Ajalugu Inimese arengu etapid: 10 mln eKr1) inimahvid-u20 kg, kasutasid 4 jäset 3 mln eKr2) australopiteekus e. lõunaahvlane-1,5m 65kg, kõndis kahel jalal, küürus, tegeles korilusega 2mln eKr3)homo habilis e. osavinimene-pihukirves, algeline jahipidamine, ajumaht 600 cm3 1,6mln eKr4)homo erectus e. sirginimene-1,7-1,9m karvkate kaob, puudus artiklieeritud kõne, püsisuhted 40 tuhat eKr5)homo sapiens e. tarkinimene-kultuse ja viljeluse teke, sotsiaalne kihistus, tsivilisatsioon Esimesed silmapaistvad kunstisaavutused: pärinevad 35 000-13 000a tagasi, Prantsusmaal Chauvet, kujukesed ja koopamaalingud, kujutati jahiloomi Viljaka poolkuu asulad: Catal Hüyük, Jeeriko, Ninive, Dzarmo, Hassuna, Eridu, Susa, Ur, Uruk, Lagas, Kis - seal algas ka tsivilisatsioon Tsivilisatsiooni tunnused: üleminek viljelus majandusele, ühiskondlik tööjao...
Preestrid kuulusid tänu vaarao poolt saadud rikkalikele annetustele kõrgklassi ja kasvas ka preesterkonna võim ning sõltumatus keskvõimust. Templite juures olid koolid, kus jagati kirjatarkust. Koolides said käija tulevane vaarao ja kõrgeimate ülikute pojad. Tähtis roll oli ka käsitöölistel. Nende ülesanne oli teha tarbeesemeid, sõjatehnikat ja aksessuaare kõrgematele isikutele. Egiptuse ühiskond oli jagunenud erinevateks varanduslikeks klassideks. Oli tekkinud riiklus. Rikkama ülemkihi seast olid esile tõusnud elukutselised valitsejad, kes sunni jõul ja seaduste toel kontrollis ja korraldas ühiskonna tegevust. Egiptuse riik ja ühiskond oli rõhutatult traditsiooniline. See toimis üksikasjadeni reguleeritud korra järgi, mida peeti jumalate poolt määratuks. Tekkisid varanduslikud ebavõrdsused. Töötegijad pidid oma saagist andma suurema osa riigile ja meisterdama riigi tarbeks esemeid. Tänu sellele tekkisidki erinevad ühiskonnakihid.
Hiina referaat Tallinn 2009 Sisukord: 1. Geograafiline asend 2. Riiklus ja ühiskond 2.1 Tsivilisatsiooni teke ja esimesed riigid 2.2 Keisririigi teke ja areng 2.3 Tehnoloogia ja majanduse areng 2.4 Keisririik ja ühiskond 2.5 Perekond ja naiste positsioon ühiskonnas 3. Religioon 1.Geograafilised ja looduslikud olud Hiina tsiilisatsioon kujunes kahe Tiibeti kiltmaalt algava ja Vaiksesse ookeani suubuva jõu , Huang He ja Jangtse alam- ning keskjooksu aladel. Põhja poole jäävad Mongoolia stepid ja poolkõrbed
Algeline sordiaretus, elanikkonna kasv, arenesid tööriistad, kerkis esile jõukamate kiht ehk liidrid. 13. Millal võeti kasutusele pronks ja raud, milliseid muudatus tõi see kaasa ühiskonnas? Pronks ~3000 a eKr ja Raud ~1300 a eKr. Põlluharimine tõhusaks, piirkondlikud erinevused, tekkisid klassiühiskond, kõrgkultuut ja riik. 14. Mis on tsivilisatsioon? Selle tunnused (vähemalt 4) See on kõrgelt arenenud ühiskond, tuntakse kirja, kunsti ja kirjandust. On kujunenud riiklus ja arenenud religioon. Põlluharijate ja karjaksvatajate ühiskond. (a.ühiskondlik tööjaotus, b.riiklus, c. kiri, d. teadus ja kirjandus.) 15. Primaarne tsivilisatsioon, sekundaarne tsivilisatsioon. 16. Mis on Catal Hüyük, Jeeriko, mis aega neid paigutatakse ja miks ei nimetata neid veel tsivilisatsioonideks? Põlluharijate asulad. Sest puuduvad tõendid varandusliku klasside jagunemise kohta. 17. Esimesed tsivilisatsioonid, jõed ja välja kujunemise aeg.
5. Miks saavutas Rooma kultuur õitsengu Augustuse ajal? Nimeta kaks põhjust. Kultuur saavutas õitsengu Augustuse ajal, sest Augustus toetas suurejooneliste ehitiste rajamist Rooma linnas, aga ka kirjamehi, et need oma loomingut jäädvustaksid. Augustusel olid rikkad sõbrad, kes aitasid tal taotlusi ellu viia ja kes kutsusid lähikonda tuntuid autoreid ning toetasid neid rahaliselt, et neil oleks kõik olemas loomingu valmistamiseks. 6. Kuidas kajastuvad Rooma riiklus, elulaad ja mõtteviis Rooma kultuuris? Sõnasta kaheksa seostatud paari, kus iseloomulik joon riikluse, elulaadi või mõtteviisi kohta oleks ühendatud sobiva kultuurialase näitega. 1. Rooma vabariiklik korraldus tõi kaasa kohustusliku poliitikute kõnekunsti oskuse. 2. Rooma kui keisririik, hakkas toetama rahaliselt kultuuri. 3. Roomlaste agressiivne meelelaad väljendus gladiaatorite võitlusega. 4. Roomlaste vallutused tõid kaasa segunenud kultuuri. 5
Riikide teke: vanimad riigid 4-3 a.t. eKr. Sõltuvus looduslikest oludest: vesi, meri-Foniikia ja Palestiina (kalapüük, laevandus), maavarad Inimeste tegevusalad: põlluharimine, karjakasvatus, käsitöö, kaubandus, kalpüük. Foniikialased- kaubandus, kalapüük, maade avastamine Riiklus: monarhia, diktatuur, linnriigid-Sumeris, Foniikias, ühtne riik-Egiptus, Babüloonia, Heptiidi, suurriigid- Hetiidi, Assüüria, Pärsia Valitsemine: absolutistlik valitseja võim oli piiramatu (vaarao, keiser, kuningas) ERANDID! Foniikia kuningas oli sõjapealik- kindlustas linna, kaupmehed kõige tähtsamad. Hetiidi riik rahvakoosolek Seisuslik hierarhia: 1.valitseja 2.preestrid 3.ametnikud, sõjapealikud 4.kaupmehed 5.käsitöölised 6.talupojad 7.orjad KASTIKORD Orjus: sõjavangid, võlaorjus. Kui võlg tasutud, polnud ori. Religioon: polüteism- paljude jumalate kultus, monoteism- üks jumal, Juudihõimud Palestiina Kultuur: kiri- hieroglüüfkiri, kiilkiri, tähestik...
