maailmasõja. Saksamaa alistus. Rahulepingu kohaselt hakkasid sakslased vallutatud aladelt, sh. Eestist, lahkuma. 11) 11. november 1918 toimus üle mitme kuu esimene Ajutise Valitsuse legaalne koosolek. 12) samal õhtul alustas tegevust ka esimene relvastatud kaitsestruktuur Eesti Kaitseliit 13) kutsuti uuesti kokku Maanõukogu 14) lõplikult läks võim eestlaste kätte 21. novembril 15) hakkas kehtima Eesti riiklus (de facto) (!) Rahulikku aega oma riigi ülesehitamiseks oli siiski vaid paar nädalat. Juba novembri lõpus algas Vabadussõda, kus Eesti Vabariik kaitses oma iseseisvust Nõukogude Venemaa rünnaku vastu. Vabadussõda Vabadussõda (28. nov. 1918 2. veebr. 1920) Eesti Vabariigi võidukas sõda Nõukogude Venemaa vastu oma iseseisvuse kaitseks 28.11.1918 alustati rünnakuga Narvale 29.11.1918 kuulutati bolsevike poolt Narvas välja Eesti Töörahva Kommuun (juht J. Anvelt),
Kreeklased võtsid allutatutelt üle minoilise kultuuri saavutused või kohandasid seda oma vajadustest lähtuvalt. 3.2. Mükeene kultuuri lossid: Nagu minoilises kultuuris olid ka Mükeene kultuurile omased lossid. Paljudest neist kõige tuntum on Peloponnesose poolsaare põhjaosas asunud Mükeene, mis andis nime kogu tsivilisatsioonile. Samas arheoloogilised andmed seda ei kinnita, et Mükeene kultuuri piirkonnas oleks tekkinud ühtne riiklus. Lossid olid korralikult kindlustatud, mis vastas kreeklaste sõjakale iseloomule. Losse ümbritsesid suurtest ebakorrapärastest kiviblokkidest müürid (nn kükloopilised müürid, kuna usuti, et selliseid on võimelised ehitama ainult ühesilmsed hiiglased) ja kindlustatud väravad (n Mükeene Lõvivärav). Linnu erinevalt Kreeta saarest losside ümber ei kujunenud. Lossides asusid valitseja ja ülikute eluruumid, laod ja töökojad ning losside
sarkofaagi ja viidi hauakambrisse. Hieroglüüfkiri- leiutati u. 3000 a ekr, kasutusel oli ligi 1000 hieroglüüfi. Hieroglüüf tähistas ühteaegu nii mõistet kui ka teatavate häälikute kombinatsioone, märkides konsonantide järjestust sõnas. Pikemaid sõnu kirjutati mitme hieroglüüfiga. Seadusi hakati kirja panema, see tähendas, et seadused ei levinud enam ainult suuliselt, vaid olid ka kirja pandud. 7. Mille poolest erines Mesopotaamia riiklus ja kultuur Egiptuse omast, millest tulenesid erinevused? V: Mesopotaamial olid tihedamad suhted naabritega aga neil tuli ennast ka sissetungide eest tihedamini kaitsta. Mesopotaamia tsivilisatsioon oli Egiptuse omaga võrreldes vähem suletud ning seal toimusid aja jooksul ka suuremad muutused. Kuna Mesopotaamia ei olnud nii suletud, siis mõjutasid tema kultuuri rohkem ka naaberrahvaste kultuurid. Veel erinesid kirja poolest Egiptuses kasutati hieroglüüfe
2) läänemaailma ja islamimaailma vaheline vaen 3) tutvuti võõramaa saadustega 11. Viikingiaeg oli Euroopa ajaloo periood 8.sajandist 11. sajandini. Sel perioodil rändasid Euroopa meredel ja jõgedel viikingid, kes valdavalt tegelesid kaubatsemise ja sõjandusega. Ühiskonna iseloomustas: ülerahvastus, välja oli kujunenud sugukonnavanematest ülikute võim, kuid mitte veel riiklus, mis isepäiseid ülikuid taltsutanud oleks. Usund: Skandinaavlaste mütoloogia oli suhteliselt arenenud, see koosnes sadadest suurepärastest lugudest ja neil oli olemas ka oma kiri, kuid piibli või koraani taolist pühakirja. Tähtsamad jumalad olid Odin, Thor ja Freya. Ekspansioon: Viikingite rüüsteretked algasid Euroopa rannikualadel 800. aasta paiku. 9. sajandi keskpaigaks olid viikingid Euroopa jõgedel täielikud peremehed,
India Hiina Araabia Ameerika põliskultuurid Looduslik Tsivilisatsioon Tsivilisatsioon Kõrbete ja pool- Kesk-Ameerika ud olud kujunes suurte kujunes kahe Tiibeti kõrbetega kaetud tsivilisatsioon jõgikondade kiltmaalt algava ja Araabia poolsaar kujunes alal. Vaiksesse ookeani asus vara- geograafiliselt Kaks suurt jõhe suubuva jõe, Huang seimate lähedastes, kuid Indus ja Ganges He ja Jangtse alam- Tsivilisatsiooni- looduslikult ning mõlemad ning keskjooksu kollete küllalt erinevates saavad alguse aladel. Põhja poole Mesopotaamia ja piirkondades: Himaalaja ...
Eesti jäi võitluses alla,sest Sõjaline ülekaal oli vastaste poolel ordurüütlid olid elukutselised, täiuslik relvastus ja sõjatehnika. Tuli võidelda veel Taani ja Rootsiga. Naaberrahvad ei tulnud appi. Eestlastel puudus üksmeel, sidemed üksikute maakondade vahel olid nõrgad. Eesti kristianiseerimisel oli ka positiivsed tagajärgi ,näiteks Eestlased tutvusid Lääne Euroopa väärtushinnangutega, traditsioonide ja normidega ja Riiklus jõudis Eestisse. 2.Eesti kolme kuninga valduses-1558-1583 toimus Liivi sõda. Võideldi Vana-Liivimaa pärandi ümber, mida ihkasid Taani,Poola,Rootsi ja Venemaa. Liivisõda lõppes sellega,et Venemaa ei olnud nii edukas,et saada osa Eestist ja seega jäi Eestit jagama Taani,Rootsi ja Poola. Taani sai Saaremaa, Põhja Eesti, Haapsalu, Rakvere ja lõpuks ka Narva läksid Rootsi vägede kätte ,ning Lõuna - Eesti koos Tartuga sai Poolale. Pilet nr.4. 1
India 1.Riiklus ja ühiskond Induse tsivilisatsioon Induse tasandikul ja seda piiravatel mägialadel said põlluharimine ja karjakasvatus alguse V aastatuhandel e.Kr. peagi võeti kasutusele metallid ninig III aastatuhandel e.Kr arenes niisutuspõllundus ning esile tõusis pronksiaegne Induse tsivilisatsioon. Paljude asulate seas oli suuremaid linnu, millest tähtsamad olid Harappa ja Mohendzo Daro. Hoonestuse tiheduse ja asustus ala pindala järgi otsustades võis linnade elanikkond ulatuda mõne kümne tuhandeni. Enamik inimesi olid siiski maal elavad põlluharijad. Tsivilisatsiooni umbes tuhandeaastase ajaloo jooksul hariti üles suur osa Induse madalikust ja rajati ulatuslikke niisutuskanaleid. Toiduks kasvatati peamiselt nisu, otra ja datleid. Alguse sai ka puuvillakasvatus: esmalt oli puuvill loomasöödaks, peagi sai sellest aga tekstiilitooraine. Linn koondus künkal paikneva kindlustatud lossi ...
