Lisatakse verd, mida uuritakse. Segatakse segamini. Võib tekkida olukord, kus punalibled kleepuvad kokku. Kui on ühtlaselt punane, siis ei ole aglutinatsiooni, selle järgi saab öelda, mis grupi verega on tegemist. AB veres on nii A kui B aglutinogeenid. Minimaalselt on vaja kahe grupi seerumit. Süda ja veresooned *Südamesse tuleb veri kahe õõnesveeni kaudu(paremasse kotta). Kopsudest tuleb veri vasakusse kotta. Süda saab verd pärgarterite kaudu. *Süda asub rindkeres rinnaku taga, veidi vasakul. Südant ümbritseb südamepaun. Südamepaunaõõnes on võiet, mis muudab selle libedaks. Südamepauna õõnes vedelikku normaalselt ei ole, põletiku korral võib seda aga koguneda- süda surutakse kokku. *Südamel eristatakse tippu (tipp on allapool-teravam ots, jääb ligikaudu viiendasse roide vahemikku) ja põhimikku. Kui süda tõmbub kokku, siis annab ta tipuga tõuke vastu rindkere seina seespoolt(tiputõuge). Süda on neljakambriline
etanool, mis ei sisalda vett. Kuigi see pole sada protsenti puhas ja nii täpne, kuna täiesti puhast etanooli on väga raske saada. Etanoolil on antiseptiline toime, kuna lahustab lipiidseid membraane ja denatureerib valke. Alkoholist põhjustatud tervisehäired Tuues välja sellised põhilised tervisehäired, mida alkohol võib põhjustada. Esimeseks kõige kergemini ära tuntav tervise häire on kõrvetised ja reflukshaigus. Inimene tunneb valu või kõrvetust ülakõhus, rinnaku taga või kurgus. Kõrvetised võivad väljenduda ka ainult kurguärrituse ja kroonilise köhana, mille tõttu kahtlustatakse pigem hingamisteede haigust, kuid mitte alkoholist tingitud seedetrakti ärritust. Alkoholi tarvitamisele järgnenud ülakõhuvalud koos iivelduse ja oksendamisega võivad viidata mao või pankrease kahjustusele. Kõhulahtisus ja suurenenud kõhugaasid on seotud alkoholi toimega peensoole limaskestale, samuti tekivad need nähud kroonilise pankrease kahjustuse korral
Pleuraõõs kujutab endast pilu, mis sisaldab vähesel määral seroosvedelikku, mille ülesandeks on vähendada hõõrdumist kopsukelmete lestmete vahel hingamisliigutuste ajal. Pleuraõõnes valitseb negatiivne rõhk, seega õhk puudub. Parem ja vasak pleuraõõs ei ole ühenduses. 13) Mis on keskseinand; kus see asub ja mida see sisaldab? - Keskseinand on rinnaõõne keskosas kahe pleurakoti vahel paiknev ruum. Eest on keskseinand piiratud rinnaku tagapinnaga ja osaliselt roidekõhredega, tagant rinnalülidega, alt diafragmaga ja külgedelt keskseinandmise pleuraga. Keskseinand jaguneb eesmiseks ja tagumiseks osaks. Eesmises keskseinandis paikneb süda koos südame paunaga, harkelund, diafragmaalnärvid, ülenev aort, kopsutüvi, ülemine õõnesveen, lümfisõlmed – rinnakutagused, eesmised keskseinandi- ja ülemised diafragmaalsõlmed. Tagumises keskseinandis paiknevad trahhea, peabronhid,
Kontrollin, kas suus on võõrkeha ning kui see seal on siis võimaluse korral eemaldan selle. Kui spontaanne hingamine taastub, keeran kannatanu stabiilsesse külilisendisse. Juhul, kui hingamine ei taastu, alustan südamemassazi. ( Teen seda elustumiseni või kiirabi saabumiseni) 2 Mida kahtlustad ja kuidas tegutsed, kui 65 a meesterahvas kaebab hingamisraskust, külma higi, rõhumistunnet rinnaku piirkonnas ja valu vasakus käsivarres? Kahtlustan infarkti. Tegutsen järgmiselt: Annan isikule poolistuva või istuva asendi. ( kõndida ei lase) Kutsun kiirabi Tagan väsrske õhu ning samas rahustan isikut Küsin kasutatavate ravimite kohta Juhul kui antud meesterahvas kaotab teadvuse, hingamise või pulsi, elustan ma teda kiirabi saabumiseni. 3 Mille järgi hindad haavade tõsidust? Too välja võrdlus/erinevused pindmise haava,
Võõrast inimest elustatakse ainult läbi spetsiaalse klapiga hingamiskile. Kui spetsiaalset klapiga hingamiskile ei ole käepärast võtta sobib ka mõni kile(kilekott), paber, riidetükk või midagi muud kätte sattuvat. 2 Südamemaassaž Kaudse südamemassaaži tegemisel peab kannatanu lamama selili kõval alusel. Abistaja laskub põlvili kannatanu kõrvale. Pannes oma käed tema rinnaku keskele. Sirgete käte labad asetatakse risti üksteise peale elustatava rinnaku alumisele kolmandikule. Rinnakule surutakse otse ülalt alla nii tugeva jõuga, et rindkere liigub allapoole umbes 4-5 cm. Vajuta nii 30 korda minutis. Elustamist jätkatakse kuni kannatanu elutegevus taastub. Juba alustatud elustamist ei tohi katkestada enne kiirabi saabumist. NB! Kunstliku hingamise ja südamemassaži vahekord on 2:30-le. 112 appikutse Kiirabi kutsumiseks helistada numbril 112.
suguelundites. Südamelihaskude ainult südames. Vöötlihaskude lihased, mille abil inimene liigub. Agonist lihas mis sooritab soovitud liigutuse ja antagonist lihas mis kontraktsioonil teeb samal ajal vastupidist liigutust. 8.Kõhusirglihas: ladina keelne nimi. Algus. Kinnitus. Mis liigutuse teeb meie keha sellle lihase kahepoolsel kokkutõmbel ja mis lihas on talle sel juhul antagonistiks? Vastus: Musculus rectus abdominis. O. rinnaku mõõkjätke, alumiste roiete kõhred I. häbemeluu. Keha painutatakse ette ja antagonist on sel juhul selgroosirgestaja 9.Deltalihas: lad. keelne nimi. Algus. Kinnitus. Mis on tema põhiline funktsioon tervikuna töötades? Vastus: Musculus deltoideus. Algab 3 osana: eesmine osa rangluult, keskne osa õlanukilt, tagumine osa abaluuharjalt. Kinnitub õlavarreluu külgpinnale. Õlavarre eemaldamine e. abduktsioon. 10
JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUM ........................... Süda ja veresoonkond ning haigused Referaat Tallinn 2011 Sisukord Sissejuhatus.....................................................................................................3 1. Süda.............................................................................................................4 1.1. Süda ja haigused................................................................................5 2. Veresoonkond ja haigused..............................................................................7 Kasutatud kirjandus..........................................................................................10 Lisad.......................................................................
