Seesuguste tugevalt kindlustatud feodaallosside aeg sai läbi alles XIV sajandil, mil ühes kuningavõimu tugevnemisega kadusid feodaalne killustatus ja lakkamatud kodusõjad. 7.Rüütlite pidusöömingud Enne pidusöögi algust astusid kannupoisid rüütlite juurde. Igaüks teenis nelja rüütlit ja ulatas neile leige veega täidetud raske kuldvaagna. Kõrval seisis teener, kes ulatas rüütlitele valge käterätiku. Kõik andis tunnistust tohutust rikkusest. Üle saja vaagna kanti uksest sisse, iga nelja rüütli kohta üks. Seejärel asetati vaagnad lumivalgetele, kallihinnalisest lõuendist laudlinadele. Peremees võttis vett ja Parzival pesi temaga samaaegselt käsi. Üks krahvipoeg tõi neile siidist käterätiku, mille ta põlvitades ulatas. Iga lauda teenisid neli kannupoissi. Ühed lõikasid põlvitades toitu lahti, teised kaks kandsid ette. Siis veeresid saali neli vankrit kuldliudadega, mis kohe paigutati laudadele.
majandusteadlane Vilfreda Pareto (1848-1923) juba rohkem kui sada aastat tagasi. Tema avastust on siiani nimetatud mitmeti -- Pareto printsiibiks, Pareto seaduseks, 80:20 reegliks, vähima pingutuse põhimõtteks ja tasakaalutuse põhimõtteks. Pareto avastas kaks seika: Esiteks, teatava inimkogumi (% rahvastikust) ja tulude ning ümberjaotatava rikkuse määra vahel valitseb kindlasuunaline matemaatiline suhe. Ehk lihtsamalt öeldes: kui 20 protsendile rahvastikust kuulus 80 protsenti rikkusest, siis võis usaldusväärselt prognoosida, et näiteks 10 protsendile kuulub 65 protsenti ja 5 protsendile 50 protsenti sellest rikkusest. Asja tuum ei ole protsentides, vaid tõigas, et rikkuse jaotumus rahvastikus oli prognoositavalt tasakaalust väljas. Teiseks, tasakaalutuse mudel kordus järjekindlalt, olenemata sellest, milliste perioodide või riikide andmeid ta ka ei uurinud. Tänapäeval on see meetod üsna tavaline ja põhjustanud pöördelisi avastusi äris ja majanduses
Järelikult ei olegi õnne küsimuses midagi mõtelda: saatus kas on või ei ole inimesele andnud ilu ja tervise. Inimese enda hooleks jääb kas raha teenida, et endale naudinguid osta, või siis mingil muul moel ühiskonna tähelepanu ja tunnustust pälvida. Igal juhul seisneb õnn soovide, ihade ja kirgede rahuldamises, olgu nende objektiks kas teised inimesed või ostetavad kaubad. Platon paneb oma dialoogis "Euthydemos" Sokratese selliselt mõtlevatele linnakodanikele tõestama, et rikkusest, tervisest, ilust, heast asjadega varustatusest, lugupidamisest ja isegi eluaegsest vedamisest õnneks siiski ei piisa. Sokrates esitab lihtsa küsimuse: kas raha teeb ka siis inimese õnnelikuks, kui ta on nii rumal, et ei oska rahaga midagi peale hakata? Loomulikult mitte. Kas sama ei kehti ka asjadega varustatuse, ilu, tervise, vedamise ja lugupidamise puhul? Küllap vist. Ka neid asju tuleb osata õigesti kasutada, et õnnelik olla
meessoost eestkostja. Abielu , mis tüdruku jaoks sõlmiti tavaliselt vahetult pärast murdeiga , tähistas minekut isa käe alt abikaasa eestkoste alla. Naise tähtsaimaks vooruseks loeti truudust abikaasale. Samas oli naisel võimalik ka abielu lahutada ja teatud juhtudel koguni iseseisvalt , ühestki mehest sõltumatult elada. Peremees ja perenaine võtsis koos astu külalisi ja tegid ühiseid vastuvisiite. Laste kasvatamine pere ülesanne, sõltus rikkusest ja ühiskondlikust positsioonist. Praktiline, poiste puhul sõjalise suunitlusega. Kreeka kultuuri mõjul hakati tähelepanu pöörama vaimsele haridusele: kreeka keel, kultuur, rooma kirjandus, ajalugu. Rikkamatel oli koduõpetaja, kes oli tavaliselt kreeka päritoli ori või vabaksalstu. Koolis käisid ka tüdrukud. Õpetus kestis kaua, eesmärk saada avaliku elu tegelaseks.Sageli saadeti pojad õppima Kreekasse tuntud õpetlaste juurde kõnekunti õppima. Ka sõjaline ettevalmistus.
Rapla Vesiroosi Gümnaasium Mika Waltari ,,Sinuhe, egiptlane" Viisteist raamatut arst Sinuhe elust u. 1390 1335 e. Kr. Referaat Rapla 2010 Sisukord Sissejuhatus Mika Waltari (1908-1979) oli kuulus Soome novelist, kes huvitus väga Egiptuse ajaloost ning kasutades oma laialdasi teadmisi kirjutas ta teose, mis on pälvinud palju rahvusvahelist tähelepanu. Raamatu põhjal on ka tehtus samanimeline film (1954). Kuid filmis on jäätud ära paar, minu arvates olulist kohta. ,,Sinuhe" räägib egiptlasest arsti elust umbes aastatel 1390 1335 e. Kr, mil Egiptust valitses vaaraode 18. dünastia. Pärast vana vaarao surma sai troonile tema poeg Ekhnaton (ajaloos nimetatud kui Akhenaten ja Amenhotep IV), kes tahtis Egiptusesse tuua uue Jumala. Seeläbi muutus Egiptus ebastabiilseks. Inimesed olid usu järgi lahknenud ja see viis Egi...
