rinnajuha Mediastinum inferius Mediastinum anterius - kitsas ruum südamepauna ja rinnaku vahel RINNAKELME - PLEURA - sidekude ja lümfisõlmed - Pleura pulmonalis kopsu kattev serooskelme (ligamentuk pulmonare Mediastinum medium juures läheb üle keskseinandmiseks pleuraks) - alumise keskseinandi tsentraalne osa - Pleura parietalis rinnaõõnt vooderdav seinmine leste - süda koos kopsuveenide, alumise õõnesveeni ja südamepaunaga
..on värvitu ja läbipaistev koevedelik, mis liigub lümfisoontes ja sisaldab lümfotsüüte, rasvaosakesi ning koevedelikust pärit olevaid aineid. ..elundid, mis paiknevad lümfisoonte koondumiskohtades. Nende ülesanne on filtreerida ja puhastada läbivoolavad lümfi ning hävitada haigustekitajaid. Asuvad kaelal, kaenla all, vaagnaõõnes, kõhuõõnes ja kubemes. ..asub rinnaku taga ning seal valmivad osa lümfotsüütidest. Täiskasvanutel taandareneb. ..asub kõhuõõnes ning hävitab haigustekitajaid, puhastab organismi mürkainetest ning lagundab punaseid vererakke. ..tüvirakkudest valmistatakse lümfotsüüte. .. hävitavad haigustekitajatest baktereid ("söövad ära"). .. toodavad antikehi ning tapavad organismi viirusnakatunuid rakke.
eemaldada. Kontrollige, et keel ei oleks taha langenud ega blokeeriks hingamisteid. Painutage kannatanu pea ette nii, et see oleks rindkerest madalamal. Lööge lämbujale kiiresti ja tugevalt abaluude vahele. Selle võttega võib võõrkeha hingamisteedest väljuda. · Võõrkeha saab hingamisteedest eemaldada ka Heimlichi võttega. Selleks tuleb minna abivajaja selja taha ning aseteda oma käsivarred tema keskkoha ümber. Panna oma rusikas käsi rinnaku ja naba vahele, aseteda teine käsi rusika peale ning mõne kiire, ülespoole suunatud liigutusega võib võõrkeha hingamisteedest välja saada. Kui võõrkeha ei õnnestu eemaldada, tuleb kutsuda kiirabi. Väike laps tuleb tõsta jalgadest üles ja raputada üles-alla, kloppides samal ajal teda seljale. · Juhul, kui kannatanu kaotab teadvuse: - aseta kannatanu selili põrandale; - kutsu kiiresti kiirabi; - alusta taaselustamisega. UPPUMINE 1. Tegutsemisjuhised
Lihaste süsteem. Systema musculorum seu Myologia. Lihaste töö on kõigi inimkeha osade ja kogu keha liikumise aluseks. Lisaks on lihaste töö peamiseks soojuse allikaks, mis on vajalik kehatemperatuuri säilitamiseks ning eeskätt lihased määravad ära meie keha välisfiguuri. Lihaskoed. Lihaskudede ühiseks omaduseks on kontraktiilsus - see tähendab, et lihasrakud on võimelised kokku tõmbuma, pannes nii liikuma struktuurid, millele nad kinnituvad või mida nad ümbritsevad. Kontraktsioon e. kokkutõmme nõuab energia kulutamist ja toimub reeglina närviimpulsi ülekandumisel lihasrakule (vahel ka lihasrakult lihasrakule). Lihasrakud. Lihasrakud e. lihaskiud on piklikud, sisaldavad kontraktsioonivõimelisi elemente - müofibrille, mis koosnevad omakorda müofilamentidest (aktiin ja müosiin!)ning varuaineid - müoglobiini (hap...