suguelundites. Südamelihaskude ainult südames. Vöötlihaskude lihased, mille abil inimene liigub. Agonist lihas mis sooritab soovitud liigutuse ja antagonist lihas mis kontraktsioonil teeb samal ajal vastupidist liigutust. 8.Kõhusirglihas: ladina keelne nimi. Algus. Kinnitus. Mis liigutuse teeb meie keha sellle lihase kahepoolsel kokkutõmbel ja mis lihas on talle sel juhul antagonistiks? Vastus: Musculus rectus abdominis. O. rinnaku mõõkjätke, alumiste roiete kõhred I. häbemeluu. Keha painutatakse ette ja antagonist on sel juhul selgroosirgestaja 9.Deltalihas: lad. keelne nimi. Algus. Kinnitus. Mis on tema põhiline funktsioon tervikuna töötades? Vastus: Musculus deltoideus. Algab 3 osana: eesmine osa rangluult, keskne osa õlanukilt, tagumine osa abaluuharjalt. Kinnitub õlavarreluu külgpinnale. Õlavarre eemaldamine e. abduktsioon. 10
vastav esmaabi peab töökohtadel teada olema. Tegutsemine silma sattunud kemikaali korral: · Loputa silma kiiresti leige veega 15-30 minuti jooksul. · Vii kannatanu haiglasse ka siis, kui loputamise tulemusena silmaärritus lakkas. · Tee transportimise ajaks silmale lõtv side. Silma ehituse pilt lisalehel 10. RINDKERE VIGASTUSED Roiete murrud · Üks roie ühest kohast · Üks roie mitmest kohast · Mitu roiet ühel joonel · Segment murd · Rinnaku murd Roide murru tunnused · Valu rindkeres · Valu sõltub hingamisest · Õhupuudus, huuled, küüned sinised · Hingamishäired · Kaela veenid täituvad (kopsuvigastus) · Soki nähud Roide murru puhul esmaabi · Kui kannatanu teadvusel pool istuv asend · Kui kannatanu teadvuseta külili asend 18 ESMAABI ÕPPEMATERJAL Marju Karin Kopsu vigastused · ÕHK-VÕI VERIRIND · KOPSUVIGASTUS · Valu rindkeres
STENOKARDIPATSIENDI PÕETUS Angina pectoris Stenokardiavalu ehk rinnaangiin ilmneb sageli koormuse ajal. Pigistav rõhumistunne lokaliseerub rinnaku all rindkere keskel, kiirgub eriti vasakusse käsivarde, õlgadesse, kaela ja lõuapäradesse. Valupunkt ei ole palpeeritav. Lisaks valule on sageli sümptomiteks hingeldus ja väsimus, mõnikord iiveldus. Ebastabiilne stenokardia Medikamentoossele ravile halvasti alluv äge rinnavalusündroom või stabiilse rinnaangiini äkiline halvenemine. Patsiendil tavaliselt ka rahulolekuvalud. Südameinfarktivalu Tüüpilise stenokardiavalu sarnane, kuid tugevam ja kestvam. Selgita
© EeeOoo Morfoloogia 1. Kehaosade regioonid Keha koosneb peast, kaelast, kerest, sabast ja jäsemetest. Pea jaguneb aju ja näoosaks. Kael ühendab pead kerega. Kere jaotatakse rinnaks, seljaks, kõhuks ja vaagnaks. Jäsemed jagunevad omakorda esi ja tagajäsemeteks. 2. Topograafilised mõisted Anatoomias kasutatakse elundite ja piirkondade asukoha ning nende omavahelise paigutuse kirjeldamiseks topograafilisi mõisteid. Tasandid: mediaan jaotab keha kaheks sümmeetriliseks pooleks, sagitaal asetseb paralleelselt mediaantasandiga, transversaal on mediaan ja sagitaaltasandiga risti, dorsaal on looma pikiteljega paralleelselt. Suunad: mediaalne e keskmine, lateraalne e külgmine, intermediaalne e vahelmine, kraniaalne e koljupoolne, kaudaalne e sabap...
nende mürke enne kui need haigust põhjustavad. Immuunsüsteemi moodustavad harkelund, lümfisõlmed, põrn ning valged vererakud. Valged vererakud jagunevad õgirakkudeks (moodustuvad luuüdis) ja lümfotsüütideks (moodustuvad harkelundis). Valged vererakud ringlevad kehas mööda vere- ja lümfisooni ning paljud neid kogunevad lümfisõlmedesse ja põrna. Suured lümfisõlmed suubuvad veenidesse. Harkelund on nääre, mis asetseb rinnaku taga. Põrn on kõhuõõnes paiknev elund, milles valged vererakud hävitavad kahjulikke mikroobe, põrn on ka vererakkude varjupaik. Põrn puhastab organismi mürkainetest, hävitab haigusetekitajaid ning lagundab punaseid vereliblesid; põrn vahel suureneb nakkushaiguste ajal. Lümfisõlmed on 3-20mm suurused elundid, mis paiknevad lümfisoonte koondumiskohtades. Nendes rikastub veri lümfotsüütidega ning hävitatakse ka kehasse
47.Regulatsioonimehhanisemide üldskeem, iseloomustus: Regulatsioonimehhanismid / neuraalne regulatsioon humoraalne regulatsioon / närviregulatsioon hormooniregulatsioon / närviimpulss (teostab närvisüsteem) vere keemiline koostis Nii närviimpulss kui ka hormoonid mõjutavad teineteist. Hormoonidel aeglane, kuid püsiv mõju. Närvirakul e. neuronil kiire toime, kuid möödub kiirelt. 48.Sisesekretoorse näärme ja hormooni mõiste- a) Sisesekretoorne nääre - nende ülesandeks on produtseerida bioloogiliselt aktiivseid aineid - hormoone....