I. Lüüasaamise põhjused (tavaliselt 5 punkti välja tuua!!!) o Eestlastel puudus küllaldane ühiskondlik organiseeritus (puudus juht) -> maakonnad olid aeg-ajalt vaenujalal o Polnud piisavalt jõukad, et sõjamehi välja koolitada ega pidada o Eestlastel puudus sõjaline haridus, kuid ordumehed olid õppinud sõjamehed osavamad, parem relvastus jms o Puudus riik, riiklus o Ei kasutatud linnuse ehitamisel mörti (linnus oleks tugevam olnud) o Vaenlasi oli palju, peamiselt tolleaegne kristlik Euroopa II. Mida negatiivset tõi kaasa vallutus? o Inimkaotused o Majanduslik langus, lakkasid olemast eestlastest ülikkond o Eestlaste loomulik areng katkestati tõstes meid muinasajast kõrgemasse keskaega o Keskaja 3 seisust: vaimulikud, feodaalid, talupojad. Eestlastest said
1217 · Albert sõlmis taanlastega sõjalise liidu ta mõistis, et sakslased üksi ei suuda eestlasi vallutada Taanlased Tallinna all 1219 1220 Rootslased Lääne-Eestis, löödi välja Võiduristimine - kes piirkonna ristis, sai seal valitsemise endale (sakslased või taanlased) Tartu lahing 1224 1227 · Viimased lahingud Saaremaal Eesti ala lõplik langemine · Eestis tekkis RIIKLUS Eesti alal moodustati riigid: Taani alad Eestimaa, sakslaste valitsemisaladel: orduriik (ilmalik võim), Tartu piiskopkond (piiskopiks Alberti vend Hermann), Saare-Lääne piiskopkond (piiskopiks Gottfried, kes lahkus Eestist 1228 Saksamaale) Riiklus Albert Buxhoeveden · Liivimaa piiskop (1165-1229) · Tema mälestuseks antakse välja Buxhoevedeni Risti aumärki · Aumärki antakse välja üks kord aastas kristlike väärtuste säilitamise eest
Arenes tööjaotus ja arenes kaubavahetus. Tekkis eraomand, sugukonnasidemed nõrgenesid, kujunes varanduslik ebavõrdsus-tekkis klassiühiskond. 5.Esiaja kultuurisaavutused: Altamira ja Lascaux koopamaalid, luust ja kivist pisiskulptuurid (Willendorfi Venus) 6.Tsivilisatsiooni tunnused: 1.Küttimisel ja koriluselt oli üle mindud viljelusmajandusele- karjakasvatus ja põlluharimine, levis ulatuslikum metallikasutus. 2.Varanduslik kihistumine 3. Oli välja kujunenud riiklus (rikkam ülemkiht oli saanud valitsevaks klassiks, mis juhtis ja kontrollis kogu ühiskonna tegevust teatud territooriumil) 4. Oli kasutusel kiri (see oli hea riiklikuks korralduseks) 5. Kiri lõi eeldused vaimseks tegevuseks (pandi kirja pärimused ja uskumused- kujunes kõrgkultuur, arenes teadus ja kirjandus) Tsivilisatsiooni tekkimise tunnused: kujunes tööjaotus, maaharimine ja metallitöötlus, ühiskonna korraldajaks oli algul ülemkiht ja neile alluti vabatahtlikult, eraomand 7
5. Hetiidi kultuuri üldiseloom (indoeuroopaliku, hurripäritolulise ja Mesopotaamia laenude vahekord); rauatöötlemise algus; tähtsamad jumalad ja lugu peajumala võimuletõusust. 5) Egeuse tsivilisatsioon 1. Egeuse tsivilisatsiooni avastamislugu: Schliemann, Evans, Ventris. 2. Kreeka ja Egeus neoliitikumis ja varasel pronksiajal. “Kreeklaste tuleku” probleem. 3. Minoiline tsivilisatsioon: etniline taust; Kreeta lossid; materiaalne kultuur; kiri; riiklus ja ühiskond; suhted välismaailmaga; kangelaspärimus (Minos). Minoiline religioon. 4. Mükeene tsivilisatsioon: tsivilisatsiooni esilekerkimine Mükeenes; hauad; lossid; materiaalne kultuur; kiri; riik ja ühiskond; kangelaspärimus; suhted välismaailmaga. Religioon Mükeene ajajärgul. 5. Egeuse tsivilisatsiooni langus: Trooja sõja probleem; “mererahvad”; losside hülgamine. 6) Ees-Aasia impeeriumid 1. aastatuhandel e. Kr 1. Tume ajajärk ja aramealased. 2. Assüüria: esiletõus 9
Kõblas – põlluharimise tööriist. Ader – põlluharimise tööriist. Pronks – vase ja tina sulam. Viljelusmajandus – inimesed kasvatasid endale ise toitu. Ühiskondlik tööjaotus – tehtavad tööd jaotati ühiskonnas laiali, st osa tegeles põlluharimisega, osa käsitööga jne. Varanduslikud klassid – inimesed jaotusid klassidesse selle järgi, kui jõukad nad olid ning kui palju nad omasid. Riiklus – rikkamate seast olid esiletõusnud elukutselised valitsejad, kes kontrollisid ja korraldasid ühiskonna tegevusi seaduste toel. Kõrgkultuur – kaasab enda alla plaanipärase põllumajanduse, teaduse, linnade olemasolu, ühiskonna organiseerituse, tööjaotuse, kirja olemasolu, arenenud religioosse süsteemi, ühise mõtlemise ja tunnetuse ning ajaarvamissüsteemi. Tsivilisatsioon – sisemiselt hästi korraldatud ja kõrge
5) arenes pöial (käelaba) 5.Mis on tsivilisatsioon, primaarne, sekundaarne, nimeta esimesed primaarsed tsivilisatsioonid, märgi maailmakaardil, milliste jõgedega olid seotud? Millal said alguse? Tsivilisatsioon- kõrgkultuur Primaarne tsivilisatsioon- kujunes sõltumatult ja iseseisvalt Sekundaarne tsivilisatsioon- kujunes teiste tsivilisatsioonide mõjutusel ja mitte iseseisvalt 6.Nimeta tsivilisatsioone iseloomustavaid tunnusjooni (5) 1) ühiskondlik tööjaotus 2) riiklus 3) kiri 4) erinevad varanduslikud klassid 5) viljelusmajandus
Riik Araabia Venemaa Viikingid Paiknemine Araabia ps. Mustast merest Rootsi-Taani-Norra alad, Mesopotaamia ja Läänemereni, Britannia, Island, Kesk- Egiptuse naabruses Euroopa, Põhjamere saared Riiklus Kaliif pealik Vürst valitseja Inimesed olid vabad Dzihaad püha sõda Jaroslav Tark tegi Bondid inimesi juhtivad islami eest seadustekogu ,,vene taluperemehed Empiir asevalitseja õigus" Trääl ori Sultan Druziina vürsti Ting koosolek väepealik/valitseja peamine sõjalise, Alltingid maakondlikud ...