Tume ajajärk kujunes umbes 1100 800 e.Kr. Iseloomulik oli eraldatus, madal tsivilisatsioonitase, kiri unustati sootuks ning algasid suured väljaränded Kreeka aladelt. Tumeda ajajärgu alguse põhjuseks võib pidada hiidlainet, mis hävitas tollase ühiskonna. Ainus teadaolev kultuurisaavutus oli raua kasutuselevõtmine. Arhailine periood u 800-500.aastat eKr Tsivilisatsiooni uus tõus toimus aastatel 800 500 e.Kr. Sel ajal tekkis varanduslik kihistumine ning riiklus. Taas hakkas aset leidma vaimne tegevus. Iseloomulikud oli kolonisatsioon Vahemerel. Hõberaha hakati kasutama väärtusmõõduna. Tähtsamateks sündmusteks võib lugeda Lykurgose korraldust, Soloni seadusandlust, Kleisthenese reforme. Kasutusele võeti tähestik, üles hakati kirjutama olümpiavõitjaid, sündisid Homerose eeposed Hesiodase ,,Theogoreia". Klassikaline periood u 500-338 aastat eKr Umbes 500 338 kujunes Kreekas välja klassikaline ajajärk. Ühiskonda iseloomustasid
11.11.1918 Poska- välisminister Ajutine Valitsus õhtul sakslased linnas, valitsus põranda alla, põranda alt välja saksa keel asjaajamis keeleks Rahvuslased võttavad asjaajamise üle, lõplikult 21.11 vastavalt Riias sõlmitud kokkuleppele. Nüüd hakkas Eesti riiklus toimima. Maanõukogu 15.11 otsused: * Eesti tulevase riigikorra määrab Eesti Asutav Kogu * kuni Asutava Kogu kokkusaamiseni ainus kõrgema võimu kandja Eestis Maanõukogu * Eestis kehtivad ainult Maanõukogu kinnitatud seadused Riiklike sidemete katkemine Venemaaga ning Maanõukogu muutumine kõrgeimaks seadusandlikuks võimuks Eesti pinnal. Jaanuar 1918 saadeti Lääne-Euroopasse delegatsioon eesti iseseisvuse kohta ning loodi sidemeid suurriikide diplomaatidega
Varajaste tsivilisatsioonide peamisteks tunnusteks on... 1) Kõik varajased tsivilisatsioonid tekkisid pärast seda, kui antud piirkonnas oli juba üle mindud küttimiselt ja koriluselt viljelusmajandusele. Seega on tsivilisatsioonid põlluharijate ja karjakasvatajate ühiskonnad ning tekkisid seos ulatuslikuma metallikasutusega- seega varases pronksiajas. 2) Nende ühiskondi iseloomustas selge varanduslik kihistumine jõukateks ja vaesteks. 3) Neis kõigis oli kujunenud riiklus, st et rikkam ülemkiht juhtis ja kontrollis ametnike abil ja seadustele toetudes peaaegu kogu ühiskonna tegevust mingil kindlal territooriumil. 4) Kasutusele oli võetud kiri. 5) Kiri lõi eeldused vaimseks tegevuseks- arenesid usulised tõekspidamised, kirjandus ja teadus. Esimesed tsivilisatsioonid kujunesid suurte jõgede ääres. a) Kõigepealt 3000 a eKr Mesopotaamias ja Egiptuses Niiluse jõe kallastel- üheaegselt. b) Seejärel Indias 2400 a eKr c) Kreeta saarel u 2000 a eKr
Kuna töö vajas tegijat, siis oli inimesed suutsid teha enamasti kõiki töid (käsitöid, põlluharimist, jahtimist jne). Kuid jällegi igaüks ametlikult preestriks või tähtsamaks ametnikuks ei saanud, oli vaja end tõestada või see koht välja teenida. Maiadele meeldis palju sõdida ja oma territooriume laiendada, mille tõttu puudus mitmes kohas kontroll inimeste ja alade üle ehk nagu tavalises tsivlisatsioonis on kujunenud riiklus, siis neil seda polnud. Probleeme võis tekitada ka see, et maiadele meeldis hirmsasti rännata ja pidevalt uutes alades endale kodu või siis üldse linn ehitada, jättes vanad linnad ja ehitised maha. Nagu igas teises tekkinud tsivilisatsioonis, oli tähtsal kohal religioon. Usu tõttu, käisidki maiad pidevalt sõdimas, kuna veri ja ohverdused olid nende kui ka jumalate jaoks väga tähtsad ning muidugi aitas see neil ka tavaelus toime tulla
Egeuse meri kujunes Kreeka e. Hellase sisemereks (vt peamised hõimualad – Ajaloo atlas, lk. 30 kaart 43) Looduslike tingimuste muutumine, milles oli oluline osa ka inimestel, põhjustaski väljarände 3. Arhailine ajajärk e. tsivilisatsiooni uus tõus (u. 800 – 500 eKr) tsivilisatsiooni tunnused (õpik lk. 11, otsi õpikust lk. 101-102, kuidas need ilmnesid Kreekas) Põhitunnused: varanduslik kihistumine, riiklus, kiri, vaimne tegevus üldiseks sai paikne eluviis, põlluharijad ja karjakasvatajad peamiselt kasvatati viinamarju, oliive, mäenõlvadel kasvatati lämbaid vein ja oliiviõli olid hinnatud kaubaartiklid ekspordis OLULISEMAD NÄHTUSED - kolonisatsioon, mis hõlmas Vahemerd ja Musta merd (tumedal ajajärgul oli peamine põhjus põlluharimiseks sobiva maa nappus, siis nüüd rajati kaubanduskolooniaid)
1.Tsivilisatsiooni teke Tsivilistatsioon e. kõrgkultuur sisemiselt korraldatud ja kõrge kultuuriastmega ühiskond Varaste tsivilisatsioonide tunnused: viljelusmajandus ja karjakasvatus(oldi üle mindud küttimiselt ja koriluselt) / ühiskondlik tööjaotus(osa inimesi tegeleb põlluharimise või karjakasvatusega, teised käsi või kirjatööga, juhivad riiki) / ühiskondlik kihistumine / riiklus(rikkam ülemkiht või osa sellest oli saanud sisuliselt elukutseliseks ja valitsevaks klassiks, mis juhtis ja kontrollis madalamate ametnike abil ja seadustele toetudes enam-vähem kogu ühiskonna tegevust teatud territooriumil) / kirja olemasolu(seda kasutati eelkõige majandamist ja riikliku korraldust puudutavate ülestähenduste tegemiseks) / usk jumalatesse Vanaaja tsivilisatsioonide uurimine: arheoloogia - muististe põhjal ühiskonna varasemat minevikku käsitlev ajalooteaduse haru, muinasteadus (tegeleb vanade esemete väljakaevamisega ja nende uurimisega) et...