näotavad, et Prantsusmaa on väga kõrgelt arenenud majandusega riik. 2001.a. oli Prantsusmaa Sisemajanduse kogutoodang (SKP) 1460 mld ?. Prantsusmaa SKP moodustas 2001.a üle 5,5% OECD liikmesriikide kogutoodangust, olles neljas majanduslik võimsus peale USA-d, Jaapanit ja Saksamaad. EL kogutoodangus on Prantsusmaa osa üle 16%. Prantsusmaa majanduslik võimsus on koondunud Ile-de-France`i piirkonda, kus toodetakse üle 28% rahvuslikust rikkusest, kuigi seal elab ainult 18,8% riigi elanikkonnast. Sellest jäävad tunduvalt maha muud tööstuspiirkonnad Rhône-Alpes (9,8% SKP-st) ja Provence-Alpes-Côte d'Azur (6,8%). SKP ühe elaniku kohta oli 2001.a. 23 300 ?. Alates 1990.a. on SKP juurdekasv olnud 2,5 % ümber, olles selle perioodi kõrgeim 3,4 % 1998.a. ja madalaim (negatiivne) -1,3 % 1993.a. 2001.a. SKP juurdekasv oli 1,8%, 2002. aastaks prognoositakse 1,0- 1,2% juurdekasvu. Majanduse tugevad küljed:
aadlidaamidele silma heitsid. Arenesid jalaväe võitlusviis ning piiramistehnika. Lõpuks töötav klass kuhu kuuluvad põhiliselt talupojad, kelle olukord on peaaegu igal pool sama, kes toidavad ära oma töösaadustega teised kaks klassi. Referaadis pöörasin erilist tähelepanu just talupoegadele, sest nende eluviis erineb väga palju tänapäeva inimese elulaadist. Arvan, et talupoegade tähtsus oli siiski üsna suur, sest kõrgkeskaegne ühiskond oli agraarühiskond: valdava osa rikkusest tootsid talupojad, kes olid feodaalisandatest õiguslikult ja majanduslikult sõltuvad. Referaadis on kajastatud ka intellektuaali ja kunstniku elulaadi ning nende tähtsust. Uurimuse käigus selgus, et kunstnike hakati järjest enam väärtustama , nende andeid ja nende tööd ning lõpuks tõsteti nad isegi aadliseisusesse. See meeldis mulle väga, sest hindan ka ise kunstnike ning nende andeid. Olid ka linnaelanikud, kelle probleemid sarnanevad väga palju ka tänapäevaste probleemidega
disciplina etrusca. Kuid nagu kogu religioon, nii oli ka ennustamine allutatud riigile ja riiklikele huvidele. Sellega tegelesid augurid, kes olid riigi poolt määratud preestrid. Ennete tõlgendamine kuulus iga ohvritalituse juurde. Kõige olulisem oli lindude lennu järgi ennustamine. Kõige kriitilistemal hetkedel pöörduti aga Kapitooliumil säilitatud sibülliraamatute poole. Haridus Laste kasvatamine oli Roomas perekonna ülessanne. Kasvatus sõltus perekonna rikkusest ja ühiskondlikust positsioonist. Enamik roomlasi saatis oma pojad ja vahel ka tütred kooli kirjatarkust õppima. Rikkamad pered võtsid endale koduõpetaja, suursugustel peredel oli eesmärk poistest avaliku elu tegelased kasvatada ning seetõttu kestis õpetamine kaua. Õpiti kreeka keelt ja kultuuri, rooma kirjandust ja ajalugu, tavaliselt saadeti poisid mõne tuntud õpetlase juurde kõnekunsti õppima. Kõige sellega kaasnes ka sõjaline treening. Juba noores
majandussektorite arengustrateegiatesse · õigusliku läbivuse põhimõte- arvestada keskkonnaaspekte kõigis majandus- ja sotsiaalsfääri reguleerivates õigusaktides · terviklikkuse põhimõte- rakendada keskkonnahoidlikke tehnoloogiaid tööstuses, põllumajanduses, energeetikas ja transpordis · ühisrikkuse ja -hoole põhimõte- kujundada elanikkonna kõigi sotsiaalsete kihtide ühisarusaamist keskkonnast kui rahvuslikust rikkusest · «saastaja maksab» põhimõte- kohustada keskkonna kasutajaid ja kahjustajaid täielikult tasuma keskkonna kahjustuste eest · olelustsükli (elutsükli) põhimõte-kajastada toote omahinnas kasutatud loodusvarade väärtus, kõik keskkonnakaitse kulutused ja keskkonnale tekitatud kahju kogu toote, teenuse või tootmise elutsükli (tootmine, jaotamine, kasutamine, lõplik kõrvaldamine) jooksul · rahvusvahelise koostöö põhimõte Tõkestada maksimaalselt negatiivset riigipiiriülest
heast elust, mis pidi tulema pärast surma, kuna kõik vara oli nüüd Neferneferneferi käes. Sinuhe otsustas minna tööle Surnute majja, et ta saaks oma vanemate kehad palsameerida ja igavesele teele saata. Surnute majas töötades, sai Sinuhe aru, kui valesti oli ta käitunud ja ta uskus, et ta on ära neetud. Saanud oma vanemate keha palsameeritud mattis ta nende kehad ühe rikka kaupmehe hauda. Lootes, et vanemad saavad oma selle mehe rikkusest. Hauda kaevates leidis Sinuhe mardika, mille jättis endale. Mardikast sai Sinuhe ja Kaptahi uus jumal, keda nad võidsid ja austasid. Kuna Sinuhe oli kaotanud kõik, mida ta oluliseks pidas, ei kartnud ta enam surma. Ta tutvus Horemhebiga, kes oli vaarao väepealik. Veetes koos aega tahtis Horemheb, et Sinuhe läheks maailma ja tutvuks sealsete kommetega ja õpiks võõramaalasi tundma. Horemheb lubas anda talle nii palju kulda kui vähegi vaja, kuid Sinuhe keeldus
valuutakomitee vormis · fikseeritud kurss rahasüsteem, milles keskpank on sidunud koduse raha väärtuse mõne teise valuuta väärtusega või väärismetalli kogusega · finantsarvestus tegeleb ettevõttest väljapoole suunatud informatsiooniga ning tulemuste kajastamise ja analüüsiga · finantsinvesteering investeering finantsvaradesse ehk väärtpaberitesse · finantskapital osa, rikkusest, mis pole "käegakatsutav" ning mis õigesti paigutatuna (investeerituna) toob oma omanikule tulu intressi või dividendide näol · finantsraamatupidamine kajastab kõiki ettevõtte majanduslikult tähtsaid tegevusi · finantsturg turg, kus pankade ja börside vahendusel hoiustatakse raha ja laenatakse seda välja · fondijuht fondivalitsejas töötav isik, kes langetab vahetuid investeerimisotsuseid
