AJALUGU 1. Ülevaade Euroopa ristiusustamisest. Kestis üle 1000 aasta. 1.saj pKr. Ristiusu teke Rooma võimu aluses Palestiinas juutide monoteistlikust usust-judaismist. Ristiusu rajajaks peetakse juudi rändjutlustajat Jeesust. Ristiusu kiire levik. 1.-3.saj ristiusu levik Rooma impeeriumis vaatamata kristlaste tagakiusamisele. 313.a Milano ediktiga legaliseeriti ristiusk Roomas 381.a Theodosius suur kuulutas ristiusu riigiusuks 495.a Chlodovechi lasi end ristida ning surus selle ka oma rahvale peale 988.a Venemaal võeti vastu ristiusk. Vürst Vladimiri valitsusajal. I aastatuhande lõpuks oli ristutud peaaegu kogu Euroopea (välja arvatud nö paganlik vöönd- lapimaast leeduni) 1198-1290. a toimus liivima ristisõda sh. muistne vabadusvõistlus (1208- 1227) 12.-13.saj korraldasid rootsi kuningad 3 ristiretke soome ristiusustamiseks. Alates 15.saj lõpust seoses suurte maadeavastustega levis ristiusk üle kogu maailma ja on
surutud ida- ja läänekiriku vahele. Seetõttu oli nende allutamine ja ristimine ka peaaegu paratamatu. 1208. aasta alguses tekkis kristlastel aga konflikt Ugandi eestlastega, kellele heideti ette kunagist Pihkvasse suundunud saksa kaupmeeste varade röövimist. Konflikti ei suudetud rahumeelselt lahendada, sest sakslased ja latgalid nõudsid eestlastelt lisaks kaupade tagastamisele ka latgalitele eelnevatel aastatel sooritatud röövretkede ajal tehtud kahju korvamist ja eneste ristida laskmist. Sellega ugalased aga ei nõustunud ning samal aastal toimus Ugandisse latgalite ja sakslaste rüüsteretk, mida tihti loetakse muistne vabadusvõitluse alguseks ning mis tipnes Otepää linnuse süütamisega. Ugalased kogusid end aga kiiresti ning tungisid veel samal aastal koos sakalastega omakorda latgalite alale, piirates sisse Beverini linnuse, mille piiramine aga nurjus. Sakslastele latgalite selline isetegevus ei meeldinud, sest nad kartsid eestlaste ulatuslikku kättemaksu
Kaupmeestena mööda maad ringi liikudes leisid nad, et Läänemere kaldal elav jõukas rahvas tuleks ristiusku pöörata ja sellega saksa võimu seal laiendada. Eestlased olid seni kinni pidanud muistsest usust. Ristitud rahvad nimetasid neid halvustavalt "paganateks". Kõigepealt saadeti Liivimaale misjonäriks munk Meinhard, kes pidi siin paganate seas ristiusku levitama. Alguses toimus misjonitöö rahumeelselt ning mõned liivlased lasidki end ristida, nende hulgas liivlaste vanem Kaupo, kellest sai sakslaste agar abiline. Kui Meinhard Liivimaa piiskopiks pühitseti, saadi aru sakslate vallutuslikest plaanidest ning liivlased tõrkusid ristiusku vastu võtmast. Kuna misjonäride töö Liivimaale ristiusu levitamisel jäi tulemusteta, kuulutas Rooma paavst Liivimaa vastu ristisõja. Uueks Liivimaa piiskopiks määrati energiline ja võimuahne Albert, kes otsustas ristisõdijate abiga kõik Läänemere idakalda paganad
tulevased kuningad. Kuningriikide sisemine stabiilsus võimaldas vaadata Euroopa ristimata saarekese poole. Ristimine ,,tule ja mõõgaga" oli saanud juba traditsiooniliseks ettekäändeks. Seda oli kasutanud näiteks Karl Suur sakside alade vallutamisel. See oli sõna otseses mõttes võitlus hingede pärast ja seeläbi oma territooriumi kaardistamine, märgistamine. Iga uus võim lasi oma kirikuteenritel elanikkonna uuesti ristida. Idaretkede kontekstis oli ristimise puhul tegu sümboolse rituaaliga, mis põlistas iga ristitud hinge ristija ehk uue maaisanda armu alla. Nii juhtus, et nii mõnedki siinsed elanikud pidid laskma ennast mitu korda ristida. Vallutustega liideti siinsed alad ülejäänud kristliku Euroopa sotsiaal-majandusliku ja poliitilise ruumiga. Risto Sulu Mainimata jäi veel üks ida ristisõdade motiiv
võis loota kerget saaki, seega peamiselt kloostreid ja kindlustamata linnu. Inglismaal tegid normannid lõpu kloostrikultuurile. Ida-Inglismaal tekkis pikaks ajaks omaette taanlaste riik Danelag. Normanni pealik Rollo sai enda valitseda alasid Põhja-Prantsusmaal. Ta võttis vastu ristiusu ja andis kuningale vasallivande. Tekkis Normandia hertsogkond. Kiiresti võeti omaks prantsuse keel ja muututi tüüpilisteks Lääne-Euroopa rüütliteks. Taanis võttis kristluse vastu ja lasi rahva ristida kuningas Harlad Sinihammas 960. aastal. Seejärel vallutati Inglismaa ja mõneks ajaks langes ka Norra nende võimu alla. Kuningas Knut Suur valitses korraga nii Inglismaad,Taanit kui ka Norrat. Rajas kirikuid ja saatis misjonäre ka Rootsi. Knuti surma järel hiigelriik langes, kuid ristikus olid Taanis kindlustatud. Norras 996 a. sai võimule Olev Tryggvason. Üritas väevõimuga ristiusku kehtestada. Laiemalt juurdus see kuningas Olav Püha ajal, keda hakati peale surma austama Norra
keskajal põllumajanduslik tootmisüksus Vakused- Talupoegade ja isandate kokkusaamine, pidusööming Linnafoogt- hoolitses maaisanda ja linna vahel olevate kaubandussidemete eest Raad- ehk magistraat oli keskajast pärinev kollegiaalne linna võimu-, valitsus-, esindus- ja kohtuorgan Seek- vaestemaja 2. Miks puhkes Liivimaa ristisõda? Sakslased tahtsid paganlasi ristida ristiusku, kuid sellega tekkisid neil liivlastega tülid. 3. Millised olid roomakatoliku kiriku huvid, Saksa kaupmeeste huvid, rüütlite huvid? Saksa kaupmeeste huvi oli kaubelda Baltimaade rahvahõimudega, neil oli soov saada paremaid kauplemistingimusi. Rüütlite huvi oli sõdimine ja maaala saamine. Katoliku kirik tahtis ristiusku Baltimaadesse levitada. Sooviti rohkem maavaldusi, kuhu kirikuriike rajada. 4