eKr, raud u 1500 eKr). · Oli välja kujunenud ühiskondlik tööjaotus. Põlluharijate ja karjakasvatajate kõrval tegelesid osad inimesed käsitööga ning ühiskonnas kasvas preestrite osatähtsus. · Ühiskonnad olid varanduslikult kihistunud ülikuteks, lihtkogukondlasteks ning sõltlastest orjadeks. · Seoses varandusliku ebavõrdsuse tekkega kujunes välja riiklus. Rikkamad ülikud kontrollisid ja suunasid sunni ja seaduste toel ülejäänud ühiskonna toimimist. · Riigivalitsemise lihtsustamiseks ja majandusaruannete koostamiseks kasutati kirja (piltkiri mõistekiri silpkiri). · IV III at eKr hakkasid kujunema linnad, mis said riikluse algeteks (linnriigid). Antropogenees ja tsivilisatsioonide kujunemine Tsivilisatsioonid väljaspool Euroopat
Sellest ajast pärineb ,,Trooja sõja" temaatika. Tume ajajärk kujunes umbes 1100 800 e.Kr. Iseloomulik oli eraldatus, madal tsivilisatsioonitase, kiri unustati sootuks ning algasid suured väljaränded Kreeka aladelt. Tumeda ajajärgu alguse põhjuseks võib pidada hiidlainet, mis hävitas tollase ühiskonna. Ainus teadaolev kultuurisaavutus oli raua kasutuselevõtmine. Tsivilisatsiooni uus tõus toimus aastatel 800 500 e.Kr. Sel ajal tekkis varanduslik kihistumine ning riiklus. Taas hakkas aset leidma vaimne tegevus. Iseloomulikud oli kolonisatsioon Vahemerel. Hõberaha hakati kasutama väärtusmõõduna. Tähtsamateks sündmusteks võib lugeda Lykurgose korraldust, Soloni seadusandlust, Kleisthenese reforme. Kasutusele võeti tähestik, üles hakati kirjutama olümpiavõitjaid, sündisid Homerose eeposed Hesiodase ,,Theogoreia". Umbes 500 338 kujunes Kreekas välja klassikaline ajajärk. Ühiskonda iseloomustasid
) Riikluse tekkides ja arenedes jäi üks osa tavanorme kehtima senisel traditsioonilisel kujul (nn kirjutamata õigus, ius non scriptum). Selle osa kohta öeldakse selle maa tava. Teine osa aga pani aluse kirjutatud õigusele (ius scriptum) ehk kehtestatud õigusele. Tavanormide seast on selekteerunud ka teatud püsikogum, mida tänapäeval tuntakse rahvusvaheliselt üldtunnustatud tavadena (nt saadikupuutumatus ehk immuniteet), kuid riiklus tekitas ka uusi spetsiifilisi tavasid (nt parlamentaarsed tavad). Kõlblus- ehk moraalinormid on stabiilsed kõlbluspõhimõtted, mis on vastavas aegruumis inimeste käitumise pidevalt toimivaks süvamotivatsiooniks. Kriteeriumid, mille alusel hinnatakse inimkäitumist hea ja kurja skaalal. Kõlblusnorm on alati käitumise kohustus, millel pole alternatiivi. Kõlblusnormid toimivad kas kogu ühiskonnas või mingi sootsiumi piires. Samas on
Vana-Kreeka kunstiajalugu Referaat Autor: Peeter Seppel Juhendaja: Rainer Vilumaa Tallinn, 2009 Sisukord: Sissejuhatus....................................................................3 Kreeta ja Mükeene kultuuride võrdlus...........................4 Kreeka polis ja valitsemisvormid...................................4 Kreeka teater...................................................................5 Vana-Kreeka kunst: skulptuur ja maalikunst..................6 Sissejuhatus Vana-Kreeka jaguneb perioodiliselt viieks: Kreeta-Mükeene periood, tume ajajärk, tsivilisatsiooni uus tõus, klassikaline ajajärk, hellenismiperiood. Kreeta-Mükeene Kujunes umbes 2000 1000 e.Kr. Algselt arenes välja lossikultuur, algas Minoiline kultuur, mis oli ühtlasi vanem Euroopa kõrgkultuur. Tähtsaim kultuurisaavutus oli lineaarkirja A ja B kasutamine. Sellest ajast ...
Lihula · Saaremaal rajati kivilinnus, saarlased kihutasid taanlased saarelt minema · 1224 Tartu piiramine, kuni langemiseni · 1227 alistus Saaremaa Eestlaste allajäämise põhjused: · rüütlid olid väljaõppinud sõdalased ja neil oli parem relvastus · tuli võidelda Taani ja Rootsiga · katolik kirik oli vallutajate poolel · naaberriigid ei tulnud appi · eestlastel puudus üksmeel ..aga positiivne oli see, et riiklus jõudis Eestisse 2 . Esimene eestikeelne piibel Rootsi aja lõpuks oli piiblist eesti kelles ilmunud vaid lõunaeestikeelne Uus Testament. 1715. aastal avaldati uus Testament ka põhjaeesti keeles. Vana Testament aga polnud veel eesti keeles trükivalgust näinud. Pikale veninud töö viis lõpule Jüri kirikuõpetaja Anton Thor Helle , kelle toimetatud tervikpiibel ilmus põhjaeesti keeles 1739. aastal. Esimese eestikeelse Piibli tervikväljaanne oli
16) 62 Britannica (16.10.16) 63 Britannica. (16.10.16) 64 Metropolitani muuseumi kodulehekülg. (16.10.16) 65 Britannica. (16.10.16) 66 Religion-in-Japan. Kättesaadav: https://www.univie.ac.at/rel_jap/an/Ikonographie/Shinto-Goetter (16.10.16) 8 KOKKUVÕTE Kofuni periood on oluline osa Jaapani ajaloost. Lisaks iseloomulikele hauakääbastele sündis sellel ajastul ka Jaapani riiklus, kirjasüsteem ja budism. Oli tugevalt näha näha Hiina ja Korea mõjutusi nii poliitikas kui ka kultuuris. Olen õnnelik, et valisin selle teema, sest vaatamata kirjutamisel tekkinud raskustele oli seda väga huvitav uurida. 9 KASUTATUD MATERJALID Henshall, Kenneth. Jaapani ajalugu: kiviajast suurriigini. Valgus 2010, lk 28 Ancient History Encyclopedia. Kättesaadav: http://www.ancient
