Hakati normeeima kirjandust. - Descartes - ,,Mõistus on oluline" - klassitsismi tegelased on selgepiirilised, esindavad kindlat iseloomujoont - kired ja tunded on madalamad kui nõrkus - mõistuse ja tunnete vastandamine - kõige levinumad: luule(epigramm, idüll, ood, v.a. Sonett ülejäänud antiigist) ja näitekirjandus(komöödia, tragöödia). Eepikas valm, eepos. - Kirjanduses käsitleti tähtsaid inimlikke ja riiklikke probleeme - uue suuna rajajaks oli Corneille: kirjutas komöödiaid, sai kuulsaks tragöödia ,,Cid"´iga. - Racine suurim tragöödiakirjanik, süzeed antiigist Moliere: - see ta varjunimi, pärisinimi Poquelin - keskklassist, isa oli käsitööline - läks ülikooli sai juristiks, kuid meeldis teater - asutas sõpradega teatri tabas pankrot - elas veidi aega Lõuna-Prantsusmaal - tuli tagasi Pariisi kuninga õukonda. Lavastas ,,Naeruväärsed eputised"
tegevuskulud; kui aga domineerivaks muutub elitarism, siis suureneb intress määrani, mis tagab rikkuse kiire ülekandumise valitud finantsoligarhia kätte. Eelöeldu kehtib ka investeerimisfondide suhtes. Avalik-õiguslik juriidiline isik (edaspidi: AÕ JI) tähendab riiki ning detsentraliseeritud valitsuskorralduse puhul ka madalamaid organisatsioone (Eestis: vald ja linn, ülikoolid, Rahvusraamatukogu jms), mis täidavad riiklikke ülesandeid. Nendele organisatsioonidele on eraldatud tegevuseks vajalik vara ja tulubaas ning neil on põhiseaduslik õigus tegutseda oma valdkonnas riigi keskvalitsusest sõltumatult. 9 NEUTRAALSED ETTEVÕTLUSVORMID Isikuvabaduse skaalal neutraalsed ettevõtlusvormideks on sihtasutus, monopol ja kommuun. Sihtasutus (edaspidi: SA) on ilmselt kõige neutraalsem ettevõtlusvorm, mille tegevus sõltub sellest, kes eraldab SA
Muidu vaikne Olümpia oli muutunud suureks ja kihavaks linnaks. Kõikjale oli püstitatud telke ja müügiputkasid, kus kaupmehed pakkusid toitu ja käsitöösaadusi. Kuna mängud toimusid aasta kõige kuumemal ajal (augusti keskpaigast septembri keskpaigani), siis ööbis enamik külalisi otse lageda taeva all. Olümpiamängudel ei toimunud üksnes spordivõistlused. Seal esinesid ka kirjanikud, luuletajad ja kõnemehed, seal peeti läbirääkimisi, sõlmiti riiklikke ja kaubanduslikke lepinguid ning vahetati uudiseid. Kreeka polised püüdsid üksteist üle trumbata, et Olümpiat võimalikult kaunilt välja ehitada. Kuna mängudele saabujaid peeti peajumal Zeusi külalisteks ja tema kaitse all olevateks, siis korraldati mängude eel ja ajal Zeusile pühendatud pidulikke jumalateenistusi ning ohverdamisi. Olümpia keskuses (Zeusi hiies) paiknes Zeusi altar. Kõige suurem ehitis
1932 valimised võitis Demokraatliku Partei kandidaat F.D.Roosevelt loosungiga “Uus kurss” (New Deal´i poliitika”). New Deal`i poliitika põhines majandusteadlase J.M.Keynes´i teoorial – keinsianismil (majanduse riikliku reguleerimise põhimõtted); selle sisuks oli: - Riik peab kriisiaastatel majandusse rohkem sekkuma. - Riigi ülesanne on elavdada kriisi ajal tootmist; selleks tuleb kasutada riiklikke kapitalimahutusi, anda ettevõtjatele riiklikke tellimusi ja laene, organiseerida töötutele ühiskondlikke töid, laiendada tarbimist läbi toetuste ja abirahade. - Kriisi ajal võib koostada negatiivse riigieelarve (ehk kulud ületavad tulud). - Suurenenud riiklike kulutuste katteks makse tõsta ei tohi, sest see vähendaks tarbimist. - Riigieelarves puudujääv raha trükitakse juurde (tekitatakse riigi
· riigiasutuste ja omavalitsuste asjaajamiskeel on eesti keel. Lisaks õigustele on põhiseaduses kirjas ka kohustused: · kodaniku kohus on olla ustav põhiseaduslikule korrale ja kaitsta Eesti iseseisvust; · igaüks on kohustatud säästma loodust ja keskkonda ning hüvitama sellele tekitatud kahju; · kooliealistel lastel on õppimine seaduses määratud ulatuses kohustuslik; · igaüks on kohustatud tasuma seadusega sätestatud riiklikke makse, lõive, trahve ja koormisi; · igaüks on kohustatud tasuma omavalitsuste poolt seaduse alusel kehtestatud makse ning täitma samas korras kehtestatud koormisi. ÕIGUSRIIK JA 3 VÕIMU Õigusriigi põhimõtted hakkasid välja kujunema juba keskaegses Euroopas, kui riiki hakati käsitama institutsioonina, mille ülesandeks oli lahendada feodaalisandate omavahelisi konflikte õigluse vaimus. Mõiste ,,õigusriik" tähendab sellist riiklikku elukorraldust, mille
SKT arvestuses võetakse arvesse vaid erasektoris toodetud kaubad ja teenused. Vale. SKT arvestusest ei jäeta välja a. Riiklikke toetusi lastega peredele b. Kasutatud asjade müüki c. Ühekordseks kasutamiseks mõeldud kaupade väärtust d. Pankade laenuandmist erainvestoritele SKP arvestus tarbimismeetodil on tavaliselt suurem kui sissetulekumeetodil. - Vale SKP arvestuses elaniku kohta ei arvestata a. renditulud, mis on deklareeritud b. pension pensionid on tulusiirded ja seega SKP arvestusse ei kuulu c. tulud ettevõttete poolt maksud dividendidelt d. töötasu
Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 2. Koostatud 30.12.2001. Laevade ehitus. Täiendatud 13.09.2003. Laevade ehitus. Teema 2. Tehniline järelvalve tsiviillaevade üle. Inimkonna ja meresõidu tihedalt seotud ajalugu tunneb tuhandeid mereõnnetusi, mille ohvriks aegade jooksul on saanud sadu tuhandeid, võib olla miljoneid inimesi. Ohvritena ei saa vaadata mitte ainult hukkunuid vaid ka neid, keda laevaõnnetus on puudutanud teisiti: kes kaotanud tervise, kes vara, kes töö, kes töövilja. Kaasajal laevakatastroofidega kaasnev loodusreostus kätkeb endas suurimat ohtu, mille ilmnemine või neutraliseerimine võtab aastaid ja aastakümneid, mis võib avaldada kardinaalset mõju miljonitele inimestele. Juba aastasadu tagasi hakati välja töötama teatud norme meresõiduohutuse suhtes. Esmalt puudutasid need ...
