käitumiskoodeksite järgimine, intellektuaalse omandi õigused, ametlik tunnustus, medali, auhinna ja diplomiga autasustamine, keskkonda säästev tegevus ning avalike ja heategevate ürituste toetamine või muu sponsorlus. (3) Reklaamis on keelatud kasutada teaduslike või muude uuringute tulemusi, tsitaate teaduslikest ja tehnilistest väljaannetest, samuti statistilisi ning teaduslikke andmeid eksitaval viisil. (4) Reklaamis on keelatud kasutada riiklikke ja riigiasutuste sümboleid ning Eesti lipu värvikombinatsiooni sellisel viisil, mis eksitab üldsust reklaami eseme suhtes. Reklaam ei tohi jätta muljet, et esitatav teave sisaldab riigipoolset soovitust või garantiid, kui see tegelikult puudub. 9) Võrdlev reklaam - reklaam, milles otseselt või kaudselt osutatakse samal kaubaturul tegutsevale konkurendile või konkurendi pakutavale kaubale, mis täidab samu vajadusi või on ette nähtud otstarbeks kui reklaamitav kaup. § 5
SÜGISSEMESTRI TULEMUSED Vastuseid allolevaile küsimustele peab jurist peast teadma. Vaja ei ole pähe tuupida loetelusid, menetluslikke detaile ega ms, aga vaja on teada, kust järele vaadata. Vastused on leitavad PS kommenteeritud väljaandest, loengute eel lugemiseks antud materjalidest (kursuse kavas kirjas, enamik linkidena) ja asjakohastest seadustest. Head kordamist! ÜLDTEADMISED JA -OSKUSED e-RT, Riigikohtu veebilehe, Riigikogu veebilehe, Euroopa Inimõiguste Kohtu veebilehe1, Euroopa Liidu institutsioonide veebilehtede, EurLex-i, teiste riikide õigusaktide usaldusväärsete andmebaaside kaudu vajaliku teabe leidmise oskus; riigiõiguse allikate tundmine, oskus valida sobivaid allikaid riigiõiguslikele küsimustele vastamiseks NB! Õiguse allikaid tuleb osata peast loetleda, mh tähtsuse järjekorras. See on oluline, et kaasuste lahendam...
algatab põhiseaduse muutmist; nimetab ametisse ja vabastab ametist valitsuse liikmeid; nimetab Eesti Panga nõukogu ettepanekul ametisse Eesti Panga presidendi; 19 nimetab Riigikohtu ettepanekul kohtunikud; teeb Riigikogule ettepaneku Riigikohtu esimehe, Eesti Panga nõukogu esimehe, riigikontrolöri, õiguskantsleri ning kaitseväe juhataja või ülemjuhataja ametisse nimetamiseks; annab riiklikke autasusid, sõjaväelisi ja diplomaatilisi auastmeid; vabastab süüdimõistetuid nende palvel armuandmise korras karistuse kandmisest või kergendab karistust; annab välja seadlusi jne. Kohtuvõim. Kohtuvõim, võrreldes seadusandliku ja täitevvõimuga, on väga piiratud ja tegemist on konkreetse võimuga kohus vaatab läbi ning lahendab vaidlusi, mis on talle lahendamiseks esitatud (vastupidiselt seadusandlikule- ning täitevvõimule) st kohus ei saa ise otsustada, mida ta lahendab
kui lihthäälte enamusega vastuvõetud.). Nn konstitutsioonilised seadused. Taolised seaduse on loetletud PS §104. o Seadlus v orm, mille kaudu president kehtesta õigusnorme. Juriidiliselt jõult on võrdsed seadusega. Seadlusega ei saa kehtestada, muuta ega tühistada põhiseadust põhiseaduse § 104 loetletud seadusi nn. konstitutsioonilisi seadusi, riiklikke makse kehtestavaid seadusi, riigieelarvet. Seadlusi võib anda üksnes erakorralistes oludes kui Riigikogu ei saa kokku tulla ja selleks on edasilükkamatud riiklikud vajadused. Seadlus on seadus materiaalses mõttes (st sisaldab õigusnorme). o Määrused eksekutiivorgani poolt välja antud õigusakt (vorm), mis sisaldab õigusnorme jällegi materiaalsed seadused. Kuna EV pole sätestanud õigusnormi
Präliminaarartiklid (vabas sõnastuses) 1. Ükski rahuleping ei tohi kehtida sellisega, kes salaja tulevaseks sõjaks valmistub. 2. Ükski iseseisev riik (suur ega väike) ei tohi saada teise riigi omandiks pärimise, vahetuse, ostmise või kinkimise teel. 3. Püsivad sõjaväed peavad ajapikku lakkama olemast. Põhjendus: Nad ähvardavad pidevalt teisi riike sõjaga ja sunnivad teisi riike end relvastuma ja relvastuses ületama, millel ei ole lõppu. 4. Ei tohi teha riiklikke võlgasid riikide vahelises kaubanduses. 22 5. Ükski riik ei tohiks teise riigi konstitutsiooni ja valitsemisse vägivaldselt sekkuda. 6. Ükski riik, sõdides teise riigiga, ei tohiks lubada endale selliseid vahendeid, mis vastastikuse usalduse tulevases rahu teeksid võimatuks: palgamõrtsukate kasutamine, mürgisegamine, kapitulatsiooni murdmine, reetmisele ajendamine võideldava riigiga.