valuutakomitee vormis fikseeritud kurss – rahasüsteem, milles keskpank on sidunud koduse raha väärtuse mõne teise valuuta väärtusega või väärismetalli kogusega finantsarvestus – tegeleb ettevõttest väljapoole suunatud informatsiooniga ning tulemuste kajastamise ja analüüsiga finantsinvesteering – investeering finantsvaradesse ehk väärtpaberitesse finantskapital – osa, rikkusest, mis pole “käegakatsutav” ning mis õigesti paigutatuna (investeerituna) toob oma omanikule tulu intressi või dividendide näol finantsraamatupidamine – kajastab kõiki ettevõtte majanduslikult tähtsaid tegevusi finantsturg – turg, kus pankade ja börside vahendusel hoiustatakse raha ja laenatakse seda välja fondijuht – fondivalitsejas töötav isik, kes langetab vahetuid investeerimisotsuseid
Need on aga ahned ja luksusejanulised ja kasutavad isa ära. Goriot elab aga nagu tütarde elu. Kui nemad on õnnelikud, on seda ka Goriot jne. Tema isaarmastus on nii suur, et ta annab tütardele andeks kõik halva, mis need talle teinud on ja tegelikult petab ennast ning kujutab ette, et tütred temast veel hoolivad. Lõpuks, kui Goriot on juba suremas, saavad ka tütred muidugi aru, mida kõike see vaene mees pidi läbi elama. Kuid lõpp on ikkagi hoolimata tütarde rikkusest väga nutune, sest nad ei suuda oma isale isegi korralikke matuseid korraldada. Vautrin- elab samuti pansionis. Ta jätab kuidagi väga omapärase, salapärase ja maagilise mulje. Ta elab täielkult oma mõttemaailmas ja vaatab elu oma teistele imelikuna tunduva vaatenurga alt. Rastignacile on ta alguses vastumeelne, kuid pärast saab ta aru, et Vautrin tahab talle ainult head. Vautrin käitub küll inimestega ebaviisakalt ja sõjakalt, aga ta näeb kohe, et Rastignacis on midagi erilist
kukkumisest kuni magaja ärkamiseni. Nüüd aga natuke teistsugune näide. Prantsuse uurijal Claviére'il oli äratuskell, mis helises kaks korda. Esimene kord tegi kell ainult kaks või kolm üksikut lööki ja 22 sekundi pärast oli harilik pidev helin. Ükskord nägi Claviére und, kus ta oli ühes rändteatris. Üks näitlejaist, kelle ta ära tundis istus laua taga, kesk näitelava ja kõneles kostüümide arvust ja rikkusest, mis näitlejate trupil on, millesse ta kuulub. Äkki oli kuulda lühike helin. Selle peale ütles ta "Ahaa, see on äri, mis telefoneerib ühe kostüümi pärast, mille me oleme temalt tellinud". Ta tõusis ja läks näitelava tagaossa. Sel ajal Claviére'i isa oli astunud toolile ja ütles valju häälega: "On parem olla siin ja kuulata neist asjadest, kui 5
Lisaks sellele on oodata, et klassikalised rände magnetid nagu Euroopa, Austraalia ning Põhja-Ameerika muutuvad samal ajal ka ise rohkem tööjõu rände allikaks. Globaalselt liikuva tööjõu sihtkohaks on suurlinnad, sest need on majanduslikult aktiivsed piirkonnad, kuhu kontsentreerub väärtusloome ja selleks vajalikud teadmised, kus luuakse uusi töökohtasid ning tekivad uued karjäärivõimalused. Juba täna on rohkem kui 50% globaalsest rikkusest on koondunud maailma 25 suurlinna. Pilet V Ettevõtlus (20p) 1. Selgita järgnevaid mõisteid: (3p) *frantsiis - oma põhiolemuselt õigus, mille raames frantsiisi omanik ehk frantsiisi andja annab frantsiisi saajale õiguse kasutada tema poolt väljatöötatud kaubamärki ja ärisüsteemi . Frantsiisi saaja maksab frantsiisi andjale kaubamärgi ja ärisüsteemi kasutamise eest perioodilist kasutusmaksu (nt kokkulepitud protsent müügist või
1. Maailmakaubandus - Maailmakaubandus = väliskaubandus + rahvusvaheline rahandus i. Väliskaubandus – järgmine pt ii. Rahvusvaheline rahandus – ehk kapitali vahetus riikide vahel. 2. Väliskaubandus a. Mõiste Väliskaubandus on kaupade ja teenuste vahetus kahe või rohkema erinevast riigist pärit partneri (eksportija ja importija) vahel, st keskendub reaalsetele tehingutele: Import – kaupade sissevedu riiki Eksport – kaupade väljavedu riigist b. Põhjused ja tegurid Põhjused: -Riigid on erinevad ja teevad hästi erinevaid asju -Väliskaubanduse kaudu laiendavad ettevõtted oma turgu, et realiseerida mastaabisäästu (eriti -oluline on väliskaubandus väikestele riikidele, kellel on väike siseturg) Tegurid: -Ressursside piiratus -Toodete mitmekesisus -Hindade erinevused -Mitmepoolse kasu taotlus c. Kaubandusbilanss – ekspordi ja impordi vahe rahaline väljendus. Ex suurem...
kestnud ainult mõne silmapilgu kepi kukkumisest kuni magaja ärkamiseni. Nüüd aga natuke teistsugune näide. Prantsuse uurijal Claviére'il oli äratuskell, mis helises kaks korda. Esimene kord tegi kell ainult kaks või kolm üksikut lööki ja 22 sekundi pärast oli harilik pidev helin. Ükskord nägi Claviére und, kus ta oli ühes rändteatris. Üks näitlejaist, kelle ta ära tundis istus laua taga, kesk näitelava ja kõneles kostüümide arvust ja rikkusest, mis näitlejate trupil on, millesse ta kuulub. Äkki oli kuulda lühike helin. Selle peale ütles ta "Ahaa, see on äri, mis telefoneerib ühe kostüümi pärast, mille me oleme temalt tellinud". Ta tõusis ja läks näitelava tagaossa. Sel ajal Claviére'i isa oli astunud toolile ja ütles valju häälega: "On parem olla siin ja kuulata neist asjadest, kui olla mujal ja kuulda jutlust patust". Siis Claviére ütles isale: "Jah, nagu see sagedasti juhtub rändtruppides"
Talupoegade üle kohut mõistma määras ta tavaliselt kellegi teise, kui kõrgaadli üle mõistis kohut isiklikult. Aadli kultuur mängis suurt rolli kogu keskaja kultuuris teised üritasid neid jäjendada (eluviis ja kombed). 3.Talupojad ja mõisamajandus Agraarühiskond-keskaegne ühiskondoli agraarühiskond, e elati peamiselt maal ja elatuti põllumajandusest. Enamik inimesi olid talupojad ja nmad tootsid ka valdava osa ühiskonna rikkusest. Talupoegade õiguslik seisund- Lääne-Europa talopojad sõltusid kõrgkeskajal oma isandatest- feodaalidest. Maa, mida talupojad harisid, kuulus tavaliselt isandale, enamik talupoegi olid sunnismaised ja kohustatud isanda heaks tööd tegema. Isandal oli talupoja üle ka kohtuõigus, õigus teda ihunuhtlusega karisada ja paljudel juhtudel ka surma mõista. Omaenda maad harivaid ja koormistest vabasid talopegi oli õige vähe. Mõisamajapidamine-
