Liiges on selline ühendusvorm , kus liigestuvate luude otsade vahele jääb pilujas õõs. Luude ühendamise kõrval on liiges esiplaanil liikumisfuntsioon. 3. Skeleti mõiste ja jaotus Skelett ehk toes, ehk skeletisüsteem on organismi elundkond, mis tänu oma jäikusele ja tugevusele võimaldab organismil säilitada kuju. Skelett osaleb organismi liikumises ja kaitses. Ta esineb mingil kuju peaaegu kõigil elusolenditel. Jaotus kolju, selgroog, rinnakorv, vaagen, jäsemed. 4. Luude keemiline koostis Luud koosnevad orgaanilistest ja anorgaanilistest ainetest. Täiskasvanud veise luud sisaldavad vett keskmiselt 50%, rasva 15%, osseiini 12% ja mineraalaineid 13%. Luu anorgaanilise aine peamiseks koostisosaks on kaltsiumfosfaat (u.85%). Organismi kaltsiumivarudest paikneb luudes 97%. Mineraalainete sisaldus luudes sõltub suurel määral looma söötmisest. Päevavalgus ja D-vitamiin soodustavad mineraalainete ladestumist luudes. 5
Bioloogia kordamine Kokkuvõte Tähtsaim Lk 30-47 Vereringeelundkonna moodustavad veri veresooned ja süda. Süda on lihaseline elund ,mis paikneb rindkere keskjoonest veidi vasakul kopsude vahel ning teda kaitsebluustunud rinnakorv., südame paneb tööle südamelihas ja see töötabki rütmiliselt ja ei allu meie tahtele. Süda töötab rütmiliselt ja ei allu meie tahtele. Vereringe ülesanded: 1 See kindlustab pideva ainevehetuseorganismis 2 Vereringe kannab kehas laiali toitaineid ja hapnikku 3 Osaleb jääkainete eemalsamises 4 Vereringlusel on tähtis osa ka hormoonide, antikehade ja kaitsesüsteemi rakkude laialikandmises. 5 aitab ühtlustada temperatuuri kehas 6 seob tervikuks kõik organismi osad 7 ühlase liikumise veresoontes tagab: 1 klapid veenides 2 vererõhu erinevus 3 lihaste kokkutõmbed Südame ehitus: 1. Südant ümbritseb tihedast sidekoest südamepun 2. lihase...
Pea on tal terviklik, koos laia otsmikuga, mis on kas nõgusa või sirge profiiliga, väikeste hiirkõrvadega, mänglevate silmadega, muskliliste lõupärade ja avara lõupärade vahega. Kael on hobusel lühike, muskliline, mis on kaetud paksu lakkaga. Turi on madal, lihaseline ning tavalise pikkusega. Selg on tavaliselt sirge, kuid harva esineb ka nõgusust, lühike ja lai, lanne lai ja tugev. Laudjas on munajas ja pikk ning saba asetseb all pool ning on tihe. Rind, rinnakorv ja roided on hästi väljaarenenud. Jalad on lühikesed, kuid tugevate kõõluste ja liigestega, kabjad on korrapärased. Selle hobuse samm ja traav on lai ja hoogne, kuid vahepeal esineb ka sõudmist.(Mauring 1988: 242) Sellel hobusel puuduvad erinevad kalduvused jäsemete haigestumiseks. Harva esineb lonkimist ning kõõluste välja venimist, ükskõik kui raske töö ei oleks.(Bellegarde 1940: 149) Iseloomult on eesti hobune rahulik ja taibukas, temperament energiline ja elav. Ta reageerib
keskmine ehk mediaalne medialis külgmine ehk lateraalne lateralis lähimine ehk proksimaalne proximalis kaugmine ehk distaalne distalis välimine externus või sisemine internus süva profundus või pindmine superficialis ülemine superior või alumine inferior eesmine anterior või tagumine posterior kahe struktuuri vahel intermedius a. = arteria arter aa. = arteriae arterid v. = vena veen vv. = venae veenid n. = nervus närv nn. = nervi närvid m. = musculus lihas mm. = musculi lihased dex. või dx. = parempoolne, parem ( dexter, dextra, dextrum ) sin. = vasakpoolne, vasak ( sinister, sinistra, sinistrum ) PEA CAPUT otsmik FRONS kiir VERTEX ALAJÄSE MEMBRUM INFERIUS kukal OCCIPUT vaagnavööde oimud TEMPORA vaba alajäse: ...
Juhul kui suust suhu hingamist tehakse võõrale inimesele tuleb kasutada kaitsekilet. Selle puudumisel, teeme südamemassaazi. Südamemassaaz 1. Kannatanu aseta selili ja alati kõvale alusele; 2. Lasku põlvili kannatanu kõrvale ; 3. Jaga rinnakorv mõtteliselt pooleks; 4. Aseta oma küünarliigestest sirged käe d kannatanu rinnakule; 5. Suru nii tugevalt, et rinnak vajuks umbes 45 cm . 6. Kontrolli pulssi elustamise ajal iga minuti järel NB! Elustamisrütm on 2 puhumist ja 30 surumist Suure välise verejooksu peatamine Verejooks tuleb kiiresti peatada surudes haavale 1. Võimalusel lase kannatanul seda ise teha 2. Tuleb eemaldada kannatanult
LADINA-EESTI TERMINID keskmine ehk mediaalne medialis külgmine ehk lateraalne lateralis lähimine ehk proksimaalne proximalis kaugmine ehk distaalne distalis välimine externus või sisemine internus süva profundus või pindmine superficialis ülemine superior või alumine inferior eesmine anterior või tagumine posterior kahe struktuuri vahel intermedius a. = arteria arter aa. = arteriae arterid v. = vena veen vv. = venae veenid n. = nervus närv nn. = nervi närvid m. = musculus lihas mm. = musculi lihased dex. või dx. = parempoolne, parem ( dexter, dextra, dextrum ) sin. = vasakpoolne, vasak ( sinister, sinistra, sinistrum ) PEA CAPUT käe pihk PALMA MANUS otsmik FRONS kiir VERTEX kukal OCCIPUT oimud TEMPORA ALAJÄSE MEMBRUM INFERIUS ...