Tume ajajärk kujunes umbes 1100 800 e.Kr. Iseloomulik oli eraldatus, madal tsivilisatsioonitase, kiri unustati sootuks ning algasid suured väljaränded Kreeka aladelt. Tumeda ajajärgu alguse põhjuseks võib pidada hiidlainet, mis hävitas tollase ühiskonna. Ainus teadaolev kultuurisaavutus oli raua kasutuselevõtmine. Tsivilisatsiooni uus tõus toimus aastatel 800 500 e.Kr. mida nimetatakse arhailiseks ajajärguks. Sel ajal tekkis varanduslik kihistumine ning riiklus. Taas hakkas aset leidma vaimne tegevus. Hõberaha hakati kasutama väärtusmõõduna. Kasutusele võeti tähestik, üles hakati kirjutama olümpiavõitjaid, sündisid Homerose eeposed. Umbes 500 338 kujunes Kreekas välja klassikaline ajajärk. Ühiskonda iseloomustasid Ateena demokraadid. Ateena muutus Kreeka majandus ja kultuurikeskuseks. Hellenismiperiood oli Kreekas 338 30 e.Kr. Just sellel ajal valitses Aleksander Suur, kes oli piiramatu võimuga monarh. Valitsejad muutusid
(Tambek:230,365367,377). Kui vaadata küsimust Eesti siseõiguse poolt, siis jõuame samale tulemusele. Oli tekkinud olukord, mida tagantjärgi kirjeldab ligi neli aastat hiljem koostatud Eesti presidendi valimiskogu protokoll. Eestis oli asunud teotsema NSVL sõjaline okupatsioonivõim ning sellest peale Eesti Vabariigi põhiseaduslikud organid ei saanud enam teostada oma põhiseaduslikku võimu. Konkreetsemalt: Eesti riiklus oli Eestis faktiliselt peatatud ja vabariigi president oli okupatsioonivõimu surve ja sekkumise tõttu alates 19.juunist, hiljemalt 21.juuni õhtupoolikust rängalt takistatud oma ametikohustusi täitmast. Aga põhiseadus nõudis, et presidenditöö tegemises ei tohi vahet tekkida, ja seetõttu olid presidendi ülesanded PS §46 alusel automaatselt üle läinud peaminister Uluotsale, kelle tagasiastumise avaldus oli veel rahuldamata. On üsnagi tõenäone, et prof
AJALUGU KORDAMINE. KAUGED TSIVILISATSIOONID (§1-9) I. INDIA Geogr olud : Nagu mesopotaamias ja egiptuses indias kujunes tsivilisatsioon suurte jõgikondade alal. Indus ja Ganges. Gangese juures olid põlluharimiseks soodsad olud, seevastu Induse juures tuli aga suveti kunstlikult niisutada. 1. RIIKLUS JA ÜHISKOND. Induse tsivilisatsioon: Induse tasandikul ja seda piiravatel mägialadel said põlluharimine ja karjakasvatus alguse V aastatuhandel eKr. Peagi võeti kasutusele metallid ja III aastatuhandel eKr arenes niisutuspõllundus ning esile tõusis pronksiaegne Induse tsivilisatsioon. Tähtsaimad linnad olid Harappa ja Mohendzo Daro. Enamik inimesi olid maal elavad põlluharijad. Toiduks kasvatati peamiselt nisu, otra ja datleid, rajati ulatuslikke niisutuskanaleid
· 15.06.1940 Punaarmee marsib Leetu. Nõukogude okupatsiooni algus. · 16.06.1940 Esitati ultimaatum Eestile · 17.06.1940 Marssis sisse 100 000 meest. Iseseisva Eesti riigi lõpp, okupatsiooni algus Eestis ja Lätis · Eestisse saadeti A.Zdanov Stalini eriesindaja. Viis Nõukogude okupatsiooni poliitika Eestis läbi. Stsenaariumi,mida Stalin ette nägi. · 21.06.1940 astus sisse uus valitsus,mille eesotsas oli J.Vares Barbarus. Juunipööre · Eesti riiklus likvideeriti täielikult järgmiste ümberkorraldustega (juuni-juuli 1940) 1. Keelustati Isamaaliidu,Kaitseliidu ja kutsekodade tegevus 2. Hakati vallandama juhtivaid ametnikke 3. Ainukese erakonnana võis tegutseda EK(b)P Eestimaa kommunistliku bolsevike partei tegevus. 4. Algasid esimesed arreteerimised NKVD Siseasjade Rahvakomissariaat juhtimisel 5. Saadeti laiali Riigikogu ja korraldati uued valimised riigi volikogusse
ÄRKAMISAEG EESTIS Tegi Elina Sissejuhatus Rahvuslik liikumine on rahvuslikult mõtestatud tegevus, mis taotleb rahvuslikku enesemääramist, mille kõrgeim vorm on riiklus Miks ärkamisaeg? Ajakirjanduse areng Rahvusliku kirjanduse algus Kultuurielu tõus - seltside teke - laulupidude algus Näitekirjanduse algus Koolikirjanduse täiustamine Liikumine Eesti Aleksandrikooli asutamiseks Ärkamisaeg 1860-1880 ajakirjandus 1857 "Perno Postimees" Jannsen 1864 "Eesti Postimees" Jannsen 1878 "Sakala" Jakobson Seltsid 1865 Estonia Selts 1884 Eesti Üliõpilaste Selts
Punaarmee kiire edasitung jätkus pärast Narva hõivamist. Enamlaste kätte langesid Narva, Jõhvi, Rakvere, Võru, Valga ja Tartu. Oht ähvardas Tallinnat, Paidet, Põltsamaad, Viljandit ja Pärnut. EV sõjalise ebaedu põhjuseks oli vastase ülekaal ja rahva meeleolu. Kaitseliit oli veel nõrk, ennast alahinnati, ülehinnati vastast. Rahvaväe loomine ähvardas läbi kukkuda. Jõukam rahvas püüdis Eestist põgeneda. Murrang Ebaedule vaatamata jäi Eesti riiklus püsima, rahvas leidis eneses uusi jõuvarusid. Algas vabathtlike üksuste loomine (Kalevlaste Malev, Kuperjanovi partisanid, Skautpataljon). Välisabi Briti laevastikueskaader, Soome vabatahtlikud. Sõjaväegede ülemjuhatajaks sai Johan Laidoner. 1919. aasta esimese nädala lahingutega pandi Punaarmee pealetung seisma. 7. jaanuaril algas Rahvaväe vastupealetung, põhijõuks olid soomusrongid. Vabastati Tartu, Narva.
