NÜÜDISÜHISKOND tänapäeva arenenud ühiskond, mida iseloomustavad avaliku sektori turumajanduse ja kodanikuühiskonna eristatavus, rahva osalus ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus vaimuelus ning inimõiguste tunnustamine TÖÖSTUSÜHISKOND tööstuspöörde tulemusel kujunenud ühiskond, mida iseloomustas tööstusliku tootmise domineerimine majanduses ning tööhõives TEADMUSÜHISKOND ühiskond, kus nii majanduses kui ühiskonna juhtimises kasutatakse teadusuuringute tulemusi INFOÜHISKOND ühiskond, kus kasutatakse laialdaselt infotehnoloogiat majanduses, valitsmises ja igapäevaelus POSTINDUSTRIAALNE ÜHISKOND ehk TEENINDUSÜHISKOND ühiskond, kus kasutatakse massiliselt kõrgtehnoloogiat, hõivatute ülekaal teenindussektoris ÜHISKONNA STRUKTUURI MOODUSTAVAD KOLM PEAMIST SEKTORIT: Esimene ehk avalik sektor riigi ja omavalitsusasutused. Teine ehk erasektor eraettevõtted. Kolmas ehk mittetulundussektor kodanikuorganisatsioonid ja -ühendused. ...
Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna moodustavad avalik sektor(riigi ja omavalitsused) Erasektor(eraettevõtted) Mittetulundussektor(kodanikuorganisatsioonid ja ühendused) 2. Millised on avaliku sektori põhiül? Mis on riigi tunnused ja institutsioonid? Põhi ül tagab ühiskondliku heaolu ja riigi toimimise Riigi tunnused Riik on alati seotud võimu teostamisega, riigivõim on ülimuslik ja sõltumatu. Riigi otsused vormistatakse kirjalike õigusnormidena ning need on kõigile siduvad. Riik omab kontrolli kindla territooriumi üle. Riigi institutsioonid on avalikud, vastutavad kollektiivselt otsuste tegemise ja elluviimise eest. 3. Miks avalik sektor on laiem mõiste kui riik? sest avalik-õiguslikud asutused ei allu otseselt riigile, vaid korraldavad oma tööd iseseisvalt. 4. Selgita erasektori põhijooni ja eesmärke
viima osa talu põllumajanduslikust ja käsitöötoodangust. Sedasi oli Rootsi võimu all olek seni pigem halvendanud, kui parandanud talurahva olukorda. Tekib küsimus: "Kellel, peale rootslaste muidugi, oli siis hea?" Kuid ei halvenenud üksnes talupoegade olukord. Muudatused tulid ka linnadesse... Nimelt kaotasid viimased oma linnaõigused, mis on juba ainuüksi oma põhimõttes negatiivne, rääkimata tegelikest vabaduse piirangutest. Riigivõim hakkas tegema linnadele rohkesti ettekirjutusi ja neid aina rohkem üldriiklikele huvidele allutama. Linnad, kus ei olnud sadamat, kaotasid võimaluse kaubanduses osalemiseks. Talupojad said ka nende reformide tagajärjel kannatada neil kadus võimalus linna põgemisega vabaks saada. Heaolu rikkus ka 1695-1697. aasta ajaloo suurim näljahäda. Näljahäda põhjuseks oli 1695. aasta kehv ilm, mis ei sobinud viljakasvuks. Terve suvi sadas lakkamatult külma vihma ja talv oli külm ning pikk
võimu all. rursus tagasi; uuesti, jälle, taas; teisest küljest, seevastu is, ea, id see, tema persona, ae f. isik, isiksus; osa, roll; seisund alienus, a, um võõras, teisele kuuluv; sõltuv; välismaine ius, iuris n. õigus; eesõigus; privileeg; voli subiectus, i m. subjekt alius, a, ud teine, muu in potestate isa (paterfamilias) võimu all potestas, atis f. jõud, võim, riigivõim, amet in manu mehe võimu all manus, us f. käsi; jõud; võim, voli in mancipio võlausaldaja võimu all, võlaorjuses mancipo, avi, atum, are käega võtma; oma valdusse võtma; vormiliselt omandiks üle andma, müüma
vanavanemad ning siia jäävad elama tulevikus ka ehk minu lapsed ja lapselapsed. Kuid mida siiski tähendab mulle Eesti kodanikuks olemine? See on väga mõtlema panev küsimus ning leian, et see tähendab mulle väga palju. Leian, et Eesti kodanikuks olemisel on palju rohkem positiivseid külgi, kui negatiivseid. Kuna olen Eesti kodanik, on mul õigus selle riigi territooriumil elada. Paljude riikidega võrreldes, on mu kodumaa kui paradiis. Eesti on iseseisev riik, kus riigivõim on rahva käes. Siin ei ole diktaatorit, kes võtaks vastu seadusi ning korraldaks oma rahva elu just nii, nagu tema seda heaks arvab, inimeste arvamust arvestamata. Eesti geograafiline paiknemine on samuti mulle väga meelepärane, võiksin isegi öelda, et suurepärane. Oleme rannikuriik, kus rannajoon on väga pikk. Paljude teiste riikide kodanikud pole oma elu jooksul merd näinudki. Minu jaoks on see uskumatu, kuna ise tunnen, et meri peab minul alati lähedal olema
hinnangu eksisteerivale poliitikale. Parempoolsed ideoloogiad- pooldavad pigem erasektorit ja sotsiaalseid eristusi. Ülim väärtus inidiviidi vabadus. Pole õigust karistada rikkaid kõrgete maksudega, minimaalne riigi sekkumine.Tähtis on kollektiiv. riik peab sundima inimesi rohkem tööle, mitte poputama neid abiprogrammidega. Vasakpoolsed ideoloogiad-tähistavad avalikku sektorit ja võrdsust ühiskonnas. Eesmärgiks võrdsuse saavutamine läbi loodud rikkuse õiglase jagamise. Riigivõim peab tagama inimestele võimaluse saada tasuta haridust, arstiabi jne. Palju toetusi kõigile.