Valuravi ja valuõendus TTK Jelena Shefer 2013 Valu mõiste ja klassifikatsioon Valu on organismi koekahjustustega kaasnev ebameeldiv aisting või kogemus, mis tegelikult on organismi kaitsereaktsioon ähvardava koekahjustuse vastu. Rahvusvaheline Valuuuringu Ühing on määratlenud valu järgnevalt: "valu on ebameeldiv sensoorne ja emotsionaalne kogemus, mis on seotud tegeliku või potentsiaalse koekahjustusega". Kliiniliselt on eristatavad kolm peamist valu liiki: äge, krooniline ja onkoloogiline valu. Äge valu tuleneb kehavigastusest, sõltumata sellest, kas on tegu traumaatilise, kirurgilise või nakkusliku ärritiga. Valusööst on enamasti hästi piiritletud ja järsk, seotud autonoomse närvisüsteemi aktiivsuse füsioloogiliste tunnustega nagu tahhükardia, tahhüpnoe ja kehatemperatuuri tõus. Äge valu on leeve...
Ravimite eest vastutaja: 1) Kindlustab õige infusioonivedeliku (Ringer või 0,9% NaCl) valiku 2) Kindlustab veenitee 3) Abistab intubeerimisel 4) Jälgib infusioonivedeliku tilkumist 5) Paneb valmis süstlasse Adrenalin 1mg (kui eelmine on kasutatud, paneb valmis kohe uue), manustab ravimeid vastavalt arsti korraldusele 6)Täidab elustamisblanketi, jälgib aega tüsistused elustamisel 1) roidemurrud (pneumo-, hemothoraks, paradoksaalne segment roiete või rinnaku murrust) 2) ventileerimine makku (ebaõige AMBU kasutamine, vale intubatsioon) 3) intubeerimine paremasse kopsu (ventilatsioon puudulik → hüpoksiast ajukahjustus) 4) hüpotermia (alajahtumine) 5)maosisu – oksemasside aspiratsioon kopsu (Selliki võtte mittekasutamine) 6) kõhuõõne trauma (valest südamemassaaži tegemisest) 7) hüperventilatsioon (pCO2↓ → pH↑ → O2 transpordi häire kudedes – alkaloos) 8) kaelalüli murru valel käsitlemisel → püsiv neuroloogiline kahjustus
SISSEJUHATUS Nägu on inimese hinge peegel, mis väljendab kõige elavamalt meie emotsionaalset seisundit, vaimsust ja tervise seisukorda. Silmad, nina, suu ja kõrvad on väga olulised meeleorganid, mis annavad meile enamus informatsiooni ümbritseva kohta. Suu kaudu siseneb toit ja väljub kõne. Peas paikneb aju inimese tähtsaim tööriist. Piltlikult öeldes, kui kaotaksime pea, ei oleks meil midagi me ei mõtleks, ei kuuleks, ei näeks, ei räägiks, ei naeraks, ei nutaks, ei sööks, ei hingaks. Sellest lähtuvalt võiks järeldada , et oma pead tuleb amastada ja sellega äärmise hoolitsusega ümber käia. Parim viis selleks on pakkuda endale lõõgastavat massaazi nii näopiirkonnas kui üle kogu pea. Järgnevates peatükkides tulebki käsitlusele massaazi mõju ja võtted, sh mõningad akupressuuri võimalused, täpse- malt orienteeritud just pea piirkonnale selleks, et õppida, kuidas massaazi abil säilitada näonaha head toonust ja säravat jume ...
rikkaliku verevarustuse. Kilpnäärme joodi sisaldavad hormoonid (türoksiinm trijooditüroniin, kaltsitoniin) avaldavad mõju ainevahetusele ja närvisüsteemis erutusele. Asukoht on kaela eespinnal kilpkõhre ja esimeste trahhea kõhrede kohal. Harkelund – Harkelundil on oluline osa organismi kaitsereaktsioonides. Hormonaalsel teel stimuleerib ta lümfotsüütide arengut ja antikehade moodustamist. Asukoht on eesmises keskseinandis rinnaku taga. Neerupealis – Asukoht on neerde ülaosa peal. Glükokortikoidid reguleerivad süsivesikute ainevahetust, mineralokortikoidid naatriumi ja kaaliumi ainevahetust. Neerupealiste koor produtseerib ka suguhormoone, eelkõige meessuguhormoone. Säsi rakud toodavad adrenaliini. Kõhunäärme sisesekretoorsed saared – Asukoht on kõikides näärme osades. Neil on olemas alfa- ja beetarakud. Alfarakud toodavad hormoon glükagooni, beetarakud insuliini.
· Hommikul tühja kõhuga 1 2 klaasi leiget vett + päevas piisav kogus vedelikku. · Regulaarne liikumine ja kehalised harjutused. SOOVITATAVAD MUUTUSED TERVISEKÄITUMISES · Õige toitumine · Loobu suitsetamisest · Mõõdukas füüsiline aktiivsus PROBLEEMID JA HOOLDUSTEGEVUSED SÜDAME- VERESOONKONNA HAIGUSTE KORRAL 1. Valu rinnaku taga, tingituna süd. · Taga kiiresti rahu ja vajadusel hapnik; kutsu õde või lihase verevarustuse häirest, süd. arst hapnikuvaegusest südamelihases. · kõrgendatud peaalus 2. Raske hingamine (hingeldus) · Äkki tekkinud hingamispuudulikkuse korral kutsu tingituna kopsude ebapiisavast õde või arst. ventileerimisest, südame · anna hapnikku verevarustuse häiretest, diafragma · istuv asend
sisesekretoorse näärme ja hormooni mõiste: hormoonid on keemilised informatsiooni kandjad, mis produtseeritakse spetsiaalsetes rakkudes ning jõudes sihtelunditesse, mõjutavad nende talitlust. SSN nääre, mis toodab hormooni. 134. Nimeta sisesekretoorsed näärmed, nende paiknemine inimese organismis: a) Epifüüs ehk käbikeha vaheaju põhjas b) Hüpofüüs ehk ajuripats hüpofüüsi augus c) Kilpnääre kaela eespinnal d) Harknääre rinnaku taga e) Kõhunääre e pankreas kõhunäärme piirkonnas f) Neerupealised neerude kohal rasvkoes g) Sugunäärmete osa naistel kõhuõõnes, meestel munandikotis Kõik nad toodavad erinevaid hormoone ja saadavad need mööda keha laiali. Närvisüsteem: 135. Närvisüsteemi ülesanded Reguleerib elundite tööd, kordineerib erinevate elukondade talitlust(kooskõlastab elundite omavahelist tööd),
Närvisüsteem Systema nervosum Kehaprotsesside regulatsioon: A. Neuraalne – närvisüsteemist tulevate impulsside abil; B. Humoraalne – (humor – vedelik) – vedelike (veri, lümf, koevedelik, jne.) kaudu levivate bioaktiivsete ainete abil. NB! Selline eristamine on kunstlik – mõlemad regulatsiooniviisid töötavad samaaegselt – keha protsesse juhitakse neurohumoraalselt! - kiirete (eriti väljapoole suunatud) reaktsioonide puhul on esiplaanil neuraalne regulatsioon, aeglaste (eriti sisekeskkonna) reaktsioonide puhul oluline humoraalne. Närvisüsteemi jaotus: 1.Asukoha järgi: a)Kesk- e. tsentraal-NS – peaaju ja seljaaju. b)Piirde- e. perifeerne NS – närvid ja ganglionid. 2. Funktsiooni (juhtimisala) järgi: a)Somaatiline e. animaalne NS – liikumis- ja meeleelundid (“välisministeerium”) b)Vistseraalne e. vegetatiivne e. autonoomne NS – siseelundid (“siseministeerium”) b1) Sümpaatiline osa – töö, energia kulutamine b2) Parasümpaatiline osa – taastus...
