Suurem kontroll mingi riigi majanduses RVF peamised tegevusvaldkonnad: 1. kõrgtehnoloogia (kulukas) 2. suuremahuline tarbekaup (odav töö, suur turg) 3. brändi-kaup( meedia kujundab tarbimisharjumuse) Plussid: Ø aitavad kaasa majanduslikule arengule Ø toob riiki kapitali Ø loob töökohti Ø tõuge tehnoloogilisele arengule Miinused: lääne kaasaegse kolonialismi sümbolid Ø tugevdavad ebavõrdsust rikaste ja vaeste riikide vahel Ø töökohad odavatesse maadesse, arenenud maades palgad langevad Ø sekkuvad riikide poliitikasse Ø võivad tehaseid maha jätta ja luua seal, kus odavam Ø kasumi väljavool rikastesse riikidesse Ø töötingimused sageli ebainimlikud Ø reostavad, saastavad kohalikku keskkonda
, (u 630/635 - 543) Thalest peetakse traditsiooniliselt Euroopa esimeseks filosoofiks ning ühtlasi Ioonia koolkonna varaseimaks esindajaks. Thales oli pärit Väike-Aasia rannikul asunud linnriigist Mileetosest, kust on pärit ka kaks teist varast kreeka mõtlejat-- Anaximandros ja Anaximenes. Linna järgi on tema ja ta õpilased saanud nimeks Mileetose koolkond. Mileetos oli õitsev kaubalinn kus suure osa populatsioonist moodustasid orjad ning pidevalt toimus kibe võitlus rikaste ja vaeste vahel. Sarnane olukord valitses Thalese ajal enamikes Väike-Aasia linnades. Mileetoses toimusid 6. ja 7. sajandil suured majanduslikud ja poliitilised muutused, mille käigus võim kandus üha enam sugukondlikult aristokraatialt kaupmeestest koosnevale aristokraatiale. Thales olevat ennustanud 585.a. aset leidnud päikesevarjutuse. Siiski pole tõendeid tema erilistest geniaalsetest võimetest päikesevarjutuse ennustamisel-- Mileetos oli
muredest. Kõige lihtsam on loobuda, kuid kas see on siis täisväärtuslik elu, kui elad ainult uskumuselt ja ei taha elus midagi muud? Mina arvan, et iga inimene peaks leidma oma õnne läbi meeldiva töö. Sellega jõudma siis sinna, kuhu ta südamest soovib minna. Ei ole muidugi oluline palju inimene teenib. Oluline on inimesed ja armastus sinu ümber. Tihtipeale on rikaste inimeste elu hingeliselt tühisem, kui vaese inimese elu. Jah, me tõesti elame ühe ja sama taeva all, aga meil kellegil pole sama silmapiir. Kõik see sõltub meie perest, meie tahtmistest ja soovidest. Pole vahet, kes me tulevikus olla tahame või kui kaugele soovime jõuda, et soov täituks, tuleb ainult vaeva näha.
Retsensioon muusikalist "Minu veetlev leedi" 4. detsembril 2013 käisin Rahvusooperis Estonia vaatamas Frederick Loewe muusikali "Minu veetlev leedi". Etendus kestis 3 tundi ja 20 minutit ning sellel oli üks vaheaeg. "Minu veetleva leedi" laulutekstide autor on Alan Jay Lerner, kes on sündinud 1918. aastal New Yorgis rikaste vanemate lapsena ja saanud hariduse parimates koolides. Ta elu oli üsna muretu, kui välja arvata ülikoolis poksmisel kaotatud silm. Muusika on kirjutanud Frederick Loewe, kes tundis elu igasugusest, eriti aga rohkete ebaõnnestumiste perspektiivist. Loewe sündis 1904. aastal Viinis. 5-aastaselt hakkas Frederick (siis veel nimega Fritz) klaverit õppima ja 7-aastaselt komponeeris oma esimesed meloodiad. 1924. aastal saatis Fritz Löwe oma isa Ameerika-turneel ja otsustas sinna jäädagi
sõnade asemel tähti, nagu tänapäevalgi tavaks. Aristotelese jaoks oli inimene poliitiline olend (homo politicus), kelle jaoks on parim kesktee egoismi ja altruismi, privaatsuse ja avaliku vahel. Aristotelese jaoks ei ole halb ja hea kaks äärmust, vaid hea asub alati kahe halva vahel (liiga vähe – hea – liiga palju). Aristoteles pidas heaks iga tasakaalustatud valitsemise vormi ja vihkas türanniat, väheste rikaste või pööbli võimu. Aristotelese järgi olid head riigivormid monarhia, aristokraatia ja politeia, halvad aga türannia, oligarhia ja demokraatia. Aristoteles demokraatiat ei pooldanud. Demokraatlikke riike juhivad demagoogid, kes selle asemel, et nõuda vanade seaduste täitmist, loovad ajutise ja suvalise seadusandluse kaudu uue õiguse, mis toob kaasa õiguskorra puudumise ja diktatuuri. Loomuõigus on Aristotelese kohaselt iga õigus, mis kehtib igal pool ega sõltu sellest, kas
aga maksuvabad. Provintsi valitses asevalitseja, kes kogus makse, hoidis korda ja tõrjus vaenlasi. Asevalitsejateks said rikkad ja suursugused romlased. Maksukoormus oli väga suur, osa sellest läks Rooma riigikassasse, osa jäi aga asevalitsejale, seega li asevalitsejal võimalus saada väga rikkaks. 8.Vallutussõdade tagajärjed. Sõjasaagist, mis saadi alistatud maadest lks enamik väepealikutele, senaatoritele ja teiste rikaste inimeste kätte, kuid osa said ka lihtsõdurid. Toodi sisse palju orje. Paljude Itaalia talupoegade olukord halvenes. Sõja puhkedes pidid nad põllutöö pooleli jätma ja sõtta minema. Maad jäid sõjas olles harimatta ning prast olid põllud söötis ja majapidamine laokil. Paljud müüsid oma maatükid maha ja tulid linna õnne otsima. 9. 753 eKr – Rooma rajamine 509 eKr – Vabariigi algus 265 eKr – Rooma oli vallutanud kogu Itaalia
jõe oru ning asus Taygetose ja Parnoni mäeaheliku vahel. Lakoonia mäed olid rikkad marmorist ja rauast. Mäe kallakul kasvasid tihedad metsad, kus elas palju metssigu, metskitsi, karusid ja metslinde. Eurotase jõe org oli väga sobiv põlluharimiseks. Maa oli viljakas ja külgedest varjatud mägedega. Arhailise perioodi üks mõjukama ja tugevama riik oli Sparta. Sparta valitsemine Sparta riigikord oli aristokraatlik, kus nõukogu liikmed ja riigiametnikud valiti ainult rikaste ja suursuguste kodanike seast. Spartas valitsesid kaks vähemalt 30-aastast kuningat, kes juhtisid sõjaväge ja täitsid preestrikohustusi – tõid jumalatele ohvreid. Nad pidid otsuse langetama üksmeelselt. Kuningad kuulusid vanemate nõukokku, kus otsustati tähtsamaid riigiasju. Valitsusse kuulus 5 efoori ehk vaatlejat, kes kontrollisid kuningaid ja vanemate nõukogu. Rahvakoosolek kiitis heaks vanemate nõukogus vastu võetud otsused. Sparta ühiskond
