Abd al-Wahid ibu Zayd(suri 750) asutas esimesena sufi kloostri Mar Abadan Iraanis, millel oli ka kindluse funktsioon. Asus jõe ääres, pidi kaitsma jõge piraatide eest. Marokos hakati selliseid ehitisi nimetama ribat'eks. Sufi on võtnud justkui ülesandeks siin maailmas jõuda juba paradiisi. Naissufi Rabi'a al-'Adawiyya (801) tõi sisse armastuse aspekti. Bagdadi koolkond: Harit ibu al-Muhasibi (suri 857) Bagdadi koolkonna rajaja. Nende jutlustest osa on laiemale ringile enesealnalüüsi(sufismi) teemadel ja teine osa kinnisele ringile vaid suuliselt. Seisundid: 1) joobumus ja 2)kainus mingil hetkel peaks askeesi jälgides tekkima hetk joovastust ja kohe järgnema kainus. See joovastus peaks olema jääv. See kulminatsioon saabus Mansur al-Hallaj (suri 922): ,,Mina olen tõde" (ana ala-hagg).Ta mõisteti surma, kuid mitte ainult nende lauste tõttu, vaid ta ei tahtnud kinni pidada kinnise ringi põhimõttest mitte teistele asju välja rääkida.
Lingvistilise strukturalismi ühisjooned 1. vastandatus noorgrammatikutele 2. keelt vaadeldakse ja uuritakse kui struktuuri 3. keele sünkrooniatasandi uurimine on keeleteaduse põhiülesanne 4. püüd uurida ja kirjeldada keelenähtusi kui erilist nähtust 5. lingv. analüüsi formaliseerimine, obj. analüüsi ja kirjeldusmeetodite otsingud 6. keele struktuurne stratifikatsioon ja tasandi mõiste Jakobson Jakobsoni algseks uurimusalaks on nagu Praha ringile kohane eelkõige foneetika. Fonoloogia arenemine ajas. Erinevalt de Saussure'ist peab tema vajalikuks näha seost foneemide ja tähistaja vahel. Jakobson toob ära kaks aspekti: · Tähistaja ja tähistatava seost nimetab ta külgnevuseks(contiguity) ning see baseerub välisel faktoril. · Seos sarnasuse (similarity) põhjal on tingitud keele sisemisest faktorist.
a) regulatiivsed (määravad õigused ja kohustused) H-D b) õigust kaitsvad (juriidiline vastutus õiguse rikkumise puhul) H-D-S või H-S 2) Õigusliku ettekirjutuse iseloomu järgi a) kohustavad b) keelavad c) õigustavad e. lubavad või volitavad 3) Subjektide ringi järgi a) üldised - suunatud k6igile b) spetsiaalsed - isikute konkreetsele ringile 4) Ettekirjutuse kohustuslikkuse järgi a) imperatiivsed e. kategoorilised b) dispositiivsed - jätavad pooltele õiguse määratleda õigusi ja kohustusi ning võimaliku riikliku lahendi variandi, kui pooled pole otsustanud teisiti c) soovitavad e. juhendavad · Eriliigitused: a) definitsiooninormi e. legaaldefinitsioonid b) era ja avaliku õiguse normid
while (kontrolltingimus)
lause;
while lause väärtustab kõigepealt kontrolltingimuse, saades väärtuseks false
väljutakse while lausest ja liigutakse edasi programmi järgmisse lausesse. Kui
väärtuseks on true, siis täidetakse lause, mis kuulub while tsüklissse. Peale lause
täitmist asutakse uuesti while tsükli algusesse. Väärtustatakse taas kontrolltingimus,
kui väärtuseks on false siis väljutakse while tsüklistst, kui true siis täidetakse lause ja
asutakse uuele ringile. while tsüklit täidetakse nii kaua kuni kontrolltingimuse
väärtuseks saab false. Näide:
x = 0;
while ( x < 10 ) {
document.write (x + "
");
x++;
}
Siin näites täidetaks while tsüklit nii kaua kuni x -i väärtus ei ole enam väiksem, kui
10.
do/while lause/tsükkel. Alates versioonist JavaScript 1.2 toetab JavaScript do/while
lauset. See tsükkel on sarnane eelmise while tsükliga. Vahe on selles, et siin
testitakse kontrolltingimust tsüklis viimasena
1. NORMATIIV- ja MITTE-NORMATIIV AKTI ERINEVUSED Normatiivakt: · Suunatud objektiivse õiguse kehtestamisele · Sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid ehk õigusnorme Mittenormatiivne õigusakt: · Annab subjektiivsed õigused ja paneb kohustused konkreetsele subjektile või määratletud subjektide ringile · Ei sisalda õigusnorme, vaid rakendavad neid( N: kohtuotsus, ametisse nimetamine, autasustamine jne.) 2. EV NORMATIIVAKTIDE SÜSTEEM Normatiivaktid moodustavad hierarhilise süsteemi, milles kõrgeimaks aktiks on seadus. Seadus on normatiivakt, mis on vastuvõetud riigivõimu kõrgeima parlamendi poolt või rahvahääletusel.Kõik muud õigusaktid peavad olema seadusega kooskõlas. Seadused liigitatakse oma juriidilise jõu järgi:
korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja. Rentnik on · Mittenormatiivne õigusakt: kohustatud maksma selle eest tasu (renti). Liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud · Annab subjektiivsed õigused ja paneb kohustused konkreetsele müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja subjektile või määratletud subjektide ringile kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme · Ei sisalda õigusnorme, vaid rakendavad neid, kohustades kasutamise eest tasu. Litsentsilepinguga annab üks isik konkreetset isikut konkreetseks käitumiseks ( N: kohtuotsus, (litsentsiandja) teisele isikule (litsentsisaaja) õiguse teostada ametisse nimetamine, autasustamine jne.) intellektuaalsest varast tulenevaid õigusi kokkulepitud ulatuses ja PÕHISEADUS
tarbijakaitset käsitletavates ettepanekutes võtab komisjon aluseks kaitstuse kõrge taseme, eriti võttes arvesse kõiki uusi teadlikel faktidel põhinevaid suundumusi. EL ühtne siseturg ja tarbijakaitse Vastavalt EÜ asutamislepingule kujutab Euroopa Liidu siseturg endast sisepiirideta ala, kus on tagatud kaupade ja teenuste vaba liikumine ning asutamisvabadus. Konkurentsivabadus võimaldab ettevõtjatel pakkuda oma kaupu ja teenuseid laiale tarbijate ringile võrdsetel tingimustel kõigis Ühenduse liikmesmaades. Suurem konkurents võimaldab tarbijatele suurema valikuvõimaluse ja soodsamaid hindu. Ühtse siseturu piirides toimib vabakaubandus, mille korral kaupade ja teenuste vaba liikumist liikmesriikide vahel ei takistata. Teoreetiliselt peaks vabakaubandusreziim olema tarbijale kasulik, sest see soodustab kaupade ja teenuste pakkumist laias valikus. Tarbijapoliitika tegevuskava 2007-2013
kohalikud, kui ka Kremli taustaga Venemaa ärimehed. Moskva lootuseks oli Ukraina tehased odavalt hiljem üles osta. Kuid Kutsma võimule viinud ,,noored hundid", Kiievi, Dnipropetrovski, Harkivi, Donetski ärimehed, ei finantseerinud teda mitte selleks, et pärast võitu jagada oma vara Kremliga. Nendel olid teistsugused huvid: Ukraina majanduse uued peremehed kavatsesid koos Kutsmaga kamandada riiki, jagades omandi ära võimule lähedal olevate isikute ringile. Selleks oli vaja Ukrainast stabiilsust. Uus president tundus neile olevat rahuliku elu garantii. (Popov) Ajalugu vaadates võib kokkuvõtlikult nentida - Kutsma trumpas oma kavalusega võimule saades kõik üle. Keda võimule lähemale tuua, aga keda sealt eemaldada emigratsiooni või türmi seda otsustas tema isiklikult. Nii keeleliselt, kui kultuuriliselt kaheks lõhestunud Ukrainas ei tundunud Kutsma ajal venekeelne elanikkond repressioone,
Organismide keemiline koostis Ainete jagunemine: 1. Anorgaanilised ained (eluta loodus) - vesi - anorgaanilised ühendid (happed, alused, soolad) 2. Orgaanilised ained (elusloodus) - valgud - lipiidid - sahhariidi biomolekulid - nukleiinhapped (DNA, RNA) - madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid (aminohapped, vitamiinid, hormoonid) Rakkudes on kõige enam: hapnikku, süsinikku, vesinikku, lämmastikku. Vesi Vee molekulis on polaarne kovalentne side. Vesiniksidemed tekivad ja lagunevad. Kui vesiniksidet poleks, oleks vesi gaasilises olekus. Klaster vesinikside seob omavahel kokku üksikud vee molekulid, mille tulemusel moodustuvad erineva arvuga vee molekulide kogumid. Hüdrofiilsus aine omadus lahustuda vees. Hüdrfoobsus aine omadus mitte lahustuda vees. Hüdratatsioon keemilise ühendi liitumine veega. Deh...
jagatakse vastastikku vajalikku teavet. Suhetele orienteeritud tegevustes arenevad empaatia, positiivsed tunded ja grupi kohesiivsus. Koostöö - siin ilmneb täielikult, kui hästi grupp suudab oma ülesandeid täita. Grupiliikmed tunnetavad hästi üksteise rolle. Mõistetakse, et vastastikune abi on vajalik, ja osatakse seda sobivalt pakkuda. Grupp keskendub eesmärkide saavutamisele, grupp on kokkuhoidev, toetav. Lõpetamine või uuele ringile minek - grupi dünaamika on vastavuses teatud keskkonna- omadustega. Kui keskkonnamuutused löövad grupi normisüsteemi sassi, regresseerutakse lühiajaliselt tagasi ,,tormamise" faasi. Kui grupp ei tule muutustega toime, minnakse lahku. See arengutase ilmneb eriti siis, kui grupilt oodatakse või nõutakse ülsande (tähtajalist) lõpetamist. Sisemine areng sõltub grupi küpsusest, ja üldiselt see tegevuse käigus kasvab. Küpseks võib
Mageveesüsteem koosneb madalatemperatuurilisest ja kõrgetemperatuurilisest tsirkulatsioonist. Madalatemperatuuriline vesi pumbatakse läbi ülelaadimisõhu jahuti ja läbi õlijahuti, seejärel läbi termostaadi, mis suunab jahutusvee madalatemperatuurilise vee jahutisse (fotol) või uuele ringilemasinasse. Kõrgetempera-tuuriline vesi pumbatakse läbi silindriploki, silindrikaante ja turbiinide, kust läheb edasi läbi termostaadi, mis juhib jahutusvee suurele või väikesele ringile. Mageveejahutist tuleva jahutatud vee toru on ühendatud paisupaagiga, samuti on ühendatud sellega ka ventilatsiooni kast. Peamasina kohta on üks jahutusvee paisupaak ja üks kõrgetemperatuurilise jahutusvee jahuti. Seisu ajal pumpavad eelsoojendus pumbad masinaid läbi auruga eelsoojendatud veega. Jahutussüsteemis on kaks termoregulaatorit, kõrgetemperatuurilise kontuuri termostaat Aamot tüüpi termostaat (sisaldab termostaatklappe). Madalatemperatuurilise kontuuri termostaat on
) ja isegi inimesestub (viljaneitsi, rukkineitsi, alapaljakas ja kõiksugu muud õlgnukud, eriti Lääne-Eestis kodunenud)." (Loorits 1990: 59.) 24. Iseloomusta setu Peko-kultust (osalejad, palvuste suunitlus, läbiviidud riitused, Peko kuju jne). Missuguseid paralleele leidub kultusele sugulasrahvastelt? Pekot ja temaga seonduvat infot püüti võimalikult kaua ja kavalalt saladuses hoida. Peko kuju kuulus kindlale perede ringile, mille piirides ta iga aasta peremeest vahetas. Kombestiku kekspunktis olid pidustused, kus Pekot ühiselt paluti ja teeniti. Peko- praasnikuid oli aastas kaks: kevadel ja sügisel ning nende kombed erinesid. Sügisene pidu toimus peale viljalõikust ja sellest võtsid osa ainult mehed. Pidu peeti öösel. Praasiniku öösel koguneti selle aasta peremehe poole ning iga osaline võttis kodust kaasa toidukoti. Peoruumi aknad suleti. Kahe teise mehe osavõtul tõi peremees Peko
Grupiliikmed jagavad vastastikku vajalikku teavet. Suhetele orienteeritud tegevustes arenevad empaatia, positiivsed tunded ja grupi kohesiivsus. · Koostöö - siin ilmneb täielikult, kui hästi grupp suudab oma ülesandeid täita. Grupiliikmed tunnetavad hästi üksteise rolle. Mõistetakse, et vastastikune abi on vajalik, ja osatakse seda sobivalt pakkuda. Grupp keskendub eesmärkide saavutamisele, grupp on kokkuhoidev, toetav. · Lõpetamine või uuele ringile minek - grupi dünaamika on vastavuses teatud keskkonna-omadustega. Kui keskkonnamuutused löövad grupi normisüsteemi sassi, regresseerutakse lühiajaliselt tagasi ,,tormamise" faasi. Kui grupp ei tule muutustega toime, minnakse lahku. See arengutase ilmneb eriti siis, kui grupilt oodatakse või nõutakse ülsande (tähtajalist) lõpetamist. Sisemine areng sõltub grupi küpsusest, ja üldiselt see tegevuse käigus kasvab. Küpseks võib pidada toimivat
Riigi korral on kahjud võrreldavad eelarvega, ettevõtte korral aastakäibega). Juurdepääsupiirangutega teave. - sisuliselt juurdepääs ainult konkreetsetele isikutele vajaduse alusel · S2 -- Salajane. Andmete avalikustamine häirib riigi või asutuse funktsioneerimist või rikub inimese privaatsust (riigi korral ulatuvad kahjud miljonitesse, ettevõtte korral 10% aastakäibest). Juurdepääs lubatav piiratud ringile õigustatud huvi korral. - nt mingile grupile juurdepääs · S1 -- Andmete avalikustamine võib põhjustada materiaalset või moraalset kahju. Asutusesiseseks kasutamiseks õigustatud huvi korral. - liigitame teabe asutusesiseseks · S0 -- Avalikud andmed - piiranguid pole vaja Veel kõrgem on riigisaladustele kohaldatav nõue. Eesti turvaklassid -- käideldavus · K3 -- töökindlus 99,9% (seisak kuni 10 min nädalas), lubatav reaktsiooniaja kasv
tõestuse ning hüpoteesi osas. Õigusnormide liigid 1) Õigusliku reguleerimise eesmärgi järgi: 1) regulatiivsed - määravad õigused ja kohustused; 2) õigustkaitsvad - näevad ette juriidilise vastutuse õigusrikkumise eest. 2) Õigusliku ettekirjutuse iseloomu järgi: 1) kohustavad; 2) keelavad; 3) õigustavad ehk lubavad või volitavad. 3) Subjektide ringi järgi: 1) üldised - norm on adresseeritud üldsjubektile; 2) spetsiaalsed - norm on adresseeritud vaid teatud subjektide ringile. 4) Ettekirjutuse kohustuslikkuse järgi: 1) impeartiivsed ehk kategoorilised; 2) dispositiivsed - jätavad pooltele määrata õigusi ja kohustusi + võimaliku riigi poolt kehtestatud lahenduse variandi, kui pooled ise ei ole määranud teisiti; 3) soovitavad (ka juhendavad või selgitavad). 5) Eriliigitused: 1) definitsiooninormid ehk legaaldefinitsioonid; 2) delegatsiooninormid; 3) era- ja avaliku õiguse normid; 4) normid õigusharude järgi.
Tsüklist väljuvad: 10 NADH2 molekuli viiakse hingamisahelasse (pärinevad nii H2O kui glükoosi molekulist) Enne tsüklit väljuvad: 2 H aatomit ja 1 CO2 molekul (väljub rakust ja organismist) III etapp HINGAMISAHEL Olemas 2 ATP molekuli glükolüüsist Olemas 12 NADH2 molekuli (2 glükolüüsist, 10 tsitraaditsüklist) Vajalik on hapniku olemasolu 12 NADH2 + 6O2 12 NAD + 12 H2O +36 ATP Üleliigsed vee molekulid viiakse rakust välja NAD läheb uuele ringile glükolüüsi ja tsitraaditsüklisse 12 molekuli NADH2 lagundamisel hingamisahelas saadakse 36 ATP molekuli 36 ADP + 36P 36 ATP Summaarne: 2 ATP (glükolüüsist) + 36 ATP (hingamisahelast) 38 ATP molekuli saadakse ühe glükoosimolekuli lagundamisel VIIRUSED Kui me võtame 1 milliliitri merevett, siis seal on kuni sada korda rohkem viiruseid kui baktereid! · Viirused (ladina keeles - virus "mürk") on nukleiinhappest ja valkudest koosnevad bioloogilised
Värsside autor on Archilochos, tegemist on eleegilise distihhoniga (I heksa, II penta). Ta oli ülikusoost sõjaväelane ja tema jambid räägivadki sõtta läinud noormeeste elust. 27. Millised on peamised motiivid ja teemad Sappho, Alkaiose ja Anakreoni loomingus? Millised on nende elu ja loomingu hilisemad interpretatsioonid? Kirjanduslikuks keskuseks kujunes Lesbose saar, kus räägiti aioolia murret. Sappho ja Alkaiose looming oli suunatud kitsamale ringile, kelleks olid autoriga samast ühiskonnakihist pärit aristokraadid samade poliitiliste eelistustega mehed Alkaiose puhul (poliitilised motiivid) või ühiselt riitustes osalevad naised Sappho puhul (pulmalaulud ja hümnid). Seetõttu on Alkaiose ja Sappho laulude laad intiimsem. Ka Anakreoni luules tõusid esikohale joomine, noorus ja armastus. Olulisteks muutusid isiklikud elamused poeedi sõprade ring ja päevasündmused, hetkemeeleolud.
Õiguse üldakt loob nii objektiivset kui ka subjektiivset õigust . Nt haldusakti olemuslikuks tunnuseks olev üksikjuhtumi reguleerimine ei tähenda seda, et akti adressaatide ring oleks selle aktiga kindlaks määratud. Üksikjuhtumi reguleerimisega võib olla tegemist ka siis, kui regulatsiooni adressaatide ring õigusaktist otseselt ei nähtu. Selline haldusakt, mis on antud üksikjuhtumi reguleerimiseks, kuid adresseeritud määramata isikute ringile, on üldkorraldus. Üldakt (täitmiseks kõigile) - seadused, määrused, eeskirjad (rahvusvahelised konventsioonid, EL direktiivid) Õiguse üksikakt reguleerib üksikjuhtumeid, täitmiseks konkreetsele subjektile, milleks on leping, haldusakt ja kohtuotsus, korraldused ning käskkirjad. Kirjelda põhimõtet, õigusaktil peab olema formaalselt õiguspärane sisu. Seaduse tunnused. on õigusteaduse mõistes üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja
pakutavate tagatiste, garantiide, toetuste ja sihtotstarbeliste tagasimakstavate rahaliste vahendite kaasamine ja nende vahendamine; 5. krediidiasutuse, finantseerimisasutuse või kindlustusandja poolt pakutavate tagatiste, garantiide ja muude tagasimakstavate rahaliste vahendite kaasamine ja nende vahendamine; 6. nõustamine majandustegevust puudutavates küsimustes; Kindlaksmääramata isikute ringile võib hoiu-laenuühistu osutada: · valuutavahetusteenuseid; · rahasiiret ning teisi makseteenuseid vastavalt makseasutuste ja e-raha asutuste seaduses sätestatule. Sisseastumismaksu ja osamaksu tasumine Hoiu-laenuühistu asutajad peavad sisseastumismaksu ja osamaksu tasuma täielikult rahas asutamislepingus nimetatud Eesti krediidiasutuses avatud kontole enne hoiu-laenuühistu äriregistrisse kandmise avalduse esitamist, kui asutamislepingus ei ole ette nähtud varasemat
Ettevõtja saab valida vaid ühe raamatupidamistavadest: · Eesti hea raamatupidamistava, mis sobib enamasti Eesti väiksematele ja keskmistele ettevõtjatele. Samuti Eesti kapitalil baseeruvatele ettevõtetele, st omaikud on Eesti residendid; · Rahvusvahelised finantsaruandluse standardid, mida kasutavad suuremad ettevõtjad. Samuti väliskapitali baseeruvad ettevõtjad, kelle aruandlus ning informatsioon peab olema emaettevõtjale või omanike ringile sobivas vormis [1 : 32-33]. Ettevõtja peab kasutama samu arvestuspõhimõtteid järjepidevalt. Muuta cõib neid vaid alljärgnevatel juhtudel: · Arvestuspõhimõtte muutus on tingitud uuest või muudatusest Raamatupidamise Toimkonna juhendist, raamatupidamise seaduses või IFRS (IAS) standarditest; · Uus arvestuspõhimõte võimaldab objektiivsemalt kajastada raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit ja majandustulemust [1 : 33]. 1
Väljuvad: 10 NADH2 molekuli -> viiakse hingamisahelasse (pärinevad nii H2O kui glükoosi molekulist). Enne tsüklit väljuvad: 2 H aatomit ja 1 CO2 molekul (väljub rakust ja organismist). III etapp: Hingamisahel: Olemas 2 ATP molekuli glükolüüsist. Olemas 12 NADH2 molekuli (2 glükolüüsist, 10 tsitraaditsüklist). Vajalik hapniku olemasolu. 12 NADH2 + 6O2 -> 12 NAD + 12 H2O + 36 ATP. Üleliigsed vee molekulid viikase rakust välja. NAD läheb uuele ringile glükolüüsi ja tsitraaditsüklisse. 12 molekuli NADH2 lagundamisel hingamisahelas saadakse 36 ATP molekuli. 36 ADP + 36 P -> 36 ATP. Summaarne: 2 ATP (glükolüüsist) + 36 ATP (hingamisahelast) -> 38 ATP molekuli saadakse ühe glükoosimolekuli lagundamisel. Viirused: Kui me võtame 1 mm merevett, siis seal on kuni sada korda rohkemviiruseid kui baktereid. Viirused – nukleiinhappest ja valkudest koosnevad bioloogilised objektid, millel puudub
SISSEJUHATUS ÕIGUSESSE Sotsiaalsed normid Sotsiaalsed normid: kujunevad ajalooliselt üldise iseloomuga käitumisreegel, mis reguleerib inimeste käitumist suhtlemises omavahel ja mitmesuguste kollektiivsete subjektidega - kõlblus (moraal)-tuleb meie seest/ kuidas minu jaoks on eetiline?; Moraali normid – mingis inimeste kollektiivis või kogu ühiskonnas käitumisreeglite tunnustatud kõlblus põhimõtted - tava- norm/kombed, aga tava ei muuda õigust. Tuleb ühiskonnast- Kuidas organisatsioonis on kombeks., aga ei ole kirjalikult fikseeritud; Tavad – harjumusele põhinev käitumisreegel. Tema olemus on lähedane moraali normidele. Tavade hulka kantakse sageli ka traditsioonid. - õigus- kirja pandud normid, mis reguleerivad kuidas end käituda, mis olukorras Kõik 3 on omavahel seotud! Õiguse mõiste määratlus Õiguse mõiste on- riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide süsteem käitumise reguleerimiseks või käitumiseks ja mille nõue...
Töötu Töötu on inimene, kes soovib tööd teha ja on võimeline tööd tegema, kuid kes ei leia tööd. 69. Äriplaan *Äriplaan on majanduses äriidee teostamise kirjeldus, mille eesmärk on testida teoreetiliselt äriidee toimivust enne selle praktilist teostama asumist. Äriplaani võib määratleda kui ettevõtja meeskonna dokumenti firma juhtimiseks ja/või investorite kaasamiseks. Tegemist on ennekõike kommunikatsioonivahendiga, mis on mõeldud info edastamiseks laiale inimeste ringile: rahastajatele, võimalikele äripartneritele, kaastöötajatele, mõjukatele firma peakorter ametnikele ja paljudele teistele. *Plaan on ettevõtja tahteavaldus, konkreetne kirjeldus, mida ta soovib saavutada ja kuidas ta teostab oma eesmärgid. Äriplaani koostamine aitab ettevõtjal läbi analüüsida muuhulgas kõik ohutegurid, et kavandada õigeaegselt ohtude vältimise meetmeid ja suurendada õnnestumise võimalusi. Äriplaan on üks juhtimise instrumentidest. Äriplaanis kajastub
Seadlus ehk dekreet on Eesti Vabariigi presidendi normatiivne õigusakt, sisult seaduse jõuga õigusakt. Määrus täidesaatva võimu organi õigusakt, mis juriidilise jõu poolest on seadusest ja riigipea õigusaktist madalama õigusjõuga. 18. Üksikakt. Üksikakti mõiste. Otsus. Käskkiri. Korraldus. Üksikakt annab subjektiivsed (ainult subjektile kuuluvad) õigused ja paneb kohustused konkreetsele subjektile või täpselt määratletud subjektide ringile. Otsus on õigusakt, mille abil ühenduse institutsioonid võtavad vastu seisukoha konkreetsete juhtumite puhul. Käskkiri on on organisatsiooni tegevust korraldav haldusakt. Korraldus on nõue või käsk, mis antakse suuliselt või kirjalikult igapäevase töö korraldamiseks ja üksikjuhtumite lahendamiseks. 19. Õigusakti ajaline kehtivus. Õigusakti ajalise kehtivuse piirid. Õigusakti territoriaalne kehtivus. Õigusakti kehtivus isikute ringi suhtes.
asjaolusid, mis ei kuulu avaldamisele, ei tohi ta, sõltumata lepingu sõlmimisest või sõlmimata jäämisest, neid asjaolusid teistele isikutele avaldada ega neid pahauskselt enda huvides ära kasutada. 10. Ofert, aktsept. Ofert on ettepanek leping sõlmida. Oferdi sisu ning olulised tingimused peavad olema piisavalt määratletud, peab sisaldama isiku tahet õiguste ja kohustuste võtmiseks ning ta peab olema esitatud kindlaks määratud isikule või isikute ringile. Aktsept on jaatav vastus oferdile, nõusolek lepingu sõlmimiseks. Et lugeda leping sõlmituks, peab aktsept oma sisult vastama oferdile. Alates aktsepti kättesaamisest loetakse leping sõlmituks ning pooltel tekib õigus nõuda lepinguliste kohustuste täitmist. Kui oferdile vastuseks saadetud tahteavaldus sisaldab võrreldes esialgse oferdiga oluliselt erinevaid tingimusi, ei ole tegemist enam aktseptiga, vaid uue oferdiga, millele teine läbirääkimiste pool
Meri tundis, et tema rahvusvahelistest suhetest oleks Eestile tulevikuski abi, nii et otsust teha oli kerge. Alguses paistis, et Rüütel võidab kohe esimeses ringis, aga valimiste lähenedes hakkas ilmuma veel kandidaate. Lisaks Merile ja Rüütlile pretendeerisid presidendiks ka Eesti tuntumate teisitimõtlejate hulka kuulunud Lagle Parek ja väliseestlane, politoloogiadoktor Rein Taagepera, kes oli ka valimisseaduse autoreid. Rüütel läks esimesele ringile soosikuna, kuid Taageperale ja Parekile anti nii palju hääli, et ükski kandidaatidest ei saanud lihthäälteenamust. Teisele ringile pääsesid Rüütel ja Meri. Valimiste võitja Isamaa oli parlamendis juhtpositsioonil, lisaks andis Taagepera oma toetajate hääled Merile. Nii tekkis enamuse koalitsioon, kelle toel Meri võitis hääletuse 59:31. Lennart Merist oli saanud Eesti Vabariigi president. Oleks võinud ka teisiti minna. "Elu on täis paradokse. Ega Meri eriti õnnelik olnud,
autoriteedile, ettekirjutusena, milline peab olema, ei tohi olla või võib olla inimese käitumine. 2) Õigusnormi täitmine tagatakse riigi sunniga, teda kaitseb riik. Kui mõni ühiskondliku suhte subjekt ei täida õigusnormi nõudeid, viib riik need ellu tema käsutuses olevate vahenditega, kohaldades vajaduse korral õigusrikkuja suhtes ka riiklikku sundi. 3) Õigusnorm on üldkohustuslik käitumisreegel. Kõik sotsiaalsed normid kui üldise iseloomuga reeglid on teatud subjektide ringile täitmiseks kohustuslikud. Kuid seose tõttu riigiga on õigusnormude kohustuslikkuse aste teiste sotsiaalsete normidega võrreldes kõrgem, nende toime hõlmab kõiki antud ühiskondliku suhte liigist osavõtjaid, nende rikkumise eest kohaldatavad mõjutusvahendid on aga karmimad (mõnes riigis kuni surmanuhtluseni). 4) Õigusnorm annab suhte liigist osavõtjatele subjektiivsed juriidilised õigused ja paneb neile subjektiivsed juriidilised kohustused
õigusakte sõltumata nende nimetusest. Õiguse üldakt loob nii objektiivset kui ka subjektiivset õigust. Nt haldusakti olemuslikuks tunnuseks olev üksikjuhtumi reguleerimine ei tähenda seda, et akti adressaatide ring oleks selle aktiga kindlaks määratud. Üksikjuhtumi reguleerimisega võib olla tegemist ka siis, kui regulatsiooni adressaatide ring õigusaktist otseselt ei nähtu. Selline haldusakt, mis on antud üksikjuhtumi reguleerimiseks, kuid adresseeritud määramata isikute ringile, on üldkorraldus. Üldakt (täitmiseks kõigile) - seadused, määrused, eeskirjad (rahvusvahelised konventsioonid, EL direktiivid) 38. Õiguse üksikakt Õiguse üksikakt reguleerib üksikjuhtumeid, täitmiseks konkreetsele subjektile, milleks on leping, haldusakt ja kohtuotsus, korraldused ning käskkirjad. 39. Kirjelda põhimõtte õigusakt peab olema formaalselt õiguspärane sisu 40. Seaduse tunnused
otsimisega tegelevatele firmadele ja lõpuks veel töötajaid välja õpetada, eelistavad ettevõtjad maksta juba seesolijatele kõrgemat palka, mis süvendab veelgi töötust. 2) Ametiühing sõlmib tööandjatega pikaajalisi palgalepinguid. Nüüd, kui töötus on suhteliselt kõrge, jäävad paljud ametiühinguliikmed töötus ja langevad ametiühingu kaitsva tiiva alt välja. Ametiühin läheb uuele läbirääkimiste ringile juba väiksema töötajate arvuga. Palj tõuseb jälle, osa jääb jälle töötuks jne. Tulemuseks on töötuse kasv. 77. Kuidas saaks vähendada (a) siirdetöötust, (b) struktuurset töötust? Siirdetöötust: lühendada töö otsimise aega, parandada tööturu infosüsteemi, pakkudes koolitust või luue ajutisi töökohti regioondes, kus sesoonne töötus on väga kõrge. Struktuurset töötust: 78
läbisaamine klassikaaslastega olulisem, kui suhted õppejõududega. Kõige rohkem on stressi seosed tõrjutusega ning enda suhtes tuntud õpilaste ja õpetajate vaimse vägivallaga. Kui klassis käib õpilane, kes teistest erineb : jõult, tarkuselt, suhtlemisoskuse või riietuse poolest, muutub tema elu väljakannatamatuks. Teda narritakse, kiusatakse ja mis veel hullem – kasutatakse vägivalda. Selline laps on paraku olemas peaaegu igas klassis. Nüüd tekib küsimus suurele ringile - Miks peavad lapsed kedagi kiusama? Sellele küsimusele kahjuks on raske vastata, seda teab iga laps ainult ise. (miksike.ee 14.02.2017) 6 2.1. Koolistressi põhjused Kui tihti on inimesed ärganud keset ööd higisena, kuna muretsetakse pidevalt mingi probleemi pärast, millega peab silmitsi seisma tulevikus? Kui sageli ollakse mõne toredas situatsioonis ning siis järsult mõtlema hakatud oma probleemidele? Tõenaoliselt on see
kokku). Tegeleb ka firmade restruktureerimisega, konsulteerib seda tegevust, aitab hinnata ettevõtete väärtust. kommertspank - tavaline pank. Muudab tegevusetu kapitali tegutsevaks kapitaliks. Osutab erinevaid teenuseid, maksete vahendamist. Reguleeritud krediidiasutuste seadusega. · Muud rahandusasutused hoiu- ja laenuasutused (hoiupangad ja krediidiliidud) - orienteeruvad kitsale teenuste ringile, omavad kitsast klientuuri või tegelevad kitsas majandussektoris. Baseeruvad osanike kapitalil. Hoiupangad on kommertspankadest väiksemad, suunatud eraisikutele. lepingulised hoiustamisasutused - kindlustusettevõtted ja pensionifondid. investeerimisfondid - ühisteks investeeringuteks moodustatud vara kogumid, mille eesmärgiks on tulu teenimine. Investeerimisfondid paigutavad osakute väljalaskmisest
mille õiguslikud tagajärjed saabuvad ka õigusega mittereguleeritud juhusele. Otsustuse tegemiseks vajalikud eeldused on sarnased. Õiguse analoogia - puhul ei lähtuta aga õigusnormist, vaid paljudest objektiivse õiguse normidest, õigusprintsiipidest. Üldakt ehk õigustloov akt - Üldakt on riigi poolt kehtestatud, erilises korras vastu võetud dokument, mis sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid ja kehtib laiale ja täpselt piiritlemata isikute ringile. Seadus, seadlus, määrus. Üksikakt - Üksikakt annab subjektiivsed (ainult subjektile kuuluvad) õigused ja paneb kohustused konkreetsele subjektile või täpselt määratletud subjektide ringile. Üksikaktid ei sisalda õigusnorme, vaid rakendavad neid, kohustades konkreetset isikut konkreetseks käitumiseks. Üksikaktide liigid otsused, käskkirjad, korraldused, ettepanekud. Otsused - Otsuseid võtavad seadustest tulenevalt üksikaktidena vastu oma pädevuse piires
· Elektroonilise muusika teke ja sellega seotud uus kõlamaailm (Karlheinz Stockhausen) · Eeskujud pärast II maailmasõda: Bartok, Stravinski, Hindemith. · Messiaen ja Luigi Dallapiccola esindasid mõõdukat modernismi. · Avangardistid (Boulez, Ligeti) otsisid uusi teid. Muusika jagunes: kontserdisaalide muusikaks ja festivalide muusikaks. Esimesele oli omane laiem kuulajaskond, traditsioonilised zanrid ja vormid, mõõdukas modernism. Festivalidel kõlas kitsamale spetsialistide ringile mõeldud avangardistlik muusika. Esimesed moodsa muusika festivalid olid: Donaueschingenis (alates1921 ja 50)Darmstadtis (1946). "Varssavi sügis" (alates 1956), mis mõjutas eesti noori heliloojaid. Pierre Boulez (1925) Üks olulisemaid XX sajandi heliloojaid ja dirigente. Sündis 25.märtsil 1925 Kesk- Prantsusmaal Montbrison/Loire´is.. 1945 ilmusid "3 psalmoodiat klaverile", kus avaldus Messiaenile omane modaalsus, millest ta hakkas edaspidi kiiresti eemalduma
Seitsmekümnendate aastate lõpuks oli tekkinud Apelsini kõrvale ka teine ansambel Rock Hotel ja kuna esinemised läksid aina tihedamaks, siis tuli otsustada ühe kasuks. Selleks oli Rock Hotel, mille muusika oli südamelähedasem ning mille, kui harrastusansambli, kõrvalt jäi aega ka teistlaadset muusikat laulda. (ibid: 73-74) Kaheksakümnendate alguses oli Ivo Linna Eestis vajalikum, kui kunagi varem, kuna Tõnis Mägi ja Jaak Joala olid läinud n.-ö. suurele ringile ning mitmed vanema põlvkonna lauljad olid aktiivsest kontserttegevusest tagasi tõmbunud. Seetõttu oli kodus vägesid väheks jäänud, kuid kontserte, mis esitamist vajasid, jätkus. Ta interpreteeris erinevates stiilides lugusid ikka maitsekalt ja säraga. Ivo Linna juhtis teles ka mitmeid saateid. Ta suhtles avalalt ja lihtsalt publikuga ning oli ikka vaimukas. Selle pärast teda armastatigi. (ibid: 74)
inimese käitumine. Riigist lähtumine on õigusnormi määravaks spetsiifiliseks tunnuseks, teised tunnused tulenevad suuresti sellest. 2)Õigusnormi täitmine tagatakse riigi sunniga, teda kaitseb riik.Õigusnormide täitmise tagamiseks on igas riigis loodud erilised organid, nagu politsei, prokuratuur, kohus jm, mis kokku moodustavad õiguskaitseorganite süsteemi. 3) Õigusnorm on üldkohustuslik käitumisreegel. Kõik sotsiaalsed normid kui üldise iseloomuga reeglid on teatud subjektide ringile täitmiseks kohustuslikud. 4)Õigusnom annab suhte liigist osavõtjatele subjektiivsed juriidilised õigused ja paneb neile subjektiivsed juriidilised kohustused. 5)õigusnorm on formaalselt määratletud reegel. Õigusnormi formaalne määratletus tähendab, et õigusnorm peab olema täpselt fikseeritud õigusallikas, nt sõnastatud õigusaktis. ÕIGUSNORM on riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud
keskpunkti läbivatest, valgetest joontest ("vuntsidest") tagapool. Võistleja esimest kokkupuudet ringi äärisega või maapinnaga väljaspool ringi loetakse ringist lahkumise hetkeks. Mõõtmised: Kõigil heitealadel mõõdetakse tulemused 0,01 m täpsusega. Tulemused ümardatakse alati väiksema täissentimeetrini. Iga õnnestunud katse mõõdetakse kohe peale selle sooritamist: kettaheites - võistlusvahendi esimese maandumisjälje ringile lähimast punktist kuni ringi äärise siseservani, mööda maandumisjälge ja ringi keskpunkti ühendavat sirget; Tähised: Sektorijoone välisääre taha võib asetada selgelt eristuvad, kõigi võistlejate parimaid tulemusi märkivad lipud või tähised. Arusaadava lipu või tähisega märgistatakse ka kehtiv maailma-, vajadusel maailmajao-, riigi- või võistluste rekordtulemus. Ketas: Ketta raskus: naised, naisjuuniorid, tüdrukud: 1,0 kg; poisid: 1,5 kg; meesjuuniorid: 1,75 kg; mehed:
ettevõtte ei saaks kahjustada selle läbi. Fayoli järgi on tegu arusaamatuste lahendajaga. Juht peab tegema kindlaks probleemi, milleks on Hollandi kliendi soov mitte maksta nii kõrget transpordi hinda ja tehakse kindlaks võimalused, kas ettevõttel on võimalik omahinnaga müüa seda koormat treppe ning seejärel valima mitme alternatiivsete tegevusvariantide vahel. 08.00 juht läheb tehastesse igahommikusele ringile, et suhelda ja koguda informatsiooni erinevate tehastes toimuvate toimingute kohta. Mintzbergi järgi on tegu informatsiooniga seotud rolliga. Ettevõtte juht saab informatsiooni ettevõttes toimuva kohta ja kui vaja lahendab ka probleeme kohapeal. Ta saab ja jagab samaaegselt informatsiooni ja on niiviisi praemini kursis ettevõttes toimuvaga. Fayoli järgi on tegu info koguja ja jagajaga. Ettevõtte juht edastab vajalikku
* Koordineerimine on lihtsam 11 Puudused: See sobib ainult väikeettevõtetele ja ettevõtte kasvamisel tekib vajadus teistsuguse struktuuri järele Kommunikatsioon selles struktuuris pole tõhus Otsustamine on aeglane ja bürokraatlik (väiklane, kitsarinnaline) Arvestuse pidamine ja tulemuste jälgimine läheb keerukaks Liialt kitsale ülesannete ringile keskendudes võivad töötajad organisatsiooni eesmärgid silmist kaotada Selline struktuur ei anna treenimisvõimalust 18. Lihtne struktuur Lihtne siseehitus on vähesest tegevusest tulenev üksikisikute ning nendevaheliste seoste lihtne ja paindlik kogum. Selline struktuur on omane alustavaile ettevõttetele ja väikefirmadele. Võim on koondunud ühe isiku kätte- juht, omanik või asjaundja. Ülesanded määrab kindlaks juht või asjatundja
jagatakse vastastikku vajalikku teavet. Suhetele orienteeritud tegevustes arenevad empaatia, positiivsed tunded ja grupi kohesiivsus. · Koostöö - siin ilmneb täielikult, kui hästi grupp suudab oma ülesandeid täita. Grupiliikmed tunnetavad hästi üksteise rolle. Mõistetakse, et vastastikune abi on vajalik, ja osatakse seda sobivalt pakkuda. Grupp keskendub eesmärkide saavutamisele, grupp on kokkuhoidev, toetav. · Lõpetamine või uuele ringile minek - grupi dünaamika on vastavuses teatud keskkonna- omadustega. Kui keskkonnamuutused löövad grupi normisüsteemi sassi, regresseerutakse lühiajaliselt tagasi ,,tormamise" faasi. Kui grupp ei tule muutustega toime, minnakse lahku. See arengutase ilmneb eriti siis, kui grupilt oodatakse või nõutakse ülsande (tähtajalist) lõpetamist. Sisemine areng sõltub grupi küpsusest, ja üldiselt see tegevuse käigus kasvab. Küpseks võib pidada toimivat
riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi. Õa-d võivad olla, kas normatiivsed või mittenormatiivsed. Normatiivakt ehk üldakt ehk õigustloov akt on suunatud objektiivse õiguse kehtestamisele. Sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid ehk õn-e. Mittenormatiivne õigusakt ehk üksikakt annab subjektiivsed õigused ja paneb kohustused konkreetsele subjektile või täpselt määratletud subjektide ringile. Kohustavad konkreetset isikut konkreetseks käitumiseks. Seadus, määrus, käskkiri. Millal need õigusaktid jõustuvad? Seadus on normatiivakt, mis on vastu võetud riigivõimu kõrgeima esindusorgani (parlamendi) poolt või rahva tahte vahetu väljendusena (rahvahääletusel). Põhiseadused, konstitutsioonilised seadused, lihtseadused. Jõustub 10 päeva peale Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses eneses ei ole sätestatud teisiti.
üldaktiks. Tekkis õiguse normina koos riigiga ning tema osa õiguse arengus on pidevalt kasvanud. MandriEuroopa õigussüsteemis on üldnorm peamiseks õigusnormiks. 2. mittenormatiivsed õigusaktid ehk üksikaktid . Need on sellised õigusaktid, mis annavad subjektiivsed õigused ja panevad konkreetsed kohustused konkreetsele subjektile või siis täpselt määratletud subjektide ringile. Kuna see õigusakt kehtib ainult teatud subjektile või subjektide ringile, siis neid nimetatakse ka individuaalseteks õigusaktideks. Omapäraks on see, et nad kunagi ei loo õigusnormi vaid nende ülesandeks on rakendada juba olemasolevaid konkreetseid õiguse norme, kohustades siis isikut või teatud isikuid käituma selliselt nagu õigusnorm seda nõuab. Sellisteks üksikaktideks on kohtuotsus, ametisse
käskkiri või muu õigusakt. (2) Üldkorraldus on haldusakt, mis on suunatud üldiste tunnuste alusel kindlaksmääratud isikutele või asja avalik õigusliku seisundi muutmisele. 1. materiaalne teooria rakendab riigikohus, eesotsas riigikohtu põhiseaduslikkuse järelvalve kolleegium - sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid, norm, mis loob õigusi ja kohustusi konkreetselt määratlemata ringile - abstraktne hulk juhte - HMS § 88 §88. Määrus Määrus on õigusakt, mille haldusorgan annab piiritlemata arvu juhtude reguleerimiseks. RKPJKo 10.04.2002, 3-4-1-4-02 22.06.2000, 3-4-1-7-2000 2. formaalne teooria määrusega on tegemist selle akti puhul, millele on ,,määrus" peale kirjutatud Täitevvõimu Piiramatu Avatud Suletud Individualiseeritud
pädevusele ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad peale kohustusi. Sõltuvalt isikute ringist, keda need õigused ja kohustused hõlmavad, liigitatakse õigusaktid üldaktideks ehk õigustloovateks aktideks ja üksikaktideks. Üldakt ehk õigustloov akt Üldakt on riigi poolt kehtestatud, erilises korras vastu võetud dokument, mis sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid ja kehtib laiale ja täpselt piiritlemata isikute ringile. Nt. Seadus, seadlus, määrus. Üksikakt Üksikakt annab subjektiivsed (ainult subjektile kuuluvad) õigused ja paneb kohustused konkreetsele subjektile või täpselt määratletud subjektide ringile. Üksikaktid ei sisalda õigusnorme , vaid rakendavad neid. Näited: keskkonnaministri käskkiri X. ametisse nimetamise või ametist vabastamise kohta, EV Presidendi otsus X-le armuandmise kohta, jms üksiksubjekti puudutav üksikakt. Õigusaktide hierarhia 1) P õ h i s e a d u s
käskkiri või muu õigusakt. (2) Üldkorraldus on haldusakt, mis on suunatud üldiste tunnuste alusel kindlaksmääratud isikutele või asja avalik õigusliku seisundi muutmisele. 1. materiaalne teooria rakendab riigikohus, eesotsas riigikohtu põhiseaduslikkuse järelvalve kolleegium - sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid, norm, mis loob õigusi ja kohustusi konkreetselt määratlemata ringile - abstraktne hulk juhte - HMS § 88 §88. Määrus Määrus on õigusakt, mille haldusorgan annab piiritlemata arvu juhtude reguleerimiseks. RKPJKo 10.04.2002, 3-4-1-4-02 22.06.2000, 3-4-1-7-2000 2. formaalne teooria määrusega on tegemist selle akti puhul, millele on ,,määrus" peale kirjutatud Täitevvõimu Piiramatu Avatud Suletud Individualiseeritud
Kuna swing omas siiski teatud pooldajaskonda, kujunes 1940 aastate keskpaigas jazzis olukord, kus põrkusid kahe põlvkonna ideed. Nn. mainstream'is (ingl. k. peavool) jätkasid vanemad muusikud-noored bebopi mängijad võtsid aga pikkamisi tagasi juhtpositsiooni, mis new orleansi jazziz oli kuulunud nendemustadeleeelkäijatele. Ühtlasitähistab agabebop'ivõitka jazzmuusika massilise populaarsus lõppu. Muusika, mida ei mängitud enam tantsuks, vaid oli mõeldud juba kitsamale ringile, ei suutnud püsida levimuusika keskpunktis. Vabanenud koha hõivas rütmiblues ja selle hilisem vorm rock'n'roll. 13. COOL, HARD BOP (viiekümnendad) Neli-viis aastat peale oma plahvatuslikku ilmumist muutus bebop taltsamaks. Tema lärm akusele m õjus vastukaaluks neljaküm nendate aastate lõpuks esilekerkinud nn. "cool" jazz (ingl. k cool- jahe). See oli jällegi suund, kus valged muusikud üsna tublisti kaasa rääkisid. Ideaaliks sai õhuline koloriit
suur osa Josquini loomingust on juba tema eluajal trükis ilmunud. Esimene ja kuulsaim trükkal oli Veneetsiast- Petrucci. Josquin valdab vabalt eelmise periiodi mõistuspärast ja keerukat tehnikat aga kuulamisel tabamatu struktuuri asemel valitseb ta teostes lihtne ja selge kord. IV põlvkond (sünd. 1500.a paiku; tegevusaeg 1520- 1560). Selle ajastu ja 16. sajandi II poole muusikale on iseloomulik mõiste musica reservata- väikesele, suletud ringile reserveeritud muusika. Meistrid: Nicolas Gombert, Adrian Willaert. V põlvkond (sünd.1520.-1530.a paiku; tegevusaeg 1560-1600). Polüfooniareeglid kaotasid oma ranguse, suurema tundelisuse, tihti aga suurema sokeeriva efekti huvides vastandasid heliloojad julgelt kaugete helistike värve, dekoreerisid meloodiaid virtuoossete passaazidega. Meistrid: Philipp de Monte. Kuid kahtlusteta väljapaistvaim madalmaade koolkonna viimase põlvkonna meister: Orlandus Lassus (Roland de
2007 EELARVED Eelarve on tuleviku kavandamine, eesmärgi püstitamine Eelarve koostamine on pikaajaline ja pidevalt korduv protsess Eelarve on meeskonnatöö tulemus Vastutusalad peavad olema selged Eeskirjad, standardid, normid peavad olema mõistetavad Eelarvel võib olla stimuleeriv efekt (boonused) Arvestage, et võib tekkida eelarvekriis Mida siis teha? Kas midagi on reservis? Alustage osast peale, minge uuele ringile, kui see võimalus antakse. Eelarvestamise kuldreegel kõik arvestused saavad valmis õigeks ajaks või veidi hiljem, tavaliselt hiljem. Andres Laar 2008 2007 EELARVED Eelarvestamine e. plaanimine on süsteemne protsess. Et seda efektiivselt teha, vastake küsimustele: mis on eesmärgid, millist infot vajate,
regulatiivsed määravad õigused ja kohustused õigustkaitsvad näevad ette juriidilise vastutuse õiguserikkumise eest Õigusliku ettekirjutuse iseloomu järgi: kohustavad keelavad õigustavad e lubava, volitavad Subjektide ringi järgi: üldised, norm on adresseritud üldsubjektile spetsiaalsed, norm on adresseritud vaid teatud subjektide ringile. Etekirjutuse kohustuslikkuse järgi: imperatiivsed e kategoorilised dispositiivsed, jätavad pooltele õiguse määratleda õigusi ja kohustusi + võimaliku riigi poolt kehtestatud lahenduse variandi, kui pooled ise ei ole määranud teisiti. soovitavad (juhendavad selgitavad) Eriliigitused: definitsiooninormid e legaaldefinitsioonid delegatsiooninormid e volitavad era- ja avaliku õiguse normid normid õigusharude järgi.
käsumajanduse ning naturaalmajanduse elemendid · sihtkoht (ka: saabumiskoht) isiku uus elukoht. Emigrandi sihtkoht on riik, kuhu isik suundus, immigrandi sihtkoht on elukoht Eestis. · sihtrühm klientide hulk, keda saab pidada ettevõtte tarbijateks lähtudes nende tarbimisvajaduse ja selle rahuldamise sarnasusest. · siirdetöötus tööpuudust, mis tekib töökoha vahetamisel · siseinfo vaid piiratud osaliste ringile teadaolev informatsioon mingi ettevõtte või väärtpaberi kohta · sisemajanduse koguprodukt (SKP) riigis aasta jooksul loodud lõpptarbimisega kaupade ja teenuste kogusumma rahalises väljenduses · siseränne elukohavahetused Eesti ühest haldusüksusest teise. Sama maakonna haldusüksuste vahelised elukohavahetused on maakonnasisene ränne. Elukohavahetused ühe maakonna haldusüksusest teise maakonna haldusüksusesse on maakondadevaheline ränne.
Õigusakt võib olla: 1)õigust loov akt ehk üldakt 2)üksikakt ÜLDAKT Normatiivsed aktid erinevad individuaalsetest selle poolest, et nad on suunatud õigusn. kehtestamisele, nad sisaldavad õigusnorme, s.t. nad sisaldavad ülkohustuslikke käitumisreegelid.Järelikult on üldise tähendusega ja seetõttu nimetatakse mõnikord ka õiguse üldaktidex. ÜKSIKAKT Individuaalne õigusakt on selline akt, mis annab õigused ja paneb kohustused konkreetsetele subjektidele või määratud subjektide ringile (kohtuotsused, töölemääramise käskkirjad). Normatiivne akt õigusnormina tekkis koos riigiga ning tema osa õiguse arengu protsessis on pidevalt kasvanud.Mandri-Euroopas on normatiivne akt peamisex õigusevormix. Iga riigi normatiivsed aktid moodustavad teatava hierarhilise süsteemi, milles kõige kõrgemax normatiivsex aktix on seadus.Vastavalt Eesti Vabariigi põhiseaduse §59 kuulub Eestis SEADUSANDLIK võim Riigikogule ja § 65 kehtestab, et Riigikogu võtab vastu seadusi ja otsuseid.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
