Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Hom...
Nad usukused, et vanad suguvõsad põgenesid Lesbosele ja sinna ümbrusesse ja sinna tungisid aioonia murret kõnelevad Agamemnoni järglased. Samas pole ühtegi ajaloolist leiumaterjali doorialaste kui kreekasisese rännaku kohta. Tume ajajärk Al 11. saj oli Kreeka palju vaesem. Seal ajal ei olnud enam kirjakasutust. Leiumaterjal sellest ajast on väga vaene, isegi hauapanused on tagasihoidlikud. Ausustus oli hõre, mis näitab, et riiklus puudus. Võisid olla pealikud, kuna leitud on üks silmapaistev pealikuhoone. Suur katusealune, kasutatud lühikest aega ja seal oli naise ja mehe matus. Ülejäänud hooned olid tagasihoidlikumad. Positiivsest poolest oli raua kasutuse levik ja geomeetriline keraamika. Leidude koha pealt leitakse potikilde kõige rohkem. Sidemed muu maailmaga olid suht tagasihoidlikud Uus areng tuli 8.saj alates Arhailine ajajärk
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Hom...
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 – 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu – purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Hom...
organismi analoogina. Orgaaniline teooria peab riigi tekkimise põhjuseks võitlust võimu pärast. Loomuliku valiku tulemusena jäävad selles võitluses ellu tugevamad. 2) Vägivalla teooria seisneb selles, et inimühiskond on juba sündides jagunenud erinevateks hõimudeks ja rassideks. Nende omavahelistest kokkupõrgetest ja võitlustest sünnib riiklus. 3) Teokraatliku teooria järgi lõi jumal maailma ja selle korralduse, kaasa arvatud riigi. 4) Marksistliku teooria järgi on riigivõimu tekkimise põhjuseks ühiskonna lõhenemine sotsiaalseteks klassideks. Selleks, et majanduslikult valitsev klass võiks säilitada ja kindlustada oma eeliseid ülejäänud ühiskonna ees, vajab ta institutsiooni, mis kaitseks olemasolevat olukorda. Niisuguseks institutsiooniks sai riik ja avalik võim.
Kokkuvõtteks vb öelda freskodega kaunistatud seinad rõhutab lossi rituaalset funktsiooni, võis olla riigi keskne pühamu, tõsiasi et lossist eraldiseisvaid templeid ei ole. Teine oluline joon oli et lossid olid kindlustamata ja ka linnad olid kindlustamata ja ka sõjakate steenide ja relvastuse kujutamine oli minimaale. Sõjalise võimsuse ja vägivalla demonstreerimine oli tagaplaanil. Sõjaline saktsioon avalik, riikluse kooshoidmisel mängis vähest rolli. Losside tugev ritualiseeritud, riiklus sanktsioneeritud religioosselt või rituaalselt. Losside kolmas aspekt on leitud küllalt palju lineaarkirja A tahvleid, uutest lossidest. Näitab et lossid olid olulised majanduskeskused, mis peavad majandustegevuse kohta arvet ja laoruumid, tõenäoline et kogus suurtes kogustes andamit, mis salvestati magasinidesse. Mida me ei tea on see kui suurelt alalt seda andamit koguti.Veel ei teata on see kuidas losse valitseti, enamasti arvatakse et kuningas oli , aga
Jaan Tõnisson ütles esimesena välja, et Sa vägede sissetungioht on suur, Ve-st abi ei ole ning tuleb leida eestlaste säilimiseks alternatiiv 25.08 koosolekul. Pärast op-i Albioni kogusid omariikluse ideed jõudu. Võeti vastu otsus Eesti Asutava Kogu loomise kohta. Kõige vägevama tõuke omariikluse mõtte arenguks andis enamlaste riigipööre. Koosolek tuli kokku 28.11 (15.11) olulised ajaloolised otsused võeti kokku umbes 25 minutiga. Pm oli riiklus loodud. 33 15.10.2008 Saksa okupatsioon Eestis Enamlaste 1917.a rahupropaganda nõudmine sõda otsekohe lõpetada. "Rahudekreet". Keskriigid tundsid 1917. aasta lõpus end väga kurnatuna ja haarasid ettepanekust kinni. Algasid rahukõnelused. 15.12.1917 kirjutati alla vaherahu, idarindel sõda pm lõpetati.
