kõverdumine külgsuunas, lordoos selja alaosa süvenenud nõgusus ja küfoos rinnaosa suurenenud kumerus. Vale rüht 1)Pea ees või kössis asend 2) Militaarne asend · õlad kumerad · pea tagapool · pea eespool · õlavööde surutud pingestatult taha · ülaselg ümar · kõht ette võlvunud · tuharad ulatuvad esile · alaselja nõgusus suurenenud · rindkere lamendunud · põlved lukustatud · kõhuorganid alla vajunud, · seisund vähendab tunduvalt lülisamba võimet südame ja kopsude töö suurenenud. olla keha toes ja koormuse vähendaja 3)Kössis isteasend · ülakeha küürus või liiga kumer · pea ettepoole · alaselg kumer · tavaliselt algab teismelises eas Kokkuvõte Rüht on harjumuslik kehahoid seismisel, istumisel ja liikumisel. Rüht sõltub luustikust, lihaskonna
erektsiooni. Diabeedi puhul on põhiline impotentsuse põhjus närvide kahjustus ja veresoonte muutused. Rinnaangiin ehk stenokardia: see avaldub valuna rindkeres, mis tekib füüsilisel pingutusel ja kaob puhkeasendis. Füüsiline aktiivsus tõstab organismi nõudlust vere järele, kuid ahenenud arterites ei saa veri enam piisavalt efektiivselt liikuda ning südamelihas ei saa hapnikku ja tekib valu. See võib alguse saada rindkere keskosast ning liikuda kõrri ja käsivartesse. RAVIMATA DIABEEDI TUNNUSED. Insuliinipuudus ja I tüüpi diabeedi avastamise hilinemine võivad viia ketoatsidoosi kujunemisele, mis on tingitud happeliste ainete kuhjumisest organismis. Happemürgistuse sümptomideks on iiveldus, oksendamine, kõhuvalud ja väljahingatava õhu atsetoonist tingitud hapukasimal lõhn. Seisund viib jätkudes unisusele ja teadvusekaotusele. Tunnused:
INIMESE ALGNE ARENG Idulane esimesed kaks kuud. * pesastub emaka limaskestas. * areneb kiiresti. * moodustuvad organite algmed 1. kuul (5-10 mm, 0,1-0,2g) * kujuneb närvisüsteem * südame alge * veresoonte, luude, lihaste ja jäsemete algmed 2. kuul * kiiresti areneb aju * moodustuvad kõht ja rindkere * silmad (laugudeta) 3. kuul loode * olemas kõik organid * sarnaneb inimesega * nahk õhuke * hakkab liigutama 4. kuul * luude kujunemine * suguelundite järgi saab sugu öelda 5. kuul * tuntav loote liigutamine * südamelöögid kuuldavad * loode kuuleb ema häält 6. kuul * nahk kasvab kiiresti 7.kuul *naha alla moodustub rasvkude 8. kuul * nahk muutub siledaks 9. kuul nahk kattub lootevõidega Looteline areng kestab ~280 päeva, lõpeb sünnitusega.
kontrollimises olles ensüümide, hormoonide ja muude elutähtsate ainete koostises. Osalevad ainete transpordil organismis. Valgud on aminohapetest koosnevad biopolümeerid. Hingamissüsteem Ninaõõs - koosneb luust ja kõhrest. Teda ümbritsevas limaskestas on palju veresooni. Suuõõs Kõri Hingetoru - Hingetoru on torukujuline elund, mida mõõda õhk pääseb kopsudesse. Bronhiaalpuu Kopsud - Hingamiselundid, milles toimub gaasivahetus. Nad paiknevad rindkere õõnes, täites selle peaaegu täielikult ning neid katab õhuke, libe, sidekoeline kopsukelme. Kopsude vahele jääv õõs on täidetud vedelikuga mille ülesanne on vähendada hõõrdumist. Peabronh Neel Alveooli ja sellega külgnevate kapillaaride seinte vahel oleva membraani kaudu toimub gaasivahetus. Sissehingamisel: 1) Rinnaõõs suureneb ning õhk tungib kopsudesse. 2) Lihased tõmbuvad kokku. 3) Roided liiguvad üles- ja väljapoole.
Organismi hapnikuvarustuse parandamiseks on lihtne võimalus:kehaline treenimine.Sellepärast soovitavad arstid kehalisi harjutusi mitmete haiguste puhul,eriti aga selleks,et haigusi ei tuleks.Tervislik,sportlik eluviis hoiab inimest kaua heas vormis ja tervena,sest rakud saavad palju hapnikku.Järgnevalt vaatame,millised muutused toimuvad organismi erinevates osades treenimise tulemusena. Kehalise treeningu mõju organismile: Kopsud Treenides muutuvad tugevamaks rindkere lihased.Ttugevad lihased võimaldavad sügavamalt hingata ja kopsudesse jõuab rohkem õhku.Õhk hingatakse jõuliselt sisse ja see pääseb kiiresti alveoolidesse.Samuti tagab treenimine hea rühi.Rühika inimene kopsud on suuremad kui halva kehahoiakuga inimesel. Süda Eespool selgus,et spda hakkab tugevamini tööle,ki koed vajavad rohkem hapnikku.Treenimata või haige süda ei suuda jõuliselt töötada.Inimene ei jaksa näiteks joosta
luustiku lubjasoolade sisaldavus väheneb, mille tõttu luud kaotavad oma tarvilise kõvaduse ja muutuvad pehmeks ja järeleandlikuks. Luustikul lasuv keharaskus, samuti ka lihastetegevus kutsuvad esile pehmetes, lubjasooladevaestes luudes mitmesuguseid ebanormaalseid vormimuutusi. Luude kasvamine pidurdub, luu ja kõhre üleminekukoht pakseneb. Mainitud muutusi leiame kogu luustikus. Koljuluu tundub katsumisel pehmemana, hammaste asetus on ebakorrapärane, rindkere kuju muutub. Eriti silmatorkavad on rahhiidi puhul muutused jäsemeluudes. Kasvava lapse jäsemeluude otsad paksenevad, kasv pidurdub. Lubjasooladevaesed jäsemeluud võtavad keharaskuse ja lihaste tõmbe mõjul ebanormaalse kuju. Nn. "X" ja "O" jalad on sageli tekkinud rahiidi tõttu. D vitamiini puuduse ehk rahhiidi ärahoidmiseks ja raviks oleks seega vajalik haige sage päikse käes viibimine ja D vitamiini rikaste toiduainete söömine.