Papid e. Saunikud)- väikese maaga talupoeg kes pidi käima mõisa põllul tööl - raad- linna võimuorgan - bürgermeister-rae koosseisu kuulunud 4 inimest kes moodustasid selle juhatuse. - tsunft- käsitööliste ühing - skraa-tsunfti siseelu kirjeldav põhikiri - kabel- väikesed kirikud, mis asusid kihelkonna kaugemates punktides. Ajaloolised isikud - Lembitu- Sakala maavanem, kes juhtis eestlasi Vabadusvõitluses. - Kaupo- Liivlaste vanem, kes laskis ennast ristida ristiusu levitajate poolt ja õhutas rahvastki seda tegema. - Piiskop Albert-Bremeni toomhärra, kes määrati Liivimaa piiskopiks ja kelle algatusel hakati rajama Riia linna ja kes asutas Mõõravendade ordu. - Läti Henrik-kroonika kirjutaja, kelle kroonikast saab infot Muistse vabadusvõtluse kohta. - Balthasar Russow- ,,Liivimaa provintsi kroonika" kirjutaja. Oma kroonikas kirjutas palju Liivi sõjast - B
kuidas teine reageerib: ,,Mina ütlen seda, seepeale ütleb tema toda ja siis vastan ma nii... Kui ta noogutab, siis ...". 4. Sõelumine Sõeludes kuulatakse vaid osa partneri jutust, ülejäänu lastakse kõrvust mööda. Tähelepanu teravneb üksnes siis, kui kuuldakse olulisi märksõnu, kui muutub partneri emotsionaalne seisund või tuntakse ennast ohustatuna. Kui selliseid signaale pole, lastakse oma mõtetel uitama minna. 5. Siltide kleepimine Sildikleepimisel on hämmastav jõud. Kui ristida oma vestluskaaslane mõttes võhikuks, rumalaks, virisejaks jne, ei pöörata tema jutule enam kuigi palju tähelepanu. Andnud kiirustades teisele hinnangu (ta on silmakirjalik, laisk, ebamoraalne jms), on kuulamine lõppenud. Hea kuulamisoskuse põhireegel aga ütleb: järeldused tehakse pärast seda, kui ollakse vestluskaaslase sõnumit kuulanud ja vaaginud. 6. Unelemine Kuulatakse vaid poole kõrvaga ja partneri lausekatke vallandab terve hulga seoseid. Näiteks
" Tohutult rahul oldi ka eelmise osatäitja Henri Tammega, kuid kuna süzee järgi oli seriaalipere elus vahepeal möödunud viis aastat, ei saanud perepoega kehastanud reaalkooli poiss enam oma rollis jätkata. Ajaloolises komöödiasugemetega seiklusfilmis "Malev" jäi Sergo kanda kiilaspäise Läti Hendriku roll. Teose tegevus toimus 13. sajandi algusel Eestis ja Liivimaal, kus Saksa ordu võimsad ja verised väed üritasid siinseid loodusrahvaid allutada ja ristida. Filmi miljonikroonilist eelarvet peeti tudengifilmi jaoks muinasjutuliselt suureks, mängufilmi jaoks aga liiga väikseks. "Päris suur mängufilm see ikkagi pole," kinnitas ka üks linaloo autoritest Tõnis Leht. Kuid Eesti filmisõpradel tasub rõõmustada, sest tuleva aasta sügisel jõuab kinodesse ehtne mängufilm "Mäss", mille eelarve küündib 24 miljoni kroonini. Täispikk linateos keskendub 1924. aasta 1. detsembri kommunistlikule riigipöördekatsele Tallinnas
1202. aastal rajas Theodrich Läänemere idakalda ristiusku pööramise eesmärgil Mõõgavendade Ordu, mille tugikohaks sai Riia. 1208. aasta alguses tekkis kristlastel aga konflikt Ugandi eestlastega, kuna väidetavalt olevat nad röövinud Pihkvasse suunduvate saksa kaupmeeste varad. Rahumeelsele kokkuleppele ei jõutud, lima sakslased ja latgalid nõudsid eestlastelt lisaks kaupade tagastamisele ka latglitele eelnevatel aastatel sooritatud röövretkede ajal tehtud kahju korvamist ja rahva ristida laskmist. Sellega ugalased ei nõustunud ning seega ei jäänud sakslastel muud üle, kui koos abivägedega Ugandisse tungida. Koheselt algas inimeste tapmine, maa rüüstamine ning külade põletamine. Sõjategevuse käigus süüdeti põlema ka üks tähtsamaid keskusi Otepää linnus. Seda sündmust peetakse Muistne vabadusvõitluse alguseks. Meie ajaloos üks olulisemaid võite saavutati pärast Võnnu piiramist toimunud Ümera lahingus 1210. aastal
1. Mis on muistne vabadusvõitlus? Muistne vabadusvõitlus on eestlaste relvastatud vastupanu 1208-1227 võõrvallutajate ristisõdijate vastu oma vabaduse kaitseks 2. Kes olid Meinhard, Berthold, Albert? Piiskopid Meinhard lasi liivlased end ristida Berthold oli teine piiskop Albert oli ristisõja peamine organisaator 3. Millal ja miks rajati Riia linn? 1201 - piiskop Albert laseb rajada Riia linna, ristisõdijate ja kaupmeeste tugipunktiks 4. Millal ja miks rajati mõõgvendade ordu, kes sinna kuulasid? 1202 mõõgavendade ordu, peamine Eesti ala alistav sõjaline üksus, preestervennad (ristisid, pidasid jumala teenistust) rüütelvennad (sõdisid) hallidvennad (abiteenistus nt sepad, kokad) 5. Nim 5 eestlaste allajäämis põhjust
muinaseestlastel kujunenud halduskorraldus( maakonnas ja kihelkonnad). Tihedad sidemed naaberrahvastega( Skandinaavia, balti hõimub ja slaavlased). Eestit läbisid kaubateed idast läände ning põhjast-lõunasse. Kultuuriline mõjutus toimus ka sõjalisel teel: viikingite retked; eestlaste retked Skandinaaviasse; eestlaste retked balti hõimude alale; Vene vürstide retked Eestisse; 12 saj jätkusid lääne poolt Rootsi ja Taani riigi- ja kirikuvõimude katsed Eestit alistada ja rahvast ristida. Liivimaa ristisõda 12 saj lõpp ja 13 saj II pool. Eestlaste muistne vabadusvõitlus 1208-1227 ning eestlaste ristiusustamine( sakslased, taanlased, rootslased) Keskajal oli Eestimaal sakslastest ülemkiht ja mittesakslased ehk eestlased. Ristiusu mõjused: integreerumine Lääne-Euroopa kultuuriruumi; muinasusundi ja ristiusu võitlus; mungad ja kloostrid; uued põlluharimisviisid, käsitööoskus jne. 13) Eesti mitmekultuurilise ühiskonna kujunemisprotsess 19. sajandist kuni tänapäevani
koduses abielukambris. · Pildi fookus: Fookuseks on peegel ja abielupaari käed. · Värvid: koloriidi põhivärvid , punane ja roheline · Tehnika: Õlivärvitehnika · Maail asukoht: National Gallery (rahvusgalerii) , Londonis · Luubiga jälgides võib näha toolile Graveeritud sünnitajate kaitsepühaku Margareta figuuri Margareta figuuri Legend · Margareta oli Antiookia paganliku preestri tütar, sündis 3. sajandil. Ta lasi end ristida ja andis tõotuse jääda neitsiks. Kui tüdruku isa viskas oma ristiusku pöördunud tütre majast välja, otsustas Margareta hakata lamburineiuna leiba teenima. Tema ilu pälvis Rooma asevalitseja Olybriuse tähelepanu. Mees tahtis Margaretaga abielluda, kuid tüdruk keeldus ja ta anti kristlasena võimudele välja. Margareta heideti vangitorni. Lohe kuju võtnud Saatan ründas teda palvetamise ajal ja neelas tüdruku alla
