Järvetaimed Veetaimede vööndid, tuntumad järvetaimed. Karl Pütsepp 2012 Avaldatud Creative Commonsi litsentsi ,,Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0” 1. Sissejuhatus • Taimed kasvavad vees vöönditena. • Suurem osa taimi kinnitub veepõhja juurte või risoomiga. • Lisaks on ka taimi ja vetikaid, kes hõljuvad veepinnal kinnitumata. 2. Veetaimede vööndid 1. Kaldataimed 2. Kaldaveetaimed 3. Ujulehtedega taimed ka ujutaimed 4. Veesisesed taimed Milliste vööndite taimi on näha? 2.1. Kaldataimed • Tavaliselt tihe ja lopsakas taimestik. • Taimede juured kalda niiskes pinnases. • Veetaseme tõustes jäävad kaldataimed tihti vee alla. • Puudest kasvavad seal pajud ja sanglepp.
Vegetatiivne paljunemine on paljunemisviis, kus uued taimed arenevad emataime juurest, varrest või lehest. See on üks mittesugulise paljunemise viise, kuna uus taim pärib ainult ühe emataime tunnused. Vegetatiivsel paljunemisel annab emastaim järglastele edasi oma sordi tunnused. Vegetatiivselt paljunevad taimed hakkavad rutem õitsema ja viljuma, kui seemnetega paljunevad taimed. Paljuneda saab juurevõsudega, risoomiga, sibulatega, võsunditega, lehtedega jms. Juurevõsudega paljunevad näiteks: põldohakas, lepp, haab, ploomipuu, vaarikas. Risoomiga paljunevad näiteks naat, maikelluke, orashein ja kõrvenõges. Sibulatega paljunevad näiteks harilik sibul, tulp, nartsiss. Võsunditega paljunevad maasikas, hanijalg (võsunditeks nimetatakse varrest või juurekarvast kasvavaid külgharusid, mis juurduvad). Lehtedega paljunevad näiteks aas-jürilill, varjukannike, havisaba, begoonia.
metsapõlemisi. Rohurinne: verev kurereha (K), kassikäpp (K), nõmm-liivatee (K), varretu ohakas (K), varvastarn, värv-varjulill, angerpist, hobumadar. VEREV KUREREHA - nime Geranium sanguineum tõlkimisel saame geranos - kurg (kuna viljad meenutavad kure nokka) ja sanguineum - veripunane. Sugukond kurerehalised. Verev kurereha on valgus- ja soojuslembene mitmeaastane taim, ta eelistab liivaseid, kiviseid ja lubjarikkaid kasvukohti. Taim on rohkesti haruneva risoomiga püsik, risoomis on palju parkaineid. Verev kurereha on kuni 45 cm kõrgune ja meenutab väikest põõsast kuna varred on harunenud; kogu taim on pikkade harali karvadega. Lehed on sõrmjagused, sügisel veripunased. Huvitav on asjaolu, et taimel on võime oma lehelaba kaldenurka reguleerida valguse suhtes, selleks on leherootsu alusel vastav liiges. Õied on suured, ilusad ja punased, kroonleht üle 1 cm pikk, õie läbimõõt võib ulatuda kuni 4 cm-ni
Paljunemine Mittesuguline paljunemine- uus organism saab alugse ühest vanemast, sugurakkde ühinemist ei toimu Vegetatiivne paljunemine-1)Otsepooldumine-bakteritel 2) Mitoos-ainuraksetel 3)Pungumine- ainuõõssed, käsnad 4)Õistaimed-sibula,mugula,risoomi Pärmseene rakud punguvad Ainuõõssed punguvad Õistaimed vegetatiivsete osadega: sibula, mugula, risoomi, varre Maikellukesed paljunead risoomiga- maa aluse varrega Eoseline paljunemine- Eos on üherakulune millest hakkab kasvama uus organism Mittesugulise paljunemise järglased on geneetiliselt identsed ja kiire paljunemine Kehaväline- Puudused :1)sugurakud võivad ebasoodsates keskkondades hukkuda, 2) Keskkond ainult vees Eelised:2)Haiguste ülekandumise tõenäosus ei ole suur (Nt: konn, kala, kilpkonn) Kehasisene: Eelised- 1)munarakud väliskeskkonna eest paremini kaitstud. 2) Sigimise jaoks ei ole vaja veekogu 3) viljastumise tõenäosus on suu Puudused: Haiguste ülekandumis tõenäosus suur....
Pärast istutamist tuleks taimeread multsida. Multsitud istandikus peab harima ainult vahekäike. Sobivaim aeg vaarikaistanduse rajamiseks on kevadel või sügisel. Sobivaim kasvutihedus on 5-6tugevat vart jooksva meetri kohta. Istandusest tuleb välja lõigata katkised, haiged ja saaki kandnud varred. Vaarika istandikku harvendatakse varakevadel. Vaarika liikidest kõige tuntum on aedvaarikas ja tuntakse veel pamplit ja vamplit. Maasikas on rohtne maa-aluste vartega ja risoomiga [?] taim. Maasikas kuulub roosõieliste sugukonda. Maasikal on [?]. Maasika lehed on [?]. Võsund on maasika vegetataiivse paljunemise organ. Maasikat paljundatakse tütartaimedega. Maasikas õitseb [?]. Maasika õied on enamus sortidel [?]. Maasika viljaks on [?]. Maasika vili valmib [?]
