1. Staatilised soojendavad venitused Kohe kui üldine soojendus tehtud, on lihased soojad ja tunduvalt elastsemad. Pärast üldist soojendust võiks kähku asuda staatilise venituse juurde, mis tähendab aeglast, kerget ja lõdvestunud staatilist lihase venitust. Alustama peaks seljast, millele järgneb ülejäänud ülakeha ja seejärel alakeha. Staatilist venitust võiks teostada järgmises järjekorras: 1. selg 2. küljed 3. kael 4. küünarvarred ja randmed 5. triitseps 6. rind 7. tuhar 8. reie siseküljed 9. reie nelipealihased ja reie eemaldajad 10. sääred 11. sääre esikülg 12. reie kakspealihas 13. pöiad 2. Dünaamilised soojendavad venitused Kohe kui staatiliste venitustega valmis, võiksid järgneda kerged dünaamilised venitused jalgadele ja kätele erinevates suundades. Kurzi ja Acute'i järgi tuleks teha niipalju seeriaid kui vaja, et jõuda erinevate töös põhiraskust kandvate liigeste liikumise maksimaalamplituudini,
siledate kivimassidega. Skulptuuri ja maalikunsti vaheaste oli reljeefkunst ( madal- ja süvendreljeef). Reljeefid ja hieroglüüfid (seletasid ja täiendasid) katsid templite seinu, sambaid, obeliske, skulptuure ja isegi tarbeesemeid. Maalikunst erines eelmistest vähe (pinnakunst). Lõpututest inimkeha võimalikest poosidest kujutati kindlalt ainult mõnda ilmekamat. Tegelasi kujutati tihti nn. egiptuse poosis- inimene pika sammuga astumas (jalad küljelt), rind otsevaates, pea ja käed jällegi profiilis, silm otsevaates. Värvide puhul arvestati dekoratiivse üldmuljega. Ümbrust kujutati mõne üksiku taimemotiiviga. Tagapool asetsevad tegelased asetati eelpoolsete peade kohale. Kasutati väärtusperspektiivi- tähtsaim inimene suuremalt kujutatud. Kaanonite jõud nõrgenes Amenhotep IV (Echnatoni) valitsemisajal 14. saj e. m. a. Ta püüdis nõrgendada preestrite mõjuvõimu ja kehtestas riigis ainujumala- Päikeseketta (Atoni)
Järvamaa kutsehariduskeskus REFERAAT EESTI HOBUNE Elsa Tamm PH11 1 Järvamaa kutsehariduskeskus SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 EESTI HOBUSE AJALUGU......................................................................................... 4 EESTI HOBUSE OMADUSED..................................................................................... 5 EESTI HOBUSE KASUTUS........................................................................................ 6 EESTI HOBUSE LEVIK.............................................................................................. 7 KOKKUVÕTE............................................................................................................ 8 KASUTATUD KIRJANDUS......................................................
Neile ei meeldi häirimine. Välimus Järvekauride kehapikkus on harilikult 40-81 cm. Tiivaulatus vahemikus 114-124 cm. Kaal tavaliselt vahemikus 3-5 kg. Pesitsusajal on sulestik valge-kirju, mustal seljal segmenteeritud valged jooned. Pea ja istmiku pool on hallid. Ees kaelal must triip, peenikesed horisontaalsed valged triibud mõlemal pool kaela. Pesitsusaja järgselt kaovad seljalt valged triibud. Nägu, kõri ja rind muutuvad valgeks. See liik sarnaneb Kirdekauriga (Gavia Pacifica). Eristuv valge mustriga tiibadel, mis on olemas aastaringselt. Isane ja emane Järvekaur on sarnased välimuselt, iseloomulikud veel sügav-punased silmad. Sigimine Järvekaurid on monogaamsed, mis tähendab, et nad elavad terve elu ainult ühe paarilisega. Paar püsib koos kogu nende retke ja talvitumisalal. Uued paarid kasutavad mitmeid
English Test 1 Parts of the body 1. JEW-MANDIBLE-alalõug 2. ARMPIT-AXILLA-kaenlaalune 3. CHEST-THORAX-rindkere 4. STOMACH-ABDOMEN-kõht 5. NAVEL-UMBILICIUS-naba 6. KNEE-PATELLA-põlvekeder Hospital staf 1. TO PRESCRIBE MEDICINE- ravimi välja kirjutamine 2. DISPENSE PRESCRIPTION MEDICATION- retseptiravimeid väljastama 3. RELIVE PAIN-valu leevendama 4. BLOOD SAMPLE- vereproov 5. SPUTUM-sülje PERSONAL 6. RECEPTIONIST- vastuvõtu sekretär-a person who welcomes visitors and answers phones. 7. RADIOLOGIST- radioloog- a person who used imaging technology 8. LAB TECHNICIAN- laborant- a person who analyzes samples 9. PHARMACIST- apteeker- a person who prepares drugs //prepares and dispenses medication 10.CARDIOLOGIST- kardioloog- a person who is a heart specialist 11.PEDIATRICIAN- lastearst- 12.ANESTHESIOLOGIST-anestesialoog-a person who prevents patients form f...
English Test 1 Parts of the body 1. JEW-MANDIBLE-alalõug 2. ARMPIT-AXILLA-kaenlaalune 3. CHEST-THORAX-rindkere 4. STOMACH-ABDOMEN-kõht 5. NAVEL-UMBILICIUS-naba 6. KNEE-PATELLA-põlvekeder Hospital staf 1. TO PRESCRIBE MEDICINE- ravimi välja kirjutamine 2. DISPENSE PRESCRIPTION MEDICATION- retseptiravimeid väljastama 3. RELIVE PAIN-valu leevendama 4. BLOOD SAMPLE- vereproov 5. SPUTUM-sülje PERSONAL 6. RECEPTIONIST- vastuvõtu sekretär-a person who welcomes visitors and answers phones. 7. RADIOLOGIST- radioloog- a person who used imaging technology 8. LAB TECHNICIAN- laborant- a person who analyzes samples 9. PHARMACIST- apteeker- a person who prepares drugs //prepares and dispenses medication 10.CARDIOLOGIST- kardioloog- a person who is a heart specialist 11.PEDIATRICIAN- lastearst- 12.ANESTHESIOLOGIST-anestesialoog-a person who prevents patients form f...