Elutegevuseks vajalik energia saadakse peamiselt toitainete oksüdatiivsel lõhustumisel. Oksüdatsiooniprotsess saab toimuda ainult õhuhapniku pideva tarbimise teel, mistõttu on eluks vajalik õhuhapniku pidev juurdevool kopsudesse. 80. Lapse hingamise puudulikkuse põhjused. Väikelapse kopsud on kehaga võrreldes suhteliselt suured, kuid ehituslikult ja talitluslikult veel vähe arenenud. Kopsualveoolide arv on suhteliselt väike ja nende vahel on rohkesti sidekudet. Rinnakorv on silindrikujuline ning hingamislihased nõrgalt arenenud. Sellest tingituna on ühe hingamistsükliga ( sisse- ja väljahingamine) organismi toodav hapnikuhulk väike. Vajaliku hapnikukoguse toomiseks organismi peab laps hingama suure sagedusega. 81. Hapniku puuduse ilmingud organismis. Haigutamine, ohkamine, hingeldamine. 82. Neelumandli adenoidi mõju lapse arengule ja tervisele. Sisemise kuulmeava sulgumise tõttu nõrgeneb kuulmine-õppimisraskused. Öine uni häiritud
Erituselundid 1)Vajaliku lahuste kontsentratsioonide alalhoidmine kehas. 2)Keha ruumala säilitamine (veesisaldus). 3)Ainevahetuse jääkproduktide eemaldamine. 4)Kehavõõraste ainete või nende ainevahetuse jääkproduktide eemaldamine. Nahk. Higi - vesi ja soolad. Aurumine keha jahutamine. Kopsud süsihappegaas ja veeaur. Neerud, kuseteed - liigne vesi, jääkained, happed ja soolad. Ainevahetuse jääkproduktide eemaldamine. 1)Vee homoöstaasi reguleerimine2)Vere puhastamine ja filtreerimine 3)Keha vedelike happe-aluse tasakaalu reguleerimine4)Vere koostise (vedelik) keemilise koostise reguleerimine. Jämesool- väheses koguses vett, seedimata toidujäätmed. Liigne vesi imendub tagasi. Seedeelundkond- 1)suuõõnes toit peenestatakse eritub sülge, 2)liigub edasi neelu. 3)Neelamise ajal kaetakse ninaõõs ja kõri kinni. 4)Neelust liigub toit söögitorusse. 5)Toit läheb mööda söögitoru makku 6)Maos toimub toidu peenestamine, soojendamine ja segamine.7)Osali...
Hobune Referaat Annette Kirotar Gustav Adolfi Gümnaasium 8.c 2008/2009 Peatükid Üldinfo..............................................................lk. 3-4 Värvused...........................................................lk. 5-6 Eesti hobune......................................................lk. 7-8 Araabia hobune.................................................lk. 9 Koolisõit............................................................lk. 10 Kasutatud kirjandus...........................................lk. 11 2 Hobune ehk koduhobune (Equus caballus) on koduloom. · Klass: imetajad - Mammalia · Alamklass: pärisimetajad - Placentalia · Ülemselts: kabiloomalised - Ungulata · Selts: kabjalised - Perissodactyla · Sugukond: hobuslased - Equidae · Perekond: hobune Equus Hobused, eeslid...
tõuseb ülespoole, teine vajub allapoole. Kiiresti kasvavatel lastel võib skolioos eriti süveneda. Tihti kõverdub selg kahes suunas moodustades S-tähe kuju. Selgroolülid asetsevad üksteise suhtes mitte täpselt kohakuti, vaid nihkes. Kui kõverus ilmneb enne täiskasvanuiga, võib selgroog luustuda valesti. Kui nihkes olevad selgroolülid asuvad kohas, kuhu ribid kinnituvad, võib ka rinnakorvi kuju muutuda. Muutunud rinnakorv võib lükata ribid nii kaugele ühele poole, et need ulatuvad küüruna ühelt seljapoolelt välja. Kui selg juba kõverduma hakkab, siis juhtub see kiiresti, eriti lapse või nooruki kasvueas. Skolioosi vormid 1) Kongenitaalne skolioos on suhteliselt harv skolioosi vorm, kaasasündinud lülide mittetäieliku formeerumise tõttu tekkivad noores eas deformatsioon lülisambas. 6
ümbritsedes lihaste kõõluseid. Nende ülensandeks on vähendada hõõrdumist. Sünoviaalpaunad esinevad sagedamini lihaste kinnituskohtade lähedal kõõluse ja naha all. Nad kujutavad endast pilujaid sünooviat sisaldavad öönsusi, mis samuti vähendavad liikumisel tekkivat hõõrdumist kõõluse ja naaberstruktuuri vahel. 10. Rinna-, kõhu- ja vaagnaõõs (algus, lõpp) Rinnaõõs Sarnaneb külgedelt lamendunud viltuse alusega kuhikuga, mida väliselt ümbritseb luine rinnakorv koos sellel kinnituvate struktuuridega. Läbilõikes koosneb rinnaõõs järgmistest kihtidest: nahk, pindmine kere fastsia koos nahalihasega, süvakere fastsia, lihased koos luudega ja rinnakorvisisene kiht. Rinnaõõnt eraldab kõhuõõnest diafragma. Rinnnaõõnes paiknevad söögi-ja hingetoru, veresoonte ja närvide tüved, südamepaun koos südamega, südamesse suubuvad ja väljuvad veresooned ja lümfisõlmed. Kõhuõõs asetseb rinna ja vaagnaõõne vahel, ruumikam
Referaat Hobune Nimi> Klass> Kool> Juhendaja> Kuupäev> Hobused, eeslid, eeslikud ja sebrad kuuluvad kõik ühte imetajate klassi hobuslaste (Equidae) sugukonda hobuse (Equus) perekonda. Hobustel on pikad peened jalad ning kiiret liikumist võimaldav sale keha.Hobused magavad püsti kuna nende lihased lubavad lõdvestuda ka püsti seistes. Hobune on taimtoiduline loom. Pikk kael hõlbustab tal maast rohtu kätte saada. Taimetoiduga on kohanenud ka tema hammastik ja seedekanal. Lõikehambad asetsevad tihedasti kõrvuti ja on suunatud ettepoole. Nendega rapsib hobune maast rohtu, haarab seda liikuvate mokkadega ja lõikab läbi järsu pealiigutusega. Rohu pureb ta kohe tugevate purihammastega hoolikalt peeneks. Hobuse hammaste järgi määratakse ka tema vanust: vanal hobusel on hambad kulunud. Hobuse peamiseks toiduks on rohi, hein, põhk või söödajuurvili. Ka soola tuleb talle anda. Raske töö ja sõitude puhul ...