Breznev olnud NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi esimees, nüüd ta vabastati sellest ametist ja ÜN Presiidiumi esimeheks nimetati Mikojan, kes oli ametis 1964- 4 1965, seejärel sai selle ametikoha Podgornõi). Ministrite Nõukogu esimeheks nimetati Kossõgin. Hrustsovi surm Suri 1971. aastal. Pere ootas, kas toimuvad riiklikud või perekondlikud matused. Seejärel saabus teade, et riiklikke matuseid ei korraldata. Hrustsovi. pensionipõlv oli küllalt raske, teda jälitati. Ta kirjutas mälestusi, mis aga ei meeldinud partei juhtkonnale. Ilmusid välismaal ja hiljem ka NSV Liidus. Partei poolt kaevati Hrustsovile vaid haud. Teade ilmus ajakirjanduses pika viivitusega, sest ei soovitud matustele suuri rahvahulki. Ta maeti Novodevitse kalmistule, mis on kõige prestiizsem kalmistu. Matusepäeval oli see põhjalikult ümber piiratud ja kaitstud. (Kardeti suurt rahvakogunemist)
Töölistel olid küll teatud õigused (tasuline puhkus, töötu abiraha), kuid streikida ei tohtinud. Tõeliselt töölised oma õiguste eest võidelda ei saanud. NB! Mussolini-aegset Itaaliat on erinevates käsitlustes peetud mõnikord autoritaarseks, teinekord totalitaarseks diktatuuriks. II Majandus Fasistliku diktatuuri ajal sekkus riik aktiivselt majandusellu. Valitsus kontrollis korporatsioone. Riik organiseeris mitmesuguseid töid ja riiklikke ettevõtmisi, et anda rahvale tööd. Loodetud majandusedu siiski ei tulnud. Rahvuslik koguprodukt kasvas fasistide ajal vähem kui enne või pärast seda (aastas vaid 1,8 %). III Välispoliitika Itaalia välispoliitika oli agressiivne kohe fasistliku diktatuuri algusest peale. 1920. aastatel oli Itaalia veel suhteliselt nõrk, kuid 1930. aastatel hakkas Mussolini pidama erakordselt sõjakaid kõnesid. Agressiooni esimeseks objektiks sai
süsteem, kuid nüüd on lisandunud veel rida erakoole, mis süsteemi ei mahu, nt 5-aastased tehnilised kolledzid pärast keskkooli. Koole on ka eriti andekatele ja erinevaid segakoole, mis aitavad spetsialiseeruda erialadele. Elementaar- ja keskkoolide hooldamine on munitsipaali hooleks, ülikoolid on prefektuuride hoole all. Erakoole hakati subsideerima spetsiaalsetest riiklikest fondidest. Erakoolide võrk on laienenud eriti lasteaedade ja ülikoolide tasemel, kus erasid on rohkem kui riiklikke. Jõudsalt on arenenud nende institutsioonide võrk, mis mõel- dud hariduse kaasa aitamisele raamatukogud, noortemajad, mitmed spordiasutused jne. 1971 tegi Hariduse Kesknõukogu ettepaneku uueks haridusreformiks, sest senine haridussüsteem oli küllastunud. 1980ndate andmetel astus 94% noortest pärast keskkooli lõpetamist keskkõrgkooli ja 40% pärast keskkõrgkooli lõpetamist ülikooli. Tehnoloogia kiire
kujunenud elujõulisi talusid, nad olid liiga väikesed, madala tootmistasemega. Maa võõrandamisega muudeti elujõuetuteks ka seni heas korras olnud talud. Maade tasuta ümberjagamine süvendas inimestevahelisi pingeid, see aitas kaasa talude kollektiviseerimisele. Esmatähtsaks kujunes oõllumajandussaaduste riigile müümise kohustus. Talupojad täitsid ka mitmeid töökohustusi nt metsaraie või teede korrastamine. Maareformi läbiviimise ajal hakati Eesti NSV-s moodustama riiklikke põllumajandusettevõtteid- sovhoose ja masina-traktorijaamu. Kolhooside loomine. 1947. aasta mais võttis ÜK(b)P keskkomitee vastu otsuse kolhooside loomiseks. Sama aasta sügisel alustati kulakute väljaselgitamist. Kulakutseks peeti talupoegi, kes olid kasutanud palgatööjõudu ja/või omasid põllutöömasinaid. Neile pandi peale kõrge põllumajandusmaks. Talupoegade vastupanu murti ulatusliku küüditamisega 1949. aasta märtsis. Algas talupoegade massiline kolhoosidesse astumine. 1951
Hruštšovi asemel sai NLKP KK peasekretäriks L.I. Brežnev, (Hruštšovi ajal oli Brežnev olnud NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi esimees, nüüd ta vabastati sellest ametist ja ÜN Presiidiumi esimeheks nimetati Mikojan, kes oli ametis 1964- 1965, seejärel sai selle ametikoha Podgornõi). Ministrite Nõukogu esimeheks nimetati Kossõgin. Hruštšovi surm Suri 1971. aastal. Pere ootas, kas toimuvad riiklikud või perekondlikud matused. Seejärel saabus teade, et riiklikke matuseid ei korraldata. Hruštšovi. pensionipõlv oli küllalt raske, teda jälitati. Ta kirjutas mälestusi, mis aga ei meeldinud partei juhtkonnale. Ilmusid välismaal ja hiljem ka NSV Liidus. Partei poolt kaevati Hruštšovile vaid haud. Teade ilmus ajakirjanduses pika viivitusega, sest ei soovitud matustele suuri rahvahulki. Ta maeti Novodevitše kalmistule, mis on kõige prestiižsem kalmistu. Matusepäeval oli see põhjalikult ümber piiratud ja kaitstud. (Kardeti suurt rahvakogunemist)