Meie Isa, kes oled taevas, pühitsetud olgu Sinu nimi, Sinu riik tulgu, Sinu tahtmine sündigu nagu taevas nõnda ka maa peal; meie igapäevast leiba anna meile tänapäev, ja anna meile andeks meie võlad, nõnda kui meie andeks anname oma võlglastele; ja ära saada meid mitte kiusatusse, vaid päästa meid ära kurjast. Sest Sinu on riik ja vägi ja au igavesti. Aamen. 9. Tunnistagem oma püha ristiusku, mille peale meid endid on ristitud ja mille peale ka selle lapse tahame ristida: Meie usume Jumalasse Isasse, kõigeväelisse taeva ja maa Loojasse. -- Ja Jeesusesse Kristusesse, Jumala ainusündinud Pojasse, meie Issandasse, kes on saadud Pühast Vaimust, ilmale toodud neitsist Maarjast, kannatanud Pontius Pilatuse all, risti löödud, surnud ja maha maetud, alla läinud põrguhauda, kolmandal päeval jälle üles tõusnud surnuist, üles läinud taevasse, istub Jumala, oma kõigeväelise Isa paremal käel; sealt Tema tuleb kohut mõistma elavate ja surnute üle
lahingus. Sakslased rüüstasid 3 päeva külasid, Lembitu pea raiuti maha ja viidi Riiga, ta vennaga sõlmiti rahu, tasuks olid pantvangid. 1218 Vene väed Eestisse. · 1219 taanlaste tugipunkti rajamine Tallinnasse. Kevadel tuli Voldemar II Lindanise linnuse juurde, eestlased jätsid linnuse maha ja taanlased asusid sinna (see ehitati ümber). Rävalaste ja harjulaste saadikud tulid kuninga juurde ja vanemad lasid ennast ristida, 3 päeva pärast eestlased ründasid. Punane lipp valge ristiga langes taevast, andis taanlastele jõudu ja nad võitsid ( tegelikult päästis nad Rügeni saare vürst Vitslav), eestlased kaotasid üle 1000 mehe ja taanlased said Harjumaa, Revala ja Virumaa, puutumata olid veel Lääne- ja Saaremaa (1220) · 1220 suvel tulid rootslased Läänemaale, vallutati Lihula linnus, kui rootslased lahkusid, vallutati Lihula tagasi (tapeti ära rootslased ja Rootsi ei suutnud Eestit vallutada)
läänegoodid Hispaaniasse ning panid aluse Frangi riigile. 2. Frangi riik 5.-7.sajandil: Kui frangid olid kuni 5.saj lõpuni paganad, siis enamik ülejäänud germaanlastest olid ariaanlased (4.-7.saj levinud kristlik usuvool, mis eitas Jeesuse Kristuse täielikku jumalikkust; usuvool sai nime 3.-4.saj Aleksandrias elanud teoloogi Areiose (lad k Arius) nimest). 495.a võttis Chlodovech koos kaaskonnaga katoliku kirikult vastu ristiusu ning lasi seejärel ristida kogu oma rahva. Selle sammuga kindlustati Rooma vaimulikkonna ja aristokraatia poolehoid, kes nägid frankides liitlasi ariaanlust pooldavate teiste germaani hõimude vastu. Alates 6.sajandist hakkas kuningavõim Frangi riigis nõrgenema. Riigis puhkesid arvukad ning verised vennatapusõjad, mille põhjuseks oli traditsioon jagada riik pärast kuninga surma poegade vahel ära. Aeg-ajalt
Konstantinoopoli, Ida-Rooma lõpp Ühiskonnakorraldus, kultuur: * Enamuse moodustasid vabad talupojad maksid makse, teenisid sõjaväes, *Arenenud linnad, käsitöö ja kaubandus, *Käsitöölised kuulusid kolleegiumitesse (nagu tsunftid Lääne-Euroopas) 7. Idaslaavlased - kuidas on Venemaa ajalooga seotud järgmised isikud: Rjurik: 862 said võimule Novgorodi linnas Oleg: vallutas Kiievi 882, ning pani aluse Vana-Vene riigile Vladimir: 988 lasi end ristida ja kehtestas uue usu riigis - õigeusk Jaroslav Tark: tema valitsusajal ulatusid valdused Mustast merest Läänemereni , lasi koostada seadustekogu ,,Vene õigus" 8. Araablased ja islam: Kuidas tekkis islam??: VII sajandil hakkas Meka kaupmees Muhamed kuulutama uut usku, mille kohaselt on vaid üks jumal Allah (Jumal araabia keeles); Uut usku hakati nimetama islamiks; Esialgu toetas Muhamedi mõni üksik, keda nimetati moslemiteks ;16
seda sellepärast, et seal toimus: - piibli tõlkimine - korrektse saksa keele grammatika kirjapanek Kolmekümneaastane sõda ususõda Wartburgi loss Reformatsiooni kaasmõtlejad läksid eri teed Luterlased: - piibel kui jumala tõeline sõnum, kuid seda võib ise tõlgendada - kõik usklikud pääsevad põrgust, Jeesus on kõik patud enda peale võtnud - katoliiklaste küljelt säilis traditsioon lapsi ristida Kalvinistid - ainult usk ei aita põrgust päästa - tuleb jälgida piiblit kui jumala tõelist sõnumit - tuleb lasta ennast juhtida kirikuinimestel Anabaptistid - arvavad, et lapsed ei ole võimelised ise otsustama oma veendumuste üle ja seepärast toimub ristimine täiskasvanuna - leiavad, et kristlaste kohustus on luua õiglasem ühiskond Anglikaanid - kõige sarnasem katoliiklastega: usk põhineb peale piibli ka
vaenlasele kallale. Rünnak kulges edukalt, ning sakslased taandusid. Ümera lahingu skeem Sõjakäigud Sakalasse 1211. aastal korraldasid sakslased suure rüüsteretke Sakalasse ning asusid piirama Viljandi linnust. Rüüstati külasid, rööviti viljasaaki ning rahulikke elanike kas tapeti või võeti orjadeks. Linnuse tugevust nähes otsustasid sakslased proovida oma tugevust teisel teel. Eestlastele tehti ettepanek lasta end ristida ning vastutasuks antakse tagasi vangid. Eestlased keeldusid. Sakslased tapsid orjad nende silme all. Linnuse piiramise lõpp Linnuses oli kuuendal piiramispäeval tõsine veepuudus. Palju oli ka haavatuid ja langenuid. Lõpuks kaitsjad sõlmisid kokkuleppe milles seisnes see, et linnuses olijad ristitakse Viljandi linnus tänapäeval Madisepäeva lahingu eel 1215. aasta kevadel lõppes sakalaste ja sakslaste vahel sõlmitud vaherahu.