Samuti soodustab PTH Ca++ imendumist peensoolest D-vitamiini (NB!hormoon) aktiveerides. D-vitamiin tekib nahas UV kiirguse toimel. 18. Käbinääre, harknääre ning nende hormoonid Käbinääre ehk pineaalkeha ehk epifüüs (glandula pinealis ehk corpus pineale ehk epiphysis cerebri) on selgroogsetel peaajus asuv sisenõrenääre. Tüümus (Thymus) ehk harkelund (varasem nimetus harknääre) on kapsliga ümbritsetud sagarikulise ehitusega lümfoidorgan. Tüümus paikneb rinnaku (Sternum) taga eesmises keskseinandis (Mediastinum). Hormoonid: harknääre produtseerib hormoone, tümosiini ja tümopoetiini. Käbikeha tähtsamaiks sekretatsiooniprodutiks on hormoon melatoniin, mille toimet veel ei teata. Teatakse vaid, et melatoniini sünteesi pidurdab valgus ja stimuleerib pimedus. Ta on pimeduse hormoon. See tähendab: häbi ja surma hormoon. Asub samuti peaajus. Imetajatel, sealhulgas ka inimesel, on käbikeha suhteliselt vähe arenenud nääre. Tema
Kui vähem verd pumbatakse edasi, siis tekib verepais kopsuvereringes. ·pingutusdüspnoe - hingeldus tekib pingutusel ·ortopnoe - hingeldus tekib lamamisel ·paroksüsmaalne düspnoe - hingeldus tekib äkki Valu rinnus Stenokardilise valu põhjuseks on koronaararterite ahenemine, mille tagajärjel südamelihas ei saa küllaldaselt verd. Koronaaride ahenemise peamiseks põhjuseks on ateroskleroos. Valu tekib pingutusel. Valu tavaliselt rinnaku piirkonnas ja kiirgub vasakusse õlga, kätte. Südamepekslemine Põhjused - füüsiline tegevus, söömine, suitsetamine, koffeiin, arütmiad. Haigustest põhjuseks südamehaigused - arütmiad, hüpertensioon, krooniline südamepuudulikkus, aneemiad jm). Võib tekkida äkki teavuse kaotus, mis seotud aju hapnikuvaegusega. Tursed e ödeemid Vedeliku peetus kudedes. Seotud südame parema poole puudulikkusega. Parema südamepoole puudulikkusel tekib kopsuödeem, kaasneb düspnoe. Südamehaigetel
Rinnanääre koosneb rasvkoest, sidekoest ja näärmekoest. Näärmekude jaguneb 15-20 sagaraks, milles igaühes on 20-40 sagarikku. Näärmesagarikest suunduvad nibusse piimajuhad. Kogu rind, eriti aga rinnanibu ümbrus on rikas vere- ja lümfisoonte poolest. Suurem osa lümfiteedest kulgeb samapoolsesse kaenlaalusesse lümfisõlmede ketti (aksillaarsed lümfisõlmed), väiksem osa suubub rangluu ülemistesse ja alumistesse ning rinnaku kõrval asuvatesse ja rinnasisestesse lümfisõlmedesse. Rinna näärmekoe, piimajuhade ja sagarike kasv ning arenemine on mõjutatud naissuguhormoonide östrogeeni ja progesterooni - poolt. Nende hormoonide tootmine organismis allub hüpotalamuse ja hüpofüüsi (ajuripatsi) kontrollile. Rinnakude sisaldab erilisi valke hormoonretseptoreid, mis on tundlikud naissuguhormoonidele ja moodustavad neid sidudes retseptor-hormoon komplekse. Eristatakse östrogeen-retseptoreid ja progesteroon-
ajal, võib sündida ka ajukahjustusega laps. Võib avalduda ka esimestel elupäevadel.Loote enda punalibled hemolüüsuvad, jäävad hapnikuvähesusse. Vastsündinu muutub kollaseks. Kui pigment satub plasmasse, värvib naha ja limaskestad kollaseks. IV. Süda ja veresooned 1.Südame ehitus ja selle ealised iseärasused. Kaasasündinud südamerikked. Süda paikneb rindkere õõnes, jääb rinnaku taha, vasakule. Südame tipp jääb tavaliselt vasaku rinnanibu joonele, 5. roidevahemik (ülevalt poolt lugedes). Süda kokkutõmbudes annab tipuga tõuke vastu rindkere sisemist seina – tiputõuge. Seda on ka käega tunda, lastel võib seda isegi palja silmaga näha. Südamel on 3 kesta: Endokard – kõige sisemine kest o Südameklapid – endokardi spetsiaalsed moodustised Müokard – keskmine e lihaskest
