Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"ristida" - 358 õppematerjali

ristida on soovitatav võimalikult varakult (2-3 nädalat peale sündi), kuid vanuse ülempiir puudub.
thumbnail
7
doc

Kordamine ajaloo eksamiks

1210. a. - Eestlaste viduga lppenud mera lahing. 1212. - 1215. a. - Slmiti kolmeks aastaks Toreida vaherahu. 1217. a. - Otep piiramine, sakslased ldi sealt minema 21. september 1217. a. - Madisepeva lahing - eestlaste juht Lembitu sai seal surma ja ka liivlaste juht Kaupo. 1219. a. - Taani kuningas Valdemar II sekkus baltikumis peetavasse rististta ja vallutas Tallinna. 1219. - 1920. a. - Viduristimine Phja-Eestis (thendas seda, et kik pdsid ise ristida niipalju alasid kui oli vimalik, Taani pool ja liivlaste/sakslaste pool niteks). 1220. a. - Rootsi kuningas rajas oma tugipunkti Lihulasse ja hakkas samuti mberkaudset rahvast ristima. 1222. a. - Maabus Valdemar II Saaremaale ning ritas seda vallutada. 1223. a. - Eesti alad (v.a. Tallinn) puhastati sakslastest. 1224. a. - Sakslased vallutasid Eesti alad tagasi (v.a. Saaremaa) 1227. a. - Vallutati kik Eesti alad ja sellega oli muistne vabadusvitlus meie jaoks lppenud...

Ajalugu
38 allalaadimist
thumbnail
14
doc

10 klassi ajaloo eksam

Ümera lahing- toimus 1210 aastal. Ümera lahingus saavutati võit, mis andis jõudu edaspidiseks. Lembitu- üks Sakala vanemaid, eestlaste tuntuim väejuht sellest ajast. Talle kuulus Leole linnus. Ta võitles kindlalt sakslaste ja ristimise vastu. Hukkus Madisepäeva lahingus. Madisepäeva lahing- 1217 aastal. Osutus eestlastele raskeks kaotuseks. Muhu linnuse vallutamine- 1227 aastal. Sakslaste väed olid nii suured, et muhulased pakkusid rahu ja lubasid end ristida . Sellega aga ei lepitud ja peeti maha suur lahing. Valjala- vaenuvägi liikus edasi Valjalga, kus asus Saaremaa suurim ja tugevaim linnus. Sakslased nõustusid lõpuks läbirääkimistega. Lõppes muistne vabadusvõitlus. 11. Eestlaste allajäämise põhjused Ordurüütlid olid elukutselised kogemustega sõjamehed Eestlastel puudusid kogemused Sakslastel oli parem relvastus Eestlastel oli puudus elavjõust Eestlased pidid taluma mitme riigi vallutusretki...

Ajalugu
168 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Eesti, muinasaeg

1201 rajas ta seega Riia linna. 1202 moodustas ta ka mõõgavendade ordu. (1096 algasid ristisõjad. 13 saj alguses oli käsil neljas ristisõda.) Rooma katoliku kirik nägi Läänemere rahvaste ristimist üheks osaks ristisõjaks. Väga palju liikus siia ristisõdureid, kellele lubai, et ristiusustama minnes saavad nad maad ja vabaks oma pattudest. Albert suutis liivlased suuremal märal ära ristida ja ka latgalid. Temaga hakkas väga tihedalt kostööd tegema üks liivlaste vanem Kaupo. Kuni aastani 1208 toimusid üksikud rüüsteretked eesti aladele. Aastat 1208 loetakse MUISTSE VABADUSVÕITLUSE alguseks 1208-1227 kestis. Jaotatakse 3ks perioodiks: 1. 1208-1212 2. 1215-1221 3. 1222-1227 1 periood. Alguseks loetakse sündmust kus ristisõdurite abil ründasid Ugadi maakonda.Sellele vasturetke ei toimunud....