ÜHISED TUNNUSED VÕSA JA KOLLASEL ÜLASEL: Õitseb aprillis- mais Õied on mõlemasugulised Valguslembesed kasvavad enamasti metsaalustes Koguvad suvel maa-alusesse risoomi varuaineid, et varakult õitsema hakata Mitme aastane suvehaljas rohttaim Vilion kõverdunud nokaga 4-5 mm pikkused paljad pähklikesed Vars: paljas või väheste karvadega Paljunemine: seemnetega või vegetatiivselt risoomiga Metsülane (Anemone sylvestris) Rahvapärane nimetus: anemoonid, kitsesilm, siidlill, surmalill Õitseb mais-juuni Õied : kahesugulised, Suurema moonõit meenutava valge õiega Õiekattelehed on valged või harvem väliskülgedelt nõrgalt lillakad tupplehed Kasvab lagedal – loopealsetel, kuivadel niitudel ja metsaservadel Vars on tihedalt karvane Risoom on tugev, harunenud, mustjaspruun, rohkete narmastega, ulatuvad kuni 25 cm sügavusele
Ujulehistel taimedel on lehed veepinnal ja veel, kinnituvad tugeva juurestikuga veekogu põhja või ujuvad kinnitumata, õied veepinnal Veepealsed taimed (sootaimed) kasvavad madalas veel või alaliselt märjas mullas, enamus taimest ulatub veepinnast kõrgemale Sootaimed Sootaimed kasvavad alaliselt märjas mullas, mõned liigid aga ka üle 1m sügavuses vees Juurestik on sageli väga võimas, paljud liigid on pikkroomava risoomiga ja võivad aias kergesti kontrolli alt väljuda Enamasti vlaguslembelised, namasti vaja viljakat mulda 1. Acorus calamus harilik kalmus 2. Butomus umbellatus harilik luigelill 3. Calla palustris soovõhk 4. Caltha palustris harilik varsakabi 5. Carex elata luhttarn 6. Equisetum fluviatile konnaosi 7. Glyceria maxima suur parthein 8. Hippuris vulgaris harilik kuuskhein 9. Houttuynia cordata soorohi 10. Iris laevigata sile iiris 11. Iris pseudacorus kollane võhumõõk
· Põllumajanduses o Silo valmistamisel o Mügarbakterid küntakse mulda · Reovee puhastamisel o See süsteem põhineb mõningate mikroorganismide võimel kasutada teatud tingimusteks saasteaineid Raku- ja emrütehnoloogia taimede meristeempaljundus · Vegetatiivse paljunemise viis · Kloonimine- Geneetiliselt identsete järglaste saamine o Looduslik Vegetatiivne paljunemine Sibulaga, risoomiga, juurevõsuga, võsundiga o Biotehnoloogia Meristeemrakkude kasutamine Vegetatiivsete järglaste saamine · Meristeemrakud- Algkoed, millle rakud pidevalt jagunevad o Esineb võsu tipu kasvukihis o Esineb varre ja juure kasvukihis ehk mähas, mille arvel toimub jämeduskasv o Algkoe rakud on jagunemisvõimelised ja TOTIPOTENTSED o INVINTRO- Väljaspool keha o Algkoerakkude paljunemine saadakse lahti viirushaigusest · Tähtsus
Maarja-sõnajalg Karolin Eks 8.a Võru Kesklinna Kool 2014 Maarja-sõnajalast • NB - maarja-sõnajala juur on väga mürgine • Mitmeaastane suvehaljas eostaim • Kõrgus kuni 1 m • Lehed on tavaliselt kuni 1 m pikad • Vars esineb maa-aluse risoomina • Levib peamiselt eostega kuid ka vegatiivselt risoomiga Eoslad on suhteliselt suured, neerja looriga, paiknevad lehtede alumisel küljel. Eosed on pruunid, kerajad või neerjad, suured. Valmivad juulist Levik ja kasvukohad • Levinud peaaegu kogu Euroopas ning Põhja-Ameerikas, vähem Kesk-Aasias, Eestis tavaline • Kasvab varjukais niisketes segametsades või võsastikes: laane-, salu-, lammi- ja lodumetsas. Korjamine • Juured on suhteliselt magusa maitsega, mistõttu nii mets- kui kodusead söövad
maksasammaldel: Hiljem kujunesid varte ja lehtedega samblad: Sõnajalgtaimedel oli juba: · tõelised juured - toitainete võtmiseks · varred toitainete juhtimiseks ja hoidmiseks · lehed fotosünteesimiseks Sõnajalad 4 Osjad Kollad Sõnajalgtaimed paljunevad eostega, paljud ka risoomiga. Eostega paljunevad taimed on väga sõltuvad veest. Kivisöeajastul, 280...360 miljonit aastat tagasi, kasvasid hiidsõnajalgtaimede metsad. Kliima oli soe ja niiske, bioproduktsioon väga kiire. Kuivemates tingimustes arenesid aja jooksul välja täiuslikuma ehituse ja seemnetega paljunevad PALJASSEEMNETAIMED. Seemned küpsevad käbides. Lehed on sageli muutunud okasteks, et taluda kuivust. Mänd
Kaunis kuldking Cypripedium calceolus ÕIS Õied on kuldkingal suured( ligi 10 cm),neil on suur läikiv sidrunkollane kingakujuline õõnes huul, mille pikkus ulatub kuni 4cm, siseküljel on punakad täpid ja sooned. Ülejäänud õiekattelehed on lamedad, neid kutsutakse ,,kingapaeladeks" Paelad on lillakaspruunid, mille pikkus on kuni 6cm Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Paljunemine Putuktolmleja Ø õis, kui lõks tolmlejatele(putukatele) Vegetatiivne paljunemine Ø Risoomiga( maa alune võsu, mis täidab kolme ülesannet: 1)varuainete säilitamise 2)taime uuendamise 3)vegetatiivse paljunemise ülesandeid) Click to edit Master text styles Second level Third level ...
lehtedega samblad: Paljunemine toimus eoste abil. Tekkisid ka algelised sõnajalgtaimed Sõnajalgtaimedel on juba: tõelised juured - toitainete võtmiseks varred – toitainete juhtimiseks ja hoidmiseks lehed – fotosünteesimiseks. Nende hulgas on sõnajalad: Osjad: samuti kollad: Sõnajalgtaimed paljunevad eostega, paljud ka risoomiga. Eostega paljunevad taimed on veest väga tugevalt sõltuvad. Kivisöeajastul, 280…360 miljonit aastat tagasi, kasvasid hiidsõnajalgtaimede metsad. Kliima oli soe ja niiske, bioproduktsioon väga kiire. Kuivemates tingimustes arenesid aja jooksul välja täiuslikuma ehituse ja seemnetega paljunevad PALJASSEEMNETAIMED. Seemned küpsevad käbides. Lehed on sageli muutunud okasteks, et taluda kuivust.