hemolüüsi, avaldab see mõju lootele või loode hukkub raseduse ajal, võib sündida ka ajukahjustusega laps. Võib avalduda ka esimestel elupäevadel. Loote enda punalibled hemolüüsuvad, jäävad hapnikuvähesusse. Vastsündinu muutub kollaseks. Kui pigment satub plasmasse, värvib naha ja limaskestad kollaseks. IV. SÜDA JA VERESOONED A. Südame ehitus ja selle ealised iseärasused. Kaasasündinud südamerikked. Süda paikneb rindkere õõnes, jääb rinnaku taha, vasakule. Südame tipp jääb tavaliselt vasaku rinnanibu joonele, 5. roidevahemik (ülevalt poolt lugedes). Süda kokkutõmbudes annab tipuga tõuke vastu rindkere sisemist seina – tiputõuge. Seda on ka käega tunda, lastel võib seda isegi palja silmaga näha. Südamel on 3 kesta: Endokard – kõige sisemine kest o Südameklapid – endokardi spetsiaalsed moodustised Müokard – keskmine e lihaskest
) SULGE OMA SÕRMEDEGA KANNATANU NINA. HAARA HUULTEGA TÄIELIKULT KANNATANU SUU JA PUHU 2 KORDA ÕHKU KANNATANU KOPSUDESSE. KONTROLLI PULSSI. KUI PULSS ON OLEMAS JÄTKA PUHUMIST SAGEDUSEGA 12-16 KORDA MINUTIS. PULSSI KONTROLLI UNEARTERILT. KUI PULSS ON TUNDA, SIIS KANNATANU SÜDA TÖÖTAB. KUI PULSSI TUNDA EI OLE, SIIS TULEB VIIVITAMATULT ALUSTADA SÜDAME MASSAAZIGA MASSEERIMISEKS ASETA OMA KÄED RINNAKU ALUMISELE KOLMANDIKULE, HOIDES KÜÜNARLIIGESED SIRGED. MASSEERIDA TULEB RÜTMILISTE TÕUGETEGA 80100 KORDA MINUTIS. Elustamist tuleb jätkata hingamise ja pulsi taastumiseni või kiirabi saabumiseni! VEREJOOKSUD Verejooksud jagunevad kolmeks: Arteriaalne verejooks (haavast tulev veri on hele punane ja pulseeriv) Venoosne verejooks (haavast tulev veri on tume ja pidev) Kapillaarne verejooks ( immitsev verejooks marrastustest) Immitseva e
koele pruunika värvuse). Selles rasvkoes on rasvhapete intensiivne lõhustumine korraldatud nii, et ATP sisuliselt ei toodeta, s.t. energia eraldub lihtsalt soojusena. Seetõttu on sellel koetüübil oluline osa vastsündinute/imiute organismi soojusregulatsioonis. Vastsündinutel pole termoregulatsioon veel täielikult välja kujunenud. Pruun rasvkude paikneb mõnedes kehapiirkondades (kuklas, abaluude piirkonnas, rinnaku taga, nahaaluses koes, lihaste vahel jne). Imiku soe ja niiske kukal on pruuni rasvkoe rasvhapete lõhustumisel intensiivse soojuse vabanemise tundemärk. Soojusproduktsiooni pruunis rasvkoes reguleerivad sümpaatiline närvisüsteem ning hormoonidest eeskätt epinefriin ja norepinefriin. Kui keha üldine soojaregulatsioonisüsteem on välja arenenud, siis pruun rasvkude praktiliselt kaob; 3
KÄITUMISE FÜSIOLOOGIA EKSAM SKELETISÜSTEEM Osteoloogia õpetus luudest Sündesmoloogia õpetus luude ühendustest Luud on kõvad, veidi elastsed, kollakasvalge värvusega elundid, mis kokku moodustavad luustiku. Luustiku ülesanded: · kogu keha toestamine, luud on kas otse või kaudselt kinnituskohaks kõigile elundeile · siseelundite kaitse (kolju, rinnakorv jne) · keha sisekeskkonna keemilise stabiilsuse (pH) säilitamine (mineraalainete reserv) · luudes toimub vereloome (vererakkude tootmine) Luude ehitus: · keemiline koostis: 50% vett 17% mitmesuguseid orgaanilisi aineid e osseiin 33% mineraalsooli (Ca, P, Mg soolad jt) · 2 erinevat piirkonda: kompakta (plinkollus) tihe väline pinnakiht spongioosa (käsnollus) käsnataoline siseosa · luukoe pinda katab: liigesekõhr ligesepindadel periost paks ja tugev sidekoe kiht luu välispinnal ...