Tallinna Reaalkool Madis Somelar 15. september 2015 1) Küttimiselt ja koriluselt on üle mindud viljelusmajandusele. 2) Kirja kasutamine. 3) Kõrgetasemeline kultuur. 4) Välja on kujunenud sotsiaalsed klassid varanduslik ebavõrdus. 5) Riiklus. Egiptus Niiluse and; saduf Ühendas Ülem- ja Alam-Egiptuse ca 3000 eKr. Rajas (või tema poeg) pealinna Memphise. 1. dünastia valitseja. Ülem-Egiptuse valitseja. Hor-Aha isa. 3000-2650 eKr varadünastiline periood; 2650-2130 eKr Vana riik; 2130-1950 eKr I vaheperiood; 1950-1650 eKr Keskmine riik; 1650 -1550 eKr II vaheperiood; 1550-1075 eKr Uus riik; 1075-525 eKr hiline periood; 525-332 eKr Pärsia ülemvõim 332-323 eKr Makedoonia Aleksander 332-30 eKr Ptolemaiosed
Tootmisviisi Põllumajandus, Töötlev tööstus, Teenindus, äriteenus, peamine loomakasvatus, metallurgia, biotehnoloogia,turu- majandus haru jahindus tekstiilitööstus uuringud Arengumaad, Aasia riigid Arenenud riigid Levik tänapäeval vähem Hiina USA,Saksamaa arenenud riigid Tootmise Toota enda Paljud kaubad Tervele maailmale eesmärk riigile, vähesed teistele riikidele kaubad olid (kaubavahetus) müüa Tehnoloogia Käsitöö Keskmiselt( masi Hästi arenenud areng nad arenenud) (infotehnoloogia, arvutid) Rahavormid Metallraha, Metall- ning Kaardimakse, ...
Primaadid on esikloomalised(imetajad). Hõlmab ahve ja poolahve. Pa hulka kuuluvad ka inimlaadsete olevuste ülemsugukond, kuhu kuuluvad inimesed. P seltsis on 3 sugukonda: gibonlased(20mln), inimavlased ja inimlased. Inimene(kahel jalal, kolju suur ümar, s-kuj selrog, laienen rinnakorv, eesjäs lüh taga pik, mitte nii karvane, laps taandar, aren aegl, suhtl kõne kiri sots mälu). Simp (väike piklik, sr ühe kõverusega, rk kitsam, hüüded zestid). Arukas inimene (homo sapiens)e nüüdisinimene Aaf, lõun pool saharat 250- 200th a tagasi. Kolju oli ümar, laup kõrge, väikesed hambad jne. Tööriistad muutusid paremaks ja nad arenesid. Aaf rändasid aas u 100 50 th a tag. Eur jõudsid 45-40th a tagasi. Ja peale seda Am. Am tõi kaasa mitme suurimet hävingu. Rännete ja geog erald tõttu tekkisid erinevad rassid. Neander suri välja nüüdisinim survel. 50-40th a tagasi kalj ja kop malingud. Samad evolutteg mis kogu loomariigiski. Inimlaste evl tähtsaim mut...
Keskaeg pöördepunkt eestlaste ajaloos Keskaega nimetati ka orduajaks see oli 1227-1558 aastatel. Muistse vabadusvõitluse lüüasaamise tulemusena tekkis Eesti alale (keskaegne nimetus Vana-Liivimaa) esmakordselt riiklus- Liivi ordu, Saare-Lääne piiskopkond, Tartu piiskopkond ja Taani kuningriigi valdused. Euroopa eeskujudest lähtuvalt kujunes Eesti alal välja läänikorraldus (e. feodaalkorraldus).Vallutusjärgselt (13.sajandil) toimus eestlaste ristiusustamine. Valitsevaks usundiks kuni 1520- ndatel oli katoliiklus. Tegutsesid ka paljud kloostrid. Eestlased allutati võõrvalitsejate ülemvõimule, selle perioodi jooksul nende õiguseid ja vabadusi vähendati pidevalt ning keskaja lõpuks oli enamus eesti talupoegadest pärisorjastatud ja sunnismaised. Suurimaks katseks taastada muistne eestlaste iseseisvus oli Jüriöö ülestõus (1343-1345). Keskajal (13-14.saj.) kujunesid Eesti alale linnad (9 tk), mis olid käsitöö ja kaubanduse keskusteks...
Tugevalt esines egiptuse poosi mõju. Mükeene kultuuri kunstnikud kujutasid aga just sõda ja võitlusi. Kreetal oli kultusloomast härg, samuti austati jumalannasid. Mükeene kultuuri rahva uskumutest aga teame vähe, vaid üksikuid jumalate ja jumalannade nimesid. 2. oskab iseloomustada arhailist ja klassikalist Kreeka riigikorraldust, ühiskonda ning eluolu Arhailine periood: Tsivilisatsiooni uus tõus toimus aastatel 800 500 e.Kr. Sel ajal tekkis varanduslik kihistumine ning riiklus. Taas hakkas aset leidma vaimne tegevus. Iseloomulikud oli kolonisatsioon Vahemerel. Hõberaha hakati kasutama väärtusmõõduna. Tähtsamateks sündmusteks võib lugeda Lykurgose korraldust, Soloni seadusandlust, Kleisthenese reforme. Kasutusele võeti tähestik, üles hakati kirjutama olümpiavõitjaid, sündisid Homerose eeposed Hesiodase ,,Theogoreia". Klassikaline periood: Umbes 500 338 kujunes Kreekas välja klassikaline ajajärk. Ühiskonda
Kreeka ajaloo põhiperioodid Tume e. Homerose ajajärk (1100-80 eKr): Tsivilisatsioon kadus, kiri unustati. Hetiitidelt võeti üle oskus sulatada rauda, see tõrjus välja pronksi. Toimub väljaränne Väike-Aasia läänerannikule (looduslike tingimuste töttu). Kujuneb Joonia maakond. Egeuse meri kujuneb Kreeka e. Hellase sisemereks. Arhailine ajajärk e. tsivilisatsiooni uus tõus (800-600 eKr): Üldiseks sai paikne eluviis, olid põlluharijad ja karjakasvayajad. Peamiselt kasvatati viinamarju ja oliive. Loomadest kasvatati lambaid. -Varanduslik kihistumine -Riiklus -Kirja olemasolu -Vaimne tegevus Olulisemad sündmused: 7. saj eKr elavneb kaubandus - see tingis raha kasutuselevõtmise. Alguse sai see Lüüdias ning toimis esialgu vaid väliskaubanduses. Alates 5. saj. eKr muutus raha üldkasutatavaks. Ülekreekaliste religioossete keskuste kujunemine. Olümpia mängude korraldamine iga 4 aasta järel, alates aastast 776 eKr. See pani aluse kreeklast...
