tootmises. Kiire info avastuste-leiutiste hankimine ja töötlemine. rakendamine. Kapitalism on majandussüsteem, kus tootmisressursid on eraomanduses ning majanduslik tasakaal kujuneb turu, s.o nõudluse ja pakkumise tasakaalu tulemusena. 2. TSIVILISATSIOONID Tsivilisatsioon on suhteliselt kõrgelt arenenud ühiskond, kus tuntakse kirja, on kujunenud riiklus, arenenud religioon ja viljeldakse kõrgetasemelist kunsti ja kirjandust. Tsivilisatsioon on kõige suurem kultuurilis-eneseteadvuslik jaotus inimkonna sees. 3. DEMOKRAATIA Demokraatia on rahva valitsemine rahva poolt ja rahva heaks, mille puhul on täidetud 3 põhinõuet: konkurents, hääleõigus, kodanikuõigused. Miinimumnõue-vabad, konkureerivate kandidaatidega valimised. Demokraatia eeldused: • üldine kirjaoskus ja kohustuslik kooliharidus
Vanaidamaad Tänapäeva teaduse orient. Ida on kreeka k. oriens Teadus - orientaristika: kultuur, haridus, teadus. Territoriaalselt ja ajalooliselt 1. Mesopotaamia ja Egiptus 2. Vahemere rannik ja ees-aasia alad Egiptusest põhjapoole, Väike-Aasia poolsaar, selle ümbruskond Iraanini. Foiniikia, Süüria, Armeenia. 3. Kaugemad idamaad Pärsia(Iraan), Vana-Hiina, Vana-India Mesopotaamia Esimeste riikide teke Mesopotaamias: Sumerid ja sumerite riigid. Mesopotaamiat on loetud inimsoo hälliks on leitud vanimad luud, arvatakse et sa kujunes välja homo sapiens u 40 000 a tagasi. Algselt oli eluks kõlbmatu. Nimetus tähendab "jõgede vaheline ala". Tigris ja Eufrat. Mõlemad suubuvad Pärisa lahte. Jagunes põhja- ja lõunaalaks. Jõgede ümbruses oli elu. Põlluharimiseks oli kunstlik niisutus. Lõunas jõgede suudmeala on niiske dzungel, kus oleks vaja teha kuivendust. Inimasutuse jäljed 7000 a eKr. Tegeletud on maaprandustöödega. 5000...
· Keskkond · Siseturvalisus: eesmärk 3 5) Piirkondade terviklik ja tasakaalustatud · Maaelu, regionaal- ja infrastruktuuri areng arendamise poliitika: eesmärgid 1 ja 2 6) Suurem haldusvõimekus · Kodanikuühiskond ja riiklus (Rahandusministeerium) Millest koosneb riigieelarve? ,,Riigieelarve koosneb ükshaaval üles loetd riigi tuludest, kuludest ja finantseerimistehingutest. Nii sisaldab riigieelarve kõiki riigile väljastpoolt Eestit laekuvaid tulusid ehk välisvahendeid ja vastavast rahast tehtavaid kulutusi (näiteks Euroopa Liidu toetsed), riigi poolt kogutavaid makse ja mittemaksulisi tulusid (näiteks aktsiise, riigivara müügi tulud jms.) Samuti kajastab eelarve riigi poolt võetud laene ja
tõsist vastupanu. Alles 24. novembriks suruti sakslased Sõrve poolsaarele, kust nad lõpuks evakueerusid. Eestis algas 47 aastat kestnud Nõukogude okupatsioon. VII Tsivilisatsioonid väljaspool Euroopat 1. Tsivilisatsioonide tunnused, tekkimise eeldused ja põhjused. Tunnused: • kõrgetasemeline põllumajandus ja käsitöö • hästi korraldatud ühiskond • arenenud kultuuritase (kirjandus, teadus, usulised tõekspidamised • varanduslik ebavõrdsus • riiklus (valitsejad/riigiaparaat) • kiri • oskus töödelda metalle (pronks u 3300 eKr, raud u 1500 eKr). Tekkimise eeldused: • on olemas rahvas • anastavalt majanduselt (küttimine, kalapüük, korilus) on üle mindud viljelevale • asustus muutus paikseks. Põhjused: • elanikkond allus ülemkihile vabatahtlikult, loobudes oma vabadustest ja õigustest, et teha koostööd
See sundis baltisakslasi vaatama teise pilguga oma võimalikule karjäärile. Vaatamata teenistusest tagasitõmbumise protsessi kiirenemisele, jäi baltisakslaste osatähtsus impeeriumi võimustruktuurides ja sõjaväes ikkagi tähtsaks. Rahvuslikud liikumised Venemaal Vanade rahvaste rahvusliku liikumise juures on tähtis, et nad omasid eliiti (aadel), olemas arenenud kirjakultuur, riikluse traditsioon, püüd taastada kunagine riiklus. Vanad rahvused olid pidevalt konfliktis vene riiklusega. Rahvusliku liikumise peamiseks eestvedajaks oli eelkõige aadel, kes püüdis integreerida seda konkreetset rahvust ühtsemaks natsiooniks. Etnilise rahvuse protsess polnud lihtne, sest ületada tuli mitmeid raskusi aadli ja talupoegade vahelised konfliktid näiteks. Vene impeeriumis esindasid seda rahvast eelkõige poolakad. Poola rahvuslik liikumine oli Vene keskvõimu jaoks üheks kõige ähvardavamaks ohuks
võimud sattusid tõsistesse raskustesse, siis selle normaliseerimiseks pöördusid sakslased Eesti rahvuslike jõudude poole ja andsid loa Ajutise valitsuse kokkukutsumiseks. 11.novembril 1918 toimus Ajutise Valitsuse legaalne koosolek. Samal õhtul alustas tegevust Eesti Vabariigi relvastatud kaitsestruktuur Eesti Kaitseliit. Lõplikult läks võim eestlaste kätte 21.novembril, vastavalt Riias sõlmitud Eesti-Saksa kokkuleppele. Kokku astus ka Maanõukogu. Nüüdsest hakkas Eesti riiklus toimima tegelikult. 1.4 Vabadussõda 1.4.1 Sõja algus Väikeriike hakkas ohustama Venemaa, sest seal võimutsevad enamlased püüdsid iga hinna eest vallandada kommunistlikku maailmarevolutsiooni ning taastada endise Vene impeeriumi vägevust. 28. novembril 1918 aastal ründas Punaarmee Narvat ja sundis Eesti Rahvaväe väikesearvulised üksused taanduma. Suures arvulises ülekaalus ja parema tehnikaga punased
Orgaaniline teooria – lähtub seisukohast, et riik on kui bioloogiline organism, kus loomuliku valiku tulemusena jäävad võitluses ellu tugevamad. Riik tekkib võimu võitluse pärast. Vägivallateooria – lähtub seisukohast, et inimühiskond on sündides jagunenud erinevateks hõimudeks ja rassideks, ning nenda omavaheliste kokkupõrgete ja võitluse tulemusena sünnib riiklus – võimu nimel vaja võidelda. Teokratlik teooria – lähtub seisukohast, et jumal lõi maailma ja riigid. Marksistlik teooria – lähtub seisukohast, et riigivõimu tekkimiseks on vaja sotsiaalseteks klassideks lõhenemine. Ning selleks et majanduslikult valitsev klass säilitaks oma võimu on vaja luua intsitutsioon, mis kaitseks olemasolevat olukorda. Riigivõim – võimu korraldamise viis väljendub riigivormis, mis hõmab nii
