1.Õigus ja kohtukorraldus. Põhiline oli kombeõigus. Et iga maa oli vastava õiguse loojaks, nimetati seda õigust maaõiguseks, mis eksisteeris osalt kombeõigusena, osalt rahvakogu otsustena. Ka Vana-Eesti kõige vanemaks õigusemõistmise viisiks oli omaabi. Tsiviilasjade kohta andmeid eriti ei ole, kuid kriminaalõiguslikes tüliküsimustes pidi kahjusaama enamikes asjades ise nõudma kahju heastamist. Süüteod ühiskonna vastu nagu reetmine, kindlustustöödest eemalehoidumine jne leidsid arutamist rahvakogudes- kärajäil, mis olid ühtlasi ka kohtuasutusteks. Käräjad tegid asja kohta üldise otsuse, kuna täpsema otsuse langetajaks ja otsusetäideviijaks oli vanematekogu. Vanematekogu valvas reeglitest kinnipidamist, täpse ja õiglase karistuse määramise ning otsuse kiire täidesaatmise järele. Otsese faktilise materjali puudumisel võidi arvestada ka kaudseid tõendeid nn jumala tunnistust. Selleks kasutati mõnda looma või eset ning tehti nendega mingi p...
Selles võitluses oli mõlemal pool palju ohvreid. 1949 aasta suurküüditamine(26.märts), millega viidi Siberisse üle 20700 inimese nõrgestas oluliselt metsavendade vastupanu. 1950 esimesel poolel oli relvastatud vastupanu maha surutud. Siis asendus metsavendlus põrandaaluste noorterühmadega. Hiljem eripalgeliste demokraatlike liikumistega. Relvaks olid avalikud pöördumised ja kirjad võimuorganitele. Samas püüti välja otsida ja dokumenteerida kõik inimõiguste rikkumised ning levitada seda infot välismaal. Aktiivsemad vabadusvõitlejad arreteeriti, nende üle mõisteti kohut ja saadeti siis vangilaagrisse. Eesti nagi ka muu NSVL oli eraldatu muust maailmast raudse eesriidega. Ainsaks tõepärase informatsiooni allikaks olid välismaa raadiojaamad kust edastati tsenseerimata uudiseid, kommnetaare ja reportaaze sündmustest N-llidus. 1950 aastatel hakanud sulaajal tihenesid kontaktid
omandit kasutanud isiku süüdistamise omandiõiguse rikkumises. Õigusrikkumise liigid Õiguse rikkumist liigitatakse nelja rühma vastavalt sanktsioonidele 1)kuriteod mõlema kohta karistus rahatrahv või 30 päeva aretsi 2)väärteod 3)tsiviil õigus rikumised e tsiviil õigus rikkumine võib sesista lepinguiste kohustuste mitte täitmises või kahjus tekkitamises lepingu välistes suhetes 4)tööõigus rikkumised e. distsiplinaarsüüteod e. distüleastumised seiseneeb tööleppingui seadusega kehtetstaud kohustuste mitte täitmine töökohal joobununa viibides tööandja uslduse kaotamises või mõne kategooria töötajal vääritu teo eest Juriidiline vastutus (vt õpikust) Õigusõpetus VI Tsiviilõigus (kerdilt) Tsiviilõigussuhte objektiks, millele tsiviilõigussuhe on suunatud, võivad olla asjad ja õigused
tülitamine, isiku rahu rikkumine, lärmitsemine jne), avaliku korra eeskirjade rikkumist, normatiive ületava müra põhjustamist, kultuurimälestiste rikkumist, ausamba, linnashaljastuse, liiklusmärgi rikkumist, lõhkumist, omavolilist teisaldamist, alkoholiga seotud kuriteod, teiste isikute turvalisust, elu ja tervist ohustavat ning rahu häirivat tegevust (lubamatu pürotehnika kasutamine ) ning muud sarnased haldusõiguse rikkumised. Avaliku korra raske rikkumine - rikkumine on toime pandud vägivallaga, vastuhakuga avalikku korda kaitsvale isikule, relva või relvana kasutatava muu eseme, lõhkeseadeldise või lõhkematerjaliga ähvardamine või teo toimepanemine grupi poolt. Antud koosseis eeldab tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui süüdlane pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Looma julm kohtlemine - looma julm kohtlemine avalikus kohas eeldab süüteokoosseisu
Sellega kaasnes omakorda punapropaganda vohamine. 1950. aastatel asendus metsavendade relvavõitlus põrandaaluste noorterühmadega, mille kandepind oli väike, ning hiljem eripalgeliste demokraatlike liikumistega. 1970. aastatel muutus vastupanuliikumine uuesti avalikuks, peamiseks võitlusvahendiks kehtiva reziimi vastu said avalikud pöördumised ja kirjad võimuorganitele. Samuti püüti välja selgitada, dokumenteerida ja avalikustada kõik inimõiguste rikkumised ning levitada seda informatsiooni välismaal. Tekkisid kontaktid Läti ja Leedu vabadusvõitlejatega ning ka pagulusorganisatsioonidega. Võimud aga jätkasid repressioone vabadusliikumise vastu. Viimase vabadusvõitlejana saadeti 1984. aastal erireziimiga vangilaagrisse Enn Tarto. Sellega oli avalik vastupanuliikumine võimude poolt repressioonidega maha surutud. Nõukogude Liit oli muust maailmast raudse eesriidega eraldatud. Seetõttu oli ka
ega raskeid kahureid. Saksamaa armee tohtis olla kuni 100 000 meest, vabatahtlikke kuni 15 000 meest. Saksamaa kuulutati sõjasüüdlaseks ja pidi teistele riikidele maksma sõjakahjude eest reparatsioonimakse. Rahulepingu jõustumine: Rahulepingule kirjutasid alla 26. riigi ja sõja kaotanud Saksamaa esindajad. Hiina keeldus alla kirjutamast. USA, Ecuador ja Hidzaz ei ratifitserinud 28. juuni 1919 allakirjutatud Versailles'i rahulepingut. Rahulepingu rikkumised: USA sõlmis 25. augustil 1921. Saksamaaga separaatrahulepingu, hiljem sõlmiti sarnased lepingud ka Saksamaa liitlastega I maailmasõjas. Saksamaa venitas reparatsiooni maksetega, kuni 1931. aastal loobus üldse nende maksmisest Herbert Hooveri moratooriumi alusel. Saksamaa alustas relvajõudude taastamist juba mõne aasta pärast peale rahulepingu sõlmimist. 1935. kehtestas üldise sõjaväekohustuse. 1936. aastal viis väed Reini jõe demilitariseeritud tsooni. 1. septembril 1939
Sellega kaasnes omakorda punapropaganda vohamine. 1950. aastatel asendus metsavendade relvavõitlus põrandaaluste noorterühmadega, mille kandepind oli väike, ning hiljem eripalgeliste demokraatlike liikumistega. 1970. aastatel muutus vastupanuliikumine uuesti avalikuks, peamiseks võitlusvahendiks kehtiva reziimi vastu said avalikud pöördumised ja kirjad võimuorganitele. Samuti püüti välja selgitada, dokumenteerida ja avalikustada kõik inimõiguste rikkumised ning levitada seda informatsiooni välismaal. Tekkisid kontaktid Läti ja Leedu vabadusvõitlejatega ning ka pagulusorganisatsioonidega. Võimud aga jätkasid repressioone vabadusliikumise vastu. Viimase vabadusvõitlejana saadeti 1984. aastal erireziimiga vangilaagrisse Enn Tarto. Sellega oli avalik vastupanuliikumine võimude poolt repressioonidega maha surutud. Nõukogude Liit oli muust maailmast raudse eesriidega eraldatud. Seetõttu oli ka
