Puukoolid Eestis Eestis on väga palju puukoole ja mõned neist on: Kanepi Aiand OÜ, Neeva Aed, Karukäpa Puukool OÜ, Riina Puukool, Luua Metsanduskool, Peter Kask Kalevi talu Kalevi Puukool, Aavo Laur FIE, Aedvara OÜ, Aivar Haak Arli Puukool, Aivar Saatmann Põhjatamme talu, Dendrohooldus OÜ Luigu puukool, Eesti Metsataim AS, Enno Loos FIE, Erra Aed Tulundusühistu, Estplant AS, Eve Metsalu Muru talu, Forestplanter OÜ, Gump OÜ, Haljassaare OÜ, Haljus Tulundusühistu, Harri Poom FIE, Ignase puukool, Jaak Rillo Palamuse Puukool, Juhani istikuäri Jõhvis, Juhani
Minu arvates sai ta oma ülesannetega suurepäraselt hakkama. Näitlejate valik oli hea. Samuti oli õnnestunud ka lavaline ja tehnikaline pool. Tore oli see, et tegevus toimus nii laval, lae all ja ka publiku seas. Lavateose muusikaliseks juhiks ja dirigendiks oli Tarmo Leinatamm. Minu arvates sai ka tema oma ülesannetega kenasti hakkama orkester mängis väga ilusasti, ei olnud liiga valju ega vaikne ning ka solistid laulsid hästi. Muusikali kunstnikuks oli Riina Degdjarenko, videokunstnik Esko Rips ning valgustuskunstnik Palle Palme. Etenduse kunstiline pool oli minu arvates väga hea, eriti meeldisid mulle see videoline osa. See sobis hästi kokku lavaga ja tekitas nagu mingisuguse terviklikuse ja ühtesulavuse tunde. Väga originaalne oli näiteks politsei auto ilmumine filmist lavale. Ka kostüümid olid igati asjalikud ja sellele ajastule vastavad. Tantsujuhiksks oli Jüri Nael. Koreograafiliselt oli muusikal ka suhteliselt laitmatu,
noortevõistlusi maakondades. Mitmed kodanikuühendused ja organisatsioonid, nagu EELK, Eesti Lipu Selts, muinsuskaitse selts, kindral Laidoneri selts jt on teinud üleskutse tähistada 27. mär tsi vabaduse pööripäeva väärikalt ja see võiks olla eelkõige tänu väljendamise päev. «Heisakem 27. märtsil riigilipud ja kandkem sinimustvalgeid värve oma rinnas!» kutsuvad organisatsioonid. Riigikantselei infonõunik Riina Soobik ütles, et riigikantselei toetab igati sinimustvalge kandmise mõtet tol päeval ning 27. mär tsil võiks olla sinimustvalget näha kõikjal rahva seas näiteks kolmeliikmelise pere puhul saab üks kanda sinist, teine musta, kolmas valget v õi jällegi kanda Eesti lipuv ärve eri riietusesemetena. Peaministri nõunik ja ajakirja Akadeemia peatoimetaja Toomas Kiho on teinud ar vutuse selle kohta, miks on selleks p äevaks just 27. mär ts 2013, aga mitte mõni muu päev.
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Kokk Lenne Lõiv/Riina Treumuth Piparmünt referaat Juhendaja: Elle Möller Pärnu 2009 Sisukord: 1)Sissejuhatus 2)Piparmünt 3)Faktid piparmündist 4)Kokkuvõte 5)Kasutatud allikad Sissejuhatus Piparmünt kannab ladina keeles nime Mentha x piperita L. ning kuulub huulõieliste sugukonda. Pärit on see meile laialt tuntud taim aga kaugelt Aasiast – Hiinast ja Jaapanist, kuigi antud hetkel on taime suurim tarbija hoopiski Inglismaa, mistõttu vahel ekslikult peetakse seda ka piparmündi kodumaaks. Selle taime jälgi olevat Vana-Egiptusest leitud juba 1600 aastat eKr, ka Vana-Kreekas oli piparmünt tuntud maitse- ja ravimtaim. Piparmünt Kõige tavalisem piparmünt on vesimündi (Mentha aquatica L.) ja rohemündi (Mentha spicata L.) hübriid. Eestis kasvatatakse seda kultuurtaimena.Rohkete maa-aluste j...
koostatud luulelavastuse "Katarsis tardumuskrampides" (koostaja Jaak Lõhmus). Plaat on tehtud mitu aastat varem Eestis keelustatud raadiolavastuse põhjal. Tegu on ilmselt ühe omapärasema tõlgendusega Juhan Viidingu luulest. Aastal 1998 ilmus mahukas kogumik "Kogutud Luuletused". Aastal 2004 ilmus 5. CD kogumik "Juhan Viiding" (tema luule ja laulud). Lisainfo: Isa Paul Viiding ja luuletaja, abikaasa Riina Viiding on muusikaõpetaja, tütar Elo Viiding (pseudonüüm Elo Vee) ja samuti luuletaja, kolm vanemat õde. Abikaasa isa oli tuntud eesti näitleja, lavastaja ning poliitik Kaljo Kiisk. On saanud kaks Ants Lauteri nimelist näitlejapreemiat, Juhan Smuuli nimelise kirjanduse aastapreemia ja Juhan Liivi luuleauhinna ning on omistatud teenelise kunstniku aunimetus. Alates 1973. kuulus ta Kirjanike Liitu. Juhan Viiding lõpetas enda elu enesetapuga 21. veebruaril 1995. Siin
Libreto David Simpatico Laulud Matthew Gerrard ja Robbie Nevil; Ray Cham; Grag Cham ja Andrew Seeley; Randy Petersen ja Kevin Quinn; Andy Dodd ja Adam Watts; Bryan Louiselle; David N. Lawrence ja Faye Greenberg; Jamie Houston. Muusikaseaded Bryan Louiselle Põhineb Disney kanali originaalfilmil, autor Peter Barsocchini Libreto tõlkija Andres Roosileht Laulusõnade tõlkija Kelli Uustani Lavastaja Andres Dvinjaninov Muusikajuht ja dirigent Kaire Vilgats Kunstnik Riina Degtjarenko Koreograafid Jelena Bubon, Eva-Lena Raenok, Madli Teller, Mihkel Ernits Orkester Georg Otsa nimelise Muusikakooli õpilased Tantsijad Tallinna Ülikooli koreograafiatudengid OSADES Spordikad Troy Bolton Ott Leplnad või Kristjan Kasearu Chad Danforth Silver Laas Zeke Baylor Karel Tallermaa Jason Kristo Ukanis Taibud Gabriella Montez Mari Ronimois Taylor McKessie Teele Viire või Marilyn Jurman Martha Cox Carine Jessica Kostla Kratnoff Siim Kornel Rulatajad
Kontserdiretsensioon Ooper "Padaemand" Käisin 19. märtsil kell 19.00 Rahvusooper Estonias Pjotr Tsaikovski ooperit "Padaemand" vaatamas. Osades olid: Oleg Orlov (Hermann), Jassi Zahharov (Tomski), Rauno Elp (Jeletski), Andres Köster (Tsekalinski), Leonid Savitski (Surin), Mart Madiste (Tsaplitski), Mart Laur (Narumov), Rostislav Gurjev (Tseremooniameister), Riina Arienne (Krahvinna), Nadia Kurem (Liisa), Helen Lokuta (Polina), Ülle Tundla (Guvernant), Kristina Vähi (Masa) ja Rahvusooper Estonia orkester ja koor. Oleg Orlov, kes oli külalisesineja ning kehastas Hermannit, on Läti tenor, kes on olnud Läti Filharmoonia solist ja Läti Rahvusooperi solist. Ta on laulnud palju nõudlikke solistipartiisid Verdi, Mozarti, Dvoraki, Weberi, Mahleri suurvormides ja peaosi oopertites
põlvkondade jaoks kauniks ja elamusrohkeks. Eestis tuuakse "Helisev muusika" lavale juba kolmandat korda. Vanemuise lavale jõuab lugu esmakordselt. 2 Osatäitjad Muusika: Richard Rodgers Laulusõnad: Oscar Hammerstein II Libreto: Howard Lindsay ja Russel Crouse Põhineb Maria Augusta Trappi raamatul "Trappi pereansambel" Muusikajuht ja dirigent: Tarmo Leinatamm Lavastaja: Ain Mäeots Kunstnik: Riina Degtjarenko (Eesti Draamateater) Kostüümikunstnik: Gerly Tinn Koreograaf: Antton Laine (Soome) Valguskunstnik: Palle Palmé (Rootsi) Osades: Hanna-Liina Võsa (külalisena) või Birgit Õigemeel (külalisena), Jüri Lumiste või Raivo E. Tamm (külalisena), Jaan Willem Sibul või Ain Mäeots, Eva Püssa või Maria Kallaste (külalisena) või Siiri Koodres, Maarja Mitt või Liisa Pulk, Karmen Puis või Silvi Vrait (külalisena), Külliki Saldre või Kais Adlas,
õhustikku mõnusalt rahuliku ja toredana. Selle rolliga tahab Teplenkov tuua välja vastuolu kiire elutempo ning vaikselt kulgeva elu vahel. Alati ei ole maailmas raha ja tormamine esmatähtsad, vaid tegelikult vajab meist igaüks lähedaste tuge ja aja mahavõtmist. Eelnevalt kirjeldatud rollidest tundus mulle kõige huvitavam Sami tegelaskuju, sest tunnen, et ka minu elus on palju kiirustamist. Taavi Teplenkov oli selles rollis väga tõetruu. Etenduse ,,Kõik on täis" kunstnik oli Riina Degtjarenko. Lava kunstiline kujundus oli hästi lahendatud mitmete iseloomulike kujundusobjektide näol. Tegemist oli laguneva ruumiga keldrikorrusel, mille kohal asus glamuurne menurestoran. Laval olid laud, toolid, telefonid ning teadetetahvel rohkes koguses märkmekleepsudega. Sellise lavastuse puhul oleks piisanud vaid telefonist ning toolist, kuid eks kõik need asjad andsid etendusele midagi juurde. Suur paberihunnik, mis laual asetses, sobis väga hästi kokku teose süzeega
Juhan Viiding Päritolu Juhan Viiding sündis 1.juunil 1948.aastal Tallinnas kirjanik Paul Viidingu ja Linda Viidingu perre neljanda lapsena. Juhan oli peres noorim ja ainuke poisslaps. Kui Juhan sündis, elasid Viidingud Pärnu maantee 23. majas. Juhan Viiding elas selles majas esimesed 14 aastat oma elust. Juhan Viiding abielus Riina Kiisaga, Kaljo Kiisa tütrega, 20. märtsil 1972 sündis Juhan Viidingu perre tütar Elo Viiding. Haridustee Juhan omandas keskharidust. Juhan Viiding jõudis käia kuues üldhariduslikus koolis. Pärast 8. klassi lõputunnistuse kätesaamist viis Juhan paberid Tallinna 21. keskkooli, kuid kaua ta seal ei õppinud. Pärast keskkooli lõppu läks Viiding edasi õppima Tallinna Konservatooriumi Lavakunstikateedrisse. Loomingu jaotus Tema luule on avaldanud mõju paljudele üle mitme
Osatäitjad Muusika: Richard Rodgers Laulusõnad: Oscar Hammerstein II Libreto: Howard Lindsay ja Russel Crouse Põhineb Maria Augusta Trappi raamatul "Trappi pereansambel" Muusikajuht ja dirigent: Tarmo Leinatamm Lavastaja: Ain Mäeots Kunstnik: Riina Degtjarenko (Eesti Draamateater) Kostüümikunstnik: Gerly Tinn Koreograaf: Antton Laine (Soome) Valguskunstnik: Palle Palmé (Rootsi) Osades: Hanna-Liina Võsa (külalisena) või Birgit Õigemeel (külalisena), Jüri Lumiste või Raivo E. Tamm (külalisena), Jaan Willem Sibul või Ain
Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasium Rauno Sander Klass 11 Uurimustöö MÄLU Juhendaja: Riina Tralla Palamuse 2007 Sisukord: a) Mäluseadmed......................................................................................... 4 b) Mälutüübid............................................................................................. 5 c) Mälumahu mõõtmine............................................................................. 6 d) Arvuti võimsus..........
Selle nööri abil tõmmatakse võrk pingule. Võrgu äärtes on painduvad 1,8 m pikkused vardad (antennid). Kui pall puudutab mängus antenni, siis see loetakse veaks ja vastasvõistkond saab selle eest punkti. Pall Võrkpalli pall kaalub 260-280 grammi ja ümbermõõt on 65-67 cm. Pannakse mängu otsajoone tagant löögiga üle võrgu vastasvõistkonna väljakupoolele (palling). Eesti kuulsamad võrkpallurid: Kristjan Kurik ,Argo Meresaar ,Mihkel Sepp Eesti kuulsamad treenerid: Riina Ernits , Pasi Rautio Eesti kuulsamad võistkonnad: Tallinn Selver/Audentes ,ESS/Falck Pärnu võrkpalliklubi ,Sylvester ,Tartu Pere Leib/Cibus Kasutatud kirjandus: 1. http://www.sportnet.ee/juur.php3?id=43 2. http://www.evf.ee/?id=182 3. http://et.wikipedia.org/wiki/V%C3%B5rkpall 4. http://www.powerman.wroc.pl/images/Mikasa/Mikasa_V-230_big.jpg 5. "Võrkpall" Aino Huimerind, Eesti Raamat 1971
Lavakujundus: Igor Neznõi (Helikon-Opera) Kostüümikunstnik: Tatjana Tulubjeva (Helikon-Opera) Valguskunstnik: Neeme Jõe Koreograaf: Edvald Smirnov (Venemaa) Osades: Mart Laur, Priit Volmer, Andres Köster, Mart Madiste, Mati Kõrts, Helen Lokuta, Teele Jõks, Jassi Zahharov, Atlan Karp (Teater Vanemuine), Urmas Põldma, Rauno Elp, René Soom, Märt Jakobson, Väino Puura, Heli Veskus, Pille Lill, Kristina Vähi, Angelika Mikk, Pavlo Balakin, Aare Saal, Riina Airenne, Juuli Lill, Oliver Kuusik, Aleksander Arder, Zhenya Hovsepyan, Maire Haava, Valentina Taluma, Maris Liloson jt. Rahvusooper Estonia koor ja orkester Esitatakse eesti keeles. Ooper ,,Armastus kolme apelsini vastu" on Itaalia commedia dell arte ehk improvisatsioonilise maskikomöödia järeltulija 20. sajandi vene helilooja nägemuses. Prokofjev kirjutas libreto ise, kasutades selleks V. Meierholdi, K. Vogaki ja V. Solovjovi mugandust C. Gozzi 1761. a. Loodud komöödiast
TALLINNA TEENINDUSKOOL Jevnika Samofalova 011KM Eesti kohupiimatootjatest ja nende erinevatest toodetest Referaat Juhendaja: Riina Laht Tallinn 2010 Kohupiimakreem Hellus mustika-banaani-jogurti-kohupiimakreem 150g Koostis: rasvata kohupiimapasta, piim, suhkur, rõõsk koor, mustikad, kiudaine (inuliin), banaanid, paksendaja modifitseeritud tärklis, zelatiin, lõhna- ja maitseained, happesuse regulaator sidrunhape, juuretis, probiootilised piimhappebakterid Lactobacillus fermentum ME-3 (lisatud Tartu Ülikooli litsentsi alusel). Tootes on 32% jogurtit, 2,3% mustikaid ja 1,5% banaane.
Esimesed kriisiilmingud1930- hindade langus - põllumajandustootjaid tabab esimesena (Euroopa ei suuda enam osta, piiratakse sissevedu, Eestis tekivad ülajäägid, hinnad langevad ka siin) - sama protsessi kordumine tööstuses - siseturu kokkukuivamine - rahanduses tekkis segadus seoses paljude riikide loobumisega kullastandardist - tööpuuduse kasv - elukalliduse tõus rahulolematus kõigis ühiskonnakihtides= otsitakse süüdlast Põhiseaduslik ja poliitiline kriis: - Väideti, et hädade põhjus on erakondade paljusus. - Ettepanekud muuta põhiseadust (Põllumeeste Kogud juba 1920a. keskp.) - Võeti Riigikogu menetlusse põhiseaduse muutmise ettepanek(hakkas venima sotside vastuseisu tõttu) - Vapside esilekerkimine (moodustus organisatsioonina1929, vabadussõja veteran...
telekommunikatsioon olemust. Ma arvan, et aine andis tegelikult mulle palju rohkem, kui lihtsalt sissejuhatuse telekommunikatsiooni. Soovitada ei oska midagi, sest mõned inimesed ongi paremad esinejad, kui teised ja kui kuulaja soovib midagi antud loengust saada siis ta seda ka saab. Kui siis oleks soovinudki reaalselt teada saada millised on minu võimalused peale bakalaureuse õppe lõpetamist. Seda sellepärast, et Sissejuhatus Itsse loengus käis ühel korral loengut pidamas Riina Einberg, kes ei sisendanud Telekommunikatsiooni tudengitele just kindlust, väites et tänu pidevale telekommunikatsiooni lõpetajatele ei ole varsti enam meil kuskil tööd saada. Kui ma õigesti mäletan nimetas ta telekommunikatsiooni väljasurevaks alaks töömaastikul, kuna vanad tegijad püsivad omadel kohtadel väga kaua on ka töötajate vaheldumine väga aeglane. Kursuse jooksul sooviks aga veenduda vastupidises.
Retsensioon "Helisev Muusika" Richard Rodgersi "The Sound of Music" olen mitu korda näinud Külli Talmari kohandatud variandis Viimsi Keskkoolis, 26.oktoober 2015 viimati. Etenduse atmosfäär oli võrreldav filmiga, kuna selle lavaletoomisel oli järgitud klassikalist joont. Helisevast muusikalist on tehtud mitmed erinevad muusikalid ja filmid. Heliseva muusikali lugu põhineb Maria Augusta Trappi raamatul "Trappi pereanambel", mis räägib noorest Mariast, kes saadeti kümneks kuuks kloostrist karmi kapteni perre lapsehoidjaks. Viimsi Muusikakooli orkestri dirigent: Ott Kask. Lavastaja: Külli Talmar. Koreograaf: Maido Saar. Kostüümid: Kairy Nahkur. Koormeistrid ja solistide õpetajad: Andrus Kalvet ja Kätlin Puhmaste, Ita-Riina Pedanik. Valgus ja Heli: Lauri Pihlak, Lauri Randma, Robert Kürsa. Muusikalis esinesid kooli õpilased ja õpetajad, peamiselt: Mari-Liis Rahumets, (Maria Rainer), Margus Toomla (Kapt...
Aegamööda harjusin planeerimisega ja lõpuks sain aru, et eesti vanasõna „Tänasida toimetusi ära viska homse varna“ peab paika. Andmete analüüsimise oskus on paranenud. Olen õppinud paremini koostööd tegema. Minu töö valmis tänu koostööle väga paljude inimestega. Tänan kõiki vilistlasi, kes saatsid mulle täidetud ankeedid, kes suhtlesid minuga kirja teel. Tänan Ülle Anti, Ene Vahtu, Helve Zõbinit, Merje Põtra, Lemmi Sarve, Sirve Paasi, Riina Paluoja. Tänan koolikaaslasi, kes aitasid otsida kontakte, ning oma peret, kes oli mulle igati abiks ja toeks. 15 Kasutatud materjalid Russell King. Inimkonna atlas. Kirjastus Ilo. 2007. Väljarände ajalugu. https://et.wikipedia.org/wiki/V%C3%A4liseestlased 16.12.15 Rosenberg, Tiit. Eestlaste väljaränne 19. saj ja 20. saj algul. http://epl.delfi
prostitutsioon on sotsiaalne probleem, mitte ainult üksikisiku teema. Prostitutsiooni kui naistevastase vägivalla vastu on hakatud võitlema alles hiljaaegu ja üksikutes riikides. Näide elust enesest TÖÖLE OLEMATUSSE VEINITEHASESSE. Lea ja Angela, kes otsustasid Eesti elust veidi puhata ja välismaal raha teenida, jõudsid OÜ Angeronase kabinetti kuulutuse peale. «Läksin kohale ja tundsin firma esindajas ära Riina Vainu, kellega olime kunagi koos koolitusel käinud,» meenutab Lea. Sõbrannad tahtsid minna tööle kuulutuses mainitud Iirimaale, kuid Angeronase juht pakkus neile hoopis Portugali. Esimesest «konsultatsioonist» väljasõiduni kulus umbes pool aastat. Vainu soovitas töölesõitjatel isiklikku raha mitte kaasa võtta, sest kohapeal pidid nad kohe teenima hakkama. Lea ja Angela võtsid siiski ligi nii pangakaardi kui ka mobiiltelefoni.
Positivistlik seisukohavõtt on näiteks täna on 12 kraadi sooja. Reaalse kapitali all mõeldakse tehaseid ja seadmeid. Ressursside (maa, töö, kapitali ja ettevõtliuse) omanike rahalised sissetulekud on vastavalt rent, palk, intress, kasum. Riik N toodab kapitali- ja tarbekaupu. Kui ta vähendab kapitalikaupade tootmist, siis tema majanduskasv aeglustub. Riina ostab tavaliselt ühe kasseti nädalas. Nüüd sai ta teada, et kassettide hind tõuseb tuleva nädalal 10 % võrra. Järelikult Riina nõudlus sel nädalal kassettide järele sel nädalal suureneb, sest hind on järgmisel nädalal kõrgem. Selle punkti asukoht TVK-l, mille ühiskond on praegu tootmiseks valinud, mõjutab TVK hilisemat seisukohta. Sirgjoone tõus määratakse, kahe punkti vahelise absoluutväärtuses väljendatud vertikaalse muutuse jagamise teel absoluutväärtuses väljendatud horisontaalse muutusega. Tarbija kogukulu väheneb, kui nõudluse hinnaelastsuse koefitsient on 2,4 ja hind tõuseb.
Ravida saab mitmel viisil, nii ravimitega, kui ka süües vajalike toitaineid ja teha füüsilist trenni. Mainisime ka pilti osteoporoosist ja tavalisest luukoest. Osteoporoosi vältimiseks tuleks lisada kidnlasti toidu sisse kaltsiumi. 7. Kasutatud allikad 9 1. Eesti Osteoporoosi Selts. [WWW] http://www.osteoporoos.ee/index.html 2. Katre Maasalu, Aare Märtson, Ingrid Kull, Riina Kallikorm, Agu Tamm, Terje Raud, Ivo Valter. 2006. ,,Osteoporoosi ravijuhend" 3. Erika Kruup. Powerpoint ,,Osteoporoos ohud ja ennetamine." 10
olnud soov tuua Grease Eesti lavadele. Muusikal oli väga edukas, piletid olid juba enne esietendust välja müüdud ning ükski vaataja ei pidanud pettuma. Muusikat ennast iseloomustas ta kui täis palju energiat , tantsu ja sära. Sobilik oli see nii noortele kui ka täiskasvanutele. Noored tundsid ära ehk mõned sarnased olukorrad ,mis ka nende elus on, ning vanemad tundsid kohati nostalgiat. Lava oli dekoreeritud väga lihtsalt ning selgelt. Kunstilise poole eest vastutas Riina Degtjarenko, kes siis disainis ka lavaehituse. Muidu oli lava tühi ,vaid paremal ja vasakul pool olid suured pingid, mis meenutasid ka treppe. Neid sai ka vajaduse korral liigutada. Paljudes etendustes pannakse tuled kustu või kardinad ette kui on vaja midagi liigutada. Seal aga toimus kõik vaatajate silme ees ning miski ei jäänud segaseks, vaid oli kohe arusaadav mis koha või esemega nüüd tegemist on.
kuninga vastu ära kaotaks. Segastel asjaoludel Amelia suri. See sama nõid ennustas kuningale, et ta tapetakse maskiballil ning et seda teeb ta sõber. Peaminister lükkas nõia ennustused ümber. Kui ta aga teada sai, et tema surnud naine ning hea sõber ei olnud tema vastu ausad, vihastas ta ning tappis kuninga maskiballil noahoobiga. Ooper lõppes kurvalt. Osatäitjad: Kuningas - Mart Madiste ; Amelia, peaministri naine - Aile Asszonyi Peaminister Jassi Zahharov ; Nõid Ulrica - Riina Airenne Kristel Jõesaar, Taavi Tampuu, Märt Jakobson, Mart Laur, Rostislav Gurjev, Gints Sterinovics Lisaks nendele astusid veel ülesse balletisolistid Seili Loorits, Daniel Kirspuu, Vadim Mjagkov. Aile Asszonyi on sopran, kes sündis 1975. Aastal ja kelle isa on Ungari päritolu. Ta lõpetas 1999. aastal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lauluerialal. Asszonyi lõpetas EMTAs 2002. aastal magistrantuuri. Ta jätkas õpinguid 20022004 Madalmaade Ooperistuudios. Asszonyi on täiendanud
neli SS-mundris noormeest matsid Karuse küla lähedal maha kõik dokumendid, mis seostasid neid saksa armeega. Kiisk ei hinganud SS-is teenimisest ei oma naisele ega lastele. Vanemad küll teadsid, kuid ema põletas kõik seda aega meelde tuletavad fotod. Oma mineviku pärast oli noormees sunnitud Tallinnast Rakverre pagema, kus asus õppima Rakvere I keskkooli, mille ta lõpetas 1946.aastal. Aasta hiljem abiellus ta oma kooliõe Zinaida Ivanoviga ning neil sündis tütar Riina, kelle abikaasa oli luuletaja ja näitleja Juhan Viiding ning tütar on poetess Elo Viiding. Aastatel 1946-1948 õppis Kaljo Kiisk korraga nii Tallinna Polütehnilises Instituudis mäeinseneriks kui ka Eesti Riiklikus Teatriinstituudis näitlejaks. Olles juba teinud valiku näitekunsti kasuks, avanes Kiisal ootamatult võimalus jätkata teatriõpinguid Moskvas. Mees haaras võimalusest kinni ning 1953. aastal lõpetas ta Moskva Riikliku Teatriinstituudi eesti stuudio
Kahjustunud paikmeid võib olla ühes või mitmes luu piirkonnas. (Mis on luumetastaasid ... 2008) KASUTATUD KIRJANDUS Haagedoorn, E. M. L., Oldhoff, J., Bender, W., Clarke, W. D., Sleijfer, D. Th. (1996) Onkoloogia perearstile. Tallinn: Medicina. Padrik, P., Everaus, H. (2013) Onkoloogia õpik. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Watson, M., Barrett, A., Spence, R., Twelves, C. (2006) Oncology. Oxford: Oxford University Press. Dr. Riina Kütner (2008). Mis on luumetastaasid e. metastaatiline luukahjustus? https://www.kasvaja.net/luumetastaasid/ (01.10.2017). Lapseea osteosarkoom. Eesti vähiliit (2015). Tallinn. https://www.kasvaja.net/lapseea- kasvajad/lapseea-osteosarkoom/ (28.09.2017).
Mõlemale helistatakse ja lepitakse ülejärgmisel päeval kohtumine kokku. Järgmisel päeval polnud ka Gregorist midagi kuulda. Ja kui Ann tuli koju, teatas ema, et talle tuli politseist kutse tunnistust andma minna...ikka see Gregori asi. Ta otsustab minna Gregori juurde. Lähebki. Kuid vastu ei tule Gregor, vaid ilmselt tema kasuema. Ta saab teada, et Gregor pole kolm päeva kodus olnud. Tema ema mainib, et varem käis seal üks tumeda peaga tüdruk, kelle nimi oli Riina või Raina või midagi seesugust. Ann sätib ennast minekuks politseisse. Politseis hakatakse igasuguseid küsimusi küsima. Tuli välja, et Gregor oli Martenilt raha välja pressinud. Ja mitte vähe...üle kahesaja tuhande! Järgmisel päeval üritab Ann Reenaga ära leppida ja nad lepivadki. Õhtupoole tuleb Gregor tema juurde. Nüüd läksid nad päris raksu...Gregor väidab, et ta pole Martenilt nii palju välja pressinud, et Marten kulutas tegelikult oma ema raha
PÄRNU SAKSA TEHNOLOOGIAKOOL Tarkvara arendus Tarmo Dulinets MINA KUI KLIENDITEENIDAJA Juhendaja: Riina Tomast Pärnu 2013 Eelmisel suvel puutusin oma töökohal klienditeenindajana kokku paljude erinevate inimestega. Nii võin öelda, et klienditeenindaja töö ei ole sugugi lihtne ning on täis palju erinevaid nüansse. Kõige tähtsam on esmamulje. Sageli määrab esmamulje ära kliendi edasise hoiaku nii klienditeenindajasse kui firmasse tervikuna. Kui klient märkab midagi ebameeldivat, võib ta lihtsalt lahkuda või esitada lausa kaebuse. Väga hea esmamulje
La Traviata Neljapäeval, 3. veebruaril, käisin Rahvusooperis Estonia itaalia helilooja Giuseppe Verdi (1813- 1901) ooperit ,,La Traviata" vaatamas. Libretto autoriks on Francesco Maria Piave. Ooper baseerub Alexandre Dumas noorema romaanil "La dame aux Camélias" (,,Kaamelidaam"), mis avaldati aastal 1848. ,, La Traviata" esietendus toimus 6. märtsil 1853 Veneetsias Teatro la Fenice'is. Verdit köitis "Kameeliadaami" süzee ka tema enda elukäigu tõttu - pärast esimese abikaasa surma elas helilooja aastaid koos endise lauljatari Giuseppina Strepponiga. "La Traviata" peaks tähendama "naist, kes kaldus kõrvale" või "eksinut". Ooper oli kolmes vaatuses koos kahe vaheajaga. Etenduse kogupikkus oli 3 tundi. Lauldi itaalia keeles, kuid tekst jõudis minuni läbi eestikeelsete tiitrite. Tegelased olid: Violetta Valéry (Aile Asszonyi), Flora Bervoix (Riina Airenne), Viloetta teenijanna (Juuli Lill), ...
,,Ja päike tõuseb" Ernest Hemingway 1.Milles väljendub tegelaste füüsiline ja vaimne invaliitsus. Too näiteid teosest. Tõestus. 2.Missuguste üllate eesmärkide nimel on võideldud ja missuguste tulemusteni jõutud reaalselt ühiskonna ja ühiskondliku tasandil? Kellele on sõda kasulik? 3.Suutmatus luua tõelisi inimsuhteid (näitad paaride kaupa) 4.Tegelaste kõige kohutavamad pettumused sõjas, inimestes, iseendas. 5.Armastuslugu. Selle ilu, valu... 6.Kuidas kadunud põlvkond oma valu leevendas. Kas antud ,,võtted" aitasid? 1. Pärast Esimest maailmasõda, kõik inimeste elus muutus. Inimesed oleks saanud olla kõik, kes nad tahtsid, kuid sõda, mis oli laastav ja hävitav muutus inimeste elu palju. Nende maailmavaade muutus täielikult, nad ei tahtnud enam tunda, armastada, loota ja uskuda. Kõik oli nende jaoks kadunud. Peategelased läksid Pariisi elama, et leid...
armastas. Lemmikzanriks oli tal ooper. Muusikas pidas Verdi kõige tähtsamaks meloodiat. Tema meloodiad on tihedalt seotud Itaalia rahvamuusikaga. Tema lood on hästi meeldejäävad. Selles kuulsas kolmevaatuselises ooperis võis näha väga lugupeetuid ooperilauljaid. Tähtsaimates osades mängisid järgmised isikud: peaosas mängis Violettat Aile Assozonyi, teenijannat Riina Airenne, Alfredot Mart Madiste ning Alfredo isa Geroges Germonti mängis Jassy Zahharov ning parun Douphal Väino Puura. Minu jaoks oli see esmakordne ooperikülastus. Ootasin suure huviga, millest ooper räägib ning mida see endast õieti kujutab. Kõige meeldejäävaim on esimene vaatus, kui kardinad olid eest ära läinud ja avanes ilus vaatepilt lavale kauni Violetta saolngis toimuvale luksuslikule ballile.
Avinurme Gümnaasium Suustatmine Referaat Koostaja: Joanna Fjodorova Juhendaja: Riina Väät 2014 Sisukord 1. Suusatamine 2. Sõidustiilid 3. Suusatamise maailmameistrivõistlused 4. Võistlusalad 5. Ajalugu 6. Eesti suusatajad Suusatamine Suusatamine on traditsiooniline viis liikumiseks lumel vms libiseva kattega pinnasel. Suusatamiseks tarvitatakse sidemete abil jalgade külge kinnitatud lamedapõhjalisi abivahendeid, mida nimetatakse suuskadeks
Valmistamine on aeganõudev, aga saadud tulemus on maitseelamuse vääriline - kodus tehes jääb maitse ehtne ja kodumaine, mitte nagu vabrikutoode. Nende valmistamine Eestis on populaarseim jõulude ajal. http://www.holeinthehull.com/2010/01/cowards-making-sausage-in-the-dark.html Kasutatud allikad http://www.parnupostimees.ee/669980/nippe-ahjuprae-ja-verivorstide- kupsetamiseks/ "Nippe ahjuprae ja verivorstide küpsetamiseks" Riina Martinson,2011. ,,Perenaiste Käsiraamat" - E.Leesment-Mälberg, Tallinn 1929. ,,Valik Toiduretsepte" - M.Eesma, A.Küüsvek,S.Masso Tallinn 1965 Häid jõule! http://www.flickr.com/photos/jimmiehomeschoolmom/2195158036/
suhkur, vürtsid, konservant, taimeõli, kaste või marinaad ja juur- või puuvili vastavalt retseptile. Kalapastad peenestatud kalast valmistatud ühtlane määritav mass, millele on lisatud sool, konservant ja vastavalt retseptile teised maitseained. Eesti suurimad kalatööstused on AS Maseko, M.V. Wool, OÜ Saare Fishexport ja AS Paljasaare Kalatööstus. Kasutatud materjalid: Soidla, Riina. (2017). Sissejuhatus erialasse. Konservid. Eelküpsetatud ja valmistoidud. Eesti Maaülikool. Tooraine Erinevates riikides on populaarsed väga erinevad kalakonservid. Kui Eestis ollakse väga suured heeringa- ja sprotisõbrad, süüakse mujal maailmas ka palju lõhekonserve, Ameerika Ühendriikides tohutult tuunikala ning Rootsis kala, mida paljud isegi puudutada ei taha. Riikides, kus on suur lõhepüük, on populaarsed lõhekonservid (Kanada, Alaska, Jaapan).
,,Innovatiivne", ,,uus", ,,multimeedia" ei jätnud puutumata ka teatrit. Teater läks eluga kaasa. Tulid uued lavastused ja vahetusid algul kolme, siis juba kahe aasta takka ja lõpuks igal suvel. Ülevaade lavastustest : 1979 ,,Haapsalu legend" Libreto Paul Kilgas, lavastaja Ilmar Tammur, muusika Gennadi Taniel, kunstnik Voldemar Peil Valge Daami osas Anne-Mari Vaas, hiljem Pille Talvar 1991 ,,Valge Daam" Mihkel Tiks, helilooja Urmas Sisask, lavastaja Neeme Kuningas, kunstnik Riina Vanhanen Valge Daami osas Monika Kasonen 1995 ,,Haapsalu legend" Libreto Paul Kilgas, lavastaja Mauri Kuosmanen, muusika Gennadi Taniel, kunstnik Riina Vanhanen Valge Daami osas Monika Kasonen 1998 ,,Taani prints ja Valge Daam" Idee Hardi Volmer, Ott Sandrak, libreto Villu Kangur, Ilmar Trull, lavastaja Hardi Volmer, muusika Roald Jürlau, kunstnik Omar Volmer Valge Daami osas Janne Beeren 8 2001 ,,Legend Haapsalu Valgest Daamist"
Tallinn 2009 Etendus toimus teisipäeval, 26. novembril, 2008 rahvusooperis Estonia. Muusikal kestis 3 tundi ja 15 minutit, algas kell 19.00 ning toimus eesti keeles ja kahes vaatluses. Osades: Eliza Doolittle, Covent Gardeni Lilleneiu- Janne Sevtsenko Henry Higgins, foneetikaprofessor- Raivo E. Tamm Kolonel Pickering, erusõjaväelane ja lingvist- Väino Puura Mr Higgins, Henry Higginsi ema- Riina Airenne Mrs Pearce, Professor Higginsi majapidajanna- Helgi Sallo Alfred Doolittle, Eliza isa- Madis Milling Harry, Doolittle semu- Aare Kodasmaa Jamie, Doolittle semu- Rostislav Gurjev Mrs Hopkins, Doolittle elukaaslane- Valentina Taluma Mrs Eynsford-Hill, vaestunud aadlikudaam- Kädi Kosenkranius
5 CD kogumik ,,Juhan Viiding": I plaat kopeerib 1975. aasta vinüülplaadile loetud luulet (,,Valik luuletusi. Eesti noort luulet"). II plaat 3. detsembril 1984 Juhan Viidingu luuleõhtust (,,3. 12. 1984"). III plaat 1989. aasta ,,Öötöö" materjal koos Tõnis Rätsepaga. IV plaat ,,Amor Trio" (Tõnis Rätsep, Lembit Ulfsak, Juhan Viiding). V plaat ,,Avatud laul" valik Eesti Raadio arhiivis säilinud Juhan Viidingu tekstid autoriesituses (koostanud Riina Viiding). Viidingu õepojad Indrek Tarand, Kaarel Tarand, Jaagup Kreem ja Juhan Kreem (klaveril Tõnis Rätsep ja Olav Ehala) on kuueteistkümnest tema luuletusest/laulust pannud kokku toreda kogumiku (laulavad muuseas nemad ise ja pole põhjust kohkuda, sest kõigil on väga meeldivad hääled). Kogumiku nimeks on ,,No tere, Juhan!" LUULENÄITED veereva elu ragin kõik ikka igavikku puutrepi tuttav nagin ma kohtan päkapikku männimetsas homme kell kolmveerand 12 ja meil on kena komme
Kullamaa Keskkool Erli Kaseväli ANNA HAAVA referaat kirjanduses Juhendaja: õpetaja Riina Leidsalu Kullamaa 2009 Anna Rosalie Espenstein, aastateni 1939 Haavakivvi, hiljem Haavakivi. Luuletaja ja tõlkija sündis Kodavere kihelkonnas, Pala vallas, Haavakivi veskitalus. Anna Haava viiendal eluaastal (1869) osteti Haavakivi talu päriseks, millele eelnes pingeline rahakogumine. Ema Sohvi oli aina esimesena igal pool tõttamas, kuid teenijatel oli üha enam põhjust kaevata tema nõudlikkuse üle.
5 CD kogumik ,,Juhan Viiding": I plaat kopeerib 1975. aasta vinüülplaadile loetud luulet (,,Valik luuletusi. Eesti noort luulet"). II plaat 3. detsembril 1984 Juhan Viidingu luuleõhtust (,,3. 12. 1984"). III plaat 1989. aasta ,,Öötöö" materjal koos Tõnis Rätsepaga. IV plaat ,,Amor Trio" (Tõnis Rätsep, Lembit Ulfsak, Juhan Viiding). V plaat ,,Avatud laul" valik Eesti Raadio arhiivis säilinud Juhan Viidingu tekstid autoriesituses (koostanud Riina Viiding). Viidingu õepojad Indrek Tarand, Kaarel Tarand, Jaagup Kreem ja Juhan Kreem (klaveril Tõnis Rätsep ja Olav Ehala) on kuueteistkümnest tema luuletusest/laulust pannud kokku toreda kogumiku (laulavad muuseas nemad ise ja pole põhjust kohkuda, sest kõigil on väga meeldivad hääled). Kogumiku nimeks on ,,No tere, Juhan!" 5 Luuletusi Kui lapsena televisioonis
inimest on raske lavastada, kuna meie loomus on ülerahvustunud. Siiski tegi Trass äraütlemata suurepärase töö. Ta kasutas mitmekordselt ära igasuguseid laval paiknenud elemente, näiteks keset tuba asetsenud suur laud oli vaheldumisi voodi ja laud. Tee, mis viis sadamasse, oli kohati Mardu voodi ning kõrge redel tundus olevat mingi Mardu peidupaik ning samal ajal ka katus, kuhu vares vahetevahel istuma lendas, et külainimesi jälgida. Näidendi kunstilise kujundamisega tegeles Riina Vanhanen, kes kasutas lihtsaid ja samas leidlikke nippe. Laval olid igasugused talurahvale sobilikud asjad: plekkämbrid ja krigisev aiavärav, sigade küna ja vanad pingid. Tekkis tunne, nagu tegevuse toimumine vanas külas oleks tõeline olnud ja publik ei istunud mitte Kuressaare linnateatris, vaid viibis kohapeal ja nägigi Abruka elanike toiminguid. Samuti oli Vanhaneni poolt hea leid see, et alguses oli terve
LIHULA GÜMNAASIUM 12. Klass Riina Kopti VÄLISMINISTEERIUM Referaat Aineõpetaja: Liina Vaimla Lihula 12.02.13 1. VÄLISMINISTER Välisministriks on Urmas Paet. Sündinud: 20.04.1974. Haridus: · 1996 Tartu Ülikool, politoloogia · 1996 Tartu Ülikool, magistriõpingud politoloogias Täiendharidus: · 1996 Oslo Ülikool, magistrikursus "Rahvusvahelised suhted" Erakondlik kuuluvus: Eesti reformierakond Teenistuskäik: · 2005 aprill välisminister · 2003 - 2005 kultuuriminister · 1999 - 2003 Tallinna Nõmme Linnaosa vanem · 1999 - 1999 Eesti Reformierakond, nõunik · 1998 - 1999 AS Postimees, uudistetoimetus, vanemtoimetaja ja poliitikaajakirjanik · 1994 - 1998 AS Postimees, uudistetoimetus, reporter · 1993 - 1994 Eesti Raadio, uudistetoimetus, toimetaja · 1991 - 1992 Eesti Raadio, välisinfo peatoimetus, toimetaja Urmas Paet on olnud vä...
kohale filmide "Sügisball" (2007) ja "Hullumeelsus" (1968) järel. 30. aprillil 2012 kuulutati "Kevade" Eesti sajandi filmiks. “Kevade” Osatäitjad ● Ervin Abel – papa Kiir ● Rein Aedma – Jaan Imelik ● Tõnu Alveus – Lesta ● Endel Ani – köster ehk Julk-Jüri ● Kalle Eomois – Jüri Kuslap ehk Tiugu ● Ita Ever – Arno ema ● Raul Haaristo – Vipper ● Riina Hein – Raja Teele ● Arnold Kasuk – kirikuõpetaja ● Kaljo Kiisk – Kristjan Lible ● Heikki Koort – Peterson ● Aare Laanemets – Joosep Toots ● Silvia Laidla – Köögi-Liisa ● Margus Lepa – Georg Adniel Kiir ● Arno Liiver – Arno Tali ● Ain Lutsepp – Tõnisson ● Leonhard Merzin – õpetaja Laur ● Aksel Orav – õpetaja Lauri hääl ● Heido Selmet – Visak
ARVESTUS T Küsimustele vastata kirjalikult. Salvetada faili kujul: Nimi.Perenimi_matrnumber_arvestus Saada emaili-le: [email protected] STUS TÖÖ a kirjalikult. atrnumber_arvestustöö.xlsx TTÜ TÖÖTAJATE KAHETASEMELINE VALIDEERIMINE Lehel TTÜ on ülikooli teaduskondade nimekiri ja tabel, kus igale tead kabinetinumbritega ja telefoninumbritega. Looge kahetasemeline valideerimine, kus kasutaja saab esimesena v vaid aktiivse teaduskonna töötajate vahel (Mis funktsiooni kasutate? kasutades tema kabinetinumber ja neljandasse samamoodi telefonin NB! Andke kõik õiged nimed ÜLESANDE TEINE OSA - ANDMETE IMPORTIMINE Variandinumbri arvutamiseks sisestage oma tudengikood töölehele M kõrvalt "Töötaja otsing". Otsige teie variandile vastavat õppetooli nim halva vormindusega. Kopeerige sealt tabelist välja vaid õppetooli töö Special->Values käsku, et saadud tulemused oleks tavalise vormindu vormindusega tabel kustutage. Tehke sama oma variandi...
Räpina Ühisgümnaasium Referaat Georg Friedrich Händel Koostaja: Catlin Ritsberg Juhendaja: Riina Tamm Räpina 2009 Sisukord 1 Elulugu... lk 3 Looming... lk 4 Loomingu perioodi... lk 6 Pildid... lk 7 Kasutatud kirjandus... lk 8 Elulugu 2 Händel sündis Saksamaal Halle linnas 23. veebruaril 1685. aastal. Tema isa oli tunnustatud õuekirurg. Muusikatunnid algasid Halle organisti Friedrich Wilhelm Zachow´
Korraldati turniire ka Euroopas, 1932 alistati näiteks Tsehhoslovakkia meeskond, keda peeti üheks parimaks maailmas. Eestlaste seas oli populaarne bumerangserv. Esimese Eesti võrkpallurina sai Nõukogude Liidu koondisesse Aino Huimerind. Tiimiga saavutati rohkesti võite nii Soomes kui Bukarestis ja Varssavis. Nõukogude perioodil jõuti mängida 81 kohtumist kokku. Võrkpalliga seotud Eesti kuulsamad võrkpallurid: Kristjan Kurik ,Argo Meresaar ,Mihkel Sepp Eesti kuulsamad treenerid: Riina Ernits , Pasi Rautio Eesti kuulsamad võistkonnad: Tallinn Selver/Audentes ,ESS/Falck Pärnu võrkpalliklubi, Sylvester ,Tartu Pere Leib/Cibus Rannavõrkpall Rannavõrkpall ehk rannavolle on sportlik pallimäng, kus kaks võistkonda võistlevad võrguga poolitatud väljakul. Võistlusmängu eesmärgiks on saata pall üle võrgu vastaspoole mängijate väljakule nii, et see maanduks vastase väljakupoolel, läheks vastasmängija puudutusest auti või vastasmängija eksiks reeglite vastu
Tallinna Teeninduskool Aruanne Õpilase nimi Jevnika Samofalova Õpperühm nr 011KM Juhendaja Riina Laht Tallinn 2010 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................2 1Sissejuhatus..................................................................................................................3 1.2Praktika ettevõtte iseloomustus ................................................................................3 2Lõpparuanne-analüüs..................................................................
M�lemale helistatakse ja lepitakse �lej�rgmisel p�eval kohtumine kokku. J�rgmisel p�eval polnud ka Gregorist midagi kuulda. Ja kui Ann tuli koju, teatas ema, et talle tuli politseist kutse tunnistust andma minna�ikka see Gregori asi. Ta otsustab minna Gregori juurde. L�hebki. Kuid vastu ei tule Gregor, vaid ilmselt tema kasuema. Ta saab teada, et Gregor pole kolm p�eva kodus olnud. Tema ema mainib, et varem k�is seal �ks tumeda peaga t�druk, kelle nimi oli Riina v�i Raina v�i midagi seesugust. Ann s�tib ennast minekuks politseisse. Politseis hakatakse igasuguseid k�simusi k�sima. Tuli v�lja, et Gregor oli Martenilt raha v�lja pressinud. Ja mitte v�he��le kahesaja tuhande! J�rgmisel p�eval �ritab Ann Reenaga �ra leppida ja nad lepivadki. �htupoole tuleb Gregor tema juurde. N��d l�ksid nad p�ris raksu�Gregor v�idab, et ta pole Martenilt nii palju v�lja pressinud, et Marten kulutas tegelikult oma ema
Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasium 8a. klass Verena Vaagen TITANIC Referaat Juhendaja: Riina Tralla Palamuse 2012 1 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................2 Ehitus.........................................................................................................3 Reis..........................................................................................................3 Õnnetus ja päästmine..................................
RÕNGU KESKKOOL Kati Kõiv VARJUTUSED Referaat 12.klass Juhendaja: Riina Murulaid Rõngu 2013 Sissejuhatus Tugevasti inimkultuuri arengut mõjutanud taevanähtuseks on kuu- ja päikesevarjutused. Igapäevaeluks ülimalt olulise päikese või täiskuu ootamatu kadumine tekitas hirmu ja sundis inimesi pöörduma järelepärimisega tähetarkade poole. Põhiliseks varjutajaks on Kuu, mille liikumine osutub märksa keerulisemaks, kui esialgu paistab
oska enam insuliini õigesti kasutada, areneb välja II tüüpi suhkrudiabeet ehk insuliinisõltumatu diabeet. Seda tüüpi diabeet esineb enamasti ülekaalulistel täiskasvanutel. I tüüpi suhkrudiabeet ehk insuliinsõltuv suhkrudiabeet tekib siis, kui pankreas ei tooda enam piisavalt insuliini. Teatud aja jooksul lõpetab pankreas insuliini tootmise täielikult. Sellisesse diabeeti haigestuvad enamasti lapsed, kuid vahel ka kuni 40- aastased täiskasvanud.1 1 Riina Shor, "Teie laps ja suhkrudiabeet", ISBN, 2005 4 2. Haiguse olemus Diabeet ehk suhkurtõbi on krooniline haigus, millele oniseloomulik vere suhkrusisalduse pikaajaline püsimine normist kõrgemal tasemel ning häired süsivesiku-, rasva- ja valguainevahetuses. Diabeedi tekke põhjus on kõhunäärme rakkude poolt toodetava, eluks hädavajaliku hormooni insuliini eritumise häired
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