hõimuks. Esimest 12 hõimu peeti paremaks kui teist 12 (Og´uzname) OGUUSIDE MIGRATSIOON – alates Uiguride riigi kokkuvarisemisest algab og-de migr läände. Uiguurid 744 – 840 elasid Mongoolia aladel. 10 saj alguses jagunevad og-d 2: Suurem osa Musta mere põhjakallast pidi euroopasse – assimilieerusid Väiksem osa jäi araali mere idarannikule rajasid 10 saj alguses oma riigi. Eksisteeris kuni seldžukkide riigi tekkimiseni 11 saj II veerandil. OGUUSIDE RIIKLUS Eksiteeris ca 100 aastat. Oguusid olid karjakasvatajad. Nende riigi pealinn oli Yengikurt, valitseja kandis jagbu tiitlit. Oli rahvaesindus (kenges,). Iga hõimu peaks oli bey, kelle ülesanne oli õigusmõistmine, seaduste kehtivuse tagamine. Elasid stepikoodeksi järgi. Kõige kõrgem stepikoodeksi tõlgendaja oli jagbu. Seldžukkide impeeriumi tekkimine 980ndate aastate keskel sattus kõnõki hõimu juht Selc,uk jagbuga vastuollu. Liikus
Puudus oli kõigest: toiduainetest, rõivastest, küttest. Kaupluste uste taga looklesid pikad järjekorrad. Selles olukorras kehtestati talongid, kuid nendest ei olnud abi. Hinnad tõusid kiiresti. 1992. 1993. aastaks majanduse olukord stabiliseerus. 1990. aastal valiti uus iseseisvusmeelne Eesti NSV Ülemnõukogu. 3. märtsil 1991 välisvaatlejate osalusel peetud referendumil hääletas 77,8% osalenuist Eesti iseseisvuse poolt. Eesti riiklus taastati aastatel 1991 1992 õigusliku järjepidevuse alusel. Sellele tuginevad Eesti rahvusvaheline staatus, kodakontsuspoliitika ja omandisuhted. 20. augusti 1991 hiliõhtul võttis Eesti Vabariigi Ülemnõukogu vastu ,,Otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest". Otsustati taotleda Eesti Vabariigi diplomaatiliste suhete taastamist, moodustada põhiseaduse väljatöötamiseks Põhiseaduslik Assamblee ja viia 1992. aastal läbi parlamendivalimised.
vabariik Usuline alus: ilmalik riik vs riigikirikuga riik vs teokraatlik riik vs kirikuriik Geograafiline jaotus: unitaarriik e üksikriik, föderatsioon e liitriik ja konföderatsioon e riikide liit Unitaarriik ehk üksikriik - riik kui tervik -> maakonnad -> linnad ja vallad nt Eesti Föderatsioon ehk liitriik nt USA, Kanda Riiklus - inimeste poliitiline enesekorraldus riigi vormis Riigi funktsioonid Riigil on funktsioone kokku viis. Esiteks on riigis omavahel seotud võimuinstitutsioonide hulk, mille eesmärgiks on avaliku korra loomine kindlal territooriumil. Sealjuures puudutab teine oluline funktsioon riigiaparaati, mille ülesanne on langetada kollektiivselt erinevaid otsuseid nii, et rahvas neid ka täidaks. Kolmas funktsioon on riigi suveräänsus ehk sõltumatus sellisel moel, et säilivad rahvusvahelised suhted
Kuna nii kreeklased kui ka roomlased tegid maale tahvlitele, ei ole neid eriti säilinud. Teaduses jätkasid roomlased kreeklaste töid, muutes erinevate filosoofide töid üheks, luues tervikliku maailmapildi. Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kultuurid olid nii sarnased, et on raske leida erinevusi. Mõlematel oli palju jumalaid, teadus kõrgelt arenenud ning kirjandus kõrgelt levinud. Võib kindlalt väita, et Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kultuurid on väga ühesugused. 2.Kuidas kajastuvad Rooma riiklus, elulaad ja mõtteviis rooma kultuuris? Augustuse võimuletulekuga alanud pikk rahuperiood lõi kultuuri arenguks soodsa pinnase. Olulist rolli mängis ka keisri enda sügav huvi kultuuri, kunsti, arhitektuuri ning kirjasõna edenemise vastu. Augustuse meelest oli aga kunsti ja kirjanduse peamine ülesanne Rooma võimsuse ülistamine. Ta uskus, et on pannud aluse kestvale õnneajastule, ning soovis et see jäädvustuks ka kultuuris
Kuna nii kreeklased kui ka roomlased tegid maale tahvlitele, ei ole neid eriti säilinud. Teaduses jätkasid roomlased kreeklaste töid, muutes erinevate filosoofide töid üheks, luues tervikliku maailmapildi. Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kultuurid olid nii sarnased, et on raske leida erinevusi. Mõlematel oli palju jumalaid, teadus kõrgelt arenenud ning kirjandus kõrgelt levinud. Võib kindlalt väita, et Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kultuurid on väga ühesugused. 2.Kuidas kajastuvad Rooma riiklus, elulaad ja mõtteviis rooma kultuuris? Augustuse võimuletulekuga alanud pikk rahuperiood lõi kultuuri arenguks soodsa pinnase. Olulist rolli mängis ka keisri enda sügav huvi kultuuri, kunsti, arhitektuuri ning kirjasõna edenemise vastu. Augustuse meelest oli aga kunsti ja kirjanduse peamine ülesanne Rooma võimsuse ülistamine. Ta uskus, et on pannud aluse kestvale õnneajastule, ning soovis et see jäädvustuks ka kultuuris
metallikasutuse algusega. 2) Oli kujunenud ühiskondlik tööjaotus. Ühiskonna tööviljakus oli tõusnud sellisele tasemele, et kõik ühiskonnaliikmed ei pidanud enam tegelema otseselt toidu hankimisega. Põlluharijate ja karjakasvatajate kõrval olid kujunenud elukutselised käsitöölised, kirjatarkuse tundjad, preestrid jne. 3) Ühiskond jagunes selgelt erinevateks varanduslikeks klassideks, kusjuures rikas ülemkiht etendas ühiskonnas juhtivat rolli. 4) Oli kujunenud riiklus. See tähendab, et rikkam ülemkiht või osa sellest oli muutunud sisuliselt elukutseliseks valitsevaks klassiks kõrgemaks ametnikkonnaks , mis madalamate ametnike abil ja seadustele toetudes juhtis ja kontrollis ühiskonna tegevust antud territooriumil. 5) Ühiskond oli arenenud sedavõrd keeruliseks ja mitmepalgeliseks, et selle korraldamine nõudis olulisema informatsiooni ülesmärkimist. See tõi kaasa kirja kujunemise. Kirja kasutati