Meeste ja naiste pikkuse keskmise erinevus (13 cm) on tingitud kahest põhjusest: 1) poistel algab maksimaalne kasvukiiruse spurt umbes kaks aastat tüdrukutest hiljem (kasvuspurdi alguses on nad tüdrukutest pikemad), 2) poisid kasvavad murdeea kasvuperioodil keskmiselt 28 ja tüdrukud 25 cm. Rindade kasv on tüdrukute murdeea esimeseks tunnuseks ja see toimub keskmiselt 11- aastaselt nibud muutuvad tumedamaks, nibuväli kummub ettepoole, rind hakkab kasvama ning koos sellega arenevad piimanäärmed. Sageli on murdeeas üks rind teisest suurem. Suguelundite ümber ja kaenla alla hakkavad kasvavad karvad. Samuti muutuvad aktiivseks higinäärmed suguelundite ja kaenlaaluste piirkonnas. Kasvuspurt algab tüdrukutel umbes kaks aastat varem kui poistel, keskmiselt 12-aastaselt. Kasv ei ole alati sünkroonne jalad ja käed võivad kasvada kiiremini kui ülejäänud keha. Puusadele, reitele, kõhule ja rindadele koguneb
Erinevalt otsesest äikesetabamusest ei põhjusta magnetväli inimese kehal põletushaavu ja verevalumeid. Arvatavasti võib just piksega kaasneva magnetvälja arvele kirjutada jalgratturite salapärase hukkumise mitmes paigas. Ebatavalised juhud välguga Virginia osariigis elanud looduskaitseala valvurit Roy C. Sullivani tabas 35 aasta jooksul välk tervelt seitsmel korral, kõige kergemail kordadel said juuksed kõrvetada, raskemal juhul oli selg ja rind põletushaavades. Enamuse neist saatusehoopidest sai ta hobuse seljas ratsutades, korra tabas teda välk majas elektrijuhtme lähedal. Ta jäädvustas sellega Guinnessi rekordi. 1952. aastal tabas välk lennukit, olgugi et lähim äikesepilv oli 50 miili kaugusel. Nii polegi võimatu, et tuleb välk selgest taevast. Keravälk Keravälk on harva esinev punasest kollaseni varieeruva värviskaalaga helenduv kera,
Johan Laidoner 1884 1953 Johan Laidoner sündis Viljandimaal, Viiratsi vallas, Raba talus Jaak Laidoneri (1854 - 1911) ja tema naise, Raba talu peretütre Mari Saarseni (1851 - 1938) esimese lapsena. Sealsamas Rabal sündisid ka Johan Laidoneri vennad Villem (1886), Peeter (1888) ja Oskar (1890). Johan Laidoner õppis aastatel 1892 1894 Viiratsi vallakoolis, 1894. aastal asus Laidoneride pere elama Viljandisse, seejärel õppis ta aastatel 1895 1897 Viljandi 1. algkoolis ja 1897 1900 Viljandi linnakoolis. 1900. aastal üritas Laidoner astuda sõjaväkke, kuid komisjon ei võtnud teda vastu "rind ei andvat mõõtu välja" ja tal soovitati aasta pärast tagasi tulla. Pärast ebaõnnestunud katset sõjaväkke pääseda asus Laidoner elama Peterburi kubermangus asunud Aljutino mõisa, kus tema emapoolne onu Peeter Saarsen töötas mõisavalitsejana. 19...
12 2008/10221 ,,Veelind" (singel) 1.01 2008/10221 ,,Iivakivi" (CD/LP/woodpak) 24.02 2008/10221 ,,Suured koerad, väiksed koerad" (Metsatöll ja Kukerpillid, mini- CD) 10.10 2009/10222 ,,Kõva Kont" (2DVD/CD) 24.02 2010/10223 ,,Vaid vaprust" (singel/video) 15.01 2010/10223 ,,Äio" (CD/2LP) 03.03 6 Pildid 7 ,,Vaid vaprust" Metsatöll , album ,, Äio" Jah, merevahust murdu sööb purjelaeva rind Täis terashalli väge on iga mehe hing Kui vahuvalgeid laineid löövad iilid üle pea ei pelgu tunne mehed, ei hirmu nime tea Kui veripunast koitu neelab meremehe silm siis vaba on me vaim ja vaba on me hing Kui vajub raskelt randa see merelaeva voor siis võõra ranna lehka veab iga sõõmupaar Ei toeta käsi mõõka, ei oda hoia klann ent kui tarvis, haarab tera iga rusik', raevus ramm Kui veripunast koitu neelab meremehe silm siis vaba on me vaim ja vaba on me hing
Paljunemine • Jooksuaeg mai-juuni • Tiinus vältab 195-225 päeva • Pojad sünnivad jaanuaris (ca 500 g) • Enamasti 1-2 poega, harva 3-5 • Ema kõrval veedavad 2-3 aastat • Suguküpsed 3-5 aastaselt HUNT Liigikirjeldus • Eesti metsade kardetuim kiskja • Keskmine kaal 30-50 kg • Eesti rekord 82 kg • Tüvepikkus -160 cm, õlakõrgus kuni 85 cm • Eluiga kuni 30 aastat • Koeraga võrreldes massiivsem rind ja kael, tugevamad jalad, keha ja jalgade hoiak teine Levik • Levinud peaaegu kõikjal põhjapoolkeral • Põhja-Ameerikas- peamiselt Kanadas, Alaskal • Aasia- suurim asukornd Mongoolias. Samuti esineb Hiinas, Koeras, Iraagis jne Arvukus • Leviala viimasel paaril aastal laienenud • Arvukuse kõrgaeg oli 1995 (umbes) • 2008 loendati 135 isendit • Enim Pärnu-, Jõgeva, ja Ida-Virumaal • 2007 kütiti 40 hunti Elupaik
Jõutreening 3 päeva nädalas: ESMASPÄEV, KOLMAPÄEV, REEDE ESMASPÄEV Rind, õlg, biitseps. KOLMAPÄEV Reie esikülg, tagakülg, säär, kõht. REEDE Seljalailihas, triitseps, trapets. ESMASPÄEV 1. Surumine lamades 4 6 x (8 5) 2. Lendamine neg. kaldega pingil 3 x (12 7) * vaheta, ühes trennis hantlitega, järgmises trenazööril trossidega 3. Liblikas + käte ristamine trenazööril trossidega 4 x (12 7) * 2 esimest seeriat ainult liblikal, 2 viimast on superseeria LIBLIKAS + KÄTE RISTAMINE, superseeriaid ära tee iga kord 4
Pleura - ehk kopsukelme, serooskelme. Kops on sellega kaetud. Pleuraõõs - kopsukelme lestmete vahele jääv pilutaoline ruum Pleuraõõnes ei ole õhku Mediastiinum ehk keskseinand, selleks nim, ruumi mida täidavad kahe kopsu vahel olevad elundid. Bronhiaalpuu - kopsus jaguneb peabronh puuoksataoliselt peenemateks sagara- ja segmendibronhideks. 16. Selgitage, mis on inspiirium ehk sissehingamine. Selle ajal kontraheeruvad roiete vahelised lihased, rind tõuseb ülespoole,diafragma kontraheerub, rindkere õõs suureneb rõhk on kopsudes negatiivne ning õhk imetakse kopsudesse. 17.Selgitage, mis on ekspiirium ehk väljahingamine, selle ajal roietevahelised lihased lõõgstuvad, rinkere vajub allapoole, rõhk on kopsudes positiivne ning õhk surutakse kopsudest välja. 18.Nimetage hingamistüübid · abdominaalne e kõhuhingamine · diafragmaalne e vahelihashingamine.