Taimi on kaitsealal leitud üle 500 liigi, neist rannaniidul kasvava niidu-kuremõõga asurkond on tõenäoliselt Euroopa suurim. 5)Tavalisemate luitemetsa taimede kõrval kasvab siin kaitsealune vareskold. Luitestikus leidub ka taimestumata liivalaike, kus elavad haruldaseks muutunud kivisisalik ja nõmmelõoke. Luidetel kasvab eri vanuses mustika- või pohlapalumännik, kus elavad ronk, merikotkas, lõopistrik, musträhn ja õõnetuvi. 6)Liivtarn on pika roomava risoomiga ja sõlmekohtadelt reastikku tõusvate 15 30 cm kõrguste vartega liivataim. Lehed hall-rohelised, jäigad, teravatipulised, ligikaudu niisama pikad kui vars. 7)Nõmmnelk õitseb juunis-juulis. Taime kõrgus 20-30 cm. Arvukad narmasäärtega õied oma argliku olekuga ja maheda lõhnaga. 8)Aas-karukell: Need taimed on tõepoolest üleni karvased, nii varred, lehed kui ka õied. Eriti pikkade karvadega on aga seemned. Neil on emakast järgi jäänud eriline kuni
Pimedusstaadium lähteaine süsinikdioksiid, saadus glükoos. Fotosünteesi tähtsus: · Toodab hapniku. · Toodab toitu. · Tagab süsiniku ringe. · Vajalik ka osooni tekkeks. Mitokonder Kloroplast, sisaldab klorofülli. Organismide paljunemine Mittesuguline Vegetatiivne (vanemorganismi osadega) · Pooldumine (Bakterid, algloomad) · Pungumine (Pärmseened ja hüdra) · Sibulaga · Risoomiga · Juurega · Lehega · Varrega Eoseline · Vetikad · Seened · Sõnajalg · Samblad Suguline · Toimub sugurakkude abil n. Seemnetega (taimedel) imetajad, linnud, kalad, kahepaiksed. Organismide paljunemine Moondega · Konnad · Liblikad · Putukad · Kalad Otsene · Imetajad · Linnud Ühenda sobivad paarid Sirel - Juurtega Nartsiss - Sibulaga Kartul - Mugulaga Põder - Suguliselt Puravik - Eostega
Paljunemine: 1)Suguline- · 2 erinevat sugurakku · Erandlik partenogenees ehk neitsisigimine(sipelgad/mesilased/herilased) · Gameetide kromosoomid on haploidsed e.igast homoloogilisest paarist on 1 · Keha rakk on somaatiline ja tema kromosoomistik on diploidne e.igat kromosoomi on 2 2)Mittesuguline Eoseline: - Seened, samblad, sõnajalgtaimed Vegetatiivne: · Vanem annab järglased mingist osast, 1 vanema järglane on kloon sest ta on geneetiliselt identne oma vanemaga - Pooldumine(bakterid/protistid) - Pungumine(pärmseened/hüdrad) - Risoomiga(vaarikas/iiris/ülane) - Võsud(maasikad) - Sibul(nartsiss/tulp/sibul) - Mugul(kartul/pataat) Mitoos-Somaatiline rakkude jagunemisviis, millega tagatakse kromosoomide arvu säilimine tütarrakkudes Rakkude elutsükkel koosneb 2st osast interfaas ja mitoos. Mitoosis toimub raku jagunemine ja interfaasis toimub raku kasvamine ja ettevalmistamine järgmiseks mitoosiks. Interf...
arenevad banaanikobarad. Iga kandelehe kaenlas areneb 10 kuni 16 vilja, (araabia keeles tähendab banan sõrme) ,mis moodustavad kämbla--neid me poest ostamegi. Kobaras võib olla 100-300 vilja ja kaaluda võivad nad kuni 30-40 kg. Meie banaani vars on kasvanud poolteist aastat ja viljade valmimiseni kulub veel mõni kuu. Ka ei kasva kobarad nii suureks kui kultuuridel. Aga viljad on magusad ja erinevalt poebanaanidest seemnetega. Pärast viljade valmimist vars hääbub. Sorte paljundatakse risoomiga. Säilitamine rohelised 12-14º C15-20 päeva 20º C4-8 päevakollased 12-14º C3-6 päeva 20º C2-3 päeva ideaalne ºC 12-14º C 3. Papaia perekond: Caricaceae · ladina k: Carica papaya · inglise k: Paw paw, papaya · saksa k: Papaya, Baummelone · rootsi k: Papaya · prantsuse k: Papaye · hispaania k: Papaya Papaia ehk hariliku melonipuu vili papaia meenutab välimuselt pirni. Toorelt on vili roheline, küpsena oranzhikas
Vanalinna Hariduskolleegiumi Gümnaasium Janno Tetsmann, 12. reaal Harilik nurmenukk (Primula veris) Referaat 04.04.2001 Harilik nurmenukk (Primula veris) Sugukond nurmenukulised, perekond nurmenukk. Viltuse risoomiga, paljude nöörjate juurtega mitmeaastane lühikarvane rohttaim. Kasvab kuivadel niitudel, loopealsetel, metsaservadel. Rahvaseas tuntud nimede all nagu kanavarvas, käekaatsad, taevavõti, saksapüksid, kikkapüksi, piimapisarad, pääsulill, käokäpp Pole ilmselt eestlast, kes ei tunneks nurmenukku. See taim on meie rahva hulgas nii armastatud ja tuntud, et talle on antud üle kahesaja nime ilmselt rohkem kui ühelegi teisele meie taimele. Enamik neist
o Õied: Valged o Rahvapärased nimetused: kukerkuusk, kukepuu, luupuu. Cornus suecica – rootsi kukits o Põhja-Eestis ja Hiiumaal. o Vars: neljakandiline, hõredalt karvane. o Lehed: rootsuta, ümardunud alusega, 1,5-4 cm pikad. o Õisik: meenutab üksikut õit – rohkearvulisi väikesi punakaspruune õisi ümbritseb neli valget kandelehte. Õitseb juunis, juulis. o Viljad: marjataolised, erepunased. o Kõrgus: 6-30 cm. o Kasvukoht: Niisketes metsades, soostuvatel niitudel. o Puitunud risoomiga rohttaime välimusega poolpõõsas. o Looduskaitse III kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Cornus mas – kirss-kontpuu o Sordid: "Aureoelegantissima„ , "Tricolor„ , "Variegata„ , "Aurea„ o Kasvutingimused: Päikesepaisteline, aga üldiselt vähenõudlik. Ei talu varju ja kinnitallatud pinnast. o Suurus: kuni 4m kõrge o Lehed: Sügisel lehed värvuvad punakaslillaks. lehed püsivad erkkollastena kogu suve.