See oli eestlaste muistse vabadusvõitluse üks suuremaid kaotusi. Pilet nr.9 Põhjasõda (põhjused, osalejad riigid, tähtsamad lahingud, sõja tulemused) Eesti muinasmaakonnad haldusjaotusest ja riiklusest Teatud piirkonna külad moodustasid kihelkonnad (u.45). Oli alanud nende liitmine maakondadeks. Säilisid mõned üksikud isesesivad kihelkonnad: Alempois, Nurmekund, Mõhu, Valga, Jogentagana. Muinasaja lõpul oli näha püüdlusi maakondade ühendamiseks RIIKLUS ALGED Vanemate iga-aastased kogunemised. Eestalsed nimetasid end maakondade järgi. Pilet nr.10 Mõis ja talu varauusajal Linnuste tüübid muinaseestlastel Vanimad teadaolevad kaitserajatised Eestis on olnud asulalinnused, kindlustatud asulaid ümbritsevad vallid. Seesuguste kindlustatud asulate rajamine algas I aastatuhandel e.Kr. Vallid tehti mullast, palkidest või kividest. Valdav osa muistsete eestlaste linnuseid tekkis hoopis hiljem, enamasti meie ajaarvamise 9. 10. sajandil
Varajaste tsivilisatsioonide peamised tunnused: 1. Kõik varased tsivilisatsioonid tekkisid pärast seda, kui antud piirkonnas oli juba üle mindud küttimiselt ja koriluselt viljelusmajandusele. Enamasti langes tsivilisatsioonide algus varasesse pronksiaega, niisiis kerkisid nad esile ulatuslikuma metallikasutuse algusega umbes ühel ajal. 2. Kõiki tsivilisatsioone iseloomustas ühiskonna selge varanduslik kihistumine. 3. Neis kõigis oli kujunenud riiklus ehk rikkam ülemkiht või osa sellest oli saanud sisuliselt elukutseliseks valitsevaks klassiks, mis juhtis ja kontrollis madalamate ametnike abil ja seadustele toetudes enam-vähem kogu ühiskonna tegevust teatud territooriumil. 4. Peaaegu kõigis tsivilisatsioonides oli tarvitusel kiri. Riiklik korraldus saigi võimalikuks just tänu kirja kasutuselevõtule. 5. Kirjaga kaasnes kõrgkultuur arenenud usulised tõekspidamised, kirjandus ja teadus.
a. Kaasaegsetes riikides saavad valida vaid need, kes maksavad makse. b. Riik hakkas valimisõiguslikelt kümnist nõudma c. Maksu maksjad hakkasid nõudma otsustusõigust maksuraha üle d. Otsene seos puudub 11. Marshalli kodanikuõiguste tasandite hulka kuuluvad: a. poliitiline, b. liberaalne, c. sotsiaalne, d. ökoloogiline, e. karismaatiline. 12. Kodakondsust iseloomustavad järgmised tunnused: a. rahvus b. liikmesus c. õigused ja kohustused d. riiklus 13. Millised järgnevatest nähtustest on toonud kaasa olulisi väljakutseid modernsele rahvusriigile? a. üldine valimisõigus b. demokraatia c. populism d. üleilmastumine 14. Kuidas nimetatakse isikut, kes elab pikaajaliselt riigis, mille kodanik ta ametlikult pole? a. mitmikkodanik b. Alien c. Denizen d. Pagulane 15. Põhiõigusteks nimetatakse a. kõiki inimõigusi b. kõige elementaarsemaid inimõigustest, nt õigus elule, inimväärsele kohtlemisele, usutunnistusele c
tule võtmiseks, anda kaalutlejatele usaldusväärset nõu. see kõik riigi valitseja peab teenima nende tulu, kes kaitse alla on on kasulik saajale olenemata andja koormast. (ei vähemaks jää usaldatud, mitte nende, kellel on usaldatud. valgust tal) miski pole kiiduväärsem suurele mehele kui leplikkus ja ühtekuuluvus: hõimuline, keeleline ja rahvuslik, veel tihedam on halastus. riiklus, veel kindlam on sugulastevaheline, siis abielu ja siis ka kõige soodsamates oludes tuleb sõprade nõuannetele teotuda lapsed. järgnevad samad sidemed=riiklus võimalikult palju kuid ükski liit pole parem, kui ühendus tublide meeste vahel, kerge on patustada, kuna me peame end sellisteks, kes kiitust keda lähendab üksteisele kommete sarnasus.->sõprus värivad põhjendatult.
Kodusõda ikonolistide ja ikonoduutide vahel. Kujutav kunst: mosaiik, hagia Sophia katedraal, tehti ka freskosid. Rõhutati ehituse sisemust. Kuldne taust maalil. Ikoonmaal- puu plaadile maalitud püha pilt 9 saj levis. Kunstkäsitöö tõi suuremat kuulsust Bütsantsisle. Kallihinnalised matejralid olid kuld, hõbe, email. Euroopas hinnati Bütsantsi riiet- kuldniitidega. Konstantinoopol kui Euroopa olulisem haridukeskus. Mõju slaavi maadele: õigeusk ja riiklus elemendid, slaavi tähestik(kreeka misjonärid Kyrillos ja methodis). Kiriklik kunst - üks ikon sattus Venemaale ja avaldas suurt mõju sealsele maalikunstile (A.Rubljov). Bütsantsi õpetlased kandsid edasi antiikkreeka kirjandust ja filosoofia traditsioone. Õpetati grammatikat, retoorikat, õigusteadust ja filosoofiat. Koolide püsimise tõttu ei olnudki Bütsantsis kunagi selist kultuuri langust nagu Lääne-Euroopas oli. Talupojad olid küll
8. Selgemate hierarhiate ja valitsemise teke; pealikud 9. Religiooni teke Ajalugu Page 1 Vana-Egiptus 7. september 2009. a. 14:33 Vana-Egiptuse tsivilisatsioon kujunes välja 4. ja 3. aastatuhende vahetusel. · Peamine elatusala - põlluharimine (Niiluse korrapärased üleujutused). · Kirja kasutuselevõtt - hieroglüüfid · Metallide kasutuselevõtt - algselt vask, hiljem ka raud · U 3000 aastat eKr tekib riiklus (Menes ühendas) · Sotsiaalne kihistumine - valitsejad ja töölised Ajalugu Page 2 Usk ja kultuur 9. september 2009. a. 10:48 4. ja 3. aastatuhande vahetusel võeti kasutusele hieroglüüfkiri. Umbes 1000 tähemärki. 1% kirjaoskuslik. Õpiti templikoolides (preestrid õpetasid). Õpetati eelkõige ülikuid, kirjaoskuslikud tõusid kohe uude seisusse. Kirjutati papüürusele sulega/pintsliga
vahetul ja võrdväärsel suhtlemisel teiste riikidega. 3. Riigi vormid Aristotelese järgi jagunevad riigi vormid: demokraatia; aristokraatia (valitseb väike hulk kõikide huvides või väikesearvuline vähemus ainult oma huvides). Monarhias valitseb monarh kõigi hüvanguks, türann ainult enda. Parimaks riigivormiks peab Aris aristokraatiat, kus parimad valitsevad kõigi huvides. Aristokraatia on parimate ülemvõim. Selle erivorm on ohlokraatia ehk halbade ülemvõim. Kaasaegne riiklus on orienteeritud demokraatiale. Status mixtus – sega riigivorm demokraatiast ja aristokraatiast. Ehk rahvas valib parlamendi (demokraatia), parlament võtab vastu seadusi (oligarhia), valitsust juhib valitsusejuht (peaminister). Kõrgemad esindusorganid on kaasajal riigivõimu suveräänsuse kandjad. Kui nad teostavad kõrgemat seadusandlikku võimu kõrvuti presidendiga, võib olla tegemist presidentaalse vabariigiga. Kui kõrvuti veel lisaks monarhiga, on tegu konstitutsioonilise monarhiaga