selle ameti endale. Teda hakati kutsuma füüreriks (Führer). Ettevõtete juhtidele anti volitused lahendada kõik tootmis-ja haldusküsimused ainuisikuliselt. Sõna- ja teised kodanikvabadused kaotati ning asendati riikliku kontrolliga inimeste meelsuse üle. Keelati abielu võõra tõu esindajaga, jälgiti et vaimuhaiged ja kurjategijad ei saaks lapsi. Noorte kasvatamine toimus noorsooliidu Hitlerjugend kaudu, sel moel võttis riigivõim endale õiguse sekkuda inimeste eraellu. Juute kiusati taga, natside propaganda väitis, et juutide valduses on pangad, kaubandus ning muud tähtsad ühiskonnaelu valdkonnad. Juute süüdistati vandenõus kommunistidega. Suur osa juutidest oli sunnitud Saksamaalt lahkuma. Need kes ei lahkunud, saadeti surmalaagritesse. Inimesed, kes astusid Hitlerile vastu, tapeti salapolitsei poolt (Gestapo, SS)
kutseühinguid ja korraldasid streike. Asutati ühised kindlustuskassad haigus-tööpuudus- ja vanaduskindlustuseks. Miks kaasnes konveiermeetodi kasutuselevõtuga üldine elatustaseme tõus? – Kuna tootmine muutus odavamaks, efektiivsemaks, toodete hinnad alanesid ja palgad tõusid. Tänu sellele muutusid seni vaid jõukamatele kihtidele kättesaadavad luksuskaubad kõigile töölistele igapäevasteks tarbeesmeteks. 5. Riigivõim: riigi mõiste ja tunnused – Riigiks nimetatakse organiseeritud inimeste kogu, kes elab kindlal maa-alal ja on seotud ühise avalik- õigusliku võimuga. Riigi kolm olulist tunnust: rahvas, territoorium ja avalik suveräänne võim. riigivalitsemise vormid: vabariik (parlamentaarne, presidentaalne); monarhia (absoluutne, konstitutsiooniline (näited) – VABARIIK on mittepärilik võimukorraldus, mis tekkis juba
kodanikuosalus - inimeste omaalgatuslik kaasalöömine ühiskondlikus tegevuses pluralism - erisuguste arvamuste, vaadete, ideede, ühenduste olemasolu ühiskonnas põhiseadus - riigi põhikorda sätestav ülimuslik kirjalik õigusnormide kogum, millega kõik teised seadused peavad olema kooskõlas põhiseaduslik institutsioon - Eestis on seitse põhiseaduslikku institutsiooni. Seadusandlik võim kuulub Riigikogule. Vabariigi President on Eesti riigipea. Täidesaatev riigivõim kuulub Vabariigi Valitsusele. Eesti raha emiteerimise ainuõigus on Eesti Pangal, kes korraldab raharinglust ja hoolitseb riigi vääringu stabiilsuse eest. Riigikontroll on oma tegevuses sõltumatu riigi majanduskontrolli asutus. Õiguskantsler e. ombudsman on oma tegevuses sõltumatu ametiisik, kes teostab järelevalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle. Õigust mõistab ainult kohus
allutatud sõltumatule kohtulikule kontrollile. Õigusriigi põhimõte sisaldab järgmisi komponente:haldusaktide õiguspärasuse kontroll,õigustloovate aktide põhiseaduslikkuse järelevalve ja kohtuvõimu sõltumatus. Iniväärikuse põhimõte-tuletatud põhiseaduse § 18 järgi. Vastavalt sellele ei tohi kedagi piinata, julmalt või väärikust alandavalt kohelda ega karistada. Demokraatia põhimõte-Seadusandlik võim põhineb parlamendi tegevusel, riigivõim kuulub rahvale ja lähtub rahvast. Valdav enamus saab kasutada poliitilisi- ja inimõigusi, mis on kohtulikult tagatud ning valimised peavad olema üldised, perioodilised, ausad ja vabad. Võimudelahususe põhimõte- Seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim on lahus. Seadusandlik parlamendil, täisesaatev valitsusel ka president ja kohtuvõim kohtutel. Personaalne VL-üks isik ei või olla üheaegselt mitme võimuharu teenistuses. Riigikogu pädevus-Riigikogu on Eesti rahva esinduskogu
liikumas õigel suunal. Liikudes sellisel kursil ei ole tunda, et järeltulevate põlvede tulevik on kindlustatud demokraatlikus heaoluühiskonnas, mille poole püüdleme. Muuta on väga palju, kuid alustada tuleb sellest, et kaasata Eesti poliitikaellu ka vähemusrahvused ning inimesed, kes veel praegusel hetkel poliitikast ei huvitu, tehes neile selgeks, et poliitika on valdkond, mis mõjutab nende igapäeva elu. Vaid riigis, mida juhib kindlakäeline, intelligentne ja korruptsioonivaba riigivõim, saab riigi tegevuse viia vastavusse sellega, mida demokraatliku riigi kodanik oma riigilt ootab heaoluühiskonda, mille tulemusena oleks Eestis hea elada kõikidel selle riigi kodanikel.
Lisaks teotööle oli talu kohustatud osa oma põldude viljasaagist ja talumajanduse toodetest mõisale loovutama. Koormiste üle peeti arvestust vakuraamatutes.3 Järk-järgult suurendasid mõisnikud teokoormist ning see pani talupoegi paremat elu tahtma. See ajendas talupoegi oma elupaikadest põgenema ning 17. sajandil sekkus suureulatuslikku talupoegade põgenemisse mõisnike survel ka riigivõim. Kinnitati nn maapolitseikorraldus, mis sõnastas ametlikult konkreetsed abinõud põgenike tagasisaamiseks. Ajastu lõpuks muutus talurahvast enamik sunnismaiseks ja talupoeg sõltus oluliselt mõisnikust. Kujunenud suhet võib nimetada ka pärisorjuseks. Kui võrrelda seda olukorraga Rootsis, kus talupoeg oli vaba, siis oleks kindlasti saanud pärisorjust vältida ka Eestis. Kuigi Rootsi kuningad tegid katseid muuta meretagustel riigimaadel
riiklikele kohtutele: Eestimaa Liivimaa Adrakohtunikud Kohalik politseivõim (kohalike mõisnike Sillakohtunikud hulgast) Maakohtud Talupoegade ja mitte aadlike süüasjad Meeskohtud (maakonnas) Ülemkohus Raskemad ja aadlike kuriteod Õuekohus (Tartus) (Tallinnas) 2. Rootsi riigivõim ja balti aadel Karl XI reformid (1680. aastatel) kuningavõimu tugevdamiseks ja aadli võimu nõrgestamiseks: a. Riigikassa paremaks täitmiseks reduktsioon mõisate taasriigistamine. b. Liivimaa aadliopositsiooni maasurumine: · Johann Reinhold Patkul anti koos kaaslastega kohtu alla ja mõisteti mässu õhustamises süüdi. c. Aadli omavalitsuse piiramine Maapäev allutati kindralkubernerile. d. Uus haldusjaotus maakonnapiirid viidi kokku rahvuspiiridega (Eesti-Läti piir). 3
Tallinna Nõmme Gümnaasium Thomas Hobbes Referaat Anete Palmik 12a klass Tallinn 2011 Sisukord Sissejuhatus...........................................................3 Elulugu.................................................................4 Looming...............................................................5 Looduslik seisund ja ühiskondlik seisund............7 Loomulik seadus .................................................8 Suverään ja riigialamad........................................9 Kokkuvõte..........................................................10 Kasuatud materjal..............................................11 Sissejuhatus Käesoleva referaadi eesmärgiks on tutvustada Inglismaalt pärit ajaloolast, filosoofi ja matemaatikut Tomas Hobbes'it. Ta oli üks peamisi absolu...