- Vegetatiivne paljunemine on paljunemisviis, kus uued taimed arenevad emataime juurest, varrest või lehest. See on üks mittesugulise paljunemise viise, kuna uus taim pärib ainult ühe emataime tunnused. Vegetatiivsel paljunemisel annab emastaim järglastele edasi oma sordi tunnused. Vegetatiivselt paljunevad taimed hakkavad rutem õitsema ja viljuma, kui seemnetega paljunevad taimed. Paljuneda saab juurevõsudega, risoomiga, sibulatega, võsunditega, lehtedega jms. 3) Miks eelneb igale mitoosile DNA replikatsioon? - Kuna mõlemad rakud peavad saama sama geneetilise info. 4) Mis on mitoosi/ meioosi põhieesmärk? (VÕRDLUS) - Mitoos: Mitoos - keharakkude paljunemine. *Toimub kromosoomide võrdväärne jaotamine tütarrakkude vahel. 5) *Tütarrakud on geneetiliselt identsed. 6) *Suureneb rakkude arv, sellega tagatakse organismi kasv. 7) *Mitoos on vajalik surnud ja hukkunud rakkude asendamiseks. 8)
lehekõdu, komposti või kõdusõnnikuga. Muld rammus, viljakas ja püsiniiske, põua ajal vajab kastmist (muidu lehed pruunistuvad). Õitseb juulis. Lehed suured, ümarad ja jagunemata laineliste servadega meenutavad vihmavarju, suured ja kohevad väikestest kreemvalgetest õitest koosnevad veidi longus õisikud kõrgete lehtedeta varte otsas Õied hilissügisel, kõrged. Istutada üksiktaimena või grupina, õisikud suurepärased lõikelilled Paljundamine varakevadel risoomiga nii, et igal risoomi tükil on üks lehehakastis või kasvupung Külma- ja haiguste kindel, hilised öökülmad võivad lehehakatisi kahjustada, kuid need kasvavad asemele. Sordid puuduvad. Ei vaja toestamist. Südajaleheline bergeenia (Bergenia cordifolia) Siberist, Ida-Aasiat pärinev, madal, kõrgus 20-30 cm, koos õitega 40-50 cm, laiuv jäme risoom Kasvukohaks sobib poolvari ja piisavalt Muld parasniiske kuni märg, rammus ja huumusrikas.
risoomimädanikule, Lõpukorjates vilja närbumistõvele ja mass ei vähene punamädanikule. oluliselt. Sobib dessertmarjaks. 6 3. Taime ehitus 3.1 Juurestik Joonis 1 Maasikas on rohtne maa-aluse varrega risoomiga püsik. Noor juurdunud maasikataim koosneb hästi harunenud narmasjuurestikust, juurekaelast ja sellel asetsevast lehekodarikust lühivõsust.(Joonis 1). Risoom võimaldab maasikal kui rohtsel taimel üle elada karmid talved. Ühtlasi säilitab maasikas risoomis vegetatsiooni vältel kogutud varuaineid, mille varal ta alustab kevadel varakult kasvu. Risoom kujuneb välja järgmisel aastal pärast istiku istutamist. Risoom lõppeb mulla pinnal lehekodarikuga lühivõsuga.
Kui talvisel ajal laanemetsa all lumi maapinnalt ära kraabib, ilmuvad välja jänesekapsa taimed. Lehed on küll külmast longus, kuid sama rohelised ja peaaegu sama hapud kui suvel. Jänesekapsas säilitab varres varuaineid ja kasvatab endale järgmisel kevadel tänu varuainetele uued lehed. Jänesekapsas on toiduks jänesele, metskitsele ja teistele taimtoidulistele imetajatele metsas. Maapealne vars puudub. Maa all on jänesekapsal peenike ja harunev risoom. Paljuneb enamasti roomava risoomiga. Risoomi alalehed on lihakad ja varuainete rikkad. Pikaraolised õied on valged ja punasesoonelised ning avanevad mais-juunis. Laanik Laanemetsa all leidub alati samblaid. Üks tüüpilisemaid on laanik. Juba nimi laanik ütleb, et see samblaliik kasvab tihti laanemetsas. Samblavaibast välja tõmmatud laanik meenutab välimuselt kuuske. Hargnevad lehevarred paiknevad peavarrel korrustena ning igal aastal kasvab juurde uus korrus lehti
Kui talvisel ajal laanemetsa all lumi maapinnalt ära kraabib, ilmuvad välja jänesekapsa taimed. Lehed on küll külmast longus, kuid sama rohelised ja peaaegu sama hapud kui suvel. Jänesekapsas säilitab varres varuaineid ja kasvatab endale järgmisel kevadel tänu varuainetele uued lehed. Jänesekapsas on toiduks jänesele, metskitsele ja teistele taimtoidulistele imetajatele metsas. Maapealne vars puudub. Maa all on jänesekapsal peenike ja harunev risoom. Paljuneb enamasti roomava risoomiga. Risoomi alalehed on lihakad ja varuainete rikkad. Pikaraolised õied on valged ja punasesoonelised ning avanevad mais-juunis. Laanik Laanemetsa all leidub alati samblaid. Üks tüüpilisemaid on laanik. Juba nimi laanik ütleb, et see samblaliik kasvab tihti laanemetsas. Samblavaibast välja tõmmatud laanik meenutab välimuselt kuuske. Hargnevad lehevarred paiknevad peavarrel korrustena ning igal aastal kasvab juurde uus korrus lehti
Vegetatiivne paljunemine (pooldumine, pungumine jne.) – vanim paljunemisviis, vajab ühte vanemorganismi, lühikese ajaga saadakse arvukas järglaskond, järglased on pärilikelt omadustelt vanematega ühesugused. Pärilik muutlikus on väga väike ja evolutisoon toimub aeglaselt. o POOLDUMINE - DNA kahekordistumine, rakk jaguneb kaheks tütarrakuks. o PUNGUMINE – (hüdra, pärmseened, käsn) o RISOOMIGA – maaalune juur (orashein, piparmünt) o SIBULAGA – (tulp, sibul, liilia) o JUUREVÕSUDEGA – (lepp, vaarikas) o VÕSUNDITEGA – (maasikas, hanijalg) o MUGULATEGA – (kartul) o VÕRSIKUTEGA – (karusmari, mustsõstar) o PISTIKUTEGA – (paju, mustsõstar) o LEHTEDEGA – (nõelköis, aas-jürilill) Fragmetatsioon – vanemorganismi keha jaguneb iseeneslikult mitmeks osaks
Seega ei ole lehitu pisikäpp võimeline suhkruid tootma. Nii sarnaneb ta rohkem liikumatule maa küljes kinni olevale loomale kui taimele. Seega vajab lehitu pisikäpp elamiseks abilisi. Lahkelt on platsis seened. Ilma seenteta ei idane ka pisikäpa seemned. Tavaliselt ta siiski seemnetega ei paljune, sest pisikäpa seemned jäävad enamasti tolmeldajate vähesuse tõttu valmimata. Seened on aga kokku kasvanud taime maa-aluse varrega, risoomiga. Lehitu pisikäpa risoom on väga huvitava kujuga. See on rohkesti harunev, kuid kõik harud on väga lühikesed. Niisugusena meenutab ta väga koralle. Huvitav on, et juuri lehitul pisikäpal polegi. Taime õitsev vars kasvab ainult risoomi kogunenud varuainete arvel. Nii on risoom peale õitsemist läbi kurnatud ja suur osa sellest sureb. Taime kosumiseks kulub aga sageli aastaid ja seepärast me tavaliselt õitsemisjärgsel aastal lehitut pisikäppa enam ei leia.