sellepärast pingutangi palju selle nimel, mis on teiste arvates hea ja ilus. Minu jaoks on oluliselt tähtis teiste arvamus, kuna meeldides teistele meeldin ma ka endale. Näiteks Balzac'i teoses ,, Isa Goriot" oli peategelaseks vaene üliõpilane Eugene de Rastignac. Eugene läks Pariisi juurat õppima, kuid jättis oma õpingud pooleli , sest tahtis luua sidemeid kõrgseltskonnaga. Rastignac tahtis läbi lüüa, mitte jääda porri. Rikaste hulka pääsemiseks oli tal vaja uusi riideid, selleks küsis ta raha oma niigi vaeselt perekonnalt. Nende uute riietega sulandus ta paremini massi ja tundis ennast hästi. Selle raamatu põhjal võin väita, et juba aastaid tagasi oli inimese välimusel ja riietusel suur roll. Tänapäeval on asi muutunud, aga hullemaks. Näiteks on koolides suurenenud vaimne vägivald. Alles hiljuti võis ,, Postimehest" lugeda, et kolm neiut tegid enesetapukatse. Üheks põhjuseks oligi vaimne vägivald
Platon Riik pidi põhinema hüvel, olema muutumatu ja täiuslik. Ideaalne riik kasvatab tõeliselt vooruslikke kodanikke ja tagab, et ainult filosoofid saavad riigi etteotsa. Riigis olgu kõik filosoofide range kontrolli all. Sokrates Ei pooldanud Ateena demokraatliku korda. Aristoteles tema arvates tuli riigil otsida keskteed, tuleks tugineda eeskätt keskmise jõukusega kodanikele. Hindas kõrgelt Ateena riigikorda Soloni ajal, mil rikaste eesõigusi oli piiratud, täielik demoktraatia oli aga veel välja kujunemata. 10. Võrrelge kreeka klassikalise ja hellenismiajastu a) teatrit Klassikalisele perioodile olid iseloomulikud sügavamõttelised ja kodanikke kasvatavad tragöödida. Hellenismiajastu ajal eelistati komöödiaid, kus varasem poliitiline temaatika oli asendunud argieluteemadega, kreeklased tundsid huvi pigem eraelu kui ühiskonna ja poliitika vastu.
järeltulevate põlvede samasuguseid huve, teisesõnaga tagab säästev areng inimese elukvaliteedi paranemise kooskõlas keskkonnaga tänapäeval ja tulevikus. Peab toimuma kooskõlaline liikumine kõigi nelja jätkusuutlikkuse eesmärgi vahel. Eestis on nendeks kultuuri elujõulisus, ühiskonna sidusus, ökoloogiline tasakaalustatus ja heaolu kasv. (,,Säästev Eesti 21" eesti jätkusuutliku arengu arengukava). Meil on väga palju valupunkte: majanduslik jõukus (lõhe nn rikaste ja vaeste vahel), elukvaliteet, tööhõive, haridus. Aga alustame algusest. Kõigepealt peab olema jätkusuutlik riigi valitsus, võimulolijatel peavad olema samad huvid ja eesmärgid, mis rahval. Rahvas ju valib esindajad ja saadikud peavad kaitsma rahva huve. Tahame näha tulemusi, mitte lubadusi. Ja mõistmist. Rein Lang võib küll öelda, et asjad peavadki maksma, aga miinimumpalgaga lülitad poole elektrist kodus välja. (Väiketarbijat tabas peaaegu 55 protsendiline elektritõus)
Nad pidid läbima palju katsumusi ennem kui said ukseni, mille taga olid sinilinnud. Järgmisena oli Tuleviku kuningriik. Kus nad kohtasid palju sinistesse riietesse riietatud lapsi kes olid veel sündimata. Seal kohtasid nad ka oma tulevase vennaga. Nad kohtusid ka Ajaga, kelle eest nad ära jooksid. Järgmisena oli Valguse tempe. Nad sõid õhtust ja läksid magama. Esmalt pidid nad mõõduma kõigist valgustest, mida inimene tunneb ja neist, mida inimene veel ei tunne. Alguses oli rikaste valgus ja seejärel sattusid nad vaeste valgusesse, seal tundsid lapsed ennast väga koduselt. Siis jõudsid na ilusa luuletaja valguse juurde, seejärel tuli õpetlaste valgus ning viimaseks jäi ühtlane laikudeta musta valguse ruum, kus nad ka uinusid. Viimaseks kohaks oli mets, kuhu kass neid meelega viis, seal ärkasid puud ja loomad ellu ning olid pahased laste peal, kuna nende isa oli puraidur ning hävitas metsa ja loomade elupaika. Mets tahtis lapsi tappa
programme ja konkreetseid projekte. Oma tegevuse alguses aitas Maailmapank üles ehitada sõjas kannatada saanud Lääne- Euroopa majandust, hiljem aga pööras pilgu vähe arenenud Aasia, Aafrika ja Ladina-Ameerika riikidele. 1990. aastatel avanes Maailmapangale Ida-Euroopa. Laenudeks ei saa Maailmapank raha liikmesriikide sissemaksetest nagu IMF, vaid võlakirjade müügist maailma kapitaliturgudel. Maailmapank müüb võlakirju ka otse rikaste riikide valitsusasutustele ja keskpankadele. Võlakirjade tagasiostu tagavad Maailmapanga liikmesriigid. Harilikult annab Maailmapank laenu 1215 aastaks ja veidi kõrgema intressimääraga kui ta ise ostab. Maailmapangal on mitu allasutust: Rahvusvaheline Arenguassotsiatsioon (International Development Association, IDA) ja Rahvusvaheline Finantskorporatsioon (International Finance Corporation, IFC. IDA annab laene eriti vaestele riikidele,
Kreeka linnriik: Kreekas kujunes linnühiskond.Tüüpiliseks riigivormiks sai linnriik ehk polis,mis hõlmas linna koos selle ümbruskonnaga.Kõik linnriigi täieõiguslikud kodanikud osalesid linnriigi valitsemisel ja moodustasid ka linnriigi sõjaväe.Kõigil kodanikel oli õigus osaleda rahvakoosolekul,kus otsustati kõige tähtsamaid küsimusi.Igas linnriigis oli nõukogu,mis oli suure tähtsusega.Olulised küsimused arutati läbi ja nõukogu otsus pandi rahvakoosolekul hääletusele.Nõukogu oli ka kõrgem kohus.Sõjavägi koosnes peamiselt kodanikest, kes ise hankisid endale relvastuse.Läksid sõtta faalanksina.Sparta riik:Sparta riik keskuse Lakoonika.Ainus polis, mis hõlmas kahte maakonda.Sparta keskuse ümbruse elanikud olid spartiaadid.Lakoonikas elasid perioigid.,isiklikult vabad.Heloodid olid maad harivad orjad.Sparta riigi eesotsas seisis kaks kuningat.Võim oli päritav.Nad juhtisid sõjaväge ja ja täitsid preestrikohustusi.Juhtis riiki ka nõukogu-geruu...