Lahingutest ei erinenud palju ka turniirid, kus rüütlid oma võitlusvõimet demonstreerisid ja aadlidaamidele silma heidsid. Arenesid jalaväe võistlusviis ning piiramistehnika. Kujutlus ideaalsest rüütlist leidis kajastuse rüütlikirjanduses, mille peamised teemad olid rüütlivoorused: vaprus, jäägitu ustavus senjöörile, vagandus ja suuremeelsus. Ülistati ka rüütli armastust südamedaami vastu. Kõrgkeskaegne ühiskond oli agraarühiskond: valdava osa rikkusest tootsid talupojad, kes olid feodaalisandatest õiguslikult ja majanduslikult sõltuvad. Agraarne ühiskonnakorraldus hakkas muutuma alates XII sajandist, mil hoogustus linnade teke ja arenes kaubandus. Maaisandad olid üha enam huvitatud, et need pidid oma toodangu ise linnaturul maha müüma. Jõukamad talupojad ostsid end isanda käest vabaks. 11.Rüütliks saamise etapid 1.Pidi sündima teise seisusesse. 2
mis paneb kõikidele maksukohustuslastele ühesuguse maksukoormuse. Positiivne: Arvestuslikult on tegemist väga lihtsa põhimõttega, sest kõik maksavad ühesugust maksu. Puudused: võrdsustav maksusüsteem reeglina ei toimi hästi. Maksu hakati deferentseerima sõltuvalt seisusest. Maksu hakati deferentseerima vastavalt sissetulekule. 4. ohvriteooria pärineb usust, kirikust ja piiblist (10-ndiku oma rikkusest pead sa jagama ligimestele. Ohverdamine ja ohvri suurus on seotud usalduse ja austusega ohvri saaja vastu. 5. piirvajaduse teooria erineva sissetuleku saajatele mõjub maksukoormus erinevalt. Mida suurem on sissetulek, seda vähemtuntav on maksukoormus. Ühiskonnas tuleb ära määrata vajaduste minimaalne normaalne vajaduste piir äraelamiseks isikule peab garanteeritud mingi sissetulek, mis tagab elementaarse äraelamise
kaitseks kasutas Hansa liit kaubanduskeelde ja blokaade või vajaduse korral ka relvajõudu. 4.6. Linlaste ellusuhtumine ja linnakultuur: Linnaelu juurde kuulusid sotsiaalsed vastuolud ja pinged (n kaupmeeste ja tsunftide vahel; Itaalia linnades keisri ja paavsti pooldajad jne), mis võisid teinekord üle kasvada relvastatud kokkupõrgeteks. Linlased arveldasid oluliselt rohkem rahaga kui talupojad ja feodaalid ning vallasvara moodustas nende rikkusest suurema osa. Rikkust peeti linnades suuremaks väärtuseks kui päritolu. Linnakodanike liigse toretsemise ja varanduse pillamise vastu hakkasid raed välja andma luksusmääruseid, mille aluseks oli varanduslik tsensus, hiljem ka seisus või rahvus. Erinevalt maapiirkondadest sulandusid linnades erinevad traditsioonid ja seal võeti kõik uus ning tavapäratum kergemini vastu. Ka kirjaoskuse tase oli linnades kõrgem. Linnades,
tööjõudu). Rooma riigis leidus ka palju linnu, mis olid majandus-, kultuuri- ja poliitilise elu keskused. Linnu oli rohkem riigi idapoolsetes provintsides, samas soodustati uute linnade teket ja arengut ka vallutatud läänepoolsetel aladel. 3.2. Seisuslik ühiskond keisririigi ajal: Rooma ühiskond keisririigi perioodil oli seisuslik: kõik inimesed kuulusid sõltuvalt rikkusest ja ühiskondlikust positsioonist seadustega kindlaks määratud õigustega seisusesse. a) Senaatoriseisus: Rooma riigi ülikud ja senaatoriperekonnad, kelle hulgast tavaliselt määrati tähtsamad riigiametnikud, väepealikud ja provintside asevalitsejad. b) Ratsanikuseisus: rikkad, tavaliselt mõjukad suurmaaomanikest roomlased, kes jäid väljapoole senaatoriseisust. Paljud sellesse seisusesse kuulujad tegelesid
II. ANTIIKAEG. ROOMA VANA-ROOMA AJALOOPERIOODID: PERIOODI AEG ISELOOMULIKUD TUNNUSED NIMETUS Kuningate 753 509 eKr § Rooma linna legendaarne asutamine 753 eKr. ajajärk · 6. saj eKr oli Rooma linn etruski kuningate ülemvõimu all. Varane 509 265 eKr · Pärast viimase etruskist kuninga pagendamist kehtestati vabariik Roomas vabariiklik riigikorraldus. · 4.-3. saj eKr toimunud sõdades allutatakse Rooma riigi poolt Kesk-Itaalia. · 265 eKr on ...
kepi kukkumisest kuni magaja ärkamiseni. Nüüd aga natuke teistsugune näide. Prantsuse uurijal Claviére'il oli äratuskell, mis helises kaks korda. Esimene kord tegi kell ainult kaks või kolm üksikut lööki ja 22 sekundi pärast oli harilik pidev helin. Ükskord nägi Claviére und, kus ta oli ühes rändteatris. Üks näitlejaist, kelle ta ära tundis istus laua taga, kesk näitelava ja kõneles kostüümide arvust ja rikkusest, mis näitlejate trupil on, millesse ta kuulub. Äkki oli kuulda lühike helin. Selle peale ütles ta "Ahaa, see on äri, mis telefoneerib ühe kostüümi pärast, mille me oleme temalt tellinud". Ta tõusis ja läks näitelava tagaossa. Sel ajal Claviére'i isa oli astunud toolile ja ütles valju häälega: "On parem olla siin ja kuulata neist asjadest, kui olla mujal ja kuulda jutlust patust". Siis Claviére ütles isale: "Jah, nagu see sagedasti juhtub rändtruppides"
Tootmine ja kudumine siidist on üks vanimad käsitöö vorme. Madagaskari riigi kleit on kootud lambavillast, mis on kujunenud vaheldusrikkaks ja rafineeritud kunstiks. Kagu-Aasia kultuuri mõju ilmneb ka Madagaskari köögis, kus riisi tarbitakse igal söögikorral, tavaliselt juures mõni maitsekas taimne-või liharoog. Aafrika mõju on kajastatud ka seebud karja tähtsuses, see on nende kehastus omaniku rikkusest. Karja röövimine on Madagaskari lõunaosas elavate hõimude seas tavapärane, kuna see on nii rikastumisviis kui ka liha ja piima saamise võimalus. Ühtlasi on see noormeeste omalaadne initsiatsiooniriitus enne abiellumist, kuid see võib ka avada tee kuritegelikku maailma. 6 1.7 Majandus Riigi majanduslikult arenenuim piirkond on Kõrgplatoo. Riigis toodetud olulised tööstus- ja
