kuidas onvõimalik kasutajal hallata Windowsi värskendusi? 7. Milleks on kasulikud energiareziimid? 8. Mida teeb kettadefragmentator ning missugune on kettadefragmentatori ajakava konfiguratsioon? 9. Loetle veel mõningaid haldusriistasid? 10. Mida on võimalik teha võrgu- ja ühiskasutuskeskuse all seoses võrgusätete muutmisega? 11. Kirjelda lühidalt, mida on võimalik hallata seoses Interneti suvanditega? 12. Missugused alateemad on juhtpaneeli Riistvara ja heli all? 13. Missugused on toitesuvandid? 14. Kuidas toimub mittevajalike programmide desinstallimine? 15. Milleks on mõeldud vaikeprogrammid ning kuidas on võimalik neid hallata? 16. Milleks on hea seoses kasutajakontodega vanemlik järelevalve? 17. Missugust tüüpi kasutajakontosid on võimalik Windows7-s luua? 18. Missugused alateemad on Windows7-s seoses Windowsi väljanägemisega seoses ? (s.t
Ettevõttesüsteemid 12. Millest moodustuvad andmebaasi tabelid? Kirjetest ja väljadest 13. Milliene väide iseloomustab otsustuspunkti? On vaja selleks, et näidata protsessi hargnemist vastavalt tingimuste täitmisele. 14. Täida lünk.“Kordineeritud tegevuste hulka mingi eesmärgi saavutamiseks või tulemi saamiseks nimetatakse….” Äriprotsessiks 15. Millised on infosüsteemi 6 kriitilist komponenti? Andmed, riistvara, suhtlusmeedia, protseduurid, inimesed, tarkvara 16. Millest moodustatakse andmebaaside tabelid? Väljad ja kirjed 17. Kuidas nimetatakse reeglite kogumit, et kindlustada andmete kooskõlalisust (terviklikkust) üleliigsete andmete kaotamisega? Normaalvorm 18. Täidke lünk. “ …. teostab arvutusi, hoiab andmeid ja süsteemis kasutatavat tarkvara, kuvab informatsiooni.” Riistvara 19
talletatud kõik asjakohased veebilehed. Tulemus saadetakse serverist tagasi arvutisse. Paljudel serveritel on määratud funktsioonid nagu veebiserverid, printeri serverid, andmebaasi serverid. KASUTUSALA Serverid tagavad põhilised võrguteenused, kas kasutajatele mingi suure organisatsiooni võrgus või erakasutajatele üle Interneti. Terminit "server" kasutatakse küllalt palju infotehnoloogias. Hoolimata paljudest serveritele suunatud toodetest (nagu serveritele mõeldud riistvara, tarkvara ja operatsioonisüsteemid), on server teoreetiliselt iga arvutiseeritud protsess, mis jagab ressursse ühe või rohkema kliendiga. Näiteks on server süsteem, mille järgi operatsioonisüsteem jagab failid kasutajatele. Riistvaralises tähenduses mõeldakse serveri all tavaliselt arvuteid, mis on ettenähtud hostima tarkvaralisi rakendusi suure koormusega võrgukeskkonnas. Kui paljud personaalarvutid on küllalt võimsad, et olla võrguserveriteks, siis selleks ettenähtud
Tarkvaratehnika Kõik arenenud rahvaste majandused sõltuvad tarkvarast või on sellega väga tihedalt seotud. Järjest rohkem erinevaid süsteeme juhib mingisugune tarkvara. Tarkvaratehnika kätkeb endas teooriaid, meetodeid ja vahendeid kõrgtasemel tarkvara tootmiseks. Kulutused tarkvara tootmisele moodustavad üsna suure osa arenenud riikide SKTst. Tarkvara kulud on enamasti suuremad kui soetatud riistvara maksumus. Tarkvara käigushoidmine on palju kulukam kui selle esialgne loomine. Pika elueaga süsteemides võivad käigushoidmise kulud olla mitmeid kordi suuremad kui tarkvara tootmise kulud. Tarkvaratehnika eesmärk on tarkvara tootmise kulude minimiseerimine. Tarkvara on arvutiprogramm koos sinna juurde kuuluva dokumentatsiooniga. Tarkvaratooteid võib luua vaid konkreetse vajaduse (kliendi) tarbeks, samuti võib neid toota ka laiemale turule.
Sama platvormi pealt erinevate toodete loomine keele täitmismudeli (execution model) loomiseks Jagatud mälu põhine sünkroniseerimine Andmevoo protsessivõrgud (Dataflow process Võib muuta väga hilise hetkeni vajalikke teoreetiliste valikute kogumeid networks) Mitmed tootjad kasutavad sama riistvara Disain on esitatud kui komponentide kogum, Sünkroonne andmevoog (Synchronous dataflow) Protsessorid on odavamad kui ASICud mida võib Sõnumite edastamise põhine sünkroniseerimine Andmete-põhine kattuvus Riistvara loomine on väga kallis
Mõisted 1. Arvuti 2. Arvutisüsteem - täies töökorras arvuti. Siia kuuluvad arvuti ise, tarkvara ja välisseadmed, mis on vajalikud arvuti perfektseks tööks. 3. Tarkvara - tarkvara hõlmab endas kõiki mittefüüsilisi arvuti tööks vajalike komponente, eelkõige arvutiprogramme ning nende andmeid - andmefaile, seadeid, dokumentatsiooni jne. Tarkvara vajab oma toimimiseks riistvara, millele tarkvara talletatakse ning millel ta saab oma funktsioone täita: andes käsklusi riistvarale või täites mõne teise tarkvara komponendi käsklusi. 4. Riistvara - riistvara tuntud ka kui raudvara (inglise keeles hardware) all mõistetakse nii arvuti füüsilisi komponente kui ka sisend-väljundseadmeid, millest paljud avardavad arvuti kasutamise võimalusi, kuid ei ole üldjuhul hädavajalikud. Lisaks riistvarale on arvuti tööks tarvilik ka tarkvara,
arvutisüsteemi tööd ja teenindab rakendusprogramme. Rakendusprogrammid saadavad operatsioonisüsteemile nõudeid mitmesuguste teenuste järele läbi rakendusliideste. Kasutajad saavad vahetult suhelda opsüsteemiga madala ja rakendustaseme programmeerimisliideste kaudu ning läbi käsuinterpretaatori, kasutades selleks käsurealt ohjekeelt või graafilist kasutajaliidest. 9. Mis on riistvara? Too näiteid! Riistvara (ka raudvara) (inglise keeles hardware) all mõistetakse nii arvuti füüsilisi komponente kui ka sisend-väljundseadmeid, millest paljud avardavad arvuti kasutamise võimalusi, kuid pole üldjuhul hädavajalikud. Lisaks riistvarale on arvuti tööks tarvilik tarkvara, mis kõige üldisemalt öeldes sisaldab instruktsioone riistvarale. Näited: Printer, monitor, CD-ROM 10. Mis on sisendseadmed? Too näiteid!
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS EHITUSPUUSEPP Janar Jerofejev Teoreetiline töö ÕPV I ja II Juhendaja: Maili Jakobson Pärnu 2015 OS põhiteenused Operatsioonisüsteemi põhiteenus on, et olla liigend kasutaja ja riistvara vahel. Kasutajal peaks olema mugav kasutada ja kõik peaks olema lihtsasti ligi pääsetav. Peaks olema graafiline kasutajaliides mis näeb hea välja ja hea kasutada. Operatsiooni süsteemiga peab saama ligi internetile muidu oleks see kasutu tänapäeval. Androidi struktuur Androidi struktuur põhineb Linuxi kernelil kuhu kuuluvad ekraani,-klaviatuuri-, kaamera,- WiFi,-heli driverid ja aku kasutuse haldamine. Järgmine tase on Androidi kestvus mille
Riistvara · Elektroonika,millest arvuti koosneb Tarkvara · Korralduste jada,mis annab arvuti elektroonikale käske · Jaguneb operatsioonisüsteemiks(süsteemitarkvara)ja rakendustarkvaraks Operatsioonisüsteem · Käivitub pärast arvuti sisselülitamist · Tegeleb riistvara ja teiste programmide juhtimisega · Jaotab arvuti ressursse erinevate käivitatud programmide vahel · On vahepuhvriks riistvara ja rakendustarkvara vahel Rakendustarkvara · Üldjuhul kõik ülejäänud programmid mis arvutis asuvad(teksti-,tabeltöötus) · Sarnase sisuga tarkvara programmid võivad olla koondatud ühte paketti,et lihtsam olek turustada Kasutajaliides · Vahendusprogramm, mille abil kasutaja suhtleb arvutiga Mittegraafiline kasutajaliides-käske saab jagada vaid klaviatuuril · Käske ja nende tähendusi peab täpselt teadma · Tava kasutaja jaoks keeruline
võimsus 500 W Tarkvara · Üldiselt mõeldakse tarkvara all kõiki arvutis olevaid programme. Programmiks nimetatakse käskude jada , mis kirjeldab samm- sammult, mida on vaja teha. Iga programmi kasutamine algab selle käivitamisega ja lõpeb selle sulgemisega. Arvutiprogrammid jagunevad kaheks: süsteemitarkvara (system software) ja rakendustarkvara (application software). Süsteemitarkvara ülesandeks on arvuti riistvara ja rakendusprogrammide vahelise koostöö organiseerimine. Süsteemitarkvara tähtsaim komponent on operatsioonisüsteem (operating system). · Rakendustarkvaraks on programmid, mida tavakasutaja mingi konkreetse töö tegemisel kasutab. Näiteks tekstitoimetid (Word), esitluste tegemiseks mõeldud programmid (PowerPoint), tabelarvutusprogrammid (Excel), andmebaasisüsteemid (Access), joonistamisprogrammid (Paint), pakkimisprogrammid
Milleks seda vaja? VirtualBox'i tehnikaid ja vahendeid võib kasutada järgmiste stsenaariumite puhul: 1) Mitme operatsioonisüsteemi korraga (samaaegseks) jooksutamisek. Sa võid sel teel mingit tarkvara, mis on kirjutatud ühe opsüsteemi jaoks, jooksutada teises opsüsteemis (näiteks Windowsi tarkvara Linux või Mac operatsioonisüteemis) ilma et Sa peaksid arvuti ümberlaadimist tegama. Sa saad valida seda et millist liiki "virtuaalset" riistvara saab igas sellises operatsioonisüsteemis kasutada ja Sa võid oma virtuaalmasinasse installeerida isegi mingi vana opsüsteemi (näiteks DOS või OS/2) isegi siis kui Sinu reaalse kompuutri riistvara ei toeta enam antud opsüsteeme. 2) Tarkvara on lihtsam installeerida. Tarkvaratootjad võivad mingi tarkvara terve konfiguratsiooni (näiteks meiliserveri) installeerida hoopis VirtualBox'i mitte aga host süsteemi - VirtualBox'i variant märksa lihtsam moodus ja ka mitte nii tüütu.
modelleerimise koordineerimist. 2. ARVUTIS MODELLEERIMISE TEHNIKAD. Kuidas töötada edukalt suurte mudelitega Lihtsustamine. Lülita välja elemendid, mida sa vaates ei vaja. Projekti jagamine erinevate projekti koostajate vahel Õigete töövõtete kasutamine Sobiva tarkvara kasutamine MUDELI SUURUS Mis muudab mudeli suureks Elementide arv Hulknurkade arv Faili suurus Sobimatu riistvara Enamasti on suured mudelid valede töövõtete tulemus. Tüüpiline probleem on, et arhitektuursel joonisel, kus kasutatakse väga detailset mööblit või sanitaartehnikat -sellised elemendid võivad mängida väga suurt rolli oma parameetritega mudeli renderdamisel. Need võiksid olla täiesti olematud. Ainuüksi 1 mööbliese, mis on 3- mõõtmelisena joonistel,tekitab sama palju polügone kui 100 seina. 3. NÕUDMISED RIISTVARALE
modemiteni. Suuremad kiirused nõudsid uusi käske, mis viis 1990ndatel käsukomplektide levikuni. Asjad muutusid üha standardsemaks 1990ndate teisel poolel, kus suurem osa modemeid ehitati väga väiksest arvust kiibistikust. Me kutsume seda siiani Hayes käsukomplektiks, kuigi praegu on sellel kolm või neli korda rohkem käske kui omas esialgne Hayes käsukomplekt. Softmodem Winmodem või softmodem on siis minimaalse võimekusega riistvara, mis disainiti, et kasutada peaarvuti ressursse. Põhiliselt siis protsessori ja püsimälu kasutamine, mida täitis riistvara traditsioonilises modemis. Softmodemit viidatakse ka kui Winmodemit, kuna esimesed müügil olevad modemid töötasid põhiliselt Microsoft Windowsi operatsioonisüsteemil. Siiski on nende kasutus laialt levinud ka paljudel teistel operatsioonisüsteemidel ja masinatel nagu näiteks Linux. Neid on keeruline
välja: a. Milliseid ärilisi eeliseid (kasusid) pakuvad pilvearvutuse teenused (cloud computing services)? b. Milliseid probleeme need lahendavad? c. Millised on pilvearvutuse (cloud computing) puudused? d. Milliste aspektidega on vaja arvestada üleminekul pilvearvutusele? A. Pilvearvutuse teenused pakuvad järgmisi ärilisi eeliseid: Ettevõte hoiab suure hulga raha kokku - IT töötajate, koolituse, uue tarkvara & litsentside, riistvara, infrastruktuuri uuendamise, turvalisuse jms sellise osas. paindlikku teenust paljudele klientidele üle Interneti. B. Abstraktsioon: Lõppkasutaja ei pea enam muretsema opsüsteemi, pluginite, turvalisuse või tarkvaraplatvormi suhtes. 4 Ressursside jagamine: Lõppkasutaja saab kasutada paindlikult vajalikku tarkvara ja Slaidid muid võrguressursse (riistvara jne). C. Pilvearvutuse ehk Cloud computing puuduused on: 1) Turvalisus...
ülesandeid. Mis on arvutisüsteem (computer system)? Üks või mitu arvutit koos juurdekuuluvate välisseadmete ja tarkvaraga. Buutimine (boot) - Arvuti kõvakettale installeeritud operatsioonisüsteemi arvuti põhimälusse laadima ja käivitama (toite sisselülitamisega, lähtestuslülitiga või käsuga). Soebuutimine (warm boot) - Buutimine olukorrast, kus keskprotsessor ja välisseadmed olid juba sisse lülitatud (soojad). Sooja buutimist tehakse näit. pärast tarkvarakrahhi või riistvara lähtestamist. Külmbuutimine (cold boot) - Buutimine olukorrast, kus kogu arvuti toide oli välja lülitatud. Toite väljalülitamine ja uuesti sisselülitamine tühjendab mälu ja kustutab palju sisemisi seadistusi, mistõttu külmkäivitust tehakse ainult siis, kui arvuti on lukku läinud ja soekäivitust pole võimalik teha Kuidas on terminid ,,restart" ning ,,reset" seotud külm- ja kuumbuutimisega? Kui on tegemist opsüsteemi
Olenemata väikestest võimalustest, on iMac-id tehtud väga võimsateks. [5] 3.3. Mac mini Mac mini on Apple lauaarvutitest väikseim. See ei ole suurem kui väline CD/DVD ROM ja suudab saada hakkama kõigega, millega üks tavaline lauaarvuti peaks suutma. [5] 3.4. MacBook Pro MacBook Pro on rüpperaal, mis on suunatud nõudlikumatele kasutajatele. See on võimsam kui MacBook kuid kaalub sama palju ja põhilised funktsioonid on samad, võimsam on vaid riistvara. [5] 6 3.5. MacBook MacBook on tavakasutajale suunatud läptop, mis sobib ka väga hästi õpilasele. Riistvara on võrreldes teiste Apple arvutitega kesisem, kuid saab väga hästi hakkama igapäevaste ülesannetega. [5] 3.6. MacBook Air MacBook Air on Apple poolt tehtud kaasaskantavaim läptop, mille raskeim versioon kaalub vaid 1.3 kg. Võimsuselt ta MacBookile alla ei jää. [5] 3.7. iPod Apple poolt toodetud multimeedia mängija mis on kõvasti arenenud aastate jooksul ja
Võimalik avastada vaid 1 biti vigu. Arvutite veakindlus, veakindlad koodid Info edastamisel tekib vigu (0 1 või 1 - 0). Selle jaoks on olemas nii vigu avastavad koodid kui ka vigu parandavad koodid. Vigu avastav eelmine punkt. Vigu parandav kood avastab vigase koodi ja parandab selle. Kahe õige koodi vaheline Hammingi distants (erinevus kahendjärgus) peab olema vähemalt kolm. Konveier protsessoris & mälus Otstarbekas on koormata riistvara maksimaalselt. Ilma konveierita täidetakse käske jadamisi. Konveieri abil saab seda teha aga paralleelselt. Konveier ei suurenda üksiku käsu täitmise kiirust, aga ajaühikus täidetakse rohkem käske. Nt. kõigepealt saadab 1 käsu käsuloendur koodi teele, et saada mälukood, samal ajal laadib endasse järgmise käsu ja saadab ka selle teele. Samal ajal toimub juba esimese käsu salvestamine käsuregistris. Konveier on otstarbekas ainult siis, kui seda ei pea vahepeal välja lülitama
Arvuti ja selle põhikomponendid, töö Windows'i keskkonnas Esmatutvus arvutiga Arvuti (personaalarvuti, raal, computer) on kahest komponendist koosnev süsteem, mis on määratud info töötlemiseks. Arvuti komponendid on tarkvara (software) ja riistvara (hardware). Riistvara on arvuti nn. "käegakatsutav" osa monitor, hiir, korpus jms. Tarkvara mõiste alla mahuvad eelkõige kõik arvutis infot töötlevad programmid, aga ka igasugune muu elektroonsel kujul info, mis selgitab arvutikasutajale nende programmide tarvitamist (spikrifailid, juhendid, õpikud, teatmikud). Teiselt poolt liigitatatkse arvuti komponendid nende otstarbe põhjal sisend-, väljund ja töötlusseadmeteks. Sisendseadmete abil sisestatakse info (andmed) arvutisse, töötlusseadmed
33. Printer seade, mis väljastab pildi, mille omanik on ennem arvutis vormistanud 34. Programm on nagu tarkvaragi, mis täidab talle kindaks tehtud ülesandeid 35. Projektor on aparaat või seade, mille kaudu saab kuvada arvuti ekraanil olev pilt seinale 36. Protsessor Täidab operatsioone ja töötleb andmeid 37. Puhirtoiteallikas ehk UPS on nagu varugeneraator, mis hoiab rikke puhul masinal voolu sees, et saaks masina välja lülitada 38. Riistvara on kogu vara arvuti sees kui küljes, füüsiline ehk käega katsutav 39. Ruuter on aparaat, mis jagab laiali interneti, mis tuleb temasse juhtme abil 40. SATA on liides, milles käib kõvaketas 41. Server - arvuti või hunnik arvuteid mis töötavad koos ja hoiavad üleval mingeid lehti või siis kust inimesed saavad tõmmata asju 42. Siinid need on pesad emaplaadil, kuhu kinnitatakse riistvara 43. Skänner analüüsib mingit kujutist ja muudab selle digitaalseks 44
variandil on ekraan veel udusem erinevate arvustuste järgi. Ekraanil olevad detailid on kergelt udused ja professionaalse detaile nõudva töö jaoks see ekraan ei sobi. Samas kontoritööks, märkmete tegemiseks ja muuks asjadega toimetamiseks sobib see ekraan hästi. Võimsus Kui Ativ Book 9 Plus variandil kasutatakse Intel Haswell protsessorit nagu ka kõikidel konkureerivatel ultrabookidel turul olevatel sülearvutitel. Siis antud mudelil mille odavus juba tingib odavama riistvara kasutamise on kasutusel AMD A6 protsessor mille maksimaalne kiirus on vaid 1.4 GHz ja jookseb ainult 1 GHz peal lihtsamate tegevuste puhul. Arvutil on ka muutmälu mis on 4 GB mille kiiruseks on 1066 MHZ mis on päris aeglane. Masinale annab kiiruse juurde SSD mille maht on 128 GB. See on arvatavasti üks põhilisi komponente antud sülearvutis mis annab sellele kiire reageerimisvõimaluse. Enamus programme käivitub
automaatselt.Katses hinnati tehnoloogiat ja reisijate reaktsiooni.Silmaiirisel tuvastamine:Tugevused: kõige täpsem biomeetriline tehnoloogia. Väga usaldusväärne käed-vaba süsteem. Väga stabiilsed tunnused kogu elu jooksul. Edukad katsetused lennunduses. Silmaiiris on väga rikkalik biomeetrilisuse allikas. Piirangud: Silmakujutise omandamine nõuab rohkem aega ja tähelepanu kui teised biomeetriad. Tark- ja riistvara litsentseerimine kallis. Tugevate läätsedega prillid võivad mõju avaldada esitusele. 6.slaid näokuju Inimese näo tuvastamine on olnud suure tähelepanu all viimasel aastakümmnel. On uuritud mitmeid näo äratundmise algoritme ja saadaval on mitmeid kommerts näo tuvastamisel põhinevaid tooteid: rakendused, mis määravad ära rassi ja soo. Võrreldes näo tuvastamist teiste biomeetriliste meetoditega on see meetod äärmiselt kliendisõbralik ja üsnagi laialt rakendatav
See tähendab, et kõik WEP-i elemendid on WPA-s olemas, kuid nad on täiustatud, et parandada turvalisust. 4.3 WPAv2 Traadita kohtvõrgu standardile IEEE 802.11i vastav andmeturbeprotokoll aastast 2004. On turvalisem kui vahepeal kasutatud WPA protokoll, sest kasutab krüpteerimiseks TKIP asemel märksa turvalisemat AES-põhist CCMP algoritmi. Alates 2006.a. peavad kõik Wi-Fi logoga varustatud seadmed toetama WPA2 andmeturvet. Erinevalt WPAv1- st, tahab WPA2 ka suhteliselt uut riistvara, mis tähendab seda, et riistvara, mis on ostetud enne 2006 aastat, tuleb ümber vahetada. WPA2-st on muidu 2 versiooni. ON olemas WPA2 äridele ja kodudele. Koduvariant kasutab eelnevalt etteantud võtit ja kontrollib selle õigsust kohe. Äridele mõeldud versioon teeb seda aga läbi serverite. WPA2 on kõige turvalisem Wi-Fi-le mõeldud turvaprotokoll. 5. TARKVARA Wi-Fi võrgu ehitamiseks vajaminev riistvara koosneb põhimõtteliselt saatjast, mis
Turvaprobleemid tekivad kõikjal, kus kellegi omanduses või käsutuses on varasid -- materiaalseid või intellektuaalseid ressursse, millel on mingi, enamasti rahas väljendatav väärtus. Infosüsteem on standardi ISO 2382 määratluses informatsiooni andev ja jaotav infotöötlussüsteem koos juurdekuuluvate organisatsiooniliste ressurssidega, sealhulgas inim-, tehniliste ja rahaliste ressurssidega. Infosüsteemide peamised varad on · andmed, · infotehniline aparatuur (arvutisüsteemide riistvara, bürootehnika, sideseadmed), · andmesidekanalid, · baas-ja rakendustarkvara. Süsteemiga seotud ressursside hulka kuuluvad veel · organisatsioon (selle struktuur ja talitlus), · personal, · andmekandjad, · dokumendid, · infrastruktuur (territoorium, rajatised ja kommunikatsioonid). Nende turvalisusega seotud küsimused ei ole ainult infotöötlusspetsiifilised. Muude kaitstavate varade, näiteks pangaseifi või relvalaoga võrreldes on arvutisüsteemide varadel
......................................7 1.3.3 Kõlarid...............................................................................................................................8 1.3.4 Klaviatuur...........................................................................................................................8 1.3.5 Hiir.....................................................................................................................................8 1.4 Arvuti riistvara...........................................................................................................................8 1.4.1 Sisendseadmed...................................................................................................................9 1.4.2 Töötlusseadmed..................................................................................................................9 1.4.2.1 Keskseade................................................................
Inimese suhtluseks arvutiga kasutatakse sisend- ja väljundseadmed, mille hulka kuuluvad näiteks klaviatuur, hiir, skanner, kuvar ja printer. Arvuti füüsiliste komponentide välimus võib olla üsna erinev. Arvuti suuruse, võimsuse ja kasutamise põhjal eristatakse erinevat tüüpi arvuteid: · pihuarvutid (handheld PC): ·sülearvutid (laptop, notebook): · lauaarvutid: ·suurarvutid (mainframe): (desktop, minitower, miditower) 1. Riistvara Riistvara on arvuti nn. "käegakatsutav" osa. Iga arvuti riistvara koosneb järgmistest osadest: 1.1 Sisendseadmed Arvutisse info sisestamiseks mõeldud seadmed : klaviatuur, hiir, skänner, mikrofon Klaviatuur Hiir Skanner Mikrofon 1.2 töötlusseadmed (keskseade, välismälud) Keskseade ehk protsessor Välismälu ehk kõvaketas 1
kasutada. Kuna eelnevalt otsisin teisi tuntumaid kaubamärke siis nendest oli nii vähe teksti. Referaadis räägin ma siis Apple'i ajaloost, tutvustan erinevaid Apple'i tooteid ja muud sellist. Ja nüüd lühidalt, kuna see on sissejuhatus. Kirjeldan natukene mis see Apple on. Apple on firma, mis toodab lauarvuteid, sülearvuteid, monitore, iPode ning veel muud riistvara ja tarkvara. Apple on ainus suurfirma maailmas, mis toodab ise nii riistvara, tarkvara kui ka operatsioonsüsteemi. Tänu sellele on saavutatud Maci suur töökindlus ja ühilduvus. Asutaja ja Apple Inc tegevjuht on Steven Paul Jobs. Apple'i ajalugu Apple Inc. on Ameerika multifunktsionaalne korporatsioon, mis kujundab ja toodab elektroonikat, tarkvara arvutitele ja personaalseid arvuteid. Firma kõige tuntumad tooted on Macintosh (lühidalt Mac), iPod, iPhone ja iPad. Apple tarkvara sisaldab Mac OS X operatsioonisüsteemi
summaatorite. Kõigis summaatorites akumuleeruv viide võib muuta töö liialt aeglaseks ning piirata arvuti taktsagedust. Paralleelülekande puhul arvutatakse viide igas järgus eraldi funktsioonina ainult sisenditest. C0 C1 = a0b0 + (a0 + b0)c0 C2 = a1b1+ (a1+b1)c1= a1b1 + (a1+b1)a0b0 + (a1+b1)(a0+b0)c0 Võib ette kujutada, kui pikk on viimase järgu avaldis 64-järgulise arvu korral ning kui suur on teda realiseeriva loogikaskeemi maht. Paralleelülekande korral hakkab riistvara maht kasvama väga kiiresti ja suurema järgulisuse korral ei saa paralleellülekannet kasutada. Kiire ülekanne on kõige levinum ülekande meetod. Tegemist on järjestik ja paralleel ülekannete kompromislahendusega. Toome uue tähistus Gi = Ai*Bi ülekande genereerimine ja Pi = Ai|Bi ülekande levik. C0, c1 = g0 + p0c0 , c2 = g1 + p1g0 + p1p0c0, c3 = g2 + p2g1 + p2p1g0 + p2p1p0c0 Seejuures realiseerib kiire ülekande skeem veel kaks funktsiooni, mis näitavad
EKSAMIKÜSIMUSED 2005 Sisukord Sisukord............................................................................................................................................1 Arvuti riistvara matemaatilised alused ............................................................................................ 4 Kahendsüsteem............................................................................................................................4 Boole funktsioonid ja nende esitus..............................................................................................4 Diskreetne aeg..........................................................................................
EKSAMIKÜSIMUSED 2005 Sisukord Sisukord ..................................................................................................................................................... 1 Arvuti riistvara matemaatilised alused ...................................................................................................... 4 Kahendsüsteem .............................................................................................................................. 4 Boole funktsioonid ja nende esitus................................................................................................ 4 Diskreetne aeg ............................................................
samuti ka mis aitab neid igas elupäevas toime tulla arvuti taga. Nagu näiteks arvutiga arveid maksta, internetis ajalehti lugeda või hoopis oma veebilehe tegemisel. Programmide installeerimisel ja nendega töötamisel. Samuti on eesmärgiks teha komisjonimüük. 2.Ettevõte Firma nimi: OÜ Arvutiabi Valdkond: Arvutiteenindus Aadress: Ettevõtlusvorm: Osaühing Partnerid: Puuduvad 3.Toode/ teenus · Riistvara puhastus tolmust · OP süsteemi Puhastus · Tarkvara instaleerimine · OP süsteemide instaleerimine · Registrite ja protsesside korrastamine · Viimaste uuenduste installeerimine · Viiruste- ja Nuhkvaratõrje · Süsteemi turvalisuse seadistamine · Arvuti ja lisaseadmete paigaldus kliendi juures · Traadiga ja traadita arvutivõrgu ehitamine · Arvuti riistvara paigaldus, koos tarkvara installeerimise- ja seadistamisega
milles ta otseselt ja tervikuna kirjeldatakse: Registrite vaade B2. Vastavalt ainekonspektile, Strateegilise analüüsi metoodika Arhitektuurivaate osas EI käsitleta otseselt (valige üks õige vastus): Äriarhitektuuri B3. Vastavalt ainekonspektile, Strateegilise analüüsi metoodika Arhitektuurivaade annab vastuse otseselt järgmisele küsimusele (valige üks õige vastus): Milliste IT infrastruktuuri (tehnoloogiate, alustarkvara, riistvara jne.) elementide baasil strateegilise analüüsi tulemusena modelleeritud terviksüsteemi realiseeritakse ja tulevikus edasi arendatakse? C1. Milline on Strateegilise Analüüsi ainetöö/projekti üheks tulemuseks oleva Arendusvaate koostamisele vastava distsipliini täpne inglisekeelne nimetus Enterprise Unified Process-i nime kandvas metoodikas. Valige üks järgnevast loetelust: Portfolio Management C3
korraldamine ja failihaldus. Tänapäeva arvutites on operatsioonisüsteem, mis jooksutab teisi rakendusprogramme. Levinumad operatsioonisüsteemid on: Microsoft Windows (98, 2000 Pro, XP) Linux Mac OS Unix Peamised operatsioonisüsteemi eelised: 1. võimaldab jooksutada mitut programmi järjestikku 2. lihtsustab rakendustarkvara kirjutamist kuna programm ei pea tegelema riistvaraga. OS tegeleb kogu riistvara ja tarkvaraga suhtlemisega. Lisaks annab see programmile kõrgetasemelise liidese riistvara ja teiste programmidega suhtlemiseks Iga operatsioonisüsteemi madalaim tase on kernel. See tarkvara esimene kiht, mis laetakse mällu kohe pärast arvuti käivitamist. Kernel tagab juurdepääsu erinevatele tuuma teenustele kõigi teiste süsteemi ja rakendusprogrammide jaoks. Tuumateenusteks on: Toimingute ajastamine Mäluhaldus Kettajuurdepääs
korraldamine ja failihaldus. Tänapäeva arvutites on operatsioonisüsteem, mis jooksutab teisi rakendusprogramme. Levinumad operatsioonisüsteemid on: Microsoft Windows (98, 2000 Pro, XP) Linux Mac OS Unix Peamised operatsioonisüsteemi eelised: 1. võimaldab jooksutada mitut programmi järjestikku 2. lihtsustab rakendustarkvara kirjutamist kuna programm ei pea tegelema riistvaraga. OS tegeleb kogu riistvara ja tarkvaraga suhtlemisega. Lisaks annab see programmile kõrgetasemelise liidese riistvara ja teiste programmidega suhtlemiseks Iga operatsioonisüsteemi madalaim tase on kernel. See tarkvara esimene kiht, mis laetakse mällu kohe pärast arvuti käivitamist. Kernel tagab juurdepääsu erinevatele tuuma teenustele kõigi teiste süsteemi ja rakendusprogrammide jaoks. Tuumateenusteks on: Toimingute ajastamine Mäluhaldus Kettajuurdepääs
Pahavara liigid Viirused Ussid Troojalased Nuhid Kuidas arvutiviirused levivad? Elektronposti teel MSN teel Failidega, USB pulkade ja CD-ga veebilehti külastades Arvutiviiruse tagajärjed arvuti aeglus programmide käivitamisel reklaamaknad faili mahu suurenemine kahtlaste failide tekkimine mälu vähenemine Viirus Levivad elektronposti või internetilehekülgede kaudu Võivad kahjustada sinu arvuti ratkvara, faile või riistvara Ussviirus Levib otse ühest arvutist teise Uued ussid levivad väga kiiresti ja ummistavad võrke Troojahobune Trooja hobusteks kutsutakse ohutuina näivaid ohtlikke programme, mis näivad näiteks mängudena. Võivad käivitamisel kahjustada arvutis olevaid faile, ilma et kasutaja sellest teadlik oleks. Hoiduge pahavarst Tänan tähelepanu eest
fatal error in chan.zap.so Vealahendus oleks selline: Käsurealt: #nano /etc/asterisk/modules.conf Tuleb käsitsi failisse juurde kirjutada: #noload => chan_zap.so #CTRL+O #CTRL+X Siis muudame ka teise faili sisu: #nano /etc/asterisk/zapata.conf Siit tuleb leida ja eemaldada kirje: #channels => 1-8 Samuti salvestame faili ning väljume: #CTRL+O #CTRL+X Siis tuleb asteriski portaalile restardi teha: #amportal restart Miks me seda teeme: 1.) Me ei loo kanaleid mitteoleva riistvara jaoks, muidu tekib konflikt. 2.) Ei tee viiteid riistvara tüübile (FXO/FXI interface) 3.) Ei käivita mooduli, mis vastab Zapteli draiverite eest - neid ei saa konfigureerida, kuna meil ei ole vastavat riistvara, mille peal neid kasutatakse. Ja siis peale restardi kõik peaks töötama. Logides sisse uuesti root süsteem viskab ette IP-aadressi, mille küljes on meie IP PBX. Kõik mida me ennem seda tegime, on ettevalmistustöö.
olemasolu ning paneb tööle kõvakettal oleva operatsioonisüsteemi. Operatsioonisüsteem ehk opsüsteem on arvuti süsteemi tarkvara, mille ülesandeks on riistvaraga suhtlemine ning arvutiressursside jagamise programmide vahel. See süsteem on vahekihiks kasutaja ja riistvara vahel. Eesmärgiks on lihtsustada kasutajate programmide ülesannete täitmist. See teeb ka mugavamaks opsüsteemide kasutamise ja peidab ära riistvaralised erinevused ja aitab arvuti riistvara efektiivselt kasutada. b. Mälud . Neid on arvutil mitu, neid annab omavahel jaotada. Kuid mälu ise on arvutil koht, kuhu saab salvestada tööks vajalikke andmeid ja programme. Mahut mõõdetakse baitides. Vähim andmeühik on bitt, 1 bait = 8 bitti, 210 baiti = 1024 baiti =1 KB (kilobait). Arvusüsteem on kahendsüsteem, kus kasutatakse numbreid 0 ja 1, kuid meie kasutame kümnendsüsteemi, kus kasutatakse arvude moodustamiseks numbreid 0-9.
8. avr-libc maiuspalad 9. Analog sisend 10. Vilkuv LED - Katkestused ja arvestid 11. Püsiv ladustamine 12. Sisend Capture 13. Valvekoer 14. I2C/SPI lisaseadmed ATmega644P konkreetse ATtiny85 konkreetse AT90USB162 konkreetse Õppetund 1: vilkuv LED - Busy Waits ja IO pordid See osa on sissejuhatus mikrokontrollereid. Karbist välja, oma mikrokontrolleri ei tee midagi - sa pead laadida programmi, enne kui see on kasulik. Siin ma esitada riistvara samaväärne "Hello World" - vilk valgus. Kõigepealt vaatame pin kaart . Me näeme, et Arduino pin 13 on PB5 on ATmega168 - osa port B. Et kasutada seda pin, port B kõigepealt tuleb olla väljund pin. On mitmeid viise, kuidas seda teha, [2] - kirjalikult Port B Andmete suund loomist, [3] aadressil 0x24 või laisk / parem, kasutades DDRB makro. Hoiame asjad lihtsad ja seada kogu port väljund DDRB = 0xFF; . Lõpuks saame alustada kirjali PORTB (aadress 0x25).
Apple Karl Oskar Haak, Kaspar Kolk 10B Sissejuhatus Riistvara, tarkvara, tarbeelektroonika Macintoshi arvutid, iPod, iPhone, iPad Mac OS X, iTunes, iLife, iOS iWork, Aperture, Final Cut Studio, Logic Studio Andmed 425 poodi (juuni 2014) Peakorter - Apple’i linnak, Cupertion, California, U.S. 98,000 töötajat (2014) Müügitulu - US$ 182.795 billion (2014) Kogu vara - US$ 231.839 billion (2014) Ajalugu 1. aprill 1976 Steve jobs, Steve Wozniak, Ronald Wayne Apple I (1976 juuli) 3
Apple telefonid Koostas: Heli Kopter Mis on nutitelefon? Nutitelefon ehk nutifon ehk taibutelefon (inglise keeles smartphone, smart phone) on taskutelefon, millel on pihuarvutivõimekus. Teisisõnu on nutitelefon miniatuurne arvuti, millel on lisaks ka telefonifunktsioon. Apple firma Apple Inc. (varem Apple Computer, Inc.) on rahvusvaheline ettevõte, mis arendab ja toodab riistvara, tarkvara ning muud tarbeelektroonikat. Ettevõtte tuntuimad riistvaralised tooted on Macintoshi arvutid, iPod, iPhone ja iPad. Apple firma asutaja on Steve Jobs, Steve Wozniak ja Ronald Wayne. Hetkel töötajaid üle 116 000. Kõik seadmed töötavad iOSi süsteemi peal. iPhone Tänapäeval töötavad iOSi peal järgmised Apple'i seadmed: iPhone, iPod Touch, iPad ja Apple TV. Apple tutvustas iOSi koos esimese põlvkonna iPhone'iga, 9. jaanuaril 2007. Tänapäevaks on iOS jõudnud 11.
Toila gümnaasium Getter Marii Kalvik & Fred-Georg Pääro 2014 Apple Asutatud: 1. aprillil 1976 Asutajad: 1. Steve Jobs 2. Steve Wozniak 3. Ronald Wayne . Peakorter: Cupertino, California . Käive: 170,910 mld dollarit (2013) . Töötajaid: üle 80 000 (2013) Valdkonnad Arvutitarkvara Arvutiriistvara Tarbeelektroonika Tarkvara elektronturustus Tuntuimad tooted Riistvara: Macintoshi, Ipod, Iphone, TV ja Ipad Tarkvara: Mac OS X, Itunes, Ilife, Iwork, IOS Steve Paul Jobs (1955-2011) USA infotehnoloogia ja ettevõtja Apple inc. Kaasasutaja ja kauaaegne peadirektor 5. oktoobril 2011 suri kõhunäärmevähki Iphone Mudeleid: 10 Väljalaskmiskuupäev: 29. juuni 2007 Ipad Mudeleid: 9 Väljalaskmiskuupäev: 3. aprill 2010 Macintoshi Huvitavaid fakte IPod hoiab mp3-mängijate turul enda käes 78
Pelgulinna gümnaasium 10P Anna-Stina Reinas Steve Jobs Juhendaja: Õpetaja Tiina Nõges Tallinn 2014 SISUKORD •Tiitelleht • Apple Macintos •Sisukord • Mõõ •Steve Jobs • NeXT arvu •Pere • Apple hakkab kasum •Varajane elu teenim •Haridus • Riistvar •Karjääri algus • Probleemid terviseg •Apple’i algusaastad • Surm •Apple Lisa • Kasutatud allika STEVE JOBS • Täisnimi on Steven Paul Jobs • Sündis 24.veebruar 1955 San Fransiscos, suri 5.oktoober 2011 (56 aastaselt) • USA infotehnoloog ja ettevõtja • firma Apple Inc. üks asutajatest ja kauaaegne peadirektor PERE • Steve Jobsil oli naine, Laurene, kellega ta oli 20 aastat abielus olnud • Tal oli kolm last, Reed, Erin ja...
sarnasusi.Operatsioonisüsteemi roll inimesete elus on tähits kuna kõik asjad, mis kasutavad internetti kasutavad ka operatsioonisüsteemi. Tänapäeval pole enam eriti võimalik minna internetti,mänge mängida, ja palju muud teha ilma ,et sellel seadmel oleks operatsioonisüsteem. Kõikidel seadmedetel tänapäeval on põhimõtteliselt operatsioonisüsteem mingisugusel kujul. Mis asi on operatsioonisüsteem? Operatsioonisüsteem on arvuti tähtsaim programm, mis seob omavahel riistvara ja tarkvara. Programmid pöörduvad alguses OS-i poole arvuti ressursi saamiseks ning seejärel operatsioonisüsteem otsustab programmi tähtsuse järgi, mis programmile kui palju ressurssi anda. Tänapäevased OS-d on pea kõik graafilise kasutajaliidesega, mis kergendab arvuti kasutamist. Kõige tuntum operatsioonisüsteem on Microsoft Windowsi. Operatsioonisüsteemide areng ja uuendused Operatsioonisüsteem uuendatakse pidevalt uute „patchidega“ Peale selle ,et
Algis Suurkivi Aap-11, VKHK [email protected], 54610709 Võrgufailisüsteemid Sisukord Mis see on Eelised Milliseid võrgufailisüsteeme on NFS SMB Mis see on? Võrgufailisüsteem (NFS) on jagatud failisüsteemi protokoll algselt välja töötatud Sun Microsystems 1984 lubab kasutajal kliendi arvutisse faile üle võrgu salvestada sarnaselt sellele, kuidas kohalikud failid on salvestatud. Võrgufailisüsteemide eelised kettaruumi kokkuhoid kokkuhoid tarkvara haldamises riistvara rikke korral on arvutit lihtne asendada, kui seal peal ei paikne kasutajate andmeid kasutusmugavus Võrgufailisüsteemid on NFS (Network File System) SMB (Server Message Block) NFS NFS (Network File System) on võrguprotokoll, mille abil on võimalik NFS serveriga ühenduda ja sealsetele failidele ligi pääseda samamoodi kui need asuksid kohalikus arvutis. NFS toimimiseks peab...
informatsioon ekraanil või väljatrükil Arvutivõrk Network Omavahel ühendatud arvutid, mis saavad üksteisega andmeid vahetada ja ühiselt mitmesugust riistvara kasutada Diskett e. flopi Floppy disk Väike elastne plastist ketas, kuhu salvestatakse andmed Emaplaat Motherboard Peamine kiipidega kaetud trükiplaat arvuti korpuses
APPLE INC. Apple Inc. on rahvusvaheline ettevõte, mis arendab ja toodab riistvara, tarkvara ning muud tarbeelektroonikat. Ettevõtte tuntuimad riistvaralised tooted on Macintoshi arvutid, iPod, iPhone ja iPad. Apple'i tarkvaratooted on muu hulgas operatsioonisüsteem Mac OS X, meediapleieri iTunes, rakenduskomplekt iLife ETTEVÕTTEST lisaks kontoritarkvara komplekt iWork, professionaalne fototöötluse ja haldamist tarkvara Aperture, professionaalne heli- ja videotöötluskomplekt Final Cut Studio ja muusika produtseerimise tarkvara Logic Ettevõte on asutatud 1. aprillil 1976 USA California osariigis Cupertinos. 3. jaanuaril 1977 muudeti ta aktsiaseltsiks. APPLE`I NIMI Esimesed 30 tegutsemisaastat kandis ettevõte nime Apple Computer Inc. 9. jaanuaril 2007 eemaldati sõna "Computer" ('arvuti'), et peegeldada personaalarvutite turul tegutseva ettevõtte liikumist ka tarbeelektroonika turule. APPLE`I TÖÖTAJAD 25. septembri 2010 seisuga oli Appl...
kvaliteedi kontroll- süsteem; LOENG 3 ITIL-80-datel alustatud Itv3- põhi kontseptsioon on teenus; outsource Teenuse kvaliteeti näitab service level: mõõdetav; mõõtmed fikseeritakse aruandluses; mõõdetakse kättesaadavust; Red-peab olema kättesaadav 1h 24/7 Amber- peab olema kättesaadav 4h 8/5 Green- järgmisel tööpäeval *CMS-configuration management system-arendajatele.salvestab konfiguratsiooni andmebaasi: riistvara, serverit, õiguseid, tarkvaralised. Tööjaamad, meilid, kõik ettevõttes olev.administraatoritele, kasutaja toel, arendajad. Kõik mis on vaja IT andmebaasi haldamiseks. *CMDB-ettevõtte ühine andmebaas Väljastus: riistvara, tarkvara, dokumendid; kõik see mis tuleb kaasa uuendusega. Paneb juurde cmdb-sse. Intsident: katkestab teatud ajal ülekande;on teenuse katkestus või langus Work-around: esmane tegevus; hetkel mitte lahendamise korral kasutatakse; Problem- põhjendab intsidenti.
b. Vaja viia sihtmärk turvalisse kohta märgi vahetamiseks; c. Panna liikuma sihtmärki vasakule-paremale; d. Peab olema võimalik suvalisel aja hetkel peatada sihtmärk, pärast seisma jäämist uuesti käivitada vastavalt vajadusele vasakule paremale, seismajäämisel rakendub pidur. e. Tagasiside kui seiskame, kas jäi seisma; f. Liikumiseks keskasendisse anname käsu, liigub sinna ja jääb seisma; 3. Riistvara: a. Nupud (stop, vasakule, keskele paremale) b. Kiiruse andur c. Positsiooni andur (vasakule, keskele, paremale) d. Releed (vasakule, paremale, pidur) Seadme joonis Graaf Et määrata mäluelementide arvu, tuleb kokku lugeda vastavad graafil olevad "pallid". Kuna neid on kokku 10, siis on meil vaja 4 trigerit, sest 24 = 16 . Trigeriteks võivad olla nii RS kui ka JK trigerid.
........................................................................................... 13 3. Analoog ja digitaal info. Analoog liides (DAC,ADC)..........................................................13 V............................................................................................................................................. 14 1. Võrdlusskeem.................................................................................................................. 14 2. Riistvara tegevus alamprogrammide poole pöördumisel.................................................14 3. Analoog- ja digitaalinfo. Helikaart....................................................................................14 VI............................................................................................................................................ 15 1.Multipleksor, demultipleksor............................................................................................. 15
Kuigi viimase aja suund tarkvaraarenduses paistab üldiselt olevat funktsioonide ja kasutamismugavuse laiendamisele turvalisuse arvelt, ei maksa siiski ka turvalisusaspekti päriselt tähelepanuta jätta. Teine arvutivõrgu varadele esitatav nõue on terviklusnõue (integrity). Lühidalt tähendab see, et varasid peavad saama muuta, lisada või kustutada ainult selleks igal juhul eraldi volitatud kasutajad. Jällegi on tegemist suhteliselt laia mõistega, mis hõlmab muuhulgas nii riistvara paigaldamist, tarkvarapakettide konfiguratsiooni muutmist kui ka andmefailide ja dokumentide kaitset volitamata muutuste eest. Viimane nõuetest, konfidentsiaalsus (con- fidentiality) tähendab, et andmeid peavad saama lugeda ainult volitatud asjaosalised. Konfidentsiaalsus on üldiselt turbeaspekt, millele tavakasutajate seas kõige enam tähelepanu pööratakse, kuna ta tundub kõige põnevam olevat, hõlmates igasugu «vigureid», näiteks failide krüpteerimine, «peitmine» jms
Input/Output Sisend/Väljund #1# Sisend/Väljund, tähistatakse arvuti suhtlust kas selle kasutajaga, andmekandjate, üle arvutivõrgu teiste arvutite või välise maailmaga. ROM Püsimälu #2# Püsimälu on mälu liik, mis on tavaliselt ainult loetav või lugemine on oluliselt kiirem kui info talletamine. Püsimälu on kasutusel nii arvutites kui ka teistes elektroonikaseadmetes. RAM Muutmälu #3# Muutmälu ehk operatiivmälu ehk suvapöördusmälu on arvuti keskne mäluseade, kuhu saab andmeid kirjutada ja kust neid saab lugeda kiiremini kui HDD pealt. CPU Keskprotsessor #4# Keskprotsessor on arvuti osa, mis täidab arvutiprogrammide juhiseid ning on peamine vahend arvuti ülesannete täitmisel. Protsessor täidab programmi käske etteantud järjekorras. MotherBoard Emaplaat #5# Emaplaat on elektroonikaseadmetes, eriti mitmesugustes arvutites peamine trükkplaat, mis ühendab elektriliselt omavahel erinevaid arvutikomponente ja millele enamasti kinni...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