Kaheteljelise liigese puhul on liikumine võimalik kahes suunas, ent takistatud kolmandas Telgede arv ei määra liikumisulatust, vaid seda, mitmes suunas on liikumine võimalik Kõõlus valgulise ehitusega tõmbele ja venitusele vastupidav sidekude, mille abil kinnituvad lihased luudele. INIMESE Click icon to add picture LUUSTIK Inimese luustiku olulisemad osad on: · Kolju · Selgroog · Rinnakorv · Ülajäsemete luud · Õlavöötme luud · Vaagnavöötme luud · Alajäsemete luud KOLJ Click icon to add picture U Ajukolju koosneb tugevasti ning Inimese kolju koosneb aju- ja näokoljust. liikumatult ühendatud luudest. Näokolju koosneb viiest luust, millest kõige suuremad on lõualuud. Ülalõualuu on ajukolju luudega liikumatult seotud ja
pidurdumist. VEISTE ARETUS JA VALIK Kehaehituse aj ainevahetuse tüübid Hingamistüüpi ja seedetüüpi veised. Piimatõugu veised on nn. hingamistüüpi kehaehitusega ja ainevahetusega, lihaveised nn. seedetüüpi kehaehituse ja ainevahetusega. Hingamistüüp suurte söödakoguste piimaks ümbertöötlemine nõuab suuri hapniku koguseid ja eeldab ka suurte süsihappegaasikoguste eemaldamist. Seepärast on heale lüpsilehmale omane suur kopsumaht, selle viitavad pikk rinnakorv (rinnakorv ulatub peaaegu põlveliigeseni jääb vaid kämbla kaugusele), suur roiete kaldenurk (viimase roide kaldenurk vertikaali suhtes on suur ~200), roidevahemikud on suured võimaldades roiete ulatuslikku liikumist ja sügavamat hingamist. Seedetüüpi veistel on jämedam luustik, massiivsem, jäigem ja lühem rinnakorv Toitumus Hea lüpsilehma tunnused Heal lüpsilehm on suurt kasvu, keskmises toitumuses (ei rammus ega lahja), iseloomulik on nn. ,,kolmnurga" kujuline profiil e
Gümnaasium Referaat Südame töö ja trenni mõju sellele Anon Üümne Kooli nimi 2010 Sisukord: 1) Tiitelleht .......................................................................................lk1 2) Sisukord........................................................................................lk 2 3) Sissejuhatus südame ja veresoonkonda........................................lk 3 4) Sissejuhatus füüsilisse treeningusse.............................................lk 4 5) Trenn ja selle seos südamega........................................................lk 5 6) Süda ja lihaseid üldse treenivaid harjutusi....................................lk 6 7) Süda ja ületreenimine....................................................................lk 7 8) Kasutatud kirjandus.......................................................................
2.1 Inimese üldiseloomustus Riik loomad Hõimkond keelikloomad (selgroogsed) Klass imetajad Selts primaadid (esikloomalised) Sugukond inimlased Perekond inimene Look tark inimene Inimene on sarnane loomadega, aga eriti just simpansitega. Nad samuti valmistavad ja kasutavad mitmesuguseid tööriistu. Nad on võimelised õppima viipekeelt. Inimorgani anatoomiline ehitus ja füsioloogiline talitlus ning sigimisviis on sarnased kõigi teiste imetajatega. Inimese geenida ja valkude struktuur erineb simpansite ja gorilla omast vähem kui 2%. Erinevused: 1. suur aju 2. kahel jalal liikumine 3. aeglane areng; mittesessoone sigimine 4. kõigesööja; toitu jahitakse, korjatakse, transporditakse, varutakse ja jagatakse omavahel, töödeldakse enne söömist. 5. keerukas kultuuriline käitumine 6. sotsiaalsed suhted tuginevad perekonnasuhetel 7. oskus valmistada töörii...
suudab valmistada tööriistu ja nende abil keskkonda mõjutada ning muuta. Targa inimese järeltulijateks peetakse kõiki praegusaja rasse ja rahvaid. 15. Nimeta inimeste peamisi erinevusi inimahvidest. Tunnus Inimene Inimahvid Liikumisviis püstine, kahel jalal peamiselt neljal jalal Luustiku iseärasused S-kujuline selgroog,selgroog ei ole S-kujuline laienenud rinnakorv, laiemühe kõverusega, suur tagavööde, suur varvas eivarvas vastandub vastandu ülejäänutele ülejäänutele Käe funktsioonid haaramine, peamiselt haaramine, manipuleerimine, liikumine kompimine jpm. Karvkate taandarenenud, kohatine rikkalik, ühtlane
kujunema just raske koolikoti kandmisest algklassides (Kodutohter 2000:19). Kiiresti kasvavatel lastel võib skolioos eriti süveneda (Ravimi omaduste kokkuvõte 2008). Tihti kõverdub selg kahes suunas moodustades S-tahe kuju. Selgroolülid asetsevad üksteise suhtes mitte täpselt kohakuti, vaid nihkes. Kui kõverus ilmneb enne täiskasvanuiga, võib selgroog luustuda valesti. Kui nihkes olevad selgroolülid asuvad kohas, kuhu ribid kinnituvad, võib ka rinnakorvi kuju muutuda. Muutunud rinnakorv võib lükata ribid nii kaugele ühele poole, et need ulatuvad küüruna ühelt seljapoolelt välja. Kui selg juba kõverduma hakkab, siis juhtub see kiiresti, eriti lapse või nooruki kasvueas. Iseloomulik on, et skolioos süveneb, kuigi lihasjõud oluliselt ei norgene(Eesti Lihasehaigete Selts 1998). Mõnel teismelisel võib skolioosi silmaga märgata. Vahel on selgroo kõverdus naha, vahel on uks õlg teisest kõrgemal. Sageli aga polegi seda nii lihtne märgata (Terviseweb 2008).
Hobusekasvatuse küsimused (VL+PM) 1. Perekond Equus, hobuste evolutsioon ja kodustamine (lühidalt) Zooloogilise klassifikatsiooni järgi kuuluvad hobused imetajate klassi, pärisimetajate alamklassi, kabiloomaliste ülemseltsi, kabjaliste seltsi, hobuslaste sugukonda ja hobuste perekonda. Pärishobused 1)koduhobune 2)Prezevalski hobune 3)Tarpan Eeslid 1)kodueesel 2)Somaali ulukeesel 3)Nuubia ulukeesel Eeslikud- 1)kulaan 2)Kiang 3)Onager Sebrad- 1)Grevi sebra 2)Mägisebra 3)Savannisebra Hobuse perekonna liikmetel ühiseks anatoomiliseks ja füsioloogiliseks tunnuseks on: 1)pikad peened jalad 2)kiiret liikumist võimaldav keha 3)Toetuvad maale kolmada varbaga 4)ülejäänud kehaosad võimaldavad kiiret liikumist Hobuse eellaseks on ilmselt P-Am elanud rebasesuurune Eohippos. (60milj aastat tagasi), kes omakorda põlvneb 75 milj aastat tagasi elanud ja viiele varbale toetuvast condylarthist. 2. Hobusekasvatuse sõltuvus sotsiaal-majanduslikest fak...