1. Miks võib 1208-1227 aasta sündmuste puhul vaid tinglikult kasutada nimetust „eestlaste muistne vabadusvõitlus? Sest see tekkis rahvusromantilisel foonil 1920. aastatel, kui 13. sajandi võitlusi kõrvutati Vabadussõjaga. 13. sajandi alguses polnud eestlasi veel rahvana otseselt olemas, pealegi ei sõdinud nad enamasti mitte kogu Eesti, vaid üksikute maakondade iseolemise eest. 2. Võrdle esimeste Liivimaa piiskoppide strateegiad siinsete alade ristiusustamisel. Mille poolest need erinesid? 3. Millised sammud aitasid 13. sajandi alguses kindlustada ristisõdijate positsioone Vana-Liivimaal? Selgita. Mõõgavendade ordu rajamine. Sest ordu oli selleks, et Liivimaal viibiks pidevalt professionaalseid sõjamehi ega sõltutaks ainult aastaks või paariks tulnud ristisõdijatest. 4. Millal tegid taanlased esimese katse Eesti aladel kanda kinnitada? Kuivõrd edukas see katse oli? Selgita. 1206. Polnud edukas, sest taanlased maabusid Saaremaal ning ...
põgenik. 3. Kes oli Taavet ja kelle vastu võideldes saavutas ta võidu? Mis temast edasi sai? Kellega ta abiellus? - Taavet oli karjapoiss, kes võitis lingukiviga koljati, suure sõjamehe. Hiljem sai Taavetist kuningas, ning ta abiellus kuningas Sauli tütrega. 4. Milline tähendus on nelipühal? (LK 4....44-446) - Nelipühadel tuli Püha Vaim ning pani inimesed prohveti kombel rääkima, ning inimesed lasksid end ristida. Tegu on kristliku koguduse sünnipäevaga. 5. Mida tähendab sõnaühend "Jeeriko pasunad" ja kas ning millal kasutatakse seda tänapäeval? - Iisraellased tahtsid Jeerikot vallutada, nii et nad käisid iga päev ühe korra ümber linna ning seitsmendal päeval käisid seitse korda ning siis puhusid preestrid pasunaid ning rahvas tegi sõjakisa ning müür langes ümber. 6. Kes ja kuidas reetis Jeesuse? (LK 416)
Keskaeg Eestis Liivimaa ristisõda 1143. rajati Lübecki linn Liivimaa piiskopid: Meinhard (11861196) rahulik, sõbralik, ehitas 1184. aastal Ükskülasse Liivi alade esimese kiriku, liivlased hakkasid Meinhardi ristimise ning rahva Rooma kirikule allutamisplaanidele vastu. Meinhardil ei õnnestu põikpäiseid liivlasi ristida ning hädas pöördus ta paavsti poole. Paavst Coelestinus III lubaski 1193. aastal alustada ristisõja. Aastal 1196 suri piiskop Meinhard suutmata ristida liivlasi. Berthold (11961198) tsistertslane, vaenulikum, paavstilt volitus ristisõja korraldamiseks, kutsus inimesi üles ristiusustama, suri lahingu käigus Albert (11991229) hea strateegia * 1199. Üksküla piiskopiks pühitseti, eesmärk rajada Liivimaal kirikuriik, mida juhiks piiskop ja alluks paavstile * Liivimaa vallutamise peaorganisaator ja suutis oma valitsusajal ka Eesti ning enamiku Lätist alistada * asutas kloostreid * alluvuses töötas Läti Henrik
Lembitu – Sakala vanem Madisepäeva lahing – 1217. aastal 21. septembril Risti kabeli juures Viljandimaal toimus Vene vägede ja eestlaste vahel lahing. Eesti väed ründasid metsast, lahing kestis mitu tundi, lõpuks olid eestlased sunnitud taganema, lahingus sai surma liivlaste vanem Kaupo ja Sakala vanem Lembitu. Muhu linnuse vallutamine – 1227. aastal oli meri tugevalt jääs, sakslaste vägi oli Muhu linnuse all, nähes nii suurt väge pakkusid muhulased rahu ja lubasid end ristida lasta, sakslased sellega ei nõustunud, hakati linnust piirama, 6. päeval tungisid nad linnusesse, kus korralaldasid metsikud tapatalgud. Valjala – 1227. aastal otsustasid saarlased sõlmida vaherahu, lasti end ristida, vanemad kogu maakonnast tulid kohale ja lasid end ristida 1201- Alberti juhtimisel rajatakse Riia linn 1202- Alberti abiline preester Theoderich rajab Mõõgavendade ordu 1208. aastal – algas võitlus Eestimaa pärast, meie ristiusustamine
Läänegootid kristianiseeriti 378.aastal, teiste germaani hõimude pöördumiseni läks intensiivse misjonitöö tulemusel ligi sada aastat. V saj. lõpuks olid kõik germaani hõimud peale frankide vastu võtnud ristiusu.2 Germaanlaste puhul oli tegemist hõimustruktuuriga ja kristlusesse pöördumised olid iseloomult mitte isiklikud, vaid küsimus otsustati hõimukuningate otsustega. Chlotilde mõjutusel ja oma võimu kindlustamiseks lasi Chlodovech end koos oma malevaga 496.a. ristida.3 Legendi järgi lausus Chlodovechi ristinud Reimsi piiskop Remigus kuningale:" Langeta oma pea! Põleta see, mida oled varem teeninud, teeni seda, mida oled varem põletanud."4 Ta astus ristiusku ortodokse kiriku rituaali järgi ja erines selle poolest teistest barbaritest, läänegootidest, idagootidest, vandaalidest, burgundidest ning langhobardidest, kes olid ariaand. Arianismi pidas aga valitsev kirik ketserluseks.
Inimese maailmapilt muutus enam ei olnud inimese elukeskmeks kristlik religioon, vaid inimene ise oma tunnete, mõtete ja soovidega. Ristisõdade põhjused, tagajärjed, tulemused põhjuseks toodi Kristuse haua vabastamine ning paganate, ,,valeusuliste" ristimine kristlasteks. Tegelikuks põhjuseks võib pidada ristisõdijate soovi vallutada uusi maid ning koguda rüüstamise läbi rikkust. Ristisõdijatel õnnestus küll palju röövida, rüüstada ja ka inimesi ristida, ent Kristuse haua vabastamine muhamedlaste käest ei õnnestunud. Keskaja seisused Vaimulikud palvetamine ja kõigi inimeste hingeõnnistuse eest palumine. Olemine jumala maapealseks kehastuseks. Feodaalid ühiskonnaliikmete kaitsmine. Talupojad lihttöö tegemine, kogu ühiskonna ülalhoidmine oma raske füüsilise tööga. /linnakodanikud käsitöö tegemine Keskaegne sõjavägi, miks tekkis palgasõjavägi? Rüütlisõjaväe eksisteerimises ilmnes mitmeid puudujääke
1)Nim. 3 slaavlaste hõimu. 2)Nim. 2 munka ja nende loodud slaavi tähestikku. 3)Tähelepanuväärset seoses vürst Vladimiriga ja vürst Jaroslaviga. 4)William Vallutaja. 5)Ristisõdade eesmärgid 6)Nim. vaimulikud rüütliordud. 7)2 kerjusmungaordut 8)Canossas käik 9)2 kõrgkeskaja tugeva kuningavõimu riiki 10)Miks tekkis läänikord ja milles seisnes 11)Millised astmed tuli läbida rüütliks saamiseks. 12)Mida tähendas rendihärrus ja mõisahärrus. 13)Euroopa varaseimad linnastuvad piirkonnad. 1.*ida(antid)*lõuna(sklaviinid)*lääneslaavlased(veneedid) 2.Kyrillos ja Methodios olid vennad,kes töötasid välja 2 slaavi tähestiku variant.Need olid glagoolitsa ja kirillitsa. 3.Jaroslav vallutas 1030a. Tartu.Lasi koostadakirjaliku seadustekogu 'Vene õigus'riigi õigluskorra kindlustamiseks.Lasi Venemaal rajada arvukalt kirikuid.Vürst Vladimir lasi 998a.ennast koos kaaskonnaga ristida ja kehtestas uue usu ka oma riigis. 4.William Vallutaja oli Normandia hertso...