Ehitis 10 m kõrge Tähelepanuväärne friis Suurejooneliselt kujuneb välja teatrite ehitusstiil V saj teater oli üsna lihtne Koosnes: Orkestra - lahtise taeva all olev tavaliselt ümmargune tantsuplats, mis oli määratud koorile ja näitlejaile Dionysose altar - orkestra keskel, harilikult asetses rinnaku jalal Aja jooksul hakati rinnakule poolringi kujuliselt ümber orkestra ehitama aste-astmelt kerkivat lava vaatajate jaoks Skeene - hiljem lisati orkestra taha rõivaste vahetamise jm jaoks telk või varjualune Skeenest arenes pikapeale kindel näitelavaehitis Proskeenion - näitelavaehitisi esine, kus esinesid näitlejad;
(Lastehaiguste... 1986, Paves 1993, Kallas jt 1999, Kupari & Nieminen 2005, Saha 2005.) 21 Südame kuulatluspunktid on: aordi kuulatluspunkt asub II roidevahemik rinnakust paremal; pulmonaalarteri kuulatluspunkt asub II roidevahemik rinnakust vasakul; trikuspidaal- ehk kolmhõlmiklapi kuulatluspunkt asub rinnaku alumise osa paremal serval; mitraal- ehk kakshõlmpeaklapi kuulatluspunkt asub südametipupiirkonnas; Botkini-Erbi kuulatlupunkt asub IV vasakus roidevahemikus parasternaaljoonel. (Uibo jt 2010.) Normoloogia Südame auskultatsioonil kirjeldatakse südame löögisagedust, rütmi, toone ja kahinaid. Mida noorem on laps, seda raskem on määrata kahina maksimaalset kuuldavusala. Lapse ealiste iseärasuste tõttu kostab tugev kahin peaaegu ühtlaselt kogu prekordiaalsel alal. (Lastehaiguste..
Näärme hüperfunktsioonil toimub ulatuslik Ca mobiliseerimine luudest, Ca sisaldus veres suureneb, see põhjustab häireid seedeorganites (ilmneb kõhulahtisus, oksendamine) ja südame-veresoonte süsteemi talitluses. Ca liig veres vähendab suuraju poolkerade erutuvust, tingides loiduse ja apaatia. Langenud Ca sisaldusega skelett muutub nõrgaks ja juba tühised koormused võivad põhjustada luumurde. Harknääre e. tüümus asub rinnaku siseküljel, areneb intensiivselt kasvueas ning saavutab oma suurima kaalu sugulise küpsemise perioodil (13-15 aastaselt). Mõjutab organismi kasvu ja arengut, tema juuresolek on vajalik teiste hormoonide mõju realiseerimiseks, tõstab organismi vastupanuvõimet. Avaldab pidurdavat mõju sugunäärmete arenemisele. Epifüüs e. ülemine ajuripats e. käbinääre paikneb keskaju neliküngastiku peal. Funktsioneerib eriti intensiivselt 7-8
koele pruunika värvuse). Selles rasvkoes on rasvhapete intensiivne lõhustumine korraldatud nii, et ATP sisuliselt ei toodeta, st energia eraldub lihtsalt soojusena. Seetõttu on sellel koetüübil oluline osa vastsündinute/imikute organismi soojusregulatsioonis. Vastsündinutel pole termoregulatsioon veel täielikult väljakujunenud. Pruun rasvkude paikneb mõnedes kehapiirkondades (kuklas, abaluude piirkonnas, rinnaku taga, nahaaluses koes, lihaste vahel jne). Imiku soe ja niiske kukal on pruuni rasvkoe rasvhapete lõhustumisel intensiivse soojuse vabanemise tundemärk. Soojusproduktiooni pruunis rasvkoes reguleerivad sümpaatiline närvisüsteem ning hormoonidest eeskätt epinefriin ja norepinefriin. Kui keha üldine soojaregulatsioonisüsteem on välja arenenud, siis pruun rasvkude praktiliselt kaob; 3) Mehaaniline kaitse
antigeenid. Vereplasmas võivad esineda teatud antikehad, mida nim. aglutiniinideks. Need esinevad inimestel veres erinevates kombinatsioonides. Inimestel on neli võimalikku veregruppi. AB0-SÜSTEEM (vt. raamatust tabel lk. 37) Aglutinatsiooni korral punalibled kleepuvad omavahel kokku, osa purunevad. Kuidas veregruppe määrata?(lk 38) Reesusfaktor (lk.39) vereülekanne ja rasedus (lk.39) 11.loeng SÜDA JA VERERINGE 1.Südame ehitus ja paigutus Süda paikneb rindkere õõnes, rinnaku taga ja jääb pisut vasakule. Südamel eristatakse tippu ja põhimikku. Tipp on suunatud allapoole (teravam osa) ja põhimik ülesse. Tipp jääb suuremal osal inimestest viiendasse roide vahemikku, vasaku rinnanibu joonele. Südamel lihase suurenemise korral on ka tipuasend muutunud. Südame kokkutõmmete ajal annab tipp tõuke vastu rindkere siseseina (seestpoolt). Seda nimetatakse tipu tõukeks. See on käega hästi tuntav (kui just kehakaal suur ei ole, hästi lastel tunda).