- nad moodustatakse riigi poolt õigusakti alusel ja kindlate ülesannete täitmiseks - nad saavad oma tegevuses raha riigieelarvest - nende töötajaskonna moodustavad palgalised riigiametnikud 5. Riik. (Mõiste, riigivõimu ainuomased tunnused(5)) RIIK võimu- ja valitsemisasutuste süsteem, mis kehtestab suveräänse jurisdiktsiooni kindlal territooriumil ning teostab võimu alaliste institutsioonide kaudu. RIIGI TUNNUSED: - riik on alati seotud võimu teostamisega. Riigivõim on ülimuslik ja sõltumatu. - riigi otsused vormistatakse kirjalike õigusnormidena ning need on kõigile siduvad - riik omab kontrolli kindla territooriumi üle - riigi institutsioonid on avalikud; nad vastutavad kollektiivselt otsuste tegemise ja elluviimise eest. RIIGIVÕIMULE AINUOMASEID TUNNUSED: 1) ainuõigus kehtestada seaduseid ja kontrollida nende täitmist 2) ainuõigus koguda makse ja otsustada nende tulu kasutamise üle
EUROAKADEEMIA Kelly Koort Rahvusvahelised suhted Riigi tekkimine Referaat Juhendaja: Tatjana Kalin Tallinn 2015 I Riigi ajalooline areng Lääne riigi ajalugu algab Vana-Kreekast. Platon ja Aristoteles kirjutasid polisest ehk linnriigist, kui inimkonna ideaalvormist, mis suutis rahuldada kogukonna religioossed, kultuurilised, poliitilised ja majanduslikud vajadused. Tänapäevasele riigile on lähedasem Vana-Rooma vabariik (res publica). Res publica oli õigussüsteem, mis määras kõigi Rooma kodanike õigused ja kogustused. 16. sajand, Niccolò Machiavelli ja Jean Bodin. Need autorid käsitlesid riiki kui korra ja stabiilsuse tagajat, mis leidis kehastuse valitseja isikus. Kui Macchiavelli jättis kõrvale valitseja moraalse külje ja keskendus tema tugevusele ning elujõule, siis Bodin leidis, et võimust iseenesest ei piisa, vaid valitsemine peab edasik...
Saksamaal, osariikidel USA-s) on mõningad iseseisva riigi tunnused ehk suur iseotsustamisõigus., konföderatsioon-see on riikide liit teatud ühiste eesmärkide (nt välis-, kaitse- või majanduspoliitika) saavutamiseks., 1.Riigi põhitunnused: Rahvastik, territoorium, AVALIK VÕIM=suveräänne riigivõim)nii sisemine kui välimine iseseisvus) Riigi funktsioonid: Riigivõim (riigi funktsioonid) on jaotatud kolmeks: seadusandlikuks, täidesaatvaks ning kohtuvõimuks. Nende kolme võimu teostamine on antud kolme üksteisest sõltumatu organi kätte. Riigiorganid: Riik teostab oma võimu läbi riigiorganite. Riigiorganid on riigi organisatsioonilise struktuuri koostisosad, isikud või ametiasutused, kes täidavad kindlaksmääratud ülesandeid ja moodustavad riigivõimu toimemehhanismi. Modernset riiki iseloomustab riigiorganite paljusus
haldusüksustel (nt liidumaadel Saksamaal, osariikidel USA-s) on mõningad iseseisva riigi tunnused ehk suur iseotsustamisõigus., konföderatsioon-see on riikide liit teatud ühiste eesmärkide (nt välis-, kaitse- või majanduspoliitika) saavutamiseks., 1.Riigi põhitunnused: Rahvastik, territoorium, AVALIK VÕIM=suveräänne riigivõim)nii sisemine kui välimine iseseisvus) Riigi funktsioonid: Riigivõim (riigi funktsioonid) on jaotatud kolmeks: seadusandlikuks, täidesaatvaks ning kohtuvõimuks. Nende kolme võimu teostamine on antud kolme üksteisest sõltumatu organi kätte. Riigiorganid: Riik teostab oma võimu läbi riigiorganite. Riigiorganid on riigi organisatsioonilise struktuuri koostisosad, isikud või ametiasutused, kes täidavad kindlaksmääratud ülesandeid ja moodustavad riigivõimu toimemehhanismi. Modernset riiki iseloomustab riigiorganite paljusus
Seaduste loomisel töötavad Riigikogu ja valitsus koos. Suure osa seaduseelnõudest algatab valitsus, osaledes seega ka nende menetlemisel. Riigikogu liikmete, fraktsioonide ja komisjonide algatatud seaduseelnõude kohta tuleb küsida valitsuse seisukohta. Riigikogus juhib seaduseelnõu menetlemist juhtivkomisjon ehk üks üheteistkümnest alatisest komisjonist. 2. Vabariigi Valitsus PS § 86 sätestab, et täidesaatev riigivõim kuulub Vabariigi Valitsusele ja Vabariigi Valitsuse ülesanded on järgmised: 1) viib ellu riigi sise- ja välispoliitikat; 2) suunab ja koordineerib valitsusasutuste tegevust; 3) korraldab seaduste, Riigikogu otsuste ja Vabariigi Presidendi aktide täitmist; 4) esitab Riigikogule seaduseelnõusid ning ratifitseerimiseks ja denonsseerimiseks välislepinguid; 5) koostab riigieelarve eelnõu ja esitab selle Riigikogule, korraldab riigieelarve täitmist ning esitab Riigikogule
Suurtükiväe struktuur ei olnud veel välja kujunenud ja see oli täielikult eraettevõtjatest inseneride käes. Suurtükke valmistasid üksikud meistrid, kes töötasid omaette, ja seetõttu oli ka iga suurtükk ainulaadne. Alaline armee Ajutine palgaarmee ei olnud tugevnevale riigivõimule absolutismile kindlaks toeks välispoliitiliste eesmärkide realiseerimisel. Valitsejad vajasid ka ustavat püsiorganisatsiooni siseriikliku korra tagamiseks. Lõpuks loobuski riigivõim eraettevõtjate vahendusest ning asus ise sõjaväge korraldama. Viimane muutus alaliseks institutsiooniks, miks eksisteeris nii sõja- kui ka rahuajal, ja selle lahingukorda viimiseks ei vajatud enam pikka aega. Alalise armee peamiseks komplekteerimisviisiks jäi endiselt vabatahtlike värbamine, hiljem lisandus sellele sundvärbamine. Kuid värbamist korraldas nüüdsest juba riik mitte enam eraettevõtja. Lisaks värbamisele rakendati sõjaväekohustust.