c. tööpuuduse vähenemine d. ettevõtete aktsiate hinnad tõusevad 35. John F. Kennedy valimiseelne loosung “majandus suure jõuga käima panna” tähendas a. tavalist, mitte midagi sisaldavat poliitiku lubadust b. majandusmudeli kasutuselevõttu, kus hoiti ühelt poolt palga tõusu ja tootlikkuse ja teiselt poolt kulude ja hinna tõusu suhet c. maksude olulist suurendamist, et suunata rohkem eelarve raha tootmisse d. panuse tegemist sõjatööstuse kiirele arengule 36. Riiklikke väljaõppe programme alustas a. esimese asjana üldse oma tegevuses Eesti valitsus 1991 aastal b. USA president J.F.Kennedy administratsioon c. USA president G.W. Bushi administratsioon d. püramiidide ehitajate kvalifikatsiooni tõstmiseks Egiptuse vaarao Ramses II 37. USA presidendi W.J.Clintoni administratsiooni valitsemisaega iseloomustab a. riigi majanduse pidev langus b. naissoost ametnikele töökeelu kehtestamine Valges majas c. riigi majanduse pidev kasv d
Turismi kui majandusharu tähtsus kogu Kernu vallas seisneb selles, et antud majandusharu loob uusi töökohti ja lisasissetulekuallikaid. Turism edendab piirkonnas ettevõtlust ning loob sihtkohale lisandväärtust. Võib väita, et turism kui majandusharu on Kernu vallas tagasihoidlikult arenenud. Tallinna lähedus on võimaldanud ettevõtjatele selles piirkonnas palju tõhusamaid tegevusi. Turismi arengut Kernu vallas mõjutab ka asjaolu, et turismi toetuseks on piirkonda toodud riiklikke ja rahvusvahelisi toetusi. Turismi edendamiseks antud piirkonnas peab Kernu vald vajalikuks turismiinfo kogumist, süstematiseerimist, turismiinfo materjalide valmistamist ja avalikustamist. Lisaks loodetake tulevikus arendada rahvusvahelist koostööd ning koostööd valla ettevõtjate vahel. Lähiaastatel planeeritakse kohalike vaatamisväärsuste laialdasemat tutvustamist. Valdkonna kajastatus linna/valla arengukavas
Seal, kus sooritajad tõrjuvad pühendunuid, muutub olemine elutuks. Nagu koolipõlves taheti maha saada eksamiga, nii püütakse vanast harjumusest hiljem kuidagi eluga maha saada. · Hirm Miks hirm ja milline hirm? Hirm on kannustajaks institutsionaalses hariduses. Laps kardab õpetajat ja kontrolltööd, suured kardavad oma koha ja karjääri pärast, institutsioonid oma maine pärast, ning kardab ka ühiskond. Võib oletada, et ka üks riiklikke haridussüsteeme käivitavaid jõude on hirm, hirm tuleviku pärast. Et tulevik oleks prognoositav ja kontrollitav, on tuleviku planeerimise vahendiks haridus. Turg peab teadma, keda tal on koolipingist oodata. Selle alateadliku hirmu ilmekaks väljendajaks on praegune Eesti hariduse paradoks: kõigi muude eluvaldkondade liberaliseerumise taustal on riiklik surve ja reglement haridusele üha suurenenud. Hirmu põhjuseks on tavaliselt vaimne ebaküpsus ehk mõistmise alt väljunud tegelikkus.
asutuste ülalpidamist, juhul kui need on omavalitsusüksuse omanduses. Nimetatud asutuste osas võidakse seadusega ette näha teatud kulude katmist kas riigieelarvest või muudest allikatest. (3) Lisaks käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes sätestatud ülesannetele otsustab ja korraldab omavalitsusüksus neid kohaliku elu küsimusi: 1) mis on talle pandud teiste seadustega; 2) mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada. (4) Omavalitsusüksus täidab riiklikke kohustusi: 1) mis on talle pandud seadusega; 2) mis tulenevad selleks volitatud riigiorgani ja antud volikogu vahelisest lepingust.
Õppurite abistamiseks on loodud riiklik toetuste ja laenude süsteem. Rootsi hariduses pööratakse erakordselt suurt tähelepanu iseseisvale ja kriitilisele mõtlemisele, probleemilahendusoskusele, elukestvale õppele ja sugude võrdõiguslikkusele. Rootsi osaleb Bologna protsessis, mille eesmärk on Euroopa kõrghariduse harmoniseerimine. Rootsi ülikoolid ja kõrgkoolid on otse valitsusele alluvad iseseisvad institutsiooonid. Riiklikke ülikoole on Rootsis 14 ja kõrgkoole 22, lisaks on kümmekond eraülikooli, millest tuntumad on Chalmersi Tehnikaülikool ja Stockholmi Majandusülikool. Ülikooli nimetuse saavad kõrgkoolid, kus on võimalik omandada akadeemiline kraad. Rootsi vanimad ülikoolid on Uppsala Ülikool (asutatud 1477) ja Lundi Ülikool (asutatud 1666). UNESCO maailmapärandi nimistusse kantud ajaloo- ja kultuuriobjektid Rootsis · Drottningholmi kuningaloss (1991)
suudetud, on Euroopa tööhõivestrateegia siiski kaasa toonud mõningaid paljulubavaid tagajärgi. Näiteks kaugele on jõutud oma eesmärgi saavutamisel naiste aktiivse osalemise osas tööturul, nimelt on naiste osakaal tööturul kasvanud 3,2 % võrra aastatel 1999-2003, jõudes 15 vanas Euroopa Liidu riigis 56,1%-ni (Lissaboni eesmärgiks oli 57% 2005 aastaks). Kuid eelkõige on Euroopa tööhõivestrateegia püüdnud riiklikke tööhõivepoliitikaid muuta aktiivsemaks ja ka profülaktilisemaks, mis tähendab enamate töökohtade loomist, samas ka töökohtade paremaks muutmist, inimeste propageerimist koolitamistele jmt. Ühesõnaga abirahade süsteemid pidid motiveerima inimesi tööle naasma. Statistika näitab, et nende 6 tööturu reformide tagajärjel on võrreldes varasemate majanduslangustega töökohtade