Kõverus võib asetseda kõikjal selgroos, aga saab tavaliselt alguse selgroo alumisest osast. Tihti kõverdub selg kahes suunas moodustades S-tähe kuju. Selgroolülid asetsevad üksteise suhtes mitte täpselt kohakuti, vaid nihkes. Kui kõverus ilmneb enne täiskasvanuiga, võib selgroog luustuda valesti. Muutuda võib ka rinnakorvi kuju, seda juhul kui nihkesolevad selgroolülid asuvad kohas, kuhu ribid kinnituvad. Muutunud rinnakorv võib lükata ribid nii kaugele ühele poole, et need ulatuvad küüruna ühelt seljapoolelt välja. Kui selg juba kõverduma hakkab, siis juhtub see kiiresti, eriti lapse või noorukieas. Iseloomulik on, et skolioos süveneb, kuigi lihasjõud oluliselt ei nõrgene. Üheks skolioosi arenemise põhjuseks võib pidada harjumust toetada end ühele jalale. Seistes on põhiraskus tugevamal jalal, mille tagajärjel vaagen asetseb viltu ja see aitab skolioosi arenemisele kaasa.
eksternne e välimine, internne e sisemine, superfitsiaalne e pindmine, profundne e süva, pronksimaalne e kerele lähemal, distaalne e kerest kaugemal, palmaarne e pihkmine, plantaarne e taldmine, parietaalne e seinmine, vistseraalne e sisusmine, rostraalne e ninatipmine. 3. Rinna, kõhu ja vaagnaõõs Rinnaõõnt ümbritseb väliselt luine rinnakorv koos sellel kinnituvate struktuuridega. Läbilõikes koosneb rinnaõõs järgmistest kihtidest: nahk, pindmine kere fastsia koos nahalihasega, süvakere fastsia, lihased koos luudega ja rinnakorvisisene kiht. Rinnaõõnt eraldab kõhuõõnest diafragma. Rinnnaõõnes paiknevad söögija hingetoru, veresoonte ja närvide tüved, südamepaun koos südamega, südamesse suubuvad ja väljuvad veresooned ja lümfisõlmed.
hingetoru, kopsutorud ja kopsud. ......................................moodustavad suuõõs, neel, söögitoru, magu, soolestik, hambad, keel süljenäärmed, maks ja kõhunääre. Suguelundkonna .................................moodustavad munandid, seemnejuhad, suguti ja......................... munasarjad, munajuhad, emakas ja tupp. 2) Leia paar Nägemiselund on arterid Maitsmiselund on rinnakorv Peaaju kaitseb silm Kopse kaitseb selgroog Haistmiselund on kolju Seljaaju kaitseb nina Südamest väljuvad keel veresooned on 1) LOODUSÕPETUS Teema: ,,Köögiviljad" 2 klass Eesmärgid: Arendada tähelepanu
arvutada vajaliku olulisust. vedeliku koguse lähtudes tema kehakaalust.* 5)Seletan regulaarse füüsilise aktiivsuse olulisust. Aitab asend, kus põlved ja rinnakorv toetuvad põrandale ning puusad on suunatud üles(knee-chest position). Tuleb hoida asendit 10-15 minutit. Selline asend võib aktiveerida soolemasside
Kusepõis on vaagnapõhjas pärasoole ja suguorganite all asetsev muutuva suurusega pirnjas uriinireservuaar. Kusiti ehk ureetra erineb sugupooliti. Emaskusiti on lühike torujas organ, mis põiekaelast sisemise kusitisuudme kaudu suundub taha- üles, avanedes tupe ja tupeesiku piiril ventraalselt. Isaskusiti ulatub põiekaelast alates peenisetipuni. Rinnaõõs- sarnaneb külgedelt lamendunud viltsuse alusega kuhikuga, mida väliselt ümbritsev luine rinnakorv koos sellele kinnituvate struktuuridega.Läbilõikes koosneb rinnaõõne sein järgmistest kihtidest : nahk, pindmine kerefastsia koos nahalihasega,süva kerefastsia,lihased koos luudega ja rinnakorvisisene.Rinnaõõs rinnakorvist tunduvalt väiksem. Kõhuõõs- asetsev rinna-ja vaagnaõõne vahel,olles neist ruumikam.Kõhuõõs ulatub ulatuslikult ka rinnakorvi sisemusse.Kõhuseinad koosnevad mitmest kihist.Eristatakse nahka,pindmist ja süva kerefastsiat ning lihaseid.
püütakse hoida suhteliselt kõrge ja stabiilsena, sest need organid töötavad instensiivsemalt. 12) Terve inimese jaoks on südant treeniv koormus 130– 150 lööki minutis. Treenitakse mitte niivõrd südame ainevahetuse kiirust, kuivõrd südame löögimahu suurenemist. Südame töö efektiivsus hakkab langema sagedusel 170 lööki minutis. 13) Luustiku ülesanded: 1) keha ja selle organite kandmine ja toetamine 2) organite kaitsmine (nt rinnakorv, kolju) 3) lihastes genereeritud jõu vahendamine liigutuseks 4) mineraalide varumine nt kaltsium ja fosfor, mida kasutatakse ka ainevahetuses Luud on organid, mis koosneb mitmest erinevast koest: luu-, närvi-, kõhr- ja vedelast sidekoest ehk verest. Sidekoest jäigem, kuid luukoest elastsem. Kõhrkude koosneb kõhrerakkudest ehk Kondriotsüütidest. Kõhres puuduvad veresooned ja närvikiud ning seepärast saab kõhrele mõjuda suure surve - või tõmbejõuga.
Kusepõis on vaagnapõhjas pärasoole ja suguorganite all asetsev muutuva suurusega pirnjas uriinireservuaar. Kusiti ehk ureetra erineb sugupooliti. Emaskusiti on lühike torujas organ, mis põiekaelast sisemise kusitisuudme kaudu suundub taha- üles, avanedes tupe ja tupeesiku piiril ventraalselt. Isaskusiti ulatub põiekaelast alates peenisetipuni. Rinnaõõs- sarnaneb külgedelt lamendunud viltsuse alusega kuhikuga, mida väliselt ümbritsev luine rinnakorv koos sellele kinnituvate struktuuridega. Läbilõikes koosneb rinnaõõne sein järgmistest kihtidest : nahk, pindmine kerefastsia koos nahalihasega,süva kerefastsia,lihased koos luudega ja rinnakorvisisene.Rinnaõõs rinnakorvist tunduvalt väiksem. Kõhuõõs- asetsev rinna-ja vaagnaõõne vahel,olles neist ruumikam.Kõhuõõs ulatub ulatuslikult ka rinnakorvi sisemusse.Kõhuseinad koosnevad mitmest kihist.Eristatakse nahka,pindmist ja süva kerefastsiat ning lihaseid.
Bioloogia kontrolltöö Villu Inimene Inimese üldiseloomustus Inimene kuulub loomariiki imetajate klassi, primaatide seltsi ja inimlaste sugukonda. Inimesele iseloomulikud tunnused: - Suur aju, püstine asend, S-kujuline selgroog, laienenud rinnakorv, suur varvas ei vastandu. - Kahel jalal liikumine, artikuleeritud kõne. - Aeglane areng; mittesesoonne sigimine, puudub selgelt eristuv innaaeg. - Kõigesööja - Keerukas kultuuriline käitumine. - Sotsiaalsed suhted tuginevad perekonnasuhetele; järglased vajavad hoolitsust pikaks lapseeaks. - Oskus valmistada tööriistu, luua ja kasutada tehnoloogiaid; sültuvus asjadest.
Nende sarnasus inimestega avaldub kehaehituses, füsioloogias, käitumises, isegi haigustes. Eriti suur sarnasus on kromosoomide ehituses ja valkude koostises. Inimese olulisemad erinevused inimahvidest Tunnus Inimene Inimahvid Liikumisviis püstine, kahel jalal peamiselt neljal jalal Luustiku iseärasused S-kujuline selgroog, selgroog ei ole S-kujuline laienenud rinnakorv, laiem ühe kõverusega, suur tagavööde, suur varvas ei varvas vastandub vastandu ülejäänutele ülejäänutele haaramine, peamiselt haaramine, Käe funktsioonid manipuleerimine, liikumine kompimine jpm.
enamusel selgroogsetel areneb komplekssem struktuur - selgroog. Täiskasvanutel säilib üksnes jäänus ürgsest seljakeelikust. Selgroogsetel on säilinud seljakeelik ja lisanduvad uued iseärasused. Lisaks sellele on enamusel selgroogsetel olemas tulp ridamisi paigutatud skeletiühikutest - selgroog - mille sees asub närviväät. Ka aju on pakitud skeleti sisse - kolju. Kolju ja vertikaalne selgroog moodustavad skeleti ühe telje. Paljudel selgroogsetel on olemas ka skeleti teine telg - rinnakorv e. roided. Suurel osal selgroogsetel on lisaskelett, mis toetab 2 paari jäsemeid või uimesid. Skelett on selgroogsetel sisemine ja koosneb kas tugevast luust või painduvast kõhrest, või on kombinatsioon kahest materialist. Skelett koosneb peamiselt elutust koest, kuid on olemas ka elusad rakud, mis eritavad sekreete ja mis säilivad kogu 4 skeletis. Selgroogsete sisemine elus skelett kasvab koos loomaga.
taastab esialgse olukorra. VERERINGEELUNDKOND JA SÜDAME EHITUS Vereringe elundkonna moodustavad veri, veresooned ning süda. Vereringe ülesanded: · Kindlustab pideva ainevahetuse · Seob kõik organismi osad tervikuks · Kannab kehas laiali toitaineid, hapnikku ja hormoone · Aitab ühtlustada kehatemperatuuri Süda Inimese süda paikneb rindkere keskjoonest veidi vasakul pool kopsude vahel ning teda kaitseb luustunud rinnakorv. Südant ümbritseb tihedast sidekoest südamepaun. Süda on neljaosalin. Parem koda ja parem vatsake on vasakust vatsakesest ja vasakust kojast eraldatud vaheseina abil. Südame parem pool on hapniku vaene, kuna sinna suubuvad kehaveenid ja südame vasak pool on aga hapnikurikas, kuna sinna suubuvad kopsuveenid Südameklapid kindlustavad vere ühesuunalise liikumise südame kodadest vatsakestesse ja vatsakestest edasi veresoontesse (arteritesse). Süda töötab rütmiliselt
õõnsustes · Kõõlus valgulise ehitusega tõmbele ja venitusele vastupidav sidekude, mille abil kinnituvad lihased luudele. · Inimese kolju koosneb aju- ja näokoljust. Kolju koosneb üle 20-st luust. · Selgroog 7 kaelalüli, 12 rinnalüli (igale rinnalülile kinnitub üks paar roideid; rinnalüli + rinnaluu + roided = rinnakorv, rinnakorvis süda ja kopsud), 5 nimmelüli, 5 ristluu lüli (liikumatult kokku kasvanud sp kutsutakse ka ristluuks), 4-5 õndraluu lüli (koondunud õndraluuks). · Selgroolülid paiknevad kohakuti ja lülimulgud moodustavad selgrookanali, milles asub seljaaju. · Õlavööde 2 abaluud, 2 rangluud. Õlavööde ühendab ülajäsemete luud selgroo ja rinnakorviga
lihased vajavad töötamiseks energiat ! 3. SÜDA JA VERERINGE · elundkonna moodustavad veri, veresooned ja süda · kindlustab pideva ainevahetuse · kannab kehas toitaineid ja hapnikku laiali · eemaldab jääkaineid · tähtis osa hormoonide, antikehade ja kaitsesüsteemi rakkude laiali kandmisel · aitab ühtlustada kehatemperatuuri SÜDA · rindkere keskjoones vasakul pool, kopsude vahel, kaitseb luustunud rinnakorv · umbes rusika suurune · süda ümbritseb sidekoest südamepaun · kaks poolt kummalgi poolel vatsake ja koda · töötab rütmiliselt · minutis keskmiselt 60-70 lööki VERERINGE · vereringe pidev vere ringlemine kehas · inimesel kinnine vereringe, veri voolab veresoontes · veresooned torujad elundid · arterid viivad hapnikurikast verd südamest kudedesse · veenid juhivad hapnikuvaest verd kudedest südamesse
Kõige selgemalt avaldub moondega areng lülijalgsetel, eriti aga putukatel Eristatakse kaht moonde tüüpi: Vaegmoone muna-vastne-valmik (prussakad,täid,lutikad,ritsikad,tirtsud) Täismoone muna-vastne-nukk-valmik (liblikad,kärbsed,kirbud,mardikad) KÕIK praktikumid esitatud paberkandjal. SÜDA ja VERERINGE Inimese süda paikneb rindkere keskjoonest veidi vasakul pool kopsude vahel. Südant kaitseb luustunud rinnakorv. Südant ümbritseb tihedast sidekoest südamepaun. Südamepauna õõs on täidetud vedelikuga, mis vähendab südame töötamisel hõõrdumist. Pulss näitab inimese südamelöökide arvu minutis. Füüsilise koormuse ajal on pulss kiirem, et hapniku transportida kiiremini edasi. Üks südametsükkel kestab ~0,8 sekundit, seega on pulss 75 lööki/minutis Pulsisagedus sõltub: Vanusest, treenitusest, tervislikust seisundist jne. Arterid
kuid nad on varustatud silelihaskiududega (nagu bronhidki). Parem bronh on laiem ja lühem kui vasak. Vasak peabronh jaguneb kaheks ja parem kolmeks sagarbronhiks, millest igaüks viib ühte kopsusagarasse. Sagarabronhid jagunevad segmendibronhideks, mis varustavad õhuga vastavaid kopsusegmente. Kopsud. 3 Kopsud paiknevad rinnaõõnes, kummalgi pool südant. Neid kaitseb rinnakorv. Alaosaga toetuvad kopsud vahelihasele ning nende ülaosa ulatub rangluudest veidi kõrgemale. Kops on koonusekujuline käskijas rikkaliku verevarustusega elund. Ülemist kitsenevat osa nimetatakse tipuks, alumist laiemat põhimikuks. Parem kops koosneb kolmest, vasak kahest sagarast. Sagarate vahel on lõhed, mis on kopsude pinnal nähtavad. Iga sagar koosneb segmentidest, mis on varustatud ühesuuruste bronhidega (paremas 11, vasakus 10). Iga segment koosneb omakorda
karvastikuga. Tavaliselt flegmaatilise närvisüsteemiga. Omane tööveistele.Duersti: (ainevahetus- ja teiste füsioloogiliste protsesside iseärastele rajatud)* hingamistüüp- kiire ainevahetus, hästiarenenud hingamis-ja vereringeorganid, neil on pikk sügav ja kitsas rind. Roided üksteisest kaugel ja tugevasti tahapoole kaardunud. Kehakontuur kolmnurkne, kuuluvad piimaveised.*seedetüüp- omavad külg ja pealtvaates ristküliku kontuure, turi laiem, lühike silindriline rinnakorv, hingamis- ja vereringeelundid vähem arenenud, loomad nuumuvad hästi ja koguvad rasva nahaalusesse sidekoesse ning seedeorganite vahele. Lihaveisetõud. *vahepealne ehk mesosoomne tüüp- kuuluvad ühele või teisele poole kalduvad ja ühe tüüpi alla raskesti klassifitseeritavad loomad, kuuluvad liha-piimatõugu veosed (kombineeritud tõud). 13. Konditsioon ehk toitumus-looma söötmis- ja pidamistingimustest tulenevad reservainetega varustatuse seisund teatud jõudluse saavutamiseks
MÕISTED KOLLATERAAL - KÕRVALVERESOONED KAPILLAAR – KÕIGE PEENEM VERESOON SÜDAME MINUTIMAHT- VERE MAHT, MILLE PAREM VÕI VASAK VATSAKE PAISKAB VÄLJA ÜHE MINUTI JOOKSUL. (TAVALISELT um. 5 LIITRIT; TUGEVAL PINGUTUSEL kuni 25 LIITRIT ) TAHHÜKARDIA - SÜDAMETÖÖ KIIRENEMINE ÜLE 100 KORRA MINUTIS REFRAKTAALPERIOOD – AEG, MIL SÜDAMELIHAS POLE SUUTELINE VASTU VÕTMA JA KONTRAKTSIOONIGA REAGEERIMA UUELE IMPULSILE ANEEMIA- VAEGVERESUS HÜPOTOONIA- NORMIST MADALAM VERERÕHK OSTEOTSÜÜT- KASVATANUD LUURAKUD. OSTEOBLAST – LUURAKKUDE NOORVORME nim. OSTEOBLASTIDEKS NEFRON- NEERU STRUKTUURILIS-FUNKTSIONAALNE ÜHIK, MILLES TOIMUB URIINI VALMISTAMINE (KUS TEKIB UURIA) OVULATSIOON- KÜPSE MUNARAKU VÄLJUMINE MUNASARJAST (14 MENSTRUAALTSÜKLI PÄEVAL). SÜGOOT- VILJASTATUD MUNARAKK DEFEKATSIOON- ROOJAMINE FLAATUS- SOOLESTIKU KAUDU VÄLJUV GAAS („PUUKS“:) SÜNAPS- NÄRVIIMPULSI ÜLEKANDEKOHT NÄRVI...
alusel, kuna siis on koormus nimmelülidele väiksem. Lihaste düsbalanss on ebatasakaal lihaste nõrkusest või lühenemisest. See võib tekkida ühekülgsel koormusel, kestval staatilises asendis istumisel (näiteks autos), lihaste alakoormuse korral (nõrk lihasjõud), lihaste vale koormuse korral, traumajärgselt ja toetusaparaadi nõrkuse korral. Valulikkuse ja psüühiliste vaevuste ennetamiseks tuleb hoida selg sirge, tõmmata kõht ja rinnakorv sissepoole ning hoida turi ja pea sirgelt. Lihased võivad lüheneda, kui kehalisel koormusel ja ka väsimusseisundis lihastoonus oluliselt suureneb ning peale kontraktsiooni ei taastu lihastoonus otsekohe. Lühenenud lihas võib rühihäiret tekitada. Hoidefunktsiooniga lihased tõmbuvad aeglasemalt kokku ja reageerivad ülekoormusele lihastoonuse tõusu ja lihaste lühenemisega. Võib tekkida nõgusselgsus,
Sisalikel on nii ala- kui ka ülalõualuus väikesed teravad hambad. Maolised kasutavad oma hästi arenenud peenikesi hambaid saagi haaramiseks ja söögitorusse lükkamiseks. Roomajate toes on arenenud täiuslikumaks kui kahepaiksetel. Nende keha on liigenenud peaks, kaelaks kereks ja sabaks. Selgroo külge kinnitunud roided on rinnaluuga kokku kasvanud, tekkinud on hingamise ajal laienev ja ahanev rinnakorv. Madudel rinnaluu ja rinnakorv puuduvad. Madudel (ning osadel sisalikel) puuduvad ka jäsemed, liiguvad loogeldes. Samuti puudub madudel selgelteristatav kaelaosa, aga see ei tähenda seda, et tal see puudub. Roomajate jäsemed - kämmal ja pöid on lühenenud ja seetõttu on nad väga liikuvad. Roomajate nahk on paks, veekindel ja kuiv. SISALIKU VÄLISEHITUS 5. Kl linnud, nende kohastumused lendamiseks. Linnu välisehitus.
puhub abiandja õhu kannatanu hingamisteedesse tempos 12-16 korda minutis. Seejuures peab kannatanu rindkere tõusma sissehingamine; õhu sissepuhumise lakkamisel peab rinnakorv langema väljahingamine; esmaabiandja hingab samal ajal sügavalt sisse MÜRGITUSED Sissehingatud mürk vingumürgituse korral tuleb kannatanu kiiresti toimetada värske õhu kätte, vabastada hingamisteed. Kemikaalimürgituste korral tuleb kannatanu toimetada värske õhku kätte. Allaneelatud mürgi korral antakse esmaabi haiglas. Söövituse korral eemaldada nahalt sööbiv aine rohke veega. 14 PÕLETUSED
Vajadusel kordab arvsõna kasutamise põhimõtteid, juhib õpilased vastava grammatikaosa juurde ning õpetab. H 4. Arvsõnade ja numeraalide praktiline harjutamine. NB! Ühildumisreeglid. H 5. Klassis kasutatakse inimese skeleti mulaazi õppimiseks ja harjutamiseks. Oluline, et kõik õppijad saaksid rääkida ja demonstreerida. Võib kasutada küsimuste esitamist. * Näita, kus on roided! Mitu roiet on inimesel ? Mitu roidepaari on? Mis on rinnakorv? Miks rinnakorv, aga mitte näiteks rinnakott? Jne. H 6. Ainsuse nimetav Näidislause Mitmuse nimetav Näidislause luu Luu on katki. luud Luud on murdunud. keder Põlvekeder liigub kedrad Põlvekedrad liiguvad vasakule ja vasakule ja paremale. paremale.
kanalid, mida mööda tulevad närvid ja veresooned, mis toovad luurakkudele toitaineid ja hapnikku. o Luud on tugevad, kui nad saavad D-vitamiini, kaltsiumi ja muidu piimatooteid. Luid nõrgendavad suitsetamine, alkohol, kohv. 2. Luustiku ülesanded Luustiku mehhaanilised ülesanded: o liikumine, o toestab meid, o kaitse ülesanne. Luustiku bioloogilised ülesanded: o osalevad vereloomes o osalevad ainevahetuses. o luustik, eriti koljuluu ja rinnakorv, kaitsevad siseelundeid. 3. Luudevahelised ühendused: 4 1. pidevühendused e.sideliidused (nt koljuluud on üksteisega liikumatult seotud.) 2. kõhrliidused (rinnakorvi ja vaagna juures) 3. liigesed (hoiavad koos üksikuid luid ja võimaldavad neid liigutada): o keraliiges (reie pea ja õla juures) o plokkliiges (küünarliiges, põlveliiges).
organeid, nimetatakse õpetusesks siseorganitest. Siseorganite hulka arvestatakse seede-; hingamis-; ja kuse-suguorganid. Ühise funktsionaalse ülesandega siseorganid moodustavad organisüsteemi ehk aparaadi: seedeaparaadi, hingamisaparaadi ja kuse-suguaparaadi. Kokku modustavad rinna-; kõhu-; ja vaagnaõõnes paiknevad siseorganid sisikonna ehk sisuse. 22) Rinna-; kõhu- ja vaagnaõõs Rinnaõõs väliselt ümbritseb luine rinnakorv. rinnaõõs on rinnakorvist tunduvalt väiksem. Rinnnaõõnes paiknevad söögi-ja hingetoru, veresoonte ja närvide tüved, südamepaun koos südamega, südamesse suubuvad ja väljuvad veresooned ja lümfisõlmed. Kõhuõõs asetseb rinna- ja vaagnaõõne vahel, olles neist märgatavalt ruumikam. Rinnaõõnest eraldab teda diafragma. Vaaganaõõnega on kõhuõõs otseses ühenduses. Kõhuõõs ulatub rinnakorvi sisemusse. Kõhuõõne seinad koosnevad mitmest kihist..
Suurimaks seesamluuks on põlvekeder. 21. Siseorganite mõiste Õpetust siseorganitest nim. splanholoogiaks. Siseorganite hulka arvatakse seede-, hingamis- ja kuse-suguorganid. Ühtse funkts. ülesandega siseorganid mood. organsüsteemi e. aparaadi: seedeaparaadi, hingamisaparaadi ja kuse- suguaparaadi. Kokku moodustavad siseorganid sisikonna e. sisuse. 22. Rinna-, kõhu- ja vaagnaõõs. Rinnaõõnes paiknevad kopsud, süda, hingetoru jne. Rinnaõõnt ümbritseb väljastpoolt rinnakorv. Kõhuõõnest eraldab rinnaõõnt vahelihas e. diafragma. Rinnaõõnt ja selles paiknevaid organeid katvat serooskesta nim. rinnakelmeks ehk pleuraks. Rinnakelme mood. kaks suletud kotti, mis täidavad vastavalt vasakut ja paremat poolt rinnaõõnest ja puutuvad omavahel kokku mediaantasandis. Pleurakottide vahele jääb keskseinand e. mediastiinum. Rinnakelmepõletikku nim. pleuriidiks. Kõhuõõs asetseb rinna- ja vaagnaõõne vahel, olles neist ruumikam. Kõhuõõs on
kanalid, mida mööda tulevad närvid ja veresooned, mis toovad luurakkudele toitaineid ja hapnikku. o Luud on tugevad, kui nad saavad D-vitamiini, kaltsiumi ja muidu piimatooteid. Luid nõrgendavad suitsetamine, alkohol, kohv. 2. Luustiku ülesanded Luustiku mehhaanilised ülesanded: o liikumine, o toestab meid, o kaitse ülesanne. Luustiku bioloogilised ülesanded: o osalevad vereloomes o osalevad ainevahetuses. o luustik, eriti koljuluu ja rinnakorv, kaitsevad siseelundeid. 3. Luudevahelised ühendused: 4 1. pidevühendused e.sideliidused (nt koljuluud on üksteisega liikumatult seotud.) 2. kõhrliidused (rinnakorvi ja vaagna juures) 3. liigesed (hoiavad koos üksikuid luid ja võimaldavad neid liigutada): o keraliiges (reie pea ja õla juures) o plokkliiges (küünarliiges, põlveliiges).
Segaluu - näo luud, koljupõhipõimiku luud, lülisamba lülid ja alalõualuu 10.6.1 Lülisammas kaitsta seljaaju, selgroolülidest, 3334 selgroolülist, 7 kaela-, 12 rinna- ja 5 nimmelülist ning 5 ristluu- ja 45 õndralülist, nimmelülid, selgroolülide vahel asuvad kõhrest kettad, ristluu ja õndraluu, lordoos ehk nõgusselgsus, rinna- ja ristluuosas, kandelüli 10.6.2 Rindkere Pärisroided, ebaroided, vallasroided, rinnak, rinnakorv Rinnak tõuseb ning roided eemalduvad külgedele, rindkere maht muutub. 10.6.3 Õlavööde, küünarvarre luud ja käe luud ning liigesed Täht Luu/liiges B Abaluu F Rangluu C Õlavarreluu H Õlaliiges G Küünarluu A Kodarluu E Küünarliiges D Randme luud I Kämbla luud 50 10.6.4 Vaagnavööde, jala luud ning liigesed
Luustik ehk skelett. Siit saad välja trükkida pildi ja meisterdada endale skeleti. Vaata hoolega, millistest osadest luustik koosneb, kas sul on kõiki pakutud detaile vaja! Inimese luustiku tähtsamad osad on kolju, selgroog, rinnakorv, jäsemete luud. Kolju luud on aju- ja näokolju luud. Koljuluudest on liikuva ühendusega ainult alalõualuu. Selgroog koosneb 5 osast: kaela- , rinna-, nimmelülidest, rist- ja õndraluust. Kokku on inimesel 32 kuni 34 selgroolüli, mitmed neist on kokkukasvanud, näiteks ristluu. Täiskasvanul on selgroos 4 kõverust: kaela- ja nimmeosas ettepoole ning rinna- ja ristluu osas tahapoole. Selgroo kõverused aitavad inimesel tasakaalu säilitada ja pehmendavad põrutusi
11. Veekonn, Rana esculenta Kõige tavalisem Eesti kahepaikne on pea kõikjal (välja arvatud Saaremaal) esinev rohukonn. Eestis on kahepaiksete levikuks küllaltki soodsad tingimused. See tuleneb siinsete veekogude ja niiskete paikade rohkusest. 12 KLASS ROOMAJAD Roomajate uudsed tunnused: munal tihe või kõva koor,lootel veekest, naha pealmine kiht sarvestunud, jäsemete tugev areng, rinnakorv, kaks vereringet, järelneer Haabitusetüübid: (kehatüübid) • Sisalikulaadne• Maolaadne• Kilpkonnalaadne S. KILPKONNALISED Luuline kilprüü ehk pantser. Silmadel on neil liikuvad laud. Hambad puuduvad. Kopsud on suured ja keeruka käsnja ehitusega. Sigimine munemise teel N narmaskilpkonn ehk matamata, sookilpkonn, eba-kartettkilpkonn , kolmküüniskilpkonn S. KÄRSSPEALISED Suur, poole meetri pikkune suure peaga sisalikulaadne loom. Säilunud vaid üks liik – hateeria (tuataara). S
Eesti hagijat võib kasutada jänese, rebase ja ilvese jahil. Välimus: keskmisekasvulised on soome ja eesti hagijas, suuremad vene ja vene laiguline hagijas. Suurematel pole väiksemate hagijate ees eeliseid, sest vajuvad rohkem läbi lume ning seetõttu ei liigu tänu pikkadele jalgadele kiiremini. Kuna ajukoer peab palju jooksma, peab kehaehitus vastama tõustandardile. Käpp olgu tugev ja kompaktse ehitusega ja tagajalgade nurgad õiged, tagakeha ei tohi olla turjast kõrgem, rinnakorv olgu sügav, mahutamaks tugevat kopsu, selg sirge. Peatavad koerad, laikad (vene-euroopa ja lääne-siberi laika, norra põdrakoer) nende ülesanne on leida jälg, hääletult uluki jälje ajamine, juurde hiilimine ja ta haukumisega peatama ning samas anda ka märku jahimehele, et uluk on leitud. Hea laika ei tööta omapäi, nagu hagijas, vaid püüab omanikuga kontakti hoida. Laikaga peetakse Eestis metsseajahti, mingilmääral ka põdrajahti. Välimus: kikk-kõrvad, paksukarvaline, tugev
Liigese liigid-1. Keraliiges-kõige suurem liikuvus. N: puusaliiges, õlaliiges. 2. Plokkliiges-ühes tasapinnas, edasi tagasi. N: põlveliiges, küünarliiges. 3. Silinderliiges-pöördub ühes tasapinnas. N: kael. Paljud luud on ühendatud painduvalt-selgroog. Jäigalt ühendatud-vaagnaluud, koljuluud. Skeleti põhiosad: koljuluud, selgroog (33 lüli, kaelalülisi 7, rinnalülisi 12, nimmelülisi 5, ristluulülisi 5, õndralülisi 4-5), rinnakorv (12 roiete paari), õlavöötmeluud (abaluud, rangluud), vaagen. Haigus-luuhõrenemine ehk osteoporoos-luud muutuvad hõredaks ja hapramaks, murduvad kergesti. Tingitud luude kaltsiumi- ja fosforisisalduse vähenemisest. Lihased-liigutavad kehaosi, annavad kehale kuju, osa lihaseid kaitseb siseelundeid, vee ja valkude omalaadne tagavara, aitavad säilitada kehatemperatuuri. Lihaste liigid: 1.skeletilihased e. vöötlihased- organismis kõige rohkem, liigutab luid, seega ka kehaosi,
näokoljuks.Näokolju luud on toeseks näole ning aitavad moodustada nina-ja suuõõnt.Jäsemete luustik jaguneb ees- ja tagajäsemete luudeks, mis on ehituselt homoloogilised,jagunedes vöötme- ja vabaosa luudeks.Eesjäseme vööde kinnitub kerele peamiselt lihaste abil.Tagajäseme vöötmel on selgrooga liigeseline seos. 6. Rinna-, kõhu- ja vaagna õõs Rinnaõõs sarnaneb külgedelt lamendunud viltuse alusega kuhikuga, mida väliselt ümbritseb luine rinnakorv koos sellele kinnituvate struktuuridega. Läbilõikes koosneb rinnaõõne sein, suunaga väljast sissepoole, järgmistest kihtidest : nahk, pindmine kerefastsia koos nahalihasega, süva kerefastsia, lihased koos luudega ja rinnakorvisisene ehk endotorakaalfastsia. Kõhuõõnest eraldab rinnaõõnt nimmelülidele, roietele ja rinnakule kinnituv, tugevasti ettekummunud vahelihas ehk diafragma. Viimase kuplikujulise paigutuse tõttu on rinnaõõs rinnakorvist tunduvalt väiksem.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