Paide Gümnaasium Punarind Referaat Marko Kõiv 7a Paide 2008 Sissejuhatus Legendi järgi olevat punarind saanud oma punase rinna veretilgast, mis kukkunud linnupeale, kui hallikas pruun lind tundis kaasa Kristuse kannatustele ristil ja tõmbas välja kibuvitsaoksa, mis oli Kristuse laupa lõikunud. Bioloogilisest vaatepunktist on selgitus proosalisem: punane värv mõlemast soost linnu rinnal on signaal, mis aitab neil väikestel lindudel kaitsta oma territooriumi. Talvel teevad seda ka emaslinnud üks kõik missuguse teise punarinna eest, soor olenemata. Punarinna uudishimulikus ja lapselik välimus on kindlasti selle linnu populaarsuse peamisi põhjusi. Tore vaadata, kui v...
Romantism 19. saj. euroopa kirjanduses sai valitsevaks suunaks romantism. Romantikutele on oluline inimese sisemaailm, tema tunded ja mõtted, mis vastanduvad tegelikkusele(argipäevale). Romantismi kesksed mõisted on armastus, vabadus ja usk. Armastus on romantikute käsitluses kõike haarav tunne, mille objektiks võib olla nii inimene, loodus kui isamaa. Romantikud valivad elust need punktid, mis neile on olulised ning võimendavad neid tundeliselt. 1)Tundeelu rõhutamine 2)Subjektivism ja individualism,( tähtis on kirjaniku mulje elust, mitte objektiivne elu ise.) 3)Idealism ja fantaasia valitsemine 4)Vabaduse ülistus nii ellusuhtumises, kui loomingulise printsiibina.( ei tunnustata karme reegleid) 5) Melanhoolia( sügav kurvameelsus) 6) Looduse ülistus ja usklikkus( eriti armastatakse ürgloodust ja romantikud on usumüstikud) 7) Zanritena põhiliselt romaan ja luule. Romantism...
Üksikutel juhtudel ulatuvad hundikarjade ränded tuhandete kilomeetrite taha. Suviti piisab väiksemast maa-alast, talvel võib see oluliselt suureneda, sõltudes saakloomade paiknemisest ja nende rännetest. Kindlasti on tuttav selline mõte, et hunt on metsa sanitar, kes kütib haigeid või vigaseid loomi ning piirab näriliste ja sõraliste arvukust. Inimesel oleks hundilt õppida julgust ja vastupidavust, eks ütle vanasõnagi: "Julge hundi rind on rasvane". Valisin selle loom asellepärast, et mulle tundus ta huvitav ja tahtsin temast rohkem teada saada .
Morfoloogiline analüüs KÄÄNDSÕNA MORFOLOOGILISED KATEGOORIAD 1. Arvukategooria: ainsus ja mitmus Mitmuse tunnused: -d (mitmuse nimetavas), -de, -te (alates mitmuse omastavast de- mitmuses); -e (jalg/e, rind/e, silm/e); -sid (mitmuse osastavas: tubli/sid, seppa/sid); -i (aglutinatiivne vokaalmitmus alates mitmuse osastavast: sipelga/i/d, hamba/i/d); tüvemitmus (alates mitmuse osastavast – sulandunud tüvevokaal ja mitmuse tunnus: kurté, huulí, pärní, leibú). 2. Käändekategooria (14 käänet) 1) nimetav e nominatiiv (kes? mis?) Lõputa; 2) omastav e genitiiv (kelle? mille?) Lõputa; 3) osastav e partitiiv (keda? mida?) -da (te/da, mõn/da); -d (puu/d, mer/d); -t (soolas/t, hapu/t, peenar/t, kät/t); 0 (pesa, sõpra); 4) sisseütlev e illatiiv (kellesse? millesse? kuhu?) -ha (ma/ha), -he (pä/he); -hu (su/hu); -sse ...