Efektsed 4…6 cm läbimõõduga ‘Plenu tassikujulised eritooni m’ sinised õied • sobib hästi varjulises kohas kasvatamiseks. Täisvarjus kasvades on nad sama head kui ereda päikse käes. Paremini edeneb päikselises kohas viljakal ja niiskel mullal. HEMEROCALLIS X HYBRIDA - AED- PÄEVALIILIA • Päikseline, poolvarjuline kasvukoht. Huumusrikas aiamuld. • Lai sordivalik. lühikese mugulja risoomiga ‘Moment of pikaealised ja truth’ väga dekoratiivsed püsikud. Nad on vähenõudlikud, vastupidavad ja suurepärase talvekindlusega. Õite värvus varieerub olenevalt sordist. HEUCHERA SANGUINEA - VEREV HELMIKPÖÖRIS • lehed dekoratiivselt ‘Coral petite’ ümarad, sakilise servaga, kompaktne leherosett ulatub 20- 25 cm kõrgusele. Õied on väikesed, kellukesekujulised, vaarikavärvi,
Toasõnajalgu on soovitatav ümber istutada igal kevadel, vanemaid taimi võib istutada iga paari aasta järel. Istutuspott ei tohiks olla liiga suur. Kui lillepoest toodud sõnajalg kasvab freesturbas, siis tuleks ta mullasegusse ümber istutada, sest turvas kuivab kiiresti ja vajab eriväetisi. Sõnajalad eelistavad nõrgalt happelist kuni happelist, viljakat, õhku ja vett läbilaskvat mulda, mille põhjas on vajalik korralik drenaažikiht. Kasvuperioodi jooksul kerkib viltuse või püstise risoomiga sõnajala juurekael mulla pinnale. Ümberistutamisel kärbitakse vajadusel juurepalli alt ja taim istutatakse nii, et juurekael jääb tasa mulla pinnaga või isegi pisut sügavamale. Üldiselt tuleks ümberistutamisel vältida juurte vigastamist. (Rünk, 1999) 3.4. Kahjurid ja haigused Toasõnajalad on üsna vastuvõtlikud kahjuritele ja haigustele. Peamiselt esinevad ripslased ja lehetäid, seda eriti kevadeti, kuid esineb ka kilptäisid, okastäisid ja villtäisid.
Bioloogia paljunemine. Diploidne kromosoomistik enamikule liikidele iseloomulik kahekordne kromosoomistik, milles kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste (kromosoomid, mis sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene) paaridena. Erandiks on sugukromosoomid X ja Y. Tähistatakse 2n= (inimesel) 46. Haploidne kromosoomistik meioosi tulemusena kaks korda vähenenud kromosoomistik. Esineb näiteks sugukromosoomides (munarakk, seemnerakk). Tähistatakse n= 23 (inimesel). Eoseline paljunemine mittesuguline paljunemine, mis toimub eoste (spooride) abil. Esineb protistidel, seentel ja sõnajalg taimedel. Vegetatiivne paljunemine mittesuguline paljunemisviis, mille korral uus organism pärineb ühe vanema mingist kehaosast. Esineb bakteritel, osal selgrootutel ja paljudel taimedel. Generatiivne paljunemine suguline paljunemine, mis toimub sugurakkudel abil. Sugurakud võivad pärineda kas ühelt (iseviljastumine) või kahelt vanemalt (rist...
KOOL Eesti looduslikud ilutaimed NIMI LINN AASTA Sisukord: § Harilik kuusk § Harilik jugapuu § Harilik saar § Harilik kadakas § Harilik laanesõnajalg § Harilik paakspuu § Harilik kanarbik § Mage sõstar § Harilik kopsurohi § Kurdlehine kibuvits § Harilik nurmenukk § Harilik kukerpuu § Koerakannike § Harilik pihlakas § Harilik maikelluke § Harilik kuslapuu § Randaster § Harilik põõsasmaran § Kollane võhumõõk § Madal kask § Harilik härjasilm § Võsundkontpuu § ...
2. Tooge 2 konkreetset näidet mittesugulise paljunemise kohta loomadel. Käsnade pungumine, hüdra pungumine. 3. Millise eelise lõi sugulise paljunemise teke evolutsioonis? Järglased geneetiliselt erinevad, võimalik evolutsiooniline areng. 4. Millised eelised tõi kaasa kehasisese viljastumise teke evolutsioonis (3)? Viljastunud munarakk on keha sees kaitstud, viljastumise tõenäosus suurem (ei pea tootma nii palju sugurakke), arenevad järglased on kauem kaitstud. 5. Tooge 2 näidet risoomiga paljunevatest taimedest.naat, maikelluke, orashein ja kõrvenõges 6. Kas maasikas paljuneb suguliselt või mittesuguliselt? mittesuguline (vegetatiivne), ka suguline ehk mõlemad? how? :O 7. Kas kartul paljuneb suguliselt või mittesuguliselt? mittesuguline, ka suguline, ehk mõlemad? jah, neil tekivad ju õied 8. Mis toimub rakus interfaasi ajal, selle lõpus? Organellide arv suureneb, toimub ATP ja teiste
Sugukond palmilised – Arecaceae Peamiselt troopikas 3000 liiki Puittaimed, varred tavaliselt ei harune Teiskasv puudub, tüvi saavutab jämeduse noorelt, enne kui hakkab pikaks kasvama Lehed suured, noorelt kokku volditud Õiekate kolmetine, aktinomorfne Õied koondunud suurtesse harunenud õisikutesse Viljad erinevat tüüpi marjad ja luuviljad Kookospalm, datlipalm, saagopalm, rotangpalm, aafrika õlipalm Selts ingverilaadsed – Zingiberales Kaheksa sugukonda – alati risoomiga, lehed sulgroodsed, suured, rootsulised, kahes reas, õied värvikates õisikutes Tuntumad sugukonnad: ingverilised banaanilised paradiisilinnulillelised kannalised Selts kõrreliselaadsed – Poales Enamasti tuultolmlejad, õied väikesed, sageli tugevasti redutseerunud ja koondunud keerukatesse liitõisikutesse 12 sugukonda, meile olulisemad on: bromeelialised jõgitakjalised hundinuialised loalised
2. paljunemine lehtedega (aas-jürilill, pegoonia). 3. paljunemine võsudega (puitunud võsud - sõstrad, pajud; rohulised võsud - vesikatk) 4. paljunemine võsunditega. Nt maasikas, hanijalg, rohtliilia. 5. paljunemine sigitaimedega (tekivad vahetult taime pinnale). Nt kalanhoe, pung- kirburohi, maksasamblad (vanadel lõkkeasemetel). 6. toimub ka muundunud võsudega. Sibulatega - tulp, küüslauk, nartsiss. Mugulad - kartul, maapirn, daalia. Risoomiga - orashein, võhumõõk, maikelluke. c) Seeneriigis. 1. seene hüüfitükikestega 2. seeneniidistiku osadega Vegetatiivse paljunemise bioloogiline eripära. 1. Kõige ürgsem paljunemisviis, aga säilinud tänapäevani ka kõrgematel organismidel. Inimene saab ka loomulikult vegetatiivselt paljuneda - ühemunaraku mitmikud. 2. Vajatakse vaid üht vanemorganismi 3. Järglased saadakse kiiresti. 4. Teatud juhtudel on järglaskond arvukas, mitte alati. 5