Kaupo-liivlaste mõjukaim vanem,kes läks üle sakslaste poolele Ymant-tappis piiskp Bertholdi (torkas odaga selja tagant läbi) Lembitu-eestlate ovanem, kes koondas suurt väge, et minna vaenlase tagalasse; ta suri ühes lahingus Läti Henrik-preester,kes kitjutas Liivimaa kroonika ( seal kirjeldatakse eestlaste ristimist) Valdemar II-taani kuningas, kes vallutas Tallina ja alustas Põhja-eesti ristimisega Tabelinus-Pudiviru vanem,taanlased poosid ta üles, sest ta lasi end sakslastel ristida. Vesse-saarlaste juht,kes hukati orduväe poolt Kihelkond-osa küladest ja maast Maakond-osa kihelkondadest Vanem- Muinas-Eesti ülik Arbuja-ennustaja,keda peeti hingede ja elavate maaima vahendajaks Mõõgavendade ordu-loodi 1202.aastal ehk Kristuse Sõjateenistuse Vendade Ordu;ülesanne oli paganatega sõdimine Linnus-tugev ja vaenlaste eest kaitsev varjupaik; need olid ehitatud looduslikult(ehitati vall ümber) Malev- Vana- Liivimaa-Eesti ja Läti ala ühisnimetuses keskajaö
Seal võtsid juudiusulised ta hästi vastu, kuid A ei öelnud oma eesmärgist midagi. Ta hakkas vaikselt paavsti ja teiste vaimulike elu jälgima. Selle põhjal, mida ta seal nägi, otsustas ta, et nad elavad seal kõlbamatut elu. Ta sõitis tagasi Pariisi. Kui J sellest teada sai, siis päris kohe juudilt, mida ta arvab. A vastas, et ärgu nad jumalalt head lootku. Rooma näis talle pigem kuratlike kui jumalike asjade asupaigana. Sellepärast laskis A ennast Jumalaema kirikus ristida. J oli juudile ristiisa ning andis juudile nimeks Jean. Temast sai vaga elu elav inimene. Kolmas novell. Oma jutustustega kolmest sõrmusest pääseb juut Melkisedek lõksust, mille Saladin talle saatnud oli. Saladin, kes oli Egiptuse sultan. Ta oli oma vara korduvates sõdades ära raisanud. Kuid ta vajas palju raha ning talle tuli äkki meelde juut Melkisedek. Kuid juut oli kitsi. Saladin jõudis otsusele, et teda tuleb vägisi sundida, aga ilma vägivallata
Üritati vallutada ka Konstantinoopolit. Hiigelriigi pealinnaks sai Damaskus, aga hiljem rajati uue pealinnana Bagdad. Riigi ja ühiskonna korraldus kalifaadi ajal Bagdadi kalifaat oli piiramatu valitsejavõimuga riik. Võeti omaks araabia keel. 10. LÄÄNE-EUROOPA VARAKESKAJAL. ÜLEVAADE AJALOOST. Frangi riik V-VII sajandil V sajand - Kuningas Chlodovechi juhtimisel tungisid frangid Galliasse ja tõrjusid läänegoodid sealt Hispaaniasse. Chlodovech lasi end koos kaaskonnaga ristida ning sundis ristiusku oma rahvale peale. VI ja VII sajandil Frangi riigi ühtsus kadus. Chlodovechi pojad hakkasid riiki jagama, millega kaasnesid kodusõjad. Riigis kujunesid üksteisest sõltumatud suured piirkonnad, kus võim kuulus majordoomustele. Paavstid ja langobardid Itaalias VI-VII sajandil 560. aastal vallutas Itaalia uus germaani hõim – langobardid. Nende sissetung kiirendas tsivilisatsiooni langust Itaalias. Paavstidest said VII sajandi alguseks Rooma linna ja
_september_2011.jpg Sõja lõpp Muhu- ja Saaremaa vallutamine Kolm aastat teevad ordu- ja piiskopiväed ettevalmistusi Muhu- ja Saaremaa vallutamiseks. 1227. aasta algul oli meri jääs ja ristivägi tungis Muhumaale. Muhu linnus piirati ja vallutati. Tapeti kõik linnuse kaitsjad. Edasi liiguti Saaremale. Saarema tugevaima linnuse Valjala kaitsjad mõistsid, et igasugune vastupanu ei ole mõistlik ja otsustasid alistuda ja end ristida lasta. EESTI OLI VALLUTATUD. Eestlaste allajäämise põhjused. Sõjaline ülekaal oli vastase poolel. Eestlaste kaitse oli mõeldud lühiajaliste rünnakute tagasi löömiseks, mitte pikaks sõjaks. Ordurüütlid olid elukutselised sõjamehed. Nad kasutasid selle ajajärgu kõige täiuslikumat relvastust ja sõjatehnikat. Vastast toetasid Taani ja Rootsi. Vallutussõda toetas Lääne-Euroopa tähtsaim ja mõjukaim jõud roomakatoliku kirik. Rooma paavst lubas ristisõdijatele patukustutust
nimi, kellest sai alguse Iisraeli ulempreestrite põlvnemine. Saadok 12. Kuidas kutsuti suurkohust heebrea ja kreeka keeles? Palju oli seal liikmeid? Sanhedrin, Synedrium, 71 13. Mida tegi Heroodes Suurkohtuga? Hukkas selle 45 liiget ning asendas uued 14. Milline amet oli keskajal kristlaste poolt juutidele lubatud? Rahalaenamine 15. Kuidas kristlased Hispaanias kutsusid end näilikult ristida lasknud juute? Marrano 16. Kuidas kutsuti neid juute, kes saadeti välja Hispaaniast ja Portugalist? Millist dialekti nad kõnelesid? Sefardi juudid, ladiinot 17. Kuidas kutsuti neid juute, kes saadeti välja Prantsusmaalt ja Saksamaalt? Millist keelt nad kõnelesid? Askenazi juudid, jidis 18. Millised väärtpaberid võtsid juudid esimestena kasutusele? Tseki, veksli 19. Kes kasutas sõna "sionism" esmakordselt? Kuidas seda sionismi kutsuti? N.Birnbaum, kultuuriline sionism 20
Emiir – eri piirkondi valitsevad araabia ülikute seast määratavad asevalitsejad Andaluusia – Lõuna-Hispaanias olev islamiusuliste piirond 622 – Islamiusuliste ajaarvamise algus, sellel aastal põgenes Muhamed Mekast Mediinasse 630 – Mediina ja Meka vahelise vaenu lõpp, Muhamed naases vastupanuta Mekasse FRANGI RIIGI TEKE Chlodovech – kuulus Franfi kuningas, kelle juhtimisel tungisid frangid Galliasse ja lasti ennast ristida Karl Martell – Frangi riigi majordoomus, kes lõi Poitiers’ lahingus (732 a) araablased tagasi, tugevdas ratsaväge maatükkide jagamisega (feodaalkorra algus) Feodaalkord – I at II poolel Lääne-Euroopas välja kujunenud ühiskonnakorraldus, mida iseloomustavad: põhjalikult reglementeeritud alluvussuhted, sõjameeste klassi valitsemine, poliitilise võimu killustatus, sellest lähtuv maaomandi killustatus Saratseenid – moslemite laialt levinud nimetus Euroopas keskajal