Isase tiigri pikkus peast sabani on kuskil 3,3 m ja kaalub kuni 300 kilogrammini. Emased on märgatavalt väiksemad,pikkus umbes 1.6m.Keskmiselt kaalub isasloom 225kg ja emane 160kg. Vangistuses on loomad sageli raskemad kui vabas looduses.Loomaaias on raskeim tiiger kaalunud 423kg, lõvi aga ainult 366kg. Amuuri tiigri oranz värvus on kahvatum kui teistel alamliikidel, tema triibud on laiemate vahedega ja sagedamini pruunid kui mustad, rind ja kõhualune on valged ning tihedad valged karvad on ka rüüsina ümber kaela. Jahipidamine ja söök Vaatamata oma hiigelmõõtmetele ilmutab tiiger tegelikult suurt ettevaatlikkust, osavust, oskust metsatihnikus maskeeruda ning täiesti hääletult liikuda. Vastupidiselt lõvile peab tiiger jahti üksinda. Kuigi paikkondades, kus tiigri individuaalterritoorium on väike, võivad nad aeg-ajalt ka mitmekesi jahti pidada. Tegutsevad
Besser der Spatz in der Hand als die Taube auf dem Dach Parem varblane käes kui tuvi katusel. 3. Morgenstund hat Gold im Mund. Hommik on õhtust targem. 4. Vögel, die am Morgen singen, fängt am Abend die Katz´. linnud, kes hommikul laulavad on õhtul kasside kihvade vahel (kes kevadel köhib see sügiseks läinud) 5. ja 10. Wo gehobelt wird, da fallen Späne. kus suitsu seal tuld 6. Wer nicht wagt, der nicht gewinnt. julge hundi rind on rasvane 7. Der Krug geht so lange zum Brunnen bis er bricht. venitama kummi, kuni puruneb 8. Einem geschenkten Gaul guckt man nicht ins Maul. kingitud hobuse suhu ei vaadata 9. Was ich nicht weiss macht mich nicht heiss. mida ma ei tea ei tee mind "kuumaks" 10. ja 5. Wer Sorgen hat, hat auch Likör. kus suitsu seal tuld 11. Wo kein Kläger ist, ist auch kein Richter. kus tegijaid seal nägijaid 12
paremini kui jumal tulevikku ette näha. Kuningas tapeti aastaid hiljem kodust kaugel ja ta ei saanudki teada, et tema surm kinnitas Apolloni tõde. Kõneldi, et Laiose tappis röövlijõuk, kes jättis ellu vaid ühe mehe, kes sõnumi koju tõi. Juhtumit polnud tol ajal võimalik hoolikalt uurida, kuna Teeba oli sel ajal suurte segaduste keerises. (Hamilton, 1975) Ümbruskonda terroriseeris hirmuäratav koletis, sfinks, kellel oli lõvi keha, kotka tiivad, naise rind ja nägu. Ta luuras teelisi ja esitas neile, kelle kinni püüdis, mõsitatuse, lubades kõiki, kes ülesande ära lahendavad, vabaks lasta. Kuna ükski ei osanud õigesti vastata, hävitas hirmus olevus inimesi, kuni linn jäi lõpuks piiramisolukorda: seitse suurt linnaväravat, mis olid teebalaste uhkuseks jäid suletuks ning näljahäda hakkas linnarahvast piinama. (Hamilton, 1975)
Johann Laidoner Johan Laidoner – üks kõige tuntumaid tegelasi Eesti sõjaajaloos. Tema nime teab peaaegu iga põhikooli õpilane ning iga keskkooli õpilanegi oskab öelda midagi tema eluloost. Ta sündis 1884.a 12. veebruaril Viljandimaal Viiratsi vallas Raba talus ja suri 13. märtsil 1953 Vladimiri vanglas. Oma haridusteed alustas ta Viiratsi vallakoolis, 1984. aastal kolis tema perekond Viljandisse, kus ta oma õpinguid jätkas. 1895–1897 Viljandi 1. algkool. 1897–1900 Viljandi linnakool. Pärast seda siirdus ta Venemaale, kus alustas elukutselise sõjaväelise õpinguid. September 1902 – 5. mai 1905 õppis Vilno sõjakoolis, mille lõpetas nooremleitnandina. 17. oktoobril 1909– mai 1912 Nikolai Kindralstaabi Akadeemia Peterburis. 1909–1912 Nikolai Sõjaväeakadeemia Peterburis. Eraelu 1911 abiellus Maria Kruszewskaga. Oli poeg Michael, kes sooritas enesetapu 15 aastaselt. Elasid Viimsi mõisas ja eramus Tal...
täis soovide sinisädelust - kuid ometi ei kuulda kuljust, rudisevat rege. loobumisuhke. Tee lõpus valge värav. Salaväge mind tunnen tõmbavat: ei ammu teegi On siiski kurb, et pärib surm selle südame ma õhtul muud - käin sama teed, ja seegi ja kõik tema laulmatud laulud - mu ainus käik on kurb, rind valus äge. Ah, nii kurb, nii kurb, et pärib surm Sa, valge värav keset valget lund, kesk valget õhtut, tähed tulid kõik, selle südame laulmatud laulud! kuu kummardab su kumeruse üle - su taga puhatakse viimset und. Veel siinpool ma. Kui pea ehk kostab hõik,
Sündis 22. aprillil 1876. aastal Väike-Maarja alevikus kaupmees Jüri Luri perekonnas ja suri 22. Jaanuaril 1920. aastal Venemaal Armaviris. Lurich oli suurepärane võimleja, samuti hea jooksja, hüppaja, jalgrattur, uisutaja ning maletaja. Lisaks valdas ta veel vähemalt kümmet keelt. Lurich püstitas ligi 40 maailmarekordit. Ta oli 177 cm pikk ning parimas vormis olles kaalus 90 kg. Parema käe biitsepsi ümbermõõt? oli 37-41cm ning rind 120-128 cm, reis 61cm ja säär 40. 3 Tee maadluseni Kümme aastat vana, astus Georg Lurich juunior õppima Tallinna Peetri Reaalkooli (Tallinna Reaalkool). Tallinnas elas Lurich oma onupoja Hans Luuri juures, kes pidas pagariäri. Just sel perioodil hakkas Lurich esmakordselt huvituma füüsilisest treeningust ja keha arendamisest. Onupoja juures töötavad pagarisellid harjutasid kaalupommide peal tõstmist - neid jälgides hakkas ka
Pea on tal terviklik, koos laia otsmikuga, mis on kas nõgusa või sirge profiiliga, väikeste hiirkõrvadega, mänglevate silmadega, muskliliste lõupärade ja avara lõupärade vahega. Kael on hobusel lühike, muskliline, mis on kaetud paksu lakkaga. Turi on madal, lihaseline ning tavalise pikkusega. Selg on tavaliselt sirge, kuid harva esineb ka nõgusust, lühike ja lai, lanne lai ja tugev. Laudjas on munajas ja pikk ning saba asetseb all pool ning on tihe. Rind, rinnakorv ja roided on hästi väljaarenenud. Jalad on lühikesed, kuid tugevate kõõluste ja liigestega, kabjad on korrapärased. Selle hobuse samm ja traav on lai ja hoogne, kuid vahepeal esineb ka sõudmist.(Mauring 1988: 242) Sellel hobusel puuduvad erinevad kalduvused jäsemete haigestumiseks. Harva esineb lonkimist ning kõõluste välja venimist, ükskõik kui raske töö ei oleks.(Bellegarde 1940: 149) Iseloomult on eesti hobune rahulik ja taibukas, temperament energiline ja elav
keskmine ehk mediaalne medialis külgmine ehk lateraalne lateralis lähimine ehk proksimaalne proximalis kaugmine ehk distaalne distalis välimine externus või sisemine internus süva profundus või pindmine superficialis ülemine superior või alumine inferior eesmine anterior või tagumine posterior kahe struktuuri vahel intermedius a. = arteria arter aa. = arteriae arterid v. = vena veen vv. = venae veenid n. = nervus närv nn. = nervi närvid m. = musculus lihas mm. = musculi lihased dex. või dx. = parempoolne, parem ( dexter, dextra, dextrum ) sin. = vasakpoolne, vasak ( sinister, sinistra, sinistrum ) PEA CAPUT otsmik FRONS kiir VERTEX ALAJÄSE MEMBRUM INFERIUS kukal OCCIPUT vaagnavööde oimud TEMPORA vaba alajäse: ...