Sellega kaasnes omakorda punapropaganda vohamine. 1950. aastatel asendus metsavendade relvavõitlus põrandaaluste noorterühmadega, mille kandepind oli väike, ning hiljem eripalgeliste demokraatlike liikumistega. 1970. aastatel muutus vastupanuliikumine uuesti avalikuks, peamiseks võitlusvahendiks kehtiva reziimi vastu said avalikud pöördumised ja kirjad võimuorganitele. Samuti püüti välja selgitada, dokumenteerida ja avalikustada kõik inimõiguste rikkumised ning levitada seda informatsiooni välismaal. Tekkisid kontaktid Läti ja Leedu vabadusvõitlejatega ning ka pagulusorganisatsioonidega. Võimud aga jätkasid repressioone vabadusliikumise vastu. Viimase vabadusvõitlejana saadeti 1984. aastal erireziimiga vangilaagrisse Enn Tarto. Sellega oli avalik vastupanuliikumine võimude poolt repressioonidega maha surutud. Nõukogude Liit oli muust maailmast raudse eesriidega eraldatud. Seetõttu oli ka
1. Sissejuhatus: Ülevaade looduslikest oludest- Leedu pindala on 65 200 km² ja ta paikneb Ida- Euroopa lauskmaa lääneosas Läänemere ärees. Naabriteks on Läti, Valgevene, Poola ja Vene FV Kalingradi oblast. Leedu mererand on pea kogu pikkuses kaetud liivaluidetega. Zemaidi kõrgustik (120-180 m, 234 m). Kesk-Leedu on madalik. Ida- ja lõunaosa on metsane järvederohke. Leedu kõrgeim tipp on 294 m - Juozapinési mägi. Kliima: Ilmastik võrreldes Eesti omaga on pehmem ja suved on pikemad. Niiske kliima, talv on pehme ja suvi jahe. Aasta keskmine temperatuur on +6° C. Jaanuari keskmine temperatuur on -2,8° C, juuli oma +16,2° C. Sademeid on aastas 540-930 mm (Kirde- ja Lõuna Leedu viljaaed). Jõed ja järved: Leedus on 8000 jõge, millest vaid 20 on pikemad kui 100 km. Nemunas suurim veesoon (936 km), voolab üle Leedu 500 km, rahvuslik sümbol. Jõgi Neris (510 km), voolab läbi Vilniuse linna. Jõed on laevasõidukõlblikud. Leedus järvi, mille...
Sellega kaasnes omakorda punapropaganda vohamine. 1950. aastatel asendus metsavendade relvavõitlus põrandaaluste noorterühmadega, mille kandepind oli väike, ning hiljem eripalgeliste demokraatlike liikumistega. 1970. aastatel muutus vastupanuliikumine uuesti avalikuks, peamiseks võitlusvahendiks kehtiva režiimi vastu said avalikud pöördumised ja kirjad võimuorganitele. Samuti püüti välja selgitada, dokumenteerida ja avalikustada kõik inimõiguste rikkumised ning levitada seda informatsiooni välismaal. Tekkisid kontaktid Läti ja Leedu vabadusvõitlejatega ning ka pagulusorganisatsioonidega. Võimud aga jätkasid repressioone vabadusliikumise vastu. Viimase vabadusvõitlejana saadeti 1984. aastal erirežiimiga vangilaagrisse Enn Tarto. Sellega oli avalik vastupanuliikumine võimude poolt repressioonidega maha surutud. Nõukogude Liit oli muust maailmast raudse eesriidega eraldatud. Seetõttu oli ka
põhjuste ja süsteemi avaldatava mõju koostoime kaudu. Kuigi see lähenemisviis ei hõlma ehk kõiki võimalikke uimastite ja kuritegevuse vahelisi seoseid, pakub see kasuliku kontseptuaalse raamistiku uimastitega seotud kuritegevuse analüüsimiseks. Poliitilisest seisukohast oleks kasulik lisada ka õiguslik määratlus, mille järgi kuuluvad uimastitega 45 seotud kuritegevuse alla ka uimastialaste seaduste rikkumised. Selle tulemusena saadud kontseptuaalset mudelit, mis koosneb neljast kuriteokategooriast, on käesolevas tekstis kasutatud uimastitega seotud kuritegevuse mõiste määratlemise alusena, mille üksikuid komponente järgnevalt käsitletaksegi. (Uimastid ja kuritegevus – keeruline kombinatsioon) Psühhofarmakoloogilise mõju all sooritatud kuriteod Psühhofarmakoloogilise mõju mudeli järgi võib psühhoaktiivsete ainete akuutne või
Üldiselt on sellise lõpetamisega selline lugu, et töölepingu lõpetamist TLS § 86 lg 6 alusel tohib rakendada alles siis, kui töötajal on eelnevalt määratud ja kehtiv distsiplinaarkaristus (kehtivus on 1 aasta). TLS § 103 lg 2 jätab sellele, aga tööandja jaoks reservatsiooni: esmakordse jämeda rikkumise eest võib ka töölepingu lõpetada. Jämedaks rikkumiseks loetakse üleastumisi, millel olid või oleksid võinud olla rasked tagajärjed.Tavaliselt need rikkumised, mida loetakse jämedaks on kirjas töösisekorraeeskirjades, millega kohus võib arvestada, aga kohustuslik see pole sõltub ikkagi konkreetsetest asjaoludest, olenemata sellest, kas tööandja on need kirja pannud või mitte. Usalduse kaotuse puhul tohib töölepingu lõpetada TLS § 86 lg 7 alusel juhul, kui töötaja on põhjustanud vara puudujäägi, riknemise, hävimise vms, seadunud ohtu vara säilimise
Ühiskond - inimeste kooselu vorm ja sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum. Industriaalne e tööstusühiskond 18. sajandu Inglismaa Tööstuslik tootmine *manufaktuurid asendusid vabrikutega Töötegemine muutus ratsionaalseks ("aeg ja raha") Tugevnes bürokraatia Tööaeg domineeris puhkaja üle Palgatöö (määras väärtused) Otsiti meelelohutust (kasiinod, kabareed, loterii jne) Muutus ühiskonna sotsiaalne jaotus Progressi sümboliks kujuneb linn (palgad, moodsad kaubad, transport) Muutus leibkonnamudel - väikepere Postindustriaalne ühiskond alates 20. sajandi viimasest veerandist Teenindussektori osatähtsuse kasv Tootmise mahu asemel tähtsustatakse teaduse ja tehnoloogia osa majanduses Koveieritööliste asemel vajatakse haritud spetsialiste Riik reguleerib ka majanduse arengut (varem vaid poliitika ja õiguskord) Omanike asemel teevad otsuseid tegevjuhid (spetsialistid) Kujuneb keskklass Vabam töökorraldus Oluline loovus ...
