - Viduristimine Phja-Eestis (thendas seda, et kik pdsid ise ristida niipalju alasid kui oli vimalik, Taani pool ja liivlaste/sakslaste pool niteks). 1220. a. - Rootsi kuningas rajas oma tugipunkti Lihulasse ja hakkas samuti mberkaudset rahvast ristima. 1222. a. - Maabus Valdemar II Saaremaale ning ritas seda vallutada. 1223. a. - Eesti alad (v.a. Tallinn) puhastati sakslastest. 1224. a. - Sakslased vallutasid Eesti alad tagasi (v.a. Saaremaa) 1227. a. - Vallutati kik Eesti alad ja sellega oli muistne vabadusvitlus meie jaoks lppenud
maise riigi vahel. Kiriku tähtis osa kajastus ka tolleaegses kirjanduses, muusikas ja elus. Ilmalik muusika peaaegu et puudus, aga sellegipoolest kõigile meeldis vaimulik muusika. Paavst muutus väga tähtsaks, ta oli kõigist teistest keisritest ja kuningatest palju võimsam ja tähtsam. Kirikust kõrvaldamine tähendas inimese jaoks surma, sest ilma kirikuta ei olnud üks inimene midagi. (kirkuvanne) Sageli heideti kirkikust välja terveid riike, s.t ei tohtinud lapsi ristida, kirkus käia ega inimesi matta. Kirik oli väga tugev ja oskas seda kasutada. Kirik mõjutas ka haridust – haridus oli kirikukeskne, s.t koolid olid enamasti kiriku juures. Peale selle pidid kõik maksma kirkule ka kümnendiku oma tuludest(enamassti viljas). 18) Kuidas tugevdas Augustinuse õpetus kirikupositsiooni keskaegses ühiskonnas? Selleks, et selgitada maailmas valitsevat kurjust rajas Augustinus pärispatuõpetuse. Nimelt jättis
· 1212. - 1215. a. - Sõlmiti kolmeks aastaks Toreida vaherahu. · 1217. a. - Otepää piiramine, sakslased löödi sealt minema · 21. september 1217. a. - Madisepäeva lahing - eestlaste juht Lembitu sai seal surma ja ka liivlaste juht Kaupo. · 1219. a. - Taani kuningas Valdemar II sekkus baltikumis peetavasse ristisõtta ja vallutas Tallinna. · 1219. - 1920. a. - Võiduristimine Põhja-Eestis (tähendas seda, et kõik püüdsid ise ristida niipalju alasid kui oli võimalik, Taani pool ja liivlaste/sakslaste pool näiteks). · 1220. a. - Rootsi kuningas rajas oma tugipunkti Lihulasse ja hakkas samuti ümberkaudset rahvast ristima. · 1222. a. - Maabus Valdemar II Saaremaale ning üritas seda vallutada. · 1223. a. - Eesti alad (v.a. Tallinn) puhastati sakslastest. · 1224. a. - Sakslased vallutasid Eesti alad tagasi (v.a. Saaremaa) · 1227. a
Iisak arvab, et Inger varastas lehma kusagilt, kuid hiljem, kui noorpaarile tuleb külla Ingeri sugulane Oliine, saab Iisak rahu, et Kuldsarvele ei tule keegi võõras järgi. · Inger ja Iisak teevad koos tööd, aitavad ning toetavad teineteist pidevalt. Varsti on mehel ja naisel palju kariloomi, isegi hobune ning härg, valmivad juurdeehitised. Inger toob ilmale pisikese terve poja. · Iisak ja Inger soovivad last ristida ning ise abielluda, tööd on aga niivõrd palju, et noorpere peab ootama Oliinet loomade eest hoolitsema ja muid töid tegema. Lõpuks Oliine tulebki nõlvakule sugulastele appi. · Iisak ja Inger on nüüd laulatatud ning nende laps ristitud. Ilm on põuane, Iisak muretseb kartulisaagi pärast, kuid sügisel osutub saak keskmiseks. · Laplane Os- Anders külastab Kaugemaa talu ning räägib, et maa pidavat olema Iisakul riigilt välja ostmata