Venemaa ja Preisimaa vastasid Poola revolutsioonile uue jagamisega, millega Poola kaotas veel poole oma territooriumist ja rahvaarvust. 1795. aastal toimus kolmas ja lõplik jagamine, milles Venemaa ja Preisimaa kõrval osales taas ka Austria. Ühtekokku läks Venemaale 63% Poola territooriumist ja 48% rahvastikust, Preisimaale 19% territooriumist ja 20% rahvastikust ning Austriale 18% territooriumist ning 32% rahvastikust. Poola riiklus lakkas olemast enam kui sajandiks. Põhjasõja käigus Venemaale langenud Eesti ja Põhja-Läti aladele lisandus Poola esimesel jagamisel 1772 Latgale (Ida-Läti). 1795. aastal liideti Venemaaga viimase Läti osana Kuramaa ning Leedu. Seega oli varauusaja lõpuks kogu Baltikum Vene impeeriumi koosseisus. 12. VENEMAA Vene alade ühendamise lõpuleviimine Moskva ülemvõimu alla 16. sajandi alguseks leidis ideoloogilise
koolkondade käsitus õigusest ning riigist (olulisim esindaja von Savigny ). Nende käsitustes 29 ei ole õigus staatiline nähtus, nagu loomuõiguses (loomuõigus on igavene ja universaalne), vaid on seotud rahvaste ajaloolise arengu iseärasustega. See tähendab: õiguse eesmärk on inimese (indiviidi) vabaduse kindlustamine > vabaduse kindlustamine on võimalik vaid indiviidide ühinemisel riigiks > riigis realiseerub vabadus (st: riiklus ongi realiseeritud loomuõigus). Pole erilist loomuõigust, on vaid riigi kehtestatud positiivne õigus (Fichte). Tõeliselt vooruslik on vaid tegutsemine üldistes huvides, mida tagab riik (lahustunud indiviidide ühendus). Õigus on riigi, mitte rahva tahe ja tuleb uurida kuidas ja miks riik loob õigust. Riik on üldistes huvides totaalne kõlblus, ühendades moraali kui ka õigust (Hegel). P.5. Sotsioloogilised teooriad
Orgaaniline teooria nägi riigi tekkimise põhjusena neidsamu jõude, mis kutsuvad esile loodusnähtusi ja käsitleb riiki bioloogilise organismi analoogina. Orgaaniline teooria peab riigi tekkimise põhjuseks võitlust võimu pärast. Loomuliku valiku tulemusena jäävad selles võitluses ellu tugevamad. Vägivalla teooria seisneb selles, et inimühiskond on juba sündides jagunenud erinevateks hõimudeks ja rassideks. Nende omavahelistest kokkupõrgetest ja võitlustest sünnib riiklus. Teokraatliku teooria järgi lõi jumal maailma ja selle korralduse, kaasa arvatud riigi. Marksistliku teooria järgi on riigivõimu tekkimise põhjuseks ühiskonna lõhenemine sotsiaalseteks klassideks.4 Võimuteooria väidab, et tänu ühe inimgrupi võimule luuakse poliitiline ühendus, riik ei saa tekkida teisiti, kui võimu haaramise teel, riik on vastandlike klassivastuolude produkt. 5 ÕIGUSE DEFINITSIOON 3 Narits, R.(2007). Õiguse entsüklopeedia. Tallinn, lk 177. 4
läks sõtta jalgsi, laeval või ratsa. Sama- nud arenenud riiklust, kuid nende sõ- moodi sõditi kõikjal maailmas, kuid jakultuur ületas eestlaste oma. EESTI SÕJAAJALUGU Slaavi aladega võrreldes on oluline, et osavad eestlased hirmu rüüsteretkede- Skandinaavia ja Bütsantsi mõjul are- ga. Eestlaste retked kuuluvad Lääneme- nes Venemaal kiiresti riiklus. Soomlas- re viikingiaja epopöasse. te arengutase sarnanes eestlaste omaga, Muistse Eesti sõjaajaloo tähtsaim pe- kuid Soome sattus õige pea Rootsi riigi riood on muistne vabadusvõitlus võimu alla. 13. sajandi alguses. Saksamaalt lähtunud
Kodusõja puhkemine muutus järjest tõenäolisemaks. Vene enamlased olid Marxi õpetusest üle võtnud tõekspidamise, mille kohaselt igasugune riik on alati instrument, mille abil valitsevad riigid suruvad oma tahtmist peale alamklassidele, enamlaste eesmärgiks oli teostada sots maailmarevol, kõik inimesed pidid olema võrdsed, klassivahed kaovad tulevikus ära. Tulevikus polnud tarvis ka riiki kui instrumenti, vaid oli tarvis luua uut tüüpi riiklus, mis väljenduks kogu rahva võimus. Kogu süsteem oli valitav. Teoorias käis asi nii, et kohapeal rahvas tajus vajadust muudatuste järele, suutis alt ülespoole nõukogusid täitma oma tahet ja kontrollis nõukogude tegevust. Kõik on ilus, praktiliselt ei toiminud. Tegelikkuses võinuks teooria saada reaalsuseks pärast sotsialistliku maailmarevol toimumist ja sots ühiskonna loomist. Paraku piirdus enamlaste võimuletulek vaid Vm-ga. Enamlased ise toonitasid, et I etapis pärast
) Riikluse tekkides ja arenedes jäi üks osa tavanorme kehtima senisel traditsioonilisel kujul (nn kirjutamata õigus, ius non scriptum). Selle osa kohta öeldakse selle maa tava. Teine osa aga pani aluse kirjutatud õigusele (ius scriptum) ehk kehtestatud õigusele. Tavanormide seast on selekteerunud ka teatud püsikogum, mida tänapäeval tuntakse rahvusvaheliselt üldtunnustatud tavadena (nt saadikupuutumatus ehk immuniteet), kuid riiklus tekitas ka uusi spetsiifilisi tavasid (nt parlamentaarsed tavad). 153 Kõlblus- ehk moraalinormid on stabiilsed kõlbluspõhimõtted, mis on vastavas aegruumis inimeste käitumise pidevalt toimivaks süvamotivatsiooniks. Kriteeriumid, mille alusel hinnatakse inimkäitumist hea ja kurja skaalal. Kõlblusnorm on alati käitumise kohustus, millel pole alternatiivi. Kõlblusnormid toimivad kas kogu ühiskonnas või mingi sootsiumi piires. Samas on
Näiteks kui teatud piirkonnas enam küttimisega ja korilusega ei tegeletud, vaid hakati viljelusmajandust arendama, siis tekkisid varased tsivilisatsioonid. Inimühiskonnad, kus tegeleti põlluharimisega ja karjakasvatusega, olid nüüd tsivilisatsioonid. Esimesed tsivilisatsioonid tekkisid varapronksiajal. See oli see aeg, mil hakati kasutama metalli. Kõikides tsivilisatsioonides esines varanduslik ebaühtlus. Kõikides tsivilisatsioonides oli tekkinud riiklus. See tähendab seda, et teatud piirkonnas valitseb ühiskonda rikkam ülemkiht või osa sellest. Valitsemine sai teostuda seaduste ja madalamate ametnike abil. Väga paljudes tsivilisatsioonides kasutati kirja. Kirja kasutamine võimaldas teostada riiklikku korraldust, sest seda kasutati majandamist ja riikliku korraldust käsitle- vate ülestähenduste tegemiseks. Kuid kiri võimaldas ka vaimse tegevuse loomiseks. Näiteks pandi kirja erinevaid pärimusi, uskumusi ja ajaloosündmusi
Näiteks kui teatud piirkonnas enam küttimisega ja korilusega ei tegeletud, vaid hakati viljelusmajandust arendama, siis tekkisid varased tsivilisatsioonid. Inimühiskonnad, kus tegeleti põlluharimisega ja karjakasvatusega, olid nüüd tsivilisatsioonid. Esimesed tsivilisatsioonid tekkisid varapronksiajal. See oli see aeg, mil hakati kasutama metalli. Kõikides tsivilisatsioonides esines varanduslik ebaühtlus. Kõikides tsivilisatsioonides oli tekkinud riiklus. See tähendab seda, et teatud piirkonnas valitseb ühiskonda rikkam ülemkiht või osa sellest. Valitsemine sai teostuda seaduste ja madalamate ametnike abil. Väga paljudes tsivilisatsioonides kasutati kirja. Kirja kasutamine võimaldas teostada riiklikku korraldust, sest seda kasutati majandamist ja riikliku korraldust käsitle- vate ülestähenduste tegemiseks. Kuid kiri võimaldas ka vaimse tegevuse loomiseks. Näiteks pandi kirja erinevaid pärimusi, uskumusi ja ajaloosündmusi
Näiteks kui teatud piirkonnas enam küttimisega ja korilusega ei tegeletud, vaid hakati viljelusmajandust arendama, siis tekkisid varased tsivilisatsioonid. Inimühiskonnad, kus tegeleti põlluharimisega ja karjakasvatusega, olid nüüd tsivilisatsioonid. Esimesed tsivilisatsioonid tekkisid varapronksiajal. See oli see aeg, mil hakati kasutama metalli. Kõikides tsivilisatsioonides esines varanduslik ebaühtlus. Kõikides tsivilisatsioonides oli tekkinud riiklus. See tähendab seda, et teatud piirkonnas valitseb ühiskonda rikkam ülemkiht või osa sellest. Valitsemine sai teostuda seaduste ja madalamate ametnike abil. Väga paljudes tsivilisatsioonides kasutati kirja. Kirja kasutamine võimaldas teostada riiklikku korraldust, sest seda kasutati majandamist ja riikliku korraldust käsitle- vate ülestähenduste tegemiseks. Kuid kiri võimaldas ka vaimse tegevuse loomiseks. Näiteks pandi kirja erinevaid pärimusi, uskumusi ja ajaloosündmusi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