läheduses, kuid osade liikide esindajad võivad sooritada ka pikemaid lende sisemaale · kõik kiilid tarbivad ainult loomset toitu TAIMED POHL Vaccinum vitis-idaea L. · kuulub sugukonda kanarbikulised, perekonda mustikas · mitmeaastane, ühekojaline, igihaljas kääbuspõõsas pika risoomiga, millest kasvab arvukalt ühe taime osapõõsaid · kõrgus 5...25 (30) cm · marjad on väga väärtuslikud - sisaldavad inimesele soodsas vahekorras suhkruid ja happeid · seisavad nii toorelt kui ka keedetult paremini kui teised metsamarjad · pohlalehed sisaldavad parkaineid ja on kootava toimega, kasutatakse rahvameditsiinis tee või keedisena uriinierituse soodustamiseks ja reuma raviks · kasvab õhulise mullaga liivastel
ELU TUNNUSED: 1. rakuline ehitus rakk on väikseim üksus, millel on elu tunnused. 2. aine- ja energiavahetus fotosüntees, hingamine, assimilatsioon (süntees), dissimilatsioon (lagundamine). Kõigusoojased ja püsisoojased organismid. 3. sisekeskkonna stabiilsus püsiv pH, keemiline koostis püsiv. 4. paljunemine: a) suguline isas- ja emassugurakud b) mittesuguline *pooldumine (ainuraksetel) *vegetatiivne paljunemine risoomiga, mugulaga jne *eostega (seened) 2 5. areng: a) otsene b) moondega Pärilikkus järglased sarnanevad ehituse ja talitluse poolest vanematega. Pärilikkuseaine geenides, geenid kromosoomides. 6. reageerimine ärritusele info vastuvõtmine ja sellele reageerimine.
ka tavalisel aiamullal. Võivad aastaid ühel kohal kasvada moodustades järjest suurema padjandi. Talveks on soovitav katta kuuseokstega, sest varakevadine päike võib kahjustada taime igihaljast lehestikku. Kahjustunud osad tuleb kevadel lõikusega eemaldada. Nii võib ka vanu taimi noorendada. 5. Bergeenia Bergeenia tunneb kergesti ära nende nahksete, talvehaljaste lehtede järgi. Need on tugevakasvulised püsikud laiuva jämeda risoomiga. Õied on tavaliselt roosad ja puhkevad kevadel tugevavarrelistes kobarjates õisikutes. Bergeeniatele sobib nii päikesepaiste kui ka vari. Kasvavad ka tavalisel parasniiskel mullal, kuid eelistavad raskemat savikat toitaineterikast mulda. Bergeeniaid kasutatakse tavaliselt vabakujuliste rühmadena murus, basseinide ja looduslike veekogude ääres, pinnakattetaimena hõredate puude all, kalmistutel. Kenad koos priimulate ja akakapsaste, metsülase, kevadike ja kivirikkudega. 6. Hanerohi
= uurimise objekt. 4) Mis on disseminatsioon? Tähenduslike osade laialijagunemine. Peaks lõhkuma kõik, mida Lacan nimetas sümboolseks korraks. 5) Mis on risomaatiline mõtlemine? Mõiste pärineb botaanikast. Taime juurestik = poststrukturalistlik teadvuse organiseerimise ja maailma kirjeldamise mudel. Asendab vana ja hierarhilise, nn puu-struktuuri. Kõik diktatuurid on üles ehitatud puu-struktuuri järgi, tänapäeva ühiskond sarnaneb pigem risoomiga. Risoom omavahel põimuvate harude süsteem, mis ei allu traditsioonilisele korraldusele; ei lahustu binaarseteks opositsioonideks risoomi võib suvalisel kohal katkestada, ent teisi harusid pidi vohab ta ikka edasi ühtsus paljususes risoomi eri punktid on omavahelises seoses; võivad moodustuda uued keskused ja sõlmpunktid ehk platood seega: mitte hierarhiline, vaid tasapinnaline struktuur. 1. Kuidas on võimalik läheneda kirjandusteosele? 1) Autonoomne lähenemine
mükoriisat Eesti 36 liiki, kõik looduskaitse all Kaunis kuldking Rohekas käokeel Laialehine neiuvaip Kärbesõis Jumalakäpp Tõmmukäpp Püramiid-koerakäpp o Selts kõrreliselaadsed Sugukond lõikheinalised Rohttaimed, vars kolmekandiline, sõlmekohtadeta, risoomiga Lehed rööproodsed, vahelduvalt, keelekest ega karvaringi pole Lehetuped servadest kokku kasvanud Õied õisikutes, viljaks pähklike Suurim perek on tarn (põistarn, niitjas tarn, jänestarn, lakktarn, lünktarn, luhttarn, rebastarn Eesti veel perek villpea (tupp-villpea), kõrkjas, kaisel, alss, sepsikas Sugukond kõrrelised
mükoriisat · Eesti 36 liiki, kõik looduskaitse all · Kaunis kuldking · Rohekas käokeel · Laialehine neiuvaip · Kärbesõis · Jumalakäpp · Tõmmukäpp · Püramiid-koerakäpp o Selts kõrreliselaadsed · Sugukond lõikheinalised Rohttaimed, vars kolmekandiline, sõlmekohtadeta, risoomiga Lehed rööproodsed, vahelduvalt, keelekest ega karvaringi pole Lehetuped servadest kokku kasvanud Õied õisikutes, viljaks pähklike · Suurim perek on tarn (põistarn, niitjas tarn, jänestarn, lakktarn, lünktarn, luhttarn, rebastarn · Eesti veel perek villpea (tupp-villpea), kõrkjas, kaisel, alss, sepsikas · Sugukond kõrrelised
Seemnetest kasvatatud taimedest on vaid 1/3 oma vanemate omadustega, seetõttu paljundatakse münte peamiselt vegetatiivselt. Mündid on maailmas üheks tähtsamaiks lõhna- ja maitseaineks vanilli ja tsitruste järel. Müntide eeterlikke õlisid toodetakse lehtede ja varte näärmekarvadest. Mentool on väga paljude ravimite koostises. 9. PIPARMÜNT • Lad. Mentha x piperita L. Botaaniline iseloomustus ● 30...70 cm kõrgune. ● Roomava risoomiga, maapealsete võsunditega. ● Vars püstine, peaaegu paljas. ● Lehed süstjad või piklikud, pikarootsulised, paljad, teravalt saagja servaga. ● Õisik on tihe, õied roosad või lillakad. ● Looduslikult ei kasva, vahel aedades metsistunult. Kasvatamine ● Eelistab toitaineterikast, kerget ja niisket mulda. ● Talub ka soomulda (pH 5,5...7,5). ● Sobib kasvatamiseks poolvarjus.