1. 1) Ühiskonna mõiste. Nüüdisühiskonna kujunemine. Ühiskond tähendab kollektiivsel identiteedil põhinevat suhtlemist. Kollektiivne identiteet tähendab ühtekuuluvustunnet, mida jagavad ühesuguste rahvuslike, kultuuriliste, religioossete, ajalooliste, majanduslike ja/või poliitiliste väärtuhinnangutega inimesed. Nüüdisühiskonda ehk moodsat ühiskonda iseloomustavad tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonna valitsemises, vabameelsus inimsuhetes ning vaimuelus. AGRAARÜHISKOND->TÖÖSTUSÜHISKOND- >POSTINDUSTRAALNEÜHISKOND->INFO-JA TEADUSÜHISKOND 2) ''Manifest kõigile Eestimaa rahvastele'' Eesti Vabariik kuulutati 23. veebruaril 1918. aastal kell kaheksa õhtul esmakordselt välja Pärnus, kui advokaat Hugo Kuusner luges Endla teatri rõdult rahvale ette “Eesti iseseisvuse manifesti”. Pärnus toimus ka äsja väljakuulutatud riigi kaitseväe esimene paraad. Paraad toimus 24. veebruaril. Samal hommikul luges “Eesti iseseisvuse manifesti” ...
vastase teo objekt) suhtes rv-se õ-se vastaselt, sh käitum rikub teise subjekti rv-lt kaitstavat hüve ja põhjustab talle kahju. Õ-se vastane käitum selgub õiguseallikast. Rv-se Õ-se Komisjon tavaõ-st kodifits-des töötanud välja vastutuse eelnõu artiklid. Üksikisiku individuaalset rv-st vastutust regul Rv-se Kriminaalkohtu statuut. Rv-te deliktide alla paigutati tavalised rv-se õ-se rikkumise juhud ja rv-te kuritegude alla rv-se õ- se rasked rikkumised, millega rikuti kogu inimkonna jaoks kehtivad erga omnes norme. Al 2001 liigitatakse rv-lt õigusevastased teod ja ius cogens’i normide rikkumine. Õ-se vastane tegu võib olla nii tegevus kui tegevusetus (õsubj-l lasub kohustus tegutseda). Rv-lt õiguvastased teod: siseasjadesse mittesekkumise prints; terr puutumatuse prints rikkum; lepingulise koh mittetäitm. Ius cogens’i normide rikkum: jõu kasut keelu; enesemääramisõ-se raske; fundamentaalsete iõ-te raske rikkum.
Samuti ei tulene kaasusest, et tema õigusi oleks rikutud. Kas istungit saab üldse kehtetuks tunnistada?? Avalikkus § 37. Seda taotlust sellises sõnastuses rahuldada ei saa. Kohtu kohustus juhuliku maksumaksja juurdepääsu tagamiseks kohtusaalile? kohus peaks teada andma, millal istung algab ja sellel ajal ka alustama. Samuti ei tohiks töötajad võtta numbrit ja lubada tagasi helistada. Istung hakkab lõppema alus saali mittelubamiseks? Kas rikkumised annavad aluse kohtuotsuse tühistamiseks? Kui apellatsioonikaebus laekuks, siis peab ringkonnakohus uurima, kas sellega on rikutud oluliselt avalikkuse põhimõtet § 656. V ei saa kaevata. Aga mingi kaebeõigus, et reaalselt avalikkuse põhimõte toimiks? Saaks ehk määruskaebuse ja kui see läheks riigikohtuni välja, siis riigikohus vb laiendaks määruskaebuse esindajate ringi. On küll õigus, aga pole õigust nõudmisi esitada. Kohus jätab taotluse rahuldamata. 6
muutunud ebapopulaarseks, omab rassistliku alatooni. IX loeng Ius ad bellum Henri Dumant - punase risti asutaja. RV humanitaarõigus- räägiti pärast II MS. Humanitaarõigus on spetsiifilistes kohtades, kus on relvastatud konflikt. Inimõigused kehtivad igal ajal igal pool. Humanitaarõiguse tuum on kirjas Genfi konvensioonis (1949): 1. haavatud, langenud sõdurid maa sõjas - Tuuakse eraldi välja rasked rikkumised (1. konventsioonis - maasõda ) - tapmine, piinamine, katsed, tahtlikult raske kannatuse põhjustamine, laialdane vara hävitamine ebaseaduslikult. 2. haavatud ja laevahukku läbi teinud sõdurid või madrused -- Genfi konventsioon on meresõda puudutav küsimus on meresõja spetsiifikas. NT medpersonalile on antud veelgi suurem kaitse. 3. sõjavangid neid tuleb inimlikult kohelda kui nad ei ole otseselt kuritegu toime pannud. Sõja lõppedes tuleb nad vabaks lasta. 4
Iga väärteo eest kantakse eraldi karistus. Pole oluline tahtlikus. Avaliku korra rikkumine (ebasündsus avalikus kohas, rahu rikkumine, vägivald jne): need teod on eraldi ka kvalifitseeritud, kui on avalikus häiritud, siis saab selle puhul kohaldada avaliku korra §. Oluline, mille vastu oli see suunatud. Kui on tegu osavõtu või kihutamisega (kaasaitaja) ehk kuriteoga...? Kui üks tegu hõlmab ennast nii väärteo tunnused ja kuriteotunnused ning on omaette koosseisud ja rikkumised, siis alatakse kuriteo koosseisu analüüsida. Tuleb kõigepealt juhtida sellega, et tegu on kuriteoga, hakkame vaatama, mis on selleks nõutav (objektiivne, subjektiivne). Tuleb hinnata mitte ainult selle ,,juhi" tegevust, kui ka teiste osaliste tegevus (kannatanu, inimesed ümbritseval). 2 korda ühtegi süütegu ei arutleda. Kui ei ole kuriteo koosseisu, siis alatakse väärteo koosseisu analüüsi. Ekspertiisi tegemisest keeldumise korral loetakse purjus olevaks. Vaimu haigete isikute