Keskmine majanduskasv on olnud 10% aastas. Tõenäoline, et samas tempos jätkatakse. Sellest tingituna on ka inimeste elujärg paranenud, kuid võrreldes teiste riikide keskmise palgaga on Hiinas see siiski väga väike. Peamiselt tuleb majanduse edu tööstusest. Arvatakse, et paljud hindavad võimude poolt tagatud sotsiaalset stabiilsust, mis võimaldab majanduse segamatut arengut. Üha ohtlikumaks võimudele on muutumas äri ergutamise tõttu tekkinud kasvavad käärid rikaste ja vaeste elustandardi vahel ning paljud vaesed inimesed lähevad tööle suurtesse keskustesse nagu Guandong, Shanghai, Jiangsu. Sellest tulenebki suurlinnade tihe rahvastik.Hiina idaosas on rahvastiku paiknemine suur, 500-900 inimest km2. See on nii, sest idas asuvad suuremad linnad, kus on palju töökohti, paremad tingimused jne. Palju inimesi rändavad sisse ja lähevad just suurlinnadesse, kus on elutingimused paremad ja võimalus ennast ära elatada.
ehitatud? – Silinder mida katab pool kera. 13.Kust sai Panteon loomulikku valgust? - Kupli ülal olevast august. 14.Kuidas nimetatakse süvendeid Panteoni kupli sisepinnal? Milleks need kasulikud olid? – Nisid (seinad õhemad ja kuppel kergem) ja kassetid (teevad võlvi kergemaks). 15.Roomlased austasid esivanemaid. Millise kunstiliigi õitsengu see põhjustas? – Portreeskulptuuri. 16.Kust said kunstihuvilised roomlased täiendust oma skulptuurikollektsioonidele? – Rikaste roomlaste jaoks tehti kuulsatest kreeka teostest koopiaid. 17.Mida tead roomaaegasest tahvelmaalist? Millises Rooma riigi osas on neid palju säilinud? - Rooma riigi koosseisu kuulnud Egiptuses. Selle puhul segatakse värvimuld kuuma vaha sisse ning värv säilitab kaua oma puhtuse ja sära. 18.Millises tolleaegse Rooma riigi piirkonnas tekkis ristiusk? – Vahemere idarannikul Palestiinas. 19.Mille poolest erines ristiusk roomlaste senistest usunditest? – Ristiusk oli
II. ANTIIKAEG. ROOMA VANA-ROOMA AJALOOPERIOODID: PERIOODI AEG ISELOOMULIKUD TUNNUSED NIMETUS Kuningate 753 509 eKr § Rooma linna legendaarne asutamine 753 eKr. ajajärk · 6. saj eKr oli Rooma linn etruski kuningate ülemvõimu all. Varane 509 265 eKr · Pärast viimase etruskist kuninga pagendamist kehtestati vabariik Roomas vabariiklik riigikorraldus. · 4.-3. saj eKr toimunud sõdades allutatakse Rooma riigi poolt Kesk-Itaalia. · 265 eKr on ...
ühiskondlik asi), kuna enamus ühiskonna liikmetest võttis selle valitsemisest osa. 3.saj eKr said plebeid patriitsidega võrdsed õigused ja nad kõik kokku moodustasid Rooma kodanikkonna (ld k populus romanus – Rooma rahvas). Rooma riik oli aga oma valitsemisviisilt aristokraatlik- Vana-Rooma ANTIIKAEG Koostaja: P.Reimer 4 riigiametitesse kuulusid peamiselt patriitside ja rikaste plebeide esindajad e nobiliteet (ld k nobilis – tuntud). a) Magistraadid: rahvakoosolekul valdavalt üheks aastaks valitud kollegiaalsed riigiametnikud, kellele palka ei makstud. b) Konsulid (2 tk): kõrgeimad magistraadid ja sõjaväe juhid. c) Preetorid (8 tk): kõrgeimad õigusemõistjad, kes tohtisid vajaduse korral asendada konsuleid ja juhtida sõjaväge. d) Tsensorid (2 tk): nende 5 aastaks valitud ametnike ülesanne oli
ühiskondlik asi), kuna enamus ühiskonna liikmetest võttis selle valitsemisest osa. 3.saj eKr said plebeid patriitsidega võrdsed õigused ja nad kõik kokku moodustasid Rooma kodanikkonna (ld k populus romanus Rooma rahvas). Rooma riik oli aga oma valitsemisviisilt aristokraatlik- Vana-Rooma ANTIIKAEG 4 riigiametitesse kuulusid peamiselt patriitside ja rikaste plebeide esindajad e nobiliteet (ld k nobilis tuntud). a) Magistraadid: rahvakoosolekul valdavalt üheks aastaks valitud kollegiaalsed riigiametnikud, kellele palka ei makstud. b) Konsulid (2 tk): kõrgeimad magistraadid ja sõjaväe juhid. c) Preetorid (8 tk): kõrgeimad õigusemõistjad, kes tohtisid vajaduse korral asendada konsuleid ja juhtida sõjaväge. d) Tsensorid (2 tk): nende 5 aastaks valitud ametnike ülesanne oli
1.3. Rooma riigi vabariiklik valitsemiskorraldus: Roomlased kasutasid oma riigi kohta nimetust res publika (ld k ühiskondlik asi), kuna enamus ühiskonna liikmetest võttis selle valitsemisest osa. 3.saj eKr said plebeid patriitsidega võrdsed õigused ja nad kõik kokku moodustasid Rooma kodanikkonna (ld k populus romanus Rooma rahvas). Rooma riik oli aga oma valitsemisviisilt aristokraatlik- riigiametitesse kuulusid peamiselt patriitside ja rikaste plebeide esindajad e nobiliteet (ld k nobilis tuntud). a) Magistraadid: rahvakoosolekul valdavalt üheks aastaks valitud kollegiaalsed riigiametnikud, kellele palka ei makstud. b) Konsulid (2 tk): kõrgeimad magistraadid ja sõjaväe juhid. c) Preetorid (8 tk): kõrgeimad õigusemõistjad, kes tohtisid vajaduse korral asendada konsuleid ja juhtida sõjaväge. Vana-Rooma ANTIIKAEG Koostaja: P