Sündis 22. aprillil 1876. aastal Väike-Maarja alevikus kaupmees Jüri Luri perekonnas ja suri 22. Jaanuaril 1920. aastal Venemaal Armaviris. Lurich oli suurepärane võimleja, samuti hea jooksja, hüppaja, jalgrattur, uisutaja ning maletaja. Lisaks valdas ta veel vähemalt kümmet keelt. Lurich püstitas ligi 40 maailmarekordit. Ta oli 177 cm pikk ning parimas vormis olles kaalus 90 kg. Parema käe biitsepsi ümbermõõt? oli 37-41cm ning rind 120-128 cm, reis 61cm ja säär 40. 3 Tee maadluseni Kümme aastat vana, astus Georg Lurich juunior õppima Tallinna Peetri Reaalkooli (Tallinna Reaalkool). Tallinnas elas Lurich oma onupoja Hans Luuri juures, kes pidas pagariäri. Just sel perioodil hakkas Lurich esmakordselt huvituma füüsilisest treeningust ja keha arendamisest. Onupoja juures töötavad pagarisellid harjutasid kaalupommide peal tõstmist - neid jälgides hakkas ka
Eestis võib kohata alamliiki Delichon urbica urbica. Välimus Suuruselt on räästapääsuke pisut väiksem kui suitsupääsuke, olles enamasti umbes 13 cm pikk ja kaaludes 16-25 grammi. Sihvaka kehaehitusega suitsupääsukese kukal, selg, väga pikad kuid kitsad tiivad ja harkjas saba on sinakasmustad ning lai rind, alakeha ja päranipuala valged. Nokk on lühike ja eriti tüvikuosas lai; suur nokalahk. Kollakad, valgete karvalaadsete sulgedega kaetud jalad on lühikesed ja nõrgad ning nendega on raske maapinnal liikuda. Saba on lühem ja vähem harkis kui suitsupääsukesel. Sulestik on tihe ja metalliläikene ning nii noortel kui vanadel pääsukestel sarnane. Ei esine ka sugulist dimorfismi. Levila Räästapääsused pesitsevad Euroopas, Aasias (välja arvatud Kaug-Põhi, Araabia poolsaar,
LADINA-EESTI TERMINID keskmine ehk mediaalne medialis külgmine ehk lateraalne lateralis lähimine ehk proksimaalne proximalis kaugmine ehk distaalne distalis välimine externus või sisemine internus süva profundus või pindmine superficialis ülemine superior või alumine inferior eesmine anterior või tagumine posterior kahe struktuuri vahel intermedius a. = arteria arter aa. = arteriae arterid v. = vena veen vv. = venae veenid n. = nervus närv nn. = nervi närvid m. = musculus lihas mm. = musculi lihased dex. või dx. = parempoolne, parem ( dexter, dextra, dextrum ) sin. = vasakpoolne, vasak ( sinister, sinistra, sinistrum ) PEA CAPUT käe pihk PALMA MANUS otsmik FRONS kiir VERTEX kukal OCCIPUT oimud TEMPORA ALAJÄSE MEMBRUM INFERIUS ...
püsivat ja ajatut muutuvale ja ajalisele. Nendest eri tasanditest algabki Platoni ideeõpetus. 3 Filosoofiariik Platonil oli väga kindel visioon sellest, milline on ideaalne riik. Platoni arvates peaksid riiki juhtima filosoofid. Kui ta selgitab, miks, lähtub sellest, et inimene ja riik on samamoodi üles ehitatud. Inimese keha koosneb kolmest osast: pea, rind ja alakeha. Igale kehaosale vastab üks hingeomadus. Pea juurde kuulub mõistus, rindkere juurde tahe ja alakeha juurde iha. Iga kolme hingeomaduse juurde kuulub omakorda üks ideaal. Mõistus peab püüdlema tarkuse poole, tahe peab üles näitama vaprust ja iha peab ohjeldama mõõdukusega. Alles siis, kui inimese kolm osa talitlevad ühe tervikuna, saab inimene harmooniliseks. Platon võtab need kolm osa eeskujuks riigi ideaali välja töötamiseks
ruttavate naiste jalgadele spetsiaalse tumedama varjundi andmisele. Kellel selleks vahendid puudusid üritasid ise toonida teelehtede tõmmisega või kandsid sokke. Sõja lõppedes olid piiranguid kergetööstuskaupadele visad kaduma ja mõned kitsendused materjalile kestsid üsna kaua. Revolutsiooniliste uuendustega sõjajärgsel ajal ilmutab ennast Christian Dior 1947. aastal. Tema poolt pakutav naishurmuri siluett: kitsad õlad, kokkupigistatud piht, kõrgele tõstetud rind ja allapoole põlvi avar kleit. Hoolimata ametkondlikust sokiseisundist uue moe (New Look) suhtes, võeti see Euroopas ja Ameerikas hetkega vastu inimesed soovisid kiirest unustada läbielatud sõjakoledused ja pöörduda tagasi maailma, kus on meelelahutus, mood ja naiselikkus. New Look´i järgi muutusid platvormkingad ebasündsateks ja asendati kitsaste kõpskingade või sandaalidega. Itaalia ja Prantsuse disainerid jooksevad võidu kontsa
selline ongi meid ümbritsev maailm . Kus on ilusad asjad ? Armastus , rõõm , ühtsustunne , leppimine ja muud sellist ! On olemas , isegi seal peredes kus teinekord käib must must pilv üle . Kõik need tunded on ka seal olemas omal tahumatul ja märkamatul moell . Kuid lõpetuseks võiks öelda midagi helgemat . Lõpetaks ühe tsitaadiga : ,, Elu on just nii ilus kui ilusaks julgeme ta mõelda . Kes sellest kord aru saab , selle unistused täituvad ! " Julge hundi rind pidi olema ju rasvane ! TÖÖ ,,Pere vägivald" Kristy Tammeorg Kuressaare Täiskasvanute Gümniaasium Kaugõpe 11b 19.09.2009.a.