suurettevõtted, kus kasutati valdavalt orjade tööjõudu). Rooma riigis leidus ka palju linnu, mis olid majandus-, kultuuri- ja poliitilise elu keskused. Linnu oli rohkem riigi idapoolsetes provintsides, samas soodustati uute linnade teket ja arengut ka vallutatud läänepoolsetel aladel. 3.2. Seisuslik ühiskond keisririigi ajal: Rooma ühiskond keisririigi perioodil oli seisuslik: kõik inimesed kuulusid sõltuvalt rikkusest ja ühiskondlikust positsioonist seadustega kindlaks määratud õigustega seisusesse. a) Senaatoriseisus: Rooma riigi ülikud ja senaatoriperekonnad, kelle hulgast tavaliselt määrati tähtsamad riigiametnikud, väepealikud ja provintside asevalitsejad. b) Ratsanikuseisus: rikkad, tavaliselt mõjukad suurmaaomanikest roomlased, kes jäid väljapoole senaatoriseisust. Paljud sellesse
või vajaduse korral ka relvajõudu. 4.6. Linlaste ellusuhtumine ja linnakultuur: Linnaelu juurde kuulusid sotsiaalsed vastuolud ja pinged (n kaupmeeste ja tsunftide vahel; Itaalia linnades keisri ja paavsti pooldajad jne), mis võisid teinekord üle kasvada relvastatud kokkupõrgeteks. Linlased arveldasid oluliselt rohkem rahaga kui talupojad ja feodaalid ning vallasvara moodustas nende rikkusest suurema osa. Rikkust peeti linnades Keskaegne ühiskond KESKAEG 15 suuremaks väärtuseks kui päritolu. Linnakodanike liigse toretsemise ja varanduse pillamise vastu hakkasid raed välja andma luksusmääruseid, mille aluseks oli varanduslik tsensus, hiljem ka seisus või rahvus. Erinevalt maapiirkondadest sulandusid linnades erinevad traditsioonid ja seal võeti kõik uus ning tavapäratum kergemini vastu
suurettevõtted, kus kasutati valdavalt orjade tööjõudu). Rooma riigis leidus ka palju linnu, mis olid majandus-, kultuuri- ja poliitilise elu keskused. Linnu oli rohkem riigi idapoolsetes provintsides, samas soodustati uute linnade teket ja arengut ka vallutatud läänepoolsetel aladel. 3.2. Seisuslik ühiskond keisririigi ajal: Rooma ühiskond keisririigi perioodil oli seisuslik: kõik inimesed kuulusid sõltuvalt rikkusest ja ühiskondlikust positsioonist seadustega kindlaks määratud õigustega seisusesse. a) Senaatoriseisus: Rooma riigi ülikud ja senaatoriperekonnad, kelle hulgast tavaliselt määrati tähtsamad riigiametnikud, väepealikud ja provintside asevalitsejad. b) Ratsanikuseisus: rikkad, tavaliselt mõjukad suurmaaomanikest roomlased, kes jäid väljapoole senaatoriseisust. Paljud sellesse
B. ? kapitalistlikku vaimu 9. Süstemaatilised head teod on kalvinismi kohaselt (Max Weberi käsitluses) inimese jaoks A. Ei ole õige vahend õndsuse (igavese elu) saavutamiseks B. ÕIGE märk äravalitusest, igavesele elule määratusest 10. Max Weberi arvates kapitalistliku vaimu kandja A. Õige! naudib oma rikkust vaid "kutsealase rahulduse" mõttes; äri muutub eesmärgiks omaette B. ? armastab rikkusest tulenevat võimu ja lugupeetust ning suursugust elu; äri on vaid vahend hea elu tarvis 1. Max Weber väitis, et Massachussettsis (Benjamin Franklini) kodumaal võis leida kapitalismi vaimu ilminguid juba enne kapitalistlikku majandust. Seetõttu pooldas ta pigem vaatet, et A. ? kapitalismi "vaim" ning majandust on teineteisest sõltumatud B. Õige! kapitalismi "vaim" tekitab muutusi majanduses C.
Kümme aastat sa oled tõusnud üles mu koopani: sul oleks küllalt saanud oma valgusest ja sest teest ilma minuta, mu kotkata ja mu maota. Kuid me ootasime sind igal hommikul, võtsime sinult su külluse j;i õnnistasime sind selle eest. Vaata! Ma olen küllastunud oma tarkusest, nagu mesilane, kes korjanud liiga palju mett, ma tarvitsen sirutuvaid käsi. Ma tahaksin annetada ja välja jagada, kuni kord jälle rõõmsaks MI; ivad targad inimeste keskel oma rumalusest ja vaesed oma rikkusest. Seks pean astuma alla: nagu teed sinagi õhtul, kui lähed mere lalui ja viid allilmalegi valgust, sa ülirikas taevakeha! Ma pean nagu sinagi minema looja, nagu nimetavad seda inimesed, kelle juurde ma igatsen laskuda. Siis õnnista mind, sina rahulik silm, kes sa kadeduseta võid näha suurimatki õnne! Õnnista peekrit, mis valmis on üle voolama, et kullana voolaks tast vesi ja kannaks kõikjale su õndsuse helki! Vaata
tehtud otsused mõjutavad teistes sektoris tehtavaid otsusesid , ei pea tõestama, et need inimesed nendes sektorites on üksteisega kontaktis. Sarnase klassikuuluvuse ja sotsialiseerimise tulemusena on neil ühesugune arusaam sellest, mis on õige ja hea ning nad tegutsevad viisil,mis aitab säilitada ühiskonnas kehtivat startifikatsioonisüsteemi. Mills püüdis identifitseerida ,,rahvuslikku kõrgklassi", kelle liikmetele kuulub enamik rahvuslikusest rikkusest, kes juhivad korporatsioone, panku, ülikoole ja muid sihtasutusi. Kontrollivad massiteabe vahendeid ja moodustavad kõrgema taseme valitsuses ja kohtutes (nt: USA peaaegu kõik presidendid pärinesid kõrgklassidest). Pluralistlik mudel: võimu eliidi mudeli kriitikud arvavad,et ettekujutus võimu eliidist lihtsustab liigselt tegelikkust, lähtub eeldusest et juhid on liiga sarnased ja alahindab konflikti allikaid valitseva klassi sees. Pluralistid väidavad,et ärhuvid võivad olla väga