Ajalugu
68 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Hiina §40

Edusamme tegi keraamika. Portselanesemete vorm muutus mitmekesisemaks ja paranes glasuuri kvaliteet. Mingi ja Qingi valitsejate poliitika ei soodustanud teaduse arengut, ilmus ainult üksikuid teaduslikke traktaate. Euroopa kultuurimõjude sissetung 16. sajandil hakati levitama ristiusku. Katoliku misjonäridel õnnestus 18. sajandi keskpaigani ristida mitusada tuhat hiinlast. Keiser Qianlong'i häiris Euroopa kaupade ja kommete sissetung, mistõttu käskis sulgeda sadamad väliskaubandusele. Õitsele lõi aga salakaubandus. Hiinasse imbus endiselt euroopalikke teadmisi ja teaduslikke raamatuid. Ühiskond ja kultuur 19. sajandil Esimesele oopiumisõjale järgnenud Hiina taasavamine Euroopa kaubandusele ja kultuurile mõjutas oluliselt Hiina ühiskonna arengut 19. sajandil...

Ajalugu
13 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Miks eestlased kaotasid muistse vabadusvõitluse?

Eestlasi oli palju, kuid igaüks tegutses omaette, aga oleks tegutsetud koos, oleks ehk saanud ristisõdijad maalt välja mingiks ajaks. Eestlased oleks saanud ainult oma suhteid parandada naabrite ja maakondade vahel. Kuna Eesti jagati mitme maa vahel ära, siis oli ka raske neil midagi ühiselt teha. Katoliku kirik sai endale maad nagu ta oli plaaninud. Kuid oht oli sellegi poolest, et mõni teine maa vallutab selle maa-ala. Kui eestlased oleksid kohe ennast ristida lasknud, siis poleks neil selliseid laastavaid lahinguid tarvis pidada. Eestlase oleksid nii või teisiti ristiusustatud, kuna Eesti ei oleks saanud olla üks väike paganlik maalapike keset ristiusustatud Euroopat....

Ajalugu
27 allalaadimist
thumbnail
27
doc

Eestlaste vabaduse järgjärguline kokkuvarisemine keskajal

II. Ristiusu maksvus. Kuidas oli lugu ristiusu maksvusega ja tunnustusega eestlaste seas kõnesoleval ülemineku ajajärgul? Rahutegemistel kohustati eestlasi, pantvange andes ristiusu iket ja õiguslikku korda vastu võtma, ristiusu preestreid vastu võtma, neile lubades vabalt ristiusu talitusi toimetada. Neid kohustati ennast ristida laskma ja määratud maksusid maksma (v. näit. L. H. XXX, 5; XXIX, 4). Neid kohustati juhtuval korral ka ristimist alal hoidma (baptismum servare, XX, 6). Suur osa ristiti enamasti sealsamas, teiste ristimist jätkati siis pärast. Iseenesest jääb võimalus lahtiseks, et kõik ennast ometigi ristida ei lasknud. Teised olid ennast ristida lasknud, aga heitsid ristimise enesest pärast jälle ära, juhtuval korral ennast tast paganausu kombe järele puhastades. Teistel...

Õigus
39 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Ristiusu teke ja areng Vana-Rooma Impeeriumis

Aga enne lahkumist lubas ta neile, et saadab Lohutaja, Jumala Püha Vaimu, ning jüngrid jäid ootama. Ühel päeval kuulsid nad tuule koginat ning nägid tuleleeke oma peade kohal. Vaimustusega kiirustasid nad kiiruga kõigile teatama, et Jeesus on Jumala Poeg, et ta on surnust üles tõusnud Jumala väe abil ning kõik, kes usuvad, et Jeesus on messias ning lasevad end ristida , päästetakse nende pattudest. Vana Testamendi koosseis Protestantlik Vana Testament koosneb samadest raamatutest mis Tanah, kuid raamatute järjekord ja numeratsioon on teistsugused. Protestantide Vanas Testamendis on 39 raamatut, Tanahis aga moodustavad samad tekstid 24 raamatut. Asi on selles, et Tanahis arvatakse Saamueli raamatud üheks raamatuks, Kuningate raamatud üheks raamatuks ja Ajaraamatud üheks raamatuks, 12 väiksemat prohvetit on pandud kokku üheks raamatuks...