Kirjavahemärgireeglid 1.Lihtlause Lihtlause kirjavahemärgid seostuvad põhiliselt koondlausega (korduvate lauseliikmetega lihtlause). 1.1 Koondlause korduvad lauseliikmed eraldatakse komaga. Valssi, rumbat, foksi olime juba ammu õppinud. 1.2 Sidesõnade ja, ning, ega, või, ehk, nii...kui ka ette koondlauses koma ei panda. Täna küsiti nii Antsu, Mallet kui ka Ennu. 1.3 Vastandavate sidesõnade aga, kuid, vaid ette paneme koondlauses koma. Ta vastas valesti, aga valjusti. 1.4 Sidekriipsu kasutatakse liitsõnade korduva osa ärajätmise puhul. Täna õpime nimi-, omadus- ja arvsõna. 1.5 Koolonit kasutatakse koondlauses, kui loetelu ees on mingi kokkuvõttev sõna või fraas: Eile jõudis kohale kogu seltskond: õde, õemees, vend, vanaisa ja lell. NB! Loetelu ette, mis on lause loomulik osa ja mille ees ei ole kokkuvõtvat sõna, koolonit ei panda. ...
Kõik rahvas on nagu oma. Olen üsna konservatiivne inimene ja kui mul mingi harjumus juba on, siis ma seda ikka ei muuda." ... ,,Minul on ikka konkreetne sõnum olge mõnusad! Ma ei tahakski eesti rahvale muud öelda." "Mulgi neiu" kodust lahkusin ma vargsi hiilisin öö varjus Karksi sealt ma leidsin ühe mulgi kuigi mulke oli hulgi /---/ ütlesin et oleks funny kui sa tuled mulle Manni igal hommikul siis rapsad sahvrist mõned mulgi kapsad /---/ rind kord kadedusest paisus nähes pruuti sõbra kaisus aga nüüd on mulgi neiu imekaunis Mulgi Neiu Rahvuslind Kes seal lendab üle taeva taga vägev suitsujutt? Mõtelda suurt pole vaeva- lennuk see ja asi mutt! Aga miks see lennuk siutsub, üles-alla käib ta tiib, Miks ta rauana ei kriuksu kuigi taga suitsutriip? Ei küll ehi tema rinda ükski rararaasuke- hoopis eesti rahvuslind ta, tubli suitsupääsuke! Kasutatud allikad · http://et.wikipedia.org/wiki/Contra
tehnika, sest muidu võib endale veel rohkem viga teha. Pea painutamine liigselt ette või kuklasse võivad põhjustada tugevaid lihaspingeid kaela, õlavöötme ja selja piirkonnas. Rinnuliujumine e. "konn" Rinnuliujumine on kõige populaarsem stiil harrastusujujate seas. Jalgade töö meenutab konna liikumist, millest tuleneb ka selle rahvapärane nimetus. Seda peetakse üheks kõige aeglasemaks edasi liikumise viisiks vees. Antud stiili saab jõulisemaks muuta, kui tõsta rind ja õlad rohkem veest välja. Tehniliselt õige rinnuliujumine nõuab väga head põlvede liikuvust. Konna ujumisel peavad õlad olema ühel joonel ja puusad vees. Pöiad peavad olema sirutatud väljapoole. Nii jalgade kui käte töö toimub sünkroonselt. Kätetõmbe alguseks on käed kõrvuti veepinnal, peopesad allapoole. Konna tehnikas on viimaste aastate jooksul olnud mõned muutused. Varem viidi käed sirutatult väljapoole,
Looduses viibimine rahustab ja tõstab toonust. Me vabaneme võltsist ja saame olla loomulikud ja ehedad, meil tekib uus suhe ajatu ja igavikulisega. Metsas, aias või pargis saame tagasi meelerahu ja taastub meie hingeline tasakaal. Pinge lõdvestamise põhieesmärgiks on tutvustada meie keha ja mõtted sellega, milline on pingesoleku ja lõdvestuse vahe. Pingete lõdvendamise harjutusi alustades pingestatakse erinevate harjumuskordade ajal erinevaid lihasgruppe: käed, käsivarred, jalad, rind, selg, õlad, kael, laup. 6 KOKKUVÕTE Viimasel ajal on stressist väga palju rääkima hakatud. Sellest pajatavad ajakirjad ja ajalehed, räägitakse raadio- ja telesaadetes. Stress oleks nagu kõigi inimlike hädade algus ja lõpp. "Ah, ma olen nii stressis!", "Mul oli siis stress!" on igapäevases kõnepruugis tavaväljend. Sageli on stress
Lihase nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioonid eesti keeles Koljupealnelihas* Kukla-ja Kolju ülemine osa Kulmude tõstmine, otsmiku kortsude MUSCULUS otsmikuluust tegemine, osalevad kõnelemisel ja OCCIPITOFRONTALIS mälumisel(koljupealne osa on kõhreline) Silmasõõrlihas Otsmikuluu, lateral palpebral raphe Sulgeb silmalaud silmakõõlus(media l palpebral ligament) ja pisarluu Suusõõrlihas Alalõualuu ja Suu ümber oleval Suu ahendamine, musisuu ülalõualuu nahal Sarnalihased Põsesarnast algab Suunurkade ülesse Põselohke võivad teha, naeratamine, suu liigut...
Vahelduseks tapan rotte see on ainus meeldiv töö Närin ühte kohviuba muud mul pole närimist Keegi lendab mööda tuba see on tüütu kärbes vist Rotilaipu terve hunnik aina juurde tekib neid Edasi ei lähe tunnid ärevalt loen minuteid Jääda magama ei julge nagu mingi terrorist Keegi mööda tuba kulgeb see on tüütu kärbes vist Võtan seinalt automaadi valanguid seal lasen viis Laua peale keset praadi tüütu kärbes kukub siis Magades mu rind ei paisu pole mingit magamist Kuskilt tuleb laibahaisu see on tüütu kärbes vist Võrukeelne ka. tulõ puuti miis ja küsüs süämetsilku tunda vastusess saa minu sekäst pilku olõ-õi tan miis sul rohuküük taa mii tan teemi mootoreid tüükõrda kae no imet võttki mootorsae ta tuu tuu haigõ kiäd om vaja üle kaeda 6 timä tervüsest ka väega tulõ huuli
Elurada Me käime kinnisilmi elurada, kui mängiksime vainul pimesikku, et teisi püüda, ja ennast kaotada. Ja eksimine kordub vastastikku, jalg väärataks, teelt kõrvale viib sammu. Rind pakitseb, ei aima tulevikku. Kui aga kahanenud noorusrammu ja lahtunud kired, vaimustusehumal- siis märkame: aeg koju minna ammu. Ja tunded selguvad, ja valguskumal silm sihti näeb ja otsitavat rada, ja päike vaob eluõhtu sumal, et viimast tõde surmas avaldada. Karl Eduard Sööt Hommik Igal hommikul uuesti sünnin ma roosana linade valevast vahust. Kuldset liiva päike kui pilluks vastu mu väikeseid uniseid ruute
, ke s o m a ka va lus e g a uinuta b va e nla s e tä h e le p a nu ja ra iub vä e p e a liku p e a te m a e ne s e m õ õ g a g a m a h a p ä ä s te s nii o m a ra h va . S iis ki o n Klim t ka s uta nud s e d a te e m a t va id m a s ke e ring uks , te m a Juud it e i o le p o s itiivne ka ng e la ne . Na ine m a a lil p a kub e nna s t a va likult va a ta ja le p a lja s ta d e s rinna . P a re m rind kum a b lä b i õ h uke s e riid e . Nä o ilm e s p uud ub jä le s tus võ i võ id urõ õ m s e llis e te o p uh ul va id s e e o n e m o ts io o nitu, s e lle s o n e ro o tilis t üle o le kut. Juud iti re lva ks e i o le m õ õ k va id ke h a line võ lu, m id a ta m e h e h ä vita m is e ks o s kus likult ka s uta b . Klim t nä ita b o m a m a a lig a , e t ta kõ ig e vo o rus likum a s na is e s p e itub d e e m o n.