Hõimkonnad jaotatakse kolmeks klassiks: esikeerdlehikud, ebakeerdlehikud ja päriskeerdlehikud. Esikeerdlehikute klassi esindajad on kõik välja surnud. Ebakeerdlehikute klass kujutab endast hääbuvat arengusuunda, liikide üldarv on 150. Päriskeerdlehikute klassi kuulub valdav enamus kaasaegseid sõnajalgtaimi. KLASS PÄRISKEERDLEHIKUD. Liikide arv umbes 10 000. Eluvormid on väga mitmesugused: puukujulised, liaanid, rohtsed epifüüdid (niisketes troopikametsades), mitmeaastased risoomiga rohttaimed (paras- ja külmvöötmes). Valdav enamus liike on sarnaseoselised maismaataimed. Ülejäänud (umbes 120 liiki) on erieoselised vee- ja sootaimed. Maarja-sõnajalg on laialt levinud lehtmetsades, niisketes varjulistes kohtades. Sporofüüt on kuni 1m kõrgune mitmeaastane rohttaim. Risoom on kaetud epidermiga. Selle all asetseb koor, mille välimine kiht koosneb tugikoest. Kesksilindri keskosas paikneb säsi. Kontsentrilised juhtkimbud asetsevad kesksilindri välimises kihis
tunnustest. Näide: turbasammal hapestab ümbrust nii, et teised taimed ei saa seal elada. Konkurentsivõime konkurentse vastuse tähenduses: põgenemine (taimedel seemneline ja klonaalne liikumine, loomadel migratsioon, fenoloogia), ressursside vallutamine, tolerants (ressursside defitsiitide talumine, varuainete olemasolu jne. Näide: taimed lähevad mulla seemnepanka, ootavad häiringuid, et siis saaksid paljunema hakata. Klonaalne liikumine risoomiga, et mujale põgeneda. Kokkuvõttes konkurentne vastus ei sõltu kindlatest tunnustest, erinevad organismid lahendavad selle erinevalt. 7. Kas konkurents mõjutab liikide sagedust looduses, liikide jaotust ruumis (piki keskkonnagradiente) ja vastupidi kas liikide ruumiline paiknemine mõjutab konkurentsi? Jah, liikide konkurentsivõime ennustab nende sagedust looduses. Seda näitas ka katse, kus mitme taimeliigi esindajad istutati kokku. Nii rohkete toitainetega kui
· Demökoloogia (populatsioon) · Sünökoloogia (kooslus) · Süsteemökoloogia (ökosüsteem, biosfäär) 2. Ökoloogia põhimõisted isend (genet, kloon, ramet), populatsioon, kooslus, ökosüsteem, bioom; · isend organism, mis ei moodusta iseseisvaid mooduleid o kloon ehk genet geneetiliselt identne moodulite kogum o ramet taime puhul võsu, risoomiga ühendatud, iseseisva juuresüsteemiga moodul · populatsioon ühise genofondiga isendite kogum · kooslus koos eksisteerivad populatsioonid · ökosüsteem elukooslus ja selle abiootiline keskkond · bioom sarnased ökosüsteemid üle maailma 3. Ökoloogilised tegurid (nende erinevad liigitused), ökoloogiline amplituud, tolerantsuskõver, ökoloogiline niss; Ökoloogilised tegurid:
Taimeriigis toimub erinevate vegetatiivsete organite või nende osadega ja on seotud taime elutsükli kestvusega. Üheaastased e. süvikud, kaheaastased e. ületalvikud, mitmeaastased e. püsikud. Vegetatiivselt paljunevad eelistatult püsikud. 1) Juurtega (omajuursed) nt. lepp, haab, ploom, kirss, nõges,ohakas 2) Muundunud võsudega a. Mugulatega: kartul, maapirn b. Sibulaga: tulp, sibul c. Risoomiga: orashein, iirised, maikelluke 3) Okstega: sõstraliigid, paju, remmelgas 4) Võsunditega ( - uus taim on lähtetaimega algselt seotud pika jätkega) : maasikad, hanijalg, rohtliilia. 5) Lehtedega: begoonia, aas-jürilill 6) Sigitaimedega ( - uued taimed moodustuvad vahetult lähtetaimega) : kaktused, kalanhoe, erandina maksasamblad. Taimede vegetatiivset paljunemist ei tohi segamini ajada vegetatiivse paljundamisega. Paljundamise liigid: nt
3. hulgijagunemine rakutuum jaguneb 2/4/8/16 ... 256 -> tekib hulktuumne struktuur, see jaguneb ja moodustub tuumadele vastav arv rakke (rakusisesed parasiidid, protsistid malaariatekitaja, toksoplasma). Vegetatiivne paljunemine lähtuvalt hulkraksusest: Taimed 1. paljunemine vegetatiivsete organitega (see on omane püsikutele) a. juurtega nt ploomid b. murdunud võsudega c. mugulatega (kartul) d. risoomiga (iiris, orashein, naat) e. sibulatega (tulp, nartsiss, küüslauk) f. okstega (paju, sõstrad) g. lehtedega (pegoonia) h. võsunditega (maasikas, hanijalg) i. sigitaimed (arenevad vahetult lähtetaimel) kalanhoe, maksasammal (mahajäetud lõkkeasemetel), pung-kirburohi) Loomad 1. pooldumine (polüübid ) 2. fragmentatsioon (vanemorganismi keha iseeneslik jagunemine mitmeks osaks) nt okasnahksed meritähed 3
ende levikut põhja limiteerivad tolmeldajad - kimalased, kes suudavad lendu tõusta alles siis, kui nende suur tume karvane keha on küllaldaselt soojenenud. Üldse takistab edukat õitsemist tugevasti ilmastik. Seemned igal aastal valmida ei jõua, nad on enamasti väikesed (750/0 liikidel alla 1 mg), ei nõua valmimisel rohkete varuainete koondamist, levivad peamiselt tuulega. Kõige selle tõttu on ülivaldav vegetatiivne paljunemine maa-alustest lühivõsudest. Jämeda risoomiga või sibulaga geofüüte on vähe, sest varuainete kogumine on raskendatud. Esineb vivipaariat (sigipungade teket emataimel). Samblad suudavad maapinnalähedast soojust ja niiskust eriti hästi ära kasutada. Samblad loovad soodsa mikrokeskkonna ka kõrgematele taimedele ja põõsassamblikele. Sügavama lumikattega aladel on samblikest iseloomulikumad põdrasamblikud (Cladonia), mis õigustavad oma nime põhjapõtrade talvesöödana, õhemat