Ajalugu
34 allalaadimist
thumbnail
33
doc

Konspekt: üldine usundilugu

Protestantlikes kirkutes on ainult 2 skaramenti ­ ristimine ja armulaud. Algupäraselt ei kavatsenud Luther oma kirikut rajada. Ühiskondlikud olud aga viisid uue kiriku tekkimiseni. 1523. jõudis luterlik reformatsioon ka Eestisse. Inimese lunastus sõltub Jumala armust, mitte inimese headest tegudest. Usupuhastuse järel hakkas tekkima erinevaid liikumisi: baptism ­ juured asuvad 16.saj, rõhutas, et ristida tuleks täiskasvanud inimesi nende enda usu põhjal; metodism, adventism ­ püha eluviis; jm. Amish ­ on säilitanud vanad juured, elavad nii, nagu elati 18.-19.sajandil. Võib näha paralleeli juudi hassiididega. Nad hoiduvad igasugustest tehnoloogilistest uuendustest, mis võivad perekonda rikkuda ­ telekas, raadio, muusika ­ see rikub perekonnasidemeid. Karismaatilised liikumised, nelipühilus ­ sai alguse USAs; sellele on omane keeltes palvetamine, tervendamine...

Üldine usundilugu
519 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Muistne vabadusvõitlus

Edu oli vahelduv. 1210 ­ eestlased asusid piirama Mõõgavendade ordu tugipunkti Võnnus (Césis). Sakslaste aviväe saabumisel taganetti Koiva ((Gaeya) lisajõe Ümera (Jumara) äärde metsa. Sealt tungiti ootamatu rünnakuga sakslastele kallale ja võideti lahing (Ümera lahing) 1211 ­ sakslased piirasid 5 päeva Viljandi linnust. 6ndal päeval andsid eestlased alla ja lasid ennast ristida . Lisaks pidid vanemad andma oma pojad pantvangi. 1212 ­ probleemideks kujuneisd ka suhted idanaabritega, kes tegid eestisse samuti sõjaretki. Sakslaste ja eestlaste kurnatus ning katku puhkemine viis Toreida vaherahu kehtestamiseni (3 aastat pidi kestma). 1215 ­ uued sakslaste-latgalite sõjaretked 1216 ­ ugalased (ugandilased) ja sakslased olid sunnitud rahu pakkuma ja lasid end ristida. 1217 ­ · Ugalased osalesid koos sakslastega sõjaretkel Venemaale....

Ajalugu
32 allalaadimist
thumbnail
23
doc

Kronoloogia ajaloo riigieksamiks

1198 Berthold hukkub lahingus liivlastega . 1198 ­ 1216 paavst Innocentius III võimulolek; andis välja bulla Baltimaade Baltikumi ristimiseks; paavstivõimu kõrgperiood . 1199 ­ 1228 Liivimaa piiskopiks on Albert, kes viis läbi ristimise . 1201 Riia linna rajamine , saab ristisõdijate tugipunktiks . 1202 Luuakse mõõgavendade ordu, et Baltikumi vallutada ja ristida (rajaja Theoderich) . 1206 taanlaste sissetung Saaremaale; liivlaste alistamine 1208 Algab muistne vabadusvõitlus: - Ugandi lahing ­ 1208 Sakslaste esimene sihipärane retk. Põletati maha otepää linnnus, Eestlased tegid omakorda vasturetke latkalite maale. - Võnnu piiramine ­ 1210 a. Eeslaste järjekordne vasturetk. Eestlased kuuldes, et sakslastele tuleb abiväge põgenesid ja sakslased ootamata ära abiväge asusid jälitama ja said lüüa.... - Ümera lahing ­ jätk Võnnu lahingule...

Ajalugu
133 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Kontrolltöö ptk. 17-20,22,24.