võib võrrelda Põhjamaade haldjataridega. Neile anti erilisi lisanimesid selle järgi, kus nad elasid (Oreaadid mägedes, drüaadid puudes ...). Nümfid seltsisid meelsasti teiste loodusjumalustega,. Nad erinevad teistest loodusjumalustest selle poolest, et on surelikud. Puunümfid, näiteks, elasid vaid senikaua, kuni elas nende puu, teised nümfid võidis elada kuni tuhat aastat. Kentaur Kentauril oli inimese pea, rindkere ja käed hobuse keha küljes. Neid esineb suhteliselt vähestes müütides ja lugulauludes. Nad on oma olemuses täiesti vastandlikud. Nende hulgas on nii kultuurituid joomareid kui intelligentne (näiteks Chreion, kes jagas õpetust nii inimestele, kangelastele kui ka jumalatele). Penelope truudus Penelope oli Odysseuse naine, kes ootas oma mehe tagasipöördumist Troojast kakskümmend aastat. Odysseuse kodusaarel Ithakal olid kõik peale Penelope ja
6. Millisesse 3 ossa võib jagada inimese kõneaparaadi ja mis on nende ülesanded? · Hingamiselundid helide tekitamiseks vajaliku õhuvoolu tagamine · Fonatsioonielundid hääletu õhuvoolu kõrvaga kuuldavaks heliks muutmine · Häälduselundid häälikute moodustamine 7. Missugused on meie hingamiselundid? Hingetoru ehk trahhea, kopsutorud ehk bronhid, 2 kopsu, rindkere, vahelihas. 8. Millised on hingamise faasid ja liigid? Hingamine jaguneb sisse- ja väljahingamise faasiks. · Jõudehingamine ühepikkused hingamisfaasid, vahetatakse 0,5-1l õhku, ~15 korda/min. · Kõnehingamine eri pikkusega hingamisfaasid (sisse kiiresti, välja aeglasemalt), vahetatakse 50% kopsumahust, kujundab kõne rütmi, hääle kõrgust ja valjust 9. Milline on hingamise osa kõnetegevuses? Hingamine on kõne eeltingimus
võib muuta hingamissagedust. Seega on oluline lapse tähelepanu kõrvalejuhtimine. Lapse/lapsevanema rahulikkuse tagamine. Enne protseduuri teostamist patsiendi rahuoleku tagamine vähemalt 15-20 minutit. Rahuoleku vajaduse pikkus oleneb otseselt eelnevast füüsilisest koormusest 16.Nimeta üks lapse hingamissageduse lugemise viis. Visuaalselt Võimalik kasutada kui laps magab; diafragmaal- ja segahingamisitüübi korral ;Jälgitakse rindkere või kõhu liikumist (kui laps selili asendis) ja loetakse hingamisliigutused ühe minuti vältel. Jälgitakse lapse selja liikumist (kui laps kõhuliasendis) ja loetakse hingamisliigutused ühe minuti vältel. Palpatoorselt :Asetades käe vastavalt kas kõhule, rindkerele või seljale loetakse hingamisliigutused ühe minuti vältel. Auskultatoorselt 17.Nimeta lapse hoolduse põhimõtted. Igal lapsel on sünnipärane õigus elule, tervisele, arengule, tööle ja heaolule. Hoolduse
INIMENE KUI TERVIK Negatiivse tagasiside korral käivitub esialgsele muutusele vastupidine teaktsioon, mis lõpuks taastab esialgse olukorra. VERERINGEELUNDKOND JA SÜDAME EHITUS Vereringe elundkonna moodustavad veri, veresooned ning süda. Vereringe ülesanded: · Kindlustab pideva ainevahetuse · Seob kõik organismi osad tervikuks · Kannab kehas laiali toitaineid, hapnikku ja hormoone · Aitab ühtlustada kehatemperatuuri Süda Inimese süda paikneb rindkere keskjoonest veidi vasakul pool kopsude vahel ning teda kaitseb luustunud rinnakorv. Südant ümbritseb tihedast sidekoest südamepaun. Süda on neljaosalin. Parem koda ja parem vatsake on vasakust vatsakesest ja vasakust kojast eraldatud vaheseina abil. Südame parem pool on hapniku vaene, kuna sinna suubuvad kehaveenid ja südame vasak pool on aga hapnikurikas, kuna sinna suubuvad kopsuveenid Südameklapid kindlustavad vere ühesuunalise liikumise südame kodadest vatsakestesse ja
Uuringu eesmärgiks oli tõestada staatilist koormust laparoskoopiliste opertsatsioonidel. Selleks kasutati industriaaltarkvara PCMAN, mis suudab mõõta ja võrrelda kirurgi kehahoiakut erinevate monitori asetuste korral. Viidi läbi 20 operatsiooni. 10 operatsioonil oli monitor paigutatud patsiendi pea kohale ja 10 juhul patsiendist vasakule. Mõõdeti ka operatsioonide etappide kestust. Avastati, et operatsioonide keskmistes etappides on staatilist koormust rohkem. Rindkere ja pea olid rohkem pöördunud ja painutatud kui mugavusasendis. Kui monitor oli paigutatud patsiendi küljele oli kirurgi asend sarnasem mugavusasendile. See uuring tõestas, et koletsüstektoomia ajal esineb kirurgidel palju staatilist koormust. Saadi kinnitust, et monitoride asend mõjutab suuresti kirurgi kehahoiakut. Parim variant kogu operatsioonimeeskonnale on kasutada mitut kohaldatavat monitoride süsteemi. Ideaalne manipulatsiooni nurk ja instrumendi pikkus käega-abistatud
KINNITATUD juhatuse esimehe 30. oktoober 2006.a käskkirjaga nr 168 Isikukaitsevahendi valimise ja kasutamise kord 1. Üldsätted 1.1 Eesmärk Käesoleva korra eesmärgiks on tööohutuse ja töötervishoiualaste nõuete järgimine isikukaitsevahendite valimisel ja kasutamisel kõigis AS Tallinna Sadam (edaspidi: Selts) struktuuriüksustes. 1.2 Mõisted Isikukaitsevahend on seljas, peas, jalas või käes kantav või hoitav töötaja tööga seotud õnnetuse, elu ja tervist ohustava teguri, haigestumise või kutsehaigestumise eest kaitsmiseks konstrueeritud ja standardi nõuetele vastavalt valmistatud ning sellekohaselt märgistatud, isiklikuks kasutamiseks ette nähtud kaitsevahend, varustus või riietus (eririietus, -jalanõu jmt). Struktuuriüksus käesol...