· Suru oma avatud suu tihedalt ümber kannatanu avatud suu (võib läbi riide, salvrätiku) · Puhu õhk ühtlaselt kannatanu suhu ja jälgi, et tema rindkere samal ajal kerkiks. · Tõsta hetkeks oma pea ja lase kannatanul ise välja hingata. · Korda sissepuhumist teist korda. C- kaudne südamemassaaz · Aseta kannatanu selili kõvale alusele. · Lasku põlvili kannatanu kõrvale. · Aseta oma ühe labakäe tüvi kannatanu rinnaku keskele. · Aseta oma teise labakäe tüvi esimese käe peale ja seo sõrmed omavahel. · Suru sirgete kätega kannatanu rinnakule nii, et rindkere vajuks 4-5 cm. · Vajuta nii 30 korda kiirusega umbes 100 survet minutis käsi kannatanu rindkerelt eemaldamata.(surveks õige rütmi saavutamiseks alusta loendamist 21-....kuni 51) · Surve ja survest vabastamise vahekord on 1 : 1. · Pärast seda tee jälle 2 õhu sissepuhumist kopsudesse.
73.Mis on inimese keha pikim toruluu? Reieluu 74.Kuidas on vaagen ladina keeles? Pelvis 75.Millistest alljärgnevatest luudest koosneb puusaluu? os ilium, os ischii, os pubis 76.Millist tüüpi liiges on õlaliiges, inimkeha kõige vabam ja liikuvam liiges? Keraliiges 77.Tutvu pildil numbritega märgitud luudega ning otsusta, kas alltoodud väited nende kohta vastavad tõele. Numbriga 1 on tähistatud rinnaku mõõkjätke. → Väär, Numbriga 2 on tähistatud kaareroided. → Väär, Numbriga 3 on tähistatud nimmelülidevahelised lülidevahekettad. → Tõene, Numbriga 4 tähistatud luu nimetus ladina keeles on os sacrum. → Tõene 78.Milliste numbritega on pildil tähistatud allnimetatud kaelalülid? a) Kandelüli (atlas) → 1, b) Telglüli (axis) → 2, c) Väljuv lüli (vertebra prominens) → 79
Tallinn Regulatsioonimehhanismid: 99. Regulatsioonimehhanismide üldskeem, iseloomustus: regulatsioonimehhanismid koosnevad kahest poolest: neruaalne ja humoraalne pool. Neuraalne regulatsioon toimub läbi närviimpulsi ja seda protsessi viib läbi närvisüsteem tervikuna. Humoraalne regulatsioon toimub aga läbi vere keemilise koostise, hormoonide ning laktaadi. Viimane määrab kehalise aktiivsuse. Neuraalne regulatsioon toimub ülikiiresti, suisa momentaanselt ning mõjutab tugevasti hormoonide teket. Hormoonide tase omakorda mõjutab närvisüsteemi. Humoraalne regulatsioon toimub aga aeglaselt, kuid toimuv muutus on suhteliselt stabiilne. 100. Hormooni ja sisesekretoorse näärme mõiste: hormoonid on keemilised informatsiooni kandjad, mis produtseeritakse spetsiaalsetes rakkudes ning jõudes sihtelunditesse, mõjutavad nende talitlust. Sisesekretoorne nääre ehk endokr...
75% - maksas 20% - kopsus 2% - ajus, neerudes, põrnas Maksa ehhinokokkoos: I staadium: kulgeb latentselt II staadium: maksahaiguste üldsümptomid: - düspeptilised vaevused - peavalud - kõhnumine 10 - subfebriilne temperatuur - lööbed, naha sügelemine - kõhuvalud III staadium: tüsistuste staadium: - maksaabstsess - põie avanemine: disseminatsioon Kopsu ehhinokokkoos: I staadium: kulgeb latentselt II staadium: põie kasv kopsukoes, bronhides - valu rinnaku piirkonnas - köha, rögaeritus - hingeldus III staadium: põis võib avaneda bronhidesse. - tugev köha - tsüanoos - spuutumis veri Diagnostika: - SR kiirenemine - eosinofiilia - mikroskoopia (röga, liikvor, uriin) - seroloogia (antigeeni määramine: KSR) - allergilised nahatestid (Casoni reakts.) - instrumentaalsed uuringud (röntgen, sonograafia, kompuutertomograafia) Ravi: - kirurgiline (enne ja pärast operatsiooni ravi benzimidazoolidega)
1. Koe mõiste Koeks nimetatakse ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakkude ning nende poolt produtseeritud rakuvaheaine kogumit. 2. Nimeta kudede põhirühmad, nende lühiiseloomustus. Epiteelkude Lihaskudede katab keha või elundi välispinda, ühisteks ehituslikeks elementideks on vooderdab kehaõõsi seestpoolt või kontraktiilsed müofibrillid (st neil moodustab näärmeid. Epiteelkude on kokkutõmbevõime). koosneb peaaegu ainult rakkudest, Eristatakse kolme liiki lihaskudet: rakkudevahelist ainet on minimaalselt. Epiteelrakkude kiht on silelihas-, ühendatud selle all oleva sidekoega vöötlihas- ja basaalmembraani abil. Epiteelkoele on iseloomulik kiire südamelihaskude. regeenratsioonivõime, mistõttu ta etendab olulist osa haavade paranemisel. Sidekoele Närvikude on iseloomulik suhteliselt...