(peamüüri pikkus 2400 km) ja praegu ulatub müür mererannikult Pekingist idas kuni Gobi kõrbeni Gansu provintsis keset Hiinat. Müür on 9 meetrit kõrge, ülaosas 5,5 meetrit lai ning varustatud müüripealse tee, vahitornide, väravate ja kantsidega, millest juba vahitorne on kokku loetud umbes 20 000 (hiina ajaloolased väidavad, et kunagi võis see arv olla 60 000). [9] Suur Hiina müür on traagiline mälestis Hiina imperaatorite muinasjutulisest rikkusest, kõrkusest ja vägevusest. Hiina meistermeeste uskumatust tööarmastusest ja kannatlikkusest ning tulututest suurtest ohvritest, sest lõppkokkuvõttes ei täitnud müür ju ettenähtud rolli. Suurtest linnadest ja peasuundadest eemal pole aga müür sugugi nii aukartustäratav kui Pekingi lähedal. Mõnes kohas kujutab ta endast vaid poollagunenud mullavalli. See kehtib eriti ta harude kohta, mis on ehitatud tuhat ja tükati isegi kaks tuhat aastat tagasi. Kõige
põllutööde ja viljakuse edendaja. Riik ja religioon Augustuse ajal hakati keisrit jumalana austama. Esmalt kuulutas Augustus jumalaks Caesari, kuid peagi hakkas nõudma, et provintsideks ka talle altareid püstitataks ja ohvreid toodaks. Ka järgmised valitsejad nõudis enda jumalikku austamist. Keisrile ohvreid tuues näidati oma kuulekust Rooma riigle. Haridus Laste kasvatamine oli Roomas perekonna ülesanne. Loomulikult sõltus kasvatus perekonna rikkusest ja ühiskondlukust positsioonist, kuid üldiselt oli sel praktiline ja poiste puhul ja sõjaline suunitlus. Suursugustel peredel oli eesmärk poistest avaliku elu silmapaistvad tegelased kasvatada ning seetõttu kestis õpetamine kaua. Õpiti kreeka keelt ja kultuuri, mille tundmist peeti enesestmõistetavaks, samuti kirjandust ja ajalugu. Üsna tavaline oli saata noormehed Kreekasse mõne tuntud õpetlase juurde kõnekunsti õppima ja ennast täiendama. Teater
arvult võib asetada isegi esikohale. Loodusmeeleoludest kõige silmapaistvaim on kevadtunde esilepuhkemise kujutlemine, kuid selle kõrval leidub ka teistelt aladelt mitmekesiseid tähelepanekuid, mis jõuavad mõnikord välja ka filosoofilist üldistusteni. Luuletuse isikustatud piltlikkus on julgelt uudne oma liitriimidega ja vahelduvalt voolava rütmiga on ka värsitehniline rütm. Mõtteluule heaks on loodustunnetusest inspireeritud mõtisklus isamaast ,,Jutt''. Samuti mõtisklus elu rikkusest ja sisukusest ,,Üürikene''. Samuti on Koidula tegelenud ka armastusluulega, millest kõige silmapaistvaim on ,,Emasüda''. Selle kõrval ka ,,Oh räägi'' ja ,,Tamme all''. Peale luule on Koidula kirjutanud ka ballaade ja proosat. Ballaadidest üks tuntuim on ,,Narva neitsi'', mille aluseks oli Fr.R.Kreutzwaldi muistend ,,Narva kaupmehe tütar''. Proosateostest on aga tuntuimad ,,Ainuke''(1868), ,, Olesja'' ja teised, mis kõik teenisid rahvusliku liikumise põhilisi taotlusi.
faktooring - tehing, mille puhul toimub debitoorse võlgnevuse (nõudeõiguse) ost või müük fikseeritud intressimäär on lepinguline intressimäär. Nimetatakse ka nominaal intressimääraks. finantsarvestus tegeleb ettevõttest väljapoole suunatud informatsiooniga ning tulemuste kajastamise ja analüüsiga finantsinvesteering investeering finantsvaradesse ehk väärtpaberitesse finantsinstrument - finantseerimise eesmärgil kasutatav finantseerimise vahend finantskapital osa, rikkusest, mis pole "käegakatsutav" ning mis õigesti paigutatuna (investeerituna) toob oma omanikule tulu intressi või dividendide näol finantsraamatupidamine kajastab kõiki ettevõtte majanduslikult tähtsaid tegevusi finantssuhtarvud - suhtarvud, mida kasutatakse finantsaruande tugevate ja nõrkade kohtade väljaselgitamiseks ja kahe või enama firma aruannete võrdlemiseks, on finantsanalüüsi peamiseks instrumendiks.
Ta õpetas, et usklik inimene saab õndsaks (pääseb pärast surma taevariiki) mitte oma tegude või raha eest, vaid ainult usu läbi. Luther nõudis patukustutuskirjade müügi lõpetamist ja kloostrite sulgemine. Ei ole vaja ei paavsti ega oamette vaimulikuseisust. Usu aluseks olgu Piibel, eeskõige selle uus osa evangeelium, mis jutustab Jeesus Kristust. Usklikud valigu enda hulgast jutustaja, keda nimetatakse pastoriks (see tähendab karjasekka). Kirik loobugu oma rikkusest. Ladinakeelses jumalateenistuse asemel kuulutagu jumalasõna ja uut usku kohaliku rahva keeles. Luther tuli oma nõudmisega välja 1517. aasta sügisel Saksamaal. Sellega algas reformatsioon ehk usu-uuendus, mis levis kiiresti Kesk-ja Põhja-Euroopas. Peagi jõudis uue usu jutlustajad ka Vana-Liivimaal linadesse, algul Riiga siis Tallinna ja Tartusse. Nende jumala teenistusele kogunes palju linnlasi. Tulistest jutlustustest erutatud rahva hulgad tungisid mitmes linnas uhkelt kaunistatud
Kristlus pidas välise au taotlejaid variserideks. Need, kes ennast ise ülendavad, neid alandatakse: neid, kes armastavad esimesi kohti nii pidudel kui pühakodades ning püüavad olla kõigi meelejärgi. Esimene kristlik voorus on seega enesealandamine. Aquino Thomas püüdis au ja kristlikku enesealandust lepitada. Õige oleks pidada end väärituks kõiges, v. a Jumala arm. Kui kellelgi osutatakse au, siis ta võtab selle vastu, viidates Jumalale. Muus osas ei hooli ta sellest nagu rikkusest või muudest maistest hüvedest. keskajal Aquino Thomas: poliitilise elu põhivormiks on "perfektne kogukond" (communitas perfecta), mis mõistab kohut ja karistab kurjategijaid. Kogukonnad peaksid elama harmoonias Skolastiline teoloog Aquino Thomas (c 1225-1274): ainuvõim loob ühtsuse, väldib fraktsioone ja ebakõlasid. Monarhia vastab "loomulikule printsiibile". Analoogiad: süda juhib keha mõistus juhib hinge Jumal juhib universumit