Roheline Kaart ja Tööohutus Soome tööturvalisuskoolitus Soomes kehtiv seadusandlus annab objekti omanikule/valdajale õiguse kehtestada objektil viibivatele isikutele ühtsed ohutusnõuded ehk tal on õigus nõuda tema territooriumil töötavatelt isikutelt sellise koolituse läbimist. Kuna üha sagedamini viibib samas tehases, terminalis või ehitusobjektil erinevate ettevõtete töötajaid, kelle rahvus, keeleoskus ja eelnevad ohutusalased teadmised varieeruvad, pakub Soome Tööohutuskeskus MTÜ standard- tööohutuskoolitust, mis annab isikule selles vallas algteadmised. Tamrex Ohutuse OÜ viib läbi Soome tööohutuskoolitusi, milles osalenu saab Soome tööohutustunnistuse (nn roheline kaart ehk työturvallisuuskortti). Kõik tööturvalisuskoolituse läbinud registreeritakse Soome Tööohutuskeskuses. Tamrex Ohutuse OÜ lektorid on atesteeritud Soome Tööohutuskeskuses ning omavad õigust antud koolituse läbiviimiseks. Koolitus ...
Põletik - organismi kohalik kaitsereaktsioon, mis on suunatud kahjustava faktori ja tekkinud kahjustuse kõrvaldamiseks. Teatud ulatuse ja lokalisatsiooni korral võib osutuda ohtlikuks ja kahjulikuks. o Skleroos on vohanud rohkelt sidekudet, mis muudab elundi kõvaks. o Tsirroos elundi kõvastus, kus vohanud sidekude on elundi struktuuri muutnud ja teda deformeerinud. PULMONOLOOGILISED HAIGUSED Kopsud on hingamiselundid, mis asuvad rindkere õõnes ja kopsudes toimub gaasivahetus. Õhk kopsudes liigub mööda bronhe, kus peabronh hargneb järjest kitsamateks harudeks, moodustades bronhiaalpuu. Hingamispuudulikkus kui organism ei suuda täita ühte või mõlemat oma gaasivahetusfunktsioonist: kas hapniku omastamist või süsihappegaasi elimineerimist. Hingeldus e. düspnoe on ebameeldiv õhupuudustunne ehk raskendatud hingamine. Pulmonoloogiliste haiguste mittemõjutatavad riskitegurid 1) Geneetiline eelsoodumus
Kui eakas inimene jääb haiguse tõttu pikemaks ajaks voodisse, siis on tal juba mõne päeva pärast püsti tõustes tasakaaluga probleeme. Tasakaaluhäire on ohtlik mitmes mõttes. Inimene võib kukkuda ja murda reieluukaela või puusaluu. Oht on aga ka selles, et kukkumise katuses hakkab inimene vähem liikuma. Tähtis on teha tasakaalu parandavaid harjutusi. Tasakaaluhäiretega vanuril tuleks kontrollida ka prillide sobivust, sest hea nägemine on tähtis tasakaalu hoidmisel. Vananedes rindkere jäigastub, kopsude elastsus väheneb ja hingamislihaste jõudlus langeb. Tagajärjeks on hingamismahu vähenemine ning õhu liikumiskiiruse vähenemine hingamisteedes. Paljudel vanematel inimestel tekib ka kopsusompude laienemine, neid eraldavate vaheseinte katkemine ning hingamispinna vähenemine. Eakamal inimesel tekib kehalisel pingutusel kergemini hingeldus kui noorel. Istuv eluviis ja suitsetamine soodustavad muutust kopsudes
kool klass nimi Erootika Referaat Juhendaja: ---------- Asukoht+aasta 2 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 3 Sissejuhatus.................................................................................................................................4 1. Üldiselt erootikast................................................................................................................... 5 2. Seksuaalsus............................................................................................................................. 6 3. Suguelu....................................................................................................................................7 3.1 Suguelu riskid....................................................................................................
kudedes kapillaarvere ja kudede vahel difusioon ning rakusisene hingamine. Inspiirium Sissehingamise ajal kontraheeruvad välimised roietevahelised lihased, roided tõstetakse ülespoole ja enam külgedele. Samal ajal kontraheerub ka diafragma diafragma kuppel lameneb. Nende kahe protsessi 8 käigus rindkere õõs suureneb nii külg kui pikisuunas ja seetõttu langeb rõhk rindkereõõnes. Õhk imetakse kopsudesse. Ekspiirium Välimised roietevahelised lihased ja diafragma lõtvuvad, sisemised interkostaallihased kontraheeruvad ja roided langevad alla ning diafragmakuppel tõuseb üles. Õhk surutakse välja. Hingamisteede ülesanded atmosfääriõhu juurdetoomine sissehingamisel,
Vastutav õppejõud: Pille Taba Kordamisküsimused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks NEUROLOOGIA (ARNR 01.032) Närvisüsteemi ehitus ja areng. Vt Kiive slaide tunnetusps. Närvisüsteemi areng (ontogenees) ja arenguhäired. Vastsündinu aju 350-400g, 10% kehakaalust. 1.eluaasta lõpul 1 kg. Täiskasvanu aju 1200g. Seljaaju 2% peaaju kaalust. 18.päeval formeerub embrüodisk, millest hakkavad arenema lootelehed. 21.-28.fetaalpäev – arenevad neuraaltoru kraniaalne ja kaudaalne osa. 36.-49.päev suuraju osade diferentseerumine, neuraaltoru õõnest areneb ajuvatsakeste süsteem. 3.fetaalkuu lõpuks inimajule omased proportsioonid, suuraju poolkerad katavad vaheaju, olemas väikeaju ja ajusild, moodustub lateraalvagu e külgvagu, mis eraldab suuraju oimusagarast. Erinevs täiskasvanust – puuduvad isel...
o. hapniku transport verega kudedesse ja süsihappegaasi transport verega kudedest kopsudesse. Sisemine e. Koehingamine s.o. gaasivahetus kudedes kapillaarvere ja kudede vahel - difusioon - ning rakusisene hingamine. Inspiirium Sissehingamise ajal kontraheeruvad välimised roietevahelised lihased, roided tõstetakse ülespoole ja enam külgedele. Samal ajal kontraheerub ka diafragma diafragma kuppel lameneb. Nende kahe protsessi käigus rindkere õõs suureneb nii külg- kui pikisuunas ja seetõttu langeb rõhk rindkereõõnes. Õhk imetakse kopsudesse. Ekspiirium- Välimised roietevahelised lihased ja diafragma lõtvuvad, sisemised interkostaallihased kontraheeruvad ja roided langevad alla ning diafragmakuppel tõuseb üles. Õhk surutakse välja. Hingamisteede ülesanded- atmosfääriõhu juurdetoomine sissehingamisel,
intubeeritab saaks kohe peale protseduuri soovitavas annuses ventilatsioonile, kuid praktikas näeme, et tegelikult lõigatakse intubatsioonitoru alles pärast intubatsioonitoru fikseerimist(Weilitz 1991) Kuigi arst paigaldab intubatsioontoru ja kontrollib koheselt peale intubatsiooni intubatsioonitoru õige sügavuse on tähtis, et õed teaksid intubatsioonitoru asukoha kontrollimise põhimõtteid. Intubatsioonitoru on õiges asendis kui lapse rindkere liigub mõlemalt poolt ühtlases rütmis ja auskulteerimisel on hingamiskahin kuulda mõlemas kopsus. Raske intubatsiooni jaoks on turule tulnud uued Microcuff intubatsioonitorud, kus igale intubatsioonitorule on märgitud must joon, mis peaks jääma intubatsioonil hingamisteede kitsaimasse kohta. See on mugav intubatsiooni sooritajale, kes saab jälgida musta joont ja puudub oht, et intubatsioonitoru paigutatakse liialt sgavale (Weiss jt 2005, Lau jt 2006).