Elati barakkides. Kõigile perekonnaliikmetele tööd ei jätkunud. Linnarahvas erinevalt maarahvast elas ühe põlvkonna kaupa, puudus vanemate toetus. Tööstuspöördega kaasnes linnastumine (urbaniseerumine). Lagunema hakkasid senine traditsiooniline külaelu ja põlvest põlve edasi kandunud elulaad. Mida enam ühiskond linnastus, seda kiiremini vähenesid piirkondlikud ja rahvuslikud eripärad. Arenevat vabrikutööstust iseloomustas töösturite suur kasumijanu. Riigivõim ja omavalitsused ei sekkunud tööandja ja töövõtja suhetesse. Töölised hakkasid koonduma ametiühingutesse ning oldi valmis jõuga tänavale minema. Riigil tuli anarhia ärahoidmiseks hakata sekkuma sotsiaalellu. Hakati asutama kindlustuskassasid, tekkisid igasugused ühistud, jõuti töölisparteide asutamiseni, asuti piirama tööpäeva ja -nädala pikkust, naiste ja laste tööd, ületunnitööd, reguleerima puhkuse saamist. Ametisse seati
Haridus ja kirjaoskus Rootsi ajal 1625.a. oli Rootsi alistanud kogu MandriEesti. Eesti ala jagunes kaheks osaks: PõhjaEesti moodustas Eestimaa kubermangu, LõunaEesti ja PõhjaLäti kandsid Liivimaa kubermangu nime. Kuninga kõrgemaks esindajaks sai kindralkuberner, kellele allusid sõjavägi, kohalik seadusandlus, kiriku ja koolielu. Liivimaa haridusolude korraldamisel etendas suurt rolli kubermangu esimene kindralkuberner Johan Skytte, kes oli olnud Rootsi kuninga Gustav II Adolf kasvataja ja hiljem Uppsala ülikooli kantsler. Tema eestvõttel loodi 1630. a. Tartus Akadeemiline gümnaasium, mis muudeti 15. oktoobril 1632. a. Tartu Ülikooliks. Ülikooli hakati kuninga järgi nimetama Academia Gustavianaks. Talurahva lugemaõpetamisega hakkas riigikirik tegelema 17. sajandi teisel kolmandikul. Kirikute juures pidi ...
Aasias). Praegu on korilasi umbes 10 miljonit. Korilased ei ela väga kaua, nende eluiga on lühike umbes 25-30 aastat. Korilus maailmamajanduses ei osale. Neid on küll proovitud panna oma kasuks tööle ning on sunnitud oma tooteid müüma, kuid seal on korilus ültse välja surnud (Põhja Ameerika, Siberi). Agraarühiskond: Inimsed elavad valdavalt maal.Rikkuse aluseks olid suured maavaldused.Tähtsaid otsuseid langetasid rikkamad ehk aadlikud.Valdav riigivõim oli manarhia ja valimisi polnud vereliini pidi kandus valitsemisõigus edasi.Enamus inimestest olid põlluharijad ja rikkaid oli vähe. Kuna jahil käies alati ei tapetud loomi, vaid toodi koju ja hoiti neid elusana, siis avastati nende kasulik toime(piim, sõnnik, lihtsam looma tappa).See tõi kaasa esmase põllumajanduse.Tekkisid esimesed koduloomad.Hakati tegelema maaharimisega ning saaduste kasutamisega.Alepõllumajanduse levik (varaagraarühiksonnas peamiselt aga ka hiljem)
Anteenas valitses demokraatia, mis meenutab üsna tänapäeva demokraatliku riiki. Algselt oli alguses korraldatud tavaline aristrokraatlik riik, kus võim kuulus aristrokraatide hulgast pärinevate riigiametnike ja nõukogude inimestele. Kuid rahvakoosolekul polnud võimu.riigi korda hakkas muutma Solon, kesavas lihtkodanikele senisest suuremad õigused. Perkles, aga saavutas Ateenas täieliku demokraatia.ateenas hakkas valitsema otsenedemokraatia. Kogu riigivõim kuulus rahvale, neid korraldati regulaarselt iga kümne päeva tagant . rahvakoosolekutest võisid osavõtta kõik kodanikud. Koosolekute vahepeal korraldasid riigi elu 500- liikmeline nõukogu ja riigiametnikud. tänu demokraatia võimule tulekule jagunesid inimesed kaheks kodanikeks ja mitte kodanikeks. kodanikeks peeti vabu põliselanikes mehi. Neil oli õigus osaleda rahvakoosolekutel ja saada sõjaväeline raskevarsustus, et vajadusel riiki kaitsta.olid üldjuhul
Ajalugu §3-8 1. Nimeta demokraatlike riikide tunnuseid. Too konkreetseid näiteid Suurbritanniast, Prantsusmaast ja Ameerika Ühendriikidest. Kehtib võimude lahususe põhimõte, rahva iseseisvus, mitme partei süsteem, riigivõim kuulub rahvale, mitu ideoloogiat, vaba ajakirjandus, puudub juhikultus, võim on rahvale lähedal, valitsemine toimub rahva poolt valitud saadikute kaudu, eksisteerib trüki- ja sõnavabadus. 2. Miks säilis osades riikides demokraatia, teistes aga mitte? Sõjast väsinud inimesed lootsid, et demokraatlikud valitsused suudavad kiiresti ületada sõjajärgsed majandusraskused ja poliitilise segaduse ning tagavad rahvale heaolu. Kuna aga
Valge mere kaudu, vähemal määral ka Narva ja Pihkva kaudu. Viimasest kaubateest jäid Eesti linnad kõrvale. 17. sajand tähendas Narvale majanduslikku õitsengut ja oma positsioone säilitas ka Tallinn, kuid varem väga oluline kaubnduslinn Tartu kaotas oma hiilguse ja Tallinna ja narva varju jäid ka Pärnu, Haapsalu ja Kuressaare. Varem olid linnad majanduse korraldamisel üsna iseseisvad, kuid nüüd hakkas riigivõim sekkuma. Vaid Tallinn säilistas oma traditsioonilise iseseisvuse. Kaubandus elavnes ka Läänemerel, sest Rootsi laevade kõrvale kerkisid ka Hollandi ja Inglise omad. See tõi kaasa suurema vajaduse mitmete toiduainete, samuti laevaehitusmaterjalide järele. Välismaale veetavate kaupade hulgas oli kõige populaarsem teravili. Lisaks sellele eksporditi veel lina ja kanepit. Sisseveos oli tähtsaim sool, alkohol ja vürtsid. Linnades oli tähtsal kohal ka oma alale spetsialiseerunud poodnikud
koloniseerimine. 19.sajandil Aasia ja Aafrika kolooniate rajamine. Suurimad koloniaalimpeeriumid olid Suurbritanni ja Prantsusmaa, Saksamaa*. Imperialism – suurriiklik mõtteviis, mille kohaselt rahvas on uhke ja väärikas kui suur ja võimas on riik. Riigi suurust ja võimsust mh ka vallutatud kolooniate hulk. Kolooniate üle omatakse poliitilist ja majanduslikku võimu. Sooviti saavutada maailmas võimalikult suurt mõjujõudu. 6. Uusaegne riik. a. Varauusaegne riik: seisuslik ühiskond. Riigivõim sõltus kirikust ja aadlikust. Riigivõimu teostas kuningas, keda nõustasid aadlikud. Uusaegne riik: Riigikodanike poliitiline kogukond. Kasvas rahva tahe riigi valitsemises. Võimuaparaadis (bürokraatia) töötasid ülikooliharidusega ametnikud. b. Rahvusriik – poliitiline süsteem, milles riiklikud huvid rajanevad rahva ühistel huvidel. Hakkas kujunema 18.sajandil. Kõirgeima võimu kandja on rahvas. Riik kuulub rahvusele. Rahvusriik peab pühaks oma territooriumi. 5
Kordamiseks Eesti 1920-1939 1. Tartu rahulepingu dateering, sisu ja tähtsus 2.veebruar 1920. Sisu: Venemaa loobus igaveseks kõikidest õigustest Eestile; Venemaa tunnustas esimesena Eesti Vabariiki; Eesti sai Venemaalt mõned vallad (riigipiirid); Eesti sai 15 milonit kuldrubla; Vabanes võlgadest Venemaa ees; Vabadussõja lõpetamine; Eestlased said õiguse kodumaale tagasi pöörduda; Majandusleping; Venemaa pidi tagastama kultuurivarad. Jaan Poska tegeles läbirääkimistega Eesti poolel, Adolf Joffe Vene poolel 2. I, II ja III põhiseadus I põhiseadus (võeti vastu 1920) – vastu võttis Asutav Kogu, selle järgi Eesti demokraatlik parlamentaarne vabariik („riigivõim rahva käes“), seadusandlik võim: Riigikogu (100 liiget, kolm aastat), kehtestati demokraatlikud kodanikuõigused ja –vabadused, täitevvõim:Valitsus (eesotsas peaminister, parlamendist sõltuv), kohtud...
Äriühingud võivad teenida suurt kasu suurt kapitali ja teadmisi nõudvates ning riskantsetes ärivaldkondades. Riik osaleb piiratud ulatuses äriühingu tegemistes ja aitab äriühingut finantseerida, aidates äriühingul edukas olla. Äriühing on ühendatud eksporditoodangu tootmisega. See on vajalik, et riik saaks sisse osta kaupu, mida ta ise ei saa, ei oska või ei suuda toota. Ühistud stabiliseerivad riigi majandusarengut ja tagavad jätkusuutlikkust, kuid üldiselt riigivõim ühistute tegemistessse ei sekku. Ühistu eesmärgiks on säästu saavutamine (surub tarnija hinna alla) Äriühingutel lasub põhiraskus eksporditoodangu tootmisel. See on vajalik, et oma rahaga eraldatud riik saaks sisse osta kaupu, mida ta ise ei saa, ei oska või ei suuda toota. Paremal juhul suureneb seeläbi ka ülemaailmses tööjaotuses osalevate ühiskondade üldine rikkuse tase. Ühistute põhiliseks tegevusvaldkonnaks on kaubad ja
(tähendus, tekke põhjused ja seisukohad majanduses, poliitikas sealhulgas kodanikuõigused) 1. Mõisted: Ratsionalism mis rõhutas mõistuse ja kriitilise mõtlemise tähtsust. Empirism mis vaatles kõigi teadmiste allikana kogemust: vaatlust, mõõtmist ja eksperimenti. Võimude lahusus riigivõimu teostamise põhimõte, mille kohaselt riigivõim tuleb selle õiglase rakendamise huvides jaotada üksteisest sõltumatute võimuorganite vahel. Revolutsioon seisundi või olukorra kiire ja murranguline muutumine. Bastiivallutamine andis alguse revolutsioonile. Konstitutsiooniline monarhia riigivalitsemisvorm, mille puhul monarhi võimu ulatus on määratud konstitutsiooni ehk põhiseadusega.
umbkeelsete venelastega. Mittevenelaste jaoks muudeti ametiasutustesse tööle pääsemine väga raskeks ning paljud haritud eestlased olid sunnitud siirduma tööd otsima Venemaale: 20. sajandi alguseks oli Venemaa linnades kujunenud mitmeid eesti kolooniaid, neist suurim asus pealinnas Peterburis. Keskvalitsuse tsensuurisurve ja järelevalve nii saksa kui eesti rahvuslike organisatsioonide üle tugevnes, osa seltse ja ajalehti suleti. Asutada lubas riigivõim peale uusi töömeetodeid ja maaharimistehnikat propageerivate põllumeeste seltside vaid karskus-, haridus- ja tuletõrjeseltse. Vaatamata ligi kaks sajandit kestnud Vene ülemvõimule oli 19.sajandi lõpus domineeriv usutunnistus Eesti- ja Liivimaal endiselt luterlus, tänapäeva Eesti alal oli õigeusklikke vähem kui 15%, eestlaste hulgas vaid 12,7%. Keisrivõimule äärmiselt lojaalse õigeusu riigikiriku mõju laiendamises nägid venestamise
Ta uuris ilmastikku ja taevakehade liikumist. Seejuures uskus ta, nagu mitmedki teised filosoofid, et Maa on kerakujuline ja et Päike, planeedid ning tähed tiirlevad ümber maakera. Aristoteles kirjutas ka teatrist, kirjandusest ja riigivalitsemisest. Parim riigikord oli tema meelest midagi aristokraatia ja demokraatia vahepealset. Ta pooldas sellist riigivormi, mis ei luba kasutada omakasupüüdlikul eesmärgil, vaid milles riigivõim teenib kogu ühiskonda. Sellisteks pidas ta monarhiat, aristokraatiat ja demokraatiat. Riiki peaksid juhtima rikkad ja keskmiselt jõukad mehed. Päris vaesed polnud Aristotelese arvates korralikuks riigivalitsemiseks aga võimelised ja nad tuli tema meelest kodanikuõigusest ilma jätta Aristotelese filosoofilised vaated erinesid Platoni omadest. Ta arvustas Platoni ideedeõpetust, eitades et ideed saavad olemas olla meeleliselt tajutavaist asjust eraldi ja sõltumatult.
Kõige väärtuslikumad on valitsejad, sõjamehed natukene vähem väärtuslikud ja käsitöölised kõige madalamad. Samas on need kolm seisust kõik vajalikud riigi kui terviku jaoks ning oluline on teha õnnelikuks mitte üks teatud seisus, vaid kogu riik tervikuna. Platon on selle ideaalse riigi idee kohta öelnud: "Kuni riikides ei hakka valitsema filosoofid või praegused nn valitsejad ja võimumehed ei hakka õilsalt ja korralikult filosofeerima ning riigivõim ja filosoofia ei ühine ning kuni kohustuslikus korras ei kõrvaldata neid inimesi aga neid on palju kes praegu püüdlevad eraldi kas võimu või filosoofia poole, seni riigid ei vabane pahedest ning inimkonna jaoks ei saa võimalikuks ega näe päikesevalgust see riigikord, mida me just kirjeldasime." Mina arvan, et kui näiteks Eestis oleks selline riigikord, siis tegelikult poleks see nii ideaalne ühti. Meil oleks riik, kus kõik idee järgi peaksid ennast hästi tundma, aga
1 · riigivõimu otsused on kohustuslikud kõigile, kes on riigi territooriumil k.a. välismaalased(erand: diplomaatiline puutumatus nt. saadikud) · üks keskpunkt ja selge võimuasutuste hierarhia (Eestis nt. Parlament, vähemalt teoreetiliselt demokraatlikus ühiskonnas) · korraldab riigi igapäevast elu · esindab riiki rahvusvahelises suhtlemises Riigivõim teostab ennast asutuste ja institutsioonide kaudu: · korrakaitse jõud · sõjavägi · valitsus · parlament · kohus · president jm. Võimude lahususe printsiip ehk kõik need institutsioonid kontrollivad üksteist vastastikku ja nende omavahelised suhted on määratud väga täpselt kirjalike õigusnormidega. Õiguskantleri ülesanne on jälgida põhiseaduslikkust. Riigiametnikud
Siiski ei olnud naised avalikust elust kõrvale tõrjutud, nad osalesid pidusöökidel jms. Lapsi kasvatati ja õpetati kodus isa käe all, rikkamates peredes olid koduõpetajad. 14. Kuigi kristlased moodustasid Rooma keisririigi rahvastikus väga väikese osa, oli see siiski piisavalt suur, et tekitada rahvas pahameelt, kuna kristlaste jaoks eksisteeris vaid üks ja ainus Jumal, teisi jumalaid ei olnud, see oli aga Rooma rahvale üsna vastuvõetamatu. Ka riigivõim umbusaldas kristlasi ning vahel lausa ähvardati surmaotsustega kristlasi usku pöörama. Sellest hoolimata aga levis kristlus kiiresti ja võitis uusi pooldajaid. 15. Igapäevaseks riietusesemeks oli tuunika, mis meenutas kreeklaste kitooni. Pidulikuks pealisrõivaks oli tooga, mis mähiti ümber keha nii, et parem käsi jäi vabaks. Pükse ei kantud, jalanõudena olid kasutusel sandaalid. Enamasti söödi jahust valmistatud putru
16. Mis muutus linnade õiguslikus seisundis varauusajal? Mis oli muutuste põhjuseks? · Linnaõigused said Kuressaare, Valga, Paldiski ja Võru Magnuse residents; Poola tugipunkt; jäävaba sadam; maakonnakeskus · Linnaõiguse kaotasid Vana-Pärnu, Viljandi, Paide, Rakvere, Valga kuna olid sõdades purustatud · 1783 taastati kõigi maakonnakeskuste linnaõigused, kokku 12 linna · Linnade omavalitsus jäi püsima, kuigi riigivõim õigusi kärpis; kodanikuõigused ainult sakslastest ülemkihil 17. Miks oli luteri kirik huvitatud rahvahariduse korraldamisest? · Luteri usu põhiseisukoht oli, et inimene saab õndsaks tänu usule · Usu allikas Piibel pidi olema rahvakeelne · Talupojad pidid oskama emakeeles Piiblit lugeda · Lugema õpetamiseks tuli rajada talurahvakoolid 18. Millised probleemid ilmnesid seoses eestikeelse kirjasõna väljaandmisega? Kuidas neid probleeme lahendada püüti?
õppeedukus. Aasta-aastalt süvenes armastus heade raamatute vastu, mis innustas noort õpilast sedavõrd, et ta hakkas vargsi salme kirjutama. 4.Edasi asus Johannes Vares-Barbarus õppima Pärnu gümnaasiumisse. Need olid noormehe jaoks otsingute ja eneseavastamise aastad. Üldse tähistas 20.sajandi algus rahvahulkade aktiivsuse tõusu. Ka Johannes Vares ja tema gümnaasiumikaaslased tahtsid pöördelistest sündmustest osa võtta, kui olid liiga noored. Riigivõim püüdis tol ajal õppivat noorsugu poliitikast ja päevasündmustest eemal hoida. Tänu sellele tegutsesid eesti koolides illegaalsed õpilasringid, mis avardasid õpilaste silmaringi.Tutvuti paljude ebasoovitavate või koguni keelatud teostega, vaieldi mitmesuguste küsimusteüle nii kirjandusest, poliitikast kui filosoofiast. Niisuguste ringside tööst võttis osa ka Barbarus ja see mõjus soodsalt tulevase luuletaja kujunemisele. Barbarus tõi endale kaela palju pahandusi
Kursuse Ühiskonnaõpetus II kordamine 1) Riigi tunnused on territoorium , ……rahvas……………………. ja …iseseisev riigivõim(riigiorganid) 2) Seadusandlikku võimu esindab ……parlament. 3) Valitsus esindab täidesaatvat võimu. 4) Parlament annab välja ………seadusi……………………….. . 5) Seaduste arutamist nimetatakse …seaduseelnõu lugemiseks…………. . 6) Eesti on parlamentaarne.. vabariik, sest presidendi võim on …väiksem… kui Riigikogul. 7) Vabariigi puhul on võim rahval (rahvas valib riigikogu) , monarhia puhul on võim …… monarhil(kuningal nt.)(absol.monarhia puhul)……………………. 8) Euroopas on monarhiad praegu …Rootsi…, Norra…., …Taani… ja …Holland(konstituts.monarhiad) 9) Eesti Vabariik sündis …24.02.1918………………………………….(kuupäev, kuu, aasta). 10) Eesti Vabariik taasiseseisvus ………20.08.1991………… (kuupäev, kuu, aasta). 11) Eesti praegune põhiseadus pärineb aastast …1992……………………… . 12) Eestis on praegu sellised parteid nagu Keskerakond…....
Mis küsimused need on? Mida ja kui palju toota? Kuidas toota? Kellele toota? 3.Kas Eestist võiks saada regionaalne majanduskeskus? Põhjendage oma arvamust. London on üks maailma suurimaid majanduskeskusi. Paraku on Eesti üsna väike riik, ekspordinäitajad pole kuigi suured, samuti pole Eesti üks rahvusvaheline juht rahastamises ja suurim finantskeskus Euroopas. Seepärast arvan, et Eestist vaevalt saab regionaalne majanduskeskus. 4.Kuidas sekkub riigivõim majandusellu turumajandusega riikides? Laissez-faire’i ja vaba turu käsitluse puhul on hindadesse, teenuste ja toodete pakkumisse riigi sekkumine vähene või puudub üldse. Heaolu, sekkuva või segamajandusel põhineval kapitalismis mängivad turud domineerivat rolli, kuid on mõningal määral valitsuse poolt reguleeritud, eesmärgiga korrigeerida turutõrkeid või soodustada sotsiaalset heaolu. 5.Mille poolest erineb sotsiaalne turumajandus klassikalisest turumajandusest
sajandi algul. 1) ERM 2) Haridusseltsid, nt tekkis MHG 3) Majandusühistute tekkimine 4) “Estonia”, “Vanemuine”, “Endla” teatrihoone 5) Laulu- mänguseltside arenemine teatriseltsideks 8. Miks baltisakslased I maailmasõja algul ebasoodingusse langesid? Too näiteid. Kohalikud saksalased olid reeturid,sest sõditi sakslastega. Sakslasi vallandati ametikohtadelt, osa küüditati Venemaale, osadelt võeti maad ära. Vene riigivõim oli saksavastane 9. Kui palju eestlasi võeti Vene sõjaväkke? Mis kasu sellest tõusis hiljem? Umbes 100 000. Vabadussõda, Eesti vabariigi väljakuulutamine. Järgnevatel võitlustel (vabadussõda), olid olemas kogenud, haritud sõjaväelased/ohvitserid. 10.Kirjelda igapäevaelu I maailmasõja ajal. Majanduskriis. Vaesus, enamik kaupu läks talongide peale, paljud kaubad asendati ligilähedaste toodetega (nt kohv asendus viljakohviga) Oskustöölised asendati talupoegadega
Vabariigi Valitsus Põhiseaduse VI. peatükk Vabariigi Valitsuse funktsioonid • Täidesaatev riigivõim kuulub Vabariigi Valitsusele ( PS § 86) • Poliitilise juhtimise funktsioon (PS § 87 p 1, 4,5) - viib ellu riigi sise- ja välispoliitikat; - esitab Riigikogule seaduseelnõusid ning ratifitseerimiseks ja denonsseerimiseks välislepinguid; - koostab riigieelarve eelnõu ja esitab selle Riigikogule, korraldab riigieelarve täitmist ning esitab Riigikogule riigieelarve täitmise aruande • Haldusfunktsioon (PS § 87 p 2,3,6,7,8) - suunab ja koordineerib valitsusasutuste tegevust;
venelastega. Mittevenelaste jaoks muudeti ametiasutustesse tööle pääsemine väga raskeks ning paljud haritud eestlased olid sunnitud siirduma tööd otsima Venemaale: 20. sajandi alguseks oli Venemaa linnades kujunenud mitmeid eesti kolooniaid, neist suurim asus pealinnas Peterburis. Keskvalitsuse tsensuurisurve ja järelevalve nii saksa kui eesti rahvuslike organisatsioonide üle tugevnes, osa seltse ja ajalehti suleti. Asutada lubas riigivõim peale uusi töömeetodeid ja maaharimistehnikat propageerivate põllumeeste seltside vaid karskus-, haridus- ja tuletõrjeseltse. Vaatamata ligi kaks sajandit kestnud Vene ülemvõimule oli 19.sajandi lõpus domineeriv usutunnistus Eesti- ja Liivimaal endiselt luterlus, tänapäeva Eesti alal oli õigeusklikke vähem kui 15%, eestlaste hulgas vaid 12,7%. Keisrivõimule äärmiselt lojaalse õigeusu riigikiriku mõju laiendamises nägid venestamise ideoloogid üht
Hurda ja J.V.Jannseniga. Vaimse heaolu asemel rõhutas Jakobson materiaalset ebaõiglust ja peale lõpuks oma ajalehe "Sakala" väljaandmist leidis ta rahva hulgas suure poolehoiu. Esimesena esitas ta tsüklilise ajaloo kullu kohta kõne, kus tõi välja valguse, pimeduse ja koidu aja. Kui Hurt ja Jannsen olid usklikud ja lootsid eesti õnne saavutamisel baltisakslaste võimule, siis pani Jakobson suuri lootusi Vene valitsuse toetusele, uskudes, et riigivõim tühistab baltisakslaste privieegid ja taastab eestlaste õigused. Seega tekkis Eesti rahvuslikku liikumisse lõhe, kus leebemat osapoolt esindasid J. V. Jannsen ja J. Hurt, ulatuslike ümberkorraldusi pooldasid aga peale C.R.Jakobsoni veel J. Köler ja M.Veske. 1880 aastail rahvuslik liikumine nõrgenes, enamjaolt sellepärast, et süvenesid rikaste ja vaeste talupoegade vastuolud. 1882. aasta märtsis Vändras suri Carl Robert Jakobson
Põhjused, miks tekkis: → kristlust asendas rahvsriigi idee → riikides sooviti stabiilsust, sooviti, et üks inimene juhiks riiki → rahvuskeelte tähtsus tõus, rahvusliku erpära teadvustamine → pärast reformatsioone lisandusid ka usulised vastuolud Absolutismi teoreetiliseks põhjendajaks on Jean Bodin. Uskus, et vaid piiramatu kuningavõim saab tagada elanike turvalisuse ja heaolu Tunnused: → riigivõim on jagamatu ja valitseja on riigivõimu ainuõiguslik teostaja → valitseja on võimu saanud jumalalt ja jumala asemikuna pole kohust aru andma ei kiriku ega rahva ees → pürgimine ühtsuse poole → üleminek linnamajanduselt riigi juhitud rahvamajandusele → alaliste armeede loomine (sõjaväekohustus) → ametnikkonna kujunemine (armee kasv ; kindlustustööd ; valitsemissüsteemide
Karjamaad ja mets olid taludes ühiskasutuses. Saaremaal olid 18. sajandi lõpuks talumajadel juba aknad ja laudpõrandad, valguse saamiseks kasutati küünlaid ja lampe. Liivimaal oli teonädala pikkuseks viis päeva, Eestimaal kuus, kusjuures rannatalupoegade koormised olid tavaliselt väiksemad. Talurahvas: Talupojad lootsid endisis aegu meenutades saada toetust Peterburist. Kõige kurioossem juhtum leidis aset Virumaal Vohnja Jaaniga, keda mõisnik taga kiusanud. Enam kui riigivõim, kaitses talupoegi mõisniku majanduslik huvi. Paljud talupojad põgenesid Petseri kloostri maadele, kuhu tekkisid omaette külad. Talupoegade pagemise takistamine oli rüütelkondade mure. 1756. aastal esitati kava talupoegade Soome pagemise vastu. Aja möödudes muutusid seadused selles osas üha rangemaks. Riigivõim saavutas suuremat edu talurahva olukorra parandamisel Saaremaal ulatusliku revisjoniga, mille käigus hinnati talupoegade koormised ümber ning vähendati teokoormiste mahtu.
● Hea ja seega eetiline on selline käitumine, mida inimene ise enese jaoks heaks peab. Riik kujutab endast inimeste loomulike võimude summat. Loomuõigus kui võim kehtib riigis edasi, muutuvad vaid võimu vahekorrad. Moraal või mõni muu väärtuste süsteem ei saa riiki millekski kohustada. Kodanike kuulekus saab toetuda üksnes hirmule, austusele ja isamaa-armastusele. Riik saab toetuda inimeste äratundmisele, et riigivõim eksisteerib tema kodanike hüvanguks. Seetõttu on mõistuse juhatusel toimiv inimese parem kodanik, kui oma tungidest lähtuv inimene. Riigivõimule ja kehtestatud positiivsele õigusele tuginemine on ratsionaalne otsustus. John Lock (1632 - 1704) Algolukorras tähistab loomuõigus sisuliselt piiramatuid subjektiivseid õigusi Mõistusseadus ütleb, et nad saavad oma algseid õigusi nautida üksnes rahuolukorras.
1)Mis peab riigil olema, et olla riik? 1.Territoorium (meri-, maa- ja õhuruum) 2.Kodanikkond 3. Kehtiv riigivõim (suvenäärsus, eneseorganisatsioon, riigivõimu ühtsus) 4.Võime astuda teiste riikidega suhetesse. Riik on avalikuõiguslik organisatsioon, mis tegeleb ühiskonna õiguslike probleemidega. Riik on rahvusvahelistes suhetes sõltumatu teistest riikidest. Riigid on oma suvenäärsuselt võrdsed. 2) Proportsionaalne valimissüsteem Selle puhul kasutatakse mitmemandaadilisi valimisringkondi. Esindusorgani kohad jaotatakse
kultuuriliselt mahajäänud, hoopis tihenesid kultuurisidemed Saksamaaga. Paljud Saksamaalt pärit haritlased leidsid Baltikumis tööd. · Luteri kirik Vaimuelu jäi peale Põhjasõda luteri kiriku hooleks, paljud kogudused olid esialgu ilma õpetajateta - küüditatud, põgenenud. Koos Tartu Ülikooli sulgemisega lõppes ka teoloogilise hariduse andmine Eesti pinnal, kirikuhooned olid rüüstatud või sõjas hävinud. Vene riigivõim tunnistas luteri kiriku valitsevat kohta, usuvoolude suhtes oldi Rootsi riigist tolerantsemad. Liivimaal juhtis kirikuelu nagu Rootsi ajalgi kindralsuperintendent, Eestimaal aga üks maanõunikest Pietism levis Baltikumi Saksamaalt. Pietiste ei rahuldanud luteri kiriku süvenev konservatiivsus, nad taotlesid elu kõlbelisemaks muutmist ja usu sügavamat tunnetamist. 1720-30ndatel sai pietism juhtivaks usuvooluks siinse pastorkonna seas, oma toimekusega olid pietistid abiks sõjast üle saamisel
Vene aeg Balti erikord- Eesti ja Liivimaa kubermangu erilised õigused Vene riigi koosseisus pärast Põhjasõda.- 1918.aastani/Balti-Saksa aadli omavalitsussüsteem Eesti alal. | Iseloomustus: *aadlimatrikklid *linnad ja omavalitus *rüütelkonnad(3 tk) *luterlus *maapäev *tollipiir jäi kehtima *igapäevast elu juhtisid maanõunikud *Saksa keel säilis *Seadused & maksukorraldus jäid samaks | Head küljed: Eesti jäi Lääne-Euroopa kultuuriruumi | Halvad küljed eestlastele: Balti aadli ülemvõim säilis & kadus lootus pärisorjusest vabaneda Roseni deklaratsioon(1739-kinnitus pärisorjusele) Liivimaa maanõuniku Roseni vastus Vene tsaarivalitsusele talupoegade olukorrast 18.saj alguse Eesti-ja Liivimaal. Katariina II asehalduskord *pearahamaks meeshingedele(70 kopikat)->hingeloendused *nekrutikohustus *luuakse Võru-ja Viljandi maakonnad, ajutiselt Paldiski mk; linnad: Kuressaare, Võru, Paldiski. *reformiti kohtusüsteem Eesti linnad *Saksa keel, Saksa m...
· Kultuur: mitmekesisuse väärtustamine. · Ressursid: lõhede vähendamine regioonide sotsiaalsete klasside vahel 2 Ühiskonna sidusus lõpus on paragrahv 2.7 ka avalik sektor ehk esimene sektor üks ühiskonna kolmest sektorist: võimu- ja valitsemisasutused ning ametkonnad; avaliku sektori põhiülesanne on rahvusliku julgeoleku ning sotsiaalse heaolu kindlustamine RIIGI TUNNUSED NB! · Riik on alati seotud võimu teostamisega. Riigivõim on ülimuslik ja sõltumatu · Riigi otsused vormistatakse kirjalike õigusnormidena ning need on kõigile siduvad. · Riik omab kontrolli kindla territooriumi üle. · Riigi institutsioonid on avalikud; nad vastutavad kollektiivselt otsuste tegemise ja elluviimise eest. Kohus seaduslikkuse järelevalve institutsioon igale riigiasutusele iseloomulikud tunnused. · Neil on kindel sisemine struktuur ja hierarhia
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