· Tsivilisatsiooni tekke aluseks peetakse viljelusmajandust ning metalli töötlemis, sest nendeta oli muu võimatu, nendega kaasnes rikkuse kasv ning sellega omakorda riigi tekkimise võimalus. Tänu viljelusmajandusele ei pidanud enam rändama, ühel maalapil sai pikalt viibida, ei olnud anastamist. Tsivilisatsiooni tekkimise kolm põhjust : 1. Kihistumine ülemkihid hakkasid domineerima, riiklus. 2. Rahulik allumine inimesed olid nõus rahulikult teiste heaks töötama mingi kindla kokkuleppe alusel. Egiptus. 3. Jõuga allutamine inimesed sunniti enda jaoks tööle. Mesopotaamia. Tsivilisatsiooni tunnused : Viljelusmajandus. Ühiskondlik tööjaotus. Kihistatus. Kiri. Kõrgkultuur. Muistne Egiptus Looduslikud tingimused, eelised: Niilus kui toitja. Loodusliku tasakaalu säilitamine
mille tulemusel jõuti veeb-is välja päris Võru lähistele. *Aprillis üritas punavägi uuesti, kuid taas paiskas Eesti pool lahingusse viimsegi mehe, mistõttu punaste pealetung taas Võru ees seisma pandi. *Mais aga asusid Eesti väed juba ise pealetungile ja kandsid sõjategevuse piiridest välja. *põhjarindel alustasid Eesti väegede toetusel pealetungi Vene valgekaartlikud väed. Asutav kogu *1919. a kevadeks oli juba Eesti riiklus nii palju kindlustatud , et ägedast sõjategevusest hoolimata suudeti korraldada Eesti Asutava Kogu valimised ning riik põhiseaduslikele alustele panna. *Asutav Kogu astus kokku 23.aprillil ,,Estonia" saalis, sest oma parlamendihoonet Eesti riigil siis ei olnud. *suurt edu saavutasid valimistel pahempoolsed erakonnad, eeskätt Eesti sotsiaaldemokraatli Partei ja Tööerakond. *Asutava Kogu esimeheks valiliti August Rei.
kaitsestruktuur: Johan Pitka ja kindral Ernst Põdderi eestvedamisel põranda all loodud Eesti Kaitseliit. Järgnenud päevadel võtsid rahvuslased okupatsioonivõimudelt asjaajamise järkjärgult üle, esialgu küll ainult Põhja-Eestis, sest Lõuna-Eestis püsis Saksa võim kindlamalt. Lõplikult läks võim eestlaste kätte 21. novembril, vastavalt Riias sõlmitud Eesti-Saksa kokkuleppele. Päev varem oli uuesti astunud kokku Maanõukogu. Nüüdsest hakkas Eesti riiklus toimima tegelikult (de facto). Kuid omariikluse püsimajäämine polnud ikka veel kindel, sest enamlased koondasid idapiiri taga sõjalist jõudu Eesti alade taasvallutamiseks. 29. Vabadussõda Sõja algus Novembrirevolutsioon Saksamaal tugevdas Venemaa enamliku juhtkonna unistust kommunistlikust maailmarevolutsioonist. Selle vallandamiseks oli vaja ühendada Vene ja Saksa revolutsioonilised jõud, kuid kuna ühendus Saksamaaga
INIMESE PÕLVNEMINE Elu Maal tekkis 3 mlrd aastat tagasi, inimene hakkas arenema 5-6 mlj aastat tagasi. Inimese ajajärk jaguneb kaheks: 1) ESIAEG miljonid aastad, inimese kujunemine 2) AJALOOLINE AEG 5000 eKr kaasaeg. Sel ajal hakati kirjutama AUSTRALOPITEEKUS loetakse 1. kellest sai inimene alguse. 5mlj a tagasi, suure kohanemisvõimega. HOMO HABILIS vanim ürginimene, 3mln a tagasi. Elas muinas- ja kiviajal. Kivist tööriistad. HOMO ERECTUS 2mln a tagasi. Pihukirves. 1mln a tagasi levis inimasustus Aafrikast mujale. Elasid koobastes & okstest onnides. Rahvaarv kasvas kiiresti. HEIDELBERGI INIMENE 0.5 mln a tagasi. Suured vaimsed võimed ja kohanemisvõime. HOMO SAPIENS pärisinimene, tarkinimene. NEANDERTALLANE 250 000 a tagasi, pole meie eellane, DNA erineb meie omast. Liikus põhja, kohanes külma kliimaga. Sotsiaalselt arenenud. HOMO SAPIENS SAPIENS 200 000 a tagasi. Leiukoha järgi ku...
- Kodus õpetamine Kool tuli ehitada mõisnike raha eest. Õppeained: lugemine, kijutamine, laulmine, kirikusõna, maateadus Eesti muinasmaakonnad haldusjaotusest ja riiklusest Teatud piirkonna külad moodustasid kihelkonnad (u.45). Oli alanud nende liitmine maakondadeks. Säilisid mõned üksikud isesesivad kihelkonnad: Alempois, Nurmekund, Mõhu, Valga, Jogentagana.Muinasaja lõpul oli näha püüdlusi maakondade ühendamiseks RIIKLUS ALGED Vanemate iga-aastased kogunemised. Eestalsed nimetasid end maakondade järgi. Pilet nr 10 Põhjasõda (põhjused, osalejad riigid, tähtsamad lahingud, sõja tulemused) Linnuste tüübid muinaseestlastel Vanimad teadaolevad kaitserajatised Eestis on olnud asulalinnused, kindlustatud asulaid ümbritsevad vallid. Seesuguste kindlustatud asulate rajamine algas I aastatuhandel e.Kr. Vallid
Sakslasi toetasid ja õhutasid latgalid. Esimeseks ohvriks sai Ugandi. Kohe algas maa rüüstamine, külade põletamine ja inimeste tapmine. Ugandi üks tähtsamaid keskusi, Otepää linnus, süüdati põlema. Siis kutsusid ugalased appi sakalased ja tegid vasturetke latgalite maadele. Nii algas Eesti jaoks muistne vabadusvõitlus. Eeldused vallutamiseks eestlased olid pagana usu rahvas, taheti levitada ristiusku ja hankida kirikutele maavaldusi; Saksa-Rooma keisririigis oli tugev riiklus, asutati Mõõgavendade ordu, maata Saksa väikeordud vajasid teenistust; Saksa kaupmehed vajasid kaitset kaubateedele; eestlaste ja naaberrahvaste vahel oli pingelised suhted Põhjused võitluseks Rooma katoliku kirik otsustas pöörata oma ristisõjad Baltikumi Eestlaste edukuse põhjused eestlased kaitsesid oma kodusid, kasutasid ära looduslikke võimalusi, õppisid ehitama kiviheitemasinaid ja kasutama ambe