asja korraga · hea faktimälu Jänese nõrkused · ei jää millegagi rahule, viriseja · ei salli muutusi, need võivad kaose tuua · kriitilistes olukordades otsustamatu, närviline · kõhklev · heast tahtest teeneid ei osuta · ei oska tundeid väljendada Puhhi tugevused · saab hakkama millega iganes · riskeerib, julge hundi rind on rasvane · meeldivad uuendused · tähtsad suhted · küll kuidagi ikka saab · hästi kohanev · tugev sugestioonijõud · teeb 100 asja korraga · mõõdukalt lojaalne · ettevõtlik · naudib tähelepanu · hindab oma võimeid üle Puhhi nõrkused · · tüdineb kiiresti kummist maailm
et tutvaks saanud hilja." Marie Under kolis oma elu jooksul üsna palju ning oli paar korda sunnitud Eestist eemal olema. Siiski jäi talle kodukoht südamesse ning ta armastas seda väga. Kodu kirjeldades muutus Under nukraks ning igatsevaks, otsekui püüdes tagasi küündida. ,,Tee lõpus valge värav. Salaväge mind tunnen tõmbavat: ei ammu teegi ma õhtul muud käin sama teed, ja seegi mu ainus käik on kurb, rind valus äge." Visnapuu kirjutas väga palju isamaast, eriti ahastavas toonis. Veidi vähem kirjutas ta oma kodukohast, kuid siiski ,,minu südamesse koduvõlu igatsuse jätnud otsatu." Ka tema otsis abi just kodust ning vanematelt, kui armastuses ei vedanud või muidu miski luhta läks. Kodu kirjeldas ta üldiselt läbi suhteliselt lihtsate sõnade, kuid soojalt: ,,Maja vajunud rõõmsasse unde. / Muru pääl magavad rohun / isegi haldijad rahun. / Silmik seinakell üksi teeb tunde."
JOHAN LAIDONER (1884-1953) Koostasid: Martin Paju ja Argo Pihtjõe VLE- 3 Isiklik Sündis 12. veebruar 1884 Viljandimaal, Viiratsi vallas, Raba talus. Suri 13. märtsil 1953 Venemaal Vladimiri vanglas. 1909 abiellus Maria Kruszewskaga. Poeg Michael Laidoner (1913-1928) Kasupoeg Aleksei Kruszewski (1913-1941) Haridus 18921894 Viiratsi vallakool. 18951897 Viljandi 1. algkool. 18971900 Viljandi linnakool. September 19025. mai 1905 õppis Vilno sõjakoolis, mille lõpetas nooremleitnandina. 17. oktoobril 1909 mai 1912 Nikolai Kindralstaabi Akadeemia Peterburis. Te e nis tus käik Ve ne maa Ke is ririig i s õ javäe s 1900. aastal üritas Laidoner astuda sõjaväkke, kuid komisjon ei võtnud teda vastu "rind ei andvat mõõtu välja". Laidoner asus elama Peterburi kubermangus asunud Aljutino mõisa, kus tema emapoolne onu Peeter Saarsen töötas mõisavalitsejana. 1901. aast...
õendusalused on „väliskeskkonna kaasamine patsiendi tervekstegemise põhimõtetel“. Roy vaatles õendustegevust erinevate kohanemistasemete poolest. Ta on öelnud, et on olemas teatud kohanemistase, kus kõik ärritavad aspektid kogunevad ühte punkti, ning kohtuvad palju meeldivama reaktsiooniga, kui need, kes asuvad selle punkti piiri taga. Medõe roll on aidata patsiendil kohaneda, nii haiguse ajal kui ka peale seda. Näiteks: patsient X on tulnud operatsioonilt, kellelt on eemaldatud rind. Tema meeleseisund on allasurutud ning ta ei soovi kedagi, peale oma perekonna näha. Patsiendi meeleseisundi hindamisel pakkus medõde probleemi lahendamisel “Mina-konseptsiooni“ (tahe endast ise aru saada). Rinna puudumine mõjub kui ärritus ja muudab patsiendi X enesehinnangut. Patsient ei saa enam samamoodi hoida suhteid oma lähituttavatega. Medõde ei saa kõrvaldada fakti, et rinda patsiendil enam ei ole, ent saab laiendada tema kohanemistaset
Moonutatud, kuid siiski selgelt inimlikud figuurid vihjavad mitmetähenduslikele lugudele, tekitades isikliku, sageli sügavale tungiva reaktsiooni ja põhjalikult sokeeriva äratundmise. ,,Lihunikupoisid" 1985-1986 Elusuurused, vastikud, pahaendelised, ootel. Ilma kõrvadeta mutantide silmad on tumedad ja läbipaistmatud; nende huuled on lamedate kärssade all ühte kleepunud Moondunud koljudest kasvavad välja sarved; rind on lõhestatud ja kokku õmmeldud; genitaalid kinni kasvanud; seljad lõhestatud. "Lihunikupoisid" kehastavad degradeerunud ühiskonna inetuid psühholoogilisi väärarenguid mitte üksnes Lõuna-Aafrika apartheidi, vaid kogu tänapäeva maailma julmade repressiivsüsteemide ebainimlikkust. Skul pt uur maai l mas 1980- 1990 Richard Deacon Tema skulptuurid on loodud traditsioonilistest materjalidest ja valdavalt käsitsi valmistatud.