Seetõttu on sellel koetüübil oluline osa just vastsündinute ja imikute organismi soojusregulatsioonil. vastsündinutel pole termoregulatsioon veel täielikult välja kujunenud. Soojusproduktsiooni pruunis rasvkoes reguleerivad sümpaatiline närvisüsteem ning hormoonid adrenaliin ja noradrenaliin. Pruun rasvkude paikneb mõnedes kehapiirkondades (kuklas, abaluude piirkonnas, rinnaku taga, nahaaluses koes, lihaste vahel jne.). Kui imiku keha üldine soojusregulatsioonisüsteem on välja arenenud, siis kaob ka pruun rasvkude. · siseorganite ümber olevad rasvapadjandid on oluliseks mehhaaniliseks kaitseks - hoiavad siseelundeid põrutuste eest. Lipiidid koonduvad siseorganite ümber ja moodustavad mehaaniliste põrutuste eest kaitsva, amortiseeriva kihi. Selline kaitsekiht ümbritseb
II staadium: maksahaiguste üldsümptomid: - düspeptilised vaevused - peavalud - kõhnumine - subfebriilne temperatuur 10 Helmintiaasid 11 - lööbed, naha sügelemine - kõhuvalud III staadium: tüsistuste staadium: - maksaabstsess - põie avanemine: disseminatsioon Kopsu ehhinokokkoos: I staadium: kulgeb latentselt II staadium: põie kasv kopsukoes, bronhides - valu rinnaku piirkonnas - köha, rögaeritus - hingeldus III staadium: põis võib avaneda bronhidesse. - tugev köha - tsüanoos - spuutumis veri Diagnostika: - SR kiirenemine - eosinofiilia - mikroskoopia (röga, liikvor, uriin) - seroloogia (antigeeni määramine: KSR) - allergilised nahatestid (Casoni reakts.) - instrumentaalsed uuringud (röntgen, sonograafia, kompuutertomograafia) Ravi: - kirurgiline (enne ja pärast operatsiooni ravi benzimidazoolidega)
- natanu suule ja puhu õhk aeglaselt kannatanu kopsudesse. • Tee kaks puhumist järjest. Kontrolli pulssi unearterilt. • Kui pulss on tunda, jätka ainult kunstliku hingamise tegemist. • Kui pulssi tunda ei ole, siis alusta südamemassaaži. Väldi Ära lase sissepuhumise ajal kannatanu ninasõõrmeid lahti. Südamemassaaž • Lasku põlvili kannatanu kõrvale ja paljasta ta rindkere. Kannatanu peab lamama kõval liikumatul alusel. • Aseta oma käed kannatanu rinnaku alumisele kolmandikule, pannes ühe käe teise käe selja peale. Vajutus toimub labakäe päkaga. • Olles ise kannatanu kohal, hoia käevarred küünar - liigestest sirged. • Vajuta sirgete kätega nii, et rindkere vajuks 4-5 cm. • Vajuta 30korda järjest surumissagedusega 80-100 korda minutis. • Jätka elustamist suust suhu hingamisega. Väldi • Jälgi käte õiget asetust, et ei murraks kannatanul roideid katki ja ei tekitaks sisemisi vigastusi. NB! Elustamisel tehakse vaheldumisi:
Eksami kordamisküsimused (kevad). 1. Südame ehitus ja selle ealised iseärasused. Kaasasündinud südamerikked. Süda paikneb rindkere õõnes, rinnaku taga ja jääb pisut vasakule. Südamel eristatakse tippu ja põhimikku. Tipp on suunatud allapoole (teravam osa) ja põhimik ülesse. Tipp jääb suuremal osal inimestest viiendasse roide vahemikku, vasaku rinnanibu joonele. Südamel lihase suurenemise korral on ka tipuasend muutunud. Südame kokkutõmmete ajal annab tipp tõuke vastu rindkere siseseina (seestpoolt). Seda nimetatakse tipu tõukeks. See on käega hästi tuntav (kui just kehakaal suur ei ole, hästi lastel tunda)
46. Regulatsioonimehhanismide üldskeem, iseloomustus. RM jagunevad: Humoraalne ja neuraalne. Humoraalne mõjutajaks on hormoonid, aeglasem toime, pikemaajalisem mõju, möödub pikemaajalisemalt. Neuraalne neuronisõnast tulenev(neuron on närvirakk), põhimõjutaja on närviimpulss, kiirem toime, lühiajaline mõju. Hormoonisüsteem mõjutab närvisüsteemi ja vastupidi. Kaks süsteemi on omavahel tihedalt seotud(nt kilpnäärme tootmine stimuleerib närviimpulsse). 47. Sisesekretoorse näärme ja hormooni mõiste. Sisesekretoorsetel näärmetel(endokriinnäärmetel) puuduvad viimajuhad, produtseeritavad hormoonid saadetakse otse elundit ümbritsevatesse rohketesse verekapillaaridesse. Endokriinnäärmete ülesandeks on produtseerida hormoone, mis on bioloogiliselt aktiivsed ained. Näärmed reguleerivad elundite või elundkondade ainevahetust. 48. Nimeta sisesekretoosed näärmed, nende paiknemine kehas. Sisesekretoorsete näärmete hulka kuuluvad ajuripats ehk hüpof...