Enamikule peruulastele on just Fujimori see, kes 1990. aastal riigijuhiks valituna tõi Alan Garcia esimesest valitsemisajast kaosesse sattunud riiki majandusedu ning saatis trellide taha suurima geriljade rühmituse Sendero Luminoso liikmed. Sünnipäeva ootus Riiklikud süüdistajad loodavad uudisteagentuuri AP teatel võimalikult kiiresti kohtuistungitega alustada ning sealjuures käsitleda iga süüdistust eraldi, välja arvatud inimõiguste rikkumised, mille üle peetakse kohut koos. Vastupidiselt prokuröridele, kes loodavad iga juhtumi kuni nelja kuuga lõpetada, üritavad kaitseadvokaadid uudisteagentuuri Reuters andmetel kohtulahenditega venitada kuni 69-aastase endise riigijuhi sünnipäevani järgmise aasta juulis, sest alates 70. eluaastast saab Peruu seaduste kohaselt taotleda kergemat karistust ja vangistuse asemel koduaresti. President Garcia sõnul koheldakse endist riigijuhti austusega tema käsi pole raudu pandud, ta ei
Piiratud asjaõiguse omaja saab valdust tagasi nõuda valduse kaitse sätete alusel, mitte omandikaitse alusel (AÕS § 45). Rikkumise kõrvaldamise ja rikkumisest hoidumise nõue ehk negatoorhagi. Kui tegemist on omandi rikkumisega, mis ei ole seotud valduse kaotusega, saab esitada negatoorhagi. Koos negatoorhagiga võib esitada ka kahjuhüvitusnõude. Nt naabril ohtlik hoone, mis võib vajuda teise naabri maale. Kõik rikkumised ei ole alati õigusvastased, nt talumiskohustused, naabrusõigused. Talumiskohustused võivad olla era- ja avalik-õiguslikud. 14. Vallasasja tehinguline omandamine (eeldused, vorminõue) Eeldused: Vallasomand tekib vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. Vorminõue: Võõrandaja ja omandaja vaheline leping, vallasasja puhul vormivabadus. 15
40- rasedus 18- suured muutused sotsiaalses aktiivsuses 39- häires seksuaalelus 16- magamisharjumuste muutumine 39- uus perekonnaliige 15- söömisharjumuste muutumine 39- suured tööalased muutused 13- puhkus 38- suured muutused rahaasjades 12- jõulud jt. Suured perekondlikud pidustused 37- lähedase sõbra surm 11- väikesed normide rikkumised 36- töökoha vahetus 35- suured muutused abikaasadevahelistes vaidlustes 30- suured rahalised väljaminekud 29- tööalase vastutuse muutumine 29- poeg või tütar lahkub kodunt Tööstress-tööl toimuvaid põhilisi stressitegureid võib jaotada 4 rühma: 1. ülesannetega seotud stressorid 2. füüsilised stressorid 3. rollinõuded 4. inimestevahelised suhted 5.3 Stressikogemuse koostisosad Stressikogemus koosneb erinevatest komponentidest, mis on omavahel seotud: Kognitiivne e
annab tähtaja rikkumise kõrvaldamiseks. 4. Kui liikmesriik tähtajaks rikkumist ei kõrvalda, pöördub komisjon liikmesriigi vastu Euroopa Kohtusse. Rikkumise liigid • ELL Artikkel 4 lg 3 kooskõlas lojaalse koostöö põhimõttega abistavad liit ja liikmesriigid täielikus vastastikuses austuses üksteist aluslepingutest tulenevate ülesannete täitmisel. 1. EL-i õiguse kohalikku õigusesse ülevõtmata jätmine 2. Ebapiisav EL-i õiguse ülevõtmine kohalikku õigusesse 3. Rikkumised, mis seonduvad Euroopa Liidu välissuhetega 4. Süstemaatiline või järjekindel rikkumine või praktiline tegevus 5. Liikmesriigi kohtu tegevus on vastuolus Euroopa Liidu õigusega – sellist otsust pole aga tehtud. Liikmesriigi kaitsevõimalused kohtus 1. Vääramatu jõud 2. Valesti toimimine polnud tahtlik 3. Euroopa Liidu õigusakt, mille täitmist komisjon nõuab, kuulutatakse õigustühiseks 4
Enamuse kuritarvitused vähemuse arvel Protseduurivigadest eelkõige sellised vead, mis rikuvad osaniku õigust saada teada koosoleku toimumisest või osaleda kirjalikul hääletamisel või mis muul viisil takistavad oluliselt osalemisõiguse teostamist ning rikuvad õigust olla koosolekul kohal, võtta vastu kaalutletud otsus ja hääletada. Osanike koosoleku kokkukutsumise korra oluline rikkumine: rikkumised, mis takistavad osanikul koosolekust osa võtta või seal informeeritult hääletada: nt kutse saatmata jätmine või valele aadressile saatmine või hilinemisega saatmine (etteteatamistähtaeg vähemalt üks nädal absoluutne nõue). Teate sisu tingib otsuse tühisuse, kui on tegemist: päevakorra, koosoleku toimumise aja või koha märkimata jätmine või nende ebamäärane märkimine.
kohta. Haldusakti võib vaidlustada: 1. halduskorras 2. Kohtukorras PS §15 õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Vead menetlus ja vorminõuete täitmisel ei too kaasa automaatset haldusakti õigusvastasust, va tingimusel, kui need rikkumised võivad mõjutad finaalset tulemust 2. Materiaalne õiguspärasus. Eeldused tulenevad põhiseadusest ja haldusõiguse printsiipidest: a. Haldusakt peab olema kooskõlas seaduste ja seaduste alusel välja antud õigusaktidega b. Haldusakt peab olema antud seaduse või õigustloova akti alusel peab olema seaduse või määruse volitus haldusakti andmiseks. Haldusakti kehtivus C. HALDUSAKTI KEHTIVUS
25 läbivaatamiseks maakohtusse. (4) Komisjoni otsuse täitmata jätmise korral on Tarbijakaitseametil õigus tarbija nõusolekul pöörduda tarbija esindajana sama vaidluse läbivaatamiseks maakohtusse, kui vaidlus on oluline seaduse või muu õigusakti kohaldamise ja tarbijate üldise huvi seisukohalt. Enim levinud rikkumised mida menetleb Tarbijakaebuste komisjon VÕS § 48. Tarbija teavitamine taganemisõigusest (1) Pakkuja peab tarbijale kirjalikult või muul tarbijale kättesaadaval püsival andmekandjal teatama, et tarbijal on õigus lepingust taganeda VÕS §s 49 või, kui tegemist on tarbijakrediidilepinguga, VÕS §s 409 sätestatud alusel, samuti teatama selle õiguse teostamise
alandamise avaldus. Viivis - Viivist võib nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest. Kui viivis ebamõistlikult suur võib nõuda kohtult selle vähendamist, arvestades juba täidetud kohustusi, poolte majanduslikku olukorda jm Lepingust taganemine või ülesütlemine - Lubatud ainult kohustuste olulise rikkumise korral (seadus täpselt loetelu ei anna, millised on olulised rikkumised, millised mitte). Igasugune kohustuse rikkumine muutub aga oluliseks rikkumiseks, kui võlausaldaja poolt antud täiendava tähtaja jooksul ei suuda võlgnik oma kohustusi nõuetekohaselt täita: võlausaldaja võib lepingust taganeda (või lepingu üles öelda). Kahju hüvitamine - Kahju hüvitamise kohustuse aluseks on kehtiv võlasuhe. Kahju hüvitamise nõude eeldused : olemasolev võlasuhe , kohustust on rikutud ,
öelda. Töötaja peab töölepingu korralisest ülesütlemisest tööandjale ette teatama vähemalt 30 kalendripäeva. Tähtajatu töölepingu korralisel ülesütlemisel töötaja põhjendusi esitama ei pea. Kui töötaja soovib lepingu üles öelda etteteatamistähtaega järgimata, peab ta esitama tööandjale tõendid, mis kinnitavad mõjuvate põhjuste olemasolu töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Selleks võivad olla nii tööandjapoolsed kohustuste olulised rikkumised, kui töötaja enda isikust lähtuvad asjaolud, mis seonduvad eelkõige tema enda terviseseisundiga või perekondlike kohustuste täitmisega. Üksnes juhul, kui töötajalt ei ole kuidagi mõistlik nõuda töösuhte jätkumist tööandjaga, on mõeldav selle kohene lõppemine. Kui töötajal ei ole tähtajatu töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks alust, loetakse ülesütlemine korraliseks seaduses sätestatud 46
normidele, kus üheks suhete subjektiks on riigivõimu teostav institutsioon 2. dispositiivne dispositsioon annab õigussuhete subjektidel endil võimaluse teataval määral ise kindlaks määrata oma õigused ja kohustused. Kui kokkulepe puudub siis määrab käitumisvariandi seadus. Õigusnormi sanktsioon näitab ära need riiklikud mõjutusvahendid, mis kuuluvad rakendamisele vastava normi rikkuja suhtes. Kuna rikkumised on erinevad, siis ka sanktsioone on ettenähtud erinevad ja neid ka rakendatakse erinevate organite poolt: 1. kriminaalõiguslikud sanktsioonid (kriminaalkaristused) on kuritegude toimepanemise eest kohaldatavad sunnivahendid 2. haldussanktsioonid on sellised sunnivahendid, mida rakendatakse väärtegude toimepanemise eest 3. displinaarsanktsioonid on karistused töölepingu seaduse ettenähtud süütegude eest.
ÕIGUSE ALUSED PS preambula: Eesti riik on rajatud vabadusele, õigusele ja õiglusele. Õigus kujuneb ja selgub demokraatlikus protsessis otsustamisreegleid järgides. Selles protsessis otsustatakse, mis kellele lubatud, mis keelatud, kuidas õigused ja kohustused on jaotatud- need otsused pannakse õigusaktide vormi. Terves ühiskonnas peab ühiskonnaliikmete enamus õigeks, vajalikuks ja võimalikuks seadusi jm õigusnorme täita. Õigusnorm on sotsiaalne norm. Kõiki õigusnorme nimetatakse õiguseks objektiivses mõttes. Õigusnormid käivad tavaliselt kahe isiku kohta: ühele pannakse mingi õigus-subjektiivne õigus- ja teisele kohustus. Objektiivse õiguse moodustavad normid, subjektiivse õiguse moodustavad õigusuhted. Õigus objektiivses tähenduses- riiklikult kehtestatud üldkehtivad reeglid, nt. liiklusseadus Õigus subjektiivses tähenduses- õbjektiivsest õigusest tulenev üksikisiku nõue teise eraisiku või riigi suhtes, nt. saada juhiluba, kui eksam ...
paneb toime varguse, pettuse vmt põhjustab kolmanda isiku usaldamatuse tööandja vastu tekitab olulist kahju või loob kahju tekkimise ohu rikub saladuse hoidmise või konkurentsipiirangu kohustust muudel töötaja käitumisest tulenevatel põhjustel 24 Tööandja saab nõuda üksnes seaduslike kohustuste täitmist. Teatud kohustused kehtivad ka töövälisel ajal. Töölepingus või muus dokumendis loetletud rikkumised, millele järgneb töölepingu ülesütlemine, ei ole siduvad. 38. Töölepingu poolte vastutus töölepingu ebaseadusliku ülesütlemise korral: ülesütlemise tühisus ja vaidlustamine. Nõuete aegumistähtaeg (TLS, TLS selgitused, TLSE seletuskiri, loengus käsitletud küsimused) Töötaja vastutus töölepingu ülesütlemisel Kui töötaja lahkub töölt ette teatamata, võib tööandja lepingu üles öelda ja nõuda kahju hüvitamist, eelduslikult 1 kuu töötasu ulatuses
+ 1945. aasta alguses elas ENSVs kõigest 800 000 inimest, nendest 9798% olid eestlased Hilary Karu 75 D 11 EESTI AJALUGU NÕUKOGUDE EESTI PTK 39 - 44 Eesti NSV Arreteerimised, hukkamised, deporteerimised ja muud inimõiguste brutaalsed rikkumised Kkohtuväliste repressioonide peamiseks ettekäändeks teenistus Saksa armees või tegevus Saksa okupatsiooni aegses omavalitsuses Kokku represseeriti Eestis aastail 19451959 ühel või teisel moel 75 000 inimest, kellest hukati või hukkus 19 000. Ideoloogiavõitlejad Nikolai Karotamm, Andrei Zdanov, G. Naan + Karotamm oli suhteliselt mõõdukas, juunikommunist Kodanlik natsionalism ideoloogiline sõimusõna 1950 EK(b)P VIII pleenum
- jmt põhjusel – reeglina TA ei otsi põhjuseid mujalt kui nendest punktidest, kuigi võiks - (TLS § 15 lg 2 p 9, § 88 lg 1 p-d 6-8) - tööandja saab nõuda üksnes seaduslike kohustuste täitmist o T ei tohi töötada teiste TA heaks – vastuolus o T ei tohi 5a jooksul rasestuda . vastuolus - teatud kohustused (nt lojaalsuskohustus) kehtivad ka töövälisel ajal - töölepingus või muus dokumendis loetletud rikkumised, millele järgneb töölepingu ülesütlemine, ei ole töövaidlusorganile siduvad o nt tööjoove ja ilma hoiatamisesta – kohus alati hindam igat olukorda eraldi C protseduur NB! Ei kehti katseaja eesmärki mittetäitmisel - ülesütlemisele peab eelnema hoiatus, v.a. juhul, kui see on vastuolus hea usu põhimõttega (nt eriti raske rikkumise korral) – nii isikust kui ka käitumisest tekkinud põhjustel
Viivist võib nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest. Kui viivis ebamõistlikult suur võib nõuda kohtult selle vähendamist, arvestades juba täidetud kohustusi, poolte majanduslikku olukorda jm. Lepingust taganemine või ülesütlemine (§ 118, 195, 188-194) Lubatud ainult kohustuste olulise rikkumise korral (seadus täpselt loetelu ei anna, millised on olulised rikkumised, millised mitte). Oluline rikkumine: nt kui üks pool jääb kohustuse rikkumise tõttu olulisel määral ilma sellest, mida ta lepingust õigustatult lootis (kokkulepitud tähtajaks kauba mittehankimine). Igasugune kohustuse rikkumine muutub aga oluliseks rikkumiseks, kui võlausaldaja poolt antud täiendava tähtaja jooksul ei suuda võlgnik oma kohustusi nõuetekohaselt täita: võlausaldaja võib lepingust taganeda (või lepingu üles öelda).
(6) Käesolevat paragrahvi ei rakendata Vabariigi Valitsuse ning kohaliku omavalitsuse volikogu ja valitsuse liikmete suhtes. (Õiguspärasus jagunes kaheks: matreiaalne ja formaalne) HMS § 58 Menetlus- ja vorminõuete rikkumise tagajärjed Haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. § 72 lg 2 (2) Haldusmenetluse toiming vaidlustatakse koos haldusaktiga (sisulise otsusega). Väljaarvatud kui nt menetluse käigus rikutakse isiku au ja väärikust. Menetlust läbiviiv haldusorgan ei ole menetluse osaline. Menetluse käik. 52 Algab menetlusosalise teavitamisest menetlusest või menetlusosaliste suhte esimesse
• põhjustab kolmanda isiku usaldamatuse tööandja vastu • tekitab olulist kahju või loob kahju tekkimise ohu • rikub saladuse hoidmise või konkurentsipiirangu kohustust • muudel töötaja käitumisest tulenevatel põhjustel • tööandja saab nõuda üksnes seaduslike kohustuste täitmist • teatud kohustused kehtivad ka töövälisel ajal • töölepingus või muus dokumendis loetletud rikkumised, millele järgneb töölepingu ülesütlemine, ei ole siduvad. Protseduur • ei kehti katseaja eesmärgi mittetäitmisel • ülesütlemisele peab eelnema hoiatus, v.a. kui see on vastuolus hea usu põhimõttega • seadus ei näe ette hoiatuse vormi NB! Suulise hoiatuse tõendamine • seadus ei sätesta, millise aja jooksul tuleb hoiatus teha ja kui kaua see kehtib
(5) Isikut ei taandata, kui teda ei ole võimalik asendada. (6) Käesolevat paragrahvi ei rakendata Vabariigi Valitsuse ning kohaliku omavalitsuse volikogu ja valitsuse liikmete suhtes. (Õiguspärasus jagunes kaheks: matreiaalne ja formaalne) HMS § 58 Menetlus- ja vorminõuete rikkumise tagajärjed Haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. § 72 lg 2 (2) Haldusmenetluse toiming vaidlustatakse koos haldusaktiga (sisulise otsusega). Va kui nt menetluse käigus rikutakse isiku au ja väärikust. Menetlust läbiviiv haldusorgan ei ole menetluse osaline. 29.10.07 Menetluse käik. Algab metlusosalise teavitamisest menetlusest või menetlusosaliste suhte esimesse mnetlustoimingu sooritamisega.
nende järgimisele. Kui küsida teadlase käest, milles seisneb teaduslik meetod, siis võime saada kõige erinevamaid vastuseid, mis näitab Feyerabendi arvates, et teadlased teavad harva, mida nimelt nad teevad oma uurimistöös. Veendumus sellise teadusliku meetodi olemasolus ei ole sugugi kooskõlas teaduse ajalooga. Feyerabendi arvates pole teaduse ajaloos olnud ühtegi reeglit, mida ühel või teisel etapil poleks rikutud. Sellised rikkumised aga polnud juhuslikud ning samuti ei olnud nad teadmatuse või tähelepanematuse tulemuseks. Feyerabendi arvates on sellised rikkumised hädavajalikud teaduse progressiks. Atomismi tekkimine antiikajal, koperniklik revolutsioon, kaasaegse atomismi arenemine, valguse laineteooria väljatöötamine kõik see osutus võimalikuks vaid tänu sellele, et mõned mõtlejad rikkusid ilmselgeid metodoloogilisi reegleid. Võibolla tegid nad seda teadlikult, võibolla ka ebateadlikult
Kuigi lääneriigid ei tunnustanud Balti riikide okupeerimist ja annekteerimist de iure, ei soovinud nad sattuda nende eest välja astudes konflikti NSV Liiduga. Eesti, Läti ja Leedu olid ainsad riigid, mille iseseisvust sõja lõppedes ei taastatud, isegi mitte NSV Liidu Kesk- ja Ida-Euroopa satelliitriikide rahvademokraatlike reziimide vormis. Anneksiooni taastudes vallandus uuesti punane terror: arreteerimised, hukkamised, deporteerimised ja muud inimõiguste brutaalsed rikkumised. Seekord oli kohtuväliste repressioonide peamiseks ettekäändeks teenistus Saksa armees või tegevus Saksa okupatsiooni aegses omavalitsuses. Kokku represseeriti Eestis aastail 19451959 ühel või teisel moel 75 000 inimest, kellest hukati või hukkus 19 000. Eestist deporteeriti kõik sakslased ja lahkusulised; terve põlvkond eestlasi tõrjuti kõrvale võimalusest elada normaalset elu isegi nõukogude mõõdupuu järgi. Võtmepositsioonidele kohalikus
1. ORGANISATSIOONI JA JUHTIMISE OLEMUS 1.1. Organisatsioon Organisatsioon on kindla inimrühma ühiste eesmärkide taotlemiseks moodustatud ja terviklikult korraldatud ühendus. Organisatsiooni loomise ning talitlemise peamine mõte on saavutada ühiselt tegutsedes rohkem ja väiksemate jõupingutustega kui eraldi tegutsedes. See tugineb nn sünergilisele toimele, kus 1+1>2. Oma laadilt võib sünergilist mõju liigitada järgmiselt: organisatsiooniline (inimeste otstarbekas rakendamine ühise eesmärgi, tööjaotuse, tegevuste ja toimingute kooskõlastamise teel); aineline (raha, teabe, seadmete, materjalide jm ressursside parem kasutamine); vaimne (soost, vanusest, haridusest, mõtteviisist jm faktoritest tingitud eripärasuste ärakasutamine). Organisatsioon ei ole eesmärk omaette, vaid on eesmärkide saavutamise keskkond ning selleks vajalike toimingute ja tööde täideviimise koht. Organisatsiooni tuleb vaade...
Sõjakuriteod toovad vastavalt rahvusvahelisele õigusele kaasa individuaalse kriminaalvastutuse. Artikkel 8: 1. Kohtul on jurisdiktsioon sõjakuritegude suhtes, eriti juhul, kui need on toime pandud asjakohase plaani või tegevuse osana või selliste kuritegude laiaulatusliku toimepanemise käigus. 2. Konventsioonis tähendab «sõjakuritegu» järgmist: (a) 1949. a 12. augusti Genfi konventsioonide rasked rikkumised, eriti järgmine isiku- või varavastane tegu, mis on nimetatud ka asjakohases Genfi konventsioonis: (i) tahtlik tapmine; (ii) bioloogilised katsed ja muu piinamine või ebainimlik kohtlemine; (iii) suurte kannatuste tahtlik põhjustamine või raskete kehavigastuste või tervisekahjustuste tahtlik tekitamine; (iv) vara laialdane hävitamine ja omandamine, milleks ei ole sõjalist vajadust ning mis on toime pandud ebaseaduslikult ja hoolimatult; (v) sõjavangi või muu kaitstud isiku teenima
· viibib tööl joobes · paneb toime varguse, pettuse vmt · põhjustab kolmanda isiku usaldamatuse tööandja vastu · tekitab olulist kahju või loob kahju tekkimise ohu · rikub saladuse hoidmise või konkurentsipiirangu kohustust · muudel töötaja käitumisest tulenevatel põhjustel · tööandja saab nõuda üksnes seaduslike kohustuste täitmist · teatud kohustused kehtivad ka töövälisel ajal · töölepingus või muus dokumendis loetletud rikkumised, millele järgneb töölepingu ülesütlemine, ei ole siduvad. Protseduur · ei kehti katseaja eesmärgi mittetäitmisel · ülesütlemisele peab eelnema hoiatus, v.a. kui see on vastuolus hea usu põhimõttega · seadus ei näe ette hoiatuse vormi NB! Suulise hoiatuse tõendamine · seadus ei sätesta, millise aja jooksul tuleb hoiatus teha ja kui kaua see kehtib 40
suhtes. (Õiguspärasus jagunes kaheks: matreiaalne ja formaalne) 50 HMS § 58 Menetlus ja vorminõuete rikkumise tagajärjed Haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. § 72 lg 2 (2) Haldusmenetluse toiming vaidlustatakse koos haldusaktiga (sisulise otsusega). Va kui nt menetluse käigus rikutakse isiku au ja väärikust. Menetlust läbiviiv haldusorgan ei ole men'etluse osaline. 29.10.07 Menetluse käik. Algab metlusosalise teavitamisest menetlusest või menetlusosaliste suhte esimesse
Seadus ei ole loetlenud registreerimisest keeldumise kõiki aluseid. Registreerida ei saa ühinguid, mille põhikirjalised eesmärgid ning tegevus on põhiseaduse ja seadustega keelatud. Põhikirjaliste eesmärkide põhiseaduse- või seadusevastasus toob alati kaasa registreerimisest keeldumise. Registreerimisest keeldumise aluseks võivad samas olla ka muud seadusega asutamistoimingutele ja dokumentidele kehtestatud protseduuriliste, sisu- ja vorminõuete rikkumised. Asjaolu, et seadusega ei ole sätestatud registreerimisest keeldumise ammendavaid aluseid, jätab registreerijale võimaluse läheneda puuetele hinnanguliselt. Siinjuures ei ole registreerija kohustatud puuduste avastamisel tegema avaldajale ettepanekut nende kõrvaldamiseks ning ta võib algselt esitatud dokumentide alusel langetada sisulise otsuse. Registreerimise või sellest keeldumise otsus tehakse registreerija korralduse või käskkirja vormis, s.o. üksikaktina.
Seadus ei ole loetlenud registreerimisest keeldumise kõiki aluseid. Registreerida ei saa ühinguid, mille põhikirjalised eesmärgid ning tegevus on põhiseaduse ja seadustega keelatud. Põhikirjaliste eesmärkide põhiseaduse- või seadusevastasus toob alati kaasa registreerimisest keeldumise. Registreerimisest keeldumise aluseks võivad samas olla ka muud seadusega asutamistoimingutele ja dokumentidele kehtestatud protseduuriliste, sisu- ja vorminõuete rikkumised. Asjaolu, et seadusega ei ole sätestatud registreerimisest keeldumise ammendavaid aluseid, jätab registreerijale võimaluse läheneda puuetele hinnanguliselt. Siinjuures ei ole registreerija kohustatud puuduste avastamisel tegema avaldajale ettepanekut nende kõrvaldamiseks ning ta võib algselt esitatud dokumentide alusel langetada sisulise otsuse. Registreerimise või sellest keeldumise otsus tehakse registreerija korralduse või käskkirja vormis, s.o. üksikaktina.
hüvitatakse väärtus, mis kulutustega loodud parendusel oleks pärast asjast eraldamist. Rikkumise kõrvaldamise ja rikkumisest hoidumise nõue ehk negatoorhagi (AÕS § 89). Kui tegemist on omandi rikkumisega, mis ei ole seotud valduse kaotusega, saab esitada negatoorhagi. Koos negatoorhagiga võib esitada ka kahjuhüvitusnõude. (Nt naabril ohtlik hoone, mis võib vajuda teise naabri maale). Kõik rikkumised ei ole alati õigusvastased, nt talumiskohustused, naabrusõigused. Talumiskohustused võivad olla era- ja avalikõiguslikud. AÕS § 89. Omandi kaitse valduse kaotusega mitteseotud rikkumise korral Omanikul on õigus nõuda omandiõiguse igasuguse rikkumise kõrvaldamist, isegi kui rikkumine ei ole seotud valduse kaotusega. Kui on alust eeldada niisuguse rikkumise kordumist, võib omanik nõuda rikkumisest hoidumist. Nõue on välistatud, kui omanik on kohustatud rikkumist taluma. V LOENG
Vastutuse piirangud ja välistatus. Juhtorgani liige, kelle tegevuse tagajärjel on kahju tekkinud, on tegutsenud kõrgemalt seisva organi juhendamisel see välistab vastutuse. Vastutusest püütakse vabaneda ka tuginedes majandusaasta aruandele kui see kinnitatakse kõrgema organi poolt, ei tähenda see vastutuse välistamist. Mittevaraline kahju ei saa AS nõuda juhatuse liikmetelt välja ega ka 3ndatelt isikutelt. Kõik rikkumised, mis on seotud 3ndate isikute informeerimisega. Juhatus ÄS §306-315; Juhatuse liikme leping ÄS §309 lg 3. eelduseks on see, et Nõukogu kiidab kogu lepingu heaks, samuti peaks Nõukogu määrama isiku, kes selle lepingu juhatuse liikmea allkirjastaks. K.Saare konspekt: 4.5.2.1. Juhtorgani liikme õigussuhe aktsiaseltsiga Juhtorganiteks on juhatus ja nõukogu (TsÜS § 31 lg 2). Iga juhtorgani liige on eraldiseisvas õigussuhtes aktsiaseltsiga. Tegemist on aktsiaseltsi sisesuhtega.
See on vastutus toimepandud õigusrikkumise eest. 72. Millistel alustel ja kuidas toimub õigusrikkumiste ja juriidilise vastutuse liigitamine? Õiguse rikkumist liigitatakse nelja rühma vastavalt sanktsioonidele 1)kuriteod mõlema kohta karistus rahatrahv või 30 päeva aretsi 2)väärteod 3)tsiviil õigus rikumised e tsiviil õigus rikkumine võib sesista lepinguiste kohustuste mitte täitmises või kahjus tekkitamises lepingu välistes suhetes 4)tööõiguse rikkumised e. distsiplinaarsüüteod e. distüleastumised seiseneeb tööleppingui seadusega kehtetstaud kohustuste mitte täitmine töökohal joobununa viibides tööandja uslduse kaotamises või mõne kategooria töötajal vääritu teo eest Õigusharude järgi liigitatakse juriidilist vastutust: 1)Kriminaalvastutus hõlmab riiklikke sunnivahendeid, mis järgnevad kuriteole.
· Üheks lihtsaks, kuid oluliseks reegliks on, et peame oma korda ootama, et saada seda, mida tahame. Käitumisreegleid saab mõista normidena, mille kohta arvatakse, et kes rikub neist üht, rikub kindlasti ka teisi · Õigluse reeglid ei sisalda mitte ainult normide lubamist vaid ka vastutust oma toimingute eest. Eri inimrühmadel on erinevad normid (nt abordi lubvatavuse / lubamatuse näide) · Ümberjagav õiglus käsitleb uskumust, et häbiväärset käitumist tuleks karistada · Normide rikkumised jaotuvad kolme klassi: jaotav õiglus osutab ressursside, kohustuste ja jõupingutuste ning soorituse õiglasele jaotusele, on oluline töötajate rahulolu tagamisel protseduuriline õiglus osutab protseduuridele, mida kasutatakse huvide konfliktide korral, mil kaks konflikti osapoolt esitavad oma lood kolmandale Interaktsionaalne õiglus osutab normidega nõustumisele, viisakusele ja austusele teiste suhtes.
*seatakse piirid erakonna kampaania maksimaalsetele kuludele; *kandidaate tutvustavaid plakateid finantseeritakse riigi poolt; *piiratakse kandidaatidele antavat eetriaega ja nõutakse, et eetriaega jätkuks ratsionaalselt kõigile; * keelatakse sots. uuringute tulemuste avaldamine vahetult enne valimisi ja valimiste päeval; *keelatakse igasugused poliitilised avaldused ja agitatsioon valimiste päeval valimisjaoskonnas. Kui ilmnevad ol. valimiste reeglistiku rikkumised, siis on valimiste keskkomisjonil sageli võimalus lugeda valimised mittetoimunuks kas terves riigis v. selle mõnes osas, millele järgnevad kordusvalimised. Mõnel pool on antud ka konstitutsioonilisele kohtule võimalus tunnist. valimised terves riigis kehtetuks. Parlament § 1. Parlamendi mõiste, sotsiaalsed funktsioonid ja pädevus Paljudes keeltes kasutatav sõna "parlament" on kaasajal tuletatud inglisekeelsest sõnast "parliament",
Laidoner. Sõjaväe juhiks määrati Gustav Jontson. Võeti vastu seadus, mille järgi hakati looma sõjaväe komiteesi ja seati sõjaväe ametisse poliitilised juhid, kes pidid hoolitsema sõjaväelise kasvatuse eest. Likvideeriti kaitseliit, saadeti laiali Isamaa liit ja kutsekojad ning likvideeriti Eesti Akadeemia. Legaliseeriti Eesti Kommunistlik Partei, mis oli ainus erakond. Loodi uus kaitseorganisatsioon ERO ehk Eesti Rahvaomakaitse. Balti valimised: valimisseaduse rikkumised, Eesti töötava rahva liit: 6. juulil tehti teatavaks, et on loodud ülemaaline valitsusorganisatsioon Eesti Töötava Rahvaliit (ETRL). Kõigis 80's valimisringkonnas esitati ühe kandidaadi. Oli võimalik esitada rahva kandidaate, jõuti sisseseada 83 rahvakandidaati. 9. juulil teatati, et kõik kandidaadid peavad järgmiseks päevaks ehk 24 tunni jooksul esitama valimisplatvormi. ETRL koostas ühisvalimisplatvormi 80 kandidaadiga - Tuleb
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