3 slaavlaste hõimu. 2)Nim. 2 munka ja nende loodud slaavi tähestikku. 3)Tähelepanuväärset seoses vürst Vladimiriga ja vürst Jaroslaviga. 4)William Vallutaja. 5)Ristisõdade eesmärgid 6)Nim. vaimulikud rüütliordud. 7)2 kerjusmungaordut 8)Canossas käik 9)2 kõrgkeskaja tugeva kuningavõimu riiki 10)Miks tekkis läänikord ja milles seisnes 11)Millised astmed tuli läbida rüütliks saamiseks. 12)Mida tähendas rendihärrus ja mõisahärrus. 13)Euroopa varaseimad linnastuvad piirkonnad. 1.*ida(antid)*lõuna(sklaviinid)*lääneslaavlased(veneedid) 2.Kyrillos ja Methodios olid vennad,kes töötasid välja 2 slaavi tähestiku variant.Need olid glagoolitsa ja kirillitsa. 3.Jaroslav vallutas 1030a. Tartu.Lasi koostadakirjaliku seadustekogu 'Vene õigus'riigi õigluskorra kindlustamiseks.Lasi Venemaal rajada arvukalt kirikuid.Vürst Vladimir lasi 998a.ennast koos kaaskonnaga ristida ja kehtestas uue usu ka oma riigis. 4.William Vallutaja oli Normandia hertso...

Ajalugu
30 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Fernao de magalhaes

märtsil Filipiinide Homonhoni saareni. Selleks ajaks oli laevade meeskondadest veel 150 meest elus. Kohalike keelt mõistis ori ja tõlk Enrique Melaka, kellest sai esimene inimene, kes pärast reisi ümber maailma oma kodukanti tagasi jõudis. Edasi mindi Cebu saarele, kus õnnestus saare kuningas Humabon ja mõned tema alamad ristiusku pöörata. Kui naabersaare Mactani pealik nimega Lapu-Lapu ei lubanud end ristida , otsustas Magalhães kohalikud relvade abil alistada ja ristida. 27. aprillil toimunud lahingus said hispaanlased tulirelvadest hoolimata lüüa ja pidid põgenema. Magalhaes sai surma võitluses filipiinlastega. Magalhãesi laevadest jõudis ainsana Hispaaniasse tagasi 6. septembril 1522 Juan Sebastián Elcano juhtimisel Victoria. Magalhaesi väin ....

Ajalugu
30 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Leedu ajalugu

Pärit Austaitjast ja suguluses Zemaicja hõimuga ning resideerus Germale linnuses. Vennad ja vennalapsed ta hävitas teised allutas kolmandatega sõlmis sugulussidemed ning lõpuks saigi leedu valitsejaks. Oli edukas võitluses Saksa Ordu vastu, andis löögi Kurelaste maal paiknenud Saksa ordule. Siiski tekkis tal ka mitu konflikti, eriti Zemaitidega, kes hakkasid tema võimule vastu, kes leidsid tema vastu ka abi isandatelt Riias. Üks Zemaitide vürste ennast isegi ristida , et Ordu toel võimu saavutada. 1251 lasi aga ka Mindaugas ennast ristida, et saada Rooma toetus. Paavst andis ka Kulmi piiskopile korralduse Mindaugas kuningaks kroonida. Saksa Ordu töötas selle vastu ning toimus alles 1253. Tänu sellele sai Mindaugas vastupanu murtud aga vastutasuks loovutas Mindaugas Saksa Ordule osa Zemaicjast. Reaalseks kättesaamiseks aga pidi Ordu kohalike elanike käest selle reaalselt vallutama, et luua ühendus maismaaühendus Preisimaaga...