KOPSUDESSE. KONTROLLI PULSSI (vt. järgmine lehekülg). KUI PULSS ON OLEMAS JÄTKA PUHUMIST SAGEDUSEGA 12-16 KORDA MINUTIS. 4 1) PULSSI KONTROLLI UNEARTERILT. KUI PULSS ON TUNDA, SIIS KANNATANU SÜDA TÖÖTAB. KUI PULSSI TUNDA EI OLE, SIIS TULEB VIIVITAMATULT ALUSTADA SÜDAME MASSAAZIGA ! 2) MASSEERIMISEKS ASETA OMA KÄED RINNAKU KESKMISELE KOLMANDIKULE, HOIDES KÜÜNARLIIGESED SIRGED. MASSEERIDA TULEB RÜTMILISTE TÕUGETEGA 80100 KORDA MINUTIS. NB! KANNATANU PEAB LAMAMA KÕVAL PINNAL! Elustades: 2 HINGAMIST 15 SÜDAME MASSAAZI Viimastel aastatel on EL soovitustes toodud ka elustamisvahekord 2 hingamist ja 30 massaazi. Selline vahekord on elustajale oluliselt kurnavam ja ebaefektiivse massaazi tekkimise oht on kõrge. Kaalutlege kriitiliselt oma jõuvarusid
V. SÜDA JA VERESOONED 1. Südame ehitus ja selle ealised iseärasused. Kaasasündinud südamerikked. Süda paikneb rindkere õõnes, rinnaku taga ja jääb pisut vasakule. Südamel eristatakse tippu ja põhimikku. Tipp on suunatud allapoole (teravam osa) ja põhimik ülesse. Tipp jääb suuremal osal inimestest viiendasse roide vahemikku, vasaku rinnanibu joonele. Südamel lihase suurenemise korral on ka tipuasend muutunud. Südame kokkutõmmete ajal annab tipp tõuke vastu rindkere siseseina (seestpoolt). Seda nimetatakse tipu tõukeks. See on käega hästi tuntav (kui just kehakaal suur ei ole, hästi lastel tunda)
* Kui hingamistee on suletud võõrkehast * Pööra kannatanu küljele ja anna abaluude vahele seljale 4 hoopi * Neli suruvat liigutust rindkere või ülakõhu piirkonda * Sõrmedega püüa suuõõnest võõrkeha eemaldada 8. Soorita 4 kiiret sissehingamist, ninasõõrmed sulgeda! 9. Hinda unearteril pulssi 10. Kui pulss on olemas, jätka kunstlikku hingamist, 1 hingamine iga 5 sekundi järel. 11. Kui pulss kaob: * alusta südamemassazi, suru rinnaku alumisest nurgast 34 cm kõrgemal Üks abistaja: 15 korda südame massazi 2 korda hingamist Kui kaks abistajat: 5 korda südame massazi 1 kord hingamist. VEREJOOKSU PEATAMINE 1. Vabasta haav, kui mitte riietus pole haava külge kleepunud ja ei ole tegemist keemiliselt saastatud keskkonnaga. NB! a) Kui riietus on kleepunud haava külgeära püüa seda eemaldada! b) Kui keskkond on keemiliselt saastatud ära paljasta haava! 2. Aseta side või puhtaim riie otse haavale
VERI Vere ülesanded: 1.Transport: toitained ja hapnik kudedesse, jäägid erituselundeisse, bioaktiivsed ained tekkekohast sihtpunktidesse, ravimid ründepunktidesse jne. 2.Homöostaasi e. sisekeskkonna stabiilsuse tagamine: vere abil reguleeritakse kudede pH-d, vedelikusisaldust, kehatemperatuuri jne. 3.Organismi kaitse: vereringe on kõige kiirem liikumistee keha kaitserakkudele ja antikehadele, vereloomeelundid on tihedalt seotud immuunsusega; veresoonte purunemisel tekkinud hüübed (“kärnad”) moodustavad esmase kaitse vigastatud kohale ja soodustavad paranemist jne. Vere koostis: Veri on üks sidekoe liik, mis koosneb eri tüüpi rakkudest (kokku ca 45%) ja vedelast rakuvaheainest – plasmast (ca 55%). 1. Vere vormelemendid e. vererakud: - arenevad kõik ühest tüvirakkude tüübist, - eristatakse 3 põhitüüpi: a. Punalibled e. erütrotsüüdid – ca 95 % kõigist vererakkudest (4,2 – 6,2 miljonit/cmm), ilma tuumata, kaksiknõgusa ketta kujulised, läbim...
SELJALIHASED Autohtoonsed Mediaalne trakt Musculus interspinales cervicis o ja i: CI – C VII processus spinosused f: sirutab lülisamba kaela- ja lumbaalosa Musculus interspinales thoracis Musculus interspinales lumborum o ja i: L1-L5 processus spinosused f: ühepoolne -> painutab selgroogu samale poole; kahepoolne -> stabiliseerib ja sirutab Musculus rectus capitis posterior minor o: C1 (tuberulum posterius) i: os occipitale linea nuchalis inferior f: ühepoolne -> pöörab pead samale poole; kahepoolne -> sirutab pead Musculus rectus capitis posterior major o: C1 (processus sipinosus) i: os occipitale (linea nuchalis inferior) Musculus obliquus capitis inferior o: C2 (processus spinosus) i: C1 (processus transversus) f: ühepoolne -> pöörab pead samale poole; kahepoolne -> sirutab pead Musculus obliquus capitis superior o: C1 (processus transversus) i: os occipitale (line...
PTH sekretsioon väheneb, kaltsiumi omandamine jällegi väheneb. Kui aga kaltsiumi tase veres on liiga kõrge, siis suureneb kilpnäärme hormooni türeokaltsitoniini süntees. Ja kaltsitoniinil on PTH-le vastupidine mõju. Kaltsium läheb luudesse. Kaltsitoniini kõrgenenud produktsioon põhjustab kaltsiumi ladestumise luudesse ja teistesse kudedesse ülemääraselt. Võivad tekkida neerukivid. Harknääre (thymus, tüümus) · paikneb rinnaku taga. See produtseerib mitmeid hormoone või hormooni sarnaseid aineid, mida kutsutakse tsütokiinideks. Ühine omadus on, et nad mõjutavad immuunsüsteemi. · harknääre omab kõige suuremat tähtsust lapseeas immuunsüsteemi väljaarendamiseks. Kõige suurem on see vanuses 11-15. Hiljem see järk-järgul väheneb. See stiumleerib lapseeas kogu immuunsüsteemi rakkude teket. Võimalike haiguste kaitseks antikehade teke!
Kuressaare Ametikool Sotsiaaltöö ja iluteeninduse õppesuund Juuksur Galina Latkina Peanaha ja juuste probleemid ,haigused ning häired Referaat Juhendaja: Klaarika Muul Kuressaare 2017 Alopeetsia Alopeetsia (Alopecia areata) on levinud autoimmuune nahahaigus, mis põhjustab juuste kadu peanahal ja kehal. Algab see tavaliselt ühe või mitme väikese, ümmarguse ja sileda laiguga peanahal ning süvenedes võib lõppeda kõikide juuste väljalangemisega (alopeetsia totalis ) või kogu keha karvade ( kehakarvad+juuksed ) väljalangemisega (alopeetsia Universalis). Alopeetsiat esineb nii meestel kui naistel igas vanuses. Tihti saab seisund alguse juba lapseeas. On pakutud, et seisund esineb umbes 147 miljonil inim...