Nii vallutatigi nende "pesa" Zara linn. Veneetslased suutsid aga veenda sõdalasi, et pole vahet, kas võidelda Pühal Maal või Bütsantsi vastu ja nii vallutatigi 1204 tormijooksuga Konstantinoopol. Lõhuti rohkem, kui suudet kaasa tuua. Ei halastatud isegi kloostritele, kirikutele ja raamatukogudele. 1268- Egiptlased vallutasid Antiookia 1291-Langes viimane tugipunkt Akka Idamaadele suunatud ristisõdade mõte kadus ning peagi avastasid kristlased palju teisi Euroopa rahvaid, keda ristida. Ristisõdade tulemused Kaubavahetuses algas kiire tõus. Juhtivateks linnadeks said Itaalia linnad. Samuti õpiti tundmatuid käsitöövõtteid. Nt hakati valmistama paberit. Suur oli ka kultuuriline mõju. Muutusid mood, riided. Kas ristisõdade põhjused ja ootused täitusid? Vaatlen neid eelkõige esimestel lehekülgedel toodud nelja punkti abil Soov leida uusi maid, kuhu elama asuda ei täitunud, viimaks vallutati kõik eurooplaste tugipunktid Ees-Aasias
22. Meeleparanduse sakrament antakse andeks in. patud. (pihtimine) 23. Armulaua sakrament (ohvri sakrament). 24. Abielu sakrament laulatus. 25. Vaimuliku seisuse sakrament sellega pühitsetakse vastav in. vaimulikkuu seisuse liikmeks. 26. Haigete salvimise sakrament e. viimane võidmine 27. Usulahk ususekt on õpetlike, rituaalsete ja kiriku halduslike erimeelsuste põhjal kujunenud põhikirikust erinev suund. 28. Sektantlus usulahku kuulumist. 29. Baptism in. tuleb ristida täisealisena, vee alla, looduslikus kohas. 30. Methodism range, eetiline doktriin. In. elu peab olema allutatud 10käsule. 31. Adventism taastulek, ootasid Jeesuse teist tagasitulekut. 32. Jehovistid Jehoova tunnistajad. 33. Evangeeliumi kristlased olulisel kohal muusika, mustanahalised, transis olek. 34. Mormoonid USA mormoonide raamat. Polügaamia. 35. Uus usund 20saj. teine pool tekkinud religioosseid liikumisi, mis ei kasuta traditsioonilisi pühakirju ega rituaale. 36
joomarid ja söömarid. Kõik mida juut Roomas nägi oli talle vastuvõetamatu, ning ta pöördus tagasi Pariisi. Paar päeva peale Abrahami tagasitulekut läks Jeannot talle külla ja oli valmis kuulma seda, et Abraham ei taha kohe kindlasti kristlaseks hakata. Juut oli kardinalidest ja teistest õukondlastest väga halval arvamusel, kuid siis lausus, et ta on valmis siiski kristlaseks hakkama. Jeannot viis Abrahami kirikusse ja lasi ta ära ristida. Temast sai juudi ristiisa ja andis juudile nimeks Jean. Seejärel laskis ta tublidel asjatundjatel teda kõigis meie usu asjus valgustada. Jean õppis kiiresti ja temast sai hea ja tubli, vaga elu elav inimene. Kolmas novell. Saladin, kes oma suure vahvuse tõttu polnud üksnes Egiptuse sultaniks saanud, vaid ka korduvalt saratseeni- ja ristiusu kuningaid võitnud, oli paljudes sõdades ja suurejoonelisi kulutusi tehes oma vara ära raisanud
1222. a sunniti taanlased alistuma Saaremaal. See võidusõnum saadeti üle Eestimaa ja kõiki kutsuti ülestõusule.1223. a algul ründasid eestlased kõikjal sakslasi ja võtsid üle linnused. 1224. a suveks oli mandriosa tähtsamiaks vastupanupunktiks veel jäänud Tartu. 1227. a talvel liikus suur sakslaste vägi üle jää saartele. Muhu linnus vallutati ja hävitati. Edasi liiguti Valjala linnuse alla. Kuna vastupanu näis lootusetu, lasid saarlased end ristida. Eestlaste allajäämise põhjused: * Sõjaline ülekaal oli vastase poolel. * Eestlaste maakaitse, sõjaväe korraldus ja relvastus oli kohandatud üksikute sõjakäikude jaoks. * Eestlastel polnud veel riiki ja sidemed üksikute maakondade vahel olid nõrgad. * Lisaks ei pidanud venelased alati täpselt kinni kokkuleppeist ja see halvas tõsiselt eestlaste kavandatud ettevõtmisi. Võõrvõimu kujunemise algust loetakse 13. saj II veerandit, siis hakkasid siin kujunema keskajale
puudust: tal oli palju terveid lapsi, palju maad, hea mees, ta oli saanud vangis olles palju õppidaõppis kirjutama, lugema, õmblema (st. sai vanglast omale ameti ning kui ta õmblejana Kaugemaal tegeles, siis muutus ta üsna populaarseks.) Mis määras Ingeri ja Iisaku abielu? Nad olid laulatamisele ennegi mõelnud, kuid polnud lihtsalt selleks aega leidnud. Nüüd, mil esimene lapsuke oli tulemas, pidid nad selleks lihtsalt aega leidma, kuna poiss oli vaja ju ära ka ristida. Nii nad lasidki end enne ristimist ära laulatada, et laps oleks seaduslik. Ingeri suhted lastega: Inger hoolitses oma laste eest väga. Näiteks kord, kui Iisaku käed olid vaigused, ei lasknud ta mehel last sülle võtta. Kord tegi ta ühe apsu, kuid kahetses seda väga nimelt tappis ta oma esimese tütre, aga seda ainult selle tõttu, et tüdruk sündis jänesemokaga ning ta teadis väga hästi, kui raske ühe tüdruku elu jänesemokaga olla võib
vene vürstidega, kellelt saadi arvestatavat sõjalist toetust. 12. 1224 mandriosa tähtsaimaks vastupanupunktiks oli jäänu veel Tartu, mida aitas kaitsta Koknese ja vürst Vjatsko. Augustis hõivati linnus tormijooksuga. 13. 1227 Suur sakslaste vägi liikus üle jää saartele. Muhu linnus vallutati ja hävitati. Edasi liiguti Saarema tähtsaima linnuse Valjala alla. Saarlased otsustasid alistuda ja end ristida lasta. 6. Millised olid eestlaste allajäämise põhjused muistses vabadusvõitluses? (Leidke vähemalt 5 põhjust!) 1. Sõjaline ülekaal oli vastaste poolel. 2. Ordurüütlid olid elukutselised sõjamehed, hea välja õppe ja kogemustega. 3. Nad kasutasid selle ajajärgu kõige täiuslikumat relvastust ja sõjatehnikat 4. Lisaks sellele pidid eestlased ja nende kõrvalt tugevate Taani ja Rootsiga võitlema. 5