Tema arvates pole ideedel iseseisvat olemist. Üksikud asjad eelnevad ideedele. Inimesele oli tema meelest loomuomane riiklik ühiselu. Ta ei saa elada õnnelikult väljaspool riiki. Õnnelikuks eluks on vaja leida kesktee: tasakaal hulljulguse ja arguse, pillamise ja koonerdamisevahel jne. Ka riik peab otsima keskteed. Äärmused tekitavad paratamatult tüli: oligarhias hakkavad rikkad rõhuma vaeseid, demokraatia puhul aga vaesed omavolitsema rikaste kallal. Seetõttu tuleks tugineda eeskätt keskmise jõukusega kodanikele. Aristoteles hindas kõrgelt Ateena riigikorda Soloni ajal, mil rikaste eesõigusi oli piiratud, täielik demokraatia oli aga veel välja kujunemata. 4. Ajalookirjutus Kujunes 5.saj eKr. Hakati otsima loomulikke põhjusi maailma kulgemisele. Tuntumad Kreeka ajaloolased on Herodotos ja Thukydides. Ajaloo isaks peetakse Herodotost, kelle suurteos on ,,Historia", mis keskendub Kreeka-Pärsia sõdadele
Kõrgeimad magistraadid olid kaks konsulit, kelle ülesanne oli juhtida sõjaväge. Preetorid tegelesid õigusemõistmisega, kuid võisid ka sõjaväge juhtida. Kui aga riigis oli tõsiseid probleeme ja valitses oht, võis konsul kokkuleppel senatiga määrata kuni 6 kuuks ametisse diktaatori, kellel oli piiramatu võim. Rahvakoosolekuid kutsuti ainult kokku selleks, et arutada ja hääletada magistraadi esitatud ettepanekute üle. Rooma riigikord oli oma põhijoontes aristokraatlik, kuna rikaste sõna maksis rohkem, kui vaeste. Roomlaste tõeline kirjandus hakkas kujunema 3. sajandist eKr, mis kujunes kreeklaste kirjasõna ja kultuuri alusel. Esimesed autorid piirdusidki kreeka kirjanduse teoste mugavdamise ja ümbertõlkimisega. Aga roomlased suutsid ise ka luua silmapaistvaid originaalteoseid, mis on suurel määral mõjutanud kogu hilisemat euroopa kultuuri. Filosoofia ja teadusega ei paistnud roomlased silma, nas püüdsid hoopis leida
süüfilisus. 6. Kuidas mõjutasid suured maadeavastused euroopa kaubanduse ja majanduse arengut? Selgitage, mõne lausega. · Uute kaubateede kujunemine varem kulgesid need peamiselt üle Vahemere ja Põhja- ja Läänemere, nüüd aga üle Atlandi ookeani. · Kulla toomine Euroopasse aitas kaasa manufaktuuride rajamisele ja rahamajanduse kujunemisele, mis omakorda tõid kaasa kiire inflatsiooni ja kapitalistlike suhete kiire arengu. · rikaste Itaalia kaubalinnade tähtsuse kahanemine. · uute põllukultuuride levik Euroopas (kartul, tomat, mais, kakao jm.). · Tekkisid uued kaubandus-ja rahandustegevuse nähtused- kauba-ja fondibörs. · Leidis aset oluline hinnatõus- nn hindade revolutsioon. 7. seletage mõiste reformatsioon. kiriku ja ühiskonna muutumist laiemalt: valitsemise, poliitilise ning ka majandusliku võimu alal. 8. nimetage kaks reformatsiooni tagajärgel tekkinud uut kirikut.
Arengumaade linnadele tüüpilised probleemid(Mexico näitel): · Sotsiaalsed: puhta joogivee puudus, vähene infrastruktuuri areng, kitsad elamistingimused, tööpuudus, kanalisatsiooni puudumine, hariduse puudulikkus · Keskkonnaprobleemid: vee saastatus, õhusaaste, müra, prügi · Majanduslikud probleemid: tööpuudus, infrastruktuur, väikesed palgad, suur kontrast vaeste ja rikaste linnaosade vahel. Slumm- kehv linnaosa. Kordamine. Maailma rahvastik, 3 suuremat riiki Rahvaarvu kasvu põhjused Suremust ja sündimust mõjutavad tegurid arenenud riikides ja arengumaades.(leht) Demograafilise ülemineku etapid(4 jooniselt) Rahvastikupüramiid(tunda ära etappidele iseloomulikke püramiide, õpik lk 82 v-a üleminekuetapp) Paiknemist mõjutavad tegurid(looduslikud, majanduslikud, õp lk 73)
sai õpipoisiks juba neljateistkümne aastaselt, mis andis talle parema oskuste-ja teadmistepagasi, kui seda said teised temaaegsed kunstnikud. Filippo Lippi töökojas veetis ta õpipoisina kolm aastat. Iseseisvaks kunstnikuks võib pidada teda juba aastast 1469, sest selle aasta katastriraamatus on isal kirjas, et poeg töötab kodus. 1470. aasta kevadel pärast isa surma avas Sandro oma töökoja. Suurema osa oma elust veetis ta Firenze rikaste perekondade jaoks töötades . Üheks tuntumaks neist oli Lorenzo di Medici õukond, kus ta maalis mitu kuulsat portreed, näiteks ,,Guiliano di Medici" (1475-1476) ja ,,Imeline madonna" (1476-1477). Lorenzo di Medici, kes tuli Firenzes 1469.aastal võimule, sai Botticelli peamiseks kliendiks. Kuna Medicid olid suured kunstiväärtustajad, siis tegi Sandro hulga töid just Medici ja tema sugulaste tellimisel. Näiteks 1477-1478 maalis ta Lorenzo vendade villasse Castellos
Cannae lahingus Rooma väe. Nad ei suutnud oma edu ära kasutada ja otsustavas lahingus said nad lüüa. Kartaago kaotas kogu laevastiku ja kõik valdused väljaspool Aafrikat. Kolmandas Puunia sõjas hävitati Kartaago. Aastal 146 eKr. Roomlased nimetasid oma riiki res publica. Riigiorganitena tegutsesid senat, rahvakoosolekud, riigiametnikud ehk magistraadid. Magistraadid valiti rahvakoosolekul üheks aastaks. Nad pärinesid rikaste roomlaste seast. Kõrgemad magistraadid olid kaks konsulit, kes juhtisid sõjaväge. Preetorid tegelesid õigusemõistmisega. Tsensorite ametiaeg kestis viis aastat. Nad korraldasid kodanike loendus ja koostasid senaatorite nimekirja; nende järelvalve all olid kodanike elukombed. Rahvatribuunid valiti plebeilist päritolu kodanike seast. Senat - valitsev riiginõukogu. Senatid olid ametis eluaegselt. Tegeles välispoliitika, sõjanduse ja rahaasjadega.
