Formaalne suv. riik ei saa kasutada oma suv. Teiste riikide Võimuteatajaks sai rahvas, kes annab territooriumile võimu mõju tõttu · Riigitunnused: 1. avalik võim Piiratud suv. sõja kaotanud riigil või vabatahtlikult 2. territoorium 3. rahvas (asustab vastavat territooriat ja avaldab võimu) · Rahvas on ise suveräänsuse kandja Riigivõim suveräänne võim; Rahvas on ka võimu objekt Riigi territoorium ruumiline ala, mille piirides teostatakse · Kodakonsus indiviidi üigus, poliitiline seos riigiga riigi võimu Omandatakse sünniga või saadakse naturalisatsiooni korraga
viljaaidaks. Seepärast tegelesid mõisnikud ja talupojad kõige rohkem teravilja kasvatamisega. Linnade ellu tõi 16.sajandi lõpp ja 17.sajand olulisi muutusi. Linnad, kus ei olnud sadamat ei omanud võimalust kaubanduses osaleda. Uued olud andsid aktiivse majandustegevuse võimalusi üksnes sadamalinnadele, mis oli sisemaa linnadele väga ebasoodne. Keskajaga võrreldes kaotasid enamus linnadest oma majanduse korraldamise iseseisvuse. Rootsi riigivõim hakkas linnadele üha rohkem ettekirjutisi tegema. Vaid Tallinn säilitas oma traditsioonilise iseseisvuse. Ka Tartus ja Pärnus säilitasid raed põhimõtteliselt oma õigused kui teatud majanduslike hädade poolest allutati nad kindralkuberneri järelvalvele. Ülejäänud linnad olid läänistatud mõnele aadliperekonnale ja muutusid harilikult sõltuvaks viimasest. Õiguste piiramine üldiselt mistahes kontekstis pole kellelegi meelt mööda
Luteri kirik Põhjasõja-järgsetek aastatel. Luteri kirik jäi siinse vaimuelu kandjaks ka pärast Põhjasõda. Paljud kogudused olid jäänud ilma õpetajateta. Kirikuhooned olid rüüstatud või sõjas hävinud. Vene riigivõim tunnustas luteri kirikut siinse valitseva kirikuna. Peale Põhjasõda levis kirikuõpetajate hulgas petism. Selle usuvoolu esindajad olid vastu luteri kiriku süvenevale konservatismile ning püüdsid usuelu elavdada religiooni senisest sügavama sisemise tunnetamise suunas. Nad aitasid kirikul kiiremini üle saada Põhjasõja-järgsest madalseisust. Tänu nendele lähendus luteri usk usuga. Kiriku osa vaimuelu edendajana jäi varauusaja lõpuni väga oluliseks. Kirikuõpetajad olid 18.
Kontrolltööks kordamine ptk 29-33 1. Suurte maade avastuste põhjused ja eeldused Põhjusteks olid: leida alternatiivne meretee Indiasse ja Kagu-Aasiasse Eeldused: Hispaania ja Portugali soodne geograafiline asend, maadeavastusi toetav tugev ja stabiilne riigivõim 2. Tähtsamad merereisid, avastusretked Merereisid: otsiti mereteed idamaadesse, kus jõuti Sahara kõrbeni välja ja edasi ei juletud minna. Ekvaator ületati esimest korda 1471. aastal. Tee India ookeanini avas Portugali meresõitja Diaz sõites esimese eurooplasena ümber Aafrika lõunatipu. Kolumbus läks 1492. aastal teele, jõudes lõpuks Indiasse, aga pidas ise seda Ameerikaks, kuhu ta tegelikult jõudis hiljem. Meretee Indiasse avastas eurooplastele Vasco da Gama. 3
Alustati piibli tõlkimist, kuid täismahus ilmus see alles 1739. aastal. Ilmus ladinakeelne eesti keele grammatika.1632. aastal avati kuningas Gustav II Adolfi korraldusel Tartu ülikool. Talupoegade jaoks otsustas Rootsi riik sisse seada rahvakoolide süsteemi. 11. Võrrelge Eesti linnade arengut Rootsi ajal (3 muutust). Sadamalinnade, eriti Narva ja Tallinna osatähtuse suurenemine, Tartu tähtsus vähenes. Väiksemad linnad kuulusid läänistatud aadliperedele. Riigivõim hakkas üha enam sekkuma linnade juhtimisse, tulid ettekirjutused. Vaid Tallinnal oli teistest linnadest suurem iseseisvus. 12. Hinnake Rootsi aja mõju eesti ala majanduslikule arengule. Liivi sõda tõi kaasa kohalike kaupmeeste laostumise. Siinne kaubandus koondus peaaegu täielikult võõramaiste kaupmeeste kätte, sest aadlikel oli ülemerekaubandusega tegelemine keelatud. Uued kaubandusolud lubasid areneda sadamalinnadel ning seetõttu kiratsesid sisemaalinnad
kirjutatut nii nagu neil endil kasulik oli. Seejuures oli talupojal võimalus oma mõisnikku kohtusse kaevata, kuid loomulikult ei jäänud peale õiglus, vaid hoopis raha, mida mõisnikul oli kindlasti rohkem. Kuid ei halvenenud üksnes talupoegade olukord. Muudatused tulid ka linnadesse. Nimelt kaotasid viimased oma linnaõigused, mis on juba ainuüksi oma põhimõttes negatiivne, rääkimata tegelikest vabaduse piirangutest. Riigivõim hakkas tegema linnadele rohkesti ettekirjutusi ja neid aina rohkem üldriiklikele huvidele allutama. Linnad, kus ei olnud sadamat, kaotasid võimaluse kaubanduses osalemiseks. Talupojad said ka nende reformide tagajärjel kannatada - neil kadus võimalus linna põgemisega vabaks saada. Heaolu rikkus ka 1695-1697 aasta ajaloo suurim näljahäda. Näljahäda põhjuseks oli 1695. aasta kehv ilm, mis ei sobinud viljakasvuks. Terve suvi sadas
ümberjaotamine (progressiivne tulumaks) ja heaoluriik. · Sotsiaaldemokraatia läbivaim idee on inimestevaheline poliitiline ja majanduslik võrdsus. · Sotsiaaldemokraatlikud riigid Läänemere maadest: Rootsi, Norra, Soome, Taani Demokraatia ja diktatuurid · 1920ndatel ja 1930ndatel tekkis Euroopasse diktatuuriga riike. · Üheks põhjuseks oli demokraatia kriis. Demokraatias pettuti, sest ei usutud enam selle mõjusse ja nähti, et karmikäeline riigivõim oli tõhus riigi juhtimise vahend. · Kriisi tekkimise põhjuseks olid ka suured rahaprobleemid, mida demokraadid leevendada ei suutnud. Samuti oli seljataga väga verine periood täis sõdu ning seetõttu oli rahvas harjunud karmi ja julma korraga. Demokraatia ja diktatuurid · Diktatuuride juhid hakkasid korraldama mittedemokraatlike liikumisi. Mõjukamad liikumised olid kommunistlik, fasistlik ning natsionaalsotsialistlik liikumine, mis lubasid
Sel ajal külastades ta samuti Amstedami ja Iirimaad. Tuntuks sai Marat praktilise arstina. Newcastle linna poolt valiti ta aukodanikuks, märkides sellega tema teeneid võitluses haigustega. Edinburghi ülikool andis talle audoktori kraadi meditsiini alal. Inglismaal ilmus ka tema esimene teaduslik töö silmahaigustest. 1774. aastal ilmus Londonis tema esimene poliitiline teos "Orjuse ahelad". Pealkiri märkis mõtet, et despootlik riigivõim on hukatuslik rahvaste heaolule. Võitluses türannia vastu on rahval vaieldamatu õigus ülestõusule. Ülestõus pidi olema üleüldine, kõik sellest osavõtjad pidid tegutsema kooskõlastatult, otsustavalt ja kindlalt. Inglismaal olles pidas ta ka läbirääkimisi Katarina II esindajaga, kes oli saadetud läände, et värvata sealt Venemaale silmapaistvaid teadlasi. On oletatud, mis oleks juhtunud, kui oma aja üks parimaid ja andekamaid revolutsionääre oleks läinud Venemaale
KODUTÖÖ KODANIKUÕPETUSEST TEEMAL DEMOKRAATIA 1)Kuidas sündis demokraatia? Ateena linna ümber koondunud riigikest valitsesid kuningad. VII saj eKr asendus kuningavõim tolle aja linnriikides hõimuaristokraatia valitsusega. Ülikud valisid igal aastal endi seast riiki juhtima 9 arhonti. Väiketalunikud jt rahvakihid polnud rahul, sest satuti järjest suuremasse sõltuvusse aristokraatidest. Aastal 594 eKr valiti riiki reformima arhont Solon. Solon pani aluse timokraatiale (kr timema - varandus, kratos - võim). Kui seni kehtisid sünnipärased eesõigused võimule, siis nüüd sai määravaks rikkus. Varanduse suuruse järgi jagati kodanikud nelja liiki. Mida jõukam liik, seda suuremad olid kohustused riigi ees ja õigused riigi juhtimisel. Solon asutas heliaia (valitud vandemeeste kohus) ja bulee (kõrgeim riigivõimu organ). Seega sai võimude lahusus alguse juba demokraatia hällis. Soloni Ateena põhines veel sugukondadel ehk füülidel. Aastal 560 eKr ke...
Sealt tuleneb ka fasismi peamine idee: kõik inimesed ja kõik klassihuvid tuleb allutada rahvuslike huvide teenimisele, rahvuse areng on riigi tähtsaim ülesanne. Varsti oli tal juba tuhandeid toetajaid ja kuna Itaalia president oli ka fasistlike vaadete pooldaja, siis võeti vastu seadused, mis andsid Mussolinile kuningaga võrdsed õigused ning piiramatu võimu. Temast ei saanud mitte lihtsalt valitsuse, vaid kogu Itaalia rahva juht. Üheskoos Itaaliaga muutus ka Venemaa riigivõim kommunistide käe all. Seal oli kujunemas välja totalitaarne diktatuur, mis taotles ühiskonna elu reeglitele allutamist ning kontrolli inimeste mõtteavalduste ning nende väljendamisvõimaluste üle. Inimestele pidi eeskujuks olema juht, keda tuli ülistada ning juhikultust pandi teenima kõik, mis oli temaga seotud. Ta pidi kõige paremini teadma, mida rahvas tahab, toetudes valitsevale või ainsale lubatud parteile. Nõukogude võimu esimeste
keeldeGalileo Galilei- itaalia astronoom, enda valmistatud pikksilmaga avastas Jupiteri kaaslased, selle põhja järeldas ta , et Maa pöörleb ümber oma telje ja Päikese ka.William Shakespear-näitekirjanik(Hamlet, Romeo ja Julia ning Suveöö unenägu) 5. Maadeavastuste (eeldused) ja põhjused:oluline leida alternatiivne meretee Indiasse ja Kagu- Aasiasse, saada vürtse, siidi, kalliskive, (hea meresõidukogemus, maadeavastusi toetav tugev ja stabiilne riigivõim, soodne geograafiline asen, tedmised Maast kui kerast)tagajärjed ja mõju Euroopale:silmaringi avardamine, maade ja merede avastamine, uute taimede ja loomade tundma õppimine(kartul, tomat, mais, tubakas, kalkun)negatiivne on et saadi süüfilis, vääriskivid, kuld, vürtsid siid .Christopher Kolumbus-(juudi päritolu itaalia meresõitja)Ameerika avastamine 12 okt A meerika avastamise päev. Fernao de Magalhaes-1519-1522 sai teoks esimen
Absolutism Absolutism riigivalitsemisvorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule. Miks tekib? paljudes riikides taheti stabiilsust, taheti ühte inimest, kes juhiks riiki. Reformatsioon ja rahvusriikide kujunemine lammutasid keskaegse kristliku õhtumaa ühtsuse. Tunnused (olid ka Prantsusmaal) : 1) piiramatu võimuga monarh kohtuvõim, täidesaatev ja seadusandlik võim on tema käes. 2) alaline sõjavägi kuningas käsutab seda, peavad palju sõdu, et võimu suurendada. Alaline sõjavägi tähendab ka suuremaid kulutusi. 3) seisuslik kord monarh tugineb III seisusele. 4) arvukas ametnikkond ametnikud peavad kuuletuma ja monarhi otsuse ellu viima. Provintsides valitsesid ametnikud 5) ühe usu kehtestamine hakati hugenottide võimu piirama, ei tahetud mitut usku ühes riigis 6) kõrgaadli võimu piiramine 7) majanduspoliitikas tuleb merkantilism õpetus, mille kohaselt riigi heaolu sõltub võimalikult suurtest maavaradest (kulla...
riigipöörde. Keelustati kõik meeleavaldused ja vabadussõjalaste ühingud suleti. Kolmas oluline isik Pätsi ja Laidoneri kõrval oli Karl Einbund. Parlament seati nn vaikivasse olekusse, sest nad arvustasid valitsuse tegevust. Toimusid mitmed muutused: 1934.dets piirati ajakirjanduse sõnavabadust, seati kontroll ka mitmetele teistele elualadele, mida hakkas kontrollima Riiklik Propaganda Talitus. Keelustati kõigi erakondade tegevus. Vabadussõjalased leidsid, et tuleb riigivõim kukutada vägivaldselt, aga see neil ei õnnestunud. 1937.aastal kutsuti kokku Rahvuskogu, kes koostas uue põhiseaduse: riigipeaks president, riigikogu muudeti kahekojaliseks, kärbiti rahva õigusi. 1938. toimusid Riigivolikogu valimised ja presidendi valimistest loobuti. Eesti presidendiks kuulutati Konstantin Päts. Majanduselu edenes jõudsalt. Eriti suurt tähelepanu pöörati tööstusele. Põllumajanduse arengule aitasid kaasa riigieelarvest põllumeestele makstavad toetused
Suurte maadeavastuste põhjused : · Kasvas vajadus väärismetallide järele. · Ühiskond tarbis aina enam idamaiseid kaupu, nt vürsti, siidi jt. · Leitud olid lühemad ja turvalisemad mereteed. · Inimestel tekkis tahtmine avastada ja tundma õppida midagi uut. Miks said suured maadeavastused alguse Hispaaniast ja Portugalist? · Asusid geograafiliselt soodsas paigas.Olid nii Atlandi ookeani kui ka Aafrika rannulu lähedal. · Neil oli tugev ja stabiilne riigivõim. · Nendel rahvastel olid juba meresõidu kogemused. Atrolaab mõõteriist, mis võimaldas üsna täpselt määrata geograafilisi laiuskraade. Avastusretkedele oli raske leida vabatahtlike, kuna välja palju oli levinud õudsaid legende mereretkede kohta ning see tõttu oli laevameeskond enamasti sunnitöölised. Bartolomeu Diaz- oli esimene eurooplane, kes purjetas ümer Aafrika lõunatipu, mis kuninga soovil nimetatakse nüüd Hea Lootue neemeks.
Avalik ja erasektor Aleksander Kohlap 12C Avaliku sektori tuumaks on riik – institutsioonide kogum, mis korraldab valitsemist ja viib ellu teatud eesmärke. Nendest eesmärkidest ja ülesannetest tulenevad ka riigi tunnused. Riik on alati seotud võimu teostamisega. Riigivõim on ülimuslik ja sõltumatu. Riigi otsused vormistatakse kirjalike õigusnormidena ning need on kõigile siduvad. Riik omab kontrolli kindla territooriumi üle Riigi instsitutsioonid on avalikud; nad vastutavad kollektiivselt otsuste tegemise ja elluviimise eest. Riigi institutsioonid Tänapäeva riigile tunnuslik valitsemisinstitutsioonide süsteem on kujunenenud sajanditepikkuse arengu tulemusel. Nagu kogu ühiskonnas, toimus tööjaotus ka
Sellest said teada bolševnikud ja paljud Eestis olevad baltisakslased asutati ümber Petrogradi vanglasse või Siberisse 8. Eesti iseseisvuse väljakuulutamine. Esmakordselt loeti iseseivusmanifest ette 23. Veebruar Pärnus, seejärel ka teistes asulates 24. Veebruar võtsid eesti rahvuslased üle võimu Tallinnas ja moodustasid Ajutise Valitsuse, mille juhiks sai Konstantin Päts 25. veebruar hõivasid aga linna Saksa väed ja Eesti riigivõim ei saanudki oma valitsemist teostama hakata Mitmed Eesti poliitikud vangistati, mindi põranda alla või põgeneti Põgenejatest moodustus Eesti välisesinuds, kes hakkasid taotlema riigi tunnustust Antandi poolt 1918. aasta saavutatigi Suurbritannia, Prantsusmaa ja Itaalia tunnustus Eestile 9. Saksa okupatsioon Eestis 1918. Algas juba Lääne-Eesti saartel 1917.aasta sügisel, enne oktoobripööret 1918
Erakonna majanduspoliitilised põhiseisukohad: EKRE majanduspoliitika eesmärk on tõsta läbi sihipärase tegevuse Eesti inimeste heaolu ja elatustaset. Terve ja tugev majandus tugineb kolmele põhimõttele: stabiilne ja soodne makrokeskkond, suund teadmispõhisele majandusele ja loodusvarade väärtustamine. Need tagavad püsiva ja tasakaalustatud majandusarengu, tööhõive ning on Eesti heaolu aluseks. Riigivõim peab võtma selge vastutuse oma osa täitmise eest majanduse arendamise. Erakonna hariduspoliitilised põhiseisukohad: EKRE väärtustab haridus- ja kultuuritegevust. Hariduse kõrgeim eesmärk on kujundada inimestest terviklikud, loomisvõimelised, arenenud ja eneseteadlikud isiksused, kes suudavad rikastada nii enda kui ühiskonna elu. Leitakse, et senisest enam tuleb asetada rõhku isamaalisele kasvatusele ning Eesti pürgimuste, eesti kultuuri, traditsioonide ja lähiajaloo õpetamisele
km, osalejaid umbes 2 milj.), mille korraldamise eesmärgiks oli protestida MRP sõlmimise ja Balti vabariikide NSV Liidu poolt okupeerimise vastu. Balti kett aitas oluliselt kaasa Eesti, Läti, Leedu probleemide teadvustamisele maailmas 1989 kuulutas NSVL kõrgeim võimuorgan 1939.a. salasobingu juriidiliselt alusetuks, kehtetuks; algas kodanike komiteede liikumine uus ulatuslik poliitiline liikumine eesmärgiga taastada Eesti riigivõim juriidilise järjepidevuse alusel, hakati registreerima Eesti kodanikke ja nende järeltulijaid. Kodanikud valisid Eesti kodanike esindusorgani Eesti Kongressi. 1990.- 1991 a. 1990.a. Eesti Kongress alustas tegevust, valiti Eesti Komitee, mille esimeheks sai T. Kelam. 30. märtsil 1990.a. - Eesti NSV Ülemnõukogu otsus Eesti riiklikust staatusest kuulutati välja üleminekuperiood, mis pidi lõppema
Eestlaste peremehetunne praegusel ajahetkel Eestlane on üks veider elukas. Pole oluline, milline on sajandinumber või riigivõim, eestlane on oma põhiiseloomujoontelt ikka ühesugune. Needsamad põhiiseloomujooned on aga ühel või teisel moel seotud peremehetundega, vaikse ning järjekindla sooviga toimetada oma Eestimaal ise, oma maalapikesel ning elamispinnal ise, tülitamata teisi ja vastu hakates tülitajatele. Ei ole see suurt teistmoodi meiegi sajandil. Kuidas seda arvamust lahti seletada? Kunagi ammu olime metsarahvas ning elasime Põhjala hõredalt asustatud põlislaantes. Mets oli meie sõber, kus liikusid ringi saakloomad ning sai tarbepuitu. Hädaaegadel pakkus mets kaitset ja varju. Tõenäoliselt sealt on pärit eestlase arusaam inimese ja looduse võrdväärsusest ning soov oma elukeskkonda kaitsta. 1980-tel oli fosforiidisõda. Tänapäeval toob iga nädal mõne televisiooni- või ajaleheuudise, kuidas koondutakse kellegi vastu,...
sajandeid oli valitsenud, said rahva hulgas ka autoriteeti. Tänapäeval on peaaegu võimatu leida sellist ühiskonda, kus riigivõimus kasutatakse kas ainult sunni või ainult autoriteedi võimu. Tavaliselt on kasutusel nii üks kui teine meetod. Vajadus rakendada sundi tuleb tavaliselt üksikutel juhtudel või seoses üksikute ühiskonnaliikmetega. Näiteks tuleb riigil tegeleda maksupetturitega ja nende suhtes ka sundi rakendada. Riigi võim. Riigivõim on ühiskonnas ülimuslik teiste võimuliikide suhtes.Ning riigivõimul on tänapäeva elus väga tähtis osa. Riigivõimul on ainuõigus kehtestada seadus, koguda makse, kasutada vägivalda ( sissekorra või julgeoleku tagamisesks), riigivõimu otsused on kohustuslikud kõikidele sellel riigil asuvatel inimestel ja on õigus ning kohustus korraldada riigi igapäevaelu. Mis asi on võim lastele ? Algkoolieas on võim laste jaoks seotud kindla isikuga. Tõepärane vaade
(pikkus 600 km, osalejaid umbes 2 milj.), mille korraldamise eesmärgiks oli protestida MRP sõlmimise ja Balti vabariikide NSV Liidu poolt okupeerimise vastu. Balti kett aitas oluliselt kaasa Eesti, Läti, Leedu probleemide teadvustamisele maailmas • 1989 – kuulutas NSVL kõrgeim võimuorgan 1939.a. salasobingu juriidiliselt alusetuks, kehtetuks; • algas kodanike komiteede liikumine – uus ulatuslik poliitiline liikumine eesmärgiga taastada Eesti riigivõim juriidilise järjepidevuse alusel, hakati registreerima Eesti kodanikke ja nende järeltulijaid. • Kodanikud valisid Eesti kodanike esindusorgani Eesti Kongressi. 1990.- 1991 a. • 1990.a. Eesti Kongress alustas tegevust, valiti Eesti Komitee, mille esimeheks sai T. Kelam. • 30. märtsil 1990.a. - Eesti NSV Ülemnõukogu otsus Eesti riiklikust staatusest – kuulutati välja üleminekuperiood, mis pidi lõppema
UUSAEGNE RIIK Riigi olemuse muutumine 19. Sajandil muutusid riigi: Olemus ja valitsemiskord Riigi ülesanded avardusid tunduvalt Riigivõim sõltus üha vähem kirikust ja aadlist Rahva tahe riigi valitsemisel kaasa rääkida kasvas selletõttu hakkas muutuma ka arusaam, kelle huvides riik üldse tegutseb ja mida ta endast kujutab Varem seisuslik ühiskond, kus igal seisusel olid oma õigused ja kohustused, asendus riigikodanike poliitilise kogukonnaga, kus kõik kodanikud on seaduse ees võrdsed ning neil on ühesugused õigused ja kohustused. Militaarne tööstusriik 20
Eesti. Rooma õigusest pärineva jaotuse järgi eristatakse igas õigussüsteemis avalikku õigust ja eraõigust ning nende jaotumine õigusharudeks ja institutsioonideks oleneb riigi ajaloolisest arengust ning majanduslikust, poliitilisest ja sotsiaalsest süsteemist. 3. Tavaõigus õiguse allikana: Tava on käitumisreegel, mis on saanud üldkohustuslikuks, tema pikaealise ja üldkasutamise tõttu. Tava püsib inimeste teadvuses. Tavade kogum, millele riigivõim on andnud seadusjõu tavaõigus. Tavaõigus tekkis pika ajaperioodi jooksul. Esimesed kirjalikud õiguse allikad on just tavaõiguse kogumikud. 4. Moraalinormid kui õiguse allikad: Moraal on ühiskondliku teadvuse üks norm, mis määrab ära inimeste käitumise kohustused üksteise ja ka ühiskonna suhtes. Moraalinormid kujunevad välja pikaajalise inimkäitumise tulemusena, nad väljendavad ühiskondlikku tahet, on ühikondlikud imperatiivid (nõue; kohustus)
Ka raskete kuritegude eest vastutus 13-15-aastaselt. 14-18-aastane alaealine on piiratud süüvõimega. Süüd välistavad asjaolud vaimuhaigus, hädakaitse, hädaseisund 6. Riigi mõiste (lk.31) Kui lähtuda võimu teostamisest, siis komplitseeritumates ühiskondades vajab võim enda teostamiseks riiki riik on võimu teostamise aparaat. Riik on institutsioonide kogum, mis korraldab valitsemist ja viib ellu teatud eesmärke Riigi tunnused: - Riik on alati seotud võimu teostamisega. Riigivõim on ülimuslik ja sõltumatu suveräänne. - riigi otsused vormistatakse kirjalike õigusnormidena ja need on kõigile siduvad - riik omab kontrolli kindla territooriumi üle - riigi institutsioonid on avalikud, nad vastutavad kollektiivselt otsuste tegemise ja elluviimise eest 4 Riigivõimu tunnused, mistõttu riigivõim on teiste võimude suhtes ülimuslik(lk.46): · ainuõigus kehtestada seadusi · ainuõigus koguda makse
sillakohtunikud. Nende ülesandeks oli hoolitseda pagenud talupoegade kinnivõtmise ja tagasisaatmise eest, uurida väiksemaid kuritegusid ning süüdlasi karistada. Maakonna tasandil tegutsesid Eesti- ja Saaremaal meeskohtud, Liivimaal maakohtud, mis arutasid talupoegade süüasju. Raskemad kuriteod lahendati Eestimaa Ülemmaakohtus ning Liivimaa Õuekohtus. Kohtute otsuste peale võis edasi kaevata kuni Rootsi kuningani, kelle sõna jäi alati lõplikuks. Rootsi riigivõim ja balti aadel. Siinse aadli ja linnade eesõigused säilitati. 1629 ametisse seatud kindralkuberner Johan Skytte sai kuningalt ülesandeks Liivimaa kiire rootsistamise. Alanud tegevus katkes kuninga surmaga. Rootsi kõrgaadel, kes omandas Eesti- ja Liivimaal rohkesti maad, oli huvitatud balti privileegide säilitamisest ja suurendamisest. Ka Liivimaa aadel ja linnad saavutasid samasugused õigused nagu eestimaalased. Selline olukord kehtis kuni Karl XI valitsema asumiseni. Rahvastik.
Absolutismi kujunemise põhjused: keskajal euroopat ühendanud kristlus oli lõhenenud ja seda asendas rahvusriigi idee, sõdade käigus kujunesid selgemad riigipiirid, rahvuskeelte tähtsuse tõus, rahvusliku eripära teadvustaine, millele aitasid kaasa ka elavnenud reisimine ja kauplemine. Tunnused: riigivõim on jagamatu ja velitseja on riigivõimu ainuõiguslik teostaja, pürgimine ühtsuse poole, üleminek linnamajanduselt riigi juhitud rahvamajandusele, merkantilistlik majandus poliitika, alaliste armeede loomine, sõjaväekohustus, ametnikkonna kujunemine. Nt: abs. val. Louis XIII,Richelieu, Louis XIV, Louis XV, XVI. Valg. val. Katariina II, ... Prantsuse absolutism: Ühiskonda lõhestanud ususõdade ning trooni ümber käinud võitluse lõpetamine
3. Mittetulundusühingud ehk siis kolmas sektor . Avatud ühikonda nimetatakse tihti ka kodaniku ühiskonnaks. Ühiskonda kus inimesed saavad kas otseselt või kautselt osa võtta valitsemisest nimetatakse demokraatlikuks ühiskonnaks. Demokraatia põhilised tunnusjooned on: 1. Vabadevalimiste korraldamine. 2. Enamuse võimu teostamine. 3. Vähemuse õiguste austamine. 4. Põhiseadusel rajaned riigivõim. 5. Kontroll võimude tegevuse üle. 6. Valitsusväliste MTÜ-de loomise ja tegutsemise võimalikus. Demokraatia esineb kahel kujul: 1. Otsene demokraatia. 2. Esindus demokraatia. Diktatuur on valitsemisvorm kus võim kuulub üksikisikule või mingile väiksele grupile mafiamehed! RIIK JA RIIGIVORMID Riik on universaalne, eraldi seisev, politiline üksus. Riigil on kolm põhitunnust:
sillakohtunikud. Nende ülesandeks oli hoolitseda pagenud talupoegade kinnivõtmise ja tagasisaatmise eest, uurida väiksemaid kuritegusid ning süüdlasi karistada. Maakonna tasandil tegutsesid Eesti- ja Saaremaal meeskohtud, Liivimaal maakohtud, mis arutasid talupoegade süüasju. Raskemad kuriteod lahendati Eestimaa Ülemmaakohtus ning Liivimaa Õuekohtus. Kohtute otsuste peale võis edasi kaevata kuni Rootsi kuningani, kelle sõna jäi alati lõplikuks. Rootsi riigivõim ja balti aadel. Siinse aadli ja linnade eesõigused säilitati. 1629 ametisse seatud kindralkuberner Johan Skytte sai kuningalt ülesandeks Liivimaa kiire rootsistamise. Alanud tegevus katkes kuninga surmaga. Rootsi kõrgaadel, kes omandas Eesti- ja Liivimaal rohkesti maad, oli huvitatud balti privileegide säilitamisest ja suurendamisest. Ka Liivimaa aadel ja linnad saavutasid samasugused õigused nagu eestimaalased. Selline olukord kehtis kuni Karl XI valitsema asumiseni. Rahvastik.
8) Demokraatlike vabaduste ja üldiste vabaduse kaitse Eeltingimused: 1) Üldine kirjaoskus 2) Ajankirjanduse laialdane levik 3) Kodanikuühiskonna kujunemine laiade inimhulkade koondumine mitmesugustesse ühendustesse ja nende mõju altpoolt üles 4) Kodanikuühiskonna ehk tsiviilühiskonna vastand on dotalitaarne ühiskond 5) Tänapäevaste omavalitsuste kujunemine 6) Laiad inimhulgad peavad omandama avalikuelu kogemusi, et riigivõim oleks erinevate huvide ja arvamuste suhtes erapooletu 7) Peavad olema täidetud järgmised tingimused: a) Vabaajakirjandus ei tohi koonduda ühe jõu kätte b) Võitlus monopolidega mistahes majandusharus c) Ühingute ja ühenduste avalikustamine ning nende kohta alalise kontrolli sisseseadmine d) Lobitöö kontroll e) Ametnikkonna sõltumatus ning asjatundlikus
Säilitati revolutsiooniaegne maa jagunemine departemangudeks, mille eesotsas seisvad perfektid määras esimene konsul. Esimese konsulina püüdis Bonaparte saavutada leppimust. Ta kuulutas välja amnestia emigrantidele, et need kodumaale tagasi pöörduksid. Enamik kasutas ka seda võimalust. Leppimust taotles ka 1801 paavstiga sõlmitud konkoraat, millega katoliiklus tunnistati enamiku prantslaste usuks, kuid kindlustati sallivus ka hugenottide suhtes. Vaimulikud määras ametisse riigivõim, kui kinnitas paavst. Kujunevat isikuvõimu iseloomustas hästi kehtestatud tsensuur. 73 ajalehest suleti kohe 60, hiljem jäi alles vaid 4. 1802 kuulutati kodanik Bonaparte eluaegseks konsuliks, ta sai õiguse määrata endale ka järglane. Otsus langetati pärast rahvahääletust, mis põhimõtteliselt näitas rahva 99,9% nõusolekut (petturid!). 1804 avastati rojalistide vandenõu Bonaparte mõrvamiseks ja nii leiti, et tarvis on veel kindlamat võimu
Mitmed ühiskonna jaoks olulised tunnused jagavad inimesed kihtidesse e teisiti öeldes-sotsiaalselt kihistunud. Sotsiaalne kihistus muutub tavaliselt aegapidi, aastakümnete v sadade jooksul. Sotsiaalne mobiilsus tähendab inimeste v tervete rühmade liikumist ühest ühiskonnakihist teise. Avalik sektor: tuumaks on riik, nendest eesmärkidest ja ülesannetest tulenevad ka riigi tunnused- Riik on alati seotud võimu teostamisega, riigivõim on ülimuslik ja sõltumatu, riigi otsused vormistatakse kirjalike õigusnormidena ning need on kõigile siduvad, riik omad kontrolli kindla territooriumi üle, riigi institutsioonid on avalikud. Seadusandlik ja täidesaatev võim oleks eraldiseisvad. Kohus ja keskpank peaksid omakorda olema sõltumatud neist mõlemast. Omased on järelvalveinstitutsioonid-riigikontroll, inspektsioonid ja ombudsmanid e õigusvandemehed
Hitler oli karismaatiline kõnemees, keda peetakse üheks väljapaistvamaks riigijuhiks maailma ajaloos. Ta aitas luua sõjalis- tööstusliku kompleksi, mis võimaldas Saksamaal väljuda Esimesele maailmasõjale järgnenud majanduskriisist. Hitleri valitsemisaja kõrgpunktis oli tema kontrolli all suurem osa Euroopast. 34.Hiteri õpetus: · Rassilise puhtuse tagamine · Abiellumine juudiga keelati · Vaimuhaigetel ja kurjategijatel keelati lapsi saamast · Riigivõim · Noored kasvatati Hitleri jugendi kaudu · Õigus sekkuda inimeste eraellu. · Juutide tagakiusamine 35.Mein Kampf- Oli hitleri raamat, mis sisaldas hitleri õpetusi. 36.Htleri muudatused riigijuhtimises: · Sekkuti eraellu · Julgeoleku ametid · Relvastatud rühmitused · SS · Gestapo 37.Natside poliitika juutide suhtes: · Juute kiusati taga · Piirati juutide poliitilisi ja kodanikuõigusi 38
Väljaveo artikklid: viin, härgi, Talurahva olukord venevõimu all. 1739- roseni deklaratsioon (liivimaa maanõuniku parun) sellejärgi oli siinne talupoeg päris ori , mõisnik võis teda pärandada, vahetada, müüa nagu muud mõisa vara. Ka talupoja maa ja vara kuulusid mõisnikele. Maa kasutamiseks tuli tal teha mõisa koormisi, mille suurus polnud piiratud. Kohtuvõim talupoja üle kuulus vaid rüütelkonnale, mitte riigile. Seda asus toetama ka riigivõim. Talupoegi kaitses mõisnike majanduslik huvi, piiramatu omavoli oleks viinud mitte ainult talu vaid ka kogu mõisa laostumiseni. Talupojad põgenesid soome ja rootsi, pihkva kubermangu jne. Kaubandus, tööndus ja käsitöö. Merekaubandus andis suureosa tulust. Tühistati mitmete kaupade sisse ja väljaveo keelud. kaubanduse arengut pidurdasid venemaa katsed suurendada vastvalminud peterburi sadama kaubakäivet., andes venemaa pealinnale mitmesuguseid eeliseid ja
Eesti linnade ellu tõid 16. sajandi lõpp ja 17. sajand olulisi muudatusi. Uued olud andsid aktiivse majandustegevuse võimalusi üksnes sadamalinnadele. Näiteks Eesti linnade arengujõu tagas Venemaa ja Lääne-Euroopa vaheline transiitkaubandus, mis kulges põhiliselt kahel mere- ja ühel maismaakaubateel. See tähendas, et 17. sajand tõi õitsengu Narvale, kuid oma positsiooni säilitas ka Tallinn. Keskajal olid linnad oma majanduse korraldamiselt üsna iseseisvad, nüüd tegi riigivõim rohkem ettekirjutusi ning allutas linnu üldriiklikele huvidele. Linnaõiguslikullt säilitas vaid Tallinn oma traditsioonilise iseseisvuse. Seevastu Narva sõltus palju Rootsist. Lääne-Euroopa elavnemine uusajal tõi kaasa suurema vajadue mitmete toiduainete, samuti ka laevaehitusmaterjalide järele. Neid vajadusi sai rahuldada Eesti sadamate kaudu. Välismaale veetavate kaupade hulgas oli kõrgelt hinnatud teravili, see moodustas Tallinna väljaveost tavaliselt 2/3 ja mõningatel
vabariikliku riigivormi poolt, põhiseisukoht: Omand loob võimu,arvamus- loomulikus seisundis on inimesed ebavõrdsed, teos ´´Okeaania vabariik´´. John Locke- inglise filosoof, liberalismi rajaja, kõrgeim võib peab kuuluma parlamendile, valitsuse põhiülesanne on omandi kaitse. Francis Bacon- filosoof ja riigitegelane, ründas Aristotelese filosoofiat, väitis et teadmiste allikaks on inimese meeled, kogemus, eksperiment. Riigivõim: kuningas valitsegu koos parlamendiga. J.J.Rousseau- Prantsuse filosoof, kirjanik. Tema vaated tuginesid jakobiinide ideoloogiale,traktaat ´´´Arutlus teadustest ja kunstidest´´,ühiskondliku korra aluseks oli eraomand, arvas et vabariik on sobiv, samas kahtles selles. John Milton- ideoloog,inglise luuletaja, tema arvates kuulus trükivabadus inimõiguste hulka,tuntuks sai pamflettidega riigikiriku vastu ja abielulahutuse kaitseks.Teosed:´´Kaotatud
Ühiskond- suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis Pluralism 1) mitmekesisus, paljusus, mis võib iseloomustada ühiskonna sotsiaalset ehitust, parteistumist, vaimukultuuri; demokraatliku ühiskonna iseloomulik tunnus; 2) USA poliitikateaduse koolkond, mille kohaselt pole nüüdisdemokraatias enam ühte kindlat võimueliiti, vaid võim jagatakse huvigruppide vahel läbirääkimiste ja kokkulepete alusel. Avalik sektor /riiklik/valitsus- Ühiskonnaelu korraldamine Raudteed, post, televisioon, energiavõrgud. Koolid, haiglad, pensioniametid, kodakondsus- ja migratsiooniametid. Koosneb riiklikest ja avalik-õiguslikest institutsioonidest(need ei allu otseselt riigile). Erasektor /majandussektor Ühiskonnaliikmete varustamine Aktsiaseltsid, pangad, osaühingud. Kolmas / kodanikuühiskond/ mittetulundus- Kodanikualgatuse teostamine, huvide esindamine, vabatahtlik, ei tule võimule 1->2 Maksude määramine, seadusandlus, riiklikud tellimused 1->3 Seadu...
natuke vähem väärtuslikud ja käsitöölised selles mõttes madalasordilised. Samas on need kolm seisust kõik vajalikud riigi kui terviku jaoks ning Platoni eesmärgiks oli teha õnnelikuks mitte üks teatud seisus, vaid kogu riik tervikuna. Ta oli veendunud, et sellist riiki peavad valitsema filosoofid: ,,Kuni riikides ei hakka valmitsema filosoofid või praegused nn valitsejad ja võimumehed ei hakka õilsalt ja korralikult filosofeerima ning riigivõim ja filosoofia ei ühine ning kuni kohustuslikus korras ei kürvaldata neid inimesi- aga neid on palju- kes praegu püüdlevad eraldi kas võimu või filosoofia poole, seni riigid ei vabane pahedest ning inimkonna jaoks ei saa võimalikuks ega näe päikesevalgust see riigikord, mida me just kirjeldasime." Platoni arvates on ainult filosoof kohane rahvast juhtima. Poliitilise filosoofia probleemiks on leida meetod, mille abil eemaldada oskamatuse
Heaoluriigi majanduspoliitika tunnuseks on olukord, kus suur osa riigi tuludest kulutatakse sotsiaalvaldkonnale, meditsiinile, haridusele. Sotsiaalpoliitika mudelid - sotsiaaldemokraatlik juhtmõtteks on solidaarsus. Peamine heaolu pakkuja on riik, valitsus püüab tagada sotsiaalseid hüvesid kõigile. Õigus saada tasuta haridust, arstiabi. Oma tegevus rahastab riik kõrgete maksude abil. Astmeline maksusüsteem. Liberaalne parim näide USA. Inimesed on vabad ja võrdsed. Riigivõim sekkub kodanike ellu vähesel määral. Kõrge tööhõive ja aus konkurents. Madalad ja võrdelised maksud. Riigilt saavad toetusi vaesed ja pensionärid. Sotsiaalhoolekanne - vahendite süsteem, mis peaks tagama sotsiaale turvalisuse ja abivajaja toimetuleku. Vaesus - sotsiaalne probleem, mis tähendab kõige üldisemalt ressursside puudust või nappust. Absoluutne vaesus inimese tulu jääb allapoole riiklikult määratletud vaesuspiiri.
teaduse vastu. Suletud ühiskond- riigi korralduselt totalitaarne: taotleb terviklikkust, mis oleks täielikult riigile allutatud. Ühiskonna struktuur- ühiskonna üldine ülesehitus Pluralism- ehk paljusus. Võib iseloomustada ühiskonna sotsiaalset ehitust, parteistumist, vaimukultuuri. Demokraatliku ühiskonna iseloomulik tunnus. 2.Avalik sektor: Riik- institutsioonide kogum, mis korraldab valitsemist ja viib ellu teatud eesmärke. Riigi tunnused: võimu teostamine, suveräänne riigivõim, territoorium, rahvus Valitsemisinstitutsioonide tunnused: kindel sisemine struktuur ja hierharhia, moodustatakse riigi poolt õigusakti alusel ja kindlate ülesannete täitmiseks, saavad oma tegevuseks raha riigieelarvest, nende töötajaskonna moodust. palgalised riigiametnikud. EV põhiseaduslikud institutsioonid: riigikogu, vabariigi president, vabariigi valitsus, eesti pank, riigikontroll, õiguskantsler, riigikohus
olukorda parandada 1765. aasta positiivsete määrustega? V:Liivimaa talupoegadel võis olla vara. Koormiste hulka ja kodukariõigust piirati. Talupojad võisid mõisnikud kohtusse kaevata. 16. Miks oli Eesti talupoegadel algul raske luterlikku õpetust mõista ja seda järgida? Sest see oli neile võõras keeles. 17. Miks kujunes eesti kirjakeele aluseks 18. sajandil põhjaeesti keel? V:Kuna piibel (Uus ja Vana Testament) tuli esimesena Põhja-Eesti keeles. 18. Miks hakkas 17. sajandil Rootsi riigivõim tegelema rahvahariduse edendamisega? V:Kuna Lutheri õpetus nägi ette, et iga inimene peab suutma jumalasõna ise lugema. 19. Miks oli Tartu Ülikooli asutamine vajalik? V:Sest riik vajas õpetatud pastoreid, riigiametnikke, juriste ja arste. 20. Mille poolest on Eesti kultuuriloos oluline Bengt Gottfried Forseliuse roll? Kirjelda tema tegevust. V:Õpetas seminari kus osales umbes 150 talupoissi, kes hakkasid talukoolides õpetama.
Tagajärg: enamlaste nõukogu, partei diktatuur 5) Venemaast lahkulöömine ja iseseisvuse väljakuulutamine. Esmakordselt loeti iseseisvusmanifest avalikult ette 23. veebruaril Pärnus, seejärel ka mitmetes teistes asulates. 24. veebruaril võtsid eesti rahvuslased võimu üle Tallinnas ja moodustasid Ajutise Valitsuse, mille juhiks sai Konstantin Päts. 25. veebruaril hõivasid linna aga Saksa väed ning Eesti riigivõim ei saanud seetõttu reaalset valitsemist teostama hakata. Mitmed eesti poliitikud vangistati, teised läksid põranda alla või põgenesid välismaale. Viimastest moodustus Eesti Vabariigi esimene välisesindus, mis hakkas taotlema riigi tunnustamist Antandi poolt. 1918. aasta jooksul õnnestuski saavutada Suurbritannia, Prantsusmaa ja Itaalia de facto tunnustus Eestile, täpsemalt tunnustati seadusliku võimuna Eesti Maapäeva. 6) Saksa okupatsioon
Valitsusametnikuks kindralkuberner Nad nimetasid ametisse ja kontrollisid kõigi riigiametnike tööd, jälgisid raha laekumist ja kulutamist kubermangus, kandsid hoolt ka postiteenistuse, teede ja sildade korrashoiu ning avaliku korra eest. Eesti- ja Liivimaal olid ka rüütelkonnad, mis koondasid siinseid aadlikke, kaitsesid nende õiguse Rootsi ja Vene riigivõimu ees ning lahendasid kõiki kohalikke küsimusi. Rootsi riigivõim ja Balti aadel Rootsi hakkas riigimaid tagasi võtma – reduktsioon. Tagasivõetud mõisad anti enamasti nende endistele valdajatele, kes pidid rendimaksu riigile maksma. Kaotati aadli omavalitsus Liivimaal. Talurahva olukord Rootsi ajal. Taaskehtestati sunnismaisus, talupoegade karistamine keelati, talupoegade võõrandamine keelati, fikseeriti koormised. Talupoegadele anti talude päritav kasutamisõigus ja õigus kaevata mõisarentniku peale. Pearaharahutused:
vaheltkasu Eeldused: · Neil oli kaugsõidulaev karavell, millega sai sõita nii vastu- kui pärituult, sest laeval olid kahesugused purjed. (Tekkis Portugalis) · Pürenee poolsaarel lõppes rekonkista (Pürenee ps. Tagasivallutamine araablaste käest) ja Hispaania ja Portugali rüütlitel polnud tööd. · Mõlemad mereriigid · Neil oli kompass (araablaste käest saadud) · Maadeavastusi toetav tugev ja stabiilne riigivõim. 2. PORTUGALLASTE ESIMEDSED RETKED (vih. tabel + kaart) · 1415.a - Vallutati Põhja-Aafrika rannikul Ceuta tugipunkt (Tänu sellele õnnestus pidurdada ka Araabia piraatide rünnakuid Portugalile) · ~1445.a - Jõuti välja Guinea lahte. · 1486.-1487.a Bartolomeu Diaz jõudis Aafrika lõunatippu, Hea Lootuse neemeni. · (1498.a Vasco de Gama jõudis Indiasse) 3. KOLUMBUSE AVASTUSRETKED
Inglismaal algab parlamendi esiletõus, mis viib lõpuks parlamentaarse monarhia kehtestamiseni. 3) Absolutism, selle kujunemise põhjused. Rahvusriikide kujunemine ja reformatsioon lammutasid keskaegse kristliku õhtumaa ühtsuse. Tugevnesid dünastiate- ja rahvustevahelised vastuolud, millele lisandusid pärast reformatsiooni veel usulised vastuolud. 4) Absolutismi tunnused. · riigivõim on jagamatu · valitseja on riigivõimu ainuõiguslik teostaja · kogu võimu koondumine ühe isiku kätte · merkantilistlik majanduspoliitika · alalise armee loomine (sõjaväekohustus) merkantilism õpetus mille kohaselt riigiheaolu sõltub võimalikult suurtest kulla- ja hõbedavarudest, kaupade väljaveo soodustamisest ja sisseveo tõkestamisest kõrgete kaitsetollide abil. 5) Feodalismi ja Absolutismi võrdulus FEODALISM
tegemisel.: *Autoritaarne - Diktatuuri vorm, mis tugineb rahvuslikule ühtsusele ja konservatiivsetele väärtustele. 1)Hispaania 2)Eesti 30-tel *Totalitaarne - Diktatuuri vorm, millega kaasneb range kontroll kodanike mõtteavalduste ja väljendusvõimaluste üle. 1)Põhja-Korea 2)Kuuba 3. Parlamentaarne demokraatia. (TV lk 21 ül 26;Tv lk 22 ül 28,29; TV lk 24 ül 33) EESTI VÕIM. *Seadusandlik võim : Parlament, riigikogu. *Eesti riigipea : President Toomas Hendrik Ilves. *Täidesaatev riigivõim : valitsus. *Valitsust juhib : Peaminister Andrus Ansip. *Eesti raha emiteerimise ainuõigus : Eesti pank. *Eesti panga juht : Andres Lipstok. *Riigiasutuste, riigiettevõttete ja muude riiklike organisatsioonide majandustegevust ning riigi vara kasutamist ja säilimist kontrollib : riigikontroll. *Riigikontrolli juht : riigikontrolör Mihkel Oviir. *Järelvalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigusaktide
esinduslikuks demokraatlikuks organiks, kulus inglastel aga veel üle saja aasta. XVIII sajandi konstitutsioonilise demokraatia teoreetilisteks alusepanijateks olid inglise ühiskonnafilosoof John Locke ning prantsuse õigusteadlane ja poliitik Charles de Montesquieu. Locke avaldas 1690. aastal oma teose ,,Teine traktaat valitsemisest", kus ta väitis, et mistahes seaduse väärtus toetub ,,valitsetavate nõusolekule". See Locke'i tees loomulikust õigusest kummutas senise väite, et riigivõim on jumala poolt ette määratud. Locke'i arvates samastub loomulik õigus jumaliku õigusega ning tagab kõigile inimestele põhiõigused, ka õiguse elule, kindlale vabadusele ja oma töö viljale. Nende õiguste kindlustamiseks sõlmivad inimesed oma valitsejatega ühiskondliku lepingu. Kodanik kohustub seadustele alluma, valitsusel aga on õigus luua seadusi ning kaitsta ühiskonda vägivalla eest. Locke'i loomuliku õiguse ja ühiskondliku lepingu teooria mõjutas kogu
aastal Valga; Vana-Pärnu kaotas linnaõiguse 1599.aastal; seega 16.sajandi lõpuks oli Eestis 10 linna; 17.sajandil kaotasid mitmed sõjas purustatud ja tühjaks jäänud linnad oma õigused; 1783.aastal kehtestati asehalduskord st kõik maakonnakeskused said linnaõigused koos ametlike linnavappidega; lisandus veel 2 linna : Paldiski ja Võru; Vene aja lõpuni oli linnade arv 12; Eesti ala suurim linn oli Tallinn; keskaegne linnade omavalitsus jäi püsima, kuigi riigivõim linnade õigusi märgatavalt kärpis; kodanikuõigused olid vaid linnade valdavalt sakslastest ülemkihil Aadlikud rüütelkonnad seisid aadlike õiguste ees; maapäaeval aadlikud sai kokku ja arutasid; maariik e Eesti ja Liivimaa aadlike omavalitsus; aadlikelt võeti maad ära ning nad pidid hakkama makse maksa Talupojad Rootsi võimu tulekuga suurenesid talupoegade kohustused; koos
olulisemate küsimuste lahendamine) Eestimaa Liivimaa Adrakohtunikud Kohalik politseivõim (kohalike mõisnike Sillakohtunikud hulgast) Maakohtud Talupoegade ja mitte aadlike süüasjad Meeskohtud (maakonnas) Ülemkohus Raskemad ja aadlike kuriteod Õuekohus (Tartus) (Tallinnas) Rootsi riigivõim ja balti aadel Karl XI reformid (1680. aastatel) kuningavõimu tugevdamiseks ja aadli võimu nõrgestamiseks: 1.Riigikassa paremaks täitmiseks reduktsioon mõisate taasriigistamine. 2.Liivimaa aadliopositsiooni mahasurumine: · Johann Reinhold Patkul anti koos kaaslastega kohtu alla ja mõisteti mässu õhustamises süüdi. 3.Aadli omavalitsuse piiramine Maapäev allutati kindralkubernerile. 4.Uus haldusjaotus maakonnapiirid viidi kokku rahvuspiiridega (Eesti-Läti piir).
Geograafilised ja looduslikud olud EGIPTUS Paiknes Niiluse jõe kallastel. Jagunes Alam- ja Ülem-Egiptuseks. Alam-Egiptus- tasane ja soine suudmeala. Ülem-Egiptus- paiknes jõeorus. Peamine ühendustee oli Niilus, Aasiasse pääses mööda vahemerd. Oli suhteliselt eraldatud muust maailmas. Põlluharimine- võimalik tänu Niiluse korrapärastele üleujutustele ja niisutuskraavidele. Peale üleujutust jäi maha viljakas mudane kiht, millele külvati seeme. Loodus- inimlikkus. MESOPOTAAMIA Tigrise ja Eufrati vaheline ala, tänapäeva Iraani territooriumil. Põhjas piirnes kiltmaaga, Lõunas Araabia kõrbega. Põlluharimine- Lõunas võimalik ainult maa kunstlikul niisutamisel, Pärsia lahe soisel rannikul võimalik ainult tänu kuivendamisele. Loodusvaradest leidus savi ja pilliroogu. Savi- elamute ja tarbeesemete tooraine. Kuna kivi, puitu ja metalle tuli hankida võõrsilt olid tihedad suhted naabritega. Tuli ka naaberrahvaste sissetungide eest ennast pidevalt ka...
NÜÜDISÜHISKOND tänapäeva arenenud ühiskond, mida iseloomustavad avaliku sektori turumajanduse ja kodanikuühiskonna eristatavus, rahva osalus ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus vaimuelus ning inimõiguste tunnustamine TÖÖSTUSÜHISKOND tööstuspöörde tulemusel kujunenud ühiskond, mida iseloomustas tööstusliku tootmise domineerimine majanduses ning tööhõives TEADMUSÜHISKOND ühiskond, kus nii majanduses kui ühiskonna juhtimises kasutatakse teadusuuringute tulemusi INFOÜHISKOND ühiskond, kus kasutatakse laialdaselt infotehnoloogiat majanduses, valitsmises ja igapäevaelus POSTINDUSTRIAALNE ÜHISKOND ehk TEENINDUSÜHISKOND ühiskond, kus kasutatakse massiliselt kõrgtehnoloogiat, hõivatute ülekaal teenindussektoris ÜHISKONNA STRUKTUURI MOODUSTAVAD KOLM PEAMIST SEKTORIT: Esimene ehk avalik sektor riigi ja omavalitsusasutused. Teine ehk erasektor eraettevõtted. Kolmas ehk mittetulundussektor kodanikuorganisatsioonid ja -ühendused. ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