Ajalugu
94 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Muistne vabadusvõitlus

Kuid siiski ei antud niisama lihtsalt alla. Hoolimata visast vastupanust vallutajaile jäid eestlased kaotajateks. Peamiselt seetõttu, et nende relvastus oli viletsam, kui vallutajatel, ning jõud ei olnud kaugeltki võrdesd. Kokkuvõtteks jäid eestlased igas mõttes kaotajateks; kaotati vabadus, oma maa ja muistne usk. Saksa feodaalid tungisid Baltimaadesse kuna katoliku kirik tahtis siinsed rahvad ristida . Samuti oli feodaalidel soov saada uusi maid koos talupoegadega. Saksa kaupmehed soovisid baltimaid heade kaubateede ja uute kaubalinnade saamise eesmärgil. Seda kõike ka saadi, seega võib öelda, et Saksa ordu ja sakslased olid Muistses vabadusvõitluses kindlad võitjad. Ka taanlaste huvid olid head kaubateed ja uued valdused. Põhja-Eesti vallutasid Taani ristisõdijad kuningas Valdemar II juhtimisel, kes 1219 maabusid Lindanisa (praegune Tallinn) linnuse juures....

Ajalugu
50 allalaadimist
thumbnail
24
doc

Eesti ajalugu

saj algas sakslaste tung itta. Alistatud lääneslaavlaste alale rajati 1143. aastal Lübecki linn, millest sai lähtepunkt järgnevatele sündmustele. Saksa kaupmehed saavutasid olulise positsiooni Ojamaal. Kaupmeeste vahendusel tuli 1184. aasta paiku augustiinlaste ordu koorihärra Meinhard Väina jõe suudmes elavate liivlaste juurde ja hakkas seal ristiusku levitama. 1186.aastal pühitseti ta Liivimaa piiskopiks. Ennast lasi ristida ka Toreida vanem Kaupo, kellest kujunes sakslaste usin abiline. Peagi said Liivlastele selgeks sakslaste tõelised plaanid. Ristitud pesid end Väina jões ja saatsid ristmise Saksamaale tagasi. Pärast Meinhardi surma nimetati uueks piiskopiks Berthold. 1198 langes ta esimeses liivlaste vastu peetud lahingus ja järgmiseks piiskopiks pühitseti Bremeni toomhärra Albert, kes oli energiline ja võimuahne mees. Ta rajas 1201. aastal liivlaste asula kohale Riia linna...

Ajalugu
153 allalaadimist
thumbnail
10
doc

2. kursuse 3. töö

Pälvis aunimetuse "Saksamaa õpetaja", kuna tegeles laialdaselt hariduse alal. Aitas Lutherit põhidoku. koost. ja piibli tõlk. Erimeelsused reformatsioonis: Üha rohkem oli neid, kes leidsid, et ümberkorraldused ei saa piirduda usupuhastuseda ega õpet meeste vaidlustega, vaid tuleb rohkem tähelepanu pöörata argielu probleemidele. Uues suunas rõhutasid nn prohvetid igaühe õigust jutlustada ja väitsid, et pole vaja ei piiblit ega ülikooli. Nad väitsid, et ristida tuleks ainult täiskasvanuid ja nii kujunes anabaptistide(taasristijate) sekt. T.Müntzer oli mees, kes lõi talupoegade ja linnakehvistule toetuva suuna. Talurahvasõda: Müntzeri seisukohad said Saksa talurahvasõjal ideoloogiliseks aluseks. Tekkisid suured talupoegade väesalgad. Kõikjal kutsuti talupoegi taotlema "jumalikku õigust". 1525-1526 purustati kõik talupoegade sõjavägi ning -salgad. Armulauatüli: Vaidlustes ja tülides otsiti lahendusi luterliku usupuhastuse probleemidele...

Ajalugu
58 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Hiina uusajal

Tarbekunstis tegi uusi edusamme keraamika. Portselanesemete vorm muutus mitmekesisemaks.Mööbli kaunistamisel kasutati rohkesti punast lakki. Kivist, luust ja bambusest valmistati dekoratiivseid nikerdusi. Euroopa kultuurimõjude sissetung 16. sajandil saabusid Hiinasse katoliku mungad, kes hakkasid levitama ristiusku. Katoliku misjonäridel õnnestus 18. sajandi keskpaigani ristida mitusada tuhat hiinlast. Ristiusu levik ja Euroopa kaupade ja kommete sissetung häiris aga valitsust, ning 1756. aastal avaldas keiser Qianlong dekreedi, millega Hiina sadamad suleti väliskaubandusele ja kaupmeestele keelati kauged merereisid. Noor Hiina haritlane Hong Xiuquani ei olnud rahul konfutsiaanliku ideoloogiaga ning hakkas otsima teed ristiusu põhimõtete levitamiseks. Rajas 1843. aastal Taeva Isa Austamise Ühingu. Kuid Xiuquani ideede...