oli õiglane ja saadeti pruudina riietatud tütarlaps lohe juurde sohu. Möödaratsutav püha Jüri päris tüdrukult, kuhu ta läheb, ja otsustas vastust kuulnult lohega võidelda. Teinud ristimärgi, sööstis ta lohele vastu ja alistas eluka. Palunud neiult vöö, sidus ta selle lohele kaela ja nii võis neiu koletise kui lamba viia, kuhu soovis. Linna saabudes keeldus püha Jüri kõigist tasudest, nõudes vastutasuks lohe pea raiumise eest üksnes, et linnarahvas laseks end ristida. Kuningas tahtis talle kinkida pool kuningriiki, kuid püha Jüri keeldus, ratsutades edasi kirikuid kaitsma. 12. sajandi hauakivil kujutatakse printsessi lohe haardes, tema kõrval seisab abt, kes õnnistab päästjat. Kasutatud allikad: 1. www.folklore.ee/Berta/ 2. www.innove.ee/et/kutseharidus/oppija-toetamine-kutseoppes/hev- kutseoppes/rahvakalender Rahvakalender Jaanipäev- 24 juuni
Jumalateenistuste tarbeks hakati I aastatuhande algul kirjutama vaimuliku sisuga koorilaule ehk hümne. 4. saj.-l oli Milano Ülem-Itaalia tähtsaim kaubanduskeskus ning Rooma riigi keisrite residents. Selleks ajaks oli Rooma linn muutunud juba provintsiks, Milano aga elavaks kultuurielu keskuseks. Sealsel piiskopkonnal oli kristlikus maailmas väga suur autoriteet ning Ambrosius oli 4. sajandi mõjukamaid kirikupoliitikuid, kes valiti Milano piiskopiks veel enne, kui teda jõuti ristida. Sümboolselt seostataksegi lääne kirikumuusika sündi Püha Ambrosiusega (u340-397). Tema järgi sai nime ka kõige vanem lääne kirikulaul - Ambrosiuse hümn, mida iseloomustab vabalt voolav, sageli kaunistustega meloodia. Hümnide aluseks on reeglina värsstekst. Ambrosiuse seotus sellega on täpselt teadmata ja arvatavasti ta siiski ise laule ei kirjutanud, küll aga on tema loodud hulk hümni tekste, mis on käibel tänase päevani.
Tsunft- linnakäsitööliste kutseühing kesk-, varauusajal Gild- keskaegne usuline ja poliitiline kutseühing Hansa Liit- 13.17. sajandil tegutsenud Põhja-Saksamaa, Skandinaaviamaade, Madalmaade ja Liivimaa linnade kaubanduslik ja poliitiline liit. Islam- Muhamedi kuulutatud usk Koraan- islami püharaamat Kalifaat- araabia riik, mida valitses moslemite valitseja 2. Kes oli, mida tegi: Chlodovech- frankide kuningas, kes laskis end ja oma kaaskonda ristida, ning surus usku peale ka oma rahvale Karl Suur- frangi riigi valitseja, Karl Suur pani oma keisririigiga aluse kolmele hilisemale Euroopa suurriigile: Saksamaale, Prantsusmaale ja Itaaliale. Innocentius III- oli kõige võimsam paavst keskajal, ta kuulutas välja neljanda ristisõja, juhtis võitlust ketserlusega Muhamed- oli islamiusu prohvet, Meka kaupmees Muhamed kuulutama uut usku, islami usku. 3. Millal toimunud ja millist sündmust loetakse keskaja alguseks ja
,,Iseendale". Constantinus I (keiser aastatel 306-337) teenis sõjaväes, võitles edukalt Reini ääres frankide ja alamannidega, hiljem Doonau ääres gootide ja sarmaatidega. Rooma keiser alates 306. pKr. Esialgu olid tema kaaskeisrid Maximilianus, Maximinus ja Licinius, 310 võttis esimeselt võimu ja hakkas enda ainuvalitsuse nimel võitlema, 324 haaras võimu kogu riigis. 330 rajas uue pealinna Konstantinoopolisse. Esimene kristlik keiser, lasi ennast enne surma ristida. 313 kuulutas kristluse lubatud religiooniks Roomas, aitas kristlasi majanduslikult, ehitas kirikuid. Theodosius Vana-Rooma keiser alates 379, nn Gootide Sõber. Võitis roomalaste austuse väejuhina, sest suutis sarmaadid tagasi tõrjuda. Lõpetas äkitselt oma sõjaväelise karjääri, nimetati 378 Illüüria komandandiks, tema võimu all olid Traakia, Daakia, Makedoonia. 356 a jagas riigi oma kahe poja vahel, pannel aluse Lääne-Rooma ja Ida-Rooma eraldumisele. Lõpetas olumpiamängud