konnas oli juba üle mindud küttimiselt ja koriluselt viljelusmajandu- sele. Seega on tsivilisatsioonid põlluharijate ning karjakasvatajate ühis konnad. Enamasti langes tsivilisatsioonide algus vara sesse pronksiaega, niisiis kerkisid nad esile ulatuslikuma metallikasutuse algusega umbes ühel ajal. 2. Kõiki tsivilisatsioone iseloomustas ühiskonna selge varanduslik kihistumine. 12 3. Neis kõigis oli kujunenud riiklus. See tähendab, et rikkam ülemkiht või osa sellest oli saanud sisuliselt elukutseliseks valitsevaks klassiks, mis juhtis ja kontrollis madalamate ametnike abil ja seadustele toetu- des enam-vähem kogu ühiskonna tegevust teatud territooriumil. 4. Peaaegu kõigis tsivilisatsioonides oli tarvitusel kiri. Esmalt kasutati seda eelkõige majandamist ja riiklikku korraldust puudutavate üles- tähenduste tegemiseks
konnas oli juba üle mindud küttimiselt ja koriluselt viljelusmajandu- sele. Seega on tsivilisatsioonid põlluharijate ning karjakasvatajate ühis konnad. Enamasti langes tsivilisatsioonide algus vara sesse pronksiaega, niisiis kerkisid nad esile ulatuslikuma metallikasutuse algusega umbes ühel ajal. 2. Kõiki tsivilisatsioone iseloomustas ühiskonna selge varanduslik kihistumine. 12 3. Neis kõigis oli kujunenud riiklus. See tähendab, et rikkam ülemkiht või osa sellest oli saanud sisuliselt elukutseliseks valitsevaks klassiks, mis juhtis ja kontrollis madalamate ametnike abil ja seadustele toetu- des enam-vähem kogu ühiskonna tegevust teatud territooriumil. 4. Peaaegu kõigis tsivilisatsioonides oli tarvitusel kiri. Esmalt kasutati seda eelkõige majandamist ja riiklikku korraldust puudutavate üles- tähenduste tegemiseks
b. Tekkimise põhjused (2 peamist seisukohta) · Võimekamate esiletõus ja juhtide vajadus, et korras hoida niisutussüsteeme (tammid, kanalid). · Võimukate inimeste soov saada rikkaks ja võimsaks vägivalla kaudu. c. Tunnused: · Põlluharijate ja karjakasvatajate ühiskond, ulatuslik metallikasutus. · Selge varanduslik kihistumine. · Oli kujunenud riiklus, rikkam ülemkiht valitses seaduste jõul. · Oli tarvitusel kiri, tänu millele oli võimalik riiklik korraldus. · Arenenud vaimne tegevus (kirjandus, teadus, uskumused). d. Primaarsed tsivilisatsioonid tekkisid valdavalt suurte jõgede viljakates orgudes. · Mesopotaamia (Eufrat ja Tigris) u 3000 eKr. · Egiptus (Niilus) u 3000 eKr. · India (Indus) 2500 eKr.
Tsivilisatsioonide tunnused, tekkimise eeldused ja põhjused. Egiptuse tsivilisatsiooni kujunemine ja loodusolud. Egiptuse kuningavõim ja ühiskonnakorraldus. Egiptuse religioon: tähtsamad jumalad, surmajärgsus ja Ehnatoni usureform. Egiptuse arhitektuur: mastabast kaljuhaudadeni. Mesopotaamia tsivilisatsiooni kujunemine: linnriikidest suurriikideni. Tsivilisatsioonide tunnused: 1. varanduslik ebavõrdsus 2. riiklus (valitsejad, riigiaparaat) 3. kasutusel kiri 4. osatakse töödelda metalle 5. arenenud on kirjandus, teadus ja usulised tõekspidamised Tsivilisatsiooni tekkimise eeldused: 1. on olemas rahvas 2. anastavalt majanduselt (küttimine, kalapüük, korilus) minnakse üle viljelevale majandusele 3. põllumajanduse saagid võimaldavad toita rohkem inimesi ning asutus muutub paikseks 4. 9.saj eKr. Sai alguse põlluharimine ja kodustati kariloomad 5
üle mindud küttimiselt ja koriluselt viljelusmajandusele. Seega on tsivilisatsioonid põlluharijate ja karjakasvatajate ühiskonnad. Enamasti langes tsivilisatsioonide algus varasesse pronksiaega, niisiis kerkisid nad esile ulatuslikuma metallikasutuse algusega umbes ühel ajal. 2. Kõiki tsivilisatsioone iseloomustas ühiskonna selge varanduslik kihistumine. 3. Neis kõigis oli kujunenud riiklus. See tähendab, et rikkam ülemkoht või osa sellest oli saanud sisuliselt elukutseliseks valitsevaks klassiks, mis juhtis ja kontrollis madalamate ametnike abil ja seadustele toetudes enam-vähem kogu ühiskonna tegevust teatud territooriumil. 4. Peaaegu kõigis tsivilisatsioonides oli kasutusel kiri. Esmalt kasutati seda eelkõige majandamist ja riiklikku korraldust puudutavate ülestähenduste tegemiseks.
Sellest ajast pärineb ,,Trooja sõja" temaatika. Tume ajajärk kujunes umbes 1100 800 e.Kr. Iseloomulik oli eraldatus, madal tsivilisatsioonitase, kiri unustati sootuks ning algasid suured väljaränded Kreeka aladelt. Tumeda ajajärgu alguse põhjuseks võib pidada hiidlainet, mis hävitas tollase ühiskonna. Ainus teadaolev kultuurisaavutus oli raua kasutuselevõtmine. Tsivilisatsiooni uus tõus toimus aastatel 800 500 e.Kr. Sel ajal tekkis varanduslik kihistumine ning riiklus. Taas hakkas aset leidma vaimne tegevus. Iseloomulikud oli kolonisatsioon Vahemerel. Hõberaha hakati kasutama väärtusmõõduna. Tähtsamateks sündmusteks võib lugeda Lykurgose korraldust, Soloni seadusandlust, Kleisthenese reforme. Kasutusele võeti tähestik, üles hakati kirjutama olümpiavõitjaid, sündisid Homerose eeposed Hesiodase ,,Theogoreia". Umbes 500 338 kujunes Kreekas välja klassikaline ajajärk. Ühiskonda iseloomustasid
neid ka inimestelt võõrandada. · Liberaalne traditsioon näeb vabadust saavutatavat riigi vastu või hoolimata riigist · Konservatiivne traditsioon leiab aga, et vabadus saab tulla vaid läbi riigi. Riigi filosoofilised eeldused: · Siedentop: et mõista euroopaliku riikluse iseloomu, peame teadvustama selle eeldusi (mis ei ole universaalsed, vaid konkreetse ajaloolise taustaga) · Siedentop: euroopalik riik on eripärane valitsemisvorm- > euroopalik riiklus tunnustab inimest indiviidina. · Suveräänsuse sisu: kõik kodanikud on sama-väärsed subjektid suveräänse autoriteedi suhtes- kellelgi ei ole privileege, riik eeldab subjektide võrdset staatust => kodanikuühiskond (indiviidid) · Riiklik suveräänsus peegeldab indiviidi autonoomiat. · Riik kannab endaga egalitaarse ühiskonna mudelit - väärtustatakse individuaalsust. · Indiviidi iseloomustab vaba suhe sotsiaalsetesse tavadesse.
- Johann G. Herder (1744-1803) – Rahvus on olemas aegade hämarusest. Rahvuse vaim (Volksgeist). Heroiseerib rahvuse ajalugu, eriti antiik- ja keskaegset pärandit. Rahvus kui legitiimsuse kandja. Iga rahvus on midagi loomulikku ja iseenesest mõistetavat. Iga rahvus on olemas juba ammustest aegadest. Ja seega omatakse õigust oma riiklusele, kultuurile. De jure iga rahvusühik on riikluse kandja. Arusaam sellest, et kui on valitseja on riiklus legimitiseeritud, kuid Herderi arust ei olnud see oluline. Saabunud uus koidukuma, kui leitakse üles tõelised rahvustalad, millele taasluuakse rahvus ning on kaks korda tugevam, sest omab lisaks vanast ajast pärit tarkustele ka moodsat lähenemist. - Johann G. Fichte (1762-1814) – Herderi õpilane. Iga rahvas kujundab oma teadvuse, mille annab talle loodus. Rahvuse vaim mõjutab loodust tehes osad rahvad eriti tähtsateks. Külm ja kargus muudab rahvuse teravaks
2. Territoorium, rahvastik ja valitsemine. a. Territoorium: · Balkani ps, Krimmi ps. lõunaosa, osa Kaukaasiast, · Väike-Aasia ps · Süüria, Egiptus, Kürenaika, P.-Aafrikas. b. Kirev rahvastik: · Kreeklased, bulgaarlased, juudid, süürlased, armeenlased jt. c. Riigikeeleks kreeka keel. d. Pealinn Konstantinoopol: · Selle kr. k. nime Byzantion järgi kutsuti kogu riiki Bütsantsiks. e. Riiklus: · Keisrile ehk basileus'ele kuulus kogu ilmalik võimutäius. · Erinevalt läänest allus keisrile ka kirik. Ta nimetas kõrgvaimulikke, käsutas kirikuvarasid jne. f. Sõjaväekorraldus: · 7. saj. asendati palgaarmee talupoegade maakaitseväega, mille liikmed said teenistuse eest pärandatava maalapi. · 11. saj. kaotas maakaitsevägi tähtsuse, esile tõusis professionaalne suurfeodaalide ratsavägi (=Lääne rüütlivägi). 3
Sellesse perioodi kuulub ka India, Hiina, Kreeka ja Rooma tsivilisatsiooni teke. Antiikaeg Kreeka ja Rooma kujunemis-, õitsengu- ja langusaeg. ~8.sajandist eKr kuni 5. sajandini pKr vanaaja lõpp Euroopas 2. Tsivilisatsioonid Mõiste hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskond. (Tuletatud ladina keelsest sõnast civilis kodanikesse puutuv; üldkasulik.) Tunnused: viljelusmajandus, ühiskondlik tööjaotus, kihistunud ühiskond, riiklus, kirja kasutamine. Esimesed tsivilisatsioonid: Mesopotaamia umbes 3000 eKr Egiptus umbes 2500 eKr Ameerika tsivilisatsioonid: Peruu, Kesk-Ameerika umbes 1600 eKr 3. Egiptus Looduslikud olud: Korrapärased üleujutused 3 aastaaega Eraldatus kaitse võõrmõjude ja vaenlaste eest. Niiluse orud väga viljakad põlluharimine Põhiperioodid: * Varadünastialine aeg 30.-27. sajand eKr * Vana riik 27.-22. sajand eKr * Keskmine riik 20.-17. sajand eKr
10. saj ristiusustati suurem osa Skandinaaviast. 11. saj I poolde tekkis Skandinaavia suurriik, mille valitsejaks oli Knud Suur. Ida pool tekkis Vana-Vene riik. Slaavlaste tuumikala oli Dnepri ja Visla vahel. Slaavlaste liikumisega põhja poole kaasnes ugri elanikkonna assimileerumine. 9. saj II poole sai alguse nn slaavlaste võiduristimine (Kyrillos ja Methodios). Vennad leiutasid kaks slaavi tähestikku: kirillitsa ja glagoolitsa. Seoses ristiusustamisega sai alguse ka slaavlaste riiklus. 862 rajas Rjurik Vene riigi. Tema järglane Oleg vallutas 882 Kiievi ning allutas suurema osa slaavlaste terr-st. Skandinaavia ülikkond venestus. Feodaalkorra kujunemine-Feodalism kui termin tuleneb läänikorraldusest, kus senjöör annab vasallile lääni. Feodaalkord sai alguse Karl Martelli ajast, kujunes 11. – 12. saj-l. Läänikorra juurde kuulus talupoegade sõltuvus feodaalidest. Ühelt poolt on feodalism talupoegade sõltuvus maaisandast ning teiselt poolt maaisandate läänisuhe
rahvusväeosad laiali ajanud) * vastalustanud Kaitseliit oli veel nõrk * sõjaväe loomist takistas relvade, laskemoona jm varustuse nappus * rahval puudus usk sõjapidamise võimalikusesse * üldine sõjatüdimus * paljud mehed ei teinud mobilisatsioonikäsust välja, ei ilmutus teenistuskohta, joosti väeosadest laiali * tagalas peeti olukorda lootusetuks, löödi käega Murrang: * sõjalisele ebaedule vaatamata jäi Eesti riiklus püsima ja rahvas leidis eneses uusu jõuvarusid * algas vabatahtlike üksuste loomine (Kalevlaste Malev, Skautpataljon jt) - eriti suur roll kooliõpilastel * seniste kõhklejate meeleolu muutus enamlastes hakati nägema Vene okupatsioonipoliitika tööriista * poolehoidu omariiklusele suurendas valitsuse lubadus läbi viia põhjalik maareform * positiivselt mõjutas sõja käiku ka välisabi (Briti laevastikueskaader ja Soome vabatahtlikud) ning Rahvaväe juhtimise ümberkorraldamine
varemed, muistised, suuline traditsioon, mälestused. Arvatakse, et eestlaste ajalooteadvuses on kaks märksõna kuldne Rootsi aeg ja Põhjasõja katastroof. Kalevipoeg loob pildi, et enne 13. sajandit oli muistne õnneaeg ja pärast sakslaste vallutusi must periood. 2 Kalevipoja tegevus toimus 12.-13. sajandil. Kreutzwaldi nägemus Muinas-Eesti elust 3 valdkonda: 1) riiklus, kuningavõim ja ühiskond. Enne saksa vallutust Eesti riiklikult tervik, valitsejaks kuningas Kalev, kuningavõim pärandatakse. Kreutzwald tõstatas Kalevipojas omariikluse idee. 2) Eesti kui geograafiline ruum. Nimetab ainult Eestimaa kubermangu maakondi, Lõuna-Eestit ei nimeta. Naabermaadest kerkivad esile Saaremaa ja Soome. Eepose lõpul jõuab ühtse Eesti ideeni. 3) Nägemus elu- olust. Väga vildakas. Näitab elu muinasaja lõpul väga uhkelt, tegelikult oli must ja räpane.
n Majanduses pooldatakse riigi võimalikult vähest sekkumist, lubades täielikku vabaturumajandust. Seega konservatiivid tunnistavad, et majanduses on inimeste konkureeriv egoism hea ning seda ei tule piirata. n Ent muus ühiskonnaelus on konservatism jätkuvalt teistel seisukohtadel. Konservatiivid leiavad, et riigivõim peab olema tugev ja säilitama kontrolli muude ühiskonnaelu väljendusvormide üle. Et tugev riiklus on nende jaoks iseenesestmõistetav, siis peavad nad riigi kritiseerimist iseenesest rumalaks ja mõtlematuks tegevuseks, ükskõik millistel alustel seda ka tehakse. Vahevormid Põhjamaade tsentrism sotsiaal-liberaalsete ideede põimimine rohelise ja konservatiivse mõttega Kristlik demokraatia: n kiriku ja kristliku moraali oluline osa n solidaarsus vendade vahel Kristuses
Tekkis eraomand, sugukonnasidemed nõrgeneisd, hakkas kujunema varanduslik ebavõrdsus, mis lõid eeldused klassiühiskonna sünniks. Tsivilisatsiooni tekkimine:Tsivilisatsioon on hästi korraldatud ja kõrge tasemega ühiskond. al III a.tuh eKr hakkas mõnes maailma piirk. kujunema tsivilisatsioon. Varajaste tsivilisatsioonide peamised tunnused:Tsivilisatsioonid olid põlluharijate ning karjakasvatajate ühiskonnad; Ühiskonnas selge varanduslik kihistumine; Neis kõigis kujunes riiklus, oli rikkam ülemkiht, mis juhtis ja kontrollis enam-vähem kogu ühiskonna tegevust teatud territooriumil; Peaaegu kõigis tsivilisatsioonides oli tarvitusel kiri; Vaimne tegevus- kirjaga tähendati üles pärimusi, uskumusi ja ajaloosündmusi. Arenesid usulised tõekspidamised, kirjandus ja teadus. Esimesed tsivilisatsioonid e. primaarsed tsivilisatsioonid: umb. 3000 eKr Mesopotaamia-Eufrati ja Tigrise alamjooksul ning Egiptuse tsiv. Niiluse kallastel; 2400 ekr
kolooniaid. Selle tulemusena muutus Must meri Kreeka sisemereks. Kolooniate rajamine kestis kogu arhailse aja. Esimesed neist loodi Süüria ja Sitsiilia ehk Sürakuusa rannikule. Igal koloonial oli oma emalinn kreekas. Pime laulik Homeras pani sellel ajajärgul kirja Kreeklaste eeposed Iliase ja Odüsseia. Barbarid - madalama arengu tasemega naaberrahvad. 3 Kreeka riiklus - olid mõned õksikud demokraatlikud riigid, enamus oli siiski aristokraatlikud või oligarhilised. Vana-Kreeka ei olnud ühten riik, vaid see koosnes paljudest polistest ehk linnriikidest. Polistele olid omased sisemised tülid. Sageli kasvasid vaidlused kähmlusteks - rikaste ja vaeste omavaheline võitlus. Rikkad pooldasid oligarhiat, vaesed demokraatiat. Tülid toimusid sageli ka sugukondade vahel. Sealt said alguse ka suguvõsal põhinevad poliitilised parteid. Orjad olid
Sisemise suveräänsuse all mõistetakse riigi ülemvõimu siseriigis. Väline suveräänsus ilmneb riigi vahetul ja võrdväärsel suhtlemisel teiste riikidega. 7. Riigivormid. Õpetus riigivormidest lähtub tratsiooniliselt Aristotelese vastvavast käsitlusest. Kus riigi vorme võib jagada demokraatlikeks ja aristokraatideks. Aquino Thomase ideaaltüübis leidub valitsemises nii elemente aristokraatiast kui demokraatiast. N. Machiavellilt pärineb monarhia ja vabariigi eristus. Kaasaegne riiklus on orienteeriutd demokraatilae ja selles mõttes on ta seotud Aristotelese riigivõimu käsitlusega. Riigivormid aga sarnanevad rohkem segasüsteemile, kus rahvas valib paralmendi (demokraatia), parlament võtab vastu seadusi (oligarhia), valitsust juhib õiguslikult või faktiliselt valitsusjuht (monarhia). Näitavad, kuidas on organiseeritud riigivõim (riigi valitsemise vormid), millistel põhimõtetel rajaneb riigi territooriumi jaotus (riikliku korralduse vorm) ja milliste vahendite ning
1) eluväärtustamine. A.Camus pr, leidis, et elu ei ole väärt elada kuna elu on absurdne, võrdles elu ,,Siripo meüdiga" nagu kivi mäkke lükkamine, mis kukkub alatasa alla. Väärtustas ,,suiside" enesetappu.A.H.Tammsaare ,,Kõrboja peremees"-mees tapis end ära. IDAMAADE ÕP. Tähendus: I Suurem osa kõrgkultuuridest pärinevad idamaadest (V- Egipt.,Mesopot.,V-Ind.,V-Hiina). II kõik 3.maailma usundid on pärit idamaadest (Budism India; Kristus Lähis Ida; Islam araaba pls) III riiklus sündis idamaadest, vanimad riigid on sealt pärit, Mesopot. alad, Sumeri, Babüloonia. Seadusandlus Hammerabi koodeks 18.saj eKr õiguse tek. Teaduse sünd, medits. areng.(Egipt). Idam. õpetustel emmanentne sisu (sissepoole pööratud) Läänem. õp. väljaspoole suun.-transendentne-psüh.tüüp. Käsitlus Lääs: aeg-lineaarne-algus- lõpp, genesis- loomine- algus, apokalypsis- maailma lõpp.Ida: erinev aja käsitlus, tsükline aja käs. periood
tootmises. Kiire info avastuste-leiutiste hankimine ja töötlemine. rakendamine. Kapitalism on majandussüsteem, kus tootmisressursid on eraomanduses ning majanduslik tasakaal kujuneb turu, s.o nõudluse ja pakkumise tasakaalu tulemusena. 2. TSIVILISATSIOONID Tsivilisatsioon on suhteliselt kõrgelt arenenud ühiskond, kus tuntakse kirja, on kujunenud riiklus, arenenud religioon ja viljeldakse kõrgetasemelist kunsti ja kirjandust. Tsivilisatsioon on kõige suurem kultuurilis-eneseteadvuslik jaotus inimkonna sees. 3. DEMOKRAATIA Demokraatia on rahva valitsemine rahva poolt ja rahva heaks, mille puhul on täidetud 3 põhinõuet: konkurents, hääleõigus, kodanikuõigused. Miinimumnõue-vabad, konkureerivate kandidaatidega valimised. Demokraatia eeldused: · üldine kirjaoskus ja kohustuslik kooliharidus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
