lihttöölisest spetsialistiks Võim ühiskonnas: · Ressursid: ainelised- kapital (maa, raha, kinnisvara) ja vaimsed- teadmised, oskused, kogemused. · Kuidas teostatakse võimu?-autoriteetne(inimesed kuuletuvad veendumusest, usuvad sellesse), sunnivõim(allutkse hirmust), traditsioonid (tavaliselt kungngavõim), mõistuslik kaalutlus (käitutakse vastavalt, sest saadakse aru, et nii on kõigile parem) · Riigivõim: kehtestada seadusi ja kontrollida nende täitmist, koguda makse, esindada riiki rahvusvahelistes suhetes, võimuasutuste hierarhia jne. Poliitilised ideoloogiad: · Mittepoliitilised nt. feminism ja budism · Parempoolne ideoloogia: tulud kuuluvad neile, kes on seda loonud. Toetavad ettevõtjate suuremaid vabadusi-pooldavad väikesi makse ega toeta riigi vahelesegamist majanduselusse. (Liberalism, konservatism, kristlik demokraatia)
· Riigivõimul on kohustus korraldada riigi igapäevaelu ning esindada riiki rahvusvahelises suhtlemises. · Riigivõimul on üks keskpunkt ja selge võimuasutuste hierarhia. Maksud:riigilõiv(dokumendid,juhiluba) Otsesed maksud:füüsilise ja juriidilise isiku tulumaks(21%) Töötuskindlustusmaks:riik 1,4% ; töövõtja 2,8% Sotsiaalmaks(33%;20%tervisehoid;13%pansion)töökindlustus,kaudsedmaksud, käibemaks,aktsiisimaks,tollM Riigivõimu komponendid · Riigivõim on stabiilne;majanduslik võim võib muutuda ja kultuurivõim on ebastabiilne. 4. Parempoolsed ideoloogiad Ideoloogia on korrastatud ideekogum,mis propageerib kindlaid väärtusi. · Liberalism-toetavad inimese vabadust,propartsionaalset tulumaksu,riigi vähest sekkumist majandusse.(vabaturumajandus) · Sotsiaalliberaalid-majanduspoliitikaga tihedalt seotud.Ei karista rikkaid kõrgemate maksudega,inimesel on võimalus otsustada kuidas raha kulutab.
Mis rolli mängis ülemaailmne majanduskriis maailma majanduse kahe maailmasõja vahel? Pärast esimest maailmasõda 1920. aastatel oli USA majanduses õitsev aeg: kasutusele tulid konveierid, toodeti massiliselt kiiresti asju, paljud inimesed hakkasid börsil kauplema jne. USA- st oli saanud maailmamajanduse juhtriik. See aeg kestis kahjuks vaid 1929. aastani kui terves maailmas puhkes suur majanduskriis. 24. novembril 1929 otsustas USA riigivõim suurendada laenuprotsente ning selle pärast hakkasid börsil kauplejad kartma ja püüdsid kiiremas korras oma aktsiad maha müüa. Müüjaid oli korraga palju, mistõttu langesid ka väärtpaberite hinnad. Väärtpaberiturgu tabas kokkuvarisemine ehk krahh, millele järgnes suur majanduskriis. Veel peale selle olid USA majanduskriisi põhjusteks veel ka massiline tarbekaupade ületootmine: elanike palk oli väike ja ei suudetud nii palju kaupa
Kõrgja hiliskeskaeg 11.15.sajand Jaanika Märdimäe Millest räägin? 1. RIIGIVÕIM 2. KIRIK JA PAAVSTLUS 3. Kõrgkeskajal 4. Hiliskeskajal 5. FEODAALTSIVILISATSIOON 6. RISTISÕJAD 7. ÜHISKOND 8. RELAVSTUS JA SÕJALINE KULTUUR 9. LINNASTUMINE 10. ÜLIKOOLID JA TEADUS 11. KUNST 12. VENE RIIK JA KULTUUR JA REFORMATSIOONI ALGUS RIIGIVÕIM Feodaalne killustumus riigisüsteem, kus keskvalitsus on nõrk ja riigivõimu toetavad kohalikud võimukandjad Valitsejad "Mitte miski ei tõsta valitseja prestiizi rohkem kui suured sõjakäigud ja ebatavalised teod" Esinduskogude välja kujunemine KIRIK JA PAAVSTLUS: Katoliku kirikut iseloomustab üldine langus: Vaimulikud olid abielus Vaimulikel oli vähe aega vaimulikeülesannete täitmiseks Vaimulikukohtade omandamine raha eest ehk simoonia KIRIK JA PAAVSTLUS: I Kõrgkeskaeg (2) Gregoriuse ...
saadikud. See sõna tuleneb kreekakeelsetest sõnadest demos ehk rahvas ja kratos ehk võim. Tänapäeva demokraatia ühiskonda iseloomustavad : rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises kodanikuvabaduse ning kodanikuõiguste olemasolu kehtib võimude lahususe põhimõte rahvas on iseseisev mitme partei süsteem riigivõim kuulub rahvale mitu ideoloogiat vaba ajakirjandus juhikultus puudub võim on rahvale lähedal valitsemine toimub rahva poolt valitud saadikute kaudu eksisteerib trükija sõnavabadus Eristatakse otsest ehk vahetut demokraatiat otsuseid teeb rahvas ja esindus ehk otsest demokraatiat rahvas valib oma esindajad parlamenti ja teistesse võimuorganitesse.
kehtestamine tähendas Balti erikorra kaotamise algust 1781 korraldati Eesti ala esimene hingeloendus 1783 laiendati Balti kubermangudele Peeter I kehtestatud 1724 a. Pearahamaks1796 hakati võtma Vene väkke neukreid mille teenistus aeg oli 25 aastat Pearahamaksu kehtestamine kutsus Lõuna-Eestis esile vastukahud ehk pearaharahutused 1783 kuulutas keisrinna Katariina II rüütelkondade kauastele taotlustele vastu tulles kõik Eesti- ja Liivimaa mõisad pärusmõisadeks- alloodideks Seni oli riigivõim kasutanud neid läänimõisadena, mille võõrandamiseks oli vaja suverääni luba Tallinna ja Riia kubermangust moodustati Riia asehalduskond, kus kehtestati Vene valitsemiskorraldus Tallinna kubermangu lisandus uue, viienda maakornna ehk kreisina Paldiski Riia kubermangu nüüd üheksast kreisist olid uued Valmiera , Viljandi, Valga ja Võru Rüütelkondade eesõigused üldiselt säilisid , kuid Balti kubermangude aaldikorraldust lähendati Vene omale
Lisaks veel hollandlased, šotlased, ungarlased, leedulased jt. Sisserännanud inimesed eestistusid ning nede side päritolumaaga jäi nõrgaks. 6) VÕRRELGE EESTI LINNADE ARENGUT ROOTSI AJAL. TOO VÄLJA 3 MUUTUST Narval toimus majanduslik õitseng. Uued olud andsid aktiivse majandustegevuse võimalusi üksnes sadamalinnadele. Väiksemad sisemaa linnad ei suutnud enam konkurentsis püsida. Väljaveosadamatena omasid väiksemat tähtsust Pärnu, Haapsalu ja Kuressaare. Riigivõim hakkas üha rohkem linnadele ettekirjutisi tegema ning üldriiklikele huvidele allutama. Tekkisid esimesed manufaktuurid. 7) TOO VÄLJA 2 PEAMIST LINNADE ARENGUSUUNDA ROOTSI AJAL. MIS PIDURDAS LINNADE ARENGUT? MILLINE LINN JA MIKS SAAVUTAS ROOTSI AJAL KIIREMA ARENGU? NIMETA 3 TÖÖSTUSHARU, KUS ASUVAD TEGUTSEMA MANUFAKTUURID. KES OLI ''TALURAHVAKAUPMEES''? 2 peamist arengusuunda Rootsi ajal olid käsitöö ja manufaktuurid. Linnade arengut pidurdas see, et
Avalik halduse funktsioonid: Põhifunktsioonid Üldfunktsioonid Prognoosimine ja planeerimine Elluviimine Kontroll Erifunktsioonid Abistavad funktsioonid II teema: Riik Riik on legitiimne füüsilise jõu kasutamise monopol antud territooriumil. Suveräänsus on riigivõimust kõrgema või seda piirava võimu eitamine. Suveräänne võim on sõltumatu ja kõrgeim võim antud territooriumil. Territoorium on maa-ala, millel toimub riigivõim ning mis on suletud igasugusele muule võimukasutusele ilma riigivõimu selge loata Rahvas on riiki moodustavate inimeste kogum.
Natsionaalsotsialistlik Saksamaa Lily Eelsaar 9.Klass Marika Riit Punane katk. Kommunism hirmutas Saksamaad, ajakirjandus nim. seda punaseks katkuks. 1919a. Loodud Saksamaa Kommunistlik Partei oli aktiivne mässu korraldaja. Punaste põhivaenlaseks sai Saksa Töölispartei. See nim ümber Natsionaalsotsialistlikuks Saksa Töölisprateiks. Esimeheks sai Adolf Hitler. A. Hitler ·Sündis 20. aprillil 1889a. võõrastemaja s Gasthof zum Pommern. ·Suri 30. aprill 1945a Berliinis. Pruun katk. Relvastatud rünnakrühmad lõi Hitler. Nad kandsid pruune särke. Sellega seostes hakati neid nim. pruuniks katkuks. Pruunsärklased hirmutasin neid, keda nad pidasid oma vaenlasteks. Ehk siis juute ja kommuniste. Korraldasid tänavakaklusi punastega. Töölispartei. Saksa k.: Nationalsozialistische Deutsche Arbeiterpartei, lühendatult NSDAP. NSDAP oli valitsev poliitiline jõud. NSDAP Nürnbergi Tribunali otsusega kuritegelikuks ...
erakondi) Koalitsioon parteide liit enamuse saavutamiseks Opositsioon vastasrind Parlamentaarne · Parlamendi võim on ülimuslik · Riigipea on esinduslik, puudub võim · Rahvas valib parlamendi, parlament valib presidendi Presidentaalne · Rahvas valib presidendi ja parlamendi saadikud · President moodustab valitsuse · President täidab nii riigipea kui ka valitsusjuhi ülesandeid Täidesaatev võim · Täidesaatev riigivõim kuulub Vabariigi valitsusele · Vabariigi valitsusse kuuluvad peaminister ja ministrid Kohtuvõim · Sõltumatu kohtuvõim on seadusandliku ja täidesaatva võimu kõrval kolmas riigivõimu haru · Õigust mõistab ainult kohus · Kohus on tegevuses sõltumatu I aste Maakohtu(tsiviil ja kriminaalasjad), halduskohtu (kaebused isikute- ja ametiasutuste vastu) II aste Ringkonnakohus (Tallinn, Tartu) III aste Riigikohus (Tartus) Kodanike osalemine poliitikas
Informatsioon on edastatud teave; suhtlemise keerukas süsteem; ühiskonnateadlikkus kujuneb meedia kaudu. Meedia kaudu saab mõjutada inimmasse, samuti suunata ühiskonna arengu seisukohalt olulisi protsesse. Demokraatliku ühiskonna meediapoliitika - on liberaalne - meediumide sõltumatus riigist on tagatud põhiseaduse ja seadustega - uudiseid kogutakse ja levitatakse vabalt - juurdepääs ajakirjaniku ametile on vaba Euroopa demokraatliku riikide meediapoltiikat kujundavad - riigivõim - erakonnad - huvirühmad - EL Totalitaarsete riikide meediapoliitika - on piirava iseloomuga ja peab kindlustama riigi meediamonopoli - meediumid alluvad otseselt poliitilisele juhtkonnale ja on osa riigivõimust - sellised meediumid täidavad juhtimis- ja esindusülesannet. Nad on tahtekujunduse instrument valitsejate käes. Kommunikatsioonipoliitika Meediapoliitika Majanduslike, ühiskondlike ja poliitiliste On majanduslike, ühiskondlike ja poliitiliste
Mõlemad Prteid pooldasid vabaturumajandus (paremerakonnad).Vabariiklased pidasid riigi sekkumist majandusse täiesti lubatuna , Demokraadod arvasid , et kui vaja võib riik majandust reguleerida. Maailmasõja ajal oli presidendiks demokraat.Peale sõda said endale võimu vabariiklased. Vabariiklased kaotasid kõik sõja ajal, kui kehtestati majanduspiirangud ning kuulutati, et riiki peab olema võimalikult vähe. See tähendas , et riigivõim peab tegelema vaid kõige tähtsamate asjadega , naq riigikaitse, välispoliitika ja raha trükkimine. Niisugust poliitikat nimetati majanduslikuks liberalismiks.
seda majandusbuumi liigub Usa ainult paremuse poole. Umbes kümme aastat see muutus täielikult. Suur majanduskriis, teise nimega suur depressioon, algas 1929. Aastal ja oli 20. Sajandi tõsiseim ja pikim ülemaailme majanduskriis. Hinnad langesid igalpool, inimesed üritasin kõik oma aktsiad maha müüa. Tuhandeid ettevõtteid läksid pankrotti ja palju inimesi kes jäi töötuteks pidid lootma, et ajad lähevad kiiresti paremaks. Majanduskriis algas Usas 1929. Aastal 24. Oktoobril kui Usa riigivõim otsustas laenuprotsente tõsta. Kõik inimesed hakkasid oma aktsiaid müüma, et saada niipalju raha tagasi kui võimalik ja selle tõttu toimus väärtpaberituru kokkuvarisemine. Hinnad langesid igapäev ja väga palju inimesi jäi töötuks. Ameerikas üksi jäi 13millionit inimest töötuks. Tugevalt sai lüüa veel Saksamaa kus oli 6millionit töötut, Suurbritannias ja Itaalias oli 3millionit. Suurbritannias oli küll palju töötuid, suutsid nemad kriisit
uusaaja algus-1453,1492,1640,17saj algus,uusaeg jaguneb-enne suurt prantsuse revolutsiooni(absolutismi aeg),pärast revolutsiooni(industriaalühiskonna kujunemine),muudatused kaubanduses-kuj. kapitalistlikud suhted,kaubandussuhted laienesid,põllumajanduses-lääne ja ide euroopa vahel ilmnesid erinevused,läänes jäi pärisorjus keskaega,idas võideldi selle vastu veel mitu sajandit kuni 19.saj see kaotati,vaimuelus-uus ilmalik ideoloogia-valgustus,riigivalitsemises-alguses oli absolutistlik monarhia,hiljem nihkus esile parlamentlik mon., kus võitlus selle ümber kestis mitu saj.,paral. sellele kulges osades maades võitlus konstitutsioonilise riigikorra saavutamiseks, mis tõusis eriti võimsalt esile revolutsioonides,tööstus- industriaalühiskond,masinatootmine ning linnastumine, 30a sõda 1618-48,richelieu- prantsusmaa peaminister,ferdinand II habsburg-saksa-rooma keiser, christian II-taani kuningas, tilly-saksa-rooma keisri väejuht,wallenstein-sa...
2. Suured maadeavastused 1. Millised olid maadeavastusretkede tehnilised ja majanduslikud eeldused? · Tehnilised eeldused: astrolaab, tugev laevastik oli arenenud- karavell, purjed (4 puri), kompass, ebatäpsed maakaartide olemasolu, teadmine, et maakera on ümmargune · Majanduslikud eeldused: meresõidu oskused, toetav stabiilne ja tugev riigivõim, julge vaim. 2. Nimetage suurte maadeavastusretkede põhjused. · Majanduslikud põhjused: kuningad tahtsid oma riiki rohkem arendada, leida kulda või hõbedat, oli vaja leida uusi ühendusteid, palju uusi huvitavaid kaupu- tulus vürtsikaubandus, silmaringi laiendamine, põllumajanduse arendamine, alternatiivsed mereteed · Poliitilised põhjused: väike aadlikud jäid tegevuseta, uus rakendus 3
eesõigused. Matriklid pidid kaitsma siinsete põliste aadlisuguvõsade privileege Venemaalt või Saksamaalt saabuvate uustulnukate eest.Roseni deklaratsioon-selle järgi oli siinne talupoeg pärisori. Ka tema maa ja vara kuulus mõisale, maa kasutamiseks tuli talupojal teha mõisakoormisi. Kohtuvõim talupoja üle kuulus maanõuniku arvates vaid rüütelkonnale,mitte riigile.Seda deklaratsiooni asustoetama ka riigivõim, kaotades talupoegadel kõik senised Rootsi aja lõpul saadud kergendused.asehalduskord- Mõisad päriorjastati, lõpp ebakindlate omandisuhetele ja reduktsiooni ähvardusele riigi poolt 1783- uus asehalduskord- muutus senine administratiivne jaotus.1783-maakonnakeskused said linnaõigused. Rüütelkonnad ja aadlimatriklid kaotasid tähtsuse, aadlikud võrdsustati, kroonuametnike arv suurenes, muudeti maakondade piire ja seati sisse ühtme pearahamaks kõigilt meeshingedelt
pidanud mõisnikud nendest alati kinni ja tõlgendasid seal kirjutatut nii nagu neil endil kasulik oli. Seejuures oli talupojal võimalus oma mõisnikku kohtusse kaevata, kuid loomulikult ei jäänud peale õiglus, vaid hoopis raha, mida mõisnikul oli kindlasti rohkem. Sellist olukorda ei saa pidada talupoegadele positiivseks. Kuid ei halvenenud üksnes talupoegade olukord. Muudatused tulid ka linnadesse. Nimelt kaotasid osad linnad oma linnaõigused, mis on negatiivne. Riigivõim hakkas tegema linnadele rohkesti ettekirjutusi ja neid aina rohkem üldriiklikele huvidele allutama. Linnad, kus ei olnud sadamat, kaotasid võimaluse kaubanduses osalemiseks. Talupojad said ka nende reformide tagajärjel kannatada, neil kadus võimalus linna põgemisega vabaks saada. Tekib küsimus kellel peale rootslaste muidugi, oli siis hea? Ka paljud mõisnikud kaotasid reduktsiooni käigus oma valdused. Kahtlemata oli sel perioodil ka positiivseid külgi.
Varem vermiti neid paljudes Euroopa riikides ja ka väljaspool Euroopat, aastast 1962 aga ainult Viinis. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level AUSAMMAS Maria Theresia mälestussammas Viinis. MIS ON ABSOLUTIsM? Absolutism on valitsuskorraldus, mille korral kogu riigivõim (suveräänsus) kuulub ühele isikule või ühele riigiorganile. Reaalsuses on absolutistlikuks riigikorralduseks ennekõike peetud sellist, kus otsustav sõna on öelda monarhil ja tema valitud kitsal kaaskonnal. M IS O N VA LG U STATU D A BSO LU TI SM ? Valgustatud absolutismi ideoloogid peavad riigile ja rahvale parimaks valitsejaks haritud ja reformimeelset piiramatu võimuga monarhi. Ehkki Maria Theresiat valgustatud monarhiks ei peeta, olid
mõisahärra kohtuvõimule,. Rootsiajal võib pidada talupoegi pärisorjadeks. Kuningas Karl XI kavatses kaotada kroonumaadelt pärisorjuse ja tegi ettepaneku ka rüütlimõisate talupojad vabastada, kuid sellest keelduti. Kroonumõisate talupoegadel oli seega rohkem õigusi: neile anti päritav talude kasutamisõigus, õigus kaevata mõisniku peale jm. Mingil määral arenes koos haridusega ka linnade elu. 17. Saj lõpul elas linnades 6% elanikest. Suurimaks linnaks oli Tallinn. Kuid riigivõim kärpis märgatavalt linnade õigusi. Kodanikuõigused olid vaid linnade ülemkihil. Sõdade ajal hakkas linnade allakäik. Kõike eelnevat arvestades võib öelda, et kuigi Rootsi aeg tõi kaasa palju negatiivset, eriti talupoegadele, võib siiski nimetada rootsiaega ,,vanaks heaks Rootsi ajaks," sest see oli rahuaeg, eestlaste eluolu paranes kõvasti, arenes kultuur, haridus ja majandus, mille häid mõjusid on siiani näha.
julgeolekut tagavad politseijõud ja kaitsevägi, kohtusüsteem jne. Majanduslik ühishüve – kaup või teenus, mida ühiskonnaliikmed tarbivad turu vahendusega: riiklik meedia (televisioon, raadio jne), heakorrastatud linnaruum, sotsiaalkindlustussüsteem (pensionid, abirahad jne). Anarhism ehk ühiskond ilma riigita – selle poliitilise ideoloogia aluseks on üksikisiku piiramatu vabadus ja individualism. Riigivõim on anarhistide arvates peamiseks takistuseks indiviidi vabadusele. Bioloogilised ehk kaasasündinud erinevused: sugu, vanus, vaimsed ja füüsilised võimed, rassiline kuuluvus, seksuaalne orientatsioon jne. Sotsiaalsed ehk omandatud erinevused: haridustase, majanduslik jõukus, elukoht, maailmavaade ja väärtushinnangud, kodakonsus, suhtumine religiooni jne. Ühiskonnamudelid: Põllumajandusühiskond – tegeletakse karjakasvatuse ja põlluharimisega, linnad on
rahulepingute tulemusel Ungari ja Türgi, kes kaotasid suured territooriumid. Pariisi rahukonverentsi käigus sõlmitud rahulepingute koostisosaks oli Rahvasteliidu põhikiri. Rahvasteliit kavandati maailma kõikide riikide ühisorganisatsioonina, mis ei laseks riikidevahelistel tülidel sõjaks kasvada. Paraku jäid välja mitmed maailma võimsamad riigid, näiteks USA. See muutis liidu ebatõhusaks organisatsiooniks, mis ei suutnud täita võetud ülesandeid. Ühiskond Riik ja riigivõim: riigivalitsemisvormid: vabariik ja monarhia; riigikorraldusevormid: unitaarriik ja föderatsioon. Eesti Vabariik kui unitaarriik. Vabariik on riigivalitsemisevorm, mille tunnuseks on mittepärilik võimukorraldus. Monarhia on riigivalitsemisevorm, mille eesotsas on üksikisik ehk monarh, kelle võim võib olla piiratud, piiramatu või sümboolne. Unitaarriik on riik, mille koosseisus ei ole autonoomseid haldusterritoriaalseid üksuseid.
soovivad jõuda ka sinna maale, kuid hetkel on naistel riigi juures hoolitsevad elukutsed nagu haridusja sotsiaaltöö. Tööandjad näevad naistes enamsti reservtöötajaskonda, kes on madalamapalgalisi ja paindlikku töötajaskonda. Globaliseerumisega muutub riigi osatähtsus väiksemaks ning kandub üle rahvusvahelistele turgudele ja organisatsioonidele. Globaliseerumist saab ka vaadata kui riikide poolt loodud ja teenimaks nende huve. Nende seisukohtade vahel on veel üks arvamus, et riigivõim ja suveräänsus pole kahanenud ega kasvanud, vaid lihtsalt muutunud koos ajaga. Tänapäeval on siiski raske rääkida majanduslikust suveräänsusest riikide puhul, kuna majandused on siiski lähedalt seotud teiste riikidega. On toimunud ka poliitiline globaliseerumine, et on organisatsioone, mis võtavad otsuseid vastu piirideüleselt, et reguleerida globaliseerunuid turge ja õiguseid. Samamoodi ei toimu otsuste vastuvõtmine riigitasandil ainult, vaid mitmeltasandil.
1917. aasta lõpul Miks? Paljud Venemaa piirkonnad keeldusid Petrogradi uusi kommunistlikke võimumehi tunnistamast Tulemused? *Enamlaste võit suuremal osal endise Vene impeeriumi alal. *Ei suudetud endale allutada iseseisvaid piiririike sanitaarkordon. *Tekkis esimene totalitaarne riik maailmas. Diktatuuri ja demokraatia tunnused DIKTATUUR - Võimude lahususe põhimõte puudub. Rahvas pole iseseisev. Ühe partei süsteem. Riigivõim on koondunud ühe isiku või grupi kätte. Üks ideoloogia. Range kontroll ajakirjanduse üle. Juhikultus. Võim pole avalik ega kontrollitav. Valitsemine toimub jõu abil võimu haaranud diktaatori kaudu. Trüki- ja sõnavabadus puudub DEMOKRAATIA - Kehtib võimude lahususe põhimõte.Rahva iseseisvus.Mitme partei süsteem. Riigivõim kuulub rahvale. Mitu ideoloogiat. Vaba ajakirjandus. Juhikultus puudub. Võim on rahvale lähedal. Valitsemine toimub rahva poolt valitud saadikute kaudu
Talupoegadel õigus kaevata mõisarentnike ja -valitsejate peale. Kitsenesid õigused talupoegade üle, neilt võeti ära õigus rääkida kaasa maa valitsemises. b) majanduslik seisund - kahanesid talupoegade teokoormised, suur osa eramõisasid läks tagasi riigi kätte, mõisnike võim talupoegade üle vähenes. Tulud vähenesid, sest osa rahast tuli riigile maksta. c) poliitiline seisund - Riigivõim ei lubanud talupegade ülemäärast koormamist, reduktsiooniga kaasnes põhjalik maade hindamine ja kaardistamine. Politseilisi ülesandeid hakkasid täitma riigi poolt määratud ametnikud - kreisifoogtid. Tänu Patkuli tegevusele aallutati aadelkond kubernerile ning kaotati rüütelkonna maanõukogu. 4. Võrdle riigimõisa rentnikku ja pärusaadlikku peamisi õigusi ja kohustusi riigivõimu suhtes.
Hernhuutlased olid käsitöölised-jutlustajad, kes levitasid väga tundelist ja müstikasse kalduvat usku. Nende organisatsiooni omapäraks oli väga demokraatlik, liikmete võrdõiguslikkust rõhutav ülesehitus. Vennastekoguduse liikmed kuulusid tavaliselt ka luteri kirikusse ja paljud vaimulikud, nagu ka osa aadelkonnast, toetasid seda liikumist. Teisalt tajus luteri kirik vennastekoguduse suures populaarsuses ohtu ning eriti Liivimaal püüti tema tegevust ka takistada. Vene riigivõim keelas vennastekoguduse ajutiselt juba 1743. aastal, salaja kestis see aga edukalt edasi ning mängis kuni umbes 1850. aastani siinses rahvahariduses, rahvakeelses kirjanduses ja muusikaelus suurt rolli. 5) MUUSIKAELU 18.saj, 19 saj. algus. Vene võim. · Juba 18. sajandi lõpus hakkas kõrgklassi haritum osa terves Euroopas tundma tõsisemat huvi rahvakultuuri vastu. See huvi tärkas ka baltisaksa intelligentsi hulgas, näiteks kogus August
Hurt kõnega, milles rõhutas hariduse tähtsust ning ustavust isamaale, laulupidu kasvatas eestlastes rahvuslikku ühtekuuluvus tunnet ning andis jõudu ja julgust tulevikuks. Sakala – 1878 märts hakkas ilmuma, sai kiirelt eestlaste lemmikuks, Jakobson arutles ühiskondlike olusid, astus avalikult vastu kirikuõpetajatele, poliitika toetus jõukale talurahvale, nõudis et inimesed seisaksid oma õiguste eest, pani liiga suured lootused vene valitsusele, oodates et riigivõim taastab eestlaste õigused, kuid sakala suleti mõneks ajaks. Mõne aja pärast algas totaalne venestamine, Aleksander III ei meeldinud, et baltikumis olid sakslased ja saksa keel oli ametlik keel. Ta tahtis tugevdada oma võimu baltikumis. Balti kubermangudesse nimetati uued kindralkubernerid kindral Mihhail Zinovjev Liivimaal, vürst Sergei Šahhovskoi eestimaal. Sakslaste asemel määrati vene ametnikud, 1887 ametlikuks keeleks sai vene keel, talurahvakohtud kihelkondades kaotati.
seadmete juhtimise üle. Tööviljakuse kasv, tööjõu vabanemine, globaliseerumine, võõrtöölised, tootmiskulude vähenemine, tasuline puhkus. Milliste meetoditega on töölised võidelnud suurema sotsiaalse kindlustatuse eest? Loodi erinevaid ameti- ja kutseühinguid ning korraldati streike. Asutati ka ühiseid kindlustuskassasid. Miks kaasnes konveiermeetodi kasutuselevõtuga üldine elatustaseme tõus? 5. Riigivõim: riigi mõiste ja tunnused Organiseeritud inimeste kogu, kes elab kindlal maa-alal ja on seotud ühise avaliku-õigusliku võimuga. Oma territoorium, rahvastik, avalik suveräänne võim. riigivalitsemise vormid: vabariik (parlamentaarne parlamendi võimu ülimuslikkus, riigipeal on esinduslik funktsioon. Eesti, presidentaalne riigipea on ka valitsuse juht ja valitud otse kodanike poolt, valitsus ei pea parlamendile aru andma
saadikukohad riikide kodanikud. Valimisringkond-piirkond, kus Euroopa parlamendi valimised-iga 5 jagatakse saadikukohte e. mandaate. aasta järel juunikuus, valitakse 6 eesti Autoritaarne riik-valitsemisvorm, saadikut,Valida ja kandideerida 18 mille puhul riigivõim on ühe isiku aastased. käes, puuduvad tema võimu piiravad Valimiste etapid riigiorganid. 1)valimiste väljakuulutamine-kuulutab Totalitaarne riik-valitsemisvorm, president. mille puhul kogu võim kuulub 2)kandidaatide registreerimine-
maksimaalselt vaba riigi piiravatest tingimustest Sotsiaalhoolekanne peaks olema piiratud, sest olulisem on tagada riigis inimestele õiguslikult võrdsed võimalused KONSERVATISM. Riik on loodud selleks, et vägivaldset ühiskondlikku olukorda (revolutsioon, ülestõusud, sõda) ära hoida, surudes alla indiviidide erahuvid ja püüdes luua ühishuvisid, mille olulisimaks väljenduseks ongi traditsioonid ehk põhiväärtused. Riigivõim peab olema tugev ja kindlustama füüsilise julgeoleku ja looma turvalise raamistiku inimlikule elule. Kaasaegne neokonservatism rõhutab, et riigi ülesandeks on: sise- ja välisjulgeoleku tugevdamine ja kodanike kaitsmine ohu ja vägivalla eest, tugeva kohtusüsteemi ja korrakaitsejõudude arendamine hoida ja säilitada traditsioone, mis põhinevad inimlikel põhiväärtustel
Koondada maavaldajast aadlikke Kaitsta adlike õigusi riigivõimu eest Rüütelkonna liikmed käisid maapäevadel, mis toimusid iga kolme aasta tagant Maapäevade vaheaegadel ajasid asju 12 (Saaremal 6) maanõunikku, kes tegelesid oluliste küsimuste arutamisega Rüütelkonna pealik (Liivimaal maamarssal) tegeles igapäevaste jooksvate küsimustega Kohtuvõim Maakonna tasandis tegelesid Meeskohtud Maakohtud Raskemad kuriteod Eestimaa Ülemmaakohtus Rootsi riigivõim ja Balti aadel 1629.a määrati Riias ametisse kindralkuberner Johan Skytte, kelle ülesandeks oli Liivimaa kiiresti rootsistada 1632.a tuli võimule aristrokaatia, msi saavutas kiiresti üksmeele Livimaa aadliga Aadli omavalitsust hakati nimetama Landesstaadiks ehk maariigiks, mis iseloomustab kätte võidetud rüütli vabadust ja õigusi Rahvastik 1629 sõlmisid Poola ja Rootsi vaherahu 1630-ndatel hakati rüüstatud maad uuesti kasutusele võtma