arusaamadega. Kesksed on kolm probleemi: 1. milline võiks olla mõistlik ja õiglane ühiskonnakorraldus (sh riik) 2. inimese koht ühiskonnas (inimese ja ühiskonna vahekord ja tasakaal) 3. ühiskonna ja riigi muutumine, selle põhjused Need probleemid võivad omavahel põimuda. Antiikmaailma poliitilised ideed. 3 1aastatuhande alguses eKr tekkis riiklus polise kujul. Ja koos sellega tekkis kodakondsuse mõiste. Poliitika oli polise ühiste asjade ajamine ning selle keskseteks mõisteteks oli õigus, õiglus, seaduslikkus ja vabadus. Polise tekkega asendus kogukondlik võrdsus alluvus- st võimusuhtega. See tõi kaasa linnriikide sisemise ja omavahelise võimuvõitluse. Võitluse sisuks oli eri ühiskonnakihtide soov võtta võim ja kujundada võimusuhted vastavalt oma huvidele ja arusaamadele
Tegelikult kaotas Eesti pool kontrolli punaväe tugevuse ja tegevuse üle baaside territooriumil .1940.a.aprillis oli baasides juba kindlasti üle 30.000 sõjaväelase ning 10.000 nn.tööpati meest ja juurdevool jätkus . 14.juunil 1940 marrsis Wehrmacht Pariisi . Lääneliitlased kaotasid igasuguse kontrolli Euroopa mandril ja 16.juunil esitas Moskva Eestile ultimaatumi , nõudes valitsuse vahetamist ja kogu maa okupeerimise õigust . 17.juunil võttis Eesti ultimaatumi vastu ja Eesti riiklus lakkas de facto olemast . Eesti ühiskonnas ei ole üksmeelt küsimuses , kas toonane juhtkond talitas õigesti või ei . Eesti kaitseväge kasvatatakse selles vaimus , et kapitulatsioon oli viga ja igal juhul tulnuks relvastatult vastu panna . Allakirjutanu jagab seda seisukohta . On muide huvitav , et Nõukogude väejuhatus pelgas ka veel 1940.a.Eesti (ja Läti-Leedu ) sõjaväe väljaastumist vaatamata poliitilise juhtkonna alistumisele . Balti riikide okupeerimine viidi läbi
PILET 1 Üldajaloo periodiseering ja selle allikad Ajaloo mõiste. Muinas- ja ajalooline aeg. Ajalooallikate liigid. Arheoloogia. Etnoloogia. Ajalugu- teadus, mis uurib inimkonna minevikus toimunud sündmusi. Muinasaeg e. Esiaeg- ajaloo vanim ja pikim ajajärk, mil toimus inimese väljaarenemine. Kirjalikud allikad puuduvad, uuritakse esemeliste allikate põhjal. Ajalooline aeg- ajaloo hiliseim ja lühim ajajärk, mida uuritakse eelkõige kirjalike allikate põhjal. Ajalooallikate liigid- suulised, kirjalikud, esemelised Arheoloogia- teadusharu, mis uurib inimkonna ajalugu eelkõige ainelise pärandi põhjal, teostades selleks arheoloogilisi väljakaevamisi. Etnoloogia- teadusharu mis uurib rahvaste kombeid ja ellusuhtumist nii tänapäeval, kui ka minevikus. Rooma religioon Rooma panteon. Riik ja religioon. Ristiusu sünd, levik ja tõus riigiusuks: Jeesus, Peetrus, Constantinus Suur, Theodosius Suur. Rooma panteon- Panteon ehk jumalko...
arengutasemes: kiiremini hakkasid arenema põlluharimiseks soodsad ja metallirohked alad, kus kujunesid välja varased/primaarsed tsivilisatsioonid. tsivilisatsioon sisemiselt hästi korraldatud kõrge kultuuritasemega ühiskond Tsivilisatsiooni tunnused: Tekkisid pärast viljelusmajandusele üle minemist ja metalli kasutamist. Välja kujunenud ühiskondlik tööjaotus. Ühiskond jagunes erinevateks varanduslikeks klassideks, oli kujunenud riiklus. Tunti kirja, sellega kaasnes kõrgkultuur. Viljakas poolkuu: sinna kuulusid nt Egiptuse ja Mesopotaamia (sumerid) alad. Sumerite ala on mõnevõrra vanem kui Egiptus, kuid Egiptusest on säilinud palju ehitusmälestisi, erinevalt sumerite omast, mis on paraku hävinud. 2.Katoliku kiriku organisatsioon/korraldus. Rooma paavst, kardinalid, peapiiskopid, piiskopid, preestrid. I Rooma paavst- katoliku kiriku pea, kes valitseb kirikut vaimulike hierarhia abil. Oli kiriku-
Kuid sõltuvalt (ajaloolistest) tingimustest võib natsioon riigina tekkida ka erinevate rahvuste baasil (USA, Kanada, Argentiina, Brasiilia, Austraalia jt.) See on põhjuseks, miks tänapäeva rahvusideoloogias eristatakse kaht suunda: 1) riiklik ehk territoriaalne natsionalism, mis rajaneb etnilisest päritolust sõltumatul kodakondsusel; 2) etniline natsionalism.Esimene, riiklik ehk territoriaalne natsionalism, on prantsuse algupära. Ehkkki uusaegne riiklus sündis Prantsusmaal 18.sajandi lõpul rahvusriiklusena, annab prantsuse kultuuri üldinimlikust, universalistlikust suunitlusest kantud seadus kõigile Prantsusmaal sündinud inimestele Prantsuse kodakondsuse sõltumata inimese etnilisest algupärast. See privileeg puudub väljaspool Prantsusmaad sündinud prantslasel. Etniline natsionalism seevastu on saksa algupära, kus rahvakultuuri käsitletakse kui rahva identiteedi allikat
· Demokraatia · Õigusriik · Sotsiaalriik Süveräänsus ei ole eraldiseisev aluspõhimõte, kuna meil on demokraatia ja võimude lahusus. Kõige olulisemad olulised peab saama otsustada rahvas ise. Aga rahva suveräänsus on demokraatia osa. Seega see suveräänsus ongi demokraatia. Väljapoole suveräänsus on teine asi. KIRJANDUSES ESINEVAD KATALOOGID Teooriate paljusus 1. Rait Maruste kirjutanud kaks raamatut, nendes on erinevad kataloogid. Ta teeb vahet riiklus aluspõhimõtetes ja põhiseaduse printiipidel. Riikluse aluspõhimõtted on · riigivõimu tulenemine rahvas · riigi rajanemine riigi õiglusel ja õigusel · riikluse järjepidevus · suveräänsus PS printiibid on · demokraatia printsiip · parlamentaarse vabariiklikkuse printiip · riigiühtuse ehk unitaarriikluse põhimõte · demokraatiliku õigusriigi ja seaduslikkuse ehk legaalsuse põhimõte
pärandas ½ miljonit dollarit omanimelise auhinna fondi. Elektrooniline ajakirjandus Regulaarsete raadiosaadeteni hakkasid lääne riigid jõudma 1920. aastate esimesel poolel. Eestis 1926. Televisiooni eelkäijaks loetakse dokumentaal filmi. Regulaarsete televisiooni saadeteni jõuti 1930. aastate lõpul. II maailma sõda katkestas selle arengu. Pärast sõda algas televisiooni tõusuaeg. ETV asutati 1955. Baltic News Service (BNS), Eesti Teadete Agentuur (ETA). Riigi põhitunnused. Eesti riiklus Riigi põhitunnused on: 1. Maa-ala ehk territoorium. 2. Rahvas ehk elanikond. 3. Suverääne (iseseisev) riigivõim. Maa-ala Ruum, kus riik teostab iseseisvalt oma võimu: eelkõige maismaa osa, maapõu selle all, õhuruum riigi kohal, territoriaalsed veed, tinglikult ka riigi lipu all sõitvad laevad, avamere rajatised, mere põhja pandud kaabli ja toru juhtmed, õhusõidukid rahvusvahelises õhuruumis, kosmose sõidukid. Merepiir on tänapäeval tavaliselt 12 meremiili (1miil=1852m).
alistamine; Issose lahing; Tyrose vallutamine; Egiptuse vallutamine; Gaugamele lahing ja Pärsia riigi lõpp; Persepolise põletamine; Iraani ja Kesk-Aasia vallutamine; retk Indiasse. Aleksander Suure riigi korraldus. Aleksandri surm. 2. Diadohhide sõjad: Demetrios Poliorketes; diadohhide sõdade lõpp ja tulemus. 3. Tähtsamad Hellenistlikud riigid: Egiptus, Seleukiidide riik, Makedoonia, Pergamon. 4. Hellenismaaja ühiskond ja riiklus. Idamaade helleniseerumine. Tähtsamad linnad (Aleksandria, Antiookia, Pergamon, Rhodos). Kreeka ja idamaiste joonte põimumine hellenistlike riikide ühiskonnas ja majanduses. Linnaelu ja kaubandus. Hellenistlike monarhiate üldiseloomustus. Valitseja jumalikustamine. Sõjaväe korraldus. 5. Makedoonia ja Kreeka. Makedoonia ja Kreeka riikide vaheliste suhete üldine iseloom. Olukord Ateenas. Aitoolia liit. Achaia liit. Sisevõitlused Spartas (Agis; Kleomenes).
territooriumil. *Lisaks tekkisid Idamaades rahvususundid hinduism (maailmas 900 milj hinduisti) või eriline etnoreligioon judaism, mille sümboliks on 6-haruline Taaveti täht, mis on ka Iisraeli lipul. Sümboliseerib kahte juudi riiki vanal ajal - Iisraeli ja Juudamaad, mis omavahel ühinesid. Seda see sümbol (kaks kolmnurka) sümboliseerib. Teiseks sümboliks on 7 haruline küünlajalg ehk menora. See on tavaliselt iga juudi kodus, ka vapi peal. * Riiklus sündis Idas. Esimesed riigid tekkisid 4ndal aastatuhandel Mesopotaamia alal. Tänapäeval on seal Iraak. Lisaks Sumeri riik, Akad, hiljem Babülooni. * Looduslikud tegurid kliima mõju. Tegemist kuuma kliimaga, sellest tingituna pole inimene eriti aktiivne. Inimesed passiivsed, psühholoogiline tüüp Idas on introvertne tüüp (sissepoole pööratud). Kuum kliima soodustab orjust, kuna inimesed on loiud selle vastu võitlema. Mägilasi on kõige
kõrgkultuure on pärit idamaadest. (Vana-Egiptuse kõrgkultuur, Mesoptaamia, Pabüloonia, Vana-India, Vana-Hiina). 2) Religioon. Kõik kolm maailma usundit on tulnud idamaadest (Budism, Kristlus, Islam). Ka hinduism, judaism. Budism Vanim usk, Nepali territooriumil sündis Buda (PõhjA-India). Kristlus Kristus sündis Lähis-idas, Vahemere idakaldal. Rooma impeeriumi idaosas. Islam Koraan ,,Allah on ülekõige". Pärit on araabia poolsaarelt. (Saudi Araabia linn Meka). 3) Riiklus. Vanimad riigid on pärit Mesopotaamia alalt . Nt Sumerid, Akad. Neljandal aasta tuhandel enne Kristlust tekkisid esimesed riigi moodustused linnriigid. Vaated riigile on osa poliitilisest filosoofiast. 4) Looduslikud klimaatilised tingimused. Kliima mõju inimeste mõtlemisele, vaadetele kuum kliima. Inimene ei ole kuumas kliimas eriti aktiivne, pigem passiivne ja sellest tulenevalt inimene omab psühholoogiliselt tüübilt introvert (sissepoole põõratud). Lääne omad on ekstroverdid
riigikgu kahe järjestikuse koosseisu poolt, riigikogu poolt kiireloomulisena. 1.10PÕHISEADUSE TÕLGENDAMINE Põhiseaduse tõlgendamisel kasutatakse klassikalisi meetodeid: Keeleline tõlgendamine (ja/või),1 Süstemaatiline tõlgendamine Teleoloogiline tõlgendamine Ajalooline tõlgendamine 2 II LOENG: PÕHISEADUSE PRINTSIIBID Tinglikult saab eristada : ·riikluse aluspõhimõtteid ·põhiseaduse printsiipe Eesti riiklus rajaneb: -riigivõimu tulenemine rahvast; -riigi rajamine vabadusel, õiglusel ja õigusel; -Eesti Vabariigi õiguslik järjepidevus Põhiseaduse põhiprintsiibid esindavad põhiseaduse vastuvõtmisel langetatud olulisemaid väärtusotsuseid, väljendades Eesti riigi aluseks olevaid põhiväärtusi. Põhiprintsiipidel on ka õiguslik tähendus. Neile saab otseselt tugineda vaidluste lahendamisel, näiteks ei tohi seadused olla vastuolus demokraatia põhimõttega
Mosambik.) Kokku 1945 – 1991 vahemikus 37 riiki, mis kõvas 39,9% kogu maismaast maailmas. NSV Liidu Teine kaar allapoole Spaykmani kaart kus Kesk Ameerrika, Angoola, Mosdambiik üleminekuga aasiasse. Tänapäeva Venemaa otsib uusi lähenemisi oma ajalooliste geopoliitiliste unistuste realiseerimiseks. See väljendub loodusvarade omamises sisemaal ja nende transiidis perifeeriasse . Venemaa eksistents ilma impeeriumita ei ole võimalik, sest tema riiklus tugineb „Velikii Rus”-le. Venemaaa regioonid, mis võivad iseseisvuda Ru lagunemisel. USA Geopoliitika USA geopoliitika algas Monroe dokriiniga ja aluseks on kindlale finants- majanduslikule grupeeringule orienteerutud „majanduslik eluruum”, ja selle laiendamine ning tagamine oma sõjalis-poliitiliste vahenditega.- Ameerika eluruumi kontseptsioon formuleeriti 1839 a. John O’Sullivani poolt kui „jumalik saatus”( divine destiny). Selle doktriini kohaselt oleks
Teatud piirkonna külad moodustasid kihelkonna (muinaskihelkondi oli umbes 45). Eestis oli 8 suuremat ja 6 väiksemat muinasmaakonda. Suuremad olid: Saaremaa, Läänemaa, Rävala, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa, Sakala ja Ugandi. · Suhted naabritega: olid valdavalt rahumeelsed ning põhinesid kaubavahetusele. Naabriteks olid: lõunas liivlased ja latgalid, idas venelased, põhjas soomlased ja karjalased, läänes rootslased ja taanlased. · Riiklus: Tähtsamaid küsimusi arutati ühiselt rahvakoosolekutel, kus valiti ka vanemaid. Muinasaja lõpul oli varanduslik ebavõrdsus: rikkam kiht- talupojad, madalam kiht- sõjavangidest orjad. Külad olid jaotatud teatud maksustamisüksustesse ehk vakustesse. 5. EESTLASTE MUINASUSUNDID · Vägi: on üheks muinasusundi põhimõisteks ja elemendiks. Väge oli teatud objektides, nähtustes(äike) paikades ja ka sõnades. Erilise väega inimesi nimetati nõidadeks ehk tarkadeks.
2) kaitseb igavese ja üldise väärtusi, mille alge on loomuõiguses; 3) ei loe õiguseks üksnes õigusnorme, s.o positiivset õigust, vaid õiguse aluseks on loomuõigus; 4) 18.saj lõpp ja 19.saj algus paneb aluse õiguse süstematiseerimisele, st ulatuslikult kodifikatsioonile. Ajaloolise koolkonna teooriad Nende käsituses ei ole õigus staatiline nähtus, vaid on seotud rahvaste ajaloolise arengu iseärasustega. Inimese eesmärk vabadusele realiseerub riigiks ühinemisel, st riiklus ongi realiseeritud loomuõigus. Fichte: pole erilist loomuõigust, vaid on riigi kehtestatud positiivne õigus. Tõeliselt vooruslik on üldistes huvides tegutsemine, mille tagab riik. Õigus on riigi, mitte rahva tahe ja tuleb uurida, kuidas ja miks riik loob õigust. Hegel: riik on üldistes huvides totaalne kõlblus, ühendades moraali ja õigust. Sotsioloogilised teooraid 19.saj teisel poolel kujunes õiguspositivism. Positivistid lõid kaasaegse avaliku õiguse
on hierarhiline, aga välja seda ei ütle): 1) Liberaalsed demokraatiad, vastandina mittedemokraatiale //arenenud esimene maailm (Eesti!) 2) Kommunistlikud ja postkommunistlikud maad (Toomlale ei meeldi, kui Eestit siia panna, 20 aastat hiljem, aga MacCormicku arvates paigutub Eesti ikkagi siia) 3) Uued industriaalühiskonnad //nt Taiwan 4) Vähim arenenud maad (nn neljas maailm ja osa kolmandast) 5) Islamimaad 6) Marginaalne maailm (kas on või ei ole – terve rida Aafrika riike, kus riiklus ei ole kindel) 7) Mikroriigid (mitte väikeriigid) – eelkõige Vaikse ookeani ja Kariibi mere saareriigid, ka Euroopas. 3. Sõjaliste liitude maailm – väga üldiste kriteeriumite järgi, aga jaotus spetsiifiline: 1) NATO slaid: Nato laienemine Euroopas (Egiptus, Alžeeria – võiks nagu olla liikmed...) 2) CENTO (Central-East = Keskida, Pakistan ja Iraan) ja SEATO (South-East Asia – Kagu-Aasia, Filipiinid) – neid kahte ei ole enam 4
Õigus olla kohtuinstantside ees vaidluse üheks pooleks. Vahetult rv-st õ-st tulenevad kohustused- vastutus sõjakuritegude eest. VI Riigi tunnused 1933 Montevideo konventsiooni kohaselt tunnused (3 elemendi doktr 3 esimest) (4): Rahvas e alaline elanikkond: püsiv ühendus terr-ga. Kindlaksmäär terr: ei pea olema täielik; riiklust ei mõj teise riigi faktiline kontr terr üle. Valitsus: teost efektiivset kontr terr ja elanikkonna üle. Riiklus ei ole valitsus. Võime astuda suhtesse teiste riikidega: õiguslik sõltumatus Riikide ja valitsuste tunnustamine Rv-se õ-se subj ühepoolne tahteavaldus, millega määratletakse teise tõelise või väidetava rv-se õ- se subjekti staatus rv-ses õ-ses. Riigi tunnust täh, et riik on täitnud riikluseks vajalikud nõuded. Valitsuse tunnust täh, et valitsusel on riigis efektiivne kontroll (kaasn riigi tunnust, mitte vastupidi). Riikide tunnust teooriad:
Sekundaarsed on tekkinud primaarsete eeskujul. · Tsivilisatsiooni tekke aluseks peetakse viljelusmajandust ning metalli töötlemis, sest nendeta oli muu võimatu, nendega kaasnes rikkuse kasv ning sellega omakorda riigi tekkimise võimalus. Tänu viljelusmajandusele ei pidanud enam rändama, ühel maalapil sai pikalt viibida, ei olnud anastamist. Tsivilisatsiooni tekkimise kolm põhjust : 1. Kihistumine ülemkihid hakkasid domineerima, riiklus. 2. Rahulik allumine inimesed olid nõus rahulikult teiste heaks töötama mingi kindla kokkuleppe alusel. Egiptus. 3. Jõuga allutamine inimesed sunniti enda jaoks tööle. Mesopotaamia. Tsivilisatsiooni tunnused : Viljelusmajandus. Ühiskondlik tööjaotus. Kihistatus. Kiri. Kõrgkultuur. Muistne Egiptus Looduslikud tingimused, eelised: Niilus kui toitja. Loodusliku tasakaalu säilitamine
*Algul teaduslik uurimine ei olnud avamerel piiratud 1958 konventsiooniga, territoriaalvetes sai keelata. *1982 aasta konventsioonis on sätted mille alusel tuleb rahumeelselt tülisid lahendada: -Kohustus teatada milliseid tülilahendamise vorme aktsepteerivad (mereõiguse tribunal, Rahvusvaheline kohus, arbitraaz jne) ja mis järjekorras neid kasutada. Kui pole eelistust või ei kattu riikide eelistused, siis saab kohustuslikuks arbitraaz. *Laevade registreerimine-Registreeritud laeval on riiklus, kui ta on avamerel, siis ta on väike tükike riigi territooriumist. On erandeid ja riigid oma seaduses võivad neid sätestada. Nt USAs registreeritud laevadel sündinud lapsed ei saa päikeseõiguse alusel kodakondsust aga vereõiguse alusel saavad. -Genuine link. Laeva ja riigi vahel kus ta registreerib ennast peab olema tõsine side. Tihti seda nõuet ei ole täidetud. -kapten peab olema riigi kodanik. Muu meeskond pole oluline, -laev võib olla registreeritud ainult ühes riigis korraga
4. Monarhia monarh kõikide hüvanguks 5. Türannia türann oma hüvanguks Aquino Thomas: Parim riigivorm on sega-riigivorm (status mixtus), kus on nii aristokraatia kui demokraatia elemente. Niccolo Machiavelli: Monarhia ja vabariigi eristamine, mille järgi riigivõimu kandja on üksikisik või isikute enamus. Monarhia on tänapäeval riik, mille riigipea tuleneb pärilikust teest või eluaegsusest. Vabariigi riigipea on president. Kaasaegne riiklus on orienteeritud demokraatiale ja Aristotelese käsitlusele. Suveräänse võimu organisatsioon on riikide liigitamise peakriteerium riigivormi tähistamisel. Praegu on status mixus: rahvas valib parlamendi (demokraatia), parlament võtab vastu seadusi (oligarhia), valitsust juhib faktiliselt peaminister (monarhia). Lõpliku pildi riigivormist loob see, millised on kõrgema riigivõimu organisatsioon. Demokraatlikud riigid
Kampaaniate korras asjade kogumine VII TSIVILISATSIOONID VÄLJAS POOL EUROOPAT (INIMENE, ÜHISKOND JA KULTUUR) Tsivilisatsioonide tunnused, tekkimise eeldused ja põhjused (ptk.2) · Varajaste tsivilisatsioonide peamised tunnused: 1. Küttimiselt ja koriluselt on mindud üle viljelusmajanduselule. 2. Ühiskonna selge varanduslik kihistumine 3. Kujunenud riiklus. 4. Kirja kasutamine 5. Kõrgkultuur. Kirjanduse ja teaduse areng. · On kujunenud ühiskondlik tööjaotus. · Peamine eeldus : viljelusmajandus ja metallitöötlus · Riik oleks eelkõige vahend ühiskonna paremaks korraldamiseks · Suure hulga inimeste mobiliseerimine ja juhtimine tõi kaasa ülemkihi esiletõusu ja aitas kaasa range riikliku korralduse väljakujunemisele.
2. Eesmärgiks Venemaa riiklik tsentraliseerimine ja unifitseerimine valgustatud absolutismi vaimus 3. Üldjoontes taastatud Balti erikord ja selle osaline devalveerumine 1796-1917 - Üldine moderniseerumisprotsess ja rahvusaate levimine komplitseerisid Läänemereprovintside olukorda: 1. Baltisakslased soovisid konserveerida oma positsioonid 2. Algas eestlaste emantsipeerumine ja moodsaks rahvuseks kujunemine 3. 1860-1870ndatel pidi Vene riiklus ennast kaasajastama ja reformima, mis andis eestlastele võimu kohaliku omavalitsuse tasemel (nt Balti kubermangude vallareform 1866) Eesti alade geograafilis-ajalooline defineerimine uusajal: - Aleksander III ei kinnitanud Balti kubermangude aadli privileege (1881): 1. 1880ndate II poolel algas Balti erikorra otsustav piiramine: vene keel asendas saksa keele haldus-, kohtu- ja haridussüsteemis 2. Nt kohtu- ja politseikorralduse venestamine
Aristoteles jt antiikaja õpetlased arvasid, et paikkondade füüsikalis-geograafilised iseärasused tingivad mitte üksnes üldkultuurilise arengu erinevat taset. Need iseärasused pidavat otseselt mõjutama ka poliitilise kultuuri taset ning soodustama või pidurdama riikluse teket. Aristoteles: just Hellase ideaalne kliima oli see faktor, mis soodustas kreeka ühiskonna jõudmist kultuuriliselt nii kõrgele tasemele, et see omakorda oli piisav riigi tekkeks. Miks siis muidu ei tekkinud riiklus kaugel lõuna või põhja pool. Platon ning Aristoteles: riiig territooriumi suurusest sõltub ka riigivalitsemise viis ja vorm - vabariik saavat eksisteerida vaid väikesel kompaktsel territooriumil (NB! Antiik-Kreeka linnriik (polis) kui praktiline kogemus!). 89 1.2. Montesquieu teooria riigi territooriumist Montesquieu võttis aluseks antiikaja klassikalise kliimavööndite teooria põhiseisukohad, kuid täiendas
kiireloomulisena. PÕHISEADUSE TÕLGENDAMINE Põhiseaduse tõlgendamisel kasutatakse klassikalisi meetodeid: Keeleline tõlgendamine (ja/või),1 Süstemaatiline tõlgendamine Teleoloogiline tõlgendamine Ajalooline tõlgendamine 2 II LOENG: PÕHISEADUSE PRINTSIIBID Tinglikult saab eristada : •riikluse aluspõhimõtteid •põhiseaduse printsiipe Eesti riiklus rajaneb: -riigivõimu tulenemine rahvast; -riigi rajamine vabadusel, õiglusel ja õigusel; -Eesti Vabariigi õiguslik järjepidevus 2.1 Riigivõimu tulenemine rahvast Kõrgeima võimu kandja on rahvas ( PS §1 lg 1) Demokraartia üks tähtsaim alustala: kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas •Rahvas teostab riigivõimu kahel peamisel viisil: -vahetu demokraatiana -vahendatud demokraatiana. •Vahetu demokraatia puhul teostab rahvas oma võimu ise ja otse
suurenes, toodeti rohkem kui oma tarbeks, tekkis eraomand, sugukonnasidemed nõrgenesid, varanduslik ebavõrdsus, eeldused klassiühiskonna sünniks 2. Tsivilisatsiooni tekkimine Tsivilisatsioon hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskond Tsiv. peamised tunnused: · Tekkisid peale viljelusmajandusele üleminekut, algus varases pronksiajas, samal ajal, kui tuli ulatuslikum metallikasutus · Varanduslik kihistumine · Riiklus, rikkamad kontrollisid ühiskonda · Kiri, kasut. majanduses, riiklikus korralduses · Vaimne tegevus, tähendati üles pärimusi, uskumusi, ajaloosündmusi, arenesid usulised tõekspidamised, kirjandus, teadus Esimesed tsiv-d kujunesid suurte jõgede ääres: 3000 a. eKr Mesopotaamias (t.p. Iraak) Eufrati ja Tigrise alamjooks Egiptuses Niilus 2400 eKr Indias Indus 2000 eKr Kreetal 1700 eKr Hiinas Huanghe Veidi hiljem Kesk-Am., Peruu
Pilet 1 1.Inimese kujunemine ja esiajalooline ühiskond Homo sapiens nüüdisinimene, kuulub esikloomade seltsi, inimlaste sugukonda ja inimese perekonda. Lõplik lahknemine lähimatest nüüdisliikidest toimus enam kui 5 miljonit aastat tagasi Aafrikas. Australopiteekused elasid 5-2 miljonit aastat tagasi ja olid ühed varasemad teada olevad hominiidid. Alla 1,5 meetri pikad, aju rohkem arenenud kui ahvidel, liikusid ka kahel jalal, peale taimetoidu sõid ka liha ja olid tõenäoliselt raipesööjad. Kahejalgsus oli ülimalt oluline, se vabastas käed muudeks tähtsateks asjadeks. Umbes 2,5 miljonit aastat tagasi õppisid kivist tööriistu valmistama. Kiviaeg ajaloo pikim periood. Arenes australopiteekuste liigist välja inimese bioloogilisse perekonda kuuluv Homo Erectus - oskas valmistada kivist tööriiste. Raipesöömise kõrval oli ta ka kütt ja korilane. Oli tänapäeva inimese pikkune, tumeda ja pigmendirikka nahaga mis kaitses päikese ultraviole...
............................. 54 Agathoklese türannia .............................................................................. 56 Pyrrhos ja Lõuna-Itaalia alistamine Rooma ülemvõimule .................................... 57 Sitsiilia allutamine Roomale ............................................................................................ 58 Hellenistlik maailm ........................................................................................................ 59 Ühiskond ja riiklus ................................................................................. 59 Ptolemaioste Egiptus ............................................................................... 61 Seleukiidide riik .................................................................................... 63 Pergamon ........................................................................................... 64 Makedoonia ja Kreeka ............................................................................
10. Ajaloolise koolkonna õigusteooriad. Vastukaaluna loomuõiguse koolkonna teooriatele tekib 19.saj alguspoole ajalooliste koolkondade arusaam õigusest ning riigist. Nende arvates ei ole õigus staatiline nähtus, nagu loomuõiguses (loomuõigus on igavavene ja universaalne), vaid on seotud rahvaste ajaloolise arengu iseärastusega. Õiguse eesmärk on inimese vabaduse kindlustamine, kuid see on võimalik vaid indiviidide ühinemisel riigiks, sest riigis realiseerub vabadus (st riiklus ongi realiseeritud loomuõigus). Pole erilist loomuõigust, on vaid riigi kehtestatud positiivne õigus. Tõeliselt vooruslik on vaid tegutsemine üldistes huvides, mida tagab riik (lahustunud indiviidide ühendus). Õigus on riigi, mitte rahva tahe ja tuleb uurida, kuidas ja miks riik õigust loob. Riik on üldistes huvides totaalne kõlblus, ühendades nii moraali kui õigust. 11. Sotsioloogilised õigusteooriad. Sotsiloogiliste teooriate loojatena pakuvad huvi positivistide (19.saj
Tõnissoni arvates võiks kolmas võimalus olla apelleerimine Atandi riikidele - võiks saada Atandilt moraalset toetust - mõelda tulevikus võimalusele luua lääneriikidele tuginev Balti puhverriik. Tõnissoni mõte tekitas teravaid sõnavõtte, aga enamus kõnelejaid jäi seda meelt, et tegemist on utoopiaga ja Eesti eesmärgiks peab jääma võrdõigusliku osariigi staatus Venemaa koosseisus. Karl Ast ütles oma kõnes, et parim oleks Eestile kuulutada välja iseseisev riiklus, aga see pole aga võimalik. Asti mõttest haaras kinni Tõnisson, et omariiklus oleks eesti rahva paleuseks, aga arvas, et sellest midagi välja ei tule. Maanõukogu muidugi midagi ei otsustanud. Need ideed jäid edasipidigi ringlusesse. Baltoskandia mõte - Baltikum ja Skandinaavia. Lisaks idee ka Eesti-Läti kaksikriik. Täiesti uuena tuli kõne alla Eesti-Soome unioon - Maarahvaliidust Päts pooldas seda. Aga polnud reaalseid võimalusi ideede täideviimiseks. 26
· suur erinevus rikkuse ja vaesuse vahel (ekspluateerimine-varem teatud sotsiaalset klassi, täna kolmanda maailma riike) · dem, s.t. kõikidel võimalus mõjutada poliitilisi protsesse (valimiste kaudu) 53 54 · samas on mõned ikka võrdsemad kui teised-vaidlused kas, kui laialt ja missuguste vahenditega seda vähendada · isikuvabadus ja limiteeritud riiklus versus riigi interventsioon, et surendada võrdsust. 54 55 15. PEATÜKK Teine maailm Teise maailma kujutis Nn. teise maailma all on mõeldud Nõukogude Liitu koos seitsme Ida-Euroopa satelliitriigiga, ja ka Jugoslaavia. Rahvaarv nendes riikides kokku on 450 miljonit. Erinevus Esimese Maailmaga on peaaegu olematuks muutunud arvestades muudatustega 1990-ndate algusest, nüüd
vahel saab siiski mõningal määral täita. Eksiiliajast pärinevad Deuterojesaja teos (Js 40-55): Hesekieli raamat, Nutulaulud ja arvatavasti ka deuteronomistliku ajalooteaduse vanemad kihistused ja Preestrikoodeks. Enne bab. Vangipõlve olid tekkinud põhjas Iisraeli ja lõunas Juuda riik. Need püsisid 18 saj. II pooleni (ekr). Sargon likvideeris Iisraeli riigi küüditas elanikkonna Mesopotaamiasse. Iisraeli riiklus lõppes 722. Juuda jäi aga püsima Assüüria vasallriigina, kuni Nebukadnetsarini, kes kahes jaos alistas Jeruusalemma (Juuda riigi pealinn, Jahve pühamu asus seal). 597 vallutas Nebukadnetsar Jeruusalemma, küüditades kuninga ja osa ülikkonnast Babülooniasse ja pani Jeruusalemmas võimule vasallkuninga Sidkia (597586). Kui Sidkia taas Egiptusega babüloonia-vastasesse liitu astus vallutasid babüloonia väed 586 Jeruusalemma , hävitasid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