Kaltsiumi omastamine samuti väheneb, kui kaltsiumi tase veres on liiga kõrge, siis suureneb kilpnäärme hormooni türeokaltsitoniini süntees. Kaltsitoniinil on PTHle vastupidine mõju kaltsium läheb verest luudesse. Kaltsitoniini kõrgenenud produktsioon põhjustab kaltsiumi ladestumise luudesse ülemääraselt ja kaltsiumi ladestumise teistesse kudedesse (nt. neerudesse, siis võib olla neerukivide teke tulenenud kaltsitoniini kõrgenenud produktsioonist). Harknääre Paikneb rinnaku taga. Harknääre e tüümus produtseerib mitmeid hormoone või hormooni sarnaseid aineid, mida kutsutakse tsütokiinideks. Ühine omadus neile on, et nad mõjutavad immuunsüsteemi. Harknääre omab kõige suuremat tähtsust lapseeas immuunsüsteemi väljakujundamisel. Kõige suurem on ta vanuses 11-15 keskmiselt 37,5 g. Hiljem ta järkjärgult taandareneb. Lapseeas stimuleerib kogu immuunsüsteemi rakkude
Süda. Süda on koonusekujuline õõnes lihaseline elund, mis asub eesmises keskseinandis, suuremalt jaolt rinnaõõne vasakpoolses osas. Inimese süda on tema rusika suurune ja kaalub umbes 300 g. Südamel eristatakse laia osa põhimikku, kitsenenud osa tippu ja kolm pinda eesmist, tagumist ja alumist. Südame põhimik suunatud üles ja taha, 12 tipp ala ja ette, eesmine pind rinnaku ja roidekõhrede poole, tagumine söögitoru poole ja alumine vahelihase kõõluskeskuse poole. Südame sein koosneb kolmest kestast: sisemine endokard (sidekude, katab südamelihast seestpoolt, moodustab südame klapid), vahelmine müokard (vöötlihas), välimine epikard. Süda asub südamepaunas ehk perikardis. Inimese süda on neljakambriline. Pikivaheseinaga on süda jaotatud paremaks ja vasakuks pooleks, mis ei ole omavahel ühenduses. Paremas pooles voolab venoosne,
annavadki koele pruunika värvuse), kus toimub rasvhapete aktiivne lõhustumine ja soojuse intensiivne eraldumine. Seetõttu on sellel koetüübil oluline osa vastsündinute/imikute organismi soojusregulatsioonis. Vastsündinutel pole termoregulatsioon veel täielikult välja kujunenud. Soojusproduktsiooni pruunis rasvkoes reguleerivad sümpaatiline närvisüsteem ning hormoonid adrenaliin ja noradrenaliin. Pruun rasvkude paikneb imiku teatud kehapiirkondades (kuklas, abaluude piirkonnas, rinnaku taga, nahaaluses koes, lihaste vahel jne.) Kui imiku keha üldine soojusregulatsioonisüsteem on välja arenenud, siis kaob ka pruun rasvkude. 34. Hot dog Tavatsetakse öelda, et heal lapsel mitu nime. Nii kipubki olema. Näiteks hot dog, peaasjalikult ameeriklaste lemmik, kannabki mitmeid nimesid, sealhulgas: frankfurters, frank, weenie, wienie, wiener, dog ja red hot. Kusjuures, alati on olemas ka otsetõlkimise võimalus
kaltsitriooli mõjul intensiivistub Ca imendumine peensoolest verre. · Kui Ca tase on veres liialt kõrge, väheneb PTH produktsioon, suureneb kilpnäärme C rakkudest kaltritoniini produktsioon. Ülarune Ca läheb luudesse, deponeetitakse seal, neerudest väheb Ca tagasiimendumine, viiakse rohkem Ca uriiniga välja. Püütakse langetada Ca taset veres. Kui PTHd on vähe, siis kaltsitriooli tekib vähem. Harknääre ehkk tüümus Paikneb rinnaku taga. Tema funktsioon on kõige enam väljendunud lapseeas, tema poolt produtseeritavad hormoonis mõjutavad immuunsüsteemi arengut ja talitlust. Immuunsüsteem kujunebki lapseeas. Produtserib hormoone tsütokiinid. Täiskasvanu eas härknääre mõnevõrra taandareneb, toimub immunsüsteem kaitsevõime väljakujunemine. Immunsüsteem tekitab antikehi haigusetekitaja vastu. Igale tekitajale kindlad antikehad, tekitavad immuunsuse. Neerupealised. Paarisnäärmed kummagi neeru peal
15 TUNNITEST SÜDAME-VERESOONTE SÜSTEEM 1. Arterid on veresooned, milledes veri voolab – SÜDAMEST ELUNDITESSE. 2. Veenid on veresooned, milledes veri voolab – ELUNDITEST SÜDAMESSE. 3. SELGITAGE MÕISTED: ANASTOMOOS - VERESOON, MILLE KAUDU VERI VÕIB ÜHEST VERESOONEST TEISE VOOLATA. SELLE ABIL TAGATAKSE KOLLATERAALNE VERERINGE JUHUL KUI VERE ÄRAVOOL ON TAKISTATUD. 4. Süda lad.k. – COR Südame asukoht – RINNAKU KESKEL 5. KIRJELDAGE KESKMIST SÜDAMESEINA KIHTI – SÜDAMELIHASKUDE, KÕIGE PAKSEM. MÜOKARDI KIHIS TOIMUB SÜDAME KOKKUTÕMME MEIE ENDA TAHTEST SÕLTUMATA. KODADE LIHASKIUD EI LÄHE ÜLE VATSAKESTE LIHASKIUDUDEKS. 6. MIS ON JA MILLES SEISNEB SUURE VERERINGE FUNKTSIOON? (kust algab- kus lõpeb, veresoonte nimetused)- SAAB ALGUSE VASAKUST VATSAKEST AORDIGA LÕPEB PAREMAS KOJAS ÜLEMISE JA ALUMISE ÕÕNESVEENEGA. funkts: VARUSTADA KEHA KÕIKI PIIRKONDI VEREGA. 7
Südamelihaskude ainult südames. Vöötlihaskude lihased, mille abil inimene liigub. Agonist lihas, mis sooritab soovitud liigutuse Antagonist lihas, mis kontraktsioonil teeb samal ajal vastupidist liigutust. 8. Kõhusirglihas: ladina keelne nimi. Algus. Kinnitus. Mis liigutuse teeb meie keha sellle lihase kahepoolsel kokkutõmbel ja mis lihas on talle sel juhul antagonistiks? Musculus rectus abdominis. O. rinnaku mõõkjätke, alumiste roiete kõhred I. häbemeluu. Keha painutatakse ette ja antagonist on sel juhul selgroosirgestaja. Mõjub lülisambale. Surve siseelunditele kõhupress. See vajalik, kuna hoiab elundeid paigal ja aitab tühjendada õõneselundeid. 9. Deltalihas: lad. keelne nimi. Algus. Kinnitus. Mis on tema põhiline funktsioon tervikuna töötades? Musculus deltoideus. Algab 3 osana:
vere kõrge kolesterooli tase. Haigusvormid on südame infarkt, -rütmihäired, -talitluse puudulikkus, -seiskumine. Südame infarkt on südame isheemiatõve raskeim vorm. See on südamelihase kahjustus, mille korral osa südamelihasest muutub elutuks ja hävineb. Põhjuseks valdavalt pärgarterite ahenemine või ateroskleroos. Südame isheemiatõve üks sagedamini avalduv vorm on rinnaangiin, mille korral Tunneme ängistavat valu rinnaku taga. Valu kiirgub selga, kaela, valdavalt paremasse õlga, ülakõhtu. Mõni valu ei tunneta ja rinnus on lihtsalt vaevav või ahistav tunne. Rinnaangiini korral tunneme iiveldust ja nõrkust, higistame, hingeldame ja võib ka minestada. See tekib väga tugeval kehalisel koormusel, psüühilisel ärritusel, täis kõhuga, külma ja tuulise ilmaga. Südamelihase põletik tekib viirusinfektsiooni ajal või järgselt. Südamelihase töövõime ja koormustaluvus langeb, tekib väsimus
Kristelleri kork ). See takistab mikroobide tungi emakaõõnde. Alates suguküpsusest teeb endomeetrium läbi tsüklilisi muutusi, mis on seotud munasarjades toimuvate protsessidega. ( vaata ovariaal- menstruaaltsükkel) Müomeetrium on paks ja koosneb mitmesuunalistest silelihaskiududest. Raseduse ajal, seoses loote kasvuga lihaskiud järkjärgult pikenevad ja paksenevad ning emaka kaal suureneb ~20 kordselt Raseduse lõpul ulatub emakapõhi naba ja rinnaku vahekohani. Müomeetriumi perioodiliste kontraktsioonidega ( kaasneb kõhupress ) tõugatakse loode sünnituse ajal välja. Pärast sünnitust väheneb emakas kiiresti (involutsioon) ja võtab endise asendi. Perimeetrium on osa vaagnaõõne kõhukelmest, mis moodustab emaka külgedel fikseerivad emakalaisidemed ja läheb ees üle kusepõiele ning taga pärasoolele. Kusepõie ja emaka vahel moodustub väike taskutaoline süvend - kusepõie-emaka õõnestis. Emaka ja pärasoole vahele
kaltsitriooli mõjul intensiivistub Ca imendumine peensoolest verre. · Kui Ca tase on veres liialt kõrge, väheeneb PTH produktsioon, suureneb kilpnäärme C rakkudest kaltritoniini produkteiooon. Ülarune Ca lähbe luudesse, deponeetitakse seal, neerudest väheb Ca tagasiimendumine, viiakse rohkem Ca uriiniga välja. Püütakse langetada Ca taset veres. Kui PTHd on vähe, siis kaltsitriooli tekib vähem. Harknääre ehkk tüümus Paikneb rinnaku taga. Tema funktsioon on kõige enam väljendunud lapseeas, tema poolt produtseeritavad hormoonis mõjutavad immuunsüsteemi arengut ja talitlust. Immuunsüsteem kujunebki lapseeas. Produtserib hormoone tsütokiinid. Täiskasvanu eas härknääre mõnevõrra taandareneb, immunsüsteem kaitsevõime väljakujunemine. Immunsüsteem tekitaba antikehi haiusetekitaja vastu. Igale tekitajale kindlad antikehad, tekitavad immuunsuse. Neerupealised. Paarisnäärme kummagi neeru peal
Sapi moodustumist ja eritumist Oksendamist Soole motoorikat ja väljutamist A(1...12) I. MAO VAEVUSTE PUHUL KASUTATAVAD RAVIMID: Kõrvetised- mõru,-hapu, kibe maitse suus( rinnakeskel).lapsel valus. Puhitused Röhitised Iiveldus,oksendamine Kõhu-, maopiirkonna valud 1) Kõrvetised- põletav kõrvetav valutunne, mis lähtub ülakõhust v rindkere alaosast kaelani(nn rinnaku tagune valu), kestab mitu tundi ,süveneb peale sööki, une ajal.Täiskasvanutel 40%, 8% igapäev. PÕHJUSED: maomahla tõus, maofunktsiooni häire, mao-12 ss haavand tõve, stress, suitsetamine, ülekaal, toit, ülesöömine, kitsad riided, rasedus, ravimid jne...shokolad,kakao, kohv, näts- mõjub-toit tulemas-lisa HCl, piparmünt, vürts, gaseeritud joogid(seega mitte soovitada lahustuva ACCd, apelsin-sidruni maitse.
kunstlikku hingamist ja teine samal ajal südame-massaazhi vahekorras 2 puhumist x 30 surumist. Kui abiandjaid on üks, tuleb algul suruda mõned korrad rinnakule, seejärel teha kunstlikku hingamist vaheldumisi 2 hingamist 30 massaazhitõuke kohta rinnaku alumisele kolmandikule. TRAUMAATILINE SOKK Peamised põhjused: Tugev valu, hapnikupuudus, verekaotus, vedeliku kaotus. Jälgida kannatanu hingamist! Panna kannatanu lamama, vähendada valu. Peatada verejooks, luumurru korral anda mugav asend, katta kannatanu tekiga
· Pea meeles, et niisked riided, niiske maapind ja niiske keskkond juhivad hästi elektrit · Eemaldada kannatanu ohuallikast ja pane lamama · Kontrolli kannatanu hingamist ja pulssi. Kui need puuduvad või on väga harvad, siis peab alustama elustamisega (südamemassaazi ning kunstliku hingamisega) · Elekter mõjub südamele ja kannatanu mahakukkumisel võib tal just taastuda südame normaalne rütm · Esmaabiks on ka esimese 10 sekundi jooksul tugeva löögi andmine rinnaku keskele või südame piirkonda · Kui kannatanu on teadvusel, vabastada rõivastest, mis pigistavad, tagada rahu, värske õhk, anda hingata nuuskpiiritust, piserdada veega, hõõruda keha ja katta sooja tekiga Kutsu kiirabi Elektritrauma Elektrilöögi saanud inimene vajab ALATI haiglas üle vaatamist , sest mõne tunni möödudes võib ta seisund järsku halveneda, võivad tekkida eluohtlikud südamerütmihäired!
I klass – valu esinemine raske kehalise koormuse ajal II klass –normaalse kehalise aktiivsuse kerge piiratus stenokardia tõttu III klass – kehalise aktiivsuse märkimisväärne piiratus stenokardia tõttu (valu vallandub 100- 500m käimisel, 1. Korrusele tõusmisel) IV klass – valu tekib käimisel <100m, ka puhkeolekus Progresseeruv stenokardia Spontaanne stenokardia STENOKARDILINE VALU Iseloom – pigistav, rõhuv, ängistav Lokalisatsioon – rinnaku taga või sellest vasakul Kiirgumine – vasakusse õlga, lõuga, kaela, kätte, mõnikord ülakõhtu, abaluusse, paremasse õlga Kestvus – tavaliselt lühiaegne, mõnest minutist kuni 15 minutini Valu tekib tavaliselt pingutuse järgselt, kuna siis on südamelihase hapnikuvajadus suurem. Valu esilekutsuv pingutus võib olla füüsiline või psüühiline. Seisatudes möödub valu tavaliselt 2-3 minutiga
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
