ettevõtte varast, kohustustest, omakapitalist, kasumist (kahjumist) õige ja usaldusväärne ülevaade. Bilansikirjete summad tulenevad pearaamatus peetavate kontode käivetest ja saldodest. 6.16. Muudatuste sisseviimine Raamatupidamise sise-eeskirju täiendavad EV raamatupidamise seadus, EV Valitsuse vastavasisulised määrused, EV Raamatupidamise Toimkonna poolt väljaantavad juhendid ja metoodilised soovitused ning kehtivad õigusaktid, mis käsitlevad riiklikke ja kohalikke makse. 15 Raamatupidamise sise-eeskirju muudetakse ja asendatakse OÜ juhatusega kooskõlastatult majanduslikel kaalutlustel, ümberkorralduste tegemisel, töö ümberkorraldamisel lähtuvalt EV-s välja antud ja eelpooltoodud õigusaktide muutustest või mõnel muul põhjusel. Juhul, kui raamatupidamise sise-eeskirju muudetakse, tuleb muudatustes märkida, millist osa,
Margin call – juhul kui varad kaupleja kontol kukuvad allapoole kasutatud tagatist, siis saab kaupleja margin calli, mille korral peab klient kas lisama tagatist või sulgema positsioone. 3. Miks kaubelda valuutaturgudel? Kui võrrelda valuutaturgudel kauplemist aktsiatega (ning futuuride ja optsioonidega) kauplemisega, siis võib välja tuua mõningad erinevused: Puuduvad teenustasud – ei ole arveldustasusid, vahetustasusid, riiklikke tasusid, maakleritasusid. Maaklerid saavad oma osa läbi bid-ask spreadi. Küll aga võivad olla tehingute miinimumtasud. Puuduvad vahendajad – spot-turgudel saab kaubelda otse teiste turuosalistega. Tuhanded aktsiad vs neli peamist valuutapaari. Fikseeritud loti suurused puuduvad – futuuriturgudel on tehingu suurused määratud. Valuutaturul saad ise määrata tehingumahu.
a kaubamärgiasjus) on Tallinna kohtute erialluvuses. Muudes riikides on taotlejal võimalik kaevata eksperdi otsuse peale patendiameti juures või väljaspool asuvasse sõltumatusse apellatsioonikomisjoni, Saksamaal Patendikohtu halduskolleegiumisse. Kolmandate isikute (peamiselt varasemate õiguste omajate) vaidlustusi ehk opositsioone vaadatakse reeglina läbi patendiametites asuvates spetsiaalkolleegiumides. Kaubamärgiseadus ja geograafilise tähise kaitse seadus nimetavad eraldi riiklikke järelevalveasutusi (toll, politsei, tarbijakaitse), kelle ülesandeks on haldusvastutuse kohaldamine õiguste rikkumise eest. Kuna eri riikide tööstusomandi alased seadused ja praktika on erinevad ning patendiametid ei suhtle reeglina üle piiri, on enamuses riikides olemas patendivolinikud, kes esindavad välismaiseid, aga ka kodumaiseid taotlejaid ja tööstusomandi objektide omanikke patendiametites, kohtutes jne, nõustavad neid, aitavad õiguste kaitsmisel ja taotluste vormistamisel
suurt koormust laevanduse, infrastruktuuri, puhkemajanduse jõudsa arenguga. Viimasel ajal on hakatud üha rohkem mõistma, et mereelustik on väga tundlik sellisele survele ja merekaitsealade loomine ja merekasutuse parem planeerimine on üks põhilisi vahendeid loodusliku mitmekesisuse säilitamiseks (Internet 1). Bioloogilise mitmekesisuse säilitamiseks ja jätkusuutlikuks mere poolt pakutavate ressursside majandamiseks on alates 1974. aastast allkirjastatud mitmeid rahvusvahelisi ja riiklikke konventsioone ja poliitilisi raamdirektiive üle kogu maailma Läänemere puhul näiteks Helsingi Komisjon. Antud dokumentide paljude nõudmiste seast on merekaitsealade loomine üks olulisemaid vahendeid kaitse reguleerimisel (Boedeker et al., 2010). Merealade kaitset korraldades peab arvestama puuduliku informatsiooniga nii merekeskkonnast kui loodusressursside seisundist. Merekeskkond on väga dünaamiline, kuid samas stabiilne, mille mõjutused on tihtipeale laiaulatuslikud (Internet 3).
Allosakonnad erinevates maakondades. Krevetilaeval on vaatlejad peal, kes teevad analüüse ja jälgivad ei püüaks seal kus ei tohi jne. 27. majandamiskavade koostamine ja juurutamine kalanduses, põhietapid Koodeksid, printsiipe tuleb arvestada. Majandiskavad tuleb koostade, et mis seis üldse on, see on esimene etapp. Swot alanüüs, küsitluslehti kasutada, jagada kaluritele. Praegune olukord kindlaks teha. Mida soovime, mis olukoda, riiklikke huve, euroopaliidu huvid. Kolmandal etapil, et kuidas tuleb neid eesmäerke saavutada, raharessursid, inimressurid, uuringud. Viimane etapp et kuidas majandamiskava juurutada-ellu viia. Et kui see riiklik, et kes seda siis kinnitab...Pika panna vatutav institutsioon ja koostada põhigrupp, tuleb tööül paika panna. V etapp: järalvalve ja kontroll..analüüsimine et miks ei tulnud jne 1)määrata kus me oleme (swot analüüs),präägune olukord
Maailm on muutunud- ei saa enam rääkida unipolaarsest, bipolaarsest maailmast. (Unipolaarne- võim koondunud ühe riigi kätte, bipolaarne- võim koondunud kahe riigi kätte.) 2. Maksud ja Eesti maksusüsteem Eesti maksusüsteem koosneb riiklikest ja kohalikest maksudest. Maks on seadusega maksumaksjale pandud rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seadusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel. Maksumaksjal on kohustus maksta ainult seadustega ettenähtud riiklikke ja kohalikke makse. Riiklikud maksud laekuvad riigieelarvesse. Osa füüsilise isiku tulumaksust ja maamaks tervikuna laekub kohalike omavalitsuste eelarvesse. Kohalikud maksud laekuvad kohalike omavalitsuste eelarvesse. Riiklikud maksud: ● tulumaks ● sotsiaalmaks ● maamaks ● hasartmängumaks ● käibemaks ● tollimaks ● aktsiisid ● raskeveokimaks Kohalikud maksud kehtestatakse valla- või linnavolikogu määrusega vastavalt
Mida aga teha, kui majandus on n-ö ülekuumenenud? Majanduse ülekuumenemise põhjuseks on liiane nõudlus, mis toob kaasa kõrge inflatsioonitaseme ja toodangu väga kiire kasvu. Kõrge inflatsioon omakorda põhjustab inimestest ebakindlust, teenitud raha püütakse kiiremini kulutada, välditakse raha säästmist. Sellisel juhul on majanduspoliitika ülesandeks piirata tarbimist. Tarbimise piiramiseks on jällegi mitmeid moodused tõsta maksumäärasid, vähendada riiklikke kulutusi või vähendada raha pakkumist, mille tulemusena tõuseks kapitali hind ehk intress. Tänapäeva globaliseerumisprotsess ning riikide vastastikuse sõltuvuse suurenemine muudab ÜHISKONNAÕPETUSE ARVESTUS II14 traditsiooniliste majanduspoliitikate rakendamise järjest keerukamaks. Seetõttu on mitmed riigid loobunud aktiivsest raha- ja fiskaalpoliitikast ning eelistavad teisi meetmeid
Sotsiaalpoliitika Eksamiküsimused Sisukord Sisukord......................................................................................................................................1 1.Sotsiaalprobleemide olemus ja peamised põhjused.................................................................2 2.EV Põhiseaduse eesmärgid......................................................................................................2 PS §10 sätestab Eesti riigi kui sotsiaalriigi olemuse:..............................................................2 3.Heaoluriik (sotsiaalriik) ja selle põhimõtted............................................................................4 Heaolu 2 dimensiooni - elustandard ja elukvaliteet................................................................4 Heaoluriigi ideoloogia mudelite järgi:....................................................................................4 Heaoluriigi tunnused...
Euroopa kohaliku omavalitsuse harta (edaspidi harta). KOV ei ole riigi haldussüsteemi osa, vaid iseseisev haldusekandja. Vastavalt hartale peab KOV kandma vastutust oma tegevuse eest ning sellega kaasneb elanike, juriidiliste isikute ja riigi õigus KOV-ga kohut käia, kui KOV organid on tegutsenud ebaseaduslikult või on vastav tegevusvaldkond KOV pädevusest välja arvatud või mõne teise organi pädevusse antud. 1.2 KOV-d ülesanded KOV-d täidavad kohalikke ja riiklikke ülesandeid, mille täitmise kohustus tuleneb kas seadusest või riigi ja KOV vahel sõlmitud kokkuleppest. 4 Kohaliku elu küsimuste lahendamisel on KOV-d üldjuhul iseseisvad, riik ei tohi liigselt sekkuda nende reguleerimisse. PS § 154 kohaselt kõiki kohaliku elu küsimusi otsustavad ja korraldavad KOV-d, kes tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt.
olla õigusrikkujaks ainult oma tegevusvaldkonnas); 2) subjektiivne külg (isiku suhtumine oma teosse tahtlik /otsene või kaudne/; ettevaatamatus /kuritegelik hooletus/); 3) objekt; 4)objektiivne külg (s.t. et teol on õiguserikkumise tunnused; juriidilise vastutuse välistavad hädakaitse ja hädaseisund). Eristatakse *tsiviilvastutust; *haldusvastutust; *kriminaalvastutust, *distsiplinaarvastutust. Õigusharude järgi liigitatakse vastutust 1 Kriminaalvastutust riiklikke sunnivahendeid mis järgnevad kuritööle 2 Haldusvastutus järgneb väärteole nad on väiksema ühiskondliku ohtlikusega. Arest ja rahatrahv 3 Tsiviilõiguslik ehk varaline vastutus järgneb tsiviilüleastumisele ja seda rakendatakse varalistes suhetes kas lepingu rikkumises või siis kahju tekitamisel. Distsiplinaarvastutus seda kohaldakse töölepingu kohustuste rikkumiste eest(avaliku teenistuse seadus) Teema 8. Õiguse tõlgendamine 8
jõudu pärast kurnavat tööpäeva.17 Kolmas põhjus elukutseliste poliitikute ja ametnike kasutamiseks on informatsiooni salajas pidamise vajadus. Näiteks sõjalise koostöö, diplomaatia ja ka majanduse vallas võiks kõigi üksikasjade avaldamine tuua pöördumatut kahju. Näiteks USA-s ei saa senaatorid ja kongresmenid tutvuda kogu CIA infoga. Luureorganisatsioon on seisukohal, et lobisemistõbe põdevatele poliitikutele ei tohi usaldada riiklikke saladusi. CIA on nõus suhtlema vaid Senati ja Esindajatekoja erikomisjoniga, kuhu liikmeid väga hoolikalt valitakse. Ka Eestis pole kaugeltki kõigil Riigikogu saadikutel riigisaladuste luba. Selleks, et vähendada üksikisikust kaugele jääva esindusdemokraatia vahenditega tehtud otsuste negatiivset mõju üksikisikule, peab võimalikult palju kohalikke probleeme leidma lahenduse väikestes kogukondades. Kõrgematele tasanditele otsustada tuleb jätta ainult
Eriti kardetud oli vana kindlusvangla Bastille. Absolutismieelsest ajast olid siiski säilinud kohtuasutused (parlamendid), millel olid ka mõned poliitilised funktsioonid. Tähtsaim neist oli Pariisi parlament, mille ülesandeks oli kuninga ediktide ja muude aktide registreerimine. Sel oli õigus avaldada ka arvamust akti sobivuse kohta. 3 Jean-Babtiste Colbert. Kõrgele kohale tõusnud kodanlane, kes püüdis eelkõige lahendada riigi majandusprobleeme. Asutas riiklikke manufaktuure ja oli üks Prantsuse koloniaalimpeeriumi rajajaid. Louis XV Louis XV oli lõbujanune kuningas ning tema ajal oli absolutismi kriis, sest kuningas ei tundnud huvi riigiasjade vastu. Tähtsat osa hakkasid etendama ametlikud armukesed(nt. markiis de Pompadour.) Ta kasutas oma mõju kindralite, riigisekretäride ja teiste ametnike määramiseks, välispoliitika juhtimiseks ja esimese daami positsiooni saavutamiseks seltskonnas. Sageli aga ununesid riigiasjad sootuks.
Presidendil, kellel on tuvastatud täielik töövõimetus riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel, loetakse Vabariigi Presidendi ametihüve seaduse §-s 9 sätestatud puuduva töövõime tingimus täidetuks. Pensioni maksmine peatatakse vabaduskaotuse kandmise ajaks või meditsiinilise iseloomuga sunnivahendi kohaldamise ajaks. Pensioni maksmine lõpetatakse, kui isik loobub presidendi ametipensionist, valitakse presidendiks tagasi või sureb. Kui ekspresident saab ametipensioni, siis muid riiklikke pensione talle ei maksta. Veel on olemas presidendi pereliikme pension. Presidendi surma korral makstakse igale presidendi töövõimetule pereliikmele toitjakaotuspensioni, mille suurus on pool presidendi ametipensionist. Presidendi pereliikme pensionid ei tohi kogusummas ületada presidendi ametipensioni määra. Toitjakaotuspension määratakse kooskõlas riikliku pensionikindlustuse seaduse sätetega. Riikliku pensionikindlustuse seaduses ettenähtud piirangutest olenemata on presidendi
suhteid. Munitsipaalõigusnormidele on omased kõigi õigusnormide jaoks ühised tunnused. Samas on neil ka oma iseärasused. Näiteks märkimisväärne hulk munitsipaalõigusnorme sisaldub KOV organite õigustloovates aktides. Munitsipaalõigusnormid klassifitseeruvad: a) õigusliku reguleerimise objekti järgi: 1) KOV territoriaalseid, finantsmajanduslikke ja õiguslikke aluseid ning KOV teostamise riiklikke garantiisid kinnitavad ja reguleerivad normid; 2) KOV teostamise organisatsioonilis-õiguslikke vorme kehtestavad normid (vahetu tahteavalduse vormid, KOV organid); 3) normid, mis kinnistavad KOV organite volitusi kohaliku elu küsimuste lahendamisel; 4) normid, mis reguleerivad teatud riiklikke ülesandeid, millega võidakse varustada KOV organeid.
iii. lähtutakse eelkõige ettevõtlusest ja tootmisest, mitte tarbimisest. Tuleb luua ettevõtjatele soodsad tingimused. Nt madalad maksud (Est tulumaks 0, kui see inv.) iv. üldiselt madalad maksud kõigile v. jäik rahapoliitika raha peab olema stabiilne ja tugev (madal inflatsioon) vi. vähendada tuleb ka riiklikke toetusi ja abirahasid inimese toimetulek on tema enda asi Ettevõtluse vormid, need on kirja pandud äriseadustikus 1. FIE, tema vormistamine on lihtne. 2. Äriettevõtted a. piiramata vastutusega äriühingud i. täisühingud, kuhu liituvad kaks või enam ettevõtjat.neil mõlemal on samasugune sõnaõigus ettevõtte juhtimisel.
Majandust arendas ka kaubapuudus siseturul. Lühikese ajaga rajati tuhandeid kaubandus- ja tööstusettevõtteid ,mille rajamiseks Eesti Pank kergekäeliselt laene andis. Kahjuks said aga liiga palju raha viljatute äriplaanide autorid ja petturid. 1923 halvenes olukord Eesti majanduses kiiresti ning raha väärtus hakkas ruttu langema. (Eesti Pank oli sunnitud maha müüma suurema hulga oma kullavarudest). Kriisist väljumiseks viidi läbi uut majanduspoliitikat. Kärbiti riiklikke kulusid, piirati kaupade sissevedu, suurendati väljavedu, laenude saamine muudeti keeruliseks. Teostati ka rahareform asendades margad ja pennid kroonide ja sentidega. Vähenes tööstuse osatähtsus ja tähtsaimaks majandusharuks kujunes põllumajandus. Vabaneti maj. Sõltuvusest Venemaaga ja sulandati majandus Euroopasse. Tööstuse edendamiseks likvideeriti Venemaa huvides töötanud hiigeltehased.
Ehitusmaterjalid: looduslik kivi, põletatud tellis, marmor. Ehitustehnika: uus konstruktiivne süsteem, teravkaar, gooti ristroidvõlv, tugipiidad, tugikaared. Gooti kultuuri keskuseks olnud linn kujutas endast tugevasti kindlustatud üksust, mis oli ümbritsetud mitmete kaitsemüüride ja -tornidega. Linna üheks peamiseks ehitiseks kujunes katedraal (e peakirik, toomkirik, münster). Religioossete teenistuste läbiviimise kõrval tähistati seal ka riiklikke tähtsündmusi, toimusid loengud, teatrietendused jne. Ehitustüüpidest eelistati basiilikat, põhjapoolsetel aladel kodakirikuid. Põhijaotus jäi katedraalil samasuguseks nagu romaani ajastulgi – kolme- kuni viielööviline pikihoone oli läbi lõigatud mitmelöövilise põikihoone e transeptiga, millele järgnes polügonaalse, ümmarguse või nelinurkse koorilõpmikuga kooriosa. Niisugune ruumijaotus jättis alles juba romaani ajastust tuttava ladina risti kujulise põhiplaani.
I PÕHISEADUS ÜLDISELT, PREAMBUL 1. PS preambul. Kas Eesti PS preambulil on juriidiline tähendus? Preambula peamine juriidiline tähendus seisneb selles, et ta sõnastab need üldised sihtjooned, mis on aluseks põhiseaduse teiste normide ning põhiseadusest alamalseisva õiguse tõlgendamisel. Kogu põhiseadust tuleb vaadelda preambulas sätestatud printsiipide valgusel. 2. Mitu PS on Eestil olnud? 1920, selle 1933 a muudatuste ja 1937 a PS lühiiseloomustus I: 1920 a. PS – põhilised tunnused: kõige olulisem ja mõjuvõimsam organ Riigikogu (100 l), presidenti ei olnud (seadusi kuulutas välja RK juhatus, vetoõigus puudus); „riigipeaks“ riigivanem, kes oli ka Valitsuse eesotsas; VV ja riigivanem olid sõltuvuses Riigikogu usaldusest; PS iseloomustati kui ülimalt demokraatlikku. 1920. a PS muutmine 1933 – presidendi ametikoht, RK koosseisu vähendati(50l), valitsuse etteotsa pidi saama peaminister. II 1938 a PS. – kuulutati 37 välja, jõustus 38; k...
See on eraalgatuslike ühenduste, institutsioonide (firmad, seltsid, kutsealased assotsiatsioonid, klubid, huvialaringid jne) ja kodanike vabatahtlikkuse pinnal spontaanselt tekkinud ühendus, mis erineb riigist ning on riigi suhtes suurel määral autonoomne. Sellised suhted võivad tekkida ea-, soo-, rahvuslike, majanduslike, kultuuriliste vm huvide alusel. Tsiviilühiskonna struktuurid täiendavad riiklikke struktuure, pakuvad neile konkurentsi ning on sellistena kodanike oma- algatusliku tegevuse vormiks. Tsiviilühiskonna tegevust reguleeriv võimukorraldus ei ole rajatud valitsevale võimule, vaid vabatahtlikkuse põhimõttele, mittevalitsevale ehk korraldavale võimule. Valitsemine on seaduste loomise, kontrollimise, riigi suunamise ja reguleerimise protsess. Nüüdisaegne riik on väga spetsiifilist tüüpi valitsemisinstitutsioon, milles võib esile tuua viis iseloomulikku joont
Sancho Panza pronksist ratsakujud lisati väljakule 1920ndatel aastatel. Arhitekt Coullaut Valera. Cervantese fantaasiategelased on Hispaania surematud sümbolid läbi aegade. Väljaku ääres asub 1920 -ndatel avatud Museo Cerralbo, mis eksponeerib tähtsaimaid El Greco, Zurbarani, Alonso Cano, Valdés Leal'i, Tiepolo, Tintoretto ja paljude teiste kunstnike töid. Palacio Real - Euroopa uhkeim kuninglik palee. Kuninga residents al 1931 aastast, tänapäeval peetakse seal vaid riiklikke vastuvõtte. Pärast vana Alczari hävimist 1734. a. tulekahjus lasi kuningas Felipe V projekteerida uue palee. Sellega alustas 1735. a. Itaalia arhitekt Filippo Juvara. Pärast tema surma jätkas 1736. a. töid teine Itaalia arhitekt Giovanni Battista Sacchetti. Ehitused kestsid aastakümneid ja Felipe V suri enne palee valmimist. Esimesena kolis palee lõunatiiba 1764.aastal kuningas Carlos III. Palee valmimist toetasid ka paljud teised itaalia arhitektid. 19. saj
fondide moodustamine. NB! Riigivõimu saab teostada ainult PS-le toetudes, riigi kodanike õiguste ja vabaduste piiramine peab täielikult lähtuma PS-st. Seega mistahes maksete kehtestamine on võimalik ainult seadusega. Kõikvõimalikud käskkirjade ja määruustega kehtestatud teenustasud on ebaseaduslikud. Riigi avalik-õiguslike ülesannete täitmisel on tegu riigilõivuga. o ERIMAKSED PS § 113 lubab kehtestada riiklikke makseid. Selliste maksete kehtestamine on erandjuhus ja peab olema kooskõlas avaliku ehk ühiskonna huviga. Selliste maksete kehtestamisel tuleb silmas pidada, et riigi ja OV-te avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks saadakse raha maksude kaudu, kõik või valdav enamus riigi kuludest tuleb katta maksude arvelt. Eri- ja sihtotstarbelised maksed võivad olla kasutusel erandina ega tohi mingil juhul omandada kõiki maksu tunnuseid.
arengut väljaspool (etnilise) kodumaa piire. Eesti Keskerakond peab vajalikuks väljaspool Eestit elavate eestlaste ja nende kultuuri kaitseks järgmiste abinõude rakendamist: 1. Töötame välja riikliku programmi kodumaale naasta soovivate eestlaste toetamiseks ning nende ühiskonnaellu kaasamiseks, samuti võõrsilt Eestisse elama asuda soovivate eesti rahvusest noorte perede toetuseks. 2. Arendame välja riiklikke stipendiumide programmi väliseestlaste lastele oma ajaloolisel kodumaal hariduse omandamiseks ja täiendõppe läbimiseks, aga samuti Eesti noortele spetsialistidele töötamiseks Välis-Eesti institutsioonide juures. 3. Toetame Välis-Eesti haridus- ja kultuuriseltse, eesti koole ja perioodilisi väljaandeid. 4. Käivitame programmi Välis-Eesti kultuuripärandi säilitamiseks, ajaloo uurimiseks ja jäädvustamiseks, arhiivide korrastamiseks ja vajadusel Eestisse alatisele hoiule toi-
Shint jumalus on säilinud tänani, ta koondnimi on müriaad, kus arvatakse olevat umbes 8 miljonit kamit. Riigivõimu suurenedes tuli esile Amaterasumahajaana budism , samal ajal tulid Jaapanisse uued õpetused 5. sajandil konfutsianism ja 6. sajandil taoism, mille levik oli tagasihoidlik. Konfutsianismil on suur roll shintoistliku eetika kujunemisel mütoloogia kujunemine Pan-Jaapani mütoloogiaks. Kamid kujunesid üldtunnustatud jumalateks, shint templid said riiklikke annetusi, mis püsis 13. sajandini. Siis taastati see Meiji reformide ajastul ja püsis kuni Teise maailmasõja lõpuni. Konfutsianism aitas Jaapanis kinnistada keisrikultust. Ta tulek Jaapanisse ei pakkunud shintle erilisi probleeme, kuid konfutsianismi kaudu hakkas Jaapanis levima Hiina kultuur Jaapani kontaktid Hiinaga meie ajaarvamise algul, Korea kaudu Hiina mõjud Jaapanisse. Emigrandid jäid sageli Jaapanisse elama, said oma ühiskondliku positsiooni neid nimetati
Ühiskond, riik, õigus Ühiskond kui inimeste kooselu vorm eeldab sotsiaalse võimu, sotsiaalse juhtimis- ja allmumissuhete süsteemi olemasolu, ilma milleta ei ole võimalik inimeste ühine eesmärgistatud tegevus. Sugukonnas teostas võimu pealik, kes oli valitud juhiks isikliku autoriteedi ja austuse tõttu, mida sugukonnakaaslased tundsid tema kogemuste, teadmiste, jahi- või sõjapidamisoskuste või muude oskuste tõttu. Eriaparaati võimu teostamiseks pealikul ei olnud, kuid võim oli täiesti reaalne. Sugukond teostas oma võimu ise, toetudes pealiku autoriteedile. Sugukonna käitumist juhtisid nende enda poolt aluseks võetud tavad. Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. Tava üldkohustuslik iseloom on endastmõistetav ( ei teki küsimust, miks peab seda täitma). Positiivne aspekt- tavade järgimine tagatakse harjumuse jõuga. Negatiivne aspekt- on väga konservatiivsed ja avaldavad uutel...
Peamised parlamendi funktsioonid esindusdemokraatias on: 1. Seadusandlik funktsioon(seaduste vastuvõtmisega tähtsate otsuste langetamine) 2. Kontrollifunktsioon( kontrolli teostamine teiste riigiorganite tegevuse üle) 3. Valimisfunktsioon( teiste ametikandjate ametisse määraminepersonaalse legitimatsiooni tagamiseks) 4. Avalikustamisfunktsioon ( olulisemate otsuste tegemine avaliku poliitilise diskussiooni järel) Riigikogu ei pea kõiki riiklikke küsimusi otsustama. Riigikogul on teatud ainupädevus:eksisteerivad küsimused, mida teised riigiorganid lahendada ei saa (parlamendidireservatsioon). 1. On olemas küsimused, mis on PS antud riigikogu pädevusse (riigikogu saab otsustada rahvahääletuse otsustamise). 2. Riigikogu pädevuses on teatud küsimused tulenevalt olulisuse printsiibist- Riigikogu on see organ, kes peab riigis langetama riigi ning ühiskonna jaoks olulised
Närilised (rotid) Probleemid jalgadega Vesi kaevikutes Lauspommitamine ja müra Kaitsetus gaasi ees Matmata laibad Mõttetud rünnakud, mis ei andnud tulemust Deserteerimine Sõdurite vastuhakud 1917. a Prantsuse, Vene armees, 1918 Saksa sõjalaevastikus Mis võimaldas kaevikusõja pidamist? Massiarmeed - mobilisatsiooni kaudu võimalik reserve täiendada Suurtootmine täiendada sõjavarusid ja täita riiklikke tellimusi Töökohustus tagada tööjõud tööstusettevõtetele Tehnilised uuendused relvastus, toitlustamine (konserveerimine), keemiatööstus Muudatused ühiskonnas seoses sõjaga Riikliku reguleerimise suurenemine tagada rinde varustamine tehnika ja toiduainetega Inflatsioon riik trükkis katteta raha Piiratud varude jaotamine kaardisüsteem, töötasu vähendamine Demokraatlike vabaduste piiramine
Benton tegeles peamiselt seinamaaliga. 1930ndatel sekkus ka riik kunstiellu, seni oli toetatud eraannetustega, sest tohutud pärandimaksud, loodi mitmesuguseid fonde. Majanduskriisi ajal esitas ka föderaalvalitsus tellimustöid, peamiselt seinamaale riigiasutustesse. Mehhiko kunst Ühiskondlik-poliitlise sisuga seinamaal oli saavutanud enneolematu koha ja taseme. Väga palju mehhiko ajalugu, indiaani muinasjutte ja müüte. Vasakpoolsed valitsused andsid mehhiko kunstnikele suuri riiklikke tellimusi. D. Riviera ,,Konkista ja revolutsioonikangelased", ,,Mehhiko teatri fassaadi fresko." F. Kahlo ühendas oma loomingu ühiskondlikud probleemid sügavalt isiklike läbielamistega. Pikk piinav haigus ja tormiline abielu D. Rivieraga panid teda juurdlema oma rollide üle naisena, mehhiklasena, kunstnikuna. Tema loomingu halastamatu avameelsus ja fantaasiarikkus on eriti viimastel aastakümnetel suurt tunnustust võitnud, eriti tänu feministide tähelepanule. ,,Autoportree
väljaandja; esimesel juhul on selleks Riigikogu (parlament), teisel juhul Vabariigi President. Oma juriidiliselt jõult on seadlused võrdsed seadustega. Põhiseaduse § 109 alusel võib Vabariigi President anda seaduse jõuga seadlusi. Põhiseadus on küll teatud määral piiranud nende suhete sfääri, mida saab reguleerida seadlustega. Nimetatud aktiga ei saa kehtestada, muuta ega tühistada põhiseadust ega põhiseaduse §s 104 loetletud seadusi (nn. konstitutsioonilisi seadusi) riiklikke makse kehtestavaid seadusi ega riigieelarvet (PS § 110). Seadluste üheks oluliseks tunnuseks on ka see, et neid võib anda üksnes teatud erakorralistes, ekstreemsetes oludes. Põhiseaduse § 109 annab seadluste andmiseks loa üksnes siis, kui Riigikogu ei saa kokku tulla ja selleks on tekkinud edasilükkamatud riiklikud vajadused. Kuna seadlused põhiseaduse VII peatüki (seadusandlus) kohaselt peavad sisaldama õigusnorme, on seadluste puhul tegemist materiaalsete seadustega
väljaandja; esimesel juhul on selleks Riigikogu (parlament), teisel juhul Vabariigi President. Oma juriidiliselt jõult on seadlused võrdsed seadustega. Põhiseaduse § 109 alusel võib Vabariigi President anda seaduse jõuga seadlusi. Põhiseadus on küll teatud määral piiranud nende suhete sfääri, mida saab reguleerida seadlustega. Nimetatud aktiga ei saa kehtestada, muuta ega tühistada põhiseadust ega põhiseaduse §s 104 loetletud seadusi (nn. konstitutsioonilisi seadusi) riiklikke makse kehtestavaid seadusi ega riigieelarvet (PS § 110). Seadluste üheks oluliseks tunnuseks on ka see, et neid võib anda üksnes teatud erakorralistes, ekstreemsetes oludes. Põhiseaduse § 109 annab seadluste andmiseks loa üksnes siis, kui Riigikogu ei saa kokku tulla ja selleks on tekkinud edasilükkamatud riiklikud vajadused. Kuna seadlused põhiseaduse VII peatüki (seadusandlus) kohaselt peavad sisaldama õigusnorme, on seadluste puhul tegemist materiaalsete seadustega
Näit: Kambodzas suri see üsna mitu korda. Poliitilise süsteemi mõiste proovib anda poliitikateadlastele lihtsa analüütilise kontseptsiooni, millele nad saaksid rajada poliitiliste üksuste üldise teooria. Ta määrab kindlaks selle dünaamilise ja adapteeruva süsteemi (mille põhifunktsioon on väärtuste autoritaarne jagamine oma ühiskonnale) põhilised koostisosad. Poliitilise süsteemi idee leiab kasutust ka järgmises peatükis, kus me uurime ja kirjeldame erinevaid riiklikke poliitilisi süsteeme. (See siin oli otsetõlge peatüki viimasest lõigust. Võibolla on kellelegi kasulik ) 13 14 6. PEATÜKK Poliitilised institutsioonid I: Süsteemide klassifitseerimine Poliitikaanalüüsi põhiline ülesanne on selgitada, kas eksisteerib kriteeriume, mille järgi saaks klassifitseerida poliitilisi süsteeme.
Lembit Viilup PhD IT Kolledz 32. J.F. Kennedy poolt kasutusele võetud "pakkumispoolne" majanduspoliitika tähendas Vastused: a) alustati ettevõttetele subsiidiumite pakkumist; b) pakuti kauplustekettidele abi hindade alandamiseks; c) vähendati ettevõtete ärimakse(ettevõtte tulumaks jm.); d) suurendati ettevõtete maksukoormust suurendamaks laekumisi eelarvesse. 33. Riiklikke väljaõppeõppe programme alustas: Vastused: a) esimese asjana üldse oma tegevuses Eesti valitsus 1991 aastal; b) USA president JJ.F.Kennedy F Kennedy administratsioon; c) USA president G.W. Bushi administratsioon; d) Egiptuse vaarao, vaarao keda ei suuda enam keegi meenutada. meenutada Lembit Viilup PhD IT Kolledz 34
geograafilise ala või konkreetsete riikiedga. Üldised tavanormid seovad kõiki rahvusvahelise õiguse subjekte, ka neid, kes ei ole väljendanud õigusveenet ega käitunud tavanormi kohaselt. Siiski võib tavanormi tekkimise käigus riik ennast normi siduvusest vabastada. Kuna nõustumist normiga eeldatakse, peab keeldumine olema selgelt väljendatud ja järjekindel. Tava väljendusvormidena on loetletud väga erinevaid rahvusvahelisi ja riiklikke dokumente ning käitumisakte. Neil võib konkreetsetest asjaoludest sõltuvalt olla erinev väärtus. Näiteks: diplomaatiline kirjavahetus; poliitilised avaldused; pressiteated; ametlike õigusnõunike arvamused; täitevvõimu korraldused ja toimingud; riikide esindajate kommentaarid ja märkused rahvusvaheliste instrumentide eelnõudele; siseriiklik õigus; rahvusvaheliste ja siseriiklike kohtute otsused; rahvusvaheliste lepingute ja muude instrumentide preambulad;
Veel hiljem hakati protokolli all mõistma nõudeid, kuidas vormistada kirju (valida viisakusvorme kirjade alustamisel ja lõpetamisel) ning kuidas korraldada tseremooniaid. DIPLOMAATILINE PROTOKOLL on riikidevahelises suhtlemises väljakujunenud normide ja reeglite kogum. Diplomaatiline protokoll käsitleb riikidevahelist kirjavahetust, diplomaatiliste esindajate vahetamise korda, nende ameti- ja auastmeid, riiklikke tseremooniaid, ametlikke kohtumisi ja vastuvõtte. Diplomaatilise protokolli alusdokumendid on: - Viini konventsioon ,,Diplomaatilistest suhetest" (1961) - Viini konventsioon ,,Konsulaarsuhetest" (1963) AMETIPROTOKOLL on ametialases suhtluses üldtunnustatud käitumisnormid, tavad, kombed. Ametiprotokolli alus on asutuse või ettevõtte põhiväärtused, missioon, visioon. ÄRIPROTOKOLL on ametiprotokolli alaliik, mis käsitleb käitumispõhimõtteid ja norme ärimaailmas.
Vabariigi Valitsuse seadus (3. peatükk: täidesaatva riigivõimu asutused) Valitsuse hallatavad asutused, mis minsiteeriumi alla kuulub. Täidesaatva riigivõimu asutused: 1) valitsusasutused, 2) valitsuse hallatavad asutused Valitsusasutus: riigieelarvest finantseeritavad, põhiülesandeks TS võimu teostamine. Valitsusasutuste hallatavad riigiasutused: võivad teostada TS riigivõimu. Teenindavad valitsusasutusi või täidavad teisi riiklikke ülesandeid kultuuri, hariduse, sotsiaal- või muus valdkonnas. Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse põhimäärus (http://www.smit.ee/pohimaarus.html) SM hallatav riigiasutus. Ametlik lühend SMIT Keskuse tegevusvaldkonnaks on ministeeriumi ja tema valitsemisala sisejulgeoleku tagamiseks vajalike infokommunikatsioonitehnoloogia valdkonna teenuste osutamine ja selleks vajalike arendus- ning
PÄRANDIVAIDLUSED ajalugu, seetõttu kuulub emamaale. Antikviteedid: antiikajast pärit Antiigipärand kuulub kogu kunsti ja maailmale, sest paljud tarbeesemed. antiikkultuuri emamaad ei teadvusta pärandi hoidmisega kaasnevat Materiaalne pärand vastutust. Mobiilne Immobiilne Riiklikke ega finantsmeetmeid pole, Skulptuurid, mündid, gemmid, palju antiigipärandit jääb juhuslike hooned ja hoonete varemed, vaasid, poliitiliste ja nõud jne. laevavrakid jm militaarsete mõjude meelevalda. UNESCO meetmed Üle kogu maailma, Valdavalt 1972 Maailma kultuuri ja emamaadel, kuid osalt muuseumides looduspärandi ja era Euroopa suurlinnades, kaitsekonventsioon (Convention
Eesti Panga nõukogu esimees, kaitseväe juhataja. Tööülesanded: Esindab Eesti riiki välissuhtlemisel Nimetab ametisse diplomaatilised isikud (saadikud), kandidaadid esitab valitsus Võtab välissaadikute volitused vastu Kuulutab välja seadused Teeb ettepaneku riigikogule tähtsamaid aimetiisikuid ametisse nimetada, nt peaminister, õiguskantsler, riigikontrolör Annab riiklikke autasusid Annab armu Nimetab ametisse kohtunikud Presidendil on isikupuutumatus- ei tohi võtta kriminaalvahi alla kui ei ole riigikogu enamuse hääli. Päts Meri Rüütel Ilves Kaljulaid Millised võimalused on Eesti riigipeal igapäeva poliitika mõjutamiseks? president esindab meie riiki rahvusvahelises suhtlemises, kuulutab välja vastavalt põhiseaduse §-dele 89, 97, 105 ja 119 Riigikogu erakorralised valimised, teeb
välissuhtlemises - president esindab Eesti Vabariiki rahvusvahelises suhtlemises. Nii näiteks teeb president visiite välisriikidesse ning võtab vastu Eestisse akrediteeritud diplomaatiliste esindajate volikirju. b. Siseriiklik - Vabariigi Presidendi kohustuste hulka kuuluvad esinemised ja vastuvõtud tähtsate pidulike sündmuste (näiteks Eesti Vabariigi aastapäev) puhul. Samuti annab president riiklikke autasusid 3) Riiginotarifunktsioon - kinnitab teatavate aktide, toimingute ja ametiisemääramiste põhiseadusele ja seadustele vastavust; tuvastab põhiseaduses ettenähtud protseduuride käivitamise eelduste olemasolu. 4) Tasakaalustaja ja vahekohtuniku funktsioon - Riigi stabiilsuse ja põhiseadusorganite normaalse toimimise tagamiseks peab Vabariigi President teatavatel juhtudel ise tegema poliitilisi otsuseid ja valikuid.
Maa võõrandamisega muudeti sageli elujõuetuks seni heas korras olnud talud. Lisaks ei parandanud see maal sotsiaalseid, majanduslikke olusid ega inimestevahelisi suhteid. Talupoegadel riiklikud koormised ja kohustused: põllumajandussaaduste riigile müümise kohustus, talvine metsaraie kohustus, teede korrastamine jne. Suuremailt taludelt nõuti kõrgeid makse, põllumehed, kel üle 20 ha maad, pidid 1947. aastal loovutama ca 40% oma tulust maksudeks, järgneval aastal juba 75%. Moodustati riiklikke põllumajandusettevõtteid – sohvoose ja masinatraktorijaamu, ka hobulaenutuspunkte. Sundindustrialiseerimine. Sõjajärgsetel aastatel Balti riikid NSVLi meelepäraseim piirkond, kus arendada ja moderniseerida tööstust. Siin oli olemas suur hulk oskustöölisi ja hästi välja arenenud infrastruktuur, mis oli sõjas vähem kannatada saaanud. Tööstuse arendamise põhitandriteks Eestis põlevkivi-, masina- ja kergetööstus. Tööstustööliste arv kasvas 1945. aasta 26 000-lt 1950
1. Laeva arhitektuursed tüübid. Vööri ja ahtri kuju, tekiehitiste ja masinaruumi paiknemine. · Arhitektuuri tüübid on: ahtri ja vööri kuju, tekimajakate asukoht, kerede arv (katamaraan, trimaraan) · Vööri kuju Plumb bow PÜSTVÖÖR Raked bow KALDAVÖÖR (annab laevale voolujoonelisuse, vähendab vee sattumist tekile, soodustab lainele tõusmist) Modified raked bow LÕIGATUD VÖÖR ((jääoludes pooljäämurdevöör) vee peal peaaegu vertikaalne, vee all 45°-50° kaldu, hea sõiduks purustatud jääs. Selline vöör sobib hästi jäämurdja ahtriväljalõikeks. Spoon bow LUSIKVÖÖR Clipper bow KLIPPERVÖÖR PULBIDEGA E PIRNIGA (esineb kiirekäigulistel laevadel, annab eriti edasipürgiva välismulje, kaitseb tekki suure kiruse juures tekkivate pritsmete eest) Icebraker bow JÄÄMURDJA VÖÖR (veealune osa on 25°-30° kaldu, kasutatakse jäämurdj...
nimetusena kasutusele "Eesti Vabariik"; 2. lõpetati ENSV vapi, lipu ja hümni kasutamine riiklike sümbolitena; 3.otsustati "rakendada Eesti Vabariigi 1938. a. põhiseaduse" esimest kuut paragrahvi. 3) 16. mail 1990. a. : ÜN seadus "Eesti valitsemise ajutise korra alustest". Selle seadusega faktiliselt lõppes ENSV konstitutsiooni kehtivus. 4) ÜN 7. augusti 1990. a. otsusega konstateeriti, et "Eesti NSV konstitutsioon on lakanud reguleerimast riiklikke ja ühiskondlikke suhteid Eestis" Põhisisu: 1. lõpetati kõigi Eesti riigiorganite allutatus NSV Liidu vastavatele organitele ja määratleti organid, kes teostavad üleminekuperioodil riigivõimu Eestis. 2. Ülemnõukogule anti õigus vajadusel kehtestada Eestis eriolukord 3. kõik Eestis seni toimivad normatiivaktid loeti kehtivaks kuni Ülemnõukogu või valitsus neid ei tühista või ei muuda või kui nad pole vastuolus 16. mai seaduse või Eesti järgnevate
Bakalaureusetöö lisadeks on läbiviidud uuringu vaatluslehede ning intervjuude näidised, töö valimi tutvustus, empiiriline uurimus II struktureeritud intervjuu näidis ning näidisvastus. Eraldi köitena on bakalaureusetöö lahutamatuks osaks metoodiline materjal kogukondlikkuse ja jätkusuutlikkuse õpetamiseks 6-7-aastastele lastele. Töö autor on võtnud kõigis töö osades arvesse Eesti Vabariigi Koolieelse lasteasutuse riiklikku õppekava ning temaatilisi riiklikke arengukavasid ja riikliku väärtusarenduse baasdokumente. Metoodilise materjali koostamisel on kasutatud kolme Euroopa ökokülade (Damanhur, Tamera ja Sieben Linden) kogemusi lastele jätkusuutliku eluviisi õpetamisel. Samuti kasutati kolme Eesti organisatsiooni Rosma waldorflasteaia, Lilleoru ökokogukonna ja Pallipõnni lasteaia „Karlssonite” rühma kogemusi. Metoodilise materjali ülesehituse alusena kasutati ökokülade loodud haridusprogrammi „Gaia Haridus“ (Gaia Education).
Infotehnoloogilised ohud Infosüsteemide ebastabiilsuse või rikete tõttu võivad tekkida tõsised ohud. Üha kiirenev elektrooniliste infosüsteemide kasutuselevõtt Eestis ning nende seotus ülemaailmsete infosüsteemidega suurendavad arvutikuritegevuse ohtu ja infosüsteemide haavatavust, sealhulgas riigi julgeolekule esmatähtsates valdkondades. Viimastel aastatel on kasvanud selliste isikute arv, kes võivad võrgukeskkonnas riiklikke andmebaase ja registreid ohustada. 2. VÄLISPOLIITILINE TEGEVUS JULGEOLEKU TAGAMISEL 2.1. NATO Liikmesus NATOs kindlustab sõjalise julgeoleku ja võimaldab tulemuslikult osaleda rahvusvahelises julgeolekukoostöös ning kõige otstarbekamalt tagada Eesti riigi kaitse. Eesti julgeolekupoliitika on vastavuses Põhja-Atlandi lepingust tulenevate NATO liikme kohustuste ja õigustega ning toetab nende ja NATO ühiste eesmärkide täitmist. Eesti
16. Selgita, mida tähendavad järgmised põhimõtted: a) võrdsus seaduse ees, b) õigus elule, c) õigus seaduse kaitsele, d) süütuse presumptsioon. 17. Selgita, kuidas mõistad Põhiseaduse § 27 mõtet: "Vanematel on õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest"? 18. Millised nendest kohustustest ei ole põhiseaduslikud (ei tulene Eesti Vabariigi Põhiseadusest)? a) Kohustus säästa loodust ja keskkonda, b) kohustus tasuda seadusega sätestatud riiklikke makse, c) kohustus osaleda naabrivalves, d) kohustus olla ustav põhiseaduslikule korrale, e) kohustus osaleda valimistel, f) kohustus maksta trahve, g) kohustus luua perekond. 19. Selgita ja vasta. 20 a) Selgita, mille poolest erinevad revolutsioon ja reform. b) Milliseid revolutsioone või reforme vajab kaasaja maailm? Too argumente. 20. Täida L. Möldre ja A. Tootsi Ühiskonnaõpetuse õpiku lk. 22 põhjal tabel:
Sagedasemad vead äriplaani koostamisel · Eesmärgid püstitatakse peale finantsprognooside koostamist vastavalt prognooside tulemustele. Äriplaani üks eesmärke on leida strateegiad, mis aitaksid ettevõtja eesmärke ellu viia.. Kui finantsprognoosid näitavad, et eesmärke valitud strateegiaga saavutada ei õnnestu, tuleks muuta strateegiat, mitte eesmärke. · Ärikeskkonda analüüsides kopeeritakse äriplaani erinevaid arengukavasid ja riiklikke strateegiaid. Sellisest tegevusest pole ettevõtjal mingit kasu. Ärikeskkonna analüüsi mõte on võimaluste ja ohtude tuvastamine, seega tuleks uurida vaid neid ärikeskkonna aspekte, mis eesmärkide saavutamise seisukohalt kriitilised on ja neid tuleks uurida antud äriidee realiseerimise seisukohalt. · Ebausaldusväärsed turu-uuringud. Internetist võib leida mitmesuguseid uuringuid.
programmid on MS Outlook, MS Outlook Express, Eudora, Pegasus Mail, Lotus Notes, CompuServe, Netscape Communicator, AOL, Opera. Veebimeili kasutusvõimalust pakuvad Eestis hot.ee, mail.ee, zone.ee, tele2.ee, solo.ee, email.ee, starline.ee, imp.hot.ee jt. Välismaistest veebimeili süsteemidest on tuntumad hotmail.com ja Yahoo! Mail. 5.4 Internet Internet on ülemaailmne arvutivõrkude võrk, mis ühendab kohtvõrke, laivõrke, linnavõrke, koduvõrke, territoriaalvõrke, piirkondlikke ja riiklikke magistraalvõrke. Andmevahetuseks Internetis kasutatakse pakettkommutatsiooni ja TCP/IP protokolli. Internet sai alguse ArpaNET'ist, mille projekteerimist USA Kaitseministeerium alustas 1958. aasta veebruaris reaktsioonina venelaste Sputniku üleslennutamisele 1957. aasta oktoobris. 12 aastat hiljem, 1969. aasta oktoobris hakkas tööle ArpaNET'i esimene võrgusõlm. USA Riiklik Teadusfondi loodud ülikoolidevaheline võrgu-magistraal NSFNet, mis oli esimene TCP/IP protokolle kasutav
andmetöötlusvõimsust. Klient/server võrku nimetatakse ka kaheastmeliseks (two-tier) võrguks. Teine levinud võrguarhitektuuri tüüp on võrdõigusvõrk (peer-to-peer network), kus kõigil arvutitel on ühesugused ülesanded. Mõlemat tüüpi võrkudel on omad eelised ja puudused. 1.3.1.3 Interneti olemus ja selle peamised kasutusalad. Ülemaailmne arvutivõrkude võrk, mis ühendab kohtvõrke, laivõrke , linnavõrke, koduvõrke , territoriaalvõrke, piirkondlikke ja riiklikke magistraalvõrke. Andmevahetuseks Internetis kasutatakse pakettkommutatsiooni ja TCP/IPprotokolli. Internet sai alguse ArpaNET'ist , mille projekteerimist USA Kaitseministeerium alustas 1958.a. veebruaris reaktsioonina venelaste sputniku üleslennutamisele 1957.a. oktoobris. 12 aastat hiljem, 1969.a. oktoobris hakkas tööle ArpaNET'i esimene võrgusõlm. USA Riiklik Teadusfondi loodud
· Algas USA-st, aga levis ka Euroopasse. Kulminatsioon erinevates riikides erineval ajal. Euroopas enamasti 1932-1933. · Tekitas surve valitsustele midagi ette võtta eelkõige tööpuuduse vähendamise nimel. Saksamaal 1932 töötuid 30%. · John Maynard Keynes tuli välja ideega riiklikust sekkumisest majandusellu, mis oli USA-s nn. new deali ("uue kursi") aluseks. · USA president Franklin Delano Roosewelt (1932-1945) rakendas riiklikke krediidi ja maksupoliitilisi ümberkorraldusmeetmeid kriisist väljumiseks, riigikapitalismi ja uue majandustõusu saavutamiseks vahetult enne II Maailmasõda. · Tõi paljudes riikides kaasa rahvusvaluuta devalveerimise (mis parandab ekspordisektori konkurentsivõimet). See aga oli tänu lühiajalistele negatiivsetele mõjudele (eelkõige tavakodanikele ja põllumajandussektorile) äärmiselt ebapopulaarne.
olukorras seadusandlik pädevus ja ta ei ole aktiivselt tegev riigi poliitilises elus. Riikliku korralduse all mõeldakse riigi territoriaal-poliitilist ülesehitust, riigi koostisosade õiguslikku ja poliitilist staatust ning nende omavahelise ja riigi keskvõimuga suhtlemise põhimõtteid. Unitaarriik ehk lihtriik on riik, mis territoriaal-poliitiliselt on ühtne tervik. Tema koosseisus ei ole suhteliselt iseseisvaid riike või riiklikke moodustisi(osariike, liiduvabariike vms), lihtriigi territoorium jaguneb ainult haldusterritoriaalseteks üksusteks (provints, kubermang, oblast jms), need omakorda väiksemateks üksusteks (maakond, rajoon jms). Föderatsioon ehk liitriik on riik, mille koostisosadeks on liikmesriigid või riiklikud moodustised (föderatsiooni subjektid). Lepingulised föderatsioonid on tekkinud sõltumatute riikide liitumisel lepingu
SÜGISSEMESTRI TULEMUSED Vastuseid allolevaile küsimustele peab jurist peast teadma. Vaja ei ole pähe tuupida loetelusid, menetluslikke detaile ega ms, aga vaja on teada, kust järele vaadata. Vastused on leitavad PS kommenteeritud väljaandest, loengute eel lugemiseks antud materjalidest (kursuse kavas kirjas, enamik linkidena) ja asjakohastest seadustest. Head kordamist! ÜLDTEADMISED JA -OSKUSED e-RT, Riigikohtu veebilehe, Riigikogu veebilehe, Euroopa Inimõiguste Kohtu veebilehe1, Euroopa Liidu institutsioonide veebilehtede, EurLex-i, teiste riikide õigusaktide usaldusväärsete andmebaaside kaudu vajaliku teabe leidmise oskus; riigiõiguse allikate tundmine, oskus valida sobivaid allikaid riigiõiguslikele küsimustele vastamiseks NB! Õiguse allikaid tuleb osata peast loetleda, mh tähtsuse järjekorras. See on oluline, et kaasuste lahendam...
Teenuste osutamine ja kasutamine • Teenuste osutamise – ajutine tegevus • Piiriülesuse element on oluline! • Teenuste kasutamise vabadus – sisaldab endas õigust minna teise liikmesriiki, et teenust kasutada • Teenuste osutamise äriline eesmärk – teenus peab olema osutatud hüvitise eest • Illegaalsed tegevuste pakkumine teenustena (loterii, kihlveod, jne) • Sotsiaalsete teenuste kasutamise piirangud –kompensatsioone ja riiklikke teenuseid (nt muuseumi pileteid) tuleb võimaldada samas mahus ja sama hinnaga, nagu oma riigi kodanikele. Teenuste osutamise erandid 1. Transporditeenuste osutamise vabadust käsitletakse transpordi jaotise sätetes. 2. Kapitali liikumisega seotud pangandus- ja kindlustusteenused liberaliseeritakse rööbiti kapitali liikumise liberaliseerimisega. Teenuste osutamise piirangud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