Rinnakorv Rinnakorvi (thorax) juurde kuuluvad lisaks rinnalülidele ka roided (costae) ja rinnak (sternum). 12 roidepaarist on ainult seitse otseselt rinnakuga seotud. Ülejäänud viis paari on seotud rinnakuga vaid kaudselt või pole üldse seotud. 30 Joonis 3.5. Rinnakorv Märkus. Katsudes on tunda alles teine roie, sest esimest katab rangluu (clavicula). Selle järgi leitakse koht EKG elektroodide paigutamiseks (→ ptk „Elektrokardiogamm ja EKG- monitooring“). Roiete ja rinnaku vaheline ühendus on liigesega, ainult esimene roie on ühendatud kõhrega. Inimese vananemisega selle liigese liikuvus väheneb. Rinnak kujutab endast lamedat luud, mis koosneb luukehast, käepidemest ja mõõkjätkest. Tal on liigesepinnad roiete ja rangluuga. Rinnakul on oluline osa südamemassaažis. Vaagen Vaagen koosneb kahest puusaluust, mis omakorda jagunevad nimmeluuks, istmikuluuks ja häbemeluuks, ning ristluust. Mõtteliselt jaotab linea terminalis vaagna suureks ja väikeseks
koele pruunika värvuse), kus toimub rasvhapete aktiivne lõhustumine ja soojuse intensiivne eraldumine. Seetõttu on sellel koetüübil oluline osa vastsündinute/imikute organismi soojusregulatsioonis. Vastsündinutel pole termoregulatsioon veel täielikult välja kujunenud. Soojusproduktsiooni pruunis rasvkoes reguleerivad sümpaatiline närvisüsteem ning hormoonid adrenaliin ja noradrenaliin. Pruun rasvkude paikneb imiku teatud kehapiirkondades (kuklas, abaluude piirkonnas, rinnaku taga, nahaaluses koes, lihaste vahel jne.) Kui imiku keha üldine soojusregulatsioonisüsteem on välja arenenud, siis kaob ka pruun rasvkude. Fosfolipiidide molekulide ehituslik omapära (molekulides on nii hüdrofoobsed kui ka hüdrofiilsed piirkonnad) võimaldab neil luua biomembraanides lipiidse kaksikkihi. Fosfolipiidide seisund membraanides (vedelam või tahkem) reguleerib biomembraanide tööd. Lipiidid koonduvad siseorganite ümber ja moodustavad mehaaniliste põrutuste eest kaitsva,
Kaudse südamemassaazi ajal peab ku hingamist suust-suhu-meetodil ja kannatanu lamama selili kõval alusel. kaudset südamemassaazi saab prakti- Abistaja laskub põlvili kannatanu kõr- liselt õppida ainult mannekeeni peal. vale ning paneb sirgete käte labad risti üksteise peale elustatava rinnaku alu- Kunstliku hingamise ja kaudse sü- misele kolmandikule. damemassaazi võtteid ei tohi õppida teise õpilase peal see on lausa elu- Rinnakule surutakse otse ülalt alla nii ohtlik! tugeva jõuga (surudes kasutatakse ka oma ülakeha raskust), et rindkere liigub Joonis 9.3. Kaudne südamemassaaz
nihutamine on oluline, sest see võimaldab kasutada jalgasid maksimaalselt sõudmises. Jalatugede ja siinide vaheline kaugus võiks olla keskmiselt 15-18 cm. Samuti tuleb reguleerida jalatugede nurka, mis peaks olema 38-42 kraadi vahel. Sellises vahemikus tuleb sportlasele leida parim ja mugavaim asetus. Jalatugede kõrgus tuleb aga seada sõudja anatoomiliste iseärasuste järgi. Jalatugede kõrgus sõltub sääre ja reie suhtest. Jalatoed tuleks asetada nii, et ette sõites oleks põlv rinnaku kohal. Aerude väljavõtu asendis aga peavad jalad olema vabalt sirutatavad. Vastavalt sellele, kuidas sõudja asetab jalatoed lähemale või kaugemale siinidest, muutub aeru tõmbe dünaamika. Asetades jalatoed kaugemale siinidest, suureneb haarde ulatus, kuid väheneb tõmbe lõpu pikkus ja vastupidi. Tuleb leida optimaalne kaugus, et sõudja saaks toetada optimaalselt jalgu, et aerudele rakendatav jõud oleks maksimaalne. Kui jalatugede
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