9 2. ALTERNATIIVENERGIA EESTIS Taastuvenergia direktiiviga 2009/28/EÜ kinnitati konkreetsed taastuvenergia eesmärgid Euroopa Liidule: Taastuvenergia osakaalu tõstmine 20% aastaks 2020; Taastuvate transpordikütuste osakaalu tõstmine transpordis 10%-ni aastaks 2020. Kui 10% taastuvaid allikaid transpordis on kõikidele EL liikmesriikidele ühteviisi kehtiv kohustus, sõltumata riigi rikkusest või suurusest, siis üle-Euroopaline 20%-ne taastuvenergia kohustus on liikmesriikide vahel ära jagatud. Eesti kohustus on tagada, et aastal 2020 tarbitakse 25% energia summaarsest lõpptarbimisest taastuvatest allikatest toodetud energiast. 2012. aasta jooksul toodeti taastuvenergiat 1,37 teravatt-tundi ning toodang kasvas võrreldes 2011. aastaga 18%. Kõige suurema osa taastuvenergia toodangust andis biomass, mille
juhid, siis anamasti teiste naiste üle. Pakkumine Inglismaa, Hispaania, Belgia, Saksamaa, Tsehhi, Rootsi, Jaapan. Naiste tüpoloogia kodule ja karjäärile orjenteerituse järgi Kodule keskendunud Prioriteetne pere ja lapsed Eelsitavad mitte töötada Kvalifikatsiooni saamise eesmärk on kultuurilise kapitali suurendamine Laste arv sõltub valitsuse sotsiaalpoliitikast, pere rikkusest. Ei reageeri tööturuga seotud poliitikale. Pereväärtused väga olulised Adaptiivsed Töö ja pereelu kombineerimine Tahavad töötada, aga pole täiesti karjäärile pühendunud Kvalifikatsiooni saamise eesmärk kavatsus töötada Väga sõltuvad sotsiaalpoliitikast, tööhõivepoliitikast, sotsiaalteenustest, institutsionaalsetest teguritest, majandusarengust. Kompromiss vastuo9lus olevate väärtuste vahel Tööle keskendunud
Tulu tööst ettevõtjana. Tulu oleneb: tehtava töö iseloomust, kvalifikatsioonist, haridustasemest, toot- . : likkusest , , , 3.2.) Tulu varalt, rikkuselt, property income, income from wealth sinu 3.2.) ( ) omanduses oleva vara, e. asjade ja raha neto-ehk hetkeväärtus , ( , (pangaarvete, säästude ja investeeringute summa). Tulu rikkusest, income ). , income from wealth from wealth tulu, mis saad kui paned rikkuse teenima . 3.3) 3.3) Siirdetulud, transfer revenue riigilt ja mitteriiklikelt organisatsi- oonidelt saadavad pensionid, toetused 3.4) . : , , 3
Piirkond on turistide seas populaarne eelkõige rekreatsiooni ja puhkuse eesmärgil. Suurim oht turismile on riikides valitsev poliitiline olukord ja terrorismioht. Piirkonnas on palju muinasrajatisi ja kultuurilisi paiku, mis on väärt külastamist 7 2. KUVEIT KULDNE KÕRBERIIK 2.1 Kuveidi üldiseloomustus Kuveit on rikas ja avatud majandusega maa, omades 10% maailma naftavarudest. Riik on segu äärmisest rikkusest ja ülimast tagasihoidlikkusest. Ehkki Kuveidi naftavarud on maailmas suuruselt kolmandad (esimesel kohal on Saudi Araabia ja teisel Iraan), saabus rikkus riiki 1950. aastatel. Nii on enamikele kuveitlastele olenemata suurest rikkusest omane lihtne ja sõbralik käitumine. Kuveit on suveräänne Araabia riik, mis asub Araabia kirdeosas. Riik piirneb lõunast Saudi Araabiaga ja põhjast Iraagiga. Nimi Kuveit tähendab tõlkes kindlust, mis on ehitatud lähedale
Karl Suure vasalli ümarlauarüütlist. daami ennastohverdav krahv Rolandi teenimine. vaprusest moslemite vastu Hispaanias. Sakslastel "Nibelungide laul". Talupojad ja mõisamajandus 1. Agraarühiskond. Talurahva õiguslik seisund. a. Agraarühiskonnas elatuti peamiselt põllumajandusest ja elati maal: · Enamik inimesi olid talupojad, kes tootsid suurema osa ühiskonna rikkusest. · Ka väiksemate linnade elanike seas oli palju põlluharijaid. b. Õiguslik seisund: · Pärisorjus maarendi eest teotöö ja andem. · Sunnismaisus. · Isandal oli ta talupoja üle kohtuõigus s.h. anda ihunuhtlust ja surma mõista. · Vabu talupoegi oli vähe, peamiselt Skandinaavias. 2. Külad ja põllud. a. Külaelu: · Enamus talupoegi elas külades, mille suurus varieerus mõnest perest väikelinna mõõtmeteni.
Need varieeruvad liikmete arvult ja spirituaalsetelt tõekspidamistelt, niisiis on väga oluline leida selline, kus tunned ennast täiesti kodus ja mida juhib kvalifitseeritud õpetaja (D.F.Fennelis : 2003 ; 253). Budistlik meditatsioon Enamik meditatsioonigruppe peab kinni 2000 aastat tagasi elanud Buddha õpetusest. Buddha sündis ühes India rikkaimas ja mõjuvõimsamas perekonnas. Esimesed kakskümmend üheksa eluaastat elas ta printsina, kuid hoolimata tervisest, rikkusest ja headest suhetest, tundis ta, et midagi on tema elust puudu. Ta polnud ka tundetu teiste inimeste kannatuste suhtes ja andis endale täielikult aru, kui suur on inimkonna vajadus leida oma probleemidele lõplik lahendus. Lõpuks jõudis Buddha arusaamisele, et enamik inimesi otsib õnne valest paigast! Ta oli kindel, et tõelise õnne leidmiseks pole vaja teha muud kui arendada oma mõistust ja meeli. Ta otsustas tiitlist oobuda
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Unenägude seos reaalsusega Arvestuslik töö Kertu Rannak PK-11 Pärnu 2011 Sisukord Sissejuhatus 1.Uni ja unenäod 1.1.Unetüübid 1.1.1. Une sügavus 1.2. Mis on unenägu? 1.3. Mis on unenäo põhjuseks? 1.4. Unenägude nägemisega seotud füüsilised protsessid 1.5. Unenäod ja Jumal 1.6. Ennustamine unenäo abil 2.Unenägude analüüs 2.1. Kõige sagedamini nähtavad asjad (sündmused) 2.2. Ennustusunenäod 2.3. Omapärased esemed, sündmused, mida näeme unes 2.4. Unenäod ei jää meelde Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Lisa Sissejuhatus Ligi kolmandiku oma elust veedab inimene unes. Keskmise eluea jooksul veedab inimene magades ligi 200 000 tundi. Seda ajutist ühendust, mida inimene magades nähtamatu ilmag...