TEGELASED : Hiie - Tambeti ja Malli tütar, keda ta isa ei armastanud, väiksena oli isa range käe all, ega julgenud talle vastu astuda. Hiljem sai temast noor naine ja koos Leemetiga ei kartnud ta enam oma isa. Ints - Ussikuninga tütar, Leemeti parim sõber. Ta oli usaldusväärne ja seltsiv rästik. Johannes - Külavanem, kes siiralt uskus, et kõik inimesed peaksid tulema metsast külla elama, uued kombed ja usu vastu võtma ning end ristida laskma. Ta uskus pimedalt kõike, mida rääkisid talle raudmehed ja mungad, sest arvas, et nood on maailmas ühed targimad inimesed. Leemet - Viimane mees, kes teadis ussisõnu. Ta austas vanu traditsioone, kuid oli uudishimulik külaelu suhtes. Temas avaldusid nii õrnad tunded kui ka ürgne metsikus Leemeti ema Linda - Võimukas ja iseseisev naine. Armastas meeletult oma lapsi ja tegi nende heaks kõik. Ta küpsetas iga päev liha, peamine oli see, et lastel ikka kõht korralikult täis oleks
Seine’i jõe ääres elanud draakon nimega La Gargouille, kes oli saanud oma nime tänu oma pikale kaelale ja kurguhelile, mille saatel purskas ta nii tuld kui kuuma merevett. Draakon oli surmanuhtluseks meremeestele, kes mööda jõge tema territooriumile sattusid. Et draakonit vähegi taltsana hoida pidid linnaelanikud talle noori tütarlapsi ohverdama. Elu kulges selliselt, kuni Pariisi sattus Püha Romanus, kes lubas draakonist võitu saada tingimusel, et kõik linnaelanikud end ristida lasevad. Nähtavasti ei osutunud see meeleheitel linnarahva jaoks probleemiks ning Romanus ristis kogu Pariisi ja sooritas lubatud teene edukalt. Surnud draakon põletati tuleriidal, ent tema leekidest karastatud saba, pea ja üüratu kael ei süttinud, niisiis naelutati tema säilmed äsjaehitatudkiriku peafassaadile kõigile vaatamiseks. Motiivistik Väidetavalt pole olemas kahte ühesugust gooti groteski. Kui otsiks, siis küllap midagi leiaks, ent arvestades
Hagiograafiad ehk pühakute elulood, on oma olustikuliste detailide jm poolest ka väärtuslikud ajalooallikad. Suurel määral rakendati slaavi maades ka Bütsantsi riikluse elemente, eriti Venemaal. Vene riigi tekkimine, aeg ja ristiusk: Tekke aeg 882.a. Pärast Rjuriku surma, olevat üks tema lähikondlasi Oleg koondanud Põhja- Venes elavate eri päritolu hõimude väed, vallutanud Kiievi ja pannud nii aluse ühtsele Vana-Vene riigile. 988.a. vürst Vladimir lasi ennast ristida ning ka ülikud, peale seda ka lihtrahvas. Seda loetakse vene ristiusustamise aastaks. Frangi riigi areng: Esimene suurem riiklik moodustis, mis lagunenud Lääne-Rooma riigi aladele tekkis, oli Frangi riik. Iseseisev keltide Gallia aeg, mis kestis 1. Sajandi keskpaigani eKr ja mille lõpetas Caesari vallutus; Rooma-Gallia aeg; merovingide 5-8 saj ja karolingide ajal 8-10 saj. Gallialased: belgid, gallid, akvitaanlased ja liguurid. Ristiusu vastuvõtmine 496. Aastal
oktoobril 1520 jõudis Magalhães neemeni, millele andis nime Cabo Vírgenes • 28. novembril jõudis Magalhães 3 laevaga Vaiksesse ookeani ja nimetas läbitud väina, mis tänapäeval kannab Magalhãesi väina nime, Kõikide Pühakute väinaks • 6. märtsil 1521 jõudis Magalhães kolme laevaga Mariaani saarteni. • 16. märtsil Filipiinide Homonhoni saareni. • Filipiinlased ei lasknud ennast ristiusku pöörata. Magalhães otsustas kohalikud relvade abil alistada ja ristida. 27. aprillil toimunud lahingus said hispaanlased tulirelvadest hoolimata Hernàn Cortès 1485 Medellín, Hispaania– 2. detsember 1547 Castilleja de la Cuesta, Hispaania Hispaania maadeavastaja ja kolonisaator 16. sajandi algul läks õnne otsima algul Hispaniola ja seejärel Kuuba saartele. Kuubal sai temast ühe väikelinna linnapea. 1519 määrati Ameerika mandrit uurima siirdunud ekspeditsiooni juhiks, otsustas
Malev = ratsamehed + jalamehed Põhiline väeüksus oli malev Relvastus Odad, sõjakirved, kilbid, kiivrid Suhted naabritega Sugulasrahvad Liivlased, soomlased, karjalased suhted olid väga head Lõunanaabrid Latgalid, leedulased aeg-ajalt tekkisid tülid Idaslaavased Oht ei olnud eriti suur, sest Vana- Vene riik oli osadeks lagunenud Rootsi ja Taani riik Rootslased ja taanlased katsed Eestit alistada ja rahvas ristida kuid tulemusteta Muinasusund Hing inimese isikupära kandja Oli usk hauatagusesse ellu Surnule pandi hauda ehted, tööriistad, relvad, toitu Loodust austati ja peeti omataoliseks Inimesed ei pidanud ennast looduse valitsejaks Kodude kaitsja Tõnn, viljakuse jumal Peko, Taara, Uku Ristiusu mõjud jõudsid eestlasteni Rootsi, Taani ja Venemaa kaudu Põletumatuste asendumine laibamatustega Risti kandmine ehtena Alates 11.saj munkade misjonitöö
idamaistest usunditest ja salaõpetustest. Hingeline rahutus väljendub ka selle sajandi rooma portreekunstis. Kriis soodustas kristluse levikut, kuid et kristlus erines kõigist teistest usunditest, jätksa valitsus selle tõrjumist. Viimase kõige julmema jälitamise vallandas 303. aasatal keiser Diocletianus, kuid vaid 10 aastat hiljem, aastal 313, kuulutas uus keiser Constantinus ristiusu lubatuks. Ta tegi kirikule soodustusi ja laskis ka ennast enne oma surma 337. aastal ristida. Ristiusk oli selleks ajaks leidnud pooldajaid juba riigi kõigis osades ja ühiskonnakihtides, isegi sõjaväes. Keisrite poliitika muutuses võib näha olukorraga leppimist, aga ka lootust lagunevat riiki uue usu abil koos hoida. Viimane lootus siiski ei täitunud, kuigi aastal 380 kuulutati ristiusk riigi ametlikuks usundiks. Esimeste ristikoguduste kunstilised vajadused ja võimalused olid väikesed. Visuaalne kunst oli kristlastele esialgu isegi lubamatu