Ajalugu
11 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Aasia ja Aafrika Uusajal

Esialgu piirdusid kontaktid kaubavahetusega (kuld, elevandiluu, väärispuit, + orjad). Olulisemaks euroopaliku kultuuri elemendiks Aafrikas muutus kristlus. Tähelepanuväärseks osutus eurooplaste kristlik misjonitegevus Kesk-Aafrikas Kongo jõe alamjooksul,kus asus Kongo riik.Esimesed Portugali ekspeditsioonid sellesse piirkonda toimusid juba aastatel 1482-1494.Nad võeti hästi vastu ning Kongo valitseja ja mitmed ülikud tema lähiskonnast lasid end ristida .Portugallased aitasid Kongo valitsejal koostada kultuurialaste muudatuste kava-kõige tähtsamal kohal oli ristiusu juurutamine ja haridussüsteemi organiseerimine.Pealinnas rajati kool 400-le õpilasele. Enamik rahvast jäi truuks traditsioonilisele hõimuusundile: fetisite kummardamisele,esivanemate kultuseleja kohalike jumalate austamisele.See teravdas suhteid portugallastega ning lõputud sõjad laastasid maa.17.saj lõpul oli Kongo pealinn mahajäätud.18.saj algus tõi kaasa kristluse...

Ajalugu
25 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Muinasaja suurtegelased

Pani aluse püsivale eestikeelsele ajakirjandusele,1857 Perno Pm Johann Köler- Eesti haritlane ja maalikunstnik, leidis teenistuse Venemaal. Etendas rahvusliku liikumises suurt rolli Juhan Leinberg-Jõukas taluperemees, kaupmees ja majaomanik, 1854 loobus kõigest, hakkas pidama palvetunde. Tugines oma jutlustes Vanale Testamendile, seadis sihiks rahva päästmise raskest maj. Olukorrast usu kaudu. Maltsveldi liikumise algataja Kaupo - Toreida vanem, lasi end Theoderichil ristida , temast kujunes sakslaste usin abiline ristiusu levitamises Karl XII-Rootsi kngs1697­18.Taani,Poola,Venem sõlmisid Karli vastu liidu,alustasid 1700Põhjasõda.Valitsemisajal minetas Rootsi meretagused valdused ja suurriigiseisundi. Käsu Hans-Puhjas köster,õpetaja.Esimene teadaolev eesti soost luuletaja Katariina II-Vene tsaar1762-96, tõi kaasa olulisi muudatusi balti aadli ja Vene riigivõimu suhetes,taotles balti aadli privileegide...

Ajalugu
10 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Ristiusu teke ja areng Vana-Rooma impeeriumis

Eestlased olid seni kinni pidanud muistsest usust. Ristitud rahvad nimetasid neid halvustavalt "paganateks". Kõigepealt saadeti Liivimaale misjonäriks munk Meinhard, kes pidi siin paganate seas ristiusku levitama. Alguses toimus misjonitöö rahumeelselt ning mõned liivlased lasidki end ristida , nende hulgas liivlaste vanem Kaupo, kellest sai sakslaste agar abiline. Kui Meinhard Liivimaa piiskopiks pühitseti, saadi aru sakslate vallutuslikest plaanidest ning liivlased tõrkusid ristiusku vastu võtmast. Kuna misjonäride töö Liivimaale ristiusu levitamisel jäi tulemusteta, kuulutas Rooma paavst Liivimaa vastu ristisõja. Uueks Liivimaa piiskopiks määrati energiline ja võimuahne Albert, kes otsustas ristisõdijate abiga kõik Läänemere idakalda paganad...

Ajalugu
29 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun