Meedia mõju ühiskonnale Igal inimesel on õigus avaldada oma arvamust ning seisukohti meie ümber toimuvast. Keegi ei saa meile ütlema tulla, kas need on õiged või väärad, kuid ei saa välistada, et meid keegi selles osas mõjutada ei saa ega tohiks. Mõjutada võivad meid teised inimesed, sündmused jne. 21.sajandil on selles väga suur roll meedial. Arvatavasti ilma meediata me enam toime ei tuleks. Meedia alla kuuluvad kõik televisioon, raadio, ajakirjandus jne. Igapäev näeme ja kuuleme teleritest uudiseid ja meelelahutussaateid. Igal kanalil on oma uudistesaade ning paljusid uudiseid näidatakse inimestele erineva vaatenurga alt. Lisatakse rohkem või vähesemal määral oma kommentaare, mis hakkab kohe tavainimese arvamust ja seisukohti tahest tahtmata mõjutama nii, et inimene sellest ise arugi ei saa. See on üks hea näide sellest, kuidas meedia võib inimestega manipuleerida või ümber käia. Kõige jubedamad asjad, mi...
Arutlus Kõigepealt ma esitaksin küsimuse: Mis on üldse majandusküsimused? Mis seos on meil, kui tarbjatel majandusküsimustega? Majandus jääb ju riigi teha ja korraldada!? Ei mitte seda, absoluutselt iga inimene ja ettevõte on tähtis lüli majanduses. Meie, kui tavakodanikud oleme tarbijad ja ettevõtjad tootjad. Enamasti kõik mida toodetakse, tarbitakse ka inimeste poolt ära. Siit saabki alguse ringlus, mida nimetatakse majanduseks. Majandus on ühiskonna olemasoluks vajalike vahendite tootmise ja tarbimise korraldamine. Majanduse põhiküsimused on: Mida toota? Kuidas toota? Kellele toota? Majanduses on vaja ressursse milleks on enamasti raha, ideed ja nõudlus, kui need on olemas siis teiseks on tarvis inimressurssi, kes hakkaks tootma ja töötama ning ka selle olemasolus võib hakata pihta majandamine. Siit hakkab hargnema järgmine etapp, inimene ja tarbimine
- Arusampinjonil on roosakad eoslehekesed, sile jalg, nähtav rõngas, ning tal pole tuppe. Valgel kärpseseenel on aga lumivalged eoslehekesed, ebemeline jalg, vähenähtav rõngas ja tal on tupp. Milles seisneb seeneniidistiku eelis taimejuurte ees?-Seeneniidistik moodustab suurema pinna ja saab seega ka vett ja mineraalaineid kiiremini ja rohkem. 1)Miks on seened metsa ökosüsteemis tähtsad?- Nad lagundavad aineid, oma elutegevuses kasutavad neid taimed ja nii hakkab ringlus uuesti. Miks ei loeta samblikke taimede hulka?- Sest samblik koosneb peamiselt seenest. Miks on samblikud õhusaaste suhtes tundlikumad kui samblad?- Samblikel pole kaitsvat kattekudet ja kuna nad kasvavad aeglaselt ei suuda nad rakke kiiresti taastada. 1) Mis vahe on samblal ja samblikul? Kuidas teed neil väliselt vahet?- Sammal on taim Samblik seen. Samblal on risoidid, vars, lehed ja eoskupar. Samblikul aga tallus mis koosneb seeneniidistikust ja fotosünteesivast ainuraksest organismist
Ostjad konkureerivad üksteisega toodete ostmisel, otsides soodsamat hinda, kvaliteeti, kogust. Müüjad konkureerivad teiste müüjatega, püüdes pakkuda selliseid kaupu ja teenuseid, mida ostjad soovivad, selliste hindadega, mida tarbijad on valmis maksma. Tootjad toovad turgudele pidevalt uusi tooteid. Nad peavad inimestele andma tooteid ja teenuseid, mida nad soovivad, ning just siis ja selles kohas, kus nad neid soovivad. Majandusringlus on raha, ressursside ja toodete ringlus ehk ringvoog. Raha voolab ühes suunas ning ressursid, kaubad ja teenused teises suunas. Raha on mistahes üldtunnustatud maksevahend kaupade ja teenuste eest tasumiseks Barter on kaupade ja teenuste vahetamine ilma rahata Adam Smith Sündis 1723.a. Sotimaal. Majandusteaduse looja, filosoofia professor. 1776.a. kirjutas raamatu "Rahvaste rikkus", milles põhiidee on küsimus Kuidas inimesed, kes järgivad omakasu, edendavad siiski läbi vabatahtliku vahetuse ka ühiskonna huve
Unustamine algab kohe. Sensoorne Püsimälu 1. Verbaalselt 2. Mitteverbaalselt (oluline loomadel, väikelastel; info, mida ei saa sõnaliselt kodeerida) PRIMAARNE · Kantakse ajutiselt sõnaline kodeeritud informatsioon. · Mälu maht on väiksem ja salvestatakse ajalises järjestuses. · Unustamine toimub info asendumisega. Edasi läheb info sekundaarsesse mällu, mille üleminekut kergendab kordamine ja harjutamine ja sellega kaasnev ringlus primaarses mälus. Mitteverbaalne läheb otse sensoorsest sekundaarsesse. SEKUNDAARNE · Mitteverbaalselt kodeeritud informatsioon kantakse otse siia. · Suur ja püsiv salvestussüsteem. · Kasutatav ka pärast pikemat aega. · Unustamine: eelnevalt/järgnevalt õpitu segav mõju. Primaarse ja sekundaarse erinevuseks on info kätte saamise kiirus. Primaarsest saab kätte väga kiiresti, sekundaarsest kätte saamine võtab aega. TERTSIAALNE
hakkab oma osa mängima ajasäästlikkus ning oskamatus oma aega vastavalt planeerida. 1/2 Seda jada võiks jätkata lõputult, kuid kõigel on oma hind. Pole ilmselt palju peresid, kes suudavad endale lubada igas valdkonnas ,,rohelist mõtteviisi". Selles kõiges mängib rolli ka aeg, mugavused ja harjumused. See on justkui lõputu ringlus, kus puudub kindel algus ja lõpp - kõik ei ole lihtsalt must ja valge ning õige ja vale. Toodetakse ikka kuna on tarbijaid, kuid täna siis pigem kuidas ja kui ökonoomselt, mis on iseenesest samm edasi. 2/2
soojusjuhtivus- toimub tahketel kehadel, mis on üksteisega seotud, osad hakkavad kiiremini liikuma, kuna seotud naaberosadega kandub liikumine edasi ka neile. head soojusjuhi on metallid, halvad gaasid. vaakum on kõige halvem soojusjuht. konvektsioon- soojusülekande liik, mis toimub vedelikel ja gaasidel. soojenedes vedeliku või gaasi osad muutuvad kergemaks ja lähevad üles poole, asemele tulevad külmemead ja raskemad osad, tekib vedeliku või gaasi ringlus. soojuskiirgus- kõik soojad kehad kiirgavad soojust. soojushulk sõltub kehatemperatuurist ja kehamassist samadest asjadest sõltub ka soojuse neeldumine. soojuslik tasakaal- Q1+Q2....=0 keha siseenergiat saab muuta temperatuuri tõstes. soojushulga arvutamine temperatuuri muutumisel- Q=cm*delta*t c-erisoojus t- temp. vahe erisoojus- FÜÜSIKALINE SUURUS, MIS NÄITAB, KUI SUUR SOOJUSHULK ON VAJA ÜHE MASSIÜHIKU AINE SOOJNDAMISEKS ÜHE KRAADI VÕRRA
energia). U= 3/2 ·m/M ·R·T. (U-siseenergia, 1J; m-mass, 1kg; M-molaarmass; R-gaasi universaalkonstant; T-temp, 1K; R=8,31J/mol·K) Siseenergia muutmise kaks viisi: 1)mehaanilist tööd tehes(nt. hõõrumine, tagumine, muljumine), 2)soojusülekanne(lusikas kuuma tee sees, saunas käimine). Soojusjuhtivus levib energia kandub osakeselt osakesele põrkumise teel, (nt. lusikas kuuma vette, raudnael lõkkel). Konvektsioon levib soojus levib ühelt kehalt teisele liikuva ainega (nt. õhu ringlus toas, tuule liikumine, tõmme korstnas). Soojuskiirgus levib energia levib kiirguse teel, (nt. päikese kiirgus, lõkke soojuskiirte abil). Soojushulk on siseenergia hulk, mida keha saab või annab soojusülekande protsessis. Põhiühik: 1J (dzaul). Defineeri kalor: cal on soojushulk, mis on vajalik 1grammi vee temperatuuri tõstmiseks 1 kraadi võrra. (1cal=4,19J, 1J=0,24cal). Soojenemine on keha temperatuuri tõusmine. Jahtumine on keha temperatuuri langus. valem: Q=c·m(t2-t1)
2010.aastal üldisest Euroopa linnade uuringust selgus, et 5 inimest 10'st elab piirkonnas, kus on kõrge elukvaliteet, kus on toimunud tihe linnastumine. 2050.aastaks soovitakse elukvaliteedi taset tõsta ja loota, et 7 inimest 10'st elab loovas linnas. [Geenhuizen van M, Nijkamp P, 2012]. Inimene sõltub sellest, mis on tema ümber. Sellest sõltub ka majandus ja loova linna maine. Loova linna ja ühiskonnas elavate kodanike vahel on neljast osast koosnev ringlus, mille osad peavad omavahel olema tasakaalus ja teineteisega seotud. Selleks, et see ringlus toimiks ja olemas oleks loov linn on vaja luua väärtuseid, kultuurilisi käitumisi ja infrastruktuure. Põhipunktiks on visioon ja strateegia ehk kuidas olla loov linn kodanikule. Ringluses olevad neli komponenti: 1) Innovaatilisus ja majanduse arenguvõime 2) Toimiv logistika ja jätkusuutlik liikuvus 3) Ökoloogiline jätkusuutlikkus 4) Sotsiaalne osalemine ja sotsiaalne ülimlikus
4. HINGAMISELUNDKOND Koosneb hingamisteedest, mille osad: ninaõõs neel kõri hingetoru kopsutorud kopsutorukesed (2) kopsud Häälekurrud asuvad kõris. Kopsumaht ligi 6 liitrit. Gaasivahetus toimub: alveoolidest läheb kapillaaridesse hapnik (hapnikku rohkem (süsihappegaasi vähem)-> hapnikku vähem (süsihappegaasi rohkem)) Sissehingamise lõpus võrdsustuvad kontsentratsioonid. Kapillaarides on kogu aeg vähem hapnikku, sest keha (veri) seob hapniku ning toimub ringlus. 5. VERERINGEELUNDKOND Koosneb: süda, veresooned (elundid) ja veri (kude) Süda: 4 kambrit, 2 koda ja 2 vatsakest. Vasakul pool arteriaalne (rikas) , paremas vensoosne veri (hapnikuvaene). Need kokku ei puutu. Veri liigub südames kohast vatsakesse vatsakeset vereringesse (vatsakeste ja veresoonte vahel poolkuuklapid veri liigub vatsakesest välja veresoontesse) Tähtsus: töötab rütmiliselt ja automaatselt kogu elu Veresooned: 3 liiki: 1
3. Nappus tuleneb suutmatusest rahuldada kõiki soove, kuna ressursid on piiratud. Piirprintsiip tulu millegi tootmisest või tarbimisest kasvab teatud piirini, sellest edasi pole motet enam toota või tarbida, sest tulu hakkab vähenema Alternatiivkulu suurim kasutamata jäänud võimalus. 4. Tootmisvõimaluste kõver 5. Eraomand, hinnasüsteem, konkurents, ettevõtlikus. 6. Majandusringlus on raha, ressurside ja toodete ringlus ehk ringvoog. Raha voolab ühes suunas ning ressursid, kaubad ja teenused teises suunas. 7. Tööjõud on riigi aktiivne tööealine elanikkond. Aktiivne rahvastik on inimesed, kes võtavad osa ühiskondlikust tööprotsessist ja kellel on kindel sissetulekuallikas. Mitteaktiivne rahvastik ehk väljaspool tööjõudu olevad inimesed. Töötu on inimene, kes ei tööta. Heitunud inimene on inimene, kes on kaotanud lootuse tööd leida. 8
3. Nappus tuleneb suutmatusest rahuldada kõiki soove, kuna ressursid on piiratud. Piirprintsiip tulu millegi tootmisest või tarbimisest kasvab teatud piirini, sellest edasi pole motet enam toota või tarbida, sest tulu hakkab vähenema Alternatiivkulu suurim kasutamata jäänud võimalus. 4. Tootmisvõimaluste kõver 5. Eraomand, hinnasüsteem, konkurents, ettevõtlikus. 6. Majandusringlus on raha, ressurside ja toodete ringlus ehk ringvoog. Raha voolab ühes suunas ning ressursid, kaubad ja teenused teises suunas. 7. Tööjõud on riigi aktiivne tööealine elanikkond. Aktiivne rahvastik on inimesed, kes võtavad osa ühiskondlikust tööprotsessist ja kellel on kindel sissetulekuallikas. Mitteaktiivne rahvastik ehk väljaspool tööjõudu olevad inimesed. Töötu on inimene, kes ei tööta. Heitunud inimene on inimene, kes on kaotanud lootuse tööd leida. 8
130. Scientific teaduslik 131. signature nimemärk, allikiri 132. Skillfull Osav 133. Software - tarkvara 134. Stakeholders Võimul olijad 135. Stiff kange 136. Stock börss 137. Strain pinge 138. Subject- õppeaine, teema 139. Substantially- oluliselt 140. Subsystem - Allsüsteem 141. Supervision- järelvalve 142. Support - toetus 143. Taxpayer - maksumaksja 144. threats - ohud 145. Tips- vihjed 146. trade-offs - kompromiss 147. turnover - ringlus 148. Underestimate Alahindama 149. Unrelated sõltumatud, mitte seoses 150. Valueable - väärtuslik 151. Widespread laialt levinud 152. Vision nägemus
korraldab kooliõde. Piisava vaktsineerimistega hõlmatuse tulemusena kujuneb elanikkonnal kollektiivne või populatsiooni immuunsus. See tähendab, et nakkushaigus ei saa enam levida, kuna pole piisavalt vastuvõtlikke inimesi. Elanikkonna immuunsusfooni kujundamine ja hoidmine on vajalik seni, kuni haigus pole lõplikult likvideeritud. Kui elanike vaktsineerimistega hõlmatus ei ole piisav või on ebaühtlane, on võimalik haigustekitajate edasine ringlus ning puhangute teke. Erinevate riikide immuniseerimiskavad on erinevad. Põhjuseks on riikide erinev nakkushaigustealane epidemioloogiline olukord ja tervishoiukorraldus. Üheks põhjuseks on kindlasti ka erinevad majanduslikud võimalused ja prioriteedid tervishoius. Vaktsineerimiste lisamisel immuniseerimiskavasse lähtutakse rahvatervise seisukohalt prioriteetsematest nakkushaigustest ning enim ohustatud elanikerühmadest. Prioriteetsed on need
25. Sünapsid võimaldavad A)signaali võimendada, B)liikuda signaalidel ühest neuronist teise 26. Sensoonsoorse mälu kestab kaua VALE:Sensoorne mälu on lühiajaline 27. Info töötlemine sünapsis *Info salvestatakse sensoorsesse mällu:sorteerimine,kodeerimine sõnaliselt *Edasi primaarsesse mällu:info ajalisse järjekorda,info saadakse kiiresti *Edasi sekundaarsesse mällu:info kordamine,info ringlus primaarses mälus,ingo saadakse aeglasemalt *Edasi tertsiaarsesse mällu:püsimälu eriline vorm 28. Paljud mürgid ja ravimid mõjutavad B)sünapsides toimuvat signaali ülekannet 29. Õpitud informatsioonist tekib ajus mälujälg TÕENE 30.Kuidas toimub õppimine? Õppimine toimub informatsiooni vastuvõtmisel ja selle salvestamisel ning väljastamisel. 31.Välise mõjuta kulgev ööpäevarütm on :a) 24 H perioodiga 32
Essee Essee autor pole mitte kunagi mitte mingil kujul dokumendihaldusega kokku puutunud. Mistõttu on kõik autori teadmised sügavalt teoreetilised. Vaatamata sellele üritab autor leida vastuse küsimustele kas ja miks on dokumenditöö vajalik. Essees kasutatakse loengu ,,Dokumendihaldus ja dokumentide elukäigu haldamine" raames saadud infot. Alustame rea küsimustest. Kõigepealt sellest, milleks on vaja midagi üldse dokumenteerida? Kas sellest on mingi kasu või dokumendihaldus mõeldi välja järjekordse kasutu asjana? Kui sellele natuke mõelda, on tegelikult vastus ilmselge dokumentide olemasolu stabiliseerib tööd ja hoiab kokku aega. Siit ka järgmine küsimus kellele on dokumente vaja? Ikka juhile, töötajale ja uuele töötajale. Milleks on dokumente vaja? Juhile kontrolliks; töötajale teadmiste säilitamiseks, koostööks; uuele töötajale end kiiremini asjaga kurssi viimiseks, teada saamiseks, kuidas õigesti töötada. Mida on vaja d...
katab tänapäevaks tuhk Õismäe suuruse pindala ehk ligikaudu 18 ruutkilomeetrit ja tuhakihi paksus on 4045 m [3]. Kokku on alates 1950-ndatest, kui põlevkivist massiline energia tootmine algas, ladestatud praeguseks üle 300 miljoni tonni tuhka. Võrdluseks, sama võimsusega kivisöeelektrijaamadestekib 58 korda vähem tuhka. 90% Eestis toodetavast põlevkivituhast ladestatakse veega Balti ja Eesti elektrijaamade tuhaväljadele. Põlevkivituha ladestamisel kasutatava vee ringlus on kinnine ja läbib uuesti soojuselektrijaama (mittepõleva lubja saab ahjust kätte ainult vee abil). Transportimisel on tuha ja vee suhe 1:20. Tuhaväljade kasutamise käigus on selgunud, et tuhk seob vett umbes 0,60,7 kuupmeetrit/tonni tuha kohta. Taaskasutamine Põlevkivituhal on mitu fraktsiooni. Kõige peenem püütakse kinni elektrifiltritega ja kõige jämedam tuleb eemaldada kolletest
Rakvere Ametikool AS 13 RIHO RÄSTAS Pneumaatika ja hüdraulika kasutamine autodes Referaat Juhendaja; Pertti Pärna Rakvere 2014 1.Hüdraulika Hüdraulika on vajalik osa auto mehhanismide juures, hüdraulikat kasutatakse väga paljudes kohtades. Ühe lihtsama näitena võime tuua töökojas oleva hüdraulilise tungraua. See hõlbustab tööd, ning muudab selle palju kiiremaks. Hüdraulilisi seadmeid on üldjuhul mugav kasutada, ning nende kasutamine on üpriski lihtne, see säästab palju aega. Autodes on hüdraulikat kasutatud näiteks amortisaatorites, roolivõimendis, jahutussüsteemis ning ka õlitussüsteemis. Põhimõtteliselt igal pool kus toimub vedelike abil tehtud töö. Hüdraulika kasutamine õlitussüsteemis mängib tähtsat rolli, kuna õlitus...
biosünteesiks AKG-ti kasutatakse üle glutamaadi mitmete aminohapete biosünteesiks Suktsinüül CoA on heemi lähteühendiks Oksaloatsetaat on aspartaadi, seriini, glütsiini ja tsüsteiini lähteühendiks ning glükoneogeneesis kasutatav Glükoneogenees Glükoneogenees- glükoosi süntees organismis mittesüsivesikulisest eellasest, milleks on: Laktaat, püruvaat Gori tsükkel (maksa-lihase vaheline ringlus) Glükoosi-alaniini ringlus lihaste ja maksa vahel (laktaat-püruvaat-alaniin) Glütserool Glükogeensed aminohapped Alaniin, Seriin, Aspartaat jt Glükoneogeneesi tähtsus Vereglükoosi taseme säilitamine (maksa glükogeenist jätkub 10-20 tunniks) Lihaste energia-ainevahetuse tagamine Glükogenees ja glükogenolüüs Glükogenees on glükoosist glükogeeni tootmine Glükogenolüüs on glükogeenist glükoosi tootmine Glükogenees võimaldab
hävitusakt, mis on soovitav viseerida sisedokumentide ringlust nende töötajate poolt, kelle dokumente hävitatakse. Akti kinnitab Registreerimine dokumentide parem haldamine tippjuht) (määratakse kindlaks AAK-s) Dokumentide registreerimine Saabuvate dokumentide ringlus Asjaajamisse võtmine dokumendihaldussüsteemi Dokumentide vastuvõtmine, esialgne töötlemine ja kandes läbivaatamine Kohustuslik vastavalt asjaajamiskorra ühtsetele alustele Registreerimine Läbivaatamine juhtkonna poolt, edastamine täitjale
· retrograadne vool Sünapsid · Spetsialiseeritud membraanide kontaktala kahe neuroni või neuroni ja lõpporgani (retseptoorse raku, efektori) vahel · Kontakteeruva raku aksolemm - presünaptiline osa. Kontakteeritava raku plasmalemm - postsünaptiline osa. Nende kahe vahel - sünaptiline pilu · Keemilised sünapsid juhivad impulssi ainult ühes suunas - aksonilt kontakteeritavale rakule Sünaptiliste põiekeste ringlus Neurotransmitterid · Neurotransmitterid e. mediaatorid - keemilised ained erutuse ülekandeks, mis põhjustavad postsünaptilise raku membraani de- või hüperpolarisatsiooni · Transmitterid (vt. füsioloogia ja farmakoloogia kursus) atsetüülkoliin = koliinergilised sünapsid noradrenaliin = adrenergiline sünaps serotoniin = serotoniinergiline sünaps Gamma-amino-võihape (GABA - gamma-amino
tõstes võimsalt ensüümi tundlikust degradatsioonile ehk inhibeerib - Geeni ekspressiooni kaudu o CHOL, mevalonaat ja teised oksüsteroolid pärsivad ensüümi mRNA transkriptsiooni väheneb ensüümi hulk, langeb kolesterooli tootmine - Hormonaalne regulatsioon o Glükagoon pärsib ensüümi aktiivsust o INS hulka tõus stimuleerib ensüümi tööd - Sapphapete enterohepaatiline ringlus - Sapphapped on kolesterooli väljutamise põhitee - Suurem osa sapphapetest imendub tagasi (aktiivtranspordina, peamiselt niudesooles) albumiin-seotult transporditakse värativeeni kaudu maksa. - Sealt sekreteeritakse nad sapipõide ja nad lähevad vajadusel ühissapijuha kaudu soolde. - Tagasiimendumata sapphapped muunduvad mikrofloora toimel sekundaarseteks sapphapeteks, millest teatud kogus imendub passiivselt tagasi jämesooles
bulbus, II kääne, m – sibul/muna – sg gen, pl nom oculus, II kääne, m – silm – sg gen 5. valva aortae – aordiklapp, aordiklapiga valva, I kääne, f – klapp – sg nom, sg abl, aorta, I kääne, f – aort – sg gen, sg dat, pl nom, 6. inflammatio orbitae – silmakoopapõletik inflammatio, ionis, III kääne, f – põletik – sg nom orbita, I kääne, f – silmakoobas – sg gen, sg dat, pl nom, 7. circulationem sanguinis - vereringlust circulatio, onis, III kääne, f – ringlus – sg acc sanguis, inis, III kääne, m – vere – sg gen 8. ossa manus – käelabaluud, käelabaluid os, ossis, III kääne, n, - luu – pl nom, pl acc manus, IV kääne, f – labakäsi, käelaba – sg nom, sg gen, pl nom, pl acc 9.musculus sphincter pupillae – pupilli sulgurlihas musculus, II, m – lihas – sg nom sphincter, eris, III kääne, m – sulgur – sg nom pupilla, I kääne, f – pupill – sg gen, sg dat, pl nom 2. Valida omadussõna õige vorm. Tõlkida. 1
ning kehaomaste orgaaniliste ainete süntees ja lõhustumine. · Raku tasand: vesi ja vees lahustund soolad tagavad rakkude siserõhu. Vesi, hea soojusjuhtivusega kaitseb rakke ülekuumenemise eest. Rakkudes leiduv veerikas tsütoplasma on ainevahetuskeskkonnaks ja tagab ainetesisese transpordi. · Organismi tasand: 1) kaitse ülekuumenemise eest: loomorganismidel higistamine, taimedel vee aurumine. 2) vedelike ringlus organismis: loomadel veri ja lümf, taimedel tõusva ja laskuva vooluga juhtkudedes. 3) hüdrauliline süsteem: survestatud vedeli määrab organismi kuju, kindlustab organismi liikuvuse. 4) Kaitse funktsioon: liigesevedelik vähendab liigestevahelist hõõrdumist; pisaravedelik vähendab hõõrdumist, lahjendab ärritit. 5) Viljastumine ja areng: viljastumine toimub vett sisaldavas limaskeskkonnas nin loode areneb samuti vesikeskkonnas. · Ökosüsteemi tasand:
Ringeelundkond Kertlin, Ingrid, Helena Mis on ringeelundkond? Inimese ringeelundkond koosneb kardiovaskulaarsest süsteemist ja lümfisüsteemist Kardiovaskulaarne süsteem on süda, veri ja kõik veresooned Lümfisüsteem on soonestik, mis kannab kudede liigset vedelikku ehk lümfi vereringesse Südame ehitus Süda on umbes rusikasuurune lihaseline elund, mis asub rinnaõõne vasakpoolses osas Selle ülesanne on tagada vere ja lümfi pidev ringlus inimese kehas Süda koosneb kahest kojast ja kahest vatsakesest Vere liikumine Hapnikuvaene veri jõuab südamesse kahe suure veeni, alumise ja ülemise õõnesveeni kaudu, mis suubuvad paremasse kotta, seejärel paremasse vatsakesse Edasi voolab veri kopsutüvve, sealt kopsuarterite kaudu kopsudesse ja nelja kopsuveeni kaudu südame vasakusse kotta Viimaks liigub veri vasakusse vatsakesse, siis aorti ja sealt kehasse laiali Südame töö
Kogu protsess toimub tänu väga madala keemistemperatuuriga vedelikele ehk jahutusainetele. · Jahutusained neelavad ümbritseva maa või õhu soojust ja seejärel aurustuvad. · Spetsiaalne kompressor tihendab neid aure ja suurendab rõhku. Sel moel tõuseb temperatuur soovitava soojuse tasemeni ja tekib soojusvoog. · Aur annab saadud soojuse kütteveele ja muutub taas kondenseerudes vedelikuks. · Reduktsioonklapp vähendab taas rõhku esialgse tasemeni vedelik jahtub ja ringlus taastub: taas võetakse soojust ja antakse tagasi kütteseadmetes voolavale veele. Kogu tööprotsess toimub 100% ilma heitmeteta. Maasoojuspump Maasoojuspump on soojuspump, mis ammutab oma energia maa seest. Suvel kütab päike maapinna soojaks ning talvel pumbatakse maapinda salvestatud päikeseenergia maasoojuspumba abil hoone küttesüsteemi. Maasoojuspumba kasutamiseks peab olema maakollektori paigaldamiseks piisavalt suur maatükk, kus talvel peal ei trambita ega lükata lund ära
alkoholism). Füsioloogilised põhjused (osade vitamiinide kõrgenenud vajadus näiteks väikelastel, rasedatel, imetavatel naistel või vanuritel). Organismi teatud haiguslikud seisundid ja konkreetsete ravimite. Hormoonid Hormoon ehk sisenõre ehk inkreet on sisenõrenäärmete poolt komplekteeritud bioloogiliselt aktiivne ühend. Hormoonid osalevad aktiivselt imetajate (taimedel fütohormoonid) rakkud taastootmises ning nendega seotud toimingutes. Hormoonide ringlus on katkematult seotud väliskeskkonna ning sissesöödavate ainete ja/või sissejoodavate vedelike ja organismi enamikeelundite, kudede, rakkude ning retseptorite ja ka geenide töös ja töötuses. Hormoonid Hormoonidele sattus 20.saj algupoolele,katsetuste käigus, ootamatult inglise arst Ernest Henry Starling (tuntud ka Frank-Starlingi seaduse avastajana. Sellest ajast läks käiku sõna hormoonid ning hormoonide kaudu (ka hormonoloogia)
selle aja jooksul omandasin. Lisaks anda omapoolne hinnang tehtud töö ning asutuse kohta – millised olid lootused ja ootused ning milline oli tegelikkus. Sotsiaalkindlustusameti praktikapakkumine tundus koheselt sobivat, kuna pakkumises oli peamisteks ülesanneteks kohe märgitud eelkõige töö dokumentidega: arhiividokumentide kontrollimine arvutiprogrammis ja arhiivis, sissetulevate dokumentide registreerimine, kirjavahetus, ekspertiisidokumentide ringlus ja selle korraldamine. 1. PRAKTIKAKOHA ISELOOMUSTUS 1.1 Nimi, õigusvorm, asukoht Sotsiaalkindlustusamet on Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, mis täidab õigusaktidest tulenevaid ülesandeid oma tegevusvaldkonnas ning esindab oma ülesannete täitmisel riiki. Sotsiaalkindlustusameti arstliku ekspertiisi osakond asub Tallinna kesklinnas Lembitu 10, klienditeeninduse hoone asub aadressil Pronksi 12. 1.2 Kontaktandmed Tallinna büroo
olevat ettevõtet, kellel puuduvad konkurendid (*oligopol turuvorm, kus väike arv vastastikuses sõltuvuses olevaid ettevõtteid konkureerivad omavahel) 13. Mis juhtub Kartelli situatsioonis? - Kartelli moodustavad grupp ettevõtteid, kes lepivad kokku tootmismahtudes ja hindades. Äge konkurents kahandab kasumit harus. Kartellilepingu sõlmimine loob sisuliselt monopoli. 14. Tabel: Majanduslik ringlus (ringkäik) 15. Maslowi hierarhia 16. Mis on täiuslik konkurents? (milline on olukord) turuvorm, kus turg on osadeks jaotatud paljude väikeste ettevõtete vahel, kus kõik on hinnavõtjad 17. Majandus (majandusareng) on oma olemuselt..(stabiilne?;ebastabiilne?;tsükliline?) - Tsükliline! 18. Vahet teha mikro- ja makrotasandil mikrotasand põhilisteks majandus majandusliku valiku tegijateks on kodumajapidamised ja ettevõtted ; makrotasand riigitasand 19
Nim. siseenergia kandumist ühelt kehalt teisele või ühelt kehaosalt teisele osale. Soojusjuhtivus 1. Üks soojusülekande liik, mis toimub tahketes kehades. 2. Soojusjuhtivuse käigus aine edasi kandumist ei toimu. 3. Head soojusjuhid on metallid, kõige sitem vaakum. (: Konvektsioon 1. Üks soojusülekande liik, mis toimub vedelikes ja gaasides. 2. Soojened vedeliku ja gaasi osad muutuvad kergemaks ja tõusevad ülespoole. Asemele tulevad külmemad osad, tekib vedelike ja gaaside ringlus. Soojuskiirgus 1. Üks soojusülekande liik, see on infrapuna kiirgus. 2. Mida kõrgema temperatuuriga, tumedam ja mida suurem on keha pindala, seda rohkem keha soojust kiirgab. 3. Soojuskiirgusel ei ole vaja keskkonda. 4. Soojusülekande käigus kandub siseenergia soojemalt kehalt külmemale. 5. See toimub nii kaua, kuni temperatuurid võrdustavad Soojusliktasakaal Nähtus, kus kehade temperatuurid said võrdseks ja soojusülekannet enam ei toimu. Kuidas võimalik muuta sisenergiat.?
2) saabumise või väljastamise kuupäev; 3) mil viisil dokument saabus või väljastati (elektronposti, posti, faksi või kulleriga või anti üle isiklikult); 4) dokumendi rekvisiidid; 5) dokumendi liik (avaldus, märgukiri, resolutsioon, teabenõue, kiri vms); 6) dokumendi suhtes kehtivad juurdepääsupiirangud. 12. Koostage sissetuleva dokumendi töövoog! 13. Koostage väljamineva dokumendi töövoog! 14. Selgitage, kuidas toimub organisatsioonis sisedokumentide ringlus! 15. Mis on dokumentide menetlemine, selgita! Dokumentide läbivaatamine ja edastamine (paber- ja digitaaldokumendid). Dokumentide täitmise tähtajad. Dokumendi kooskõlastamine (kooskõlastamise viisid, tähtajad). Dokumendi allkirjastamine ja asja lahendamine (paber- ja digitaaldokumentide allkirjastamine, digitaaldokumentide autentimine). Asja lahendatuks lugemine. 16. Selgitage, kuidas toimub dokumentide kooskõlastamine organisatsioonis? Dokumendid
või siis teistelt kehadelt antud kehale. 14. Soojusülekandes levib siseenergia soojemalt kehalt külmemale kehale. 15.Soojusjuhtivuseks nimetatakse siseenergia levimist ühelt aineosakeselt teisele. Siseenergia levimist vedeliku- või gaasivoolude liikumise teel nimetatakse konvektsiooniks. Soojenedes vedelate ja gaaide osad muutuvad kergemaks ja tõusevad üles poole, külmemad osad langevad alla. Tekib vedeliku või gaaside ringlus e. Konvektsioon. Soojuskiirgus kõik kehad kiirgavad infrapunast kiirgust. Mida kõrgem on keha tempetaruut, seda rohkem energiat keha ajaühikus kiirgab, mida tumedam on kiirgava keha pind, seda rohkem energiat keha ajaühikus kiirgab, mida suurem on keha pindala, seda rohkeme energiat ta kiirgab, mida tumedam on pind, seda rohkem energiat keha ajaühikus neelab. 16.Siseenergiat on võimalik muuta kahel viisil: töö ja soojusülekande teel. 17
TÖÖOHUTUS JA TÖÖTERVISHOID Koostaja Juhendaja Tartu 2015 Raamatupidaja töökeskkonna ja töökorralduse analüüs: Elektri ohutus- Kasutades elektriseadmeid, peab veenduma, et pikendusjuhtmed on terved. Kui avastad mingi rikke ei tohiks neid seadmeid kasutada. Häiriv müra-Arvutist või teistest elektroonilistest masinatest tingitud müra, mis on töötajale häiriv tuleks viia madalale tasemele, mis ei häiriks edaspidist tööd. Töö kuvariga- Pidev töö kuvariga väsitab ning tuleks teha rohkem pause, et saaks silmi puhata. Tööruumi sisekliima- Erinevad ained, mis sisalduvad õhus peavad vastama normidele. Halb valgustus- Valgustus peaks olema tööruumides selline, mis ei tekita silmadele lisapingutust ja erinevad sundasendid, mis võib olla tingitud valgusest ( kuna siis peame rohkem olema ninaga vastu lauda ja see võib tekitada seljale pinget) Õhu ringlus- Tööruumides...
TALLINNA TRANSPORDIKOOL TOOTED JA TELLIMINE ÕPIMAPP KOOSTAJA: RÜHM: TALLINN 2015 Tooterühm-Kogum tooteid, mida nõudluse prognoosimisel ja varude planeerimisel vaadeldakse ühtse grupina. Tootmise ajakava- Ettevõtte toodete tootmiseks või teenuste osutamiseks vajalike ressursside ja protsesside kasutamise ajatabel. Tootmise ajakava väljatöötamisel lähtutakse (suurtest) klienditellimustest, kasutatavatest ressurssidest, kuludest ja üldisest tootmise tõhususest. Tootmislogistika- Tootmisettevõttes teostatavad logistikatoimingud vahetult enne tootmist, tootmise käigus ja vahetult pärast tootmist kuni toodete paigutamiseni toodangu lattu. Tüüpilisteks tootmislogistika osadeks on materjalijuhtimine, tootmise planeerimine, tootmisega seotud info liikumise korraldamine, materjali ja komponentide optimaalsete varude suuruse ja paiknemise tuvastam...
5) Ära vasta rämpspostile; 6) Ära kunagi saada e-postiga kaastundeavaldusi või vallandamisotsuseid; 7) Ära koosta kirja, kui oled vihane; 8) Saada viisakas vastus, kui sind kritiseeriti; 9) Salvesta ja registreeri e-kirjad, mida tulevikus oma töös vajad; 10) Kustuta teated, mis pole vajalikud ega nõua vastamist. VÄLJASAADETAVATE DOKUMENTIDE RINGLUS 1. Väljasaadetavate dokumentide ringlus on protseduur, milles käsitletakse väljasaadetava algatuskirja liikumist ja lahendamist. 2. Väljasaadetavate dokumentide ringluse etapid: 1) kavandi koostamine ja vormistamine; 2) viseerimine; 3) allakirjutamine; 4) registreerimine; 5) ärakirja paigutamine dokumentide loetelus ettenähtud sarja toimikusse; 6) väljasaatmine. 3. Koostamise/vormistamise etapid: 1) Dokumendikavandi koostamine ja trükkimine arvutil;
See on süsteemiteoorial põhinev adaptatsioonimudel, mis käsitleb indiviidi, kui avatud süsteemi. Ta peab saavutama tasakaalu endas eneses, vaatamata ümbritse- vatele faktoritele. Kuid kogu väliskeskkond mõjutab inimest ja sellega juhendab tema käitumishoiakuid. Teooria järgi on valdkondi neli: 1. Füsioloogiline adaptatsioon nõuab tasakaalu järgnevates valdkondades: · tegevus ja puhkus · toit ja eritamine · vedelik ja elektrolüüdid · hapnik ja ringlus · temperatuuri regulatsioon · meelte-regulatsioon · hormonaalne regulatsioon 2. Enesetunnetuse adaptatsioon nõuab, et inimese kehatunnetus ja vaimne tunnetus oleksid tasakaalus. 3. Rollifunktsiooniadaptatsioon tähendab muuhulgas seda, et inimene on võimeline elu jooksul uusi rolle omandama ja vanu kõrvale jätma. 4. Sõltumatuse adaptatsioon tähendab, et inimese sõltumatuse ja kokkukuuluvuse tunne on tasakaalus.
pindala ehk ligikaudu 18 ruutkilomeetrit ja tuhakihi paksus on 4045 m . Kokku on alates 1950-ndatest, kui põlevkivist massiline energia tootmine algas, ladestatud praeguseks üle 300 miljoni tonni tuhka. Võrdluseks, sama võimsusega kivisöeelektrijaamades tekib 58 korda vähem tuhka. 90% Eestis toodetavast põlevkivituhast ladestatakse veega Balti ja Eesti elektrijaamade tuhaväljadele. Põlevkivituha ladestamisel kasutatava vee ringlus on kinnine ja läbib uuesti soojuselektrijaama (mittepõleva lubja saab ahjust kätte ainult vee abil). Transportimisel on tuha ja vee suhe 1:20. Tuhaväljade kasutamise käigus on selgunud, et tuhk seob vett umbes 0,60,7 kuupmeetrit/tonni tuha kohta. Põlevkivituha keemiline koostis ja mõju keskkonnale Põlevkivituha keemiline koostis varieerub vastavalt leiukohale, kuid 1997. aasta andmetel domineeris põlevkivituhas kaltisiumoksiid umbes 41,5%, sellele
Samal ajal imetakse seadmesse välisõhku. 4.Kuum süüteküünal aurustab kütuse. Süttiv kütuse-õhu segu süttib pärast vajaliku temperatuuri saavutamist. 5.Kütteseade soojendab möödavoolava külma jahutusvee ja pumbatakse läbi veeahela. 6.Kuum vesi suunatakse sõiduki kütte soojusvahetisse, mis suunab soojuse puhuri kaudu otse salongi. 7.Soe vesi voolab soojusvahetist edasi mootorisse. See soojeneb samuti. 8.Kui soojenenud jahutusvesi on kütteseadmesse tagasi voolanud, hakkab ringlus otsast peale. 4 DEFA WARM UP mootorisoojendus süsteem Süsteem töötab 220V pealt. Defa pakub peaaegu igale automootorile mootori soojendamis võimalusi. Kõige laiaaldasemalt on levinud mootori plokki paigaldatavad soojendus elemendid. Defa mootorisoojenduse süsteemid jagunevad kaheks: Ainult mootoriploki soojendus ja mootoriplokisoojendus koos salongiga
1) Globaalprobleemid, nende kirjeldus, põhjused, lahendused 1) Toidupuudus ei ohusta arenenud riike, ohtlik piirkond on Aafrika ja Aasia riigid. Näljahäda on kõige tõsisem Etioopias ja Somaalias. Toidupuudus on tingitud: 1) Aafrika suured maa-alad on põllumajanduseks kõlbmatud, 2) inimeste koondumine viljakamatesse piirkondadesse on põhjustanud sealsete metsade hävimise, ülekarjatamise, mullastiku vaesumise, erosiooni ja kõrbete leviku, 3) Aafrika territooriumitel ulatuslikud põuaperioodid. Lahendused: 1) inimeste toitumisharjumuste muutmine. Tuleks kasutada mitmekesisemat toiduvalikut ( kala, spetsiaalselt kasvatatud vetikad, pärmseened, bakterid ) 2) Arengumaades on vaja täiustada maaharimisviise ja tehnoloogiat ning vältida monokultuuride kasvatamisest tulenevat mullastiku vaesumist. 2) Mullastiku hävimise põhjustavad nii looduslikud tegurid kui ka inimtegevus. Erosiooni tingivad mitmesugused abiootilised tegurid: paduvihm ja vooluv...
Seminar veri ja verehüübimine 1. Vere funktsioon organismis? · Hapniku, toit- ning ehitusainete transport seedetraktist kudedesse ning ainevahetuse käigus vabanenud CO2 kopsudesse, jääkained erituselunditesse · Stabiilse sisekeskkonna e homöostaasi tagamine: soojuse ühtlane jaotumine kehas, organismi happelis-aluselise tasakaalu säilitamine · Kaitse: veres tekkivate ja ringlevate antikehade abil organismi tunginud haigustekitajate hävitamine. 2. Mis põhjustel võib tekkida rauavaegusaneema? Rauavaegus aneemia sümptomaatika. Miks on rauavaegus ohtlik? Rauavaegusaneemia põhjused: ● vere hemoglobiinisisalduse alanemine, mis on tingitud erütrotsüütide hulga alanemisest ● Halvenenud imendumine ● Toitumine – rauavaene dieet ● Raua kadu seoses verejooksudega – nt fertiilses eas naistel menstruatsioon ● Rasedatel ja imetavatel naistel rauavajaduse suurenemine ...
töökohta internetti kasutajaid rohkem kui vastavates vanuserühmades Euroopa Liidus keskmiselt, ent vanuserühmas 55–74 vähem. Euroopa Liidu 16–24-aastastest noortest kasutas süle-, tahvelarvuti või nutitelefoniga internetti 58%, Eesti noortest 65%. 25–54-aastaste hulgas olid vastavad näitajad 36% ELis ja 43% Eestis, vanuserühmas 55–74 ELis 12% ja Eestis 10% (statistikaamet, 2012). Arvestades seda, et nende ringlus on igapäevaelus nii suur (k.a ka reklaaminduses) siis küllastama peaks süstemaatilist osa, mitte marki ise. Tarbija üldised hoiakud Luues segmente, on Bigbanki tehnoloogiajuht Agur Jõgi juba maininud, et parimad maksjad on Apple’i kasutajad. Tema sõnul loovus finantssektoris ei tähenda loovat raamatupidamist. Bigbank rakendab loovust andmete tõlgendamisel - näiteks tarbimislaenude andmeid analüüsides selgus, et parimad maksjad ja kõige sagedamini oma laenulepinguid uuendavad
ristsaastumise vältimiseks samasse külmkambrisse koos toortoiduga; * kui toidukaupade märgistusel või kaasasolevatel dokumentidel on esitatud säilitamisnõuded, tuleb neid säilitada neile nõuetele vastavalt; * toidukaubad paigutatakse laoruumi seintest eemale, et oleks võimalik ruumi puhastada ja kahjurite kontrollida olemasolu; külmkambris säilitatav toit paigutatakse nii, et oleks tagatud õhu vaba ringlus toidu ümber; * külmutatud toidukaupade säilitamistemperatuur ei tohi olla kõrgem kui -18 C ja külmkambrite uksi hoitakse suletuna, välja arvatud siis, kui neid täidetakse, tühjendatakse või puhastatakse; * kauplusesse vastu võetud kaubad hoiustatakse nende saabumise järjekorras selliselt, et varem saabunud kaubad paigutatakse riiulitele ettepoole ja hiljem saabunud kaubad tahapoole. See tähendab laos hoiustatud kaupade pidevat ja korduvat roteerimist uute kaupade saabumisel lattu
silikaattelliskivi sisaldab kustutamata lupja LIIV JA KRUUS- kaevandamine liiva- ja kruusakarjääris; nt betooni tootmine- liiv peentäitematerjal SAVI- kaevandamine savikarjääris; nt telliste tootmine, katusekivide tootmine PUIDUTOOTED- nt lauad, prussid, uksed, aknad Konstruktsiooni või ehitusmaterjalide valik peab olema nii tehtud, et oleks saavutatud parim tasakaal keskkonna ja maksumuse vahel. (ju igaüks mäletab midagi ka ehitusmaterjalide loengutest) 4. Kuidas seondub ainete ringlus looduses ehitustegevusega? Et käsitleda adekvaatselt keskkonna probleeme on tarvis mõista ainete ringlust looduses Süsiniku ringlus looduses: läheb õhku autodest, lõketest, tehastest, majadest; taimede fotosüntees; CO2 ringlus ookeanite ja atmosfääri vahel; karbonaatide settimine ookeanide põhja; lubjakivi kihtide tekkimine põhjakihtides. Seotus ehitusega- nt. materjalide tootmisel tehastes eraldub õhku CO2, samas ookeanide ja
erinevus detailide vahel. Väiksem müra Silindrid üksteisele lähemal ning jäigema ploki võimalus Veepumba ja ventilaatori väike võimsustarve Puudused: Leket oht Pikem soojenemisaeg Katlakivi Max temp piiratud Erimeetmed jahutusvedeliku külmumise vastu vajalikud 2.Kuidas üldiselt on lahendatud jahutusvedeliku ringlus mootoris (st. suund, kuhu suunatakse radiaatorist tulev vesi jne.)? Radiaator-blokk-blokikaas-radiaator 3. Millisel eesmärgi kasutatakse jahutussüsteemis termostaatklappi? Suure ja väikese ringi lülitamiseks. Et mootor soojaks käiks on kasutusel väike ringe ning ca 80“C juures lülitub ümber suurele ringile. 4. Kui suur on ligikaudu jahutussüsteemi juhitud soojushulk? 5. Kui suur on radiaatorisse mineva ja sealt tuleva jahutusvedeliku temperatuuride vahe? 5-7“C 6
juhtimisel. Rahavoog on seotud kauba ostmisel seotud maksetega. Rvoog liigub vastupidises suunas. Logistika arengule ja kasutusele kaasaaitavad tegurid: geograafilised erinevused, spetsialiseerumine, tehnoloogia areng, poliitiline ja sõjaline mõju, sotsiaalne suhtlemine, keskkonnakaitse ja ökoloogia probleemid. Logistika tekkimise põhjus on, et arenenud riikide majanduses oli tekkinud olukord, kus kapital oli külmutatud varudena ladudesse, mille tõttu kapitali ringlus oli aeglane. Laod olid täis, loodi üha uusi ladusid. Kõik see nõudis raha ja investeeringuid. Raha peab aga ringlema ja võimalikult kiiresti. Lükkamise põhimõte ( Push Start): 1. Jaotuse eri staadiumites on palju ladusid 2. Iga eelnev aste lükkab järgmise astme laod kaupa täis; sünnib kohustus müüa 3. Ladudes rikneb ja vananeb ohtrasti tooteid 4. Ostetakse suurte partiidena ja harva 5. Põhilised on müügiprognoosid 6
lämmastikust; (3) loomad vajavad orgaaniliste ühendite ja valkude lämmastikku; (4) prgaanilise aine lagunedes vabanevat ammoniaaki võivad jälle kasutada taimed ja mikroobid; (5) suurem osa vabanevast ammoniaagist allub nitrifikatsioonile; (6) nitraadid on taimedele kasutatavad lämmastikuallikad, nende toel toimub denitrifikatsioon. Fosforiringe Fosfor on tähtis elusainet moodustav element ja tema aineringe on üks olulisemaid kogu biosfääris. Fosfori ringlus käib tavaliselt läbi vee, mulla ja setete. Fosforiühendid vabanevad kivimite ja setete kulumise tagajärjel. Suur osa fosforiühenditest esineb tahkel kujul maakoores ja ookeani setetes. See on vees rahkesti lahustuv, mille tulemusena kahandab see hüdro- ja litosfääri vaheliste voogude intensiivsust. Atmosfääri osalus fosforiringes on väike. Peamine fosforit sisaldav mineraal looduses on apatiit. Kivimite murenemisel ja mikroorganismide vahendusel seotakse fosfor mulla koostisesse
- tõendi saaja perekonna- ja eesnimi - tõendi saaja elukoht - tõendi sisu - tõendi vastuvõtja allkiri Saabunud dokumendid -Saabunud posti võetab vastu sekretär. -Dokumentide originaalid säilitatakse sekretäri juures -Dokumentide läbivaatamise tulemused kajastatakse resolutsioonis. Resolutsioon peab sisaldama selle töötaja nime, kellele dokument suunatakse, vajadusel ka tähtaja, resolutsiooni kirjutaja allkirja ja kuupäeva. Väljasaadetavad dokumendid -Väljasaadetavate dokumentide ringlus hõlmab dokumendi koostamist, vormistamist, signeerimist ja väljasaatmist. -Dokumendid saadetakse välja sekretäri poolt. Dokumentide säilitamine -Dokumentide süstematiseerimise, säilitamistähtaegade määramise ning dokumentide hulga ja asukoha arvestuse aluseks on toimikute loetelu, mis hõlmab kõiki kooli tegevuse dokumenteeritavaid lõike. -Pärast asjajamisaasta lõppemist valmistatakse dokumendid ette säilitamiseks ja kasutamiseks.
Praktikumi eesmärgiks on tutvuda mootori jahutussüsteemiga, kinnistada teoorias omandatut, tutvuda konkreetse mootori ehitusega sooritada mõõtmised ja analüüsida töö tulemusi. Töövahendite hulka kuuluvad osandatavad mootorid, tööriistakomplekt, mõõtevahendid ning autotootja koostatud juhtmaterjal. Praktikumis kasutatavaks autos on Toyota Celica 4A-FE. Jahutussüsteemi plokkskeem Veepump - Suur ringlus (Termostaat avatud) - Väike ringlus (Termostaat suletud) Mootor Termostaat Radiaator Joonis 1. Jahutussüsteemi plokkskeem Soojuse jagunemine mootoris Kõige kõrgem temperatuur on põlemiskambris. Soojus liigub läbi kolvi ja kolvirõngaste silindri seintele, mida jahutab jahutussärgis voolav jahutusvedelik. Jahutusvedelik juhib
6.4.12 E-kiri ............................................................................................................61 2 Lidia Feklistova 7 Dokumendiringlus........................................................................................................63 7.1 Saabuvate dokumentide ringlus ...........................................................................63 7.2 Väljasaadetavate dokumentide ringlus ................................................................63 7.3 Sisedokumentide ringlus......................................................................................64 8 Personalidokumendid...................................................................................................65 8.1 Avaldus ......................................
mügaraid kindlatel liblikõieliste taimede juurtel. Mügaras seostunud lämmastik antakse edasi taimedele aminohapete kujul. Mügarbakterite ja peremestaime(-de) vahel on sümbiootilised suhted. Bakterid saavad taimedest vajalikke orgaanilisi ühendeid (suhkruid, happeid) ning annavad vastu seotud lämmastikühendeid, mis on moodustunud gaasilisest lämmastikust (N2). 25. Mikroobid fosfori muundajatena ja fosfori ringlus looduses. Fosfor satub mulda taime- ja loomajäänustega, ning keemilste ühenditena (väetistena). Suurt osa orgaanilise fosfori reservi ei saa taimed omastada. Mikroobid peavad orgaaniliseaine lõhustama, viima anorgaanilisse vormi. Kõigepealt deposforüülitakse nukleotiinhapped->letsitiin. Orgaanilise fosfori ühenditest võtavad osa nt pseudomonas spp, ja bacilluse spp, aga ka hallitusseente penicillumi spp ja aspergillus spp
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