Tähtsamad sündmused 1222.-1227. 1222. aastal võitsid saarlased taanlasi. Võidu teade levis üle Eesti ja kutsuti ülestõusule. 1223. aastal Eesti taas eestlaste kontrolli alla saada ning saadi abi Vene vürstidelt. 1224. aastal jõudis Riia peapiiskopi ja Mõõgavendade ordu vallutus retked jõudnud Tartu, mida aitas kaitsta Kokuese vürst Vjatsko. 1227. aastal vallutati ristisõdijate poolt saaremaa ja vastupanu osutamata lasti end ristida. Eestlaste allajäämise põhjused 1) 20 aastat kestnud sõja vältel olid eestlased kaitsnud oma maad ja rahvast nagu nad seda oskasid ja suutsid. Selle aja jooksul tuli üle elada poolsada laastavat sõjakäiku ja neile omalt poolt vastata 2) Ordurüütlid oli treenitud ja elukutselised sõdijad, kes kasutasid selle ajajärgu kõike moodsamat relvastust. 3) Lisaks ristisõdijatele tuli veel võidelda taanlaste ja rootslastega. 4) Eestlaste maakaitse, sõjaväe
aastal üritasid eestlased vallutada liivlaste vanema Kaupo linnust Turaidat. Kaotused olid suured ja algas ka katk. Sõlmiti kolmeks aastaks vaherahu. (Mäesalu, A., Lukas, T., Laur, M., Tannberg, T. 1997). II 1215 - 1221 1215. aastal ründasid sakslased koos liivlase ja lätlastega Läänemaad, sealhulgas vallutasid nad Lõhavere linnuse ja vangistasid Lembitu. Eestlaste vasturünnak ebaõnnestus. Aastatel 1215 - 1217 tuli suurel osal eestlastel lasta end ristida. 1217. aastal ründasid eestlased sakslasi Otepää all. Appi tulid Novgorodi ja Pihkva venelased. Lühikeseks ajaks sai Eesti ala sakslastest vabaks. 21. septembril 1217 toimus muistse vabadusvõitluse suurim lahing, kus osales 6000 eestlast ja 3000 ristisõdijat. Lahing kaotati, langesid nii eestlaste vanem Lembitu kui ka liivlaste Kaupo. 1219. aastal maabusid taanlased Tallinna lähistele. 1220. aastal üritasid rootslased
Hulljulget ekspeditsiooni rahastanud Hispaania kuningapaar lootis, et Kolumbus leiab suuri kasumeid tõotava meretee Indiasse.Esialgu arvaski Kolumbus, et meretee Indiasse on leitud. Ta jättis 39 oma meest Hispaniola saarele maha ning tõttas ise peagi Hispaaniasse, kuningale rõõmusõnumit viima. "Jumala märk," kirjutas Kolumbus oma logiraamatusse 26. detsembril 1492, ja lisas: "Ma asutan siia linna. Ma andsin käsu ehitada tugev kindlus vallikraavi ja torniga. Kindluses, mille kavatsen ristida La Navidad (hisp. keeles jõulud), peavad elama mehed, kes saarele maha jäävad. Ma loodan, et minu tagasisaabumise ajaks on nad Jumala abiga välja selgitanud, kus on kullakaevandused. Loodan, et nad on tünnide viisi kulda ja vürtse kogunud."11 kuud hiljem avastas maadeavastaja 17 laevast ja 1500 mehest koosnenud ekspeditsiooniga Hispaniolale naastes, et La Navidad oli varemetes, kindlust polnud enam ja kõikjal vedeles hispaanlaste rõivaste jäänuseid
kaubalinnadesse. 2. Läänemere piirkond 12. sajandi II poolel a. Hoogustus Põhja-Euroopa kristlaste sõjategevus kohalike paganate vastu. · Alistati lääneslaavi hõimud. b. Jõuti Läänemere idakaldale Väina jõe äärde. · Saksa kaupmehed ja misjonärid ristiusu levitajad paganate hulgas. c. Ordumunk Meinhard pühitseti I Liivimaa piiskopiks: · Ülesandeks Liivimaa ristiusustamine. · Mõned liivlased lasidki end ristida, sh. Toreida vanem Kaupo, kellest sai sakslaste usin abiline. 3. Ristisõja algus a. II Liivimaa piiskop Berthold pooldas vägivaldset sundristimist: · Sai lahingus liivlastega surma. b. III Liivimaa piiskop Albert noor ja energiline Bremeni toomhärra, kellest sai Liivimaa ristisõja tõeline juht: · Saabus suure ristisõdijate väega Väina jõe suudmesse, kuhu rajas tugipunktina 1201 Riia linna.
Hukati: pea raiuti otsast 36. a. Atribuut rist, lammas, kaamlivärvi rüü. Patroon: hästi palju kohti. Hieronymos Tõlkis esimese piibli. Legend räägib, et Hieronymus tõmbas lonkava lõvi käpast okka ning sellest lõvist sai pühaku alaline sõber ja austaja. Atribuut lõvi, raamat, kirjutamisvahendid, kardinalimüts Pühak: raamatukoguhoidjad, tõlkijad Ambrosius kirikumuusika sünd. 4. saj mõjukaim vaimulik. 374 valiti Milano piiskopiks veel enne, kui ta jõuti ristida. Atribuut mesilastaru, laps, piits, luud. Patroon: mesinikud, mesilased, küünlategijad, koduloomad, õppimine, Itaalia, õpilased benedictus nursiast 480-~543 kloostrisüsteemilooja (kokku rajas 12). Mungad üritasid teda mürgitada peekriga. Ta palvetas selle kohal, see läks katki. Siis leivaga, pärast palvet viis ronk leiva minema. Atribuudid Puruks peeker(mürgitamine), kelluke, ronk Patroon: Euroopa,, mungad, surevad
lahkuda. Preestritele tuli anda õigus ise otsustada, kas nad tahavad abielluda või mitte. Lõpuks eitas Luther ka koostreid ja ordusid. Tõlkis Piibli saksa keelde. Taunis pühakute ning pühade säilmete kultust. 3. Philipp Melanchthon väärtustas rohkem ilmalikku haridust kui Luther. 4. Andreas Karlstadt ülistas töökust ja ettevõtlikust. Ta taunis pühapildikultust, millega tekitas pildirüüste. 5. Thomas Müntzeri mõjutasid anabaptistid, kes leidsid, et ristida tuleks inimest kui ta on täiskasvanud, sest titena ei oska ta olla tõeline kristlane. Tõlkis juba enne Lutherit Piibli saksa keelde. Rajas aluse koguduse laulule. Müntzeri arvates tuli saavutada maapealne jumalariik. Müntzeri seisukohad tekitasid talurahvasõja. 6. Ulrich Zwingli (1484-1531) vaidlustas paavsti ranged toidueeskirjad, tsölibaadi, pühakummardamise, patukaristuse kasutamise. Alustas igahommikuse jumalateenistusega, kirikust kõrvaldati
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