nunnadel abiellumise lubamist. Ta tõlkis piibli saksa keeled. · Thomas Müntzer üks talurahvasõja juhte. · 1524-1525 Saksa talurahvasõda reformatsioonist julgustust saanud talupojad näitasid rahulolematust, Lutherile see ei meeldinud ("Rahumanitsus"). Selle põhiprogrammiks oli "12 artiklit", lõpus Müntzer hukati. · Anabaptistid ehk taasristijad kristluse vastuvõtmine peab olema teadlik otsus, lapsi ei tohiks ristida · Andreas Karlstadt pani aluse pildirüüstele · 1526 a riigipäev vürst võib määrata alluvate usu · Protestijad katoliiklaste üritusele luterlus keelata said nimetuse protestandid · Augsburgi usutunnistus (luterluse usutunnistus): emakeelne jumalateenistus, kaks sakramenti, lihne kirik, kiriku allutamine ilmalikule võimule · 1555 Augsburgi usurahu: kaks riigiusku (katoliiklus ja luterlus), "Kelle valitsus, selle usk"
a Leedu valitseja. Pärit Austaitjast ja suguluses Zemaicja hõimuga ning resideerus Germale linnuses. Vennad ja vennalapsed ta hävitas teised allutas kolmandatega sõlmis sugulussidemed ning lõpuks saigi leedu valitsejaks. Oli edukas võitluses Saksa Ordu vastu, andis löögi Kurelaste maal paiknenud Saksa ordule. Siiski tekkis tal ka mitu konflikti, eriti Zemaitidega, kes hakkasid tema võimule vastu, kes leidsid tema vastu ka abi isandatelt Riias. Üks Zemaitide vürste ennast isegi ristida, et Ordu toel võimu saavutada. 1251 lasi aga ka Mindaugas ennast ristida, et saada Rooma toetus. Paavst andis ka Kulmi piiskopile korralduse Mindaugas kuningaks kroonida. Saksa Ordu töötas selle vastu ning toimus alles 1253. Tänu sellele sai Mindaugas vastupanu murtud aga vastutasuks loovutas Mindaugas Saksa Ordule osa Zemaicjast. Reaalseks kättesaamiseks aga pidi Ordu kohalike elanike käest selle reaalselt vallutama, et luua ühendus maismaaühendus Preisimaaga
1215 tungisid sakslased juba Läänemaale. Alistuti. Ugalased andsid end vabatahtlikult ära peale üht taaskord ebaõnnestunud piiramist. Kui leitigi liitlane veneriigilt, siis see vürst suri oma teekonnal siia ära. Aga 1217 Novgorodi ja Pihkva väed hakkasid Otepääd piirama. Sakslased (+ugalased) said lüüa. Lembitu hakkas juhtima. Taheti kutsuda kokku Malev. Madisepäeva lahing! Viljandis, eestlased pidid põgenema, kuigi mehi poole rohkem. Nüüd Albert kutsus appi Taanit. Lasti ennast ristida, kuid tegelt 3 päeva pärast rünnati taanlasi. Eestlased kaotasid. 1220. Hõivati Lihula linnus (rootsi), sakslased võtsid neilt ära selle. 1222. Võeti ette Saaremaa (taani), eestlaste võit. 1222-1223 eesti taas vaba va Lindanise linnus. Linnuseid kindlustati. Paluti abi venelt, ja sakslased asja nii ei jätnud eesti vallutati tagasi va. Ugandi. Maade jagamine: Tartu piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond. Riia piiskop mõõgavendade ordu. Eestimaa hertsogkond keskus Tallinn
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