Sofia katedraal Kiievis - Valminud 11. sajandi I poolel Jaroslav Targa tellimisel. Tsentraalehitis, algselt viie lööviga, katusel 13 kuplit. Hiljem (17. saj.) ehitati 9 lööviliseks, seega oli põhja-lõuna suunas pikem kui ida-lääne suunas. Idaseinas 9 apsiidi. Sofia katedraal Novgorodis- Valminud 11. sajandi keskpaigas. Klassikaline viiskuppelkirik. Samuti hilisemate lainendamistega muudetud. Välisilme on lihtne ja range. Novgorodis levis aga ka esinduslikum ja toredam laad. Rikaste kaupmeeste ettevõttel valmisid mitmed ilusad kirikud nii Novgorodis kui selle lähiümbruses, näiteks Georgi peakirik Jurjevi kloostris (12. saj. algus) ja ühe keskse torniga Lunastaja kirik Nereditsas(12. saj. lõpp). Novgorodi arhitektuuriga sarnases ka Pihkva ehituskunst. Selle linna kirikud olid sageli väga väikesed, vanimad on säilinud 12. sajandist. Pihkvas asus ka Vana Vene võimsaim kreml, mis oli tugevasti kindlustatud.
Tundub, et tänapäeva ühiskonda need, pigem vaimsusele suunatud teooriad, enam väga hästi ei sobitu. Tänapäeva noorte jaoks seisneb areng suures plaanis järjest suurema rahasumma omamises ja rohkemas tarbimises. Inimese väärtuse, positsiooni ja edukuse määravad materiaalsed esemed kui rahalise omandi konkreetsed kandjad. Inimesed püüdlevad järjest enam suuremate sissetulekute ja kallimate asjade poole. Sageli on tegemist näiliselt rikaste inimestega, kes vaimult on vaesed ning ei oska oma suurte rahapakkidega midagi erilist peale hakata. Paraku on selline arusaam praeguses heaoluühiskonnas juba sügavalt juurdunud ning vaid jõukuse poole püüdlevad järjekindlalt väga paljud noored. Äärmuseni arenenud omamiskirg ja edujanu saavadki üldjuhul alguse juba varajases nooruses. Adleri teooria selgitab, et inimene püüab kogu elu kompenseerida lapsepõlves kogetud alaväärsust, mis ongi ta hilisemate saavutuste allikaks
Raha ei peaks olema tee õnneni, kuid praeguses ühiskonnas on see nii. Nii kõik esemed kui ka teenused on muudetud tasuliseks ja mida enam see laieneb, seda suuremaks muutub ka raha osakaal. Investeerimine oma õnne nimel on küll vajalik, kuid ühel hetkel, kui raha väärtus meie pidevalt arenevas maailmas liiga kõrgele tõuseb, võib ostlemine muutuda suurele osale inimestest nii kättesaamatuks,et selle väärtus pole enam kellelegi oluline ja seeläbi muutub raha väärtus ka rikaste inimestele üha vähem tähtsamakas. Seetõttu peaks raha kasutamises nägema kõigest üht alternatiivi enda soovide täitmiseks, kuid esmaseks seadma siiski oma isiku ja sügavamad unistused. Raha võim ja väärtus ei olene vaid valuutakursist, vaid pigem selle kasutusoskustest. Hemingway on oma teoses "Ja päike tõuseb" öelnud:"Asjade eest, mis sulle rõõmu valmistavad, võib maksta mitmeti: teadmiste, kogemuste, riski või rahaga. Et elust mõnu
Inimesed, kes ei ole oma suhtega ja partneriga rahul, kuid siiski ei muuda mingil põhjusel või lihtsalt laiskusest oma valikuid selle pärast, on ka suurest elu rikkusest ilma ning kindlasti vaesemad kui õnnelikult abielus, lastega inimesed. Selle kõige eest ei soeta endale küll uut autot või maja, kuid see ei saagi olla kunagi esmatähtis. Mingil määral rikast elu saaks elada siiski igaüks. Juba mitu sada aastat tagasi olid rikaste ja vaeste inimeste vahelised suhted kaugel sõprussuhtetest. Vaesed inimesed on alati olnud alamklass ja rikkad nendest palju kõrgemal,palju mõjuvõimsamad isikud ning seda kahtlemata tänu varalisele erinevusele. See on olnud isegi häbiasi kui mõni kõrgemast klassist suhtleb vaesema inimesega ja kõige hullem kui nende vahel tekivad romantilised tunded. Sellest kõigest on võimalik lugeda ülimalt paljudest raamatutest. Näiteks Victor Hugo romaanis ,,jumala ema
Raha inimese elus Raha on vahend, mis aitab meil kergemini saavutada soovitut. See võib tuua kaasa nii helgust kui ka hävingut. Me kasutame seda ressurssi igapäevaselt ning mõtleme sellest alalõpmata. Aastatega on see kahjuks muutunud aina tähtsamaks, lükates teised väärtused tagaplaanile. Kas raha peaks mängima elus põhirolli? Raha on olnud osa inimese elust juba aegade algusest. Muutunud on küll vaid selle kuju. Enne valuuta kasutuselevõttu mõõdeti rikkust näiteks loomade või materjalide arvelt. Keskajal kasutati kupüüride asemel teokarpe, kakaoube ja isegi soola. Paratamatult kaasnes selliste maksevahendite kasutuselevõtuga ka ebavõrdsus. See probleem on edasi kandunud ka tänasesse ühiskonda. Ajaloo vältel on proovitud majanduslikku ebavõrdsust vähendada. Kahekümnendal sajandil üritas Kommunistlik Venemaa panna kõik inimesed ühe pulga peale. See katse põrus täielikult. Loodi ainult vägivalda, viha ja...
lõi ta tervikliku õpetuse selle kohta, kuidas teha korrektseid ja vältida vigaseid järeldusi. Aristotelese õpetus avaldas järeltulevatele põlvedele erakordselt suurt mõju. Aristotelese arvates oli inimene riiklik elusolend st ilma riikliku ühiseluta ei ole inimene õnnelik. Samas oli õnnelikuks eluks vaja leida kesktee äärmuste vahel Aristoteles ei hinnanud ei aristokraatide võimu (rikkad rõhuvad vaeseid) ega ka demokraatlikku riigikorda (vaesed omavolitsevad rikaste kallal), tema arvates pidi võim olema keskmise jõukusega kodanike käes. Paljud filosoofid tegelesid ka matemaatikaga. 6. saj. eKr edendasid seda Pythagoras ja tema õpilased. Pythagorase arvates põhines maailmakorraldus arvulistel suhetel. Ta püüdis mõista arvude olemust ja uuris sellest tulenevalt matemaatilisi probleeme. Tema õpilased arendasid õpetust edasi, levitades seda ühtlasi kogu Kreekas. Kreeklased olid esimesed, kellele matemaatika oli loogilistel
Elektrit kasutatakse kütteks, toiduvalmistamiseks, elektri seadme tööks. Elektrit toodetakse elektrijaamadeks. Elektrijaamad jagunevad: · Soojus-elektrijaamadeks toodetakse maailma elektrienergiast üle poole. Soojuselektrijaamade paiknemine sõltub maavarade leiu kohtade lähedusest. Soojus- elektrijaamade tõttu tekib palju kasvuhooneid, gaase ja tahkeid jääkaineid. · Hüdroelektrijaam- toodetakse maailma elektrienergiast 10-20%. Asukoht sõltub vee rikaste ja suure languga jõgede olemasolust. Suurimad jaamad asuvad Aasias, Aafrikas, Lõuna-ja Põhja Ameerikas. Hüdroelektrijaama ehitamine Jangaste jõele toob kaasa suurte alade üleujutused ja veereziimi muutumise. · Tuumaelektrijaam. Tuumaenergiat hakati kasutama 20 saj. teisel poolel. Tuumajaamade kütteks kasutatakse uraani maad. Suurimate uraanivarudega riigid on Austraalia, Lõuna- Aafrika Vabariik, Kesk-Aafrika riigid
Rohkem on saadud sellest teada alates 18.saj. , kui alustati Vesuuvi tuha alla mattunud linnade Pompeji, Herculaneumi ja Stabiae väljakaevamisi. Just tänu väljakaevatud majade seintele saame ettekujutuse antiikaja maalikunstist. Näiteks Pompejis on enamus väljakaevatud majade seintest kaetud seinamaalide freskodega, mis näitab kunsti populaarsust. Freskod Maalikunst - mosaiik Pompejis ja enamikes rikaste elumajades olid põrandad kaetud mosaiigiga -s.o. värvilistest kivikestest ja klaasikildudest pilt. Mosaiik
hõbedakaevandustesse Ø indiaanlaste massiline hävitamine Ø nakkushaiguste levik (rõuged) Ø Ameerika koloniseerimine Ø neegerorjade toomine Aafrikast Ameerikasse Euroopale: Ø eurooplaste maailmapilt avardus Ø uute kaubateede kujunemine – varem kulgesid need peamiselt üle Vahemere ja Põhja- ja Läänemere, nüüd aga üle Atlandi ookeani Ø uute kaubanduskeskuste esilekerkimine (Lissabon, Amsterdam jt.) Ø rikaste Itaalia kaubalinnade tähtsuse kahanemine Ø uute põllukultuuride levik Euroopas (kartul, tomat, mais, kakao jm.) Ø kulla toomine Euroopasse aitas kaasa manufaktuuride rajamisele ja rahamajanduse kujunemisele, mis omakorda tõid kaasa kiire inflatsiooni ja kapitalistlike suhete kiire arengu Ø uued nakkushaigused – süüfilis 13. Iseloomusta konkreetsete näidete kaudu reformatsiooni. Reformatsioon oli 16. sajandil sündinud usuline uuendusliikumine, mille tulemusena katoliku
Rohkem turumajandust 1 http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20160818/OPINION/160819811/AR/0/ Peeter-Koppel.jpgFOTO: Erik Prozes Et mitte ma head elu maha mängida, vajame rohkem turumajandust kui naabritel, kirjutab SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel. Pärast taasiseseisvumist on Eestil läinud majanduslikult väga hästi, et mitte öelda suurepäraselt. Võiks isegi väita, et majanduslikus plaanis oleme kollektiivselt loteriivõitjad, sest võrreldes kõigi nendega, kellega olime samal stardipositsioonil, on meil läinud kõige paremini. Inimarengu indeks (HDI) viitab sellele, et Eesti on inimarengult maailma riikidest 30. kohal, olles peaaegu kinni püüdnud näiteks Itaalia ja Hispaania ning olles sarnasel tasemel näiteks Tšehhi Vabariigiga, mille stardipositsioon oli faktiliselt meist oluliselt parem. Näiteks Ungari ja Portugal jäävad meist juba selgelt maha, rääkimata sellest, et endistest Nõukogude Liidu riikidest on taas kõige paremini...
Temast sai kuulus Itaalia skulptor, maalikunstnik, arhitekt, luuletaja ja üks barokkstiili teerajajaid. Michelangelon ennenägematu looming, milles seisnevad antiigi vormid ja ideed vormisid renessansskunsti tipu, oma valminud tööde ja mõtetega rajas ta teekonna barokk ajastusse. Ta on nii renessanss- kui ka barokk ajastu maalikunstnik ja skulptor [1]. 1481. aastal jään ilma oma emast, paneb isa oma poja Francesco da Urbino juurde grammatikakooli, mi soli rikaste laste kool ja kus õpiti poliitikukarjääri. Kuid isa ja poja arvamused ei klappind, meeldis Michelangelole ikka ja jäädavalt joonistada ja seda ta ka tegi, kuigi isa seda ei luband. Mõneaja jooksul mõistis ka isa oma poja andekuses nii isa soostus pojale kunstihariduse anda ( Guasti, Lombardi 2008: 6 ). Ajapikku maalikunsti õppides mõistis, et see pole tema ala ja ta tahtis tegeleda skulporina edasi, ise olles veel noor, kuigi maalikunstis valmis tal ka palju suur
olümpiavõitjat, kellest on tänini teada ligikaudu tuhande atleedi nimi ja päritolu. Olümpiavõitjad olid austatud kangelased, kes tegid oma kodukoha kuulsaks. Korraldajad Mängude sõjalised kaitsjad olid spartalased, korraldajad aga elislased. Pealtvaatajad Pealtvaatajad võisid olla ainult täisvabad mehed ja vallalised naised. Miks abielus naised pealt vaadata ei tohtinud, see pole teada. Hilisperiood Ajal, mil Kreeka oli osa Rooma impeeriumist, muutusid olümpiamängud rikaste roomlaste üheks meelis-turismiobjektiks: olümpiavõistluste külastamine ja ka nendel osalemine muutus kõrgklassile lausa auasjaks. http://www.youtube.com/watch?v=soJ-ehxN2u0 http://www.youtube.com/watch?v=e8CB9Vy1i4Q Täname tähelepanu eest !
Platoni õpilane Aristoteles oli vanaaja mitmekülgseim ja erakordselt laia silmaringiga õpetlane Tema tööd käsitlesid loodusteadusi, füüsikat, loogikat, kirjandust, muusikat, ajalugu, riigikorraldust, moraali ja maailmakorra üldisi põhimõtteid Olulised aspektid olid tal loogika vallas Aristoteles Aristoteles ei hinnanud ei aristokraatide võimu (rikkad rõhuvad vaeseid) ega ka demokraatlikku riigikorda (vaesed omavolitsevad rikaste kallal), tema arvates pidi võim olema keskmise jõukusega kodanike käes. Aristoteles tsitaadid: Ole oma tahte isand ja südametunnistuse ori. Esimene pääsuke ei tähenda veel suve. Igal inimesel üksikult ja kõikidel inimestel koos on alati teatud eesmärk, mille poole rühkides nad valivad üht ja väldivad teist. Kõik teavad, et surm on möödapääsmatu, aga et ta on veel kaugel, siis keegi temast ei mõtle. Aristotelese tsitaadid:
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Arti Unt Ülesanne 1 Ruumiline planeerimine Juhendaja Lektor Toomas Muru Tartu 2011 Sisukord Sisukord..........................................................................................................................2 Sissejuhatus....................................................................................................................4 Elanike etteheited........................................................................................................... 5 Planeerijate argumendid.................................................................................................7 Poliitikute seisukohad.....................................................................................................8 Kokkuvõte.......
Arengumaade toiduprobleemid, nende võimalused ja lahendused. Nälg on üks suuremaid globaalprobleeme meie ühiskonnas. Kuigi maailmas on piisavalt põllumajandusmaad ning toitu toodetakse piisavalt, et inimkond ära toita, pole suudetud viimase aastasajaga näljahäda kaotada. Toidu kättesaadavusega on arengumaades olukord viimastel aastakümnetel üldiselt paranenud (eriti Aasias), kuid siiski mitte kõikjal. Üle 800 miljoni inimese elab vajalike kalorite puuduses, sealhulgas 192 miljonit last on pidevalt alatoitunud. Aastas sureb nälga ligi 40 miljonit inimest, nende seas on ka 6 miljonit last. Peamiseks probleemiks on toidu mittekättesaadavus Aafrikas, peamiselt Jahara kõrbest lõunasse jäävatel aladel. Kesk- ja Ida-Aafrikas on alatoitunud keskmiselt kolmandik riikide elanikkonnast. Arvuliselt on kõige enam alatoitunud inimesi kahes kõige rahvarohkemas riigis: Hiinas ja Indias. Toiduprobleemid ja toidu puudumine põhjustavad aga alakaa...
muusikalised tööd filosoofidelt: Platon, Aristoteles, Pythagoras muusika kosmoloogia maailmakorraldus seos matemaatika ja astronoomiaga sakraalarvud 5 ja 7 helilaadid 5- ja 7-astmelised keelpillid, aukudega puhkpillid, löökpillid ühehäälne muusika, juhuslik mitmehäälsus burdoon, burdoonpillid: topeltaulos/topeltsalmei improvisatsioon kutselised muusikud naismuusikud ehk leviidid (templites) religioosne puhastus- ja kasvatusvahend lisaks rituaalidele rikaste meelelahutuseks Mesopotaamia. Sumerid esimesed tekstid tunti kvindiringi muusikaline tõendusmaterjal: pillid ikonograafia (pitserid) mõjutasid Vana-Kreeka ja Vana-Rooma muusikat kirjutati savitahvlitele muusikapraktikast Mesopotaamia vallutajad: amoriidid, tähtsaim linn babülon assüürlased, pealinn ninive, nebukadnetsar ii teised: pärslased, Aleksander Suure sõjavägi, roomlased kultuuri järjepidevus: savitahvlid sumeri ja akkadi keeles muusika kuningakodades, templites
võluda ning tema vooruste ülistamisel teisi laulikuid ületada. Rüütliluulele oli omane teadlik püüe luuletehnilise täiuslikkuse poole. Võeti kasutusele riim. Trubaduurid lihvisid hoolikalt oma luuletuste stiili ja mitmekesistasid luulevorme. LINNALÜÜRIKA Linnakirjandust iseloomustavad kaine mõistuse ja arukuse võidulepääs ning püüd kujutada argielu, ka selle labaseid ja inetuid külgi. Teosed piitsutavad kohtunike ostetavust, kirikumeeste patuelu ja rikaste ahnust, püüdes juhtida lugejat õigele teele. Prantsusmaal oli pupulaarne fablioo, rahva lõbustamiseks loodud ning sageli sotsiaalse sunnitulusega lühike värssjutustus või naljand argielu sündmustest. ROOSIROMAANID mahukas prantsuse kirjandusteos, mille keskne teema on mehe ja naise suhted. Abieliideaaliks seatakse abikaasade võrdus ja sõprus. Romaan kireljdab ka õrna ja õilsat armastust. REBASE ROMAANID "Reinuvader Rebase seiklused" kogutud lood
Inimene hakkab muutuma urbanistlikuks liigiks. 2030. aastal ulatub linnaelanikkond ennustuste järgi viie miljardi inimeseni, kellest 81 protsenti elab arengumaades. Aastail 20002030 toob ränne ja loomulik iive Aafrikas ja Aasias kaasa linlaste arvu kahekordistumise. Ning linna- ja maainimeste elustandardis laiub tohutu lõhe: Maailmapanga andmeil elab 75 protsenti kolmanda maailma vaestest maal, samal ajal kui kogu rahvastikust moodustab maaelanikkond kõigest 58 protsenti. Vaateaken rikaste ellu Tänapäeva infotehnoloogia arengust saavad osa peaaegu et kõik külaelanikud. Nüüd nad mõtlevad, et ka nemad võivad hankida disainerrõivad ja kiiskava uue auto, kui nad vaid lahkuvad maalt. Üleilmne kliimasoojenemine ainult hoogustab seda nähtust kuna maapiirkondi ähvardavad üleujutused ja põud, siis inimesed pagevad sealt. See esitab üüratud nõudmised ka poliitikale, sest maalt linna suunduvad inimesed vajavad eluaset ja avalikke teenuseid
rasvase vahariidega kaetud laud, kõik on kulunud. Goriot' tuba: Kardinad puuduvad, tapeet koorus seintelt, närune jalavaip Pansionõuest: Liivane jalgtee, marmorit jäljendav materjal, kriiskav kell, võred kaetud taimeväätidega Nucingeni maja: Tõeline pankuri maja, marmormosaiik VENNI DIAGRAMM Teoste tegevuspaigad on hästi kirjeldatud, enamasti tekivad kontrastid. Rikaste elu püütakse vastandada vaeste elule, et niimoodi näidata ühiskonna tegelikku olemust. Realistide eesmärk oligi näidata ühiskonda võimalikult tõetruult ja ilustamata. See kumabki läbi tegevuspaikade kirjeldustes. Tegelased Vauquer: kongus nina, teeseldud naeratus, kupeldaja süütu ilme, sarnaneb vangivalvuriga, oma pansioni nägu. Ei olnud kellegi suhtes kaastundlik, ahne, ebaaus. Metafoorid: viljasalve rott, valekrahvinna
Sellel võivad küll olla sügavamad psüühilised või perekondlikud põhjused kui pealtnäha paistab, ometi on see osa ühiskonna julmusest. Kõige eelnevale vaatamata on julmuse kõrval ka halastust, mida ehk nii palju tähele ei pane. On ju palju heategevusorganisatsioone, mille liikmed oma vabal tahtel on valmis teiste heaks midagi tegema ilma vastutasu saamata. See näitab kindlasti, et on olemas ka hea tahtlikkus. Heategevus on muutumas rikaste hulgas nagu mingiks uueks hobiks. Palju on näiteid kuulsatest lauljatest, sportlastest ja Holliwoody näitlejatest, kes annetavad suuri summasid heategevuseks. Siinkohal aga tekib küsimus, milleks seda tehakse? On kindlasti neid, kes teevad seda oma imidzi nimel, neid, kellel pole oma rahaga lihtsalt midagi muud peale hakata ning kindlasti ka neid, kes teevad seda lihtsalt heast südamest. Kuid niisuguseid inimesi on kahjuks vähe. Siiski on rõõmustav, et inimestes on säilinud
Renoir kolis soojemale maale, Lõuna- Prantsusmaa rannikule. Elu lõpu veetis Renoir ratastoolis. Ta suutis parematel päevadel ateljees pisut käia, kuid paranemine oli vaevaline. Peagi Renoir tõdes: "Mina loobun. Käimine viib kogu mu tahtejõu ning maalimisele ei jää midagi. Kui mul on valida nende kahe vahel, valin maalimise." Kui pintsel ei püsinud enam ta käes, kinnitas ta selle käele sidemega. Lõuna- Prantsusmaal süvenes Renoir värviskaala veelgi, see uhkeldas rikaste, mahlakate toonidega. Tema viimast maalimishooaega nimetatakse sestap punaseks perioodiks.Renoir tegi avastusretke pühendudes skulptuuri võimalustele. Renoir´ inimfiguurid ja alastikujud mõjusid oma ümarjoonse üleküllusega samuti kui maalid. Hilisematel aastatel aitasid vanameistrit mõned abilised. Renoir suri pärast piinarikast agooniat. "aerutajate eine", "Tütarlaps lehvikuga, "Loozis" Degas on impessionist seetõttu, et pöörab tähelepanu valguse
erilist. Kahjuks pole aga meil kõigil võimalusi kunsti tarbimiseks. Selleks, et näha püramiide, peab sõitma Egiptusesse. Kuid paljudel ei ole raha lennupiletiteks, et need maailmaimed kas või kord elus oma silmaga üle vaadata. Neid võib küll silmitleda postkaartidelt või muudelt piltidelt, kuid õige tunnetus tekib alles täpselt sel hetkel, mil ise seal juures ollakse. Niisiis on kunst nii öelda rikaste ja jõukate hobi. Reisides kõikvõimalikesse kohtadesse, nähakse ja tunnetatakse kõike maailma ilu, lisaks veel meie eellaste loodud kunstiteostele. Nii nagu pärandatakse vanematelt lapsele kõik muud geenid, siis kandub ka kunstipisik põlvest põlve. Nii ka enamus kuulsaid loojaid on saanud oma eeldused selles vallas ikka sugulastelt. Näiteks Pablo Picasso isagi oli kunstiteadlane. Veetes lapsepõlves
türannia-hirmuvalitsus Demokraatia-rahvavõim Aleksander Suur- oli piiramatu võimuga monarh. Platon - kreeka filosoof. Rajas Ateenas oma kooli, arendas ideedeõpetust, mis ainsaks tõeliselt olevaks, muutumatuks, igaveseks peab ideid, ülimaks ideeks on hüve. Aristoteles - suurim kreeka filosoof ja õpetlane. Asutas Lükeionis nn peripateetilise filosoofilise kooli. Ta rajas nüüdisajani kehtiva loogika, tegeles eetikaga, loodusteadustega, riigiteadusega jm. Minoiline tunnusjooned: Lineaarkiri A, mida ei osata lugeda kuna erineb põhimõtteliselt seniloodud kirjasüsteemidest. lossid: Lossid olid labürinditaolised. Suurim oli Knossose palee, kus elanud müütiline kuningas Minos. Loss oli nii kultuspaik, valitseja eluase kui ka võimukeskus .Lossid olid linnakvartalitega kokku kasvanud ühtseks tervikuks. Teadmata, kas lossid olid sõltumatud või moodustasid ühtse riigi. Härg, kui kultusloom, mille ohverdamisel toimusid ohtlikud akrobaatilised rituaal...
kasimatu juuksed sassis ja magamata, Koroljov küsis mis viga on? Liisa rääkis talle kuidas kõik siin majas teda häirib(see elu need hääled jne) ja et kuidas ta tundis kohe sidet kui ta Koroljovi nägi. Liisa rääkis et ta on väga üksik ja tal ei ole sõpru ning päeviti ta loeb ja öösiti näeb saatanaid ja varjusid. Koroljov tundis et Liisa ei olegi halb inimene vaid siiras ja temas on miskit mis on ka temas endis. Liisa rääkis et tahab jätta vabrikud ja et see rikaste teema ei huvita teda( Liisa oli pärijanna). Koroljov käskis Liisal magama heita ja läks ise ka. Järgmisel päeval tuli sõiduk Koroljovi ära viima ja kõik tulid teda saatma.(kirjeldatakse lõokeste lõõritamist ja loodust) .Liisa vaatas nukralt ja kurvalt talle otsa nagu alati ta tegi nagu oleks tahtnud midagi öelda. Kui Koroljov lahkus sealt õuest troikaga( sõiduvahend) kadusid kõik mõtted nendest viimastest päevadest ja kõik mis seal toimus ununes ja ta
kindlustatud, et mitte öelda rikas. Sellest tulenevalt saab ta endale üsna palju lubada ja enamuse oma soovidest rahuldada. Moodne eestlane kipub aga oma majanduslikkun heaolu liialt rõhutama ja sellega eputama. Selle ehedaks näiteks on uhked, luksuslikud ja eksklussiivsed autod ja kuninglikud häärberid. Eelmainitud tõsiasja põhjuseks võib olla see, et olles terve elu elanud viletsalt või alla keslmise, tahab ta nüüd, olles pääsenud rahapaja juurde, maitsta rikaste külluslikku elu. Seda ei saa talle ju pahaks panna. Iseasi on aga see, kas saavutatu ka tema ootustele vastab. Igal mündil on ju ka teine külg, mis ei pruugigi nii särav olla. Moodsal eestlasel on tingimata oma kindel imidz. Ta erineb üldisest hallist massist omades oma kindlat, väljakujunenud stiili. Tal on hea ja oma võimalustest tulenevalt sageli ka kallis maitse. See väljendub nii maitseka rõivastuses (eelistab ainult tuntud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