Kaitse korraldamine loodusobjektide valitseja. Tänapäeval valitseb kõiki riiklikke loodusobjekte keskkonnaamet ning lepetest tulenevalt on need kohustuslikud. Tegevuskavad tellitakse vastavate liikide parimatelt
komplitseeritud tingimustes oma rahvuslikku seadusandlusesse kohaldama. Praktika on EL-is näidanud, et neis seaduslõikudes, kus harmoniseerimine eeldab rahvuslikest traditsioonidest loobumist, püütakse selle mõju minimiseerida. On ka tõdetud, et EL-i seadusandluses on vaid erandjuhtudel selliseid süstemaaatilisi seadusandlustervikuid, mida võiks muutmata kujul lülitada siseriiklikku õiguskorda. Üheks selliseks meeldivaks erandjuhuks on riiklikke hankeid puudutav regulatsioon. Samas on mitmeid EL-i sedusandluse keskseid süstemaatilisi tervikuid, milliseid ei saa kuidagi kasutada siseriikliku seadusloome süsteemse lähtekohana. Kujukas näide on siin kaubanduse tehnilisi tõkkeid puudutav seadusandluse osa EL-is (nn technical barriers to trade). Samas tuleb siseriiklikus haldustegevuses hoolitseda selle eest, et EL-i seadusandluse tehnilisi kaubandustõkkeid puudutavaid sätteid ja
Vabariigi Presidendi seadlus jõustub kümnendal päeval pärast selle avaldamist Riigi Teatajas, kui seadluses ei ole sätestatud teisiti . Kui Riigikogu on kokku tulnud, esitab Vabariigi President seadlused Riigikogule, kes võtab viivitamata vastu nende kinnitamise või tühistamise seaduse. Vabariigi Presidendi seadlusega ei saa kehtestada, muuta ega tühistada põhiseadust ega seadusi, mida saab vastu võtta või muuta ainult Riigikogu koosseisu häälteenamusega, riiklikke makse kehtestavaid seadusi ega riigieelarvet. Määrused on õiguse allikad, mida annavad seaduse alusel ja täitmiseks valitsus ja ministrid. Valitsusel ja ministritel on õigus anda intra legem määrusi. Valitsuse ja ministrite määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avaldamist Riigi Teatajas, kui määruses ei ole teisiti sätestatud. Kohaliku tähtsusega küsimuste korraldamiseks või seaduses sätestatud juhtudel on õigus anda määrusi ka kohalike omavalitsuste volikogudel
Ateena sõjaväes. Nii orjade kui metoikide hulk Ateenas oli üsna suur, ületades demokraatia hiilgeaegadel arvatavasti kodanike arvu. Kuigi kodanike osakaal elanikkonnast oli Ateenas võrratult suurem, kui Spartas, moodustasid nad siiski üksnes eesõigustatud vähemuse. Suur osa riigi kuludest kaeti Ateena liitlaste poolt makstava iga-aastase andamiga. Osa rahalisi vahendeid saadi metoikide maksustamisest ja sadamatollidest. Kuid ka rikkad ateenlased pidid sõjalaevu varustades ja riiklikke pidustusi korraldades kodulinna heaolule kaasa aitama. Selliseid kohustusi ja nende täitmist nimetati liturgiaks. Kui Ateena mereliit pärast lüüasaamist Peloponnesose sõjas laiali saadeti, muutus rikaste kodanike osa riigi finantseerimisel märgatavalt suuremaks. Demokraatliku riigikorra võidulepääs ei toonud Ateenas kaasa aristokraatide kõrvaletõrjumist poliitilisest elust. Erinevalt vaestest oli neil piisavalt aega, oskusi ja
Tänapäeva mõistes sotsiaalõigust hõlmavad alad on pärit keskaegse katoliku kiriku sotsiaalpoliitilisest tegevusest. Peale reformatsiooni võtsid protestantlikud kirikud sotsiaalsed ülesanded enda kanda, kuid riigi surve tõttu kiriku varadele jäi protestantlik kirik katolikust kirikust tunduvalt kehvemasse majanduslikku seisu ning seetõttu polnud nende võimalused kuigi suured. Valgustusliikumise mõjul hakkasid 18 sajandi riigivõimud asutama kogu sotsiaalpoliitikat hõlmavaid riiklikke, mõnikord ka kommunaalseid (haiglaravi, vaeste abistamine, lastetoetus jne.) organisatsioone. Euroopas asutati nende ülesannete täitmiseks eriseadusandlusega reguleeritud asutuste süsteem, kuid majanduslikud vahendid laiaulatusliku sotsiaalpoliitika elluviimiseks olid piiratud. Industrialiseerimise tulemusena olukord muutus. Aurujõu kasutusele võtmine võimaldas konstrueerida üha keerulisemaid masinaid, mis mitmekordistasid industriaalprotsessi efektiivsust, kuid samaaegselt tekkis
klienditeenindusega kaasaegsed laod, kus lisaks ladustamisele osutatakse klientidele mitmesuguseid erinevaid lisateenuseid Konsigantsiooni ehk komisjonilaod- Müüa ladustab temale kuuluvad tooted ostja ruumides ostja vastutusel. Puhverlaod-Tooraine varujate ja tehase vahelised vahelaod mille ülesandeks on tagada katkematu tootmine või tarbimine ebarütmilise varustamise korral kaubakogused suured. Riiklikud tagavarade laod- Suured laokompleksid kus hoitakse riiklikke tagavarasi kriisiolukordade puhuks, hoiustatakse toiduaineid ja muid esmatarbekaupu elanikknna ja kaitsejõudude vajaduseks. 2. Ladude tüübid. Ladude jaotus kasutatava tehnika ja tehnoloogia järgi Manuaallaod- kasutatakse traditsioonilist laotehnikat ja inventari, laotoiminguid teostatakse vahetult inimtööjõu juhtimisel ja osavõtul. Poolautomaatlaod- Teostatakse üksikud järjestikused toimingud automaatselt, kuid inimese poolt antud vahetu juhtimiskäsu peale.
PS-i alusel võib järeldada, et presidendil on õigus vastu võtta: erakorralisi dekreete kui Riigikogu ei saa kokku tulla ja ilmnevad edasilükkamatud riiklikud vajadused. hädadekreete kui edasilükkamatud riiklikud vajadused ilmnevad VV poolt välja kuulutatud eriolukorras, kus Riigikogu ei saa või ei jõua kokku tulla. Presidendi seadlustega ei saa kehtestada, muuta ega tühistada PS-i, samuti konstitutsioonilisi seadusi, riiklikke makse kehtestavaid seadusi ega riigieelarvet. Määrus täidesaatva riigivõimu organi üldakt, mis juriidilise jõu poolest on seadusest ja riigipea üldaktist madalama õigusjõuga. Määruse andmise õigus Eestis on oma seadusega määratud pädevuse piires: · Vabariigi Valitsusel, · ministritel, · kohaliku omavalitsuse volikogul · omavalitsuse täitevorganil (valla või linnavalitsusel) jt. Vabariigi Valitsus annab määrusi "seaduse alusel ja täitmiseks"
kahtluse alla erapooletust ja sõltumatust, kuna notari tööandjaks olles võib riik olla huvitatud notari tegevusest ning seoses sellega mõjutada teda. See ilmselt võib kahjustada notari klientide õigushüvesid. Vene Föderatsiooni Notariaadiseadusandluse Alused ei anna riiginotarite staatuse täpset kirjeldust. Riiklike notarite säilitamine ja eranotarite ilmumine pärast NSV Liidu lagunemist on põhjendatud. Esimeseks põhjuseks on see, et ei ole olnud võimalik kõiki riiklikke notareid üle viia eranotariteks. Teiseks, paljudel riiklikel notaritel on päris raske tegutseda ilma igakülgse riigi toetuseta, nüüd tuleb tööd teostada iseseisvalt, mis hõlmab ka täielikku isiklikku vastutust oma tegevuse eest. Erinevalt eranotaritest teostab riiklik notar oma tegvust riigikontorites. Nende kontorite avamist ja kontrolli teostab Vene Föderatsiooni Justiitsministeerium. Riiklik notar ja kontoritöötajad on justiitsministeeriumiga töösuhtes,
külas oli nõukogude võimule igati tollase juhtkonna kontaktid Ždanoviga. meelepärane, sest aitas tulevikus tasandada Samal ajal hakati Eesti NSVs uuesti teed kollektiviseerimisele. moodustama juba esimesel nõukogude aastal Talunike õlul lasusid mitmesugused riik (194041) rajatud riiklikke põllumajan likud koormised ja kohustused. Esmatähtis oli dusettevõtteid sovhoose ja masinatrak põllumajandussaaduste riigile müümine. torijaamu (MTJ), ka hobulaenutuspunkte. Minimaalse tasu eest tuli anda riigile Viimastega püüdis nõukogude võim aidata kindlaksmääratud normi ulatuses teravilja, eelkõige uusmaasaajaid. Riigimajandite
käsitölemist. Kõikide nn komponentpoliitikate käsitlemisel vaadeldakse ühtlasi ka nende poliitikatega hõlmatud riike. Eriti suure mahu võtab ainekursusest enda alla Idapartnerluse poliitika, mille sihtriikideks on Vene Föderatsioon, Ukraina, Valgevene, Moldova, Armeenia, Gruusia ja Aserbaidžaan. Nende riikide puhul antakse üliõpilastele edasi ka lühiandmed riigi kohta nagu elanike arv, territooriumi suurus, põhilised majandusharud, riigivalitsemise süsteem jne. Kui neid riiklikke kapasiteete võrrelda neile riikidele EL-i poolt antava konkreetse abiga, saab selgeks ka EL-i naabruspoliitika raames antava abi tõhusus või ebapiisavus. Mõistagi pöörab ainekursus neist riikidest enim tähelepanu Venemaale. On ju Venemaa nii Lõuna-Osseetia kui Abhaasia okupeerimisega 2008. aastal, aga ka Krimmi ja Sevastopoli annekteerimisega 2014. aastal järsult pingestanud omi suhteid teiste Idapartnerlusriikidega: seda eriti aga Gruusiaga ja Ukrainaga, kes on
Riikliku korralduse vormi all mõeldakse riigi territoriaal- poliitilist ülesehitust, riigi koostisosade õiguslikku ja 3 poliitilist staatust ning nende omavahelise ja riigi keskvõimuga suhtlemise põhimõtteid. Traditsiooniliselt eristatakse riikliku korralduse kahte erivormi unitaarriiki ja föderatsiooni. Unitaarriik ehk lihtriik on riik, mis territoriaal-poliitiliselt kujutab endast ühtset tervikut. Tema koosseisus ei ole suhteliselt iseseisvaid riike või riiklikke moodustisi, lihtriigi territoorium jaguneb ainult haldusterritoriaalseteks üksusteks, need omakorda väiksemateks üksusteks jne. Föderatsioon ehk liitriik on riik, mille koostisosadeks on liikmesriigid või riiklikud moodustised (föderatsiooni subjektid). Konföderatsioon on riikide liit, mis luuakse mingi ühise eesmärgi saavutamiseks tavaliselt sõjalise või poliitilise ja mille struktuur, organid ning nende moodustamise kord ja
Ateena sõjaväes. Nii orjade kui metoikide hulk Ateenas oli üsna suur, ületades demokraatia hiilgeaegadel arvatavasti kodanike arvu. Kuigi kodanike osakaal elanikkonnast oli Ateenas võrratult suurem, kui Spartas, moodustasid nad siiski üksnes eesõigustatud vähemuse. Suur osa riigi kuludest kaeti Ateena liitlaste poolt makstava iga-aastase andamiga. Osa rahalisi vahendeid saadi metoikide maksustamisest ja sadamatollidest. Kuid ka rikkad ateenlased pidid sõjalaevu varustades ja riiklikke pidustusi korraldades kodulinna heaolule kaasa aitama. Selliseid kohustusi ja nende täitmist nimetati liturgiaks. Kui Ateena mereliit pärast lüüasaamist Peloponnesose sõjas laiali saadeti, muutus rikaste kodanike osa riigi finantseerimisel märgatavalt suuremaks. Demokraatliku riigikorra võidulepääs ei toonud Ateenas kaasa aristokraatide kõrvaletõrjumist poliitilisest elust. Erinevalt vaestest oli neil piisavalt aega, oskusi ja
põhi- ja abitöölistele ja eritamised tervele reale töölisele. Suuremate ehitiste puhul , kui ehitusplats paikneb firma peakontorist kaugemal. Tuleb välja selgitada antud piirkonnas välja kujunenud turuhinnad, kui sealt tööjõudu värvatakse. Tunnitariif = aastase töötaja palkamise kulud jagatud tegelikult aasta jooksul väljatöötavate töötundide arvuga. Arvest. detailselt aastane töötaja palk alates garant. miinimumist ja ka tegelikult välja teenitud töötunnid, riiklikke pühi arvestades. EKE NORA poolt välja antud üksushinnetes töötasu koosseis Töötasu 100% (110 kr/h) Sealhulgas: -töölise töötasu 33,00 kr/h - väiksemad abitööd 3,00 kr/h - üksikisiku tulumaks (26/36 kr) 9,36 - sotsiaalne maksumus (20% 45,36 kr/h) 9,07 - tervisekindlustus (13% 45,36) - 5,90 KOKKU -60,33 Adminkulud ja kommertskulud
_ kontroll loodusvarade kasutamise üle, loodusvarade kasutus lubade ja saastekahju hüvitiste kaudu _ informatsiooni avalikustamine keskkonda ja loodusvarade kasutamist mõjutavate projektide ja programmide kohta Nende eesmärkide ja juhtpõhimõtete ellurakendamiseks _ kehtestatakse iga loodusvara kohta selle minimaalse varu tase ja aastased kasutusmäärad; _ rahvusvaheliste keskkonnakaitse alastest lepetest tulenevate nõudmiste täitmiseks rakendatakse riiklikke programme; _ planeerimisel ning programmide ja projektide koostamisel rakendatakse keskkonnaekspertiisi; _ seadusega ettenähtud juhtudel rakendatakse majandustegevuse puhul keskkonnaauditit; _ bioloogilise mitmekesisuse säilitamist toetatakse vastava riikliku programmi ja tegevuskava abil; _ määruste või tegevuslubade abil kehtestatakse keskkonnakaitse normatiivid; _ arendatakse keskkonnaseiret mitte ainult keskkonnaseisundi, vaid ka suundumuste hindamiseks ja planeerimise vajadusteks;
jõuga seadlusi, kui Riigikogu ei saa kokku tulla ja seadluse andmiseks on tekkinud edasilükkamatud riiklikud vajadused. Presidendi dekreedile annab kaasallkirja peaminister, viimase puudumisel asjaomane minister. Kui Riigikogu on kokku tulnud, esitab Vabariigi President seadlused Riigikogule, kes võtab viivitamatult vastu nende kinnitamise või tühistamise seaduse. Presidendi seadlustega ei saa kehtestada, muuta ega tühistada põhiseadust, põhiseaduses loetletud seadusi, riiklikke makse kehtestavaid seadusi ega riigieelarvet. Määrus on täidesaatva riigivõimu normatiivakt. Juriidiliselt jõult on seadusest ja seadlusest madalam. Määruste andmise õigus on Eestis Vabariigi Valitsusel, ministritel ning kohaliku omavalitsuse täitevorganil. Määruses peab viitama seadusesättele, mille alusel määrus on antud. 42. Missuguseid etappe läbib seadusloome protsess Eestis? Seaduse väljatöötamise menetluses eristatakse järgmisi seadusandliku protsessi staadiume:
võitlus kuningavõimu vastu. Suruti maha ja fronde juhtidele anti tasuks kõrged ametikohad. 1661 suri mazaran ja loui 14nes hakkas valitsema absolutistlikult. ,, Riik see olen mina" . Andis välja seadusi ainuisikuliselt. Karistas kohtuta. Määras riigi ametnikud. Parlamendi kutsus kokku vaid enda otsuseid üleskirjutama. Pidas ametlikke armukesi. Tätsaimaks riigi ametnikus sai rahandusepeakontrolöör jean-baptiste- tema tahtsaim ülessenne oli lahendada riigi raha probleeme. Asutas riiklikke manufaktuure. Rajas kolooniaid. Esmakordselt viis sisse riigieelarve. Otsis kuninga sohilastele häid kodusi. 1715a sai troonile louis 15. ta oli 5a kui sai troonile. Abiellus poola aadli daamiga. Regendina valitses hertsog philippe- korraldas orgiaid ja nudsilikke pidusi. Kuningas riigi asjade vastu huvi ei tundnud. Täiselaliseks saades lasi valitseda oma armukestel. Nt madam de pompadour. Tegeles välispoliitikaga, määras ametnikke ja koondas õukonda, teadlasi ja haritlasi
konstantne, siis reaalraha koguse M/P suurenemine viib paratamatult hindade alanemisele. Sellisel juhul ei ole KP hindade stabiliseerimise eesmärki täitnud. 61. Kui raha tuluringluskiirus suureneb siis parameeter k … kui inimesed soovivad enda käes … raha: kahaneb, vähem 62. Raha funktsioonideks on kõik alljärnevad, välja arvatud: vahetusvahend; rikkuse, jõukuse näitaja; arvestusühik; akumulatsioonivahend 63. Ostes avaturuoperatsioonide (OMO) käigus riiklikke võlakirju riigi keskpank suurendab rahapakkumist 64. Krediitkaardid kuuluvad: ei M1-e ega M2-e koosseisu 65. Kui raha tehinguringluskiirus on konstantne aga raha hulk suureneb kahekordseks, siis: tehingu keskmine hind korrutatud tehingute hulk peab kahekordistuma 66. Raha hoidmise alternatiivkulu mõõdab: nominaalne intressimäär 67. Kui rahapakkumine hoitakse konstantsena, siis nominaalse intressimäära tõus … rahanõudlust ning (üldine)hinnatase … vähendab, tõuseb 68
kuludesse osade kaupa nende kasutusea jooksul. Orgaaniliste väetiste kuludest kantakse jooksva perioodi kuluks 50%, ülejäänu järgmise aasta kuluks. Jooksva aasta kulud rühmitatakse vastavalt ettevõtte kuluarvestussüsteemile. Töötasu: tootmistöötajate töötasu koos inimtööjõukuluga määratakse kindlaks tööde mahtude järgi tööliikide viisi tootegruppide kaupa. Sisaldab lisaks otsesele palgale ka riiklikke makse ja puhkusetasusid. Söödad: kogukulu arvutatakse lähtudes loomade söödavajadusest majandusaastal ja söödabilansist eelmise aasta saagist planeeritava aasta saagini keskmises ühiku omahinnas. Seemned: seemnete kuluna arvestatakse seemnete maksumust, kusjuures oma ettevõttes toodetud seeme kantakse kuluks omahinnas, ostetud seemne puhul aga soetusmaksumuses. Väetised ja taimekaitsevahendid: selle kulurühma maksumuse leidmiseks
7) aktsiisid; 8) raskeveokimaks. (4) Käesolevas seaduses maksu kohta sätestatut kohaldatakse ka kogumispensionide maksele ja töötuskindlustusmaksele, kui kogumispensionide seaduses või töötuskindlustuse seaduses ei ole sätestatud teisiti. § 4. Maksuseadus (1) Maksuseadus on seadus, millega sätestatakse maks. (2) Maksumaksjal on kohustus maksta ainult seadustega ettenähtud riiklikke ja kohalikke makse maksuseadustes ning valla või linnavolikogu määrustes sätestatud määrades ja korras. § 5. Maksuhaldur (1) Riiklike maksude maksuhaldur on Maksu ja Tolliamet. § 6. Maksukohustuslane (1) Maksukohustuslane on: 1) maksumaksja; 2) maksu kinnipidaja; 3) muu isik, kes vastutab seaduse või lepingu alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja maksukohustuse eest.
Kodanikukohustused: · olla ustav põhiseaduslikule korrale ja kaitsta Eesti iseseisvust, osaledes seaduse alusel riigikaitses. Kaitseväeteenistusest keelduv meeskodanik on kohustatud läbi tegema asendusteenistuse. · säästa loodust ja keskkonda ja hüvitama sellele tekitatud kahju · kooliealistel lastel õppimine seaduses määratud ulatuses · igaüks on kohustatud tasuma seadusega sätestatud riiklikke makse, lõive, trahve ja koormisi · igaüks on kohustatud tasuma omavalitsuste poolt seaduse alusel kehtestatud makse ning täitma samas korras kehtestatud koormisi o Riigi- ja kodanikukaitse, põhiseaduse § 10 Riigi kaitse- ja julgeolekupoliitika põhiülesandeks on säilitada: · riigi iseseisvus · terviklikkus · põhiseaduslik kord ja · rahva enesekaitsevõime Selle tagamisega tegelevad:
veotelje vedrustuse tüübile. Raskeveokimaksu seaduse jõustumisega tunnistatati kehtetuks mootorsõidukiaktsiisi seadus ning kohaliku maksuna kehtestatud mootorsõidukimaksu ei võeta alates 1. jaanuarist 2003 raskeveokimaksuga maksustatavatelt sõidukitelt. 2. Kohalikud maksud kehtestatakse valla- või linnavolikogu määrusega vastavalt kohalike maksude seaduses sätestatud tingimustel. Maksumaksja on kohustatud tasuma makseseadustes ettenähtud riiklikke ja kohalikke makse ja üle kandma kõik rahandusministri poolt kehtestatud maksud hiljemalt seaduses ettenähtud tähtpäeval. Maksude hilinemine või mittemaksamise korral lahendavad vaidluse maksuhaldur ja krediidiasutus. Tähtaeg FIE Juriidiline Deklaratsioonid ja maksud 2007 isik Iga kuu X* X Tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja 10
Eestlaste majanduslike ja poliitiliste huvide kaitseks ning valitsusele surve avaldamiseks asutasid Eesti-meelsed tegelased 1915 ülemaalise organisatsioonina Ajutise Põhja-Balti Komitee, mille keskkomiteed (asus Tartus) juhtis Jaan Tõnisson; maakondades ja valdades moodustati kohalikud komiteed. Tallinnas olid eestlaste poliitlisteks keskusteks linnavalitsus ja Ülevenemaalise Linnade Liidu Tallinna Komitee. Eesti äriringkondade ja linnaomavalitsuste esindajad kuulusid riiklikke tellimusi jagavate sõjatööstuskomiteede (need moodustati Tallinnas ja Tartus) koosseisu; Tartu sõjatööstuskomitees olid ülekaalus eestlased. Tõstatati taas eestlaste rahvusliku enesemääramise ja poliitilise autonoomia küsimus. Majanduselu allakäik: tööstus, põllumajandus, inflatsioon, defitsiit, elatustaseme langus: 20. sajandi alguse Eesti elu iseloomustab vaesus. Kehvem maarahvas ei olnud küll otseselt näljas, sest peatoidus suudeti ikka muretseda ning kui viljasalv ja
Osa kodanikuõigusi laieneb ka mittekodanikele Kodanikukohustused - 1 olla ustav põhiseaduslikule korrale ja kaitsta Eesti iseseisvust, osaledes seaduse alusel riigikaitses. Kaitseväeteenistusest keelduv meeskodanik on kohustatud läbi tegema asendusteenistuse. 2 säästa loodust ja keskkonda ja hüvitama sellele tekitatud kahju 3 kooliealistel lastel õppimine seaduses määratud ulatuses 4 igaüks on kohustatud tasuma seadusega sätestatud riiklikke makse, lõive, trahve ja koormisi 5 igaüks on kohustatud tasuma omavalitsuste poolt seaduse alusel kehtestatud makse ning täitma samas korras kehtestatud koormisi 8. Riigi- ja kodanikukaitse. PS X ptk. 8.1. Riigi kaitse- ja julgeolekupoliitika põhiülesandeks on säilitada 1 riigi iseseisvus, 2 terviklikkus, 3 põhiseaduslik kord ja 4 rahva enesekaitsevõime Selle tagamisega tegelevad
kohati ületab tolleaegset kriminaalõigust oma ambitsioonilt allutada inimesed totaalsele kontrollile. Kui pärast omariikluse taastamist suhtuti Eestis väga ettevaatlikult nõukogude kriminaalpoliitilisse pärandisse ja loobuti seetõttu mitmest varem kasutusel olnud sanktsioonist kui demokraatliku õigusriigiga kokku- sobimatust (nt kellegi tunnistamine eriti ohtlikuks retsidivistiks, suunamine kasvatus- ja tööprofülaktooriumisse), siis nüüd ollakse valmis võtma kasutusele riiklikke sunnivahendeid, mis iseloomustasid totalitaarseid reziime nende halvimatel aegadel. Selleks pole mitte mingisugust reaalset põhjendust, mis tuleneks kas ühiskonna üldisest olukorrast või kuritegevuse ohtlikkuse hüppelisest kasvust viimastel aastatel. Kas tõesti keegi julgeb väita, et Eesti ühiskond on 18 aastat pärast iseseisvuse taastamist sel määral plahvatusohtlik, et vajame paratamatult niisuguseid valusaid meetmeid ,,ohtlike" inimeste neutraliseerimiseks?
Wernecke et al. (2004) eristasid kolme põhilist vaatepunkti: makroökonoomiline, mikroökonoomiline ja finantsiline. Makroökonoomiline lähenemine tõlgendab kinnisvaratsüklit kui äritsükli osa ja uurib kinnisvara tsüklilisuse seoseid teiste majandusharudega. Makroökonoomilisel tasandil uuritakse riikidevahelisi erinevusi ja sarnasusi, kasutades selleks peamiselt erinevaid suhtarve, et riigid oleksid omavahel võrreldavad. Makroökonoomilisel tasandil arvestatakse tavaliselt riiklikke koondnäitajaid ning analüüsimiseks kasutatakse aegridade mudeleid. Ferrara ja Koopman (2010: 6) on kasutanud ühemõõtmelist vaatlemata komponentidega mudelit nelja eurotsooni riigi – Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia ning Hispaania eluasemeturu tsükli seoste leidmiseks makroökonoomiliste teguritega, kaasates analüüsi riikide SKP ning reaalsed kinnisvarahinnad. Ferrara, Koopman ning Alvarez et al. (2010) kasutavad andmeid riikide keskpankade poolt koostatud andmebaasidest.
– ägedad debatid). 28.07.1937 võttis rahvuskogu põhiseadus lõplikult vastu. Enamik saadikutest hääletas põhiseaduse poolt. Uue põhiseadusega likvideeriti rahvaalgatus ja rahvahääletus, mis hakkas olenema presidendi suvast. Põhiseaduse muutmise õigus läks rahvalt ära. Selle pidi edaspidi otsustama kaks järjestikust parlamendikoosseisu. Jäeti välja säte, mis tagas kõigile streigiõiguse ja lubati riikliku vajaduse puhul kitsendada kõiki riiklikke põhiõigusi. Kaotajad väidavad, et tegemist oli autoritaarse korra seadustamisega. Võitjad väidavad, et tegemist oli demokraatliku EW põhiseadusega, mis pidi tagama selle, et saaks tagasi pöörduda demokraatliku valitsemisviisi juurde. Riigikogu VI koosseis, presidendivalimised ja Kaarel Eenpalu valitsus; Valimistel taas 80 valimisringkonda. Rr seadis igas ringkonnas üles 1 oma kandidaadi. Samaaegselt võimas propagandakampaania nende 80 toetuseks. Veelgi olulisemad olid need
· J,Locke ideed riigist, tolerantsusest ja · Ükski iseseisev riik ei tohi saada teise riigi pedagoogikast mõjutasid valgustust ja poliitilist omandiks pärimise, vahetuse, ostmise või liberalismi. kinkimise teel. · Elu · Püsivad sõjaväed tuleb likvideerida. · Ta sündis Wringtonis, Bristoli lähedal · Ei tohi teha riiklikke võlgasid riikide vahelises õigusteadlase pojana, kaubanduses. · Õppis Oxfordis loodusteadust, meditsiini ja · Igaveseks rahuks filosoofiat. · Ükski riik ei tohiks teise riigi konstitutsiooni ja · Elu valitsemisse vägivaldselt sekkuda. · Õppides filosoofiat hakkas tegelema Descartesi
// Presidentaalne vabariik Iseloomustab võimu koondumine parlamendist sõltumatu presidendi kätte. // Parlamentaarne vabariik Rajaneb parlamendi võimu ülimuslikkusel. Millised on riikliku korralduse vormid? Unitaarriik ehk lihtriik Riik, mis territoriaalpoliitiliselt on ühtne tervik. Koosseisus ei ole suhteliselt iseseisvaid riike või riiklikke moodustisi. Territoorium jaguneb ainult haldusterritoriaalseteks üksusteks. // Föderatsioo ehk liitriik Riik, mille koostisosadeks on liikmesriigid või riiklikud moodustised. // Konföderatsioon Riikide liit, mis luuakse mingi ühise eesmärgi saavutamiseks ja mille struktuur, organid ning nende moodustamise kord ja pädevus määratakse kindlaks rahvusvahelise õiguse normidega. Konföderatsiooni ühisorganite õigusaktid kehtivad liikmesriigi territooriumil ainult
// Vabariik – Riigivalitsemisvrom, mille puhul riigipeaks on kindlaksmääratud tähtajaks valitav president. // Presidentaalne vabariik – Iseloomustab võimu koondumine parlamendist sõltumatu presidendi kätte. // Parlamentaarne vabariik – Rajaneb parlamendi võimu ülimuslikkusel. Millised on riikliku korralduse vormid? Unitaarriik ehk lihtriik – Riik, mis territoriaal-poliitiliselt on ühtne tervik. Koosseisus ei ole suhteliselt iseseisvaid riike või riiklikke moodustisi. Territoorium jaguneb ainult haldusterritoriaalseteks üksusteks. // Föderatsioo ehk liitriik – Riik, mille koostisosadeks on liikmesriigid või riiklikud moodustised. // Konföderatsioon – Riikide liit, mis luuakse mingi ühise eesmärgi saavutamiseks ja mille struktuur, organid ning nende moodustamise kord ja pädevus määratakse kindlaks rahvusvahelise õiguse normidega. Konföderatsiooni ühisorganite õigusaktid kehtivad liikmesriigi territooriumil ainult pärast nende
Ei ole teada palju Roomas kokku elanike arv oli, aga Rooma linnas varase vabariigi lõpuks oli ca 6___? ja Keiser Augustuse ajaks ca miljon ja koos kõigi provintsidega 5-6 miljonit. Kui seni varase vabariigi ajal oli Rooma linn suht agraarne siis hilise vabariigi ajal muutub ta sõna otsesess mõttes linnaks. Rooma linna keskuseks oli foorum. Foorum algselt oli turuplats, hilise vabariigi ajal aga tema funktsioonid täienevad ja sellest saab koht kus hakatakse korraldama kõikvõimalikke riiklikke üritusi, nt triumfi rongkäigud teevad enne Kapitooliumi seal kõige olulisema peatuse. Foorumisse ehitatakse nüüd juurde mitmesuguseid hooneid, nt templid ja basiilikad (kohtuhooned ja administratiivhooned). Rooma linnapildis muutub nüüd see, et kui kuni selle ajani olid seal valdavalt ühekordsed elamud siis nüüd hakati ehitama mitmekordseid ehitisi. Alates 3saj eKr asenduvad puitehitised kivist ehitistega. Kui Kreekas ehitati maju valdavalt sideaineteta siis nüüd hakatakse
Planeerimisalase tegevuse korraldaja peab tasakaalustama erinevaid huve, sealhulgas avalikke huve ja väärtusi, kaaluma neid vastavalt planeerimise põhimõtetele ja planeeringu eesmärkidele ning lõimima need planeeringulahendusse. Riiklikku huvi väljendav planeering peab lähtuma riiklikest huvidest, arvestades võimaluse korral kohalikke huve ja vajadusi. Kohalikku huvi väljendav planeering peab lähtuma kohalikest huvidest ja olema kooskõlas riiklikke huve väljendava planeeringuga. 8. Teabe piisavuse põhimõte Planeerimisalase tegevuse korraldaja peab planeerimisel arvesse võtma asjakohaseid ruumilist arengut mõjutavaid strateegiaid, riskianalüüse, kehtivaid planeeringuid, arengukavasid ning teisi ruumilist arengut mõjutavaid dokumente ja muud asjakohast teavet. Planeerimisalase tegevuse korraldajal on õigus saada planeeringu koostamiseks tasuta teavet. 9
Euroopa Liit) on muutumas riigiülesteks, st. samuti esmatasandi subjektideks Valitsusvälised rahvusvahelised ühendused Rahvusvahelised e. hargmaised suurettevõtted (MNC-d) Tunnustatud valitsuste välised kehamid: rahvuslikud jm. vabastusliikumised, mässulised, de facto valitsused Üksikisikud alati vaieldava subjektideringina 102. Rahvusvahelised käitumisaktid ja nende tagajärjed Tava välendusvormidena on loetletud väga erinevaid rahvusvahelisi ja riiklikke dokumente ning käitumisakte: diplomaatiline kirjavahetus; poliitilised avaldused; pressiteated; ametlike õigusnõunike arvamused; täitevvõimu korraldused ja toimingud; riikide esindajate kommentaarid; siseriiklik õigus; rahvusvahelised ja siseriiklikud kohtuotsused; rahvusvaheliste lepingute ja muude instrumentide preambulad; samasisuliste rahvusvaheliste lepingute kogum; rahvusvaheliste organite praktika;
Armastuse tähelepanelikkus on sisemises ühendatud sõprus. Pahed mis ohustavad: tagarääkimine, kõrkus, laim, mõnitamine. "Igaveseks rahuks" - sisaldab 6 artiklit: 1)ükski rahuleping pole kehtiv sellisega, kes salaja tulevaseks sõjaks valmistub; 2)ükski iseseisev riik ei tohi saada teise omandiks pärimise, vahetuse, ostmise või kinkimise teel; 3)püsivad sõjaväed peavad ajapikku lakkama olemast, kuna see soodustab võidurelvastumist; 4)ei tohi teha riiklikke võlgasid riikidevahelises kaubanduses; 5)ükski riik ei tohiks teise riigi konstitutsiooni ja valitsemisse vägivaldselt sekkuda; 6)ükski riik ei tohiks teisega sõdides enesele lubada selliseid vahendeid, mis vastastikuse usalduse tulevases rahusõlmises võimatuks teeksid. Vahendid: palgamõrtsukate kasutamine, mürgi segamine, kapitulatsioon, reetmisele ajendamine (võideldava riigiga. Üldprinsiibid: kõikide riikide konstitutsioon peaks olema vabariiklik
·kuulutab välja seadusi (võib ka välja kuulutamata jätta) ja kirjutab alla ratifitseerimis- kirjadele; ·algatab põhiseaduse muutmist; ·nimetab ametisse ja vabastab ametist valitsuse liikmeid; ·nimetab Eesti Panga nõukogu ettepanekul ametisse Eesti Panga presidendi; ·nimetab Riigikohtu ettepanekul kohtunikud; ·teeb Riigikogule ettepaneku Riigikohtu esimehe, Eesti Panga nõukogu esimehe, riigikontrolöri, õiguskantsleri ja kaitseväe juhataja ametisse nimetamiseks; ·annab riiklikke autasusid, sõjaväelisi ja diplomaatilisi auastmeid; ·vabastab süüdimõistetuid nende palvel armuandmise korras karistuse kandmisest või kergendab karistust; ·annab välja seadlusi jne. Kohtuvõim Kohtuvõim on õigustmõistev võim. Kohus teeb otsused olenevalt seadustest ja lahendab kaasusi kohtumenetluse käigus ehk seadusega sätestatud protseduurilises korras. Kohus kui õigustmõistev võim, kohtuvõimu teostaja on omaette võimuharu, mille peamine
1850–1914. Ärkamisaeg Eestlaste rahvuslik ärkamisaeg Prantsuse revolutsiooni, romantismiideede ja end teadvustama asunud saksa rahvusluse mõjul algas 19. sajandil ka eestlaste rahvuslik ärkamine. Selle kultuurilised juured olid 19. sajandi alguses, kui estofiilsed baltisaksa haritlased, aga ka esimesed kõrgemat haridust saanud eestlased asusid senist eesti rahvakultuuri ja eestlaseks olemist väärtustama, tuginedes Johann Gottfried Herderi nägemusele rahvustest kui unikaalsetest väärtustest. Alates 1830. aastatest hakkasid nad oma tõekspidamisi tasahilju ka levitama, ehkki ulatuslikumal määral hakati seda tegema alles sajandi teisel poolel. Ühtsustunde tekitamisel oli kesksel kohal enese eestlasena teadvustamine, mis 19. sajandi jooksul järk-järgult muutus olulisemaks lokaalsest (kihelkondlikust, maakondlikust või piirkondlikust) identiteedist. Eestlaste rahvuslik ärkamine kulges üldjoontes sarnaselt teiste Ida-Euroopa väikerahvastega ...
tähistades hangitud andmete hulka. Kolmandaks kasutatakse mõistet statistika ka praktilise tegevusala tähenduses. Sellisel juhul mõeldakse termini statistika all ühiskonna institutsioonilise infrastruktuuri elementi, mis tegeleb mitmesuguste, eelkõige arvuliste, andmete hankimise ja töötlemisega. Statistikaga tegelejate ring on väga lai, sisaldades eneses harilikult riiklikku statistika keskasutust (Eesti Statistikaamet), spetsialiseeritud riiklikke institutsioone või nende allüksusi, eraalgatusel tegutsevaid ettevõtteid, ühiskondlike organisatsioonide töögruppe, üksikisikuid jt. Mõiste statistika sisulise poole avamiseks toome välja olulisemad probleemide grupid, millega statistika tegeleb. o Esimene tegevusvaldkond on seotud statistilise informatsiooni hankimisega, mida sõltumata andmete hankimise viisist nimetame statistiliseks vaatluseks.
·kuulutab välja seadusi (võib ka välja kuulutamata jätta) ja kirjutab alla ratifitseerimis- kirjadele; ·algatab põhiseaduse muutmist; ·nimetab ametisse ja vabastab ametist valitsuse liikmeid; ·nimetab Eesti Panga nõukogu ettepanekul ametisse Eesti Panga presidendi; ·nimetab Riigikohtu ettepanekul kohtunikud; ·teeb Riigikogule ettepaneku Riigikohtu esimehe, Eesti Panga nõukogu esimehe, riigikontrolöri, õiguskantslerija kaitseväe juhataja ametisse nimetamiseks; ·annab riiklikke autasusid, sõjaväelisi ja diplomaatilisi auastmeid; ·vabastab süüdimõistetuid nende palvel armuandmise korras karistuse kandmisest või kergendab karistust; ·annab välja seadlusi jne. Kohtuvõim Kohtuvõim on õigustmõistev võim. Kohus teeb otsused olenevalt seadustest ja lahendab kaasusi kohtumenetluse käigus ehk seadusega sätestatud protseduurilises korras. Kohus kui õigustmõistev võim, kohtuvõimu teostaja on omaette võimuharu, mille peamine
·kuulutab välja seadusi (võib ka välja kuulutamata jätta) ja kirjutab alla ratifitseerimis-kirjadele; ·algatab põhiseaduse muutmist; ·nimetab ametisse ja vabastab ametist valitsuse liikmeid; ·nimetab Eesti Panga nõukogu ettepanekul ametisse Eesti Panga presidendi; ·nimetab Riigikohtu ettepanekul kohtunikud; ·teeb Riigikogule ettepaneku Riigikohtu esimehe, Eesti Panga nõukogu esimehe, riigikontrolöri, õiguskantsleri ja kaitseväe juhataja ametisse nimetamiseks; ·annab riiklikke autasusid, sõjaväelisi ja diplomaatilisi auastmeid; ·vabastab süüdimõistetuid nende palvel armuandmise korras karistuse kandmisest või kergendab karistust; ·annab välja seadlusi jne. Kohtuvõim Kohtuvõim on õigustmõistev võim. Kohus teeb otsused olenevalt seadustest ja lahendab kaasusi kohtumenetluse käigus ehk seadusega sätestatud protseduurilises korras. Kohus kui õigustmõistev võim, kohtuvõimu teostaja on omaette võimuharu, mille peamine ülesanne
Praktika väga erinev, mis puutub õigusprintsiipide järgimisse Elluviimine praktikas: Richelieu · "Reason of state" teooria realiseerimine praktikas: kardinal Richelieu (16241642 Louis XIII peaminister) · Positiivsete seaduste eiramine "riigi huvides" · Richelieu õigustus: tuleb eristada avalikku huvi ja erahuvi. Valitseja huvi = avalik huvi. Tavainimeste huvi ebakõlas terviku huvidega. Seetõttu ei peagi valitseja kaaluma riiklikke huvi erahuvide vastu, vaid peab erahuvid kõrvale jätma. Friedrich II (171286, kuningas 1740) · Idealistlik, valgustusest mõjutatud poliitiline teooria: "Anti-Machiavell" (1740), "Essee valitsusvormidest" (publ. 1777). Tihe suhtlus Voltaire'iga. Kuna F. Oli valgustatud peab rakendama monarhiat · "Valitseja on rahva esimene teener, kes on kohustatud käituma ausalt ja targalt ning
1. Euroopa integratsioon ei tugevda ega nõrgesta riiki, vaid viib selle uuele tasandile, edendades erinevate haldustasandite vahelist koostööd - EL kui keerukassüsteem, kus poliitilisi otsuseid võetakse vastu nii kohalikul, riiklikul kui ka rahvusülesel tasandil 2. Võim on hajutatud - “Euroopa koos regioonidega” Poliitiline otsustamine on jagatud ja toimub eri tasandite ja sotsiaalpartnerite koostöös, mitte vaid riiklikul tasandil ja riiklikke huve silmas pidades. Riikidevaheline kollektiivne otsustamine hõlmab riikide valitsuste kontrolli ja otsustusõiguse vähenemist (sh kvalifitseeritud häälteenamus Euroopa Liidu Nõukogus). Riigi ja laiemalt avaliku võimu tegutsemisviiside teisenemine: otsese korraldamise ja sekkumise asemel on liigutud koordinatsiooni, suunamise ja võrgustikutöö suunas. Osalejad madalamatelt haldustasanditelt (kohalikud ja
8. Töötukassa (pole liikmeskonda, sihtasutuse-tüüpi) 9. jne Riigiasutused (nt. ministeeriumid pole juriidiline isik), mille kaudu riik funktsioneerib; tsiviilõiguslikult riigiasutused toimivad riigi nimel; riigiasutuse kaudu toimib riigi valitsemine Riigi poolt hallatavad asutused nt. Teater Vanemuine; ei tegele riigi valitsemisega, on aga riigi käes. Neil on suurem iseseisvus ja iseotsustamisõigus. Kuna need täidavad riiklikke ülesandeid, siis riik finantseerib neid, kuna nende tegevus ei ole suunatud majanduskasu saamisele, vaid nad peavad tegelema enda seadustest vastavate eesmärkide täitmisega. Tsiviilõiguse koha pealt pole erilist vahet kas tegu on eraõigusliku või avalik-õigusliku juriidilise isikuga; mõlemad võivad olla lepingu poolteks jne. Kõige üldisemad normid juriidiliste isikute kohta tulevad TsÜSist; alati tuleb vaadata, kas on
8. Töötukassa (pole liikmeskonda, sihtasutuse-tüüpi) 9. jne Riigiasutused (nt. ministeeriumid – pole juriidiline isik), mille kaudu riik funktsioneerib; tsiviilõiguslikult riigiasutused toimivad riigi nimel; riigiasutuse kaudu toimib riigi valitsemine Riigi poolt hallatavad asutused – nt. Teater Vanemuine; ei tegele riigi valitsemisega, on aga riigi käes. Neil on suurem iseseisvus ja iseotsustamisõigus. Kuna need täidavad riiklikke ülesandeid, siis riik finantseerib neid, kuna nende tegevus ei ole suunatud majanduskasu saamisele, vaid nad peavad tegelema enda seadustest vastavate eesmärkide täitmisega. Tsiviilõiguse koha pealt pole erilist vahet kas tegu on eraõigusliku või avalik-õigusliku juriidilise isikuga; mõlemad võivad olla lepingu poolteks jne. Kõige üldisemad normid juriidiliste isikute kohta tulevad TsÜSist; alati tuleb vaadata, kas on
tagasi ostma. Kel palju õigusi, neil ka suuremad kohustused ühiskonna ees. Elanikud jaotati omandi suuruse j. 4 klassi, aluseks iga-aastane viljasaak. Pentakosiomedimnid 500 medimnost vilja (1 medimnos = ca 52,5 l), õli v. veini; ratsanikud 300, dzeugiidid (härjarakendi `zeugos' omanikud) 200 ja teegid alla 200 medimnose. Kõrgemaisse riigiameteisse pääsesid 3 varakama kl. liikmed, arhondiks ja varahoidjaks ainult pentakosiomedimnid. Nemad pidid korraldama ka kulukaid riiklikke tseremooniaid. Kuna sõjavarustuse pidi igaüks enesele ise muretsema, siis ratsaväes said teenida 2 rikkama kl. esindajad, dzeugiidid said teenida hopliitidena, teegid olid sõjaväekohustusest vabad, erandjuhtudel värvati kergejalaväkke või sõudjaiks. Neil oli õigus võtta osa rahvakoosolekuist ja saada valitud vandekohtusse. Kui Ateena võim merel kasvas, suurenes ka nende pol. tähtsus. Solon asutas vanade võimuorganite kõrvale uue bulee e.400-nõukogu (igast füülist 100)
maksukohustuslane Maksuvabad on töölähetusega seotud mitteresidendi poolt tehtavad väljamaksed (tingimuseks, et töö tegemise koht asub välisriigis) ning et kohaldatakse töö tegemise riigis kehtivaid piirmäärasid. Tulumaksuga ei maksustata: · Lepinguriigi seaduse alusel makstavaid pensione summas kuni 36000 kr aastas; · Seaduse alusel makstavaid stipendiume, toetusi; · Rahvusvahelisi ja riiklikke kultuuri- ja teaduspreemiaid ning Vabariigi Valitsuse poolt antavaid spordipreemiaid; · Eelpool nimetamata stipendiume ning muid õppe- ja teadustööks antavaid toetusi, mis vastavad Vabariigi Valitsuse poolt kehteststud tingimustele; · Füüsiliselt isikult või residendist juriidiliselt isikult saadud kingitusi ja annetusi; · Korraldusloa alusel läbiviidud loteriist saadud loteriivõite ja hasartmängu korraldamise tegevusluba omavalt isikult
töökäigu kohta) · Isiksustamise (personifikatsioon) taset arvestades ametlikud (nt ametkonnas ja see info mis pandud välja neti isiku kohta, see ametlik) ja isiklikud dokumendid (puudutavad vaid ühte konkreetset persiooni, mis tihti salastatud, nt päevikud, fotod). · Dokumentaalse allika staatuse alusel a) ofitsiaalsed (ametlikke) valitsuse materjalid, riikliku statistika andmeid ja riiklikke arhiive ja b) mitteametlikke isiklikud materjalid, ka eraisikute poolt koostatud mitteisiklikud dokumendid nt statistilised üldistusteks, Vikibeedias olev materjal. · Informatsiooni allika alusel esmased (koostatakse otsese vaatluse või küsitluse alusel sündmuste vahetu registreerimise teel) ja teisesed dokumendid (töötlus esmase allika baasil tehtud üldistus või kirjeldus). 6.2. Massilise tekstimaterjali analüüs ja selle ühikud.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