omaduste, kromosoomide tugevama keerdumise jm poolest. 33. Fülogeneetiliselt basaalsed kattesemnetaimed Amborellaceae - amborellalised Nymphaeales --- Nymphaeaceae -- Eestis olemas Austrobaileyales - austrobailealaadsed Chlorantales - roheõielaadsed --- Chlorantaceae 34. Sug. vesiroosilised, tobiväädilised ja magnoliidid Vesiroosilisedlevinud kogu maailmas, 50-100 liiki veerohttaimi, kasvavad seisvas vees. Eestis 2 vesiroosi (Nymphaea) ja kaks vesikupu (Nuphar) liiki. Risoomiga rohttaimed, juhtkimbud hajusalt.Lehed pikarootsulised lihtlehed Õied üksikud, suured, aktinomorfsed Õiekate 4-6 tupplehte ja palju spiraalselt paiknevaid kroonlehti Tolmukaid palju, lamedad, spiraalselt.Emakas mitmest viljalehest, sünkarpne Vili käsnjas, limane, seemned vabanevad ebakorrapäraselt.Tobiväädilised Põhiliselt pantroopiline sugukond, 600 liiki, neist 500 perekonnas tobiväät ( Aristolochia ) Puitunud liaanid või rohttaimed.Vahelduvad lihtlehed, enamasti südaja kujuga ja
hästiharunenud juured või juuretaolised risoomid ning tuulele vastupidavad painduvad varre liigid: kaldavee-taimedest on kõige ulatuslikumalt levinud pilliroog, järvkaisel, hundinui, kõõlusleht. Üleujutatavatel aladel domineerivad tarnad jne on toiduks mitmesugustele veeloomadele. Nende vahel leiavad varju ning pesapaiga paljud linnud ja teised looma pilliroog paljuneb hästi risoomiga ning moodustab tihedaid roostikke ujulehtedega taimed, kasvukoht: kaldast kaugemal, kus mõjutavad tuul ja lainetus taimi rohkem omadused: ujulehed liibuvad vastu veepinda, neil ulatuvad veest välja vaid lehed ja õied. Lehed on suured ja ümarad ning vahakihiga kaetud. See takistab märgumist ja nad püsivad hästi veepinnal. Samuti aitab lehti veepinnal hoida lehtede ja varte õhuruumis olev õhk. Ujulehtedel on õhulõhed lehe ülapoolel
Muu oluline informatsioon saksa estragonpuju on külakartlik ja vajab talveks katmist, vene estragonpuju seevastu talub madalaid temperatuure hästi. 14 AEDRUUT Ruta graveolens Ruudulised (Rutaceae) Botaaniline iseloomustus puitunud risoomiga kuni 50 cm kõrgune poolpõõsas VARS alusel puitunud LEHT sinakasroheline, lehed sulgjalt jagunenud, rootsulised ning asetsevad varrel vastakalt ÕIS rohekaskollane, õied on koondunud varte tippudes asuvatesse õisikutesse SEEMNED asuvad paljuseemnelises kupras Ajalugu Ruut on tüüpiline Vahemeremaade taim, seal on teda juba sajndeid hinnatud lõhna- ja ravimtaimena. Mungad tõid taime kaasa põhjapoolsesse Euroopasse, kus teda keskajal kasutati eelkõige silmahaiguste raviks
Kasutatud kirjandus: http://www.jarvselja.ee/kirjeldus.php?id=966 http://plantest.eu/epood/liigikirjeldus-astilbe http://juhanipuukool.ee/?et/istikute_nimekiri/p %C3%BCsikud/astilbe_x_arendsii_amethyst_arendsi_astilbe_amethyst.html http://www.neevaaed.ee/tooted/?category=1&product_id=1466 1.6 Bergeenia (Bergenia) Konkreetne liik: kaheleheline bergeenia (Bergenia crassifolia) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus kuni 60 cm, läbimõõt kuni 100 cm. Taime välislaadi kirjeldus: maapealse paksu risoomiga rohttaim. Lehed: nahkjad, suured, kuni 35 cm pikkused, läikivad, ümar-munajad. On koondunud juurelähedasse rosetti. Kevadel ja sügisel omandavad ilusa sirelililla- punaka tooni. On ka talvel rohelised. Õied või õisikud: kellukjad, kuni 1 cm läbimõõduga, värvuselt sirelilillad- roosakad. Koondunud tihedasse, tipmisesse, kohevasse pöörisõisikusse, mille pikkus on 10-15 cm. Õitseb aprilli lõpust 40-50 päeva. Liigi eritunnused: roomav, paks risoom. On leidnud kasutamist ka
mitmekesised, üks tolmukas, polliiniumid, sigimik pikk, asendab õieraagu. Vili kupar, seemned väga pisikesed. Palju epifüüte, neil esinevad vett absorbeeriva koega kaetud õhujuured. Kõik vajavad idanema hakkamiseks seente kaasabi mükoriisat. N: kaunis kuldking, rohekas käokeel, laialehine neiuvaip, kärbesõis, jumalakäpp, tõmmukäpp, püramiid-koerakäpp, suur käopõll, roomav öövilge. Sk. Lõikheinalised - Rohttaimed, vars kolmekandiline, säsikas, sõlmekohtadeta, risoomiga. Lehed rööproodsed, vahelduvalt, lehetuped servadest kokku kasvanud, keelekest ega karvaringi pole. Õiekattelehed redutseerunud, soomusjad, õied õisikutes, tuultolmlejad. Vili: pähklike. N: põistarn, niitjas tarn, lakktarn, lünktarn, jänestarn, luhttarn, rebasttarn, karvane tarn, harilik tarn, pudeltarn, tupp-villpea, laialehine villpea, mõõkrohi, järvkaisel, metskõrkjas. Sk. Kõrrelised - Ühe- v. mitmeaastased rohttaimed. Varred ümarad, õõnsate sõlmevahedega, sõlmekohtadega