1. Absolutismi tunnused · Jagamatu riigivõim · Valitseja on riigivõimu ainuõiguslik teostaja. · Kogu võim koondub ühele inimesele · Merkantilistlik majanduspoliitika · Alalise armee loomine 2. Louis'ide valitsusaja iseloomustus Prantsuse valitsejad Louis'id olid absolutistlikud, üsna egoistlikud valitsejad. Louis'id tegid tihti otsuseid mõtlemata, mis juhtub tulevikus. Selle tõttu kannatas enamasti majandus, ka tekkisid mässud
põhinevates võimuavaldustes on oma territooriumil piiramatu ja rahvusvahelistes suhetes sõltumatu igast muust võimust. Kui lähtuda võimu teostamisest, siis komplitseeritumates ühiskondades vajab võim enda teostamiseks riiki riik on võimu teostamise aparaat. Riik on institutsioonide kogum, mis korraldab valitsemist ja viib ellu teatud eesmärke. Riigiks nimetatakse universaalset eraldiseisvat poliitilist üksust. Riigi tunnused: o Riik on alati seotud võimu teostamisega. Riigivõim on ülimuslik ja sõltumatu suveräänne. 6 o riigi otsused vormistatakse kirjalike õigusnormidena ja need on kõigile siduvad o riik omab kontrolli kindla territooriumi üle o riigi institutsioonid on avalikud, nad vastutavad kollektiivselt otsuste tegemise ja elluviimise eest Riigil on 3 põhitunnust: o Territoorium Territooriumi moodustavad maa-ala, maapõu, õhuruum, ja kui tegu on mereriigiga, siis ka territoriaalvesi
Kordamisküsimused_Euroopa uue aja koidikul Absolutismi kujunemise põhjused loodeti pääseda kodusõdadest ja korralagedustest; Euroopa usuline lõhenemine reformatsiooni järel; loodeti jõuda üldise heaolu ja turvalisuseni; rahvusriikide kujunemine. Absolutismi tunnusjooned. Kuidas muutis absolutism ühiskonda? Kes olid absolutistlikud valitsejad? Iseloomusta nende valitsusaega paari lausega. TUNNUSED jagamatu riigivõim, pandi alus alalisele sõjaväele, merkantilistlik majanduspoliitika, kujunes välja professionaalne ametnikkond, rahvuskirik allus absolutistlikule valitsejale, sõditi palju kolooniate saamiseks. Valgustatud absolutism Austrias, Preisimaal ja Venemaal. Katariina II, Joseph II ja Friedrich II nende reformid KATARIINA II üritas muuta Venemaad paremaks riigiks-hästi ei õnnestunud, hariduse parandamine,
Eurooplaste kolooniad Põhja- Ameerikas V) esimene püsimajäänud koloonia rajasid Inglismaa seiklejad. Esimene asula nimetati Jamestown'iks. 1607 . kogu kolooniat nimetati Virginiaks. VI) 1609 jõudsid kohale hollandlased, kes rajasid Uus-Amsterdami(hilisem New York) need alad hõivati hiljem inglaste poolt, kes rajasid sinna enda kolooniad. VII)1620 rajasid Inglismaalt välja saadetud puritaanid Massachusettsi VIII)1632 katoliiklaste koloonia Maryland IX) 1650 hugenottide koloonia Carolina X) viimase kolooniana 13st asutasid metodistid 1732. Georgia. Asus Hispaania asuava piiri ääres. Sinna lubati asuda ka vaestel ja vangist vabanenutel, et oleks koht uue elu asutamiseks. Ümberasumise põhjused: 1) loodeti leida kulda 2) otsiti seiklusi 3) usulised ja poliitilised põhjused( erinevate usulahkude tagakiusamine Inglismaal ja Prantsusmaal.) 4) majanduslikud põh...
riikide vahel. Sõjanduses aset leidnud muudatused olid tingitud ühiskonna üldisest arengust, milles olulist rolli etendasid tehnilised uuendused ja teadussaavutused. Kesk-aegne rüütliarmee asendati palgaarmeega, hiljem asendas alaline armee palgaarmee. Ajutine palgaarmee ei olnud tugenevale riigivõimule absolutismile kindlaks toeks välispoliitiliste eesmärkide realiseerimisel. Valitsejad vajasid ka ustavat püsiorganisatsiooni siseriikliku korra tagamiseks. Lõpuks loobuski riigivõim eraettevõtjate vahendusest ning asus ise sõjaväge korraldama. Viimane muutus alaliseks riiklikuks institutsiooniks, mis eksisteeris nii sõja- kui ka rahuajal, ja selle lahingukorda viimiseks ei vajatud enam pikka aega. Lisaks sellele, õeti ka laialdaselt kasutusele tulirelvad ja loodi magasinisüsteem, mis tõid kaasa palju muudatusi sõjatehnikas. Enne magasinisüsteemi kasutuselevõttu, sõltusid sõdurid toidust, mis nad kohapeal leidsid, ostsid või röövisid
Muudame seadused arusaadavaks ja kättesaadavaks igaühele. * RAHVALIIDU poliitika võimaldab saavutada Eesti majanduse kasvutempoks vähemalt 10 protsenti aastas. * RAHVALIIT tagab, et riik saab oma arenguks vajaliku raha kätte. * RAHVALIIT tagab põhiseadusest lähtuvalt kohalikule omavalitsusele majandusliku ja poliitilise sõltumatuse keskvõimust. * RAHVALIIT rakendab selget ja avalikustatud valitsemisviisi, mis taastab inimeste usu sellesse, et Eestis on riigivõim rahva teenistuses. *RAHVALIIT on seisukohal, et Eestil on vajalik ühineda Euroopa Liiduga, kuid ühinemistingimused peavad täielikult vastama iseseisva Eesti rahvuslikele huvidele. LOOSUNGID: * Teeme aastas 60 000 krooni maksuvabaks! * Tõstame pensioni 6 000 kroonini kuus! * Seame sisse tudengipalga! * Hambaraviks 1 000 krooni aastas! *Tugimaanteed mustkatte alla! Kampaania: Kaitse Eesti metsa! TÄNAME!
Sparta keskuse ja lähiümbruse elanikest moodustus Sparta kodanikkond - spartiaadid. Ülejäänud elanikud ehk perioigid olid küll isiklikult vabad, kuid olid spartiaatide suhtes sõjaväe- ning anadmikohustuslikud ning neid peeti mittekodanikeks. Messeenia alistatud elanikke kutsuti heloodideks, kes olid Sparta maad harivad orjad. Ateenas seevastu kuulusid kodanikkonda kõik vabad meestest põliselanikud. Rahvakoosolek polnud Ateenas tähtis, sest riigivõim oli aristokraatide seast valitud ametnikel ja nõukogul (demokraatlikuks riigiks sai Ateena alles 5. sajandil eKr). Spartas oli riiki juhtivas eesotsas kaks kuningat, kelle võim oli päritav. Lisaks kuningatele juhtisid riiki vanemate nõukogu - geruusia. Võimukandjate tegevust kontrollisid omakorda viis efoori ehk kõrgemat riigiametnikku, keda valiti iga- aastaselt. Kuningad täitsid preestrikohustusi ning juhtisid sõjaväge.
samal ajal olla väga julge, kuid ka väga arukas. Ka sellised voorused tasakaalustavad teineteist. Liigne julgus võib panna tegema rumalaid tegusid, kuid olles arukas, osatakse vältida suuremaid ohte, mis võivad tekkida ning oma elu või kellegi heaolu ohtu seada. Tuleb saavutada kuldne kesktee vooruste vahel, sest liigne voorus võib muutuda paheks. Riigiõpetuses pooldas Aristoteles niisugust riigivormi, mis ei luba võimu kasutada omakasupüüdlikul eesmärgil, vaid milles riigivõim teenib kogu ühiskonda. Selliseks pidas ta monarhiat, aristokraatiat ja demokraatiat. Paremini sobib inimloomusega nende vormide segu- see on ka hõlpsamini teostatav ning selles pehmendab vaeste ja rikaste vastuolusid jõuka keskkihi olemasolu. See mõte imponeerib mulle, sest nii on olukord ka tänapäeval. Riigi eesmärk on oma rahva eest hoolt kanda ning vastutada nende heaolu eest. Rahvas on kõrgeim võim ning riigi ülesanne on toimida oma inimeste elu paremaks muutmise nimel
arengust. Majanduses ei pooldata liigset sekkumist kuid ollakse kõrgete maksude poolt. Hinnatud on eraomandi puutumatus, traditsiooniline peremudel ning religioossne moraal. Heaolu aluseks on töökus ja ettevõtlikkus. Vasakpoolsus: vasakpoolse maailma üldistavaks sünonüümiks on sotsialism, mis näeb, et ühiskonna arenguks on oluline saavutatu jagada võrdselt kõigi ühiskonna liikmete vahel. Sotsiaaldemokraatia ,,Võrdsed võimalused kõigile!". Riigivõim peab tagama tasuta hariduse, tervishoiu, kõigile võimaluse elukutse omandamiseks ning töö. Sotsiaaldemokraadid pooldavad segamajandust ehk on eraettevõtete kõrval palju riigiettevõtteid. Astmeline tulumaks. Filosoofia Teema: Eutanaasiaprobleem Näidisküsimused: Kas legaliseeritud eutanaasia puhul peaks kehtima vanuseline piirang? Kas pooldad aktiivset või passiivset eutanaasiat? Materjal: http://prezi.com/b_b9_m-z58fj/eutanaasia/
Vastavalt võimu kontseptsioonile kujutab võim teatud laadi suhet inimeste vahel. Mõni inimene või grupp omab otsuste tegemisel alati suuremat sõnaõigust kui teine. Seepärast kasutatakse võimusuhete kirjeldamiseks ka mõistet domineerimine ehk valitsemine, ülekaalus olemine. Vastavalt võimu kontseptsioonile moodustavad organisatsioonid, institutsioonid ja võrgustikud suurima osa võimusuhetes. Teiste võimuliikide suhtes moodustab ülimusliku võimu liigi riigivõim, kuna riigivõimul on ainuomaseid ehk monopoolseid tunnuseid. Näiteks on riigivõim kirjalike õigusnormidega rangemini korraldatud kui majanduslik võim, kuna riigivõimul on õigus koguda makse ja kehtestada seadusi ja kontrollida nende täitmist. Erinevatele võimupositsioonile võimaldavad inimestel asuda aga erinevad omadused ja ressursid. Võimu ressursid võivad olla nii ainelised kui ka vaimsed. Esimeste hulka kuuluvad näiteks omand ja kapital, teiste alla aga teadmised ja kogemused
Ainult sinna kuulunud aadlikud omasid E ja L-s eesõigusi talupoegade üle. Omavalitsus säilis ka linnadel. Väiksemate linnade elanikke sunniti teotööle. Kodanikuõigusi jagas raad. Balti erikord oli tõkkeks V ja Baltikumi vahel, mis aitas säilitada maa kultuuri ja võimaldas sidemeid L- Euroopaga, mis tagas kiirema arengu. ROSENI DEKLORATSIOON Tp otsisid õigust Peterburist. Venemaa mölder Jaan esitas keisrinnale kaebekirja. Selgituse saamiseks tp olukorra üle pöördus riigivõim rüütelkondade poole. Liivimaa maanõuniku parun Otto Fabian Rosen esitas 1739 seletuskirja, mis on ajalukku läinud Roseni dekloratsiooni nime all. Rosengi järgi oli siinne tp pärisori, keda mõisnik võis pärandada, vahetada ja müüa. Mõisnikule kuulus ka tp maa ja vara. Maa kasutamiseks tuli teha tp mõisakoormisi, mille suurus polnud piiratud. Kohtuvõim tp üle kuulus vaid rüütelkonnale, mitte riigile. Dekloratsiooni hakkas toetama ka riigivõim
lahendamine. · Salapolitsei jälgis inimeste tegevust ja meelsust. · Ajalehtedes võis ilmuda vaid fasistlikud kirjutised. · Mussolini tahtis Vahemerd Itaalia sisemereks. · Vallutati Albaania ja Abessiinia 10. Milles seisnes demokraatia kriis? · Muutused ühiskonnas Keskklass kaotas poliitilise, ühiskondliku ja majandusliku mõjuvõimu. Naistele anti valimisõigus. Tugevnes tööliskond. · Sõja mõju Sõja-aegadel karmikäeline riigivõim. Juhid tegutsesid kindlakäeliselt ja karistasid vaenlasi. · Pettumine Versailles' süsteemis Sõjas kaotanud riigid olid ärritunud sõjas kaotanud maade pärast. Juhid lubasid rahvale ebaõigluse jõuga heatada. · Majanduslikud raskused 1929. aastal algas majanduskriis, poliitikud lubasid, et kui nad võimule pääsevad, siis teevad nad kõik, et rahva elu paraneks. Rahvas uskus neid. · Terav riigisisene võimuvõitlus Poliitilised erakonnad hakkasid omavahel kemplema ja üksteist mustama.
3. Demokraatlikku valitsemiskorda iseloomustavad võimuorganite moodustamine vabade valimiste teel, seaduste ülimlikkus, kodanikkonna huvide arvestamine poliitikas, põhiliste inimõiguste järgimine, poliitika avalikkus ja selgus ning selle allutatus seadusega sätestatud järelevalvele. 4. Peale demokraatia eksisteerivad mittedemokraatlikud valitsemisreziimid autokraatia ja totalitaarne reziim. 5. Erinevalt moraalinormidest on õigusnormid kehtestanud riigivõim, nad on esitatud kirjalike seaduste või määruste vormis, nende täitmine on kohustuslik ning eiramine kohtulikult karistatav. 6. Riigi põhiseaduses sisalduvad tavaliselt peatükid kodanike õiguste , vabaduste ja kohustuste kohta, riigivõimu ülesehituse ja võimuinstitutsioonide pädevuse kohta. 7. Korrakohase õigusemõistmise põhimõte tähendab, et kohus on sõltumatu, võtab otsuse langetamisel arvesse kogu asjassepuutuvat informatsiooni ning
kindlalt väita, et ma kahtlen. Kahtlemiseks peab olema alus ning selle aluse moodustavad meie endi (eel)arvamused. Peirce'i arvates kasutatakse uskumuse kindlustamiseks (tugevamaks muutmiseks) nelja meetodit: 1. Visaduse (kangekaelsuse) meetod seisneb selles, et otsitakse oma seisukohale kinnitust ning hoidutakse kõigest sellest, mis võiks seda kõigutada. 2. Autoriteed meetod seisneb selles, et inimeste vaadete kujundamist suunab riigivõim: kuulutatakse välja teatud "õiged" seisukohad ning hoolitsetakse selle eest, et teistsugused arvamused riigis mõjule ei pääseks. 3. Aprioorsuse (ld a priori 'kogemusest sõltumatu') meetod nõuab, et uskumus peab olema "kooskõlas mõistusega". Selle meetodi puuduseks on, et inimeste arusaamad "kooskõlast mõistusega" ei kattu. 4. Teaduse meetod eeldab, et tõsiselt asja uurides on võimalik kõigi asjatundjate ükskmeel antud uurimisvaldkonnas
Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Avalik sektor: ühiskonna juhtimine ja koordineerimine. Avalik sktor e Riik, tunnused: territoorium, elanikkond, suveräänne riigivõim. Riigi ainuõigus: kehtestada seadusi, koguda makse, rakendada sundi. Riigi institutsioonid: seadusandlikud instit., täidesaatvad inst., kohus, keskpank, järelvalveinst.- riigikontroll, inspektsioonid, õigusvahemehed. Riigiasutustele iseloom. Tunnused: struktuur ja hiearhia, moodustatakse riigi poolt ülesannete täitmiseks, rahastatakse riigieelarvest, töötajaskond palgalised riigiametnikud. A sekt. Üles.: seadusandlus korra tagamine, maksude kogumine ja
suurema nõudluse ka muudele toiduainetele ja samuti ehitusmaterjalidele, mida oli hea läbi Eesti sadamalinnade mujale transportida. Rootsi ajal arenes Eesti majandus ning tekkisid tugevamad kaubandussidemed naabermaadega. Eesti linnadele mõjus Rootsi aeg erinevalt. Kui varem osalesid kaubanduses ka väiksemad sisemaa linnad, siis nüüd koondus kauplemine sadamalinnadesse. Eriti hästi läks Narval, mis jäi mitmele tähtsale kaubateele. Riigivõim hakkas nüüdsest linnadele ettekirjutisi tegema ning neid üldriiklikele huvidele allutama. Traditsioonilised linnaõiguseid jäid alles vaid Tallinnale. Kaubanduse kõrval tegelesid linnaelanikud siiani käsitööga, kuid käsitööndusliku tootmise teiseks vormiks said manufaktuurid, mis tolle aja mõistes olid suurettevõtted. Manufaktuuritootmise põhikeskuseks sai Narva. Narva osatähtsus aina kasvas ning endiste hansalinnade olukord halvenes.
Inimeste kogum, luues riigi, teostab teatud võimu nimetatud isikute üle üksikult. · Allikas: Eesti Vabariigi Põhiseaduse Ekspertiisikomisjoni lõpparuanne, http://www.just.ee/10726 (24.01.09) Rahvas kui esmane riigiorgan · Rahvas, erinevalt rahvaesindusest, on üldjuhul ainus esmane riigiorgan. Kõik teised riigiorganid on demokraatlikus riigis rahva poolt otseselt või kaudselt legitimeeritud, s.t. kogu riigivõim peab olema tagasiviidav rahvale. Rahvaesindus, olles rahva tahte väljendaja ning tema esindaja, on refleksioon rahvast. Viimase omapära avaldub selles, et temas võivad esineda ja tavaliselt ka esinevad teatud moonutused, mis on piisavalt väikesed, et parlamendi arvamust pidada üldjuhul vastavaks rahva tahtele. · Allikas: Eesti Vabariigi Põhiseaduse Ekspertiisikomisjoni lõpparuanne, http://www.just.ee/10726 (24.01.09) Eestis on esindusdemokraatia
kõige täiuslikuma kirjasüsteemi - hieroglüüfkirja. 3. Inkad elasid merest eemal, kõrgel andide mägismaal, kus paiknes ka nende pealinn Cuzco. Pikka aega moodustasid nad suhteliselt tagasihpidliku rahvakillu tsivilisatsiooni äärealal. XV sajandil rajasid nende kuningad aga paari sugupõlve jooksul seniolematult ulatusliku suurriigi. Erinevalt Kesk-Ameerika indiaani riikidest oli inkade impeerium ehk Nelja Ilmakaare Riik, hierarhiliselt korraldatud absoluutne monarhia. Riigivõim kontrollis üksikasjadeni alamate elu ja tegevust. Kui võrrelda Kesk-Ameerika indiaani riikide ja inkade kirja siis indiaani riikides kirjutati enamasti savi või kivi tahvlitele aga inkade impeeriumis eksisteeris sõlmkiri. 4. Maiade ja asteekide religioonis mängis muistsest ajast peale tähtsat rolli ohverdamine. Kusjuures toodi ka inimohvreid. Selleks, et jumalad maailmakorda hoiaks, tuli neid toita. Mida enam jumalatelt oodati, seda enam väärtuslikum pidi ohver olema
16.AMEERIKA ÜHENDRIIKIDE TEKKIMINE Inglise asumaad: Walter Raleigh esimene inglane, kes üritas luua tugipunkti Põhja-Ameerikasse Esimese püsima jäänud koloonia rajasid Chasapeake'i lahes maabunud kolonistid Esimene asula nimetati valitseva kuninga järgi -jamestowniks Esimene koloonia kuninganna Elizabethi järgi Virginiaks Põhja-Ameerikasse läksid ka hollandlased Henry Hudsoni järgi sai nimetuse Hudsoni jõgi Hollandlaste peamine koloonia oli Uus-Amsterdam (hilisem New York) Euroopast väljarändamise põhjused: Loodeti leida ookeani tagant kulda Otsiti lihtsalt seiklusi Usulised ja poliitilised põhjused (puritaanide tagakiusamine) Umbes pooled neid surid 18-st naisest pidas vastu vaid 4 Puritaanid tõid Ameerikasse töökuse Paljud kuulusid erinevatesse usulahkudesse ja tuginesid moraalipõhimõtetele Sektide koonumiskohaks sai Pennsylvania Pennsylvania ra...
· Prantsusmaa trubaduurid · Saksa minnesingerid Rüütlilaulikutest kasvas välja kõrgetasemeline laulukunst. Laulja oli ühtlasi ka helilooja ja pidi ennast pillil saatma. Sellel ajal hakati korraldama ka lauljate võistlusi. Igal linnal pidi olema oma meisterlaulja, kes kuulus ka linnavalitsuse koosseisu. Rahvamuusika esitajad olid poolprofessionaalsed rändmuusikud. Saksamaal kutsuti neid spielmanideks, prantsusmaal songloorideks. Kirik ja riigivõim ei sallinud rändmuusikuid. Nad kuulutati lindpriideks (ei lubatud matta pühitsetud maale, võidi röövida ja tappa). Renessanss 14.-16. sajand Sõna ,,renessanss" tuli prantsuskeelest. Tähendab taassündi. Võeti kasutusele Itaalias 16. Sajandil, tähistamaks tagasipöördumist vanakreeka kultuuri ideaalide juurde. Vaimulike sanrite kõrvale ilmuvad ilmalikud. Uued laululiigid
Kodanikud olid talupojad ja käsitöölised, kes osalesid teatud määral riigiasjade otsustamisel. Kodanikkonnast madalamale jäid rentnikud ja orjad, keda kasutati teenijatena. Mesopotaamia suurriigid (Akadi, Assüüria, Babüloonia) Tekkis vallutuste tulemusena. Moodustas vallutaja riik ja ümbritsevad sõltlasriigid. Kuningas oli sõjaväe ülemjuhataja, seadusandja, kohtumõistja ja ülempreester, kelle võim oli piiramatu ning jumalate kaitse all. Riigivõim ei sekkunud alamate majanduslikku tegevusse. Piirduti vaid maksude sissenõudmisega. Mesopotaamia kuningatel oli kombeks püstitada oma sõjaliste võitude tähistamiseks mälesturmärke. Kuningas Assurbanipal lõvijahil Akadi kuningas Naramsin tallab jalge alla surmavaenlase, ülejäänud vaenlased aga paluvad armu. Hammurapi seadused "Silm silma, hammas hamba vastu" - vastavale kuriteole vastav karistus. Kolm õiguslikku seisust: vabad kodanikud, sõltlased, orjad.
Keskaja lõppedes algas Eesti alal sõdadeperiood, mis kestis 150 aastat, selle vältel toimusid Liivi sõda (15581583), Rootsi-Poola sõjad (16001629), Vene-Rootsi sõda (16561661) ja Põhjasõda (17001721, Eesti alal kuni 1710). 17. sajandi keskpaigaks langes kogu Eesti ala Rootsi võimu alla, sel perioodil kindlustus luterlus, rajati Tartu ülikool ning lõplikult kujunes välja ka pärisorjus. Samas püüdis Rootsi riigivõim ka talupoegade olukorda parandada: rajati talurahvakoole ning toimus mõisate reduktsioon. Põhjasõja järel oli Eesti enam kui 200 aasta vältel (17101917) Vene impeeriumi koosseisus. Kohalik võim jäi endiselt baltisakslastest eliidi kätte, pärisorjus kestis kuni 1810. aastateni. Olulised muudatused toimusid 19. sajandil, kui tööstuslik pööre jõudis Eesti linnadesse; lisaks oli oluline roll rahvuslikul ärkamisel sajandi keskpaigas. Eesti keel hakkas muutuma lihtrahva
võim on koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, rahval ei ole mingit võimalust osaleda riigi juhtimises ning totalitaarne- jäik diktatuur, majandus on riigile allutatud, võimude koondumine ühe isiku või rühma kätte, kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle, ühiskonna elu oli pisiasjadeni ühtlustatud ja reeglitele allutatud. Diktatuuri põhilisteks tunnusteks on võimude lahususe põhimõte puudub, rahvas ei ole iseseisev, ühe partei süsteem, riigivõim on koondunud diktaatori või väikese grupi kätte, üks ideoloogia, range kontroll ajakirjanduse üle, juhikultus, võim ei ole avalik ega kontrollitav, valitsemine toimub jõu abil võimu haaranud diktaatori kaudu, trüki- ja sõnavabaduse puudumine. Riigid kus oli diktatuur olid näiteks Venemaa, Saksamaa ja Türgi. Demokraatia on ühiskonna organisatsioonivorm, mida iseloomustavad rahva määrav osa ühiskonna küsimuste lahendamises ning kodanikuvabaduste ja -õiguste olemasolu. Enamuse
koormiste tõstmist ning talu omandanud talupoeg võis pärandada oma talu järglastele. 1804 aastal kiideti Liivimaa Eestimaa uus seadus heaks ning talupoegade müük keelustati, kuid nad jäid ikka veel pärisorjaks. 4. Talurahvaseadused: · Roseni deklaratsioon: 1739.a 1) talupoeg on pärisori; 2) talupoeg, tema pere ja vara kuuluvad mõisnikule, kes sellega võib kõike teha. Seda asus toetama ka riigivõim. Talurahvas kaotas Vene võimu alla sattudes kõik senised Rootsi aja lõpul saadud kergendused. Talupoegi kaitses ainult mõisnike majanduslik huvi. · Browne positiivsed määrused: 1765.a 1) talupoeg sai õiguse vallasvarale; 2) mõisakohustused täitnud talupoeg võis ülejäägi vabalt turustada; 3) kindlad piirid seati mõisakoormistele, tõsta ei tohtinud; 4) mõisas tohtis anda 30 vitsahoopi; 5)
valimised,digiretseptid,e-kool jne. 7. Eelkõige iseendale on vaja aktiivset kodanikku, kaudselt riigile . Riik saab olla inimestele parem koht kus elada kui riigijuhid on kursis oma riigi probleemidega. Inimesele ,kui tõstatad probleemi, nt. kuskil mingil tänaval on probleem siis riigijuhtid tegelevad selle probleemiga. Olles aktiivne kodanik teed enda ja teise elu ühiskonnas ehk paremaks. 8. Riigi kolm põhitunnust on territoorium, rahvas, suveränne riigivõim. Avalik ja erasektor on ühiskonna kaks tüüpi. 9. Karl Marxi ja Friedrich Engelsi teooriad ühiskonnast on tuntumad. Järvamaa Kutsehariduskeskus 9.12.2012 Tony Jürisaar PM21
ümberhäälestada ning nendes maades algas majanduslik tõus, mis kestis 1929.aastani. Suurbritannias ei toimunud majanduse areng sama kiiresti. USA-st sai maailmamajanduse juhtriik. Saksamaa ja teised kaotajariigid olid oma majandusega hädas. Saksamaal toimus inflatsioon, sest ta printis pidevalt välja raha selleks, et ta jõuaks maksta Prantsusmaale reperatsioonimakse. Majanduslik õitsenguperiood ei kestnud kaua. USA-s tekkis börsil 1929.aastal must päev. USA riigivõim otsustas tõsta laenuprotsente, mistõttu hakkasid aktsionärid oma aktsiaid kiiresti ja madala hinnaga maha müüma, et vältida veel suuremaid kaotusi. Ettevõtted hakkasid minema pankrotti ja enamik tehased ja vabrikud läksid pankrotti. Tekkis ületootmine, sest inimesed ei suutnud osta nii palju kaupa kui toodeti. Olukorra päästmiseks kasutasid ettevõtete omanikud kõikvõimalikke vahendeid: alandasid kaupade hindu, vähendasid tootmist, vallandasid töölisi. Maailmas jäi
kirjakeel. Keskaja lõppedes algas Eesti alal sõdadeperiood, mis kestis 150 aastat, selle vältel toimusid Liivi sõda (1558–1583), Rootsi-Poola sõjad (1600–1629), Vene-Rootsi sõda (1656–1661) ja Põhjasõda (1700–1721, Eesti alal kuni 1710). 17. sajandi keskpaigaks langes kogu Eesti ala Rootsi võimu alla, sel perioodil kindlustus luterlus, rajati Gustav Adolfi Gümnaasium ja Tartu ülikool ning lõplikult kujunes välja ka pärisorjus. Samas püüdis Rootsi riigivõim ka talupoegade olukorda parandada: rajati talurahvakoole ning toimus mõisate reduktsioon. Põhjasõja järel oli Eesti enam kui 200 aasta vältel (1710–1917) Vene impeeriumi koosseisus. Kohalik võim jäi endiselt baltisakslastest eliidi kätte, pärisorjus kestis kuni 1810. aastateni. Olulised muudatused toimusid 19. sajandil, kui tööstuslik pööre jõudis Eesti linnadesse; lisaks oli oluline roll rahvuslikul ärkamisel sajandi keskpaigas. Eesti keel hakkas muutuma
Juhtivad erakonnad olid Vabariiklik ja Demokraatlik Partei. Tegemist oli paremerakondadega mõlemad pooled pooldasid vabaturumajandust. Kuid vabariiklased pidasid riigi majandusse sekkumist lubamatuks, demokraatlased aga arvasid, et vajadusel võib riik majandust reguleerida. Enne sõja lõppu oli presidendiks demokraat, peale sõda aga vabariiklane. Vabariiklased kaotasid sõja ajal kehtestatud majanduspiirangud ja arvasid, et riiki peab olema võimalikult vähe. (St. Riigivõim peaks tegelema ainult kõige tähtsamate asjadega) Keeluseadus ja maffia 1920. aastal kehtestati keeluseadus. See keelas alkohoolsete jookide valmistamist, müüki ning sisse- ja väljavedu. Sellegi tekkisid kuritegelikud rühmitused ja nende ühendused Ameerikas. Sellist organiseeritud kuritegevust kutsuti maffiaks. Tegevusvaldkonnad ei olnud ainult alkoholi salamüük, vaid ka väljapressimised, tapmised ja narkokaubandus. Eriti kuulus oli Al Capone. Uus kurss
riigi juhtimises ning totalitaarne- jäik diktatuur, majandus on riigile allutatud, võimude koondumine ühe isiku või rühma kätte, kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle, ühiskonna elu oli pisiasjadeni ühtlustatud ja reeglitele allutatud. Diktatuuri põhilisteks tunnusteks on võimude lahususe põhimõte puudub, rahvas ei ole iseseisev, ühe partei süsteem, riigivõim on koondunud diktaatori või väikese grupi kätte, üks ideoloogia, range kontroll ajakirjanduse üle, juhikultus, võim ei ole avalik ega kontrollitav, valitsemine toimub jõu abil võimu haaranud diktaatori kaudu, trüki- ja sõnavabaduse puudumine. Riigid kus oli diktatuur olid näiteks Venemaa, Saksamaa ja Türgi. Demokraatia on ühiskonna organisatsioonivorm, mida iseloomustavad rahva määrav osa ühiskonna küsimuste lahendamises ning kodanikuvabaduste ja -õiguste olemasolu. Enamuse
Tema tööd käsitlesid loodusteadusi füüsikat, loogikat, kirjandust, muusikat, ajalugu, riigikorraldust, moraali, maailmakorra üldisi põhimõtteid jt. Väga suurt huvi tundis ta elava looduse, eriti loomade vastu. Aristoteles kirjutas ka teatrist, kirjandusest ja riigivalitsemisest. Parim riigikord oli tema meelest midagi aristokraatia ja demokraatia vahepealset. pooldas riigivormi, mis ei ole omakasupüüdlikku eesmärgiga, vaid milles riigivõim teenib kogu ühiskonda. Ta uuris ka ilmastikku ja taevakehade liikumist. Seejuures uskus ta ka, et Maa on kerakujuline. Õnneliku elu eelduseks on inimese enda teatud omadused - loomutäiused. Ta eristas dianoeetilisi ja eetilisi loomutäiusi. Dianoeetilised loomutäiused on tarkus ja arukus. Eetiline loomutäius on oskus valida kuldne kesktee asjus, mis iseenesest pole ei head ega halvad. Näiteks hirm ei ole iseenesest ei hea
lauluteater ning sportimiseks mõeldud rajatised (staadion, palestra, gümnaasium). Arhailiste linnade kvartalid olid enamasti maaliliselt paikneva tänavastikuga, mis oli välja kasvanud linnade stiihilisest arengust. Elamud olid väikesed, ühekordsed ning tänavatele pööratud umbseintega, tänavad kitsad ja sillutamata. Linnad olid ebaregulaarse plaaniskeemiga. Klassikalise perioodi linnaehitust iseloomustab polis ehk linnriik regulaarse plaanistruktuuriga ja demokraatlik riigivõim. Linnad muutusid suuremaks ja nt. Ateenas tekkis linnadesse kaubandused ja sadamad. Klassikalises linnas olid kõik antiiklinnale omased komponendid: jumalate templite asukoht akropol, turuplats agoraa seda ümbritsevate ametiasutustega, teatrid, harjutusväljakud, staadionid ning kitsaste tänavate ääres umbseintega kvartalid. Hilisklassitsislik linn: linna tänavad 4-5 meetri laiused ning sillutatud, kesklinnas paiknesid
mõisnike hulgast) KOHTUNIKUD MAAKOHTUD Talupoegade ja mitteaadlike MEESKOHTUD süüasjad ( maakonnas) ÜLEMKOHUS (Tallinnas) Raskemad ja aadlike kuriteod ÕUEKOHUS (Tartus) d) Rootsi riigivõim ja balti aadel Gustav II Adolfi ajal: - Eestimaa aadlikele ja tallinnale säilisid senised eesõigused (tulid rootsi riigi alla vabal tahtel; need olid paiguti suuremad rootsi aadlikest) - Liivimaal kui vallutatud provintsis algas kiire rootsistamine (rootsi võimu- ja kohtukorralduse sisseseadmine; teostajaks Johan Skytte; peale gustav II adolfi surma saavutati üksmeel kohaliku aadliga balti privileegide säilitamiseks ja suurendamiseks)
Keerulised juhtumid ehk inimesed, keda ei saa kuhugi paigutada. Asotsiaalid mitteühiskondlik, normidest ja väärtushinnangutest kõrvalekalduv inimene. Ei pruugi alati olla paadialune, tegu on palju laiema mõistega. Ka vang võib olla asotsiaalne. Üürnik majanduslik, eratasand Ametiühingu liige mittemajanduslik, ühistasand Edukas ühiskond väljendub majanduslikes ja mittemajanduslikes ühishüvedes. Riigivõim saab seda teha valimismandaadiga ehk valitud saamisega maksuraha abil. Mis on ühishüved? Mittemajanduslikud ühishüved pakuvad tuge, mitte raha: haridussüsteem, riigikaitse, kohtud, julgeolek, seadusandlik, õigusruum, tervishoiusüsteem. Majanduslikud ühishüved ehk kaup või teenus mida tarbitakse turu vahendueta: munitsipaal või riiklik meedia, heakorrastatud linnaruum, infrastruktuur, sotsiaalkindlustussüsteem. Ühiskond ilma riigita on anarhia
Seejuures oli talupojal võimalus oma mõisnikku kohtusse kaevata, kuid loomulikult ei jäänud peale õiglus, vaid hoopis raha, mida mõisnikul oli kindlasti rohkem. Taolist olukorramuutust talupoegade jaoks ei saa kuidagi pidada positiivseks. Kuid ei halvenenud üksnes talupoegade olukord. Muudatused tulid ka linnadesse. Nimelt kaotasid viimased oma linnaõigused, mis on juba ainuüksi oma põhimõttes täiesti negatiivne, rääkimata tegelikest vabaduse piirangutest. Riigivõim hakkas tegema linnadele rohkesti ettekirjutusi ja neid aina rohkem üldriiklikele huvidele allutama. Linnad, kus ei olnud sadamat, kaotasid võimaluse kaubanduses osalemiseks. Talupojad said ka nende reformide tagajärjel kannatada neil kadus võimalus linna põgemisega vabaks saada. Tekib küsimus: "Kellel, peale rootslaste muidugi, oli siis hea?" Ka paljud mõisnikud kaotasid reduktsiooni käigus oma valdused. Kahtlemata oli sel perioodil ka positiivseid külgi
Raha saamiseks korraldati näitemänge, kontserte ja näitusi, edendades sel kombel ka kohalikku seltsielu. · Eesti Aleksandrikooli peakomitee eesotsas seisis samuti Jakob Hurt. Carl Robert Jakobson · Hurda kõrval teiseks rahvusliku liikumise tähtsamaks tegelaseks (1841-1882). · sai Eestis tuntuks 1868. aastal Vanemuise seltsis peetud isamaakõnega valguse, pimeduse ja koidu ajast. · Jakobson pani suuri lootusi Vene valitsuse toetusele, uskudes, et riigivõim tühistab baltisakslaste privileegid ja taastab eestlaste õigused. · Pöördunud tagasi Eestisse ostis Jakobson Vändra lähedale Kurgjale talu ning osales agaralt mitmete eesti põllumajandusseltside töös. · 1878. aastal hakkas ta Viljandis välja andma ajalehte Sakala, mis tõusis kiiresti kõige loetavamaks eesti leheks. · Nii käredasti kui Jakobson polnud seni keegi meie ühiskondlikke olusid
Poliitiline kord 27. aprillil 1961 saavutas riik Sir Milton Margai juhtimisel iseseisvuse Ühendkuningriigist. 17. aprillil 1971 kuulutas parlament välja Sierra Leone Vabariigi. 1978. aastal vastu võetud põhiseaduse kohaselt oli riigis ainult üks poliitiline partei. Demokraatia taastati riigis 2002. aastal pärast üksteist aastat kestnud kodusõda. Tänane Sierra Leone on vabariik rahva poolt otse valitava presidendi ja ühekojalise parlamendiga. Põhiseaduse kohaselt jaguneb riigivõim seadusandlikuks, täidesaatvaks ja 3 kohtuvõimuks. Seadusandlik võim on parlamendi käes. Täidesaatev võim on presidendil, kes on üheaegselt nii riigipea, valitsusjuht kui sõjaväe ülemjuhataja. President nimetab valitsuse liikmed, ministrid, kes peavad saama parlamendi heakskiidu. Alates 2007. aasta septembrist on Sierra Leone Vabariigi president Ernest Bai Koroma
Alustati massilist terrorit vasakpoolsete parteide (kommunistide, sotsiaaldemokraadide) suhtes, mõningal määral ka aktiivse paremopositsiooni suhtes, NSDAP-s Hitleri võimalike konkurentide suhtes. Massiline terror viidi üle juutide ja teiste alamrassi esindajate vastu. Üheks natsionalistliku õpetuse tugisambaks sai rassilise puhtuse tagamine juutidelt võeti ära kodakondsus, abiellumine juutidega keelati ning vaimuhaiged ja kurjategijaid ei tohtinud saada lapsi. Riigivõim oli võtnud endale õiguse sekkuda inimeste eraellu. Noorte kasvatamine toimus noorsoliidu Hitlerjugendi kaudu. Ametlikuks poliitikaks sai juutide tagakiusamine. Neid süüdistati pankade, kaubanduse ja muude tähtsate valdkondade käsutuses hoidmises ning samuti ka vandenõu sepitsemises kommunistidega. 1935. aastal jõustus mitu juutide kodanikuõigust piiravat seadust. Suur osa Saksamaa juutidest oli sunnitud riigist lahkuma ning need, kes ei jõudnud, saadeti surmalaargisse.
Jaguneb kolmeks: -Esimene ehk avalik sektor (riigi ja omavalitsusasutused, ühiskonnaelu korraldamine)-riigiasutused, riigiametid, ringhäälingud -Teine ehk erasektor (eraettevõtted, tootmine ja kauplemine)-OÜ, AS, FIE -Kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja ühendused, kodanikuühiskond)-MTÜ, SA, seltsingud 3. Riik ja selle tunnused, võimude lahusus. Riik on avaliku sektori tähtsaim osa. Tunnused: -Riik on alati seotud võimu teostamisega. Riigivõim on ülimuslik ja sõltumatu. -Riigi otsused vormistatakse kirjalike õigusnormidena ning need on kõigile siduvad. -Riigi institutsioonid on avalikud; nad vastavad kollektiivselt otsuste tegemise ja elluviimise eest. Riik on ühiskonna valitsemise süsteem ja valitsemisasutuste kogum. Riik peab kujundama rahva ühtekuuluvustunnet, korraldama avalikku elu valitsusalusel territooriumil, koondama inimeste huvid mingiks kidlaks poliitikaks. Riigil on ainuõigus kehtestada
17. sajandi alguses oli eestikeelsed trükised veel valdavalt vaimuliku sisuga. Kuid juba 1630. aastatel ilmunud mitmeosalised käsiraamatus avaldas Stahl esimesena eesti keeles usuõpetuse raudvara-see pidi hõlbustama kirikuõpetajatel eesti keele kasutamist. Vene aja alguses jäi luteri kirik vaimuelu kandjaks ka pärast Põhjasõda, kuid paljud koguduse olid jäänud ilma õpetajateta ning kirikuhooned olid rüüstatud või sõjas hävinud. Vene riigivõim tunnustas luteri kirikut siinse valitseva kirikuna. Vahetult pärast Põhjasõda levis siinsete kirikuõpetajate hulgas pietism. Pietistidest õpetajad aitasid kirikut kiiremini üles saada Põhjasõja- järgsest madalseisust. Kiriku osa vaimuelu edendajana jäi varauusaja lõpuni väga oluliseks. Ning just kirikuõpetajad olid 18. sajandi Baltikumis kõige moodsamate ideede kandjaiks. Rahva sekka jõudsid pietistlikud ideed hernhuutlaste liikumise kaudu. Nad pidasid tähtsaks usuvagadust,
Ühiskonna sidusus 1. Ühiskond- suure hulga inimeste korrastatud kooselu vorm Õhuke riik- madalad maksud, väga väike avaliksektor. Pakub minimaalselt avalikkuteenust(meie riik teel sinna, hakkame seisma pikalt arstiabi järjekorras, pole loota erilist politsei abi) Paks riik- kõrged maksud, jätkusuutlik ametnikkond, saab piisavalt avalikku teenust(Norra, Soome, Taani, Rootsi) Sotsiaalne stratifikatsioon e kihistus- teatud sotsiaalsete tunnustega inimrühmade paigutamine kihtidesse e straatumitesse vastavalt neile kuuluvale ressursile.(nt rikkad/vaesed, kultuuriline ressurss, poliitiline ressurss) Sotsiaalne straatum e kiht- sarnaste ressursside ja parameetritega inimestegrupp(nt intelligents, tõrjutus, aristokraatia) Sotsiaalne staatus- inimese positsioon ühiskonnas(nt määrab haritus, kodanik/mittekodanik, finantsilineseis, päritolu) Sotsiaalne mobiilsus- ühe inimese või inimgruppide ümberpaigutumin...
1933 astus Saksamaa välja ka Rahvasteliidust. 1936 sisenesid Saksa väed Reini piirkonda Versailles'i rahuleping keelas seda. Hitler kartis, et sellele kohe reageeritakse ning käskis vägedel kohe lahkuda kui märgatakse Prantsusmaa vägede liikumist. Kuid Prantsusmaa ei võtnud midagi ette ning Saksamaa alustas Versailles'i süsteemi lammutamist. Demokraatia tunnused+ ühe riigi näide- *Kehtib võimude lahususe põhimõte, rahva iseseisvus. mitme partei süsteem, riigivõim kuulub rahvale, mitu ideoloogiat, vaba ajakirjandus, juhikultus puudub, võim on rahvale lähedal, valitsemine toimub rahva poolt valitud saadikute kaudu, eksisteerib trüki- ja sõnavabadus. Prantsusmaa- Hispaaniat toetati kodusõjas- võitlus fasismiga, vaba ajakirjandus, Rahvarinne- sinna kuulusid kommunistid, sotsialistid, radikaalsotsialistid ja vabariiklikud sotsialistid, puudus isikukultus, 1936 parlamendivalimised,
Mitte jõus pole tõde, vaid tões on jõud. Ajalukku tagasi vaadates leidub küllalt näiteid, kus eesmärgini jõudmiseks kasutatakse jõudu. Maailmas on väheseid riike, kus poleks võimutsenud vägivald. Üldiselt on selleks sõda, esineda võib ka teatud rahvusgruppide vastu suunatud liikumist, näiteks genotsiidi, kus füüsilist väärkohtlemist ei taunita vaid õhutatakse. Tekib küsimus, miks tõde on parem, kui jõu kasutamine? Hea ja kurja võitlus on kestnud sajandeid. Kumbki neist ei ole peale jäänud. Sama olukord on ka tõe ja jõu vahel, kus kumbki ei anna alla. Oleks ideaalne, et nad koos eksisteeriksid, kuid elus ei juhtu seda sageli. Ajaloost näiteid võttes on mõlemad vahelduva eduga peale jäänud. Kord on see jõud, mis muudab riikide vahelisi suhteid sajanditeks. Teisalt on peale jäänud tõde, mis on toonud nii head kui halba inimkonnale. Eestlased mäletavad aega, mil Maarjamaa ei olnud vaba. Vene väed sisenesid ...
KESKAEG *Kristlus märter – kristlane, kes tapeti usu pärast judaism – kristlus e. Ristiusk 4. sajandist alates Rooma ametlik usk 476 a. - Lääne-Rooma lõpp *Frangi riik Frangi riigi ajal käib kõik ümber usu ja maa lään – maa mis anti kasutamiseks. Vastutasuks pidi sõjaväkke minema ja osalema sõjakäikudel feood – maavaldus, mida võib pärandada feodaal – isik, kes omas feoodi e. Maavaldust, mida on talle pärandatud domeen – kuninga maavaldus allood – vasalli suhtes vaba maaala senjöör – annab maad vasallile vasall – alamfeodaal, see kes võtab maad senjöörilt Poiters'i lahingu tähtsus (juhtis Karl Martell) – hispaania ja araablaste vahel, alistati araablased Karl Suur – suur ja võimas vallutaja, kes sai keisriks(tekkis paavstiriik ehk Vatikan) Hiljem jagati frangiriik Karl Suure kolme lapse-lapse vahel ära(prantsusmaa, saksamaa ja itaalia) Keskaja ühiskond on seisuslik 1. vaimulikud 2. aadlid=feodaal...
Avalik ja erasektor Avaliku sektori tuumaks on riik- institutsioonide kogum, mis korraldab valitsemist ja viib ellu teatuid eesmärke. Eesmärkidest tulenevad ka riigi tunnused: · Riik on alati seotud võimu teostamisega. Riigivõim on ülimuslik ja sõltumatu · Riigi otsused vormistatakse kirjalike õigusnormidena, mis on kõigile siduvad · Riik omab kontrolli kindla territooriumi üle · Riigi institutsioonid on avalikud; nad vastutavad kollektiivselt otsuste tegemise ja elluviimise eest Avalik sektor koosneb riiklikest ja avalik- õiguslikest institutsioonidest( ministeeriumid, kes korraldavad oma tööd ise).
Suurte reformide keskseks muutuseks oli pärisorjuse kaotamine enamikus Saksa riikides. Põhjalikult korraldati ümber ka riigivalitsemine ja kohalikud omavalitsused. Kaotati aadlieesõigused. Osas Saksa riikides võeti kasutusele Tsiviilkoodeks. Muutused ühiskonnas pärast revolutsiooni · Võrdsus · Aadlike eesõiguse kaotamine · Vabadused · Absolutismi lõpp · Rahvuste suveräänsuse väljakuulutamine · Riigivõim ja kohtuasutused tuginevad Prantsusmaa mudelile Prantsusmaa ülemvõim Euroopas Pärast Preisimaa ja Austria purustamist ning liitlassuhete seadmist saavutas Prantsusmaa impeerium oma võimsuse tipu. 1810. Aastaks sõltus enamik riike Euroopas kas otseselt või kaudselt Prantsusmaast. Sõdadega vallutati Belgia, Itaalia, Illüüria ja Loode Saksamaa. Prantsusmaaga liideti ka paavsti valdused. Mitmed Euroopa suurriigid olid Prantsusmaa vasallriigid mida valitsesid mõned Napoleoni lähisugulased
Talupoegade olukord-kontrollida kodust tööd Vaimuelu 18. sajandil Võta poolt või vastuseisukoht ning põhjenda oma otsust. Viimane ülesanne Tihenevad Eesti kultuurikontaktid Läänega (uued usuvoolud, kirjandus-, kunsti-, muusikastiilid, elulaad) Luteri kirik ja kirikuõpetajad jäävad vaimuelu kandjateks. TÜ ei tegutse. Taastatakse talurahvahariduse andmine. Rahvasõbralike haritlaste kriitika valitsevate olude, sh. pärisorjuse suhtes. Eestlased kristianiseeruvad Täida lünktekst usuvoolude kohta. Luteri usku lähendas rahvale............................ Lõplikult võtsid eestlased ristiusu omaks tänu................................................................... Hernhuutlus süvendas järgmisi moraalseid tõekspidamisi:........................................................................................ Hernhuutlus kasvatas rahva algatusvõimet:......................................................................................
17.-18. sajand Absolutism Prantsusmaal. Kristlus oli lõhenenud, seda asendas rahvusriigi idee; riikide vahel selgemad piirid; keelte tähtsuse tõus; valitseja ja rahva huvide rõhutamine. Tunnused: riigivõim jagamatu ja kogu võim on valitseja käes, pürgimine ühtsuse poole, üleminek linnamajanduselt juhitud rahvamajandusele, alaliste armeede loomine, ametnikkonna kujunemine (armee kasv, kindlustööd, maksud); merkantilism - püüti võimalikult palju kaupa välja vedada ja vähe sisse tuua (suured sisseveotollid, manufaktuurid, kolooniate loomine) Louis XIV - tsentraliseeritud haldusaparaadi rajamine, vaimne ühtlustamine, merkantilistlik majanduspoliitika,
-18. sajand) · Riikide piirid · Venemaa (18.-19.sajand) · Rahvusliku kultuuri kujunemine · Hispaania · Humanitaarid pooldasid · Portugal, Taani, Rootsi rahvusriiki (18.sajand) · Preisimaa (18.sajand) · Austria Tunnused: · Riigivõim jagamatu, valitseja on riigivõimu ainuõiguslik teostaja · Pürgimine ühtsuse poole · Merkantilistlik majanduspoliitika · Alalised sõjaväed, üleminek sõjaväekohustusele · Ametnikkonna suur võim (teeb kogu töö ära) Kultuuriline ühtsus MERKANTILISM Esimene uusaja majandusteooria, mille tekkimisele aitas kaasa juba 15. sajandist ilmet võtma hakanud turumajandus, oli merkantilism. Merkantilistid lähtusid arusaamast, et
• Väljamaksed Majandussektorid Primaarne sektor • Põllumajandus • Metsamajandus • Kalandus • Maavarade kaevandamine Sekundaarne sektor • Energiamajandus • Masinatööstus • Keemiatööstus • Metallurgia • Kergetööstus • Toiduainetööstus • Ehitus • Jne Tertsiaarne sektor • Kaubandus • Äriteenused • Tervishoid • Haridus • Riigivalitsemine • Teadusuuringud • Infotöötlus • Finantstegevus • Jne Riik ja riigivõim Poliitilised ideoloogiad Riigi tunnused • Organiseeritud inimkogu, kes elab ühel maal ja on seotud ühe võimuga. • Institustsioonide kogum, mis korraldab valitsemist ja viib ellu teatud eesmärke. Tunnused • Rahvas • Avalik suverräänne (sõltumatu) võim • Territoorium • Riigi otsused peavad olema kõigile
tegevust on võimalik jälgida massimeedia vahendusel ning kontrollida selleks loodud asutuste ja reeglite abil 5)eraelus on inimene vaba ja seadusega kaitstud omavoli ning tagakiusamise eest 6)poliitika on humaanne, see tähendab, et seab esikohale inimese huvid ning tagab ühiskonnaliikmetele inimväärse elu 7)poliitika ajamisel arvestatakse ka vähemuste huve. Autoritaarne riik :valitsemisvorm, mille puhul riigivõim on ühe isiku käes, puuduvad tema võimu piiravad riigiorganid. Totalitaarne riik :valitsemisvorm, mille puhul kogu võim kuulub ainupartei või sõjaväe juhtkonnale ,kes püüab ellu viia täielikku kontrolli ühiskonna ja selle liikmete suhtes; reziim, mida iseloomustab diktatuur. Siirderiik :üleminekuriik ,kus viiakse ellu demokraatlikke diktatuure, kuid kõik demokraatia tunnused ja põhimõtted pole veel juurdunud (Kesk- ja Ida- Euroopa maad 1990.aastail).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