Metsvint on nendest kõige kaunima häälega ning metsvindist tahaksin ma ka kõige rohkem teada saada. 3 1. Metsvindi üldiseloomustus 1.1 Välimus Metsvint on mõõtudelt varblasest natuke väiksem. Metsvindi keha on umbes 15 cm pikk ja kaalub 19-26 grammi. Tema ühe tiiva pikkus on 8,3-9,2cm, tiibade siruulatus, aga umbes 26 cm. Isaslind on sulestiku järgi kergesti äratuntav. Isaslinnu rind ja põsed on punakaspruunikad, selg pruunikashall ja pea sinakashall, tiival on valge triip. Ainus vahe isaslinnu ja emaslinnu värvuse vahel on see, et emaslinnu sulestik on tagasihoidlikum. Linnu pea on pruun, kõht helepruun ja tema tiiva peal on valge triip. Mõlema nokk on musta värvusega, lühike, kooniline ja kõver. Metsvindi võib segi ajada põhjavindiga, kellel on sarnane kehaehitus, kuid erinevalt metsvindist on tal kohati oranzid suled. Joonis 1. Emane metsvint (Ader, 2016)
Kepi sise- ja välisosa on varustatud skaalaga. Sirkel koosneb kahest liigendiga varustatud poolkumerast metallvarbast, mille ühenduskohas on skaala (cm). Sirkliharude vahekaugus näitab laiust cm. Mõõtelint millel lisaks cm skaalale on loomade kehamass määramiseks kilogrammides. Mõõtelindiga võetakse ümbermõõtu ning määratakse kaudselt kehamassi, rinnaümbermõõdu alusel. Loomade mõõtmed. Eristatakse kõrgus-(turi ja selg), laius-(otsmik, rind, laudis), pikkus- (keha, saba, pea), sügavus-(rind, kere)ja ümbermõõtmeid(rind). 12. Konstitutsiooni mõiste. Konstitutsioonitüübid Kulesovi ja Duersti järgi. Konstitutsioon on organismi kui terviku tähtsamate morfoloogiliste ja füsioloogilite omaduste kompleks, mis on tingitud pärilikkus ja keskkonnatingimustest. Kulesovi konstitutsioonitüübid: 1)tihke e tugev konstitutsioon (piimaveised) 2)õrn konst. (ülearenenud tõud) 3)kohev konst. (lihaveised) 4)toores konst. (tööveised)
ta rakendati sõjaikkes! Ja "homo sapiens" kui kaotas aru kesk rasket vaikust, enne maru; kui koopaelanik, kel pole särki, ta kannab neetud Kaini marki... 7 Kultuuri maske ainult pettis: veel täna inime instinkti ketis; ta muutis ilma vere lombiks, musttuhat ohvri hekatombiks. Rind rinna, teras tera vastu "kultuuri inime" ei astu: nad roomavad kui kahepaiksed, kui siugud öösel saagil vaiksed... Ja muinasjutu lendavmadu tuld alla hingas, kuulisadu. Kust üle lendas -- auras vare, ükskõik, kas kindlus, kirik, tare... Üks vette vajus, nii kui aer, hull vägistatud naise naer... All roomas tappes inimene hull ja taevas piirles raisakull.. . 8 Kokkuvõte August Alle sündis 31.(19.) 08
Selline on tüüpiline stereotüüp eestlastest eestlaste endi arvates ning siinkohal peab nentima, et igas stereotüübis on oma tõetera. ,,Rehepapis" (2000) käsitletaval ajal oli eestlane mõisniku ori ning tema elu seisnes pidevas enda eksistentsi eest võitlemises, mistõttu eelnevalt mainitud omadused olid vägagi ajakohased. Praegused põlvkonnad mäletavad veel liigagi hästi ,,raudse eesriide" aegu ning üritavad toime tulla vabariigis, mis praegusel hetkel pistab rind ülemaailmse majanduslangusega. Ühiskonnad, milles oleme aegapidi elanud, on olnud meie kujundajad. Eestlaste alalehoidlikke ja ennastkaistvaid iseloomuomadusi on tähele pannud ka siinmail mingil põhjusel pikemalt viibivad välismaalased. Eestis pikemat või lühemat aega viibinud/viibivate teiste rahvuste esindajatega tehtud intervjuude põhjal A. Valgu ja A. Realo poolt
käeläbi, kes joomaorgialt tulles oma naist jalaga lõi, selle löögi tagajärjel hukkusid mõlemad. - Järgmine Nero armastatu oli aga mees (Sporus ), ta lasi mehe kastreerida ja soovahetuse teha. - Tema aga paljastati ja Sporus läks vabasurma - Nero meeli köitis nüüd Statila Messalina - 66ndal aastal nad abiellusid - ideaalne naine oli laiapuusaline ja kitsarinnaga, et seda saavutada nööriti tüdrukutel juba noorest peast rind sidemetega kokku - kuue- või seitsemeaastaselt algas kooliaeg, tüdrukuid õpetati kodus, õpiti lugema. - Kes polnud kaheksateistkümneselt veel tanu alla saanud, seda loeti Roomas juba vanatüdrukuks - et mees oleks teinud naisele abieluettepaneku, oli antiikses Roomas mõeldamatu - rikaste naiste sõna jäi abielus peale ja vähem jõukatel meestel polnud põhjust suud pruukida - roomlanna kes ei suutnud endale igaks etenduseks uut kostüümi soetada , seadis sammud
Inimese seksuaalne edu seisneb aga tema võimes saata välja kurameerimissignaale ja mõista neid, mis talle on lähetatud. Naised on neile liigutustele vastuvõtlikumad kui mehed, kes tihtipeale isegi ei märka neid signaale. Mis juhtub inimesega, kes satub vastassugupoolest koosnevasse seltskonda? Tema lihaste toonus tõuseb, justkui valmistumaks võimalikuks seksuaalkontaktiks. Näokortsud silenevad ning keha muutub rühikamaks, kõht tõmbub kokku ning rind paisub inimene näib otsekui noorem välja (Pease 1994). Niiet me ei peagi vastassugupoole juures viibides end ise visuaalsemalt atraktiivsemaks tegema, sest meie kehad on juba nii programmeeritud, et teist sugupoolt kohates läheb keha rohkem toonusesse ning mõjub teisele meeldivamalt ning ilusamalt. Meeste ja naiste liigutused, mida nad kurameerimisel teevad, on erinevad. Lisaks alateadvuses toimuvatele psühholoogilistele
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