INDIA Riiklus ja ühiskond Reivo Keng 2011 India Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Induse tsivilisatsioon Põlluharimine ja karjakasvatus sai alguse V aastatuhandel eKr III aastatuhandel eKr tõusis esile pronksiaegne Induse tsivilisatsioon Linnad koondusid lossi ümber, kus olid ka mahukad viljasalved. Ümbruskonnas paiknesid põletatud tellistest elamukvartarid. Kaubandussidemed ulatusid Mesopotaamiani U 1700 a eKr Induse tsivilisatsioon langes Suurimad linnad Harappa ja Mohedzo Daro Piltkirjamärgiga pitsat Click to edit Master text styles Second level Third level ...
Kreeta ja Mükeene erinevused ja sarnasused Alateemad: 1. Aeg 2. Asukoht 3. päritolu 4. riiklus 5. kultuur KREETA sarnasused MÜKEENE 1. a) u. 2000 a eKr a) Pronksiaeg a) u. 1500-1100 a. eKr 2. a) Kreeta saar a) Kreeka riik ja Egeuse mere a) Mandri Kreeka piikond 3. a) Egeuse mere piirkonna a) kreeklased ja Väke-Aasia põliselanikud 4. a) sõjategevus peaaegu a) valitses kuningas a) pidev sõjategevus
Tsivilisatsiooni teke (spikker) 1)Austrolopiteekus-(5milj.) väike aju(300-350cm), lai nägu, lühike kasv <1.5m, küttis väikseid loomi, kõndis püsti,ei valmistanud tööriistu, töötlemata kivid, puukepid, toruluud(nuiana),Aafrikas. ||| Homo habilis-(2.5milj.)Ajumaht(600-700cm), hakkas 1-na tööriistu tegema, põhitegevus küttimine ja korilus, otsast teritatud pihukirves,Ida-Aasia ||| Homo erektus-(2milj.)Ajumaht(800- 900cm),põhitegevus jahtimine ja korilus,elas koobastes ja okstest onnides,pihukirves,Aafrikast- >Euroopa ja Aasia ||| Neandertaallane-(250K)(30K),ajumaht(1200-1750cm),lühikest jässakat kasvu,laiaõlgsed,külm kliima,matsid surnuid,religiooni alged,pikk kuklaosa,massiivne alalõug,Euroopa ja Lähis-Ida ||| Homo sapiens(200K) 2)Anastav maj.-Põhitegevus küttimine,kalastamine,korilus.Kõik eluksvajav võeti ümbritsevast loodusest(rändav eluviis) 3)Viljele...
võitlus rahvahariduse edendamise rahvusriigi järele. eest. Rahvuse tunnused *Ühine päritolu *Territoorium *Rahvuse tunnetus *Keel *Kultuur *Identiteet Tekke põhjused · Prantsuse revolutsioon+ Napoleoni sõjad · Saksa filosoofia · Herderi romantiline- rahvus vaated. Rahvuslik ärkamine-Periood, millal rahvus saab endast teadlikuks. Rahvuslik liikumine- Rahvuslikult mõtestatud tegevus, mis taotleb rahvuslikku enesemääramist, mille kõrgeim norm on oma riiklus. Eelärkamisaeg *Estofiilid- Toovad rahvusliku romantismi Eestisse ja hakkavad seda sulandama Eestisse. *Ühtne kirjakeel tekib. *Koolivõrgu areng. *Haridustaseme kasv. Rahvusliku ärkamise algus *Muutused majanduselus- talude päriseks ost. *Tööstuse areng+ linnad. *Trükisõna areng. Aktiiv *Viljandimaa oli kõige rikkam koht. *Koolmeistrid *Kirikuõpetajad *Ametnikud *Kästitöölised, kaupmehed *Talumehed J.V. Jannsen L
*hellenid-kreeklased*hellas-kreeka*barbar-mitte kreeklane*raa-koosoleku ja turuplats*kolooniad tekkisid musta ja vahemere ääres.selle tõttu tekkis ka raha ja linnad*KREEKA:1.kreeta-mükeene periood:*knossose loss-puudusid sõjaelemendid- linaarkiri A*mükeene loss(omas müüri)-lineaarkiri B*doorlaste sissetung.*sarnane:lossid ühest ajast ja sisekujundus sama(laod,vannitoad)2.tume ajajärk:*tsivilisatsioon kadus*kiri unustati*rännati maalt välja.3. arhailine periood:*tsivilisatsiooni tunnused*varanduslik kihistumine*riiklus*kiri taastati*kultuuri teke*kolonisatsioon-kaubavahetuseks, põllumaadeks.*linnriikide teke(sparta, ateena)*esimesed olümpiamängud 776 ekr*homeros, ilias ja odüsseia.4.klassikaline periood: *kreeka hiilgeaeg*perikles*ateena demokraatia*peloponnesuse sõda Ateena ja Sparta vahel(Sparta võit)*5.hellenismi periood *SPARTA-*valitsemiskord-2kuningat(seotud ka sõjaväega)*lakoonia ja masseenia maakond*spartiaat-sparta kodanik*perio...
RAHVUSVAHELISED SUHTED Rahvusvaheliste suhete teooriad: 1. Realism e konservatism Rahvusvahelist areeni nähakse anarhilisena. Põhitoimijad on riigid. Lähtub arusaamast, et riikidel on kitsad ja vastanduvad erihuvid. Rahvusvahelised suhted kui nullsummamäng:riikide erihuvid kutsuvad esile sõdu jm konflikte.Rahvusvaheliste suhete süsteemi kaudne siht ja ainus võimalus sõdu ära hoida: jõutasakaal. Viib julgeolekudilemma tekkeni: soov sõda vältida-kaitse tõhustamine sõjalise võimekuse kasvatamise kaudu-teised riigid võivad tõlgentada ohuna-ennetav rünnak. Riikide eesmärk on suhteline kasu. Uusrealism-otsib teid jõutasakaalu tekkeks, aksepteerib ka teisi rahvusvaheliste suhete toimijaid ning rahvusvahelisi koostöö- ja normimehhanisme. 2. Idealism ehk liberalism Näeb riike koostöövõimelisena, rahvusvaheliste suhete süsteemi korrastatuna/korrastumisvõimelisena. Erimeelsuste lahendamise vahend- lepingud. Riikidel palju ühishu...
(Kriiska & Kõiv, 2015: 34-35) (Sazonov et al 2015: 99-100) Sumeri linnriikides said olulisteks ehitisteks templid ning kuningate paleed. Templid (enamasti tsikuraadid ehk astmikpüramiidid) olid pühendatud jumalatele, kelle ülesandeks oli linna kaitsta. Selleks, et jumal linna kaitseks pidid inimesed jumalate heaks tööd tegema. Sumerite seas leviski uskumus, et jumal lõi inimese selleks, et inimene teeniks jumalat. Igal linnriigil oli oma peajumal. Seega võib öelda, et riiklus ning religioon olid omavahel tihedalt seotud. Riikide valitsejateks olid esmalt linnaelanikud, kuid hiljem said valitsejateks kuningad, kes elasid paleedes kuid tegutsesid templites, sest tempel oli poliitiliseks, majanduslikuks ning ühiskondlikuks linnakeskuseks. Kui esialgu oligi kuninga roll pigem majanduslik ning poliitiline, siis hiljem lisandus kuningale ka väepealiku roll. Sumerite linnasid ümbritsesid kõrged müürid. Sumeri linnriikide templimajanduse ning kogukonna
Ajalooteadus uurib inimkonna ajalugu, alates inimese kujunemisest miljonite aastate eest ja lõpetades kõige äsjamate sündmustega. Vanaaeg u. 3000 eKr -395 Rooma (läheb kaheks 1. Lääne- Rooma 2. Ida-Rooma ehk Bütsants) -476 Lääne-Rooma langus Keskaeg 395, 476 1517 - 1492 - Kolumbus 1453 Konstantinoopol Uusaeg ... kuni 20. Sajandi lõpp Esimese MS algus 1914 Saksa Keisririigi väljakuulutamine 1871 Tsivilisatsioon: · Primaarne · Sekundaarne Tunnused: · Riiklus · Seisuslik · Valitseja · Kirja kujunemine · Põllu harimine EGIPTUS: - kõrgelt arenenud - Klassiühiskond - Usklik - Põlluharimine/talupojaühiskond Ühiskonnastruktuur: · VAARAO (ülemvalitseja) ainuvalitseja, Jumala kehastus maa peal · Preestrid usuelu korraldajad · Asevalitsejad (määratud vaarao poolt, kontrollisid) Sõjapealikud (juhtisid sõjasalkasi) · Kirjutajad riigiametnikud, kontrollisid ka maksude laekumist · Talupojad (maksid makse, üleriiklikud ehitused)
Eesti ajaloo pöördepunktid Eesti ajaloo juured ulatuvad väga kaugetesse aegadesse. Eesti ajaloo alguses loetakse esimeste teadaolevate küttide ja kalastajate asula eksisteerimist Pärnu jõe ääres umbes 11 000 aastat tagasi. Eesti esiajalugu ehk muinasaeg hõlmab väga pikka perioodi - ~9000 aastat eKr kuni 13. sajandini. Eesti esiajalugu kestis 10 000 aastat, nii et muinasaega liigitatakse omakorda väga mitmeks osaks. Eesti asustati mesoliitikumi ajal, kui kütid ja kalastajad siia rändasid. Vanimaks seni leitud asulaks arvatakse olevat Pulli asula. Neoliitikumi alla kuulus pronksiaeg ja rauaaeg. Sellel ajal arenes kõvasti tööriistad, põllundus ja ka sõjandus. 1193. aastal kuulutas paavst v'lja ristisõja Ida-Euroopa paganate vastu. Kuna eestlased ei ole ristiusustatud raputas see sõda neid kõvasti. Nad pidid sunniviisiliselt astuma ristiusku. Vahepeal oli päris pikka aega Rooma aeg, mil arenes jällegi põllundus. Muinasaja ko...
tekkimisest saati õige lähedal. Suures osas kogeme seda kõik, kuid enda teadmata. Meie inimressurss on niivõrd väike, et sellest on tulenenud meie kultuurilised ja rahvuslikud iseärasused. Need iseärasused on saanud meie kultuuri pärisosaks ja seetõttu kogeme me absurdsust igal oma sammul, ise seda märkamata. Rangelt võttes mõistetakse rahvuse kadumise all nende inimeste vähenemist, kelle emakeeleks on eesti keel. Elame praegu sellises euroopalikus ruumis, kus riiklus määrab rahvuse, mitte vastupidi. Õige eestlane elab eesti keeles. Õige eestlane teeb seda, sest ta pole võimeline üheski teises keeles nii laialdaselt oma mõtteid ja tundeid väljendama, st. ta pole võimeline elama mõtleva inimesena. Keel näitab meie isiksust ja kuuluvust. Eesti keele kõnelejaid võib lähedases tulevikus olla niivõrd vähe, et ei suudeta mõista ega elus hoida selle keele kõiki nüansse ega tähendusregistreid. Eesti keeles kirjutatakse, teadmata, kas meie
geograafiliselt Euroopas on välja kujunenud klassikalised rahvused, need on aga suhteliselt väikesed. PAmeerikas ühtset rahvust pole kujunenud, nende rahvastik on ühtne segu.Salliv rahvus. Ladina Ameerika on segakultuurkujunenud LõunaEuroopa ja põliselanike kultuuride segunemisel. Hommikumaad (Araabiamaad) on ühtse Araabia kultuurilise alusega, usuliselt Islami usk. MustAafrika on väga killustatud kultuuridega mida seob väikeste rühmade kaudukunstlikult tekitatud riiklus. Aasias on välja kujunenud väga suured selgepiiriliselt eristatud rahvused, palju väikerahvusi. AITÄH TÄHELEPANU EEST ! J Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
Vana, kesk, uus, lähiajalugu.Kiviaeg- tööriistad kivist, tegeleti koriluse, küttimisega, kalapüügiga, homo habilis võttis kasutusele kivi, tule tegeminePronksiaeg- tähtsaim tööriistamaterjal pronks, maaviljelus, muututi paiksemaks, rändkarjakasvatus, surnute matmise rituaalidRauaaeg- maaviljelus, loomapidamine, käsitöö, ehituse, liiklusvahendite ja relvastuse areng, klassiühiskond.Inimese eellased: Astralopiteekused-5-2 mlj a.t. <1,5m, kahejalgsed, väike aju, tugevad käed, suur nägu, kühmus; ei kütitud, roniti puude otsas. Homi habilis- osav inimene- 3 mlj a.t. kehahoiak paranes, ajumaht suurenes; tööriistade valmistamine kivist, küttimine, korilusHomo erectus- sirge inimene, alaliik Heidenbergi inimene- 2 milj a.t. tume nahk, pikemad, sihvakamad, ajumaht suurem; küttimine, korilus, pihukirves, tule kasut, eluasemed(koopad, onnid)Homo sapiens-1.)neandertaallane-250 000 a.t. etteulatuv näoosa, lai nina, langus laup küttimine, püsiv eluas...
1)Riigivõim-on nii riigivalitsemise vorm,kui ka riigi haldusliku korralduse vorm.Tunnused:1)territoorium2)rahvas3)täiesti iseseisev e.suveräänne riigivõim.2)Riigi tekke teooriad:1)lepinguteooria-kõik inimesed on sünnilt võrdsed,riigivõim sünnib nende omavahelise lepingu tulemusena.Võim kaitseks kodaniku vabadust ja vara2.orgaaniline teooria-riigi tekkimise põhjuseks peetakse samu jõude,mis kutsuvad esile loodusnähtusi. riik tekkis võitluses võimu pärast- ellu jäävad tugevamad3.Vägivallateooria- inimühiskond on jagunenud erinevateks hõimudeks ja rassideks, kelle kokkupõrgete ja võitluste tulemusel sünnib riiklus-võimu nimel on vaja võidelda4.teokraatlik teooria- jumal lõi maailma ja riigid5.marksistlik teooria- riigi tekke põhjuseks ühiskonna lõhenemine sotsiaalseteks klassideks3)Vabariik- kõrgeim võim on valitav.Parlametaarne- president valib parlamendi.Presidendil esindusül.Presidentaalne-presidendi valib rahvas.President tavaliselt ri...
Need kaks olid ka peamised tsivilisatsioonide tekkepõhjused. Igas tsivilisatsioonis kujunes lühikese ajaga kihistunud ühiskond – rikkamad inimesed moodustasid ülemkihi, kelle seas oli ka ühiskonna juht või pealik. Rikkam ülemkiht asus vabatahtlikult korraldama hädavajalikke töid. Pealikut austasid kõik ning ülemkiht koos pealikuga jagas ülejäänud kihtides rahvale käske, juhtis usulisi kombeid ning mõistis kohut. Niimoodi kujunesid välja riigid ja riiklus. Igal tsivilisatsioonil oli oma kindel territoorium ja riigikord. See on iga tsivilisatsiooni tekke puhul ühine. Riigikord võib küll kogukonniti erineda, kuid on igas tsivilisatsioonis olemas. Tsivilisatsioonide arenemisel hakkasid inimesed arendama ka kultuuri. Oluline oli, et inimestel oleks võimalikult kerge, leiti uusi viise elu edendamiseks. Igal tsivilisatsioonil oli kastusel oma kiri.
·18251855 Nikolai I ·18551881 Aleksander II ·18811894 Aleksander III ·18941917 Nikolai II ·1917 -1918 Mihhail II Näitusel on läbilõige vene valitsejaportreedest Eesti kollektsioonides. Nii nagu valitsejatele pühendatud ajaloolised uurimused või biograafilised romaanid, räägivad ka nende portreed kujutatud isikutest üsna palju.Valitsejaportree on üks esinduskunsti zanre, mis sai alguse aastatuhandeid tagasi, mil Mesopotaamias ja Niiluse orus tekkis riiklus. Alates sellest ajast on see zanr arenenud ja muutunud, üle elanud nii tagasilangusi kui ka õitsenguperioode. Ent ikka on sellele esitatud spetsiifilisi nõudmisi, oodatud sellelt eeskätt kujutatud isikute väärikuse rõhutamist, majesteetlikkust ja pidulikkust, loomulikult ka sarnasust. Valitsejad läinud ajalukku kui ühe või teise ajastu tunnusfiguurid, seega ei saa me alahinnata valitsejaportreede vajalikkust
isepäisus ja püüdlus iseolemise suunas. Ning ega me ka kindlad saa olla selles, millise riigi koosseisu Saaremaa kuuluks, kui ajalugu oleks kergelt vääratanud. Liiga palju seoseid oli Saaremaal erinevate ümbritsevate riikidega ning sotsiaalsete- ja poliitiliste meretuultega. Kui saarlastel oleks nende vallutuste ajal eksisteerinud ka mingi osalus koos teiste eestlastega oleks ilmselt võit koju jäänud, kuna aga ühine riik ehk riiklus puudus jäi võit napilt saamata. Kuid oma staatuse on saarlased endale kindlalt võideldes tekitanud. Aastatel 1222- 1223 toimus eestlaste viimane katse saada võõrvõimudest lahti. Alguse sai see jällegi Saaremaalt, kus kohalikud purustasid kiviheitemasinatega taanlaste rajatud linnuse. See sõnum saadeti üle kogu Eesti ning kästi tappa kõik kättesaadud sakslased ja pesta maha ristimine. Edasi järgnesid vallutused Viljandi, Tartu ning Tallinna all, kui alati olid
(4p.) 1.Ümera lahing, kuna see oli eestlaste väike, kuid kindel võit 15. Millised olid eestlaste allajäämise peamised põhjused?(3p.) Vastlasel oli sõeväe üle kaal Maakondade omavaheline koostöö oli nõrk 16. Millised oli muistse vabadusvõitluse positiivsed ja millised negatiivsed taga- järjed?(4p.) - Surmad, majanduslikud kahjud - Võõrvõim - Võõras keel ja kultuur takistas rahva arengut + Tekkis riiklus, Eesti seoti Lääne-Euroopa kultuuriga 17. Kes olid: VALDEMAR taanlaste kuningas HENRIK- saksa preester, kirjutas Liivimaa Kroonika (lad. k) LEMBITU - eestlaste vanem KAUPO - liivlaste vanem ALBERT- saksa piiskop, ristiusustas Liivimaa
Egiptus 1. Loodusolud Egiptus asus Kirde-Aafrikas, kuni 20 km Niiluse jõest eemal. Kuna vihma ei sadanud, tegi elamise Sahara kõrbes võimalikuks iga-aastane Niiluse üleujutus, mille põhjustasid vihmasajud Niiluse ülem-jooksul. Tänu sellele tõusis vesi kuni sügiseni, jättes maha pehme ja viljaka mulla midu egiptlased usinalt harisid. Egiptus oli suhteliselt eraldatud kogu ülejäänud maailmast ja seetõttu ei näinud esialgu vajadust ka suurele armeele. Võimalused muu maailmaga ühendust võtta oli sõita üle Vahemere või läbida kõrb Siinai poolsaarel et jõuda Aasiasse. 2. Ühiksond Egiptuse ühiskond oli rangelt hierarhiline. · Selle eesotsas oli piiramatu võimuga vaarao, keda peeti jumalaks. · Vaaraole järgnes ülemkiht, mille moodustas vaarao suguvõsa ja eri piirkondade üliksugu-võsad, kes olid vaarao perekonnaga abielusidemetes. Ülikutest moodustus kõrgem ametnikkond, kelle alla kuulusid riigi ...
Valmistati palju naisekujukesi, millele on iseloomulikult rõhutatud sootunnused rinnad, puusad ja talje. TSIVILISATSIOON. Tsivilisatsioon hästi korraldatud ja kõrge tasemega ühiskond. Tekkimise eeldused · Viljelusmajandus · Metallitöötlemine Tekkimise põhjused · Vägivalla kasutamine · Ühiskonna elu paremini korraldamine Tunnused · Viljelusmajandus · Ühiskonna varanduslik kihistumine · Kujunenud riiklus · Tarvitusel kiri · Usulised tõekspidamised, kirjandus ja teadus Primaarsed tsivilisatsioonid · Mesopotaamia 3000 a eKr · Egiptus 3000 a eKr · India u 2400 eKr · Kreeta u 2000 eKr · Hiina u 1700 eKr · KeskAmeerika ja Peruu MUISTNE EGIPTUS. Egiptuses tekkis tsivilisatsioon · Niilus ( viljakas muld, korrapärased üleujutused ) · Soe kliima
· Võimekamate esiletõus ja juhtide vajadus, et korras hoida niisutussüsteeme (tammid, kanalid). · Võimukate inimeste soov saada rikkaks ja võimsaks vägivalla kaudu. 2.) Varajaste tsivilisatsioonide peamised tunnused: · Tunnused: Põlluharijate ja karjakasvatajate ühiskond, ulatuslik metallikasutus. · Selge varanduslik kihistumine. · Oli kujunenud riiklus, rikkam ülemkiht valitses seaduste jõul. · Oli tarvitusel kiri, tänu millele oli võimalik riiklik korraldus. · Arenenud vaimne tegevus (kirjandus, teadus, uskumused). 3.) Kuidas mõjutas Egiptuse geograafiline asend tema majanduslikku ja poliitilist arenemist? · Tänu Niiluse üleujutustele oli maaharimine alati tähtsaim majandusharu. 4.) Egiptlased hakkasid oma kuningaid vaaraoks nimetama alates 18. dünastiast. Esimene
Sellepärast on fašistliku riigi sümboliks Vana Rooma riigi liktorite vitsakimp sinna peidetud kirvega - ühtsuse, jõu ja õiguse sümbol. Sõna "fašism" tuleneb ladinakeelsest sõnast "fasces" (loe: fastses), mis tähendab vitsakimpu Itaalia fašismi tunnusjooned Äärmuslikult natsionalistlik ja populistlik valitsemisvorm koos juhikultusega. Poliitika rõhutatud ilustamine ja tahte tähtsuse rõhutamine majanduses. Selles lähtub fašismfuturismist Riiklus, poliitika ja ühiskondliku tegevuse samastamine; eitab riigivälist poliitilisust. Poliitiliste sümbolite (lippude, marsikolonnide ja mundrite) sage kasutamine. Antiigile orienteeritud trratitsioonist, mis avaldub eriti vanaroomaaegse mineviku kultuses ja samaaegne revolutsioonilis-dünaamilise enesekuvandi loomine. Koporatiivne ühiskonnamudel – otseste valimiste asemel rahvaesinduste loomine kutsealaliitude vms organisatsioonide baasil
Tartu rahuleping oli nii Eesti Vabariigile kui ka Nõukogude Venemaale esimene rahvusvaheline leping. Nõukogude Venemaast sai esimene riik, mis tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust ja Eestist sai esimene riik, mis tunnustas Nõukogude Venemaad. Tartu rahuleping avas mõlemale riigile tee rahvusvahelisse poliitikasse. Kaotuse puhul poleks seda juhtunud. Seega oli rahuleping kasuks ka Nõukogude Venemaale. Kui Eesti oleks Vabadussõja kaotanud, oleks kindlasti kadunud ka Eesti riiklus ning eestlus üldiselt. Rääkimata kultuurilistest kaotustest, oleks eestlased pidanud unustama oma keele, rahvuse ning traditsioonid. Kuna venestamine oli karm, alustades eestlastelt võimu v Näiteks Mati Õu on avaldanud oma arvamuse selliselt: ''Minu prognoosi kohaselt umbes sama variant nagu tsaaririigi jätkumisel, aga veel kaugelt hullemgi. Jällegi tõenäoliselt venekeelne Eestimaa ja kõik muu siia juurde kuuluv. Ka meie kaasa arvatud oleksime praegu kaunis juhmistunud
Mesopotaamia, Pärsia, Foiniikia, hetiidid, Juudi riik 1)Mesopotaamia · Akadi suurriik · Sumeri linnriigid (maailma vanim rahvas-sumerid) · Vana-Babüloonia suurriik · Assüüria impeerium, vallutuste teel loodud suurriik. Sõjakus, sõdimine ja jaht. · Uus-Babüloonia riik-Nebukadnetsar II (Uus-Babüloonia vallutaja) · Mespotaamia asub Eufrati ja Tigrise vahel, Lähis-Idas · Praegune Iraak ja Süüria · Seal tekkis vanim kõrgkultuur · Mesopotaamias ei ole loodusvarasid, va. savi · Mesopotaamia oli välisnaabritele avatud, stabiilne ja hästikohanev · Linna ümber oli maapiirkond, keset linna tsikuraat-astmiktempel · Templitel ja preesterkonnal oli juhtiv osa, tsiilvõim oli kuningate käes · Semiidid-juudid tänapäeval, võtsid üle kõik sumerite nipid, tavad ja kombed. Riiklus ja ühiskond Mesopotaamias Uus-Babüloonia- Nebukadnetsar II, vallutas Jeruusalemma, tema kä...
Kauged tsivilisatsioonid India Geograafilised olud ja looduslikud olud. Tsivilisatisoon tekkis kahe suure jõe äärde. Indus ja Ganges saavad alguse Himaalaja mäeahelikust, kuid voolavad eri ookeanidesse. Himaalaja kaitseb Gangese madaliku põhjatuulteeest. Seal on aastaringi sadamete rohke troopiline kliima ja seega põlluharimisek soodsad olud. Induse madalikul on suvel vähe sademeid ja põlluharimine on võimalik kunstliku niisutamise abil, selllegi poolest sai tsivilisatsioon alguse just sellest piirkonnast. Riiklus ja ühiskond. Põlluharimine ja karjakasvatus sai alguse V aastatuhandel ekr. Metallid võeti kasutusele III aastatuhandel ekr. Tõusis esile pronksiaegne Induse tsivilisatsioon. Suurimad linnad olid Harappa, Mohendžo Daro. Linnade elanike arv võis ulatuda 10tuhandeni. Enamik olid põlluharijad ja elasid maal. Linn koondus künkal oleva kindluse ümber. Templeid polnud ja loss oli nende aseme...
põlluharimise algusega ja paikseks jäämisega. Tsivilisatsioon on hästi korraldatud ja kultuuriline ühiskond ning varajastel tsivilisatsioonidel olid ühised tunnused 1. Tsivilisatsioonide teke langes ajaliselt ca varasesse pronksiaega ehk oli oluline kasutada metalle. 2. Tarvitusel oli kiri, sellest arenesid vaimsed tegevused; kirjutati pärimust, sündmusi, kuid arenes ka teadus, kirjandus jne. 3. Kujunes varanduslik kihistumine ja riiklus rikkam kiht valitses ning kontrollis töötavaid alamaid. Kõige paremini tuleb kiviaegsete inimeste kunstiline tegevus välja läbi koopamaalingute. Kuulsamaid neist asuvat nt Lascaux koobastes Prantsusmaal, tehti ca 14 000 10 000 a eKr. Koopaseintele maaliti mineraalsete pulbervärvidega peamiselt realistlikke loomi (piison, hobune, põder), inimesed maaliti see-eest primitiivselt. Samuti joonistati üksteise peale ja segamini, s.t puudus ruumitaju ja perspektiiv.
seal oli võimalik maad harida ning karja kasvatada, maa oli seal tunduvalt viljakam ning lõi seega alused esimeste tsivilisatsioonide tekkimiseks. Peamisteks eeldusteks tsivilisatsioonide tekkimisel peetaksegi just nimelt küttimiselt ja koriluselt üleminekut viljelusmajandusele ning samuti metallitöötlemist. Tsivilisatisoonide tekkimise põhjuseks olid tekkivad usundid. Varaste tsivilisatsioonide tunnused · Ühiskonna varanduslik kihistumine · Riiklus · Kiri · Viljelusmajandus Vanaaeg - ajajärk, mis algas kirja tekkimisega ning lõppes Lääne-Rooma keisririigi lagunemisega. Egiptuse ajaloo põhietapid Vana Riik (u 2650 2100 eKr) - Egiptuse sisemise ühtsuse ja ja valitsejate võimu ning autoriteedi kõrgaeg. Selle etapi kuningate võimsust tõestavad sellel ajal püstitatud Giza püramiidid. Keskmine riik (u 1950 1650 eKr) - Riiki juhtisid sel ajal noomide asehaldurid, egiptusele oli allutatud ka nuubia.
EV sõjalise ebaedu põhjuseks oli vastase ülekaal ja rahva meeleolu. Valitsusel polnud vajalikku varustust ega laskemoona, samuti puudus ka sõjavägi. Rahval puudus usk sõjapidamise võimalikkusesse, meeleolu mõjutas ka üldine sõjatüdimus. Kõige selle tõttu ähvardas Rahvavägi (EV sõjaväe ametlik nimetus tollal) läbi kukkuda. Eesti Rahvaväe sõdurid Vabadussõjas Murrang Sõjalisele ebaedule vaatamata jäi püsima Eesti riiklus, rahvuslastele sai selgeks, et keegi teine nende kodumaad päästma ei tule ja selle tõttu algas vabatahtlike üksuste loomine. Eriti suur roll oli üliõpilastel, kes vaatamata noorusele isamaa eest välja astusid. Positiivselt mõjutas sõja käiku ka välisabi - Eestisse saabusid Briti laevastikueskaader ja Soome vabatahtlikud. Mälestusmärk Vabadussõjas langenud üliõpilaste auks Toimus Rahvaväe juhtimise ümberkorraldamine, ülemjuhatajaks nimetati Johan Laidoner. 1919
(WTO, IMF, EL, NAFTA, OPEC jne) Tootmine on tuumikaladest kandunud ääremaadele, kus palgad on madalad ja toote omahind tuleb odavam. Tuumikalad on spetsialiseerunud kõrgtehnoloogiale, äriteenustele: infoteenus, kindlustus, turu-uuringud jne Vahed arenenud (tuumik) riikide ja arengumaade (perifeeria) vahel järjest kasvavad. Globaliseerumise positiivsed ja negatiivsed tagajärjed Negatiivne Valdkond Positiivne Riiklus, poliitika Finantssfäär Tööjõud Kaubandus Kultuur Julgeolek Globaliseerumise head ja halvad küljed Positiivne arenenud riikidele: · Uued turud · Odav tööjõud firmade kasumi suurenemine · Odav tooraine - firmade kasumi suurenemine · Poliitiline ja majanduslik ülemvõim Negatiivne arenenud riikidele: · Suurenev immigratsioon · Töökohad emigreeruvad
Geo ja looduslikud olud · Tsivilisatsioon kujunes suurte jõgikondade alal. · Põlluharimiseks väga sobiv kliima. Riiklus ja ühiskond · V a.tuh. eKr hakati Induse tasandikul põldu harima ja karja kasvatama. · Peagi võeti kasutusele metallid. · III a.tuh. eKr arenes niisutuspõllundus, esile tõusis pronksiaegne Induse tsivilisatsioon. · Tähtsamad linnad olid Harappa ja Mohendzo Daro. · Linnade elanikkond võis ulatuda mõne kümne tuhandeni. · Enamik inimesi oli siiski maal elavad põlluharijad. · Tsivilisatsiooni ajal hariti üles suur osa Induse madalikust.
tähtis tõestada, millist vormi peab ühiskond vastu võtma; kui ennustada, et selle aluseks on ühiskondlik lepe, mis on põhjustatud kõikide nõustumisega, milleta keegi ei saa ennast arvestada ühiskondlike sidemetega seotud olevaks. Üheskoos sellega ühiskodliku leppe teooria paljus soodustas demokraatlike traditsioone arengut teoorias ja praktikas. Ühiskondliku leppe teooria mõjul formeerus erakordselt Ameerika Ühendriikide riiklus "Head seadused sünnitavad veel paremaid; halvad aina hullemaid." ,,Inimene sünnib vabana, sellegipoolest näeme teda kõikjal ahelais." "Nad uurisid inimloomust selleks, et temast õpetatud sõnadega rääkida, aga mitte selleks, et teda tundma õppida." "Rahvuslik vihkamine hääbub, aga koos sellega ka isamaa-armastus." Jõhvi Gümnaaisum 2009 ETTEKANNE
7000a eKr põlluharimine Põhja-Mesopotaamia. 6000a eKr levis Eufrat ja Tigrise alamjooksule. Kujunes Mesopotaamia tsivilisatsioon. 4000a eKr tõusid esile linnalised keskused (Uruki linn). Õpiti kasutama purjekat. 3000-2340a eKr Sumeri linnriigid. 2340-2160a eKr Akadi suurriik. 1792-1595a eKr Vana-Babüloonia suurriik. 934-609a eKr Asüüria impeerium. 626-539a eKr Uus-Babüloonia riik. Riiklus ja ühiskond Sumeri linnriigid Moodustas linna keskus koos selle ümbruskonnaga. Keskuses kaitsejumala astmiktempel. Ümbruses teistegi jumalate pühamuid. Võim algselt preesterkonna käes. Hiljem valitses kuningas, kes juhtis sõjaväge, mõistis kohut, omas suuri maavaldusi ning osales usuriituste korraldamisel. Rahvakoosolekul kiideti heaks kuninga ja aristokraatliku vanemate nõukogu otsuseid. Kodanikud olid talupojad ja käsitöölised, kes osalesid teatud määral riigiasjade
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