eri tüüpi ökosüsteemide ja maastike säilimist tagava ning asustuse ja majandustegevuse mõjusid tasakaalustava looduslikest ja poollooduslikest kooslustest koosneva süsteemi aluste kujundamise ning maakonnaplaneeringutele ülesannete seadmise. Roheline võrgustik 6. Mis on maakonnaplaneering, kuidas võib maakonnaplaneeringut koostada? Maakonnaplaneering (MP) paneb paika maakonna ruumilised suundumused ja põhimõtted, selle planeeringu ülesandeks on tasakaalustada riiklikke ja kohalikke huve. MP-ga võidakse kindlaks määrata ka joonehitiste (nt elektritrassid, kõrgepingeliinid, raudteed, riigimaanteed) ning olulise ruumilise mõjuga objektide (nt prügilad, naftaterminalid) asukohad. Maakonnaplaneering peab ühelt poolt lähtuma kehtivast üleriigilisest planeeringust ning selles määratud ruumilise arengu põhimõtetest ja üldistest arengusuundadest. Teisalt on see aga aluseks maakonna linnade
Endla Loodsukaitseala kodulehekülg [http://www.endlakaitseala.ee/?id=630] 05.10.10 10 Asustus Arheoloogide leiud kinnitavad, et kalastajate peatuspaik oli Endla järve ääres juba enam kui 4000 aastat tagasi. Siinses loodusmaastikus on alati vähe inimesi elanud, suurte sõdade aegu on soosaartel varju otsitud ja leitud. Endla soostikus kulgeb omapärane, muinasaega tagasi ulatuv piir, mis kõiki riiklikke ümberkorraldusi trotsides on muutumatuna püsinud 13. sajandist siiani. See on üks väheseid pikka aega säilinud sisepiire Eestis. Algselt eraldas Põltsamaa (Mõhk)jõge ja sood mööda kulgenud piir muistset Järvat, Mõhut ja Vaigat, hiljem nii Poola ja Rootsi valdusi kui ka Eesti- ja Liivimaa kubermangu. Tänapäeval eraldab piir Jõgeva, Järva ja Lääne-Viru maakondi. Ääremaal ei kutsu looduslikud tingimused piire muutma. Praegu elab looduskaitseala
riskide maandamine- muutuva nõudluse rahuldamiseks, tootmise ja nõudluse sesoonsusest tingitud kõikumiste silumiseks; ümberkujundamine ja täiustamine- laopidamine võib olla tootmisprotsessi osa(veini-juustu laagerdamine); kaupade kogumine partiideks transpordikulude vähendamiseks; spekulatsioon- varumine tõusvate hindade või oodatava defitsiidi puhuks; ladudes hoitakse looduskatastroofide ja ikalduste ning kaitsevajaduste tarvis riiklikke reserve. 18. Laonduse areng. Kaasaja laonduse eripära Ladudes töötavad isejuhtivad meeskonnad, kes vastutavad oma töö kvaliteedi eest. Laonduses, nagu ka muudes valdkondades, on üha enam levinud nn "madal organisatsioon", kus direktori ja isejuhtiva meeskonna vahel on mõni üksik juhtimistasand. Tõsiseks probleemiks on saanud peaaegu kõikjal raskused sellise laopersonali palkamisega, kellel on olemas piisav üldhariduslik ettevalmistus ja matemaatilised võimed
kandidaadiks võib seada sünnilt Eesti kodaniku, kes on vähemalt 40 aastat vana. President valitakse ametisse viieks aastaks. Kedagi ei tohi valida Vabariigi Presidendiks rohkem kui kaheks ametiajaks järjest. Ta peab olema kohtulikult karistamata. Millised on presidendi ülesanded? Esindada Eestit välismaal Kinnitada seadusi Kuulutada välja Riigikogu valimised Leida peaministrikandidaat ja kinnitada valitsus Anda riiklikke teenetemärke ja sõjaväelisi auastmeid Nimetada ametisse kohtunikke ja diplomaate Õigus välja kuulutada erakorralised valimised Kriminaalidele on presidendil õigus armu anda 5. Valitsemine kohalikul tasandil. Tunne 15 maakonda ja selle keskust. Harju maakond - Tallinn Hiiu maakond - Kärdla Ida-Viru maakond - Jõhvi Jõgeva maakond - Jõgeva Järva maakond - Paide Lääne maakond - Haapsalu
d) majandusliku arengu tasakaalu säilitamiseks. 3. Seadusandlik ülesanne – eelarve ülesandeks on luua ressursid ratsionaalsete otsuste vastu võtmiseks ning nende täitmise kontrolliks, et tagada ressursside kasutamine vastavalt tehtud otsustele ning et need oleks majanduslikult efektiivsed. Eelarvepoliitika on majanduspoliitika üks keskseid osasid. St eelarve tulude ja kulude kasutatakse riiklikke ja ühiskonna huvisid lahendavate eesmärkide saavutamiseks.
447 tenant rentnik, üürnik 448 term deposit tähtajaline hoius 449 term of payment maksetähtaeg 450 tied credit kaubakrediit 451 time rate ajanorm 452 to curb pay rises palgatõusu piirama 453 to cut borrowing laene kärpima 454 to deter heidutama 455 to launch (the Euro) (Eurot) käibele laskma 456 to ratify a treaty lepingut allkirjastama 457 to reduce public spendings riiklikke kulutusi vähendama 458 to take responsibility vastutust võtma 459 top of the range tipptasemel 460 trade kaubandus, kauplema 461 trade credit vahetuskrediit 462 trade education kutseharidus 463 trade publication kaubandusväljaanne 464 trade school kutsekool 465 tradesman oskustööline 466 trading profit vahetuskasum
perekondlik majapidamine (oikos) oli algselt ka esmane tootmisüksus ja majanduse analüüsi (poliitökonoomia) mõiste pärineb just perekonna mõistest. Avalik sektor e. esimene sektor - võimu- ja valitsemisasutused ning ametnikkonnad; avaliku sektori põhiülesanne on rahvusliku julgeoleku ning sotsiaalse heaolu kindlustamine. tegeleb valitsemise ja haldamisega. Avaliku sektori tuumaks on riik (keskvõim ja kohalikud omavalitsused). Avalik sektor on laiem mõiste ja hõlmab nii riiklikke kui avalik-õiguslikke institutsioone. Mis on avalik-õiguslikud institutsioonid ja miks nad head on: Riigil ei ole võimalik ja ka otstarbekas teostada kõiki avalik-õiguslikke haldusülesandeid oma organite kaudu. Sellepärast antakse teatud osa nendest seadusega üle iseseisvatele õigussubjektidele, kes muutuvad sellega avaliku halduse kandjateks (näiteks Rahvusraamatukogu, üldkasutatavad rahvaraamatukogud, aga ka raadio ja televisioon, Kultuurkapitali, Keskkonnafond). Oma
6) kuulutab välja seadused vastavalt PÕS ning kirjutab alla ratifitseerimiskirjadele; 7) annab seadlusi vastavalt PÕS; 8) algatab PÕS muutmist; 9) määrab peaministrikandidaadi vastavalt PÕS; 10) nimetab ametisse ja vabastab ametist valitsuse liikmed vastavalt PÕS; 11) teeb RK ettepaneku Riigikohtu esimehe, EP nõukogu esimehe, riigikontrolöri ja ÕK ametissenimetamiseks; 12) nimetab EP nõukogu ettepanekul ametisse EP presidendi; 13) nimetab Riigikohtu ettepanekul kohtunikud; 15) annab riiklikke autasusid, sõjaväelisi ja diplomaatilisi auastmeid; 16) on Eesti riigikaitse kõrgeim juht; 17) teeb RK ettepanekud sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ning vastavalt PÕS erakorralise seisukorra väljakuulutamiseks; 18) kuulutab Eesti vastu suunatud agressiooni korral välja sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni vastavalt PÕS; 19) vabastab süüdimõistetuid nende palvel armuandmise korras karistuse kandmisest või kergendab karistust;
Teades oma eluviisiga kaasnevaid tagajärgi, on hiinlastel olnud juba ammustest aegadest kombeks püüda kõigest väest kasutada looduskeskkonda kõige tulemuslikumalt. Konfutsiusele tähendas hiinlaseks olemine Zhou dünastia kultuurilise pärandi jagamist ja selle väärtuste tunnustamist. Keskaegne kool Konfutsianismis nähti ühiskonna arengu ja kõlbluse püsimise esmast vahendit ning selle tarvis oli rajatud riiklikke ning eraomandil põhinevae haridusasutuste süsteem, alustades eraõpetajate ja külakoolidega ning lõpetades ülikoolide ja akadeemiatega. Koole rahastasid riik, rikkad perekonnad ning isegi mõned budistlikud kloostrid. Page | 4 Rikastel oli kergem juurdepääs haridusele ja haritud naiste arv ülikute hulgas
ehk majanduslangusega. - Riigil tuleks suurendada kulutusi, et tootjad saaksid toodangut müüa, palgata uusi töötajaid ja tuua majandus kriisist välja (õ lk 154-155) · Majanduse ülekuumenemise põhjuseks on liigne nõudlus, mis toob kaasa kõrge inflatsioonitaseme ja toodangu väga kiire kasvu. - Majanduspoliitka ülesandeks on sel juhul piirata tarbimis, tõsta maksumäärasid, vähendada riiklikke kulutusi. Maksupoliitika Maksude osatähtsust riigi majanduselus näitab makukoormus, mida väljendatakse riiklike maksude suhtena SKP-sse. Maksukoormus sõltub riigi funktsioonidest (riigi funktsioon on ühiskonna valitsemine). Mida rohkem funktsioone on riik võtnud kanda, seda kõrgemad peavad olema maksud (paks riik). Mida madalamad maksud, seda õhem riik (riik on vähem funktsioone enda kanda võtnud). Eestis on tegu liberaalne heaoluriigiga. Kõige rohkem on
presidential aga dekreediõigus igal ajal, kuid seal on seadlusel väiksem jõud kui seadusel. Presidendi seadlusele annavad kaasallkirjad(kontrasignatuurid) Riigikogu esimees ja peaminister, sest riigipea ei kanna poliitilist vastutust oma otsuste eest. Riigikogu tuleb kokku, president esitab seadlused, ja Riigikogu võtab vastu neid kinnitava või tühistava seaduse(Riigikogu kontrollõigus). Seadlusega ei saa kehtestadada/muuta/tühistada põhiseadust, riiklikke makes kehtestavaid seadusi ja riigieelarvet. Vabariigi presidendi otsused ja käskkirjad on individuaalsed aktid, need ei oma normatiivset sisu. Otsusega nimetab president ametisse kõrgemaid ametiisikuid ja kohtunikke, kuulutab välja seadusi, annab armu jne, käskkirju annab ta Eesti riigikaitse kõrgeima juhi funktsioonides. III Määrus Täidesaatva võimuorgani normatiivakt, mis on juriidiliselt jõult seadusest ja
väärtustest, võimalustest ja tingimustest; - nõustada projekti algatamisest ja arendamisest huvitatud noori, projektirühmi ja organisatsioone; - pakkuda Eesti noortele ja organisatsioonidele partnerotsingu vahendusel võimalust leida koostööpartnereid teistest programmis osalevatest riikidest; - algatada, koordineerida ja viia läbi programmi sihtgruppidele suunatud kohalikke, riiklikke ja rahvusvahelisi infoüritusi, seminare, õppevisiite, koolitusi ja muid toetavaid tegevusi; - analüüsida taotlustähtajaks esitatud projekte ja projektide lõpparuandeid; - viia läbi Euroopa Noored Programmi Nõukogu koosolekuid rahastusotsuste vastuvõtmiseks; - teavitada taotlejaid Programmi Nõukogu otsustest; - korraldada toetusesaajate ja SA Archimedes Euroopa Noored Eesti büroo vahelisi lepingulisi suhteid;
- erivajaduse või vähemusrühma kuulumise korral kehtesta õigusnormid (nt naised ja mehed saavad samaväärse töö eest võrdset palka; riigi põliselanikust töötajat tuleb kohelda samaväärselt immigranttöölistega). Nende muutmiseks ei piisa ainult seadustest, muutuma peavad ka väärtushoiakud ja avalik mõtteviis. - piirkondliku tulu- ning infrastruktuuri erisuse vähendamiseks luua moodsaid sidevahendeid ning tuleks parandada/arendada riiklikke toetusprogramme. 8. Ühiskonna sidusus ÜHISKONNA SIDUSUS ühiskondliku kihistumise, ebavõrdsuse ja tõrjutuse vähendamine. KUIDAS SAAKS SUURENDADA SIDUSUST ÜHISKONNAS? (3) - kõikidele riigi elanikele võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise tagamine - võrdsed võimalused ühiskonnas osalemiseks ja eneseteostuseks - hoolekandeteenuste arendamine ja kättesaadavuse parandamine 9.Poliitilised ideoloogiad ja nendest lähtuvad heaoluühiskonna mudelid. Heaoluühiskonna mudelid:
jõupingutusi. Kõigepealt oli vaja olukord stabiliseerida: tuli üle saada finantskaosest, pidurdada inflatsiooni ja peatada elatustaseme langus. Samal ajal tuli hakata rajama uut, turumajandusele tuginevat majandusmudelit. See sai toimuda üksnes majanduse liberaliseerimise kaudu, toetades eraomanduse arengut, ettevõtlust ning majanduslikku konkurentsi. Riigi osa majanduses pidi vähenema, ettevõttele anti äritegevuses senisest suurem vabadus. Riiklikke ettevõtteid hakati privatiseerima ehk erastama. Olulist rolli on etendanud ka väliskapitali kaasamine ja turumajandust soosiva seadusandluse väljatöötamine. Käsumajanduse ümberkujundamine turumajanduseks on olnud siiski riigiti väga erinev ning vastuoluline. See oli pikaajaline ja keeruline protsess, mis andis kohati valusaid tagasilööke. Kõige paremini on turumajandusega kohanenud Tsehhi, Ungari ja Poola. Kuid mitmes riigis (Rumeenia, Bulgaaria jm
Ametliku reservi tehingute konto on vähetähtis pärast paindlike vahetuskursside kehtestamist 1973. aastal. 18 Lembit Viilup, Ph.D, Eesti IT Kolledz Laenamise probleemid Laenamine on heal juhul võlgnevuse probleemi ajutine lahendus. IMF-i laenuga kaasneb tavaliselt nõue, et laenavad riigid tegutseksid "rangelt": · vähendaksid valitsuse kulusid · erastaksid riiklikke ettevõtteid · piiraksid sotsiaalprogramme Lühiajaliselt võivad need meetmed teha rohkem halba kui head. NB! 1. Näiteks lükkas Mehhiko edasi teedevõrgu remondi ja Altamira sadama ehitamise, et teha laenu tagasimakseid 1985. aastal. Kui need infrastruktuuri projektid oleksid ellu viidud, siis oleks võinud eksport suureneda ja saadud maksta võlga. 2. 1986.a. nõuti Mehhikolt eelarve defitsiidi (ca 17% SKP-st) vähendamist 5%-le, et saada 6 mlr
VIII R A H A N D U S - JA M A J A N D U S P O L I I T I K A S T 19. sajandil kehtestati rahanduses k u l l a s t a n d a r d. Kullastandardi puhul on rahvuslikud v ä ä r i n g u d ehk v a l u u t a d seotud riigi kullavarude ja kulla hinnaga. Suurbritannia loobumine kullastandardist ning Inglise naela kursi alanemine põhjustasid Eesti krooni d e v a l v e e r i m i s e 1933.aastal. Eesti Pank lõpetas kuldvaluuta vaba ostu - müügi. Dollar muutus maailmarahaks. Bretton Woodsi süsteemi tagamiseks loodi Rahvusvaheline Valuutafond ja Maailmapank. Pärast Bretton Woodsi süsteemi kokkuvarisemist asuti looma oma piirkondlikku rahanduskorraldust. 1979.a. pandi alus Euroopa Valuutasüsteemile. Ühisturu maade tippkohtumisel 1991.a. detsembris sõlmitud Maastrichti lepingud näevad ette liikmesvaluutade asendamise ühtse nn e u r o r a h a g a. Krediidiasutusi on kahte liiki : 1) äri - ehk kommertspangad 2) ühistegelikud krediidiasutused. Rang...
keskvõimuga suhtlemise põhimõtteid. Riikliku korralduse vorm iseloomustab riigi territoriaal-poliitilist struktuuri, ehk teisisõnu riigivõimu territoriaalset organisatsiooni. Traditsiooniliselt eristatakse riikliku korralduse kahte erivormi: unitaarriiki ja föderatsiooni. Unitaarriik ehk lihtriik on riik, mis territoriaal-poliitiliselt on ühtne tervik. Tema koosseisus ei ole suhteliselt iseseisvaid riike või riiklikke moodustisi (osariike, liiduvabariike), lihtriigi territoorium jaguneb ainult haldusterritoriaalseteks üksusteks (provints, oblast..), need omakorda väiksemateks üksusteks (maakond,rajoon..). Igal haldusterritoriaalsel üksusel on oma juhtimisorgan. See võib olla kas riigi- või kohaliku omavalitsuse organ, mõnikord aga nii üks kui teine. Föderatsioon ehk liitriik on riik, mille koostisosadeks on liikmesriigid või riiklikud moodustised (föderatsiooni subjektid).
Rakendamine ja tunnetamine. kunagi ei ole sellist tunnet, et asuda rakendama, aga sellist aega, et saada täielikud teadmised, seda ei ole. Probleem tuleb lahendada kiiresti. Kiirete rakenduste puhul tekivad aga kõhklused. Eetika. rakendusvaldkond on mõjutanud kõvasti antropoloogilist eetikat. Kas just peavad uuritavad kasu saama, aga vähemal ei tohi neid kahjustada. Eetiliselt tuleb kohelda ka riiki, kus uuritakse, teisi uurijaid, riiklikke institutsioone, uurimisprojekti, rahastajaid ja ka tudengeid. Ameerikas oli see patriootiline kohustus: antropoloogid peavad eeskätt silmas idama oma riigi huve. Kui riik on sõjas siis antropoloogid uurivad vaenalst, et oma riiki patriootilikult abistada (Vietnami sõda, II maailmasõda).
Traditsiooniliselt kalduvad innovatsioonipoliitikad keskenduma pakkumispoolsetele meetmetele. Nende hulka kuuluvad näiteks rahalised toetused riikliku riskikapitali vormis, ettevõtete tulumaksu vähendamised, teadusuuringute rahastamine, koolituse toetamine ja muud meetmed. Lisaks sellele pakuvad avaliku sektori tugiorganisatsioonid mitmesuguseid informatsiooni- ja maakleriteenuseid ning samuti võrgustike soodustamise teenuseid edendades nõnda piirkondlikke ja riiklikke innovatsioonisüsteeme. [1] Kuigi pakkumise meetmed on innovatsioonisüsteemi kaasatud organisatsioonide innovatsioonipotentsiaali tõstmiseks väga olulised, soodustavad innovatsioonide levikut ning selle soovitava kaasnähtusena tootlikkuse kasvu veelgi enam nõudluspoolsed innovatsioonipoliitikad. Siiski on samas oluline rõhutada, et nõudluspoolseid poliitikaid ei tuleks käsitleda pakkumispoolsete meetmete asendajatena. Seega on nõudluspoolsed
täitmises või kahjus tekkitamises lepingu välistes suhetes 4)tööõigus rikkumised e. distsiplinaarsüüteod e. distüleastumised seiseneeb tööleppingui seadusega kehtetstaud kohustuste mitte täitmine töökohal joobununa viibides tööandja uslduse kaotamises või mõne kategooria töötajal vääritu teo eest Õigusharude järgi liigitatakse juriidilist vastutust: 1)Kriminaalvastutus hõlmab riiklikke sunnivahendeid, mis järgnevad kuriteole. 2)Haldusvastutus järgneb väärteole, nende üleastumiste väiksem ühiskonnakahjulikkus tingib ka kriminaalvastutuse vahenditega võrreldes leebemate karistuste kasutamist. 3)Tsiviilõigus ehk varaline vastutus järgneb tsiviilüleastumisele ja sed arakendatakse varalistes suhetes kas lepingu rikkumisel või kahju tekkimisel. 4)Distsiplinaarvastutus järgneb distsiplinaarüleastumisele ja seda kohaldatakse töödistsipliini rikkumiste eest. 73
surve avaldamine on praktiliselt välistatud, kuna selle ilmsikstulek ja piisav tõestamine kutsub reeglina esile ministri sunnitud ja viivitamatu tagasiastumise. Nimetatud reeglite järgimist jälgib Rootsi parlamendi konstitutsioonikomisjon. Rootsi keskvalitsuse ja kohaliku omavalitsuse tööjaotus sarnaneb nimetatud jaotusega Eestis: keskvalitsust esindab regionaalsel tasandil maavanem (landshövding); valitav maavolikogu (landsting) ja maavalitsus (länsstyrelse) koordineerivad peamiselt riiklikke teenuseid nagu arstiabi, politsei jms. Ülejäänud haldus- ja sotsiaalküsimused kuuluvad valitava kommuuni- ehk vallavolikogu kompetentsi. 2. Rootis peamised majandusnäitajad Rootsi praeguse paremtsentristliku valitsuse majandus- ja rahanduspoliitikat iseloomustab konservatiivsus ja stabiilsus, mis eelkõige tähendab tasakaalus riigieelarvet ja hoidumist homse arvel kulutamisest. Rootsi majandust iseloomustab laiaulatuslik tulude ümberjaotamise
Colbert. Ta koondas Prantsusmaale suure hulga ettevõtjaid, jagas neile soodsaid laene. Lühikese ajaga sai Prantsusmaast luksuskaupade juhtiv tootja. Väliskaupadele kehtestati kaitsetollid. Ehitati maanteid ja kanaleid kaubanduse arenguks. Merkantilismiga kaasnes aktiivne asumaade poliitika. Hõivati suuri alasid Ameerikas. Selline asumaadepoliitika läks kalliks. Aadlitiitleid ja ametnikekohti hakati müüma. Samuti hakati maksukogumisõigust rentima. Tulemus oli see, et riiklikke kulusid polnud ja raha tuli kiirelt. Prantsusmaa majandus arenes võrreldes Inglismaaga aeglasemalt. Peagi olid tuhanded merkantilistid pagenud Inglismaale, mis tõstis selle konkurentsivõimet veelgi. Hispaania pärilussõda 1701-1713 Prantsusmaa võimsuse suurenemisele pani piirid Hispaania pärilussõda. Sõda tõstis Inglismaa olulisust Euroopa ja maailma poliitikas. Sureb Hispaania kuningas, Habsburgist CARLOS II. Oma testamendis jätab ta
Sisukord Sisukord ............................................................................................................................1 Sissejuhatus ...................................................................................................................... 2 Perepoliitika eesmärgid .................................................................................................... 3 Perepoliitika põhimõtted ...................................................................................................4 Laste- ja perepoliitika kontseptsioon ................................................................................6 Peretoetused Eestis ........................................................................................................... 8 Kasutatud kirjandus ........................................................................................................ 13 ...
NATO liikmeks. Kahe Saksamaa tegelik ühendamine kulges kiiresti 1990. aasta oktoobriks oli Saksamaa poliitiliselt ühinenud, kuid mitte probleemideta. Käsumajanduse pärandist vabanemiseks tuli endistel sotsialismileeri riikidel teha suuri jõupingutusi. Kõigepealt oli vaja olukord stabiliseerida: tuli üle saada finantskaosest, pidurdada inflatsiooni ja peatada elatustaseme langus. Samal ajal tuli hakata rajama uut, turumajandusele tuginevat majandusmudelit. Riiklikke ettevõtteid hakati privatiseerima ehk erastama. Kõige paremini on turumajandusega kohanenud Tsehhi, Ungari ja Poola. Kuid mitmes riigis (Rumeenia, Bulgaaria jm.) on see üleminek olnud keeruline ning loodetud majanduslikku tõusu ei ole seni toimunud. Ida-Euroopa riikide poliitilise arengu kulgenud iseloomulikuks jooneks on olnud uue riigikorra ülesehitamine, demokraatliku valimissüsteemi juurutamine ning püüd integreeruda Euroopaga..
9.6 Täidesaatva võimu ülesehitus Täidesaatva riigivõimu asutused on : 1) valitsusasutused; 2) valitsusasutuste hallatavad asutused. Valitsusasutused on VVS kohaselt riigi eelarvest finantseeritavad asutused, millede põhiülesandeks on täidesaatva riigivõimu teostamine. Valitsusasutuste hallatavate asutuste põhiülesandeks ei ole täidesaatva riigivõimu teostamine. Nimetatud riigiasutused teenindavad valitsusasutusi või täidavad teisi riiklikke ülesandeid kultuuri, hariduse, sotsiaal- või muus valdkonnas 9.7 Vabariigi Valitsuse töökorraldus ja õigusaktid Vabariigi Valitsus otsustab tema pädevuses olevaid asju istungi.Vabariigi Valitsuse istungid on kinnised, kui valitsus ei otsusta teisiti. Valitsus teeb oma otsused peaministri või asjaomase ministri ettepanekul. Valitsuse määrused kehtivad, kui nad kannavad peaministri, asjaomase ministri ja riigisekretäri allkirja
ette ei võtnud. · 1932.a. valimised võitis Demokraatliku Partei kandidaat F.D.Roosevelt loosungiga "Uus kurss" (New Deal´i poliitika"). · New Deal`i poliitika omakorda põhines majandusteadlase J.M.Keynes´i teoorial = keinsianism (majanduse riikliku reguleerimise põhimõtted); selle sisuks on: o riik peab majandusse rohkem sekkuma. o riigi ülesanne on elavdada kriisi ajal tootmist; selleks kasutada riiklikke kapitalimahutusi, anda riiklikke tellimusi ja laene, organiseerida ühiskondlikke töid, laiendada tarbimist läbi toetuste ja abirahade. o kriisi ajal võib koostada negatiivse eelarve (ehk kulud ületavad tulud). o suurenenud riiklike kulutuste katteks makse tõsta ei tohi, sest see vähendaks tarbimist. o riigieelarves puudujääv raha trükitakse juurde (tekitatakse inflatsioon).
Itaalia Referaat Juhendaja: Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................3 Üldandmed...........................................................................................................................4 Geograafiline asend............................................................................................................. 5 Looduslikud tingimused......................................................................................................5 Riigi kuulumine rahvusvahelistesse organisatsioonidesse...................................................6 Autotööstus-masinatööstus.................................................................................................. 6 Linnad.....................................................................................................................................
§13. Majandusolud 1920. aastatel Majandusarengu lähtekohad. Eestisse saabusid moodsad tootmistehnoloogiad, uued seadmed ja ka spetsialistid. Samas tähendas seotus Venemaaga sõltuvust idaturust. Tooraine veeti sisse idast ning enamik toodangust läks sinna tagasi. Eesti iseseisvumisega vähenes tema vahendajaroll Euroopa ja Venemaa suhetes. Eesti toodangul oli raske konkureerida Euroopa kaupadega. Lisaks olid siinse majanduse halvanud sõdade ja revolutsioonide tagajärjed. Haritava maa pindala ja loomade arvukus oli järsult vähenenud. Peaaegu nullist alustati rahandussüteemi loomist. Vabadussõja ajal oli kujunenud välisvõlgnevus 5 miljardit marka. 1920. aastate alguse majanduslik tõus Sõjaaegsele langusele järgnes järsk majanduslik tõus. Taheti taastada majanduse endist struktuuri ning arendada sidemeid Venemaaga. Kiiresti kasvas tööstusettevõtete arv. Ettevõtete rajamiseks kasutati laene, selleks eelistati Eesti Panka. 1922 sulges Venemaa ...
· Majandus: jätkuvalt eelisarendati rasketööstust (erandiks olid aastad 1953-1955, kui Malenkov pani põhirõhu kergetööstusele). suuremat tähelepanu hakati pöörama põllumajandusele: · iseloomulikuks nähtuseks oli kampaanialikkus (näiteks maisi kasvatamine või kartuli ruutpesiti kasvatamine kogu NSV Liidus) · alustati uudismaade massilist kasutuselevõttu Lääne-Siberis ja Kasastanis · hakati kolhoosnikele palka maksma rahas · suurendati riiklikke kokkuostuhindu põllumajandustoodangule alustati massilist elamuehituskampaaniat 1956.aastast hakati pensioneid maksma 50% viimasest palgast kasvas elanikkonna ostuvõime ja heaolu tuginedes tööstustoodangu kasvule ja edusammudele põllumajanduses lubas Hrustsov 1961.a. NLKP 22.kongressil, et NSV Liit jõuab 20 aastaga kommunistlikusse külluseühiskonda. · Hrustsovi langus: 1960-ndate aastate alguses tabas nõukogude majandust taas allakäik:
võimaldasid erinevate valdkondade loovisiksustel elatuda oma loomingust ning keskenduda loometööle. - Kutseühingute loomine- 1920-ndate aastate algusest hakati looma kultuuri erinevate valdkondade esindajaid ühendavaid organisatsioone (näiteks Eesti Kirjanike Liit jne.). - Algas eestlastest tippintelligentsi ja kõikide elualade spetsialistide ettevalmistamine, kelledest andekamad said riiklikke stipendiumeid või sadeti välismaale ennast täiendama. - Laienesid kultuurikontaktid ning saksa ja vene kultuuri asemel said valitsevateks põhjamaade ja inglise-prantsuse kultuuriorientatsioonid. - Viljeleti aktiivselt edasi traditsioonilist rahvakultuuri; linnas ja maal loodi hulgaliselt rahvamajasid, seltse ja koore. - Kehtstati Eesti vähemusrahvustele kultuurautonoomia (1925), mille
kohustuslikult hõlmatud kõik Eestis töötavad isikud ja füüsilisest isikust ettevõtjad. Riikliku pensionisüsteemi hüvitisteks on vanaduspension, töövõimetuspension, toitjakaotuspension ja rahvapension. Vanaduspensioni makstakse pensioniikka jõudnud isikule, kellel on nõutav pensionistaaz. Üldine pensioniiga (2008) Eestis on meestel 63 aastat ja naistel 60,5 aastat, kuid naiste pensioniiga tõuseb järk-järgult 63-le aastaks 2016. Riiklikke pensione rahastatakse sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osast ja riigieelarve muudest tuludest. Riiklike pensionide maksmist reguleerivad riikliku pensionikindlustuse seadus . Pensione makstakse Eestis elavatele isikutele. (Pensionide väljamaksmist teistesse riikidesse korraldatakse kahe- või mitmepoolsete sotsiaalkindlustuslepingute alusel) !!! Aastast 2020 (s.t. 1957.a. ja hiljem sündinud isikutele) viiakse riiklik vanaduspension sõltuvusse laste arvust.
Eesti Tony Jürisaar PM21 Eesti Vabariik Riigihümn:Mu isamaa, mu õnn ja rõõm Pealinn:Tallinn Pindala:45 227km² Riigikeel(ed):eesti Ametlik(ud) keel(ed):eesti Rahvaarv:1 286 540 (1.01.2013) Rahvastiku tihedus:28,6 in/km² Riigikord:parlamentaarne Vabariiki President: Toomas Hendrik Ilves Peaminister:Andrus Ansip Iseseisvus:24. veebruaril 1918 taastati:20. augustil 1991 SKT:25,784 miljardit USD(2011) SKT elaniku kohta:19 375,101 USD Rahaühikeuro :(EUR) Ajavöönd:Ida-Euroopa aeg+2 GMT talveaeg, +3 GMT suveaeg Tippdomeen:.ee ROK-i kood:EST Telefonikood:372 Ülevaade Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas. Eesti piirneb põhjas üle Soome lahe Soome Vabariigiga, läänes üle Läänemere Rootsi Kuningriigiga, lõunas Läti Vabariigiga ja idas Vene Föderatsiooniga. Eesti pindala on tänapäeval 45 227 ruutkilomeetrit, Teise maailmasõja eel oli see praegusest suurem.Kaugemas ajaloos oli nüüdne Eesti Vabariigi territoorium üks osa Liiv...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