Toonide ilmumisel fikseeritakse manomeetri näit, mis vastab aüstoolsele arteriaalsele rõhule. Kui helid kaovad, siis sellele hetkele vastav rühk mansetis on diastoolsele arteriaalsele rõhule. 12. Hingamise füsioloogia. Kopsude ventilatsioon, hingamismehaanika, kopsude mahud ja mahtuvused. Surnud ruumid ja alveolaarventilatsioon. Kopsude verevoolutus. Gaasivahetus välisõhu ja kopsude vahel toimub tänu rindkere mahu muutustele. Hingamisteid jaotatakse ülemisteks ja alumisteks, nende piriks on häälepilu. Nina- ja neeluruum moodustavad ülemised hingamisteed, alates hingetorust on tegu alumiste hingamisteedega. Sissehingamisel rindkere maht suureneb, hingamisteedes langeb rõhk atmosfäärirõhut madalamale ja õhk voolab kopsudesse. Väljahingamisel rindkere maht väheneb, selle tagajärjel intrapulmonaalne
· Hingamissageduse mõõtmine · Pulsi mõõtmine · Vererõhu mõõtmine · Kehatemperatuuri mõõtmine HINGAMISSAGEDUSE MÕÕTMINE Sissejuhatus Hingamise all mõistetakse gaasivahetust, hapniku siirdumist välisõhust rakkudesse ja süsinikoksiidi liikumist rakkudest välisõhku. Normaalselt on hingamine automaatne ning hingamisliigutused ühtlaselt rahulikud, sisse- ja väljahingamine korduvad regulaarsete vaheaegadega. Hingamissagedus -- jälgitakse, mitu korda rindkere minuti jooksul tõuseb ja langeb. Saadud tulemus oleneb vanusest, haigusest, füüsilisest tegevusest. Norm täiskasvanud inimesel on 1218 x' (korda minutis). Hingamissagedus muutub · hapnikupuudusel · vananedes · füüsilisel pingutusel hingamine kiireneb ja muutub sügavamaks · ägeda valu korral hingamine kiireneb ja muutub sügavamaks · hirmu puhul hingamine kiireneb ja muutub sügavamaks · suitsetamise korral krooniline suitsetamine kiirendab hingamist
koormusega harjutamisele rasvapõletustsoonis ei koorma ujumine liigeseid. Ujumine tugevdab südame vereringet ning aitab ennetada ainevahetushaigusi. Kindlasti tuleb pidada meeles, et veerõhust tingituna on ujumisel südame löögisagedus keskmiselt 10 - 15 lööki madalam. Ujumisel on palju positiivseid mõjusid tervisesportlasele · aitab olla terve ja heas kehalises vormis kõrge eani · arendab kõhulihaseid, seljalihaseid, käte ja jalgade ning rindkere lihaseid. · parandab liikuvust · aitab põletada samavõrd kaloreid kui sama kestvusega jooksmine · veevoolu toimel tekkiv masseeriv mõju on positiivne nii kaelalihastele, õlavöötmele kui seljalihastele · veevoolu masseeriv toime mõjub sidekoele ja on tõhus tselluliidi vastu · kasulik ülekaalulistele, südame ja vereringe haiguste korral, sest vees on keha tunduvalt kergem ja liigutuste sooritamine on lihtsam
enesekindlusele. Seistes või istudes suuname tavaliselt jalalabad inimese või eseme poole, mis meid huvitab. Jalaga kopsimine viitab kärsitusele ning soovile edasi liikuda ja tegutsema asuda. (Jaskolka, 2004) Eelpool nägime, et käte ristamisel moodustub kaitsetõke. Kuid ka ristatud jalad väljendavad inimese eitavat suhtumist või ka kaitsevajadust. Arvatakse, et käte rinnale vaheliti asetamine oli algselt seotud südame ja rindkere kaitsmisega, jalgade ristamine aga on katse kaitsta suguelundeid. Nii istub seksuaalses kaitseasendis naine kogu aeg tugevasti ristatud jalgadega. Ristatud jalgade tavaasend, kus üks jalg on korralikult teise põlvele pandud - tavaliselt parem vasakule -, näitab erutust, kammitsetust, vaoshoitust. Samal ajal ei tohi seda asendit tõlgendada eraldiseisvalt, vaid ainult eitavate liigutuste kogumis. Sest nii istutakse ka nt. loengusaalis või ebamugaval toolil
tagasi ning seal sünnitas ta ka neile poja Epaphose. Ithaka - on saar Joonia saarestikus. Asub Kefallinía saare lähedal, sellest idas. Odysseuse kodupaik. Kalypso - merenümf, Atlase tütar, kes elas Ogygia saarel. Seitse aastat veetis sellel saarel Odysseus. Kalypso sünnitas talle kaks poega, kaksikud Nausinoosi ja Nausithoosi. Kassiopeia - Kassiopeia oli Aethiopia kuninga Kepheuse naine. Pärast surma tõsteti ta tähena taevasse. Kentaurid hobuinimesed. Kentauril oli inimese pea, rindkere ja käed hobuse keha küljes. Kirke - Kirke oli päiksejumal Heliose tütar. Sellist nime kandis Aiaie saarel elanud noor ja kaunis nõid. Odüsseuse pruut. Kronos Aeg. Titaan, lõikusejumal, Uranose ja Gaia noorim ning vägevaim poeg. Rhea abikaasa. Asus isa asemele troonile koos õe Rheaga. Kythera saar, kus sündis armastusejumalanna Aphrodite. Laistrügoonid - Hiiglased, kes loopisid Odysseuse laeva kivirahnudega, kui mees nende maale saabus.
röntgenuuringuid (viimaseid siiski harva). Kasvaja ennetamiseks on vajalik nahakahjustuste vältimine. Kaitsta end ülemäärase päikesekiirguse eest kasutades päikesekaitsekreeme. Korralikult ravida välja kroonilised nahapõletikud.Kahtlaseid muutusi nahal või limaskestal näidata õigeaegselt arstile. Sümptomid :Vahel on väliselt raske vahet teha, kas tegemist on basalioomi või lamerakulise vähiga. Basalioom tekib tavaliselt näol või rindkere ülaosal ümarovaalse valutu roosakas- punaka, vahel klaasja või pärlendava sõlmekesena, mis aeglaselt kasvab. Hiljem tekib ümber vallitaoline serv ja keskele haavandumine. Kolde ümber võib näha väikeste veresoonte laiendeid ja pigmendilaigukesi. Keskosa aeg-ajalt veritseb, siis kattub koorikuga, jälle veritseb ja nii edasi. Lamerakuline vähk tekib eelneva kahjustusega nahale või ka huultele. Tekib terava
Laps sõltub oma vanematest. Suhtlemine- laps suhtleb vanematega rääkimise teel, oma emotsioonide väljendamiseks kasutab nuttu, naeru, näoilmeid ja kõne. Hingamine- On kõige esmasem tegevus. Võime hingata on eluliselt tähtis, sest selle tegevuse käigus saavad keha rakud hapniku, mida laps sai varem ema verest. (õendusalused, 1999) Hingamisrütm on regulaarne, hingab 25 x´, nahk õrnroosaka värvusega, rindkere kõrvalekalleteta. Söömine, joomine- sööb 4-5 korda päevas. Haiguse perioodil vähem Eritamine- Laps urineerib 4-5 korda ööpävas. Kõht käib läbi regulaarselt 1 kord päevas Isiklik puhtus ja riietus- lapsevanemad panevad lapse vastavalt ilmale riidesse, et lapsel ei oleks liiga kuum ega külm. Kehatemperatuuri kontroll- vanemad kontrollivad lapse kehatemperatuuri kraadimise teel
Pöörlemine ümber vertikaaltelje Lülisamba vetrumine on võimalik kõverduste ulatuse muutumise teel. 23. Nimeta lülisamba füsioloogilised kõverdused, nende tähtsus! kumerus ette: kaela- ja nimmeosas s.o kaela- ja nimmelordoos kumerus taha: rinna- ja ristluuosas rinna- ja ristluuküfoos. Suurendavad võimet põrutusi ja tõukeid amortiseerida, hõlbustavad tasakaalu säilitamist ning suurendavad rinna- ja vaagnaõõne mahtu. 24. Rindkere skeleti moodustavad järgmised luud (luude nimetus ja arv, roiete liigid, nende arv). Rinnakupide, rinnakukeha, mõõkjätke,vallasroided, ebaroided, pärisroided. Roideid on 12 paari: 7 ülemist on pärisroided, järgmised 3 on ebaroided ja viimased 2 on vallasroided. 25. Roiete põhimõtteline ühendumine lülisamba ja rinnakuga, roiete liikumine. Roided ühenduvad lülisamba rinnaosaga kera- ja ratasliigese abil. 26
ebasoodsad tuuled 74. Tantalose piinad - Tundis ennast jumalana. Jumalad said pahaseks ning siis mõtles T ,et nad on nõrgad . T tahtis neid proovile panna ning tahtis neile sisse sööta oma poega. Jumalad said aru ning karistuseks pidi ta olema igavesti järves,kust mees juua tahab see kaob ära. peakohal puuviljad lähevad kõrgemale ,kui küünitada. Mees pidi kannatama igavest nälga ja janu. 75. Kentaurid-hobuinimesed.Kentauril oli inimese pea, rindkere ja käed hobuse keha küljes 76. Kükloobid- ühesilmaga elukad. Maa ja Uranose lapsed ,kes elasid mägedes , valitsesid tuld nig käsutasid kõue ja välku. 77. Titaanid- on kreeka mütoloogias Gaia (Maa) ja Uranose (Taeva) liidust sündinud jumalasugu - 6 meest ja 6 naist: Hyperion,Iapetos,Koios,Kreios,Kronos,Mnemosyne,Okeanos,Phoibe,Rhea,Tethys ,Theia,Themis. 78. Niobe- Teeba kuninganna, Tantalose õde,Amphioni naine. Neil oli 14 last ning
Kui minestanu ei tule kahe-kolme minutiga teadvusele, kutsuda kiirabi. Tavalise minestuse korral ei ole kiirabi vaja. Pärast teadvusele tulekut ei tohi kiiresti tõusta, esialgu oleks mõistlik natuke lamada, siis tasakesi istuma sättida. Võiks juua magusat sooja teed või limonaadi. (2) Minestuse, shokki ja teadvusetuse puhul tuleb inimesel kontrollida hingamist. Kõrvaga kuuleme hingamist, põsega tunneme õhu liikumist ja silmaga näeme, kas kannatanu rindkere liigub hingamise taktis. (1) Kes vähegi oskab, peaks püüdma eluohtlikus seisundis kannatanut elustada, sest ei saa loota, et kiirabi jõuab igasse Eesti punkti paari minutiga kohale. Sellist ressurssi Eesti riigil pole, et kiirabi oleks maapiirkonnas niisama kiiresti tulemas kui suuremates linnades. Ka viis või kümme minutit on elustamist vajava inimese korral tohutu pikk aeg ja abi ülisuure väärtusega. Elu hinnaga
Väikesed poolahvilised - must nina nagu koeral ja kõigist teistest esikloomalistest paremini arenenud haistmismeel. Neil on suured silmakoopad. Suurem osa elab puu otas, siis jäsemed kohandunud haaramiseks. Öise eluviisiga väikesed loomad, elavad troopilistes metsades N. loorid, kandlased, leemurid. 19 Ahvilised - on neljajalgsed suudavad nad sirgelt istuda ja seisavad vahel püsti. Iseloomulik lame rindkere, karvane nina, suhteliselt suur aju, sügav alalõug ja terwavad kihavd. Enamikul ahvilistest lühike lame inimnäole sarnane koon. Vana Maailma ahvid (N. paavianid, koolobused, languurid) ja Uue Maailma ahvid (N. mustkäpp-ämmalahv) Inimahvid – seisavad püsti, lai rindkere. Jagunevad väiksemateks inimahvideks (N. gibonid) ja suuremateks, inimesele kõige sarnasemateks inimahvideks (N. orangutanid, gorillad ja šimpansid).
< 5 on normaalne uneaegne hingamine): 1. AHI = 5-15 – kerge raskusastme uneapnoe haigus 2. AHI = 15- 30 – keskmise raskusastme uneapnoe haigus 3. AHI ≥ 30 – raskeastme uneapnoe haigus Uneapnoe peamised diagnoosimismeetodid, mõõdetavad unekvaliteedi näitajad. Uneapnoe diagnoosimiseks tehakse polüsomnograafika (PSG) standarduuring, mille käigus registreeritakse üheaegselt une staadiumeid, südame tööd, vere hapnikusisaldust, kehaasendit, suu-nina õhuvoolu, rindkere hingamist, diafragmaalhingamist ja ka norskamist. See uuring on vajalik selleks, et välja selgitada, milline on uni ja kui raske on uneapnoe. PSG sisaldab: 1. EEG ehk elektroentsefalograafia EOG ehk elektrookulograafia EMG ehk elektromüograafia Need on vajalikud une latentsiaja hindamiseks pindmise, sügava une ja REM-une
Normaalne labajala nurk (foot angle) kanna keskosast teise varbani on 5-18º (joonis 3). Eestvaates on parim jälgida keharaskuse kandmise faasi tugijalal, abduktsioon- või koonusliikumist (circumduction) hoojalal, võimalikku jalalihaste atroofiat, eriti reie eesosas ning kas toepinna laius on normaalne. Joonis 3. Labajala nurk kanna keskosast II varbani Kõnni hindamine külgvaates Külgvaates saab kõnni ajal jälgida rindkere ja õlaliigese rotatsiooni ning käte retsiprookset (vastastikust) liikumist, lülisamba asendit (sh. lordoosi), vaagna rotatsiooni ning alajäseme liigeseid. Liigeste liikumise hindamise alla kuulub puusa painutuse, sirutuse, põlve painutuse, sirutuse ning hüppeliigese dorsaal- ja plantaarfleksiooni jälgimine. Külgvaates saab hinnata veel sammu ja kõnni pikkust, kõnni rütmi ning erinevate kehaosade ja kõnnipinna vahelist mõju.
46. Regulatsioonimehhanismide üldskeem, iseloomustus. RM jagunevad: Humoraalne ja neuraalne. Humoraalne mõjutajaks on hormoonid, aeglasem toime, pikemaajalisem mõju, möödub pikemaajalisemalt. Neuraalne neuronisõnast tulenev(neuron on närvirakk), põhimõjutaja on närviimpulss, kiirem toime, lühiajaline mõju. Hormoonisüsteem mõjutab närvisüsteemi ja vastupidi. Kaks süsteemi on omavahel tihedalt seotud(nt kilpnäärme tootmine stimuleerib närviimpulsse). 47. Sisesekretoorse näärme ja hormooni mõiste. Sisesekretoorsetel näärmetel(endokriinnäärmetel) puuduvad viimajuhad, produtseeritavad hormoonid saadetakse otse elundit ümbritsevatesse rohketesse verekapillaaridesse. Endokriinnäärmete ülesandeks on produtseerida hormoone, mis on bioloogiliselt aktiivsed ained. Näärmed reguleerivad elundite või elundkondade ainevahetust. 48. Nimeta sisesekretoosed näärmed, nende paiknemine kehas. Sisesekretoorsete näärmete hulka kuuluvad ajuripats ehk hüpof...
SILELIHASED: · tõmbuvad kokku aeglaselt · ei allu tahtele ! lihased vajavad töötamiseks energiat ! 3. SÜDA JA VERERINGE · elundkonna moodustavad veri, veresooned ja süda · kindlustab pideva ainevahetuse · kannab kehas toitaineid ja hapnikku laiali · eemaldab jääkaineid · tähtis osa hormoonide, antikehade ja kaitsesüsteemi rakkude laiali kandmisel · aitab ühtlustada kehatemperatuuri SÜDA · rindkere keskjoones vasakul pool, kopsude vahel, kaitseb luustunud rinnakorv · umbes rusika suurune · süda ümbritseb sidekoest südamepaun · kaks poolt kummalgi poolel vatsake ja koda · töötab rütmiliselt · minutis keskmiselt 60-70 lööki VERERINGE · vereringe pidev vere ringlemine kehas · inimesel kinnine vereringe, veri voolab veresoontes · veresooned torujad elundid · arterid viivad hapnikurikast verd südamest kudedesse
vasta. 2) RASKES SEISUNDIS JA TEADVUSETA KANNATANU PANE LAMAMA KÜLILI ASENDISSE 2 3) MAHAJAHTUMISE VÄLTIMISEKS KATA KANNATANU SOOJALT, VÕIMALUSEL ISOLEERI KÜLMAST PINNAST TEADVUSETA INIMESEL KONTROLLI HINGAMIST - Kõrvaga sa kuuled hingamist - Põsega sa tunned õhu liikumist - Silmaga sa näed, kas kannatanu rindkere liigub hingamise taktis Norskav, lõrisev hingamine tähendab osaliselt suletud hingamisteid. Ava hingamisteed kas turja kaela alla rulli keeratud riideesemete vm panemisega või keera haige küliliasendisse. NB! Üksikud kramplikud ja harvad sissehingamised ei tarvitse tähendada hingamist vaid kaasuvad südameseiskusele. Kontrolli pulssi!! TEADVUSETA INIMENE, KES HINGAB PANE KÜLILI ASENDISSE Külili asendis vajub keel oma raskuse tõttu ette ja hingamisteed püsivad avatuna.
Ülesanne: hääle tekitamiseks vajaliku õhuvoolu tagamine. 2) Fonatsioonielundid (kõri oma elunditega e. alumina hääleallikas). Ülesanne: hääle tekitamine. 3) Artikulatsioonielundid ülemine hääleallikas (neel-, suu- ja ninaõõs). Ülesanne: hääle kujundamine häälikuteks. 7. Missugused on meie hingamiselundid? Hingamiselundid on nina, hingetoru ehk trahhea (trachea), 2 kopsutoru ehk bronhi (bronhi), 2 kopsu (pulmones), rindkere (thorax), vahelihas (diaphragma). Hingamiselundid tagavad hääle tekitamiseks vajaliku õhuvoolu. 8. Millised on hingamise faasid ja liigid? Hingamisel on kaks faasi, sissehingamine (inspiratio) ja väljahingamine (expiratio) + (hingamispaus). Hingamise liigid: 1) jõudehingamine (hingamisfaasid üsna ühepikkused, u 15 korda minutis) 2) kõnehingamine (hingamisfaasid erineva pikkusega, kõne rütmi kujundamine, hääle kõrguse ja valjuse muutmine). 9
Küttimisel tuleb arvestada järgmisi asjaolusi: Looma võib tulistada selliselt distantsilt, mille puhul on tagatud vajalik täpsus ja looma kindel surmamine. Tulistamise hetkel peaks loom asuma madalas vees või sellises kohas, kus lasu järgselt ta ei upuks ega saaks peituda (juhul kui loom ei sure kohe) urgudesse või kaldaalustesse tühikutesse. Kaldal asuvat looma on soovitav tulistada külgasendis pähe, kaela või rindkere piirkonda ja ujuvat looma pähe, silma ja kõrva vahelisel alal. Varitsuspaiga valikul tuleb arvestada loomade liikumise traditsioonilisi teid ja tuule suunda. Kobraste püük raudadega. Püügiks on lubatud kasutada coniber-tüüpi või sellel põhimõttel töötavaid raudu. Raudade paigaldamisel tuleb arvestada, et neisse ei satuks peale kobraste teised loomad, eelkõige saarmas. Rauad paigaldatakse kohtadesse, kus loomade sattumine neisse on kõige suurema tõenäosusega.
· Fonotatsioonielundid ülesandeks on hääle tekitamine. · Artikulatsioonielundid kõris tekitatud hääl kandub suuõõnde, kus hääl muutub resonantsi tagajärjel häälikuteks. 7. Missugused on meie hingamiselundid? · Ninaõõs (cavum nasi) · Hingetoru (trachea) · Kopsutorud (bronchi) · Kopsud (pulmones) 8. Millised on hingamise faasid ja liigid? Hingamise faasid: · Sissehingamine (inspiratio) aktiivne tegevus, mille käigus suurendatakse rindkere ja kopsude mahtu, kopsudes tekib alarõhk, mis põhjustab õhuvoolu kopsudesse; sissehingamisest võtavad osa diafragma (laiendab kopse allapoole) ja roietevahelised lihased (laiendavad kopse üles ja kõrvale). · Väljahingamine (expiratio) passiivne tegevus, mille käigus kopsumaht väheneb ja õhk liigub kopsudest välja lihaste lõdvestamise tulemusena. · Hingamispaus Hingamise liigid:
P = PN2 + PO2 + PH2O PX = FX * (PB PH2O) Henry seadus: [gaas] = /760 * Pgaas Grahami seadus: DO2 = 1/32 = 1 : 5,65 = 0, 176 DCO2 = 1/44 = 1 : 6,63 = 0,150 DO2/DCO2 = 0,176/0,150 = 1,2 Boyle'i seadus: P * V = const (sümbolite tähendused lk 78, 79) Gaasivahetus kopsudes, kopsude ventilatsioon: Hingamisteid jaotatakse ülemisteks (nina- ja neeluruum) ja alumisteks (alates hingetorust), nende piiriks on häälepilu. Kopsu katva pleura e. kopsukelme ja rindkere seina seesmist pinda vooderdava rinnakelme vahele jääb kapillaarne ruum kopsukelme- e. pleuraõõs, mis on täidetus üliõhukese vedelikukihiga. Atmosfäärirõhust madalama rõhu tõttu pleuraõõnes on kopsud kogu aeg teatud ulatuses väljavenitatud. Intrapulmonaalse (kopsusisese) ja intrapleuraalse (pleuraõõnesisese) rõhu diferentsi nimetatakse transpulmonaalseks rõhuks. (rõhu-mahu diagramm lk 84)
potsensiaalne vigastuste piirkond tantsijatel. Sagedased juhtumid on liigese dislokatsioon ehk väljatulek oma õigest asendist, mis võib olla tingitud järskudest liigutustest nt. tõmme käest või kätelseisu minek liiga järsult jne. Õlanikastused leiavad aset sageli koormuse all, näiteks kedagi tõstes või kätel hoides. Enamasti siis meestantsija tõstab naissoost tantsijat, eriti klassikas. Käed on otseselt seotud õlaliigesega ja see omakorda rindkere, rinnakorviga, seega on oluline ka hingamine ja ülakeha asend. Kui näiteks klassikatantsija teeb ports de bras' (käteringi) ja ülakeha on liiga tahapoole painutatud, hingamine häiritud ja õlaliigese töö vale, siis mõjub see halvasti õlaliigese rotaatorile, põhjustab sidekoe nõrgenemist ja on algseks vigastuste 6 tekkepõhjuseks. (Howse, McCormack, 2009 lk. 60).
käsitletakse kõiki nimetatud läbivaatuse meetodeid. 8.3.1. Vaatluse metoodika, normoloogia ja patoloogia Südame-vereringe seisundi vaatlemisel kirjeldatakse lapse üldseisundit (vaata peatükk 1 „Üldseisundi objektiivne läbivaatus“); füüsilise arengu, lihastoonuse ja kehalise arengu vastavust eale, rühti; jõudlust toitmisel-imemisel ja füüsilisel koormusel; naha ja limaskestade jumet-värvust; hingamist; rindkere kuju. Nähtavaid pulsatsioone ja täpset lokalisatsiooni (kaelal, südame kohal, epigastriumis). Südame tiputõuke nähtavust seliliasendis. Vastsündinutel, imikutel ja asteenilistel lastel – hästi nähtav. Sõrmede ja küünte kuju, värvust. Küüne ja küünevalli vahel on nürinurk. Nähtavate tursete olemasolu. (Lastehaiguste... 1986, Paves 1993, Tunell 1998, Kallas jt 1999, Kantero jt 2005, Saha 2005, Virro 2008, Uibo 2010.)
Oksütotsiin on mitmekülgne hormoon. Peale selle, et ta viib edasi sünnitust ja sünnitusjärgselt paneb piima voolama, on oksütotsiin ka "mõnuhormoon", mis tekib kehas suguühte ajal, samuti vastuseks massaazile, silitustele, kallistustele ja rahuldusttoovale füüsilisele pingutusele. 1 Millega algab sünnitus? - Kõht langeb allapoole, lapse pea fikseerub vaagna sissepääsus ja laps ei suru enam nii ägedalt rindkere organitele. Hingamine läheb seetõttu kergemaks. See võib juhtuda 2-4 nädalat enne sünnitust. - Lapse pea surub nüüd tugevamalt vaagnaluudele, põiele ja pärasoolele. - Ettevalmistavad emaka kokkutõmbed. Raseduse jooksul võisid tunda, kuidas emakas käe all kõvaks tõmbus ja tajuda seda kui pinget alakõhus või seljas. Niimoodi harjutades valmistub emakas sünnituseks. - Kaalulangus, kuna lootevee hulk väheneb raseduse lõpus. - Kerge kõhulahtisus. - Tugev energiavoog
Clexane väldib operatsioonijärgselt trombide teket. Ühekordselt manustatud ravimid T. Dormicum 22.04 ja 06.05 1x päevas (vastavalt 9:00 ja 12:00) p/o. Toimeaine midasolaan. Kasutatakse kirurgilise protseduuri eelseks rahustamiseks. 16 5. DIAGNOSTILISED PROTSEDUURID Röntgenograafia: (19.04): Paremal II-III roidevahemikus lateraalsel 1.4 cm varjustus. (23.04): Esineb pneumotooraks kihipaksusega kuni 4,0 cm. Paremal rindkere pehmetes kudedes on õhku. (24.04): Võrreldes 23.04.15 ülesvõttega on pneumotooraksi maht paremal vähenenud (26.04): Võrreldes 24.04.15 ülesvõttega on paremal pleuraõõnes õhku vähem, 1,5 cm. Mõlemal pool kaelal pehmetes kudedes ja rindkereseinas on õhku rohkem. Pleuradreen on vasakul endises asendis. (28.04): Pneumotooraks paremal vähenes. (30.04): Pneumotooraks paremal suurenes. (04
Sama hapnikuosarõhu juures oleneb hemoglobiini küllastus hapnikuga (2p): PH-st, temperatuurist, süsihappegaasi (CO2) osarõhust, 2,3DPG kontsentratsioonist Keskseinand (4p) e mediastiinum seal paiknevad süda, aort, söögitoru Pleura on (1p) a) kõhukelme b) mediastiinum c) serooskelme Atmosfääriõhust (2p) a) madalama b) kõrgema õhu tõttu pleuraõõnes on kopsud kogu aeg teatud ulatuses a) väljavenitatud b) kokkusurutud ja järgivad rindkere mahu muutusi. Süsinikdioksiidi transporditakse verega (2p) hemoglobiin erütrotsüütides (nimeta transportija) Hingetoru hargnemist nimetatakse (2p) a) bifurcatio tracheae b) hingetoru- kahendharuks c) bifuratio aortae Hingetoru ülesandeks on (1p) a) tagada gaasivahetud b) olla õhuteeks c) ühendada looteeas kopsutüve ja aordikaart Hingetoru tagumine sein on (1p) a) kilesein b) kõhreline sein c) vooderdatud ühekihilise lameepiteeliga
1.Parem ühine unearter arteria carotis communis dexter 2.parem rangluualune arter arteria subclavia dextra · Vasak ühine unearter- arteria carotis communis sinistra · Vasak ranguluu alune arter- arteria subclavia sinistra Ühune unearter varustab pea piirkonda- aorta carrotis communis. Verd kogub aga ülemine õõnesveen- vena cava superior. Ülemisse õõnesveeni kogutakse veri pea, kaela , ülajäsemete ja rindkere elunditest ja seintest. Vena mediana cubiti on keskpidine küünarveen ja asub küünarvarre sisemisel keksmisel poolel. Vena subclavia on rangluualune veen ja asub rangluu all? Alumisse õõnesveeni- vena cava inferior koguneb veri väikevaagna seintest ja elunditest ning alajäsemetest. Värati veen vena porta - temast läheb läbi kõhuõõne paartitest elunditest tulnud veri ja suubub maksa. On jäme venoosne veresoon, mis paikneb maksarteri ja ühissapijuhaga kõrvuti
uitnärv seganärv sis põhiliselt parasümpaatilisi kiude, reguleerib vererõhku, innerveerib südamelihast, 72. mis närv on X peaajunärv ja mida ta teeb? NS slaid 110; anat lk 223 rindkere ja kõhuõõneelundite silelihaseid ja näärmeid 73. mis närv on XI peaajunärv ja mida ta teeb? lisanärv motoorne, innerveerib sternocleidomastoideus't ja trapetslihast NS slaid 112; anat lk 223 74. mis närv on XII peaajunärv ja mida ta teeb? keelealunenärv motoorne, innerveerib keelt ja keelelt ümbritsevatele luudele lähtuvaid lihaseid NS slaid 113; anat lk 224 75. millised kestad katavad peaaju
armistunud piirkonnad välimisel pleuralestmel. Sagedamini leidub neid pleura alumises osas. Mõnikord võivad naastud olla lubjastunud. Pleuranaastud kujunevad umbes 20 või enama aasta jooksul ja nad ei kujuta ohtu tervisele, kuid on asbestiga kokkupuute indikaatoriks. [3] 1.5.3. Pleura paksenemine Kui asbestikiud satuvad kopsu, võivad nad põhjustada pleura aeglaselt kulgeva põletiku, mille tulemusena moodustub kopsukelmel armkude. See takistab rindkere liikuvust ja 8 kahjustab kopsude hingamisfunktsiooni. Pleura paksenemine kujuneb välja umbes 10-20 aasta jooksul peale kokkupuudet asbestiga. Haigestumise tunnusteks on õhupuudus, hingeldus ja valulikkus hingamisel, mis võivad aja jooksul süveneda ning tulemuseks võib olla töövõime langus. Diagnoositakse röntgen-, ultraheli- või kompuutertomograafilise uuringu abil
loomariigist pärit väljakutse, et nood ei tungiks tema territooriumile. Niisiis, et õigesti teha järeldusi selle põhjal, miks inimene pani käed puusa, on vaja silmas pidada konkreetset olukorda ning arvestada eelnevaid liigutusi. 8.1 JALGADE KASUTUS Eelpool nägime, et käte ristamisel moodustub kaitsetõke. Kuid ka ristatud jalad väljendavad inimese eitavat suhtumist või ka kaitsevajadust. Arvatakse, et käte rinnale vaheliti asetamine oli algselt seotud südame ja rindkere kaitsmisega, jalgade ristamine aga on katse kaitsta suguelundeid. Nii istub seksuaalses kaitseasendis naine kogu aeg tugevasti ristatud jalgadega. Ristatud jalgade tavaasend, kus üks jalg on korralikult teise põlvele pandud - tavaliselt parem vasakule -, näitab erutust, kammitsetust, vaoshoitust. Samal ajal ei tohi seda asendit tõlgendada eraldiseisvalt, vaid ainult eitavate liigutuste kogumis. Sest nii istutakse ka nt. loengusaalis või ebamugaval toolil
tööle, kuid neid nimetusi kasutatakse kõnekeeles tihti ka ujumisstiilide kohta.4 4 Wikipedia. (2013) [www] http://et.wikipedia.org/wiki/Ujumine_(spordiala) (29.12.2012) JOONIS 1. Ujumisstiilid (a krool, b rinnuliujumine, c seliliujumine, d liblikujumine) 1.4 Ujumise mõju Ujumine mõjub inimorganismile mitmeti hästi: · aitab olla terve ja heas kehalises vormis kõrge eani, · arendab kõhu-, selja-, käte, jalgade ning rindkere lihaseid, · parandab liikuvust, · veevoolu masseeriv toime mõjub sidekoele ja on tõhus tselluliidi vastu, on positiivne nii kaela- kui seljalihastele, õlavöötmele, · kasulik ülekaalulistele, südame ja vereringe haiguste korral, · kergetel vigastustel - põrutused, liigesevigastused, lihasvalu - on ujumisel positiivne mõju, · kasulik toime radikuliidil, seljavaludel, · aitab sageli astma ravis,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