Oo, väljapaistmiskirg, milleni sa küll võid viia! Aja kuritarvitamine on suur pahe. Kirjanduse ja kunstidega kaasneb veel hullemaidki pahesid. Näiteks luksus, mis on nagu nemadki sündinud jõudeelust ja inimlikust alpusest. Harva esineb luksust ilma teaduste ja kunstideta, ja mitte kunagi ei esine teadused ja kunstid ilma temata. Ma tean, et meie filosoofia, mis on alati nii pakil kummalistest mõtteteradest, väidab, et luksus annab riigile sära; et luksus on kindlaks märgiks rikkusest, ja et ta võib olla koguni abiks rikkuse suurendamisel. Mis järeldus tuleb teha sellest paradoksist, mis on nii vääriline sündima meie päevil? Ja mis saab voorusest, kui tekib vajadus rikastuda ükskõik mis hinna eest? Muistsed poliitikud rääkisid vahetpidamata kommetest ja voorustest; meie omad räägivad ainult ärist ja rahast. Üks ütleb teile, et sellel ja sellel maal maksab inimene nii palju, kui suure
avalikus elus - kodustel pidusöökidel ja külaskäikudel. Pärast murdeiga pandi tütar mehele, ning tema sai endale uue eestkostja. Naise tähtsimaks vooruseks peeti truudust oma mehele. Naisel siiski oli võimalus lahutada enda abuikaasast ning valida endale elu, kus nad ei ole ühegi mehe hoole all. Tänu sellele sai nii mitmestki naisest avalikkuses tuntud inimene. Lapsi õpetati ja kasvatati kodus, hiljem rajati ka koole.Muidugi sõltus lapse kasvatamine perekondlikust seisuset nind rikkusest, kuid üldiselt oli sel praktiline ja poistel sõjaline suunitlus. Vaimsele haridusele pöörati tähelepanu eeskätt Kreeka eeskulule. Paljud saatsid enda poegi ja tütreid kooli kirjakeelt õppima. Rikkamad said endale aga lubada koduõpetajaid, kes võisid olla päritolust Kreeka orjad või vabakslastud. Suursugustel peredel oli aga eesmärgiks enda pojast teha avalikuelu tegelenae mistõttu õppimine võttis väga kaua aega. Õpiti kreeka keelt ja kultuuri, mille
2 1. Oletame, hüvise Z nõudlus kasvab, hüvise Y hinna alanedes. Võib väita, et hüvised Z ja Y on: täiendkaubad. 2. Kahaneva piirkasulikkuse seaduse kohaselt kui me tarbime rohkem mingit hüvist: Täiendavalt tarbitava hüvise ühiku kasulikkus langeb. 3. Internetioksjonid on hea näide: efektiivsest turust. 4. Kui tulude kasvades nõudlus kohvile langeb, on kohvi: normaalkaup. 5. Vaba turumajanduse tingimustes kodumajapidamiste poolt tarbitavate hüviste hulk sõltub: tulust ja rikkusest. 6. Kui majade hinnad kuni 2007.a. Eestis tõusid, oli selle põhjuseks: pangad ja ehitusühistud konkureerisid omavahel selle üle, kuidas oleks lihtsam seada hüpoteeki. 7. Kui ühe hüvise hinna langus põhjustab teise hüvise nõudluse vähenemise, siis hüvised on: asenduskaubad. 8. Alljärgnevast kehtib turumajanduse kohta: See kõlab kui „laissez faire“ majandus. 9. Nõudluskõver on tuletatud tingimusel, et konstantsed on: tulu, maitse ja teiste hüviste hinnad. 10
VÄLISKAUBANDUSE esimene kontrolltöö (26.10.16) 1. Maailmakaubandus = väliskaubandus + rahvusvaheline rahandus i. Väliskaubandus - kaupade ja teenuste vahetus kahe või rohkema erinevast riigist pärit partneri (importija ja eksportija) vahel ii. Rahvusvaheline rahandus - ehk kapitali vahetus riikide vahel 2. Väliskaubandus a. Mõiste on kaupade ja teenuste vahetus kahe või rohkema erinevast riigist pärit partneri (importija ja eksportija) vahel, st keskendub reaalsetele tehingutele: · import kaupade sissevedu riiki; · eksport kaupade väljavedu riigist b. Põhjused ja tegurid Põhjused: · Riigid on erinevad ja teevad hästi erinevaid asju · Väliskaubanduse kaudu laiendavad ettevõtted oma turgu, et realiseerida mastaabisäästu -Eriti oluline on väliskaubandus väikestele riikidele, kellel on väike siseturg Väliskaubandust põhjustavad tegurid: · Ressursside piiratus · Toodete mitmekesisus · Hindade erinevused · Mitmepoolse kasu taot...
Psühholoogilised eeldused Väited selle kohta, milline on või peaks olema ühiskond sõltuvad suurel määral sellest, milliseks peetakse inimese olemust. Neli põhilist psühholoogilist eeldust: 1. Inimene on arukas - inimene mitte üksnes ei pruugi soovida tasakaalu, vaid tal puudub ka võime ratsionaalselt välja arvutada, mis on vaja parima tasakaalu saavutamiseks. Heaolu muutub sõltumatuks rikkusest: materiaalsete hüvede saamine ei ole ainus, mida inimene oma elus järgib; teatud hetkest alates ei ole rikkus ja materiaalse kasu saamine ainus inimese käitumise motiiv. 2. Inimese omadused tulenevad kultuurist - kultuur ja kasvatus määravad inimese; inimese põhimõtted ja uskumused omavad mõtet vaid tema enda kultuuri sees (kultuuriline relatiivsus); “keskkonna lõks” (20.saj), kuna inimese keel, harjumused,
Oh! ma waene Tardo Liin: Mes sündi nüüd siin minnoga Perratu ma olle siin: Kes woib mo päle Kaeda? Mo Pat mulle teggi sedda, Et mul johtu ni suur Hedda, Sedde pea nüüd tundma siin, Oh! ma waene Tardo Liin. (Kaebelaulu esimene salm) Temaatiliselt jaguneb ,,itkulaul" kolme, peaaegu sümmeetriliselt ühepikkusse ossa. Esimene sisaldab ka sissejuhatuse ning viimane lõppmoraali. Esimeses osas, pärast ühesalmilist algust, jutustatakse nii Tartu endisest rikkusest ja õnnest kui ka kõrkusest ja kalkusest. Alates 10. salmist jutustab teine osa venelaste tulekust, Tartu vallutamisest 1704. aastal ja sellele järgnevast rõhumisajast. See tipneb 20. salmis mainitud raehärrade poomisega. Kolmas sisuline osa, alates 21. salmist, kõneleb kodanikkonna küüditamisest, linna hävitamisest ja selle varemete väljanägemisest http://www.eha.ee/arhiivikool/index.php?tree_id=32
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