probleemi ning need viisid teise maailmasõjani. Tagajärjed Eestile Eesti sai iseseisvaks riigiks ning vabanes tsaarivõimu alt. Ühiskond Siirdeühiskond, demokraatia põhitunnused. Otsedemokraatia, osalusdemokraatia ja esindusdemokraatia. Siirdeühiskond on teatud arenguetapp, mille käigus diktaatorlikud võimustruktuurid ja võimusuhted asendadatkse demokraatlikega. Demokraatia põhitunnused: kehtib võimude lahususe põhimõte, rahva iseseisvus, mitme partei süsteem, riigivõim kuulub rahvale, vaba ajakirjandus, valitsemine toimub rahva poolt valitud saadikute kaudu, trüki- ja sõnavabadus. Otsedemokraatia on demokraatia vanim vorm, kus kodanikud osalevad vahetult poliitiliste otsuste vastuvõtmise protsessis. Osalusdemokraatia on demokraatia vorm, mida iseloomustab rahva huvi poliitika vastu ning aktiivne osalus selles. Esindusdemokraatia on nüüdisaegne demokraatia vorm, mille puhul rahva aktiivne osalus poliitikas on tagasihoidlik
ÕIGUSE JA SOTSIAALTEADUSTE Anne Valk KESKUSE JUHATAJA: EELDUSAINED: puuduvad AINE EESMÄRK: kujundada teadmised riikluse olemusest ja selle kujunemise põhietappidest, avaliku halduse organisatsioonilisest ülesehitusest ja toimimispõhimõtetest ning Eesti poliitilisest süsteemist ja välispoliitilistest prioriteetidest. SISU: · Riik ja riikluse kontseptsioonid · Riigivõim, poliitilised reziimid ja ideoloogiad · Eesti riikluse ajalugu ja põhiseaduste kujunemine · Poliitilise süsteemi olemus ja elemendid · Eesti poliitiline süsteem · Eesti välispoliitika põhisuunad · Avaliku halduse definitsioonid ja määratlemine
Riigikorralduse vormid: Monarhia võim on päritav Absoluutne monarhia- võim on päritav ja monarh juhib ainuisikuliselt kogu riigi elu Konstitutsiooniline monarhia- monarhi võim on piiratud põhiseadusega ja sageli on tal sümboli tähendus Autoritaarne riik- võim on kas ühe isiku või kildkonna käes, kes ei hooli seadustest, mis rahvale on kohustuslik Totalitaarne riik- võim on ühe kildkonna käes, kes kontrollib ka inimeste elu (nt. NSVL) Vabariik- riigivõim on valitav ja riigipea valitakse ~4...5 aastaks Demokraatlikus riigis moodustatakse tavaliselt enamusvalitsus, mis peab arvestama ka vähemuse huve. Demokraatliku riigi tunnused: valitsemine toimub rangelt seaduste järgi kõik on seaduste ees võrdsed võim pole koondunud ühe isiku kätte võim on avalik eraelu on kaitstud poliitika on humaanne poliitikas arvestatakse vähemuse huve.
mitmesuguseid soove. Valimistel enim hääli saanud erakond küll võidab, sellepärast et on saanud kõige rohkem hääli, kuid samas jäävad rahuldamata nende inimeste soovid, kelle erakonda ei valitud. Alati on ju ühiskonnas erinevaid arvamusi ja sellepärast pole võimalik luua ka ideaalset riigikorda, mis kataks kõigi vajadused. Minu arust võiks selle lahenduseks olla see, et igast erakonnast on kasvõi mõni valitseja, siis oleks mitmekesisust. Kuigi demokraatia on riigivõim, pole võim tegelikult sugugi mitte rahva käes. Peale valimiste pole rahval muuks üldse mingit õigust. Ainuke asi mida saab demokraatia teha on valitsuse suunamine ja seda hääletuse teel. Näiteks Euroliitu astumise kohta küsiti rahva arvamust ja kuna rahvas oli sellega nõus siis see samm ka tehti. Suures plaanis on tegelikult Eesti riigis ja Euroopas demokraatias osalemine suhteliselt raske. Lihtsam on rääkida demokraatiast, mis saab alguse juba näiteks koolist. Valitakse
1. Millisteks sektoriteks jaguneb ühiskond? Millised institutsioonid neist iga alla kuuluvad? *Avalik sektor- kõik kuulub riigile, nt koolid *Erasektor- kõik ettevõtted, nt lajos *Mittetulundussektor- kõik kodanikuühendused, nt spordiklubi sportkunda 2. Mõisted 2. Ühiskond- suurte inimhulkade kooselu korrastusviis Pluralism- mitmekesisus, paljusus, võib iseloomusta ühiskonna sotsiaalset ehitust. 3. Leia 4 põhjendust, miks on kodanikuühiskond vajalik. *Selle kaudu leiavad väljundi erinevad huvid ja ühiskonna grupid *See täiendab parteide tegevust ega lase parteidel otsustamisel domineerida *Kasvatab demokraatlike väärtusi. Nt. sallivus ja koostöövõime *Mõjutab poliitikat, avaldab seisukohti valimiste kohta 4. Mis on kodanikuühiskond? Millised institutsioonid moodustavad kodanikuühiskonna? Näited. Iseloomulikud tunnused? Kodanikuühiskond- avaliku elu valdkond, mis eraldub avalikus- ja erasektorist. Nt. seltsingud *ei taotle tulu, *va...
Võimu tunnused, teostamise meetodid Võimu mõiste - Inimese või grupi suutlikus mõjutada teiste tegevust ning sel viisil saavutada huvide elluviimine. Võimu aitavad realiseerida: ainulaadsed ressursid (maa, kapital, vara, raha), vaimsed ressursid (teadmised, kogemused, suhted ) Riigivõimul on mitmed tunnused, mis on talle ainuomased ehk monopoolsed. Nende tõttu on riigivõim ühiskonnas ülimuslik teiste võimuliikide suhtes. Riigivõimule ainuomased ehk monopoolsed tunnused: Riigivõimul on ainuõigus kehtestada seadusi ja kontrollida nende täitmist. Riigivõimul on ainuõigus koguda makse ja otsustada maksutulu kasutamise üle. Riigivõimul on seadusega antud ainuõigus kasutada vägivalda julgeoleku ja sisekorra tagamiseks. Riigivõimu otsused on kohustuslikud kõigile selle riigi territooriumil asuvatele isikutele.
tõus, mille katkestas majanduskriis. Kuid tänu sellele, et Briti ettevõtted kasutasid võõramaist toodangut ning seda kriisiajal müüa said, tuli riik edukalt majanduskriisist välja. Riigis toimis põhiseaduslik monarhia. Riigipeaks oli kuningas või kuninganna. Suurbritannia sisepoliitiline elu polnud nii kirju kui Saksamaal kuid aeg ajalt oli ka kuningakojal probleeme. Sellele vaatamata püsis riigis edukalt demokraatia. Kui 1930.aasta lõpul majanduskriis Prantsusmaale levis, ei suutnud riigivõim seda ületada. See innustas aga neid, kes soovisid riiki diktatuuri. 1934.aastal korraldati Pariisis meeleavaldus. Diktatuuriohuga võitlemiseks loodi Rahvarinne, kuhu kuulusid sotsialistid, kommunistid jt. Rahvarinne saavutas võidu. 1936.suvel võttis parlament vastu üle 100 seaduse. Töölistele tagati puhkuseid ning vähendati töötunde. Tänu Rahvarindele suudeti majanduskriis ületada kuid 1930.aastate lõpul tekkis suur välisoht, mille põhjuseks oli Hitleri Saksamaa. 1938
sõjaväe juhataja, seaduseandja ja kohtumõistja. Kuningavõim oli piiramatu, talle pidid kuuletuma kõige vägevamad aukandjad, aga langes ka vastutus alamate heaolu eest. Erinevused Egiptuse ja Mesopotaamia vahel: Mesopotaamia suurriigid ei saavutanud Egiptusele iseloomulikku ranget tsentraliseerituse ja detailse sisemise korraldatuse taset. Ülikud, suurmaaomanikud, keskmised ja väikeomanikest vabad kodanikud elasid Mesopotaamias igapäevast elu riigivõimust sõltumatult. Riigivõim alamate majanduslikku tegevusse ei sekkunud, piirduti maksude sissenõudmisega, mis polnud nii koormavad kui Egiptuses. 3 väidet, et Mesopotaamia tsivilisatsioon oli linnatsivilisatsioon: Linnad olid nii poliitilised, religiossed kui majanduslikud keskused. Linnad olid sõltumatute linnriikide keskused. Linnad määrasid muistse Mesopotaamia ilme. 3 põhjust, miks peetakse Assüüria sõjaväge muistse Lähis-Ida sõjakunsti tipuks: Koosnes kolmest põhilisest väeliigist
uusaadli vaated. John Milton kaitses trükivabadust, ta oli riigikiriku vastu ja kaitses abielulahutuse õigust. Tema arvates on valitseja vastutav oma alamate ees, seepärast võib rahvas nõuda kuningalt aru ja vajadusel ka mõista tema üle kohut. Thomas Hobbes esitas väite, et oma sünnilt on kõik inimesed võrdsed. Kuna aga oma loomult on nad individualistid, on neid vaja valitseda. Tema arvates on absolutistlik riigivõim õigustatud. John Locke'i peetakse liberalismi rajajaks. Ta pooldas parlamentlikku riigikorda. Tema arvates on võimu kõige olulisem ülesanne kaitsta omandit kui tsivilisatsiooni tekke alust. Presbüterlased puratanismi kogudus, kes arvasid, et kogudus peaks määrama oma etteotsa auväärsetest koguduste liikmetest vanemad - presbüterid, kes omakorda valiksid koguduse vaimulikud. Raskolnikud ehk vanausulised on jumalateenistuse endise korra pooldajad.
2 Absolutismi mõiste ja tekkimise põhjused Sõna "absolutism" tuleneb ladinakeelsest sõnast absolutus', mis tähendab 'piiramatu, täielik'; selle kreekakeelne vaste on despoteia (despootia, mis ei tähenda ainult hirmuvalitsust), mistõttu näiteks valgustatud absolutismi on nimetatud ka valgustatud despootiaks. Absolutism on selline valitsuskorraldus, mille korral kogu riigivõim (suveräänsus) kuulub ühele isikule või ühele riigiorganile. Näiteks võiks Inglise Parlamenti pärast Charles I hukkamist pidada peaaegu absoluutse võimu omajaks. Reaalsuses on absolutistlikuks riigikorralduseks ennekõike peetud sellist, kus otsustav sõna on öelda monarhil ja tema valitud kitsal kaaskonnal. Ehkki selline süsteem on umbes sama vana kui riikluski, seostatakse seda mõistet enamasti 16. ja 17. sajandil Lääne- Euroopas tekkinud tsentraliseeritud võimuga
Valimiskogu koosneb Riigikogu liikmetest ja kohalike omavalitsuste volikogude esindajatest. President valitakse ametisse 5 aastaks. Kui president ei saa mingil põhjustel oma tööülesandeid täita, lähevad need üle ajutiselt Riigikogu esimehele. Kui presidendikanditaat kuulus enne valimist mingisse erakonda peab ta pärast ametisse valimist peatama oma erakondliku kuuluvuse. 12. Täida lüngad! Vastavalt võimulahususe printsiibile kuulub Vabariigi Valitsusele täidesaatev riigivõim riigis, see tähendab, et Vabariigi Valitsuse peamine ülesanne on riigi eelarve koostamine Valitsus moodustatakse peaministrikandidaadi poolt, kelle omakorda määrab ametisse Vabariigi president. Valitsusse kuuluvad peaminister ja ministrid. Valitsuse tegevust juhib peaminister või president. Valitsus astub ametisse ametivande andmisega riigikogu ees. 13. Järjesta sammud valitsuse moodustamisel, alustades parlamendi valimistega ja lõpetades valitsuse ametisse astumisega.
o rakendada selle suhtes jõudu. Teokraatlik teooria tuletab riigivõimu legitiimsuse religioossest autoriteedist-jumalast. Antiikühiskonnas ja keskajal. Patriarhaalne teooria Riiklik võim on tekkinud ühiskondliku kooselu ürgsetes vormides valitsenud sotsiaalsete suhete iseloomoga. Personaalne võim kujunes riigivõimuks. Lepinguteooria Tuletab riigivõimu õiguspärasuse loodusõiguse seisukohast, mille kohaselt kõik inimesed on sünnilt võrdsed, riigivõim aga sünnib nende omavahelise lepingu tulemusena. Riigi tekkimine on inimeste vaba, teadliku ja sihipärase tegevuse tulemus. Orgaaniline teooria Näeb riigi tekkimise põhjusena neidsamu jõude, mis kutsuvad esile loodusnähtusi, ja käsitleb riiki bioloogilise organismi analoogina. Riigi tekkimise põhjuseks peab võitlust võimu pärast. Vallutuse teooria Lähtub eeldusest, et inimühiskond on sündinud mitte ühe ja ühise kogukonnana, vaid eri
Rootsi aeg Eestis: Aadelkonna suhted keskvõimuga Võimukorraldus Rootsiaegses Eestis Riigivõimu organ moodustatud kohalikest elanikest, seega autonoomia (sõltumatus) oli võrdlemisi täielik. Rootsi riigivõim püüdis tulla vastu kohaliku aadli soovidele. Hiljem (1680. aastast) seoses mõisade reduktsiooniga kaotati autonoomia peaaegu täielikult (see säilis vaid linnades ja Saare- ning Muhumaa aladele). Keskvõimu organitena Keskvõimuks on Rootsi kuningas Eestis tegutses kuninga esindajana teatud isik asevalitseja (hiljem nim. kuberneriks). Ta määrati ametisse ja kutsuti ära kuninga poolt (privileeg). Aadel püüdis seda privileegi kasutult enesele kiskuda.
Demokraatiad ja diktatuurid 19201930 Sõna ,,demokraatia" tuleneb kreekakeelsetest sõnadest ,,demos" ehk rahvas ja ,,gratos# ehk võim, seega tähendab demokraatia rahvavõimu , seda iseloomustavad:kehtib võimude lahususe põhimõte ,rahva iseseisvus ,mitme partei süsteem ,riigivõim kuulub rahvale ,mitu ideoloogiat ,vaba ajakirjandus ,juhikultus puudub ,võim on rahvale lähedal ,valitsemine toimub rahva poolt valitud saadikute kaudu ,eksisteerib trüki ja sõnavabadus .Aastatel 19201930 olid suurimad demokraatlikud riigid Inglismaa ,Prantsusmaa ja U.S.A. Diktaatori ja diktatuuri mõisted on pärit VanaRoomast, kus diktaatoriks nimetatud isik sai riigi kriisist väljatoomise huvides senatilt piiramatud, kuid ajutised volitused. Seega ei olnud diktatuur Roomas mitte valitsemisviis, vaid pigem erakorraline seisukord. Diktatuurid jagatakse autoritaarseks pehme diktatuur, segu demokraatiast ja totalitar...
Asus kaaskondlastega ülesse harima jääkmaad luues kehvikute koloonia. Olid rahulikud ja täitsid seadusi. Independid-põhilised toetajad olid ohvitserid SAKSAMAA Gottfried Wilhelm Leibniz(1646-1716)- uus filosoofia Oli filosoof ja matemaatik, kelle vaadete lähtekohaks oli kujutlus monaadidest. Need on looduse vaimsed alged, mida on väga palju. Kõige krooniks on jumal. Matemaatikuna avastas diferentsiaal- ja integraalarvutuse. Majandusliku ja ühiskondliku arengu suunajaks oli riigivõim. Leibniz arvas, et teadus peab tooma praktilist kasu. Tähtis oli ka teadlaste jõupingutuste ühendamine Christian Thomasius(1655-1728)- kõlblusfilosoof Oli valgustaja, kes arvas, et filosoofia peab olema üldarusaadav ja tooma praktilist kasu. Rõhutas hariduse andmist õpetuse asemel. Hakkas ladina keele asemel kasutama saksa keelt ülikoolis, kui selle eest saadeti ta linnast välja. Oli usklik, kuid rõhutas südametunnistuse vabadust, astus välja nõiaprotsesside vastu.
Absolutistlikud riigid Valitsemisviis Mille tunnused on (näited) a) Austria a) vastuseis individualismile b) Prantsusmaa b) jagamatu, piiramatu riigivõim c) Saksa-Rooma keisririik c) merkantilistlik majandus (lk d) Venemaa 180) e) Hispaania d) ametnikkonna kujunemine e) alaline armee, üleminek ABSOLUTISM e
ühiskond-suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis sotsiaalne struktuur-mingile ühiskonnatüübile omane rahvastiku jagunemine suurteks sarnaste omadustega kategooriateks nüüdisühiskond-tänapäeva arenenud ühiskond, mida isel.avaliku sektori,turumajanduse ja kodanikuühiskonna eristatavus,rahva osalus ühiskonnaelu korraldamises,vabameelsus vaimuelus ning inimõiguste tunnustamine leibkond-majapidamisüksus,mille moodustavad ühise eelarvega ja koos tarbimisotsuseid langetavad inimesed (enamasti ühe perekonna liikmed) massimeedia-suure levialaga kommunikatsioonivahendite rühm,mis mõjutab suurt osa ühiskonnast massikultuur-laiatarbekunst,mida luuakse kommertslikel alustel ühishüved-kaubad/teenused, mida ühiskonnaliikmed tarbivad turu vahenduseta polüarhia-kõrgeltarenenud, pluralistliku ja tugeva kodanikuühiskonnaga demokraatiavorm, kus võim on hajutatud erakondade,kodanikuorganisatsioonide ja survegruppide vahel pluralism-a)mitmekesisus,paljus...
Maadeavastused:Põhjused: 1alternatiivse meretee leidmine indiasse ja kagu-aasiasse 2tuntud kaubateed egiptuse ja punase merekaudu olid araablaste ja türklaste käes 3 ei tahetud kaotada idakaubandusest saadavat tulu, uued ühendused E: 1hisp ja portugali asend oli soodne, nii atlandi okea ja aafrika ranniku lhdal 2sealsetel rahvastel olid pikaajalised meresõidu kogemused 3tugev ja stabiilne riigivõim toetas Maadeavastuste Tagajärjed: 1silmaring avarnes 2õpiti tundma uusi maid ja maailmamerd 3euroopa kaubandus peapunkt liikus vahemerelt ning läänemerelt atlandi ookeanile 4õpiti tundma uusitaimi ja loomi 4mitmed uued haigused Kes tahtsid saksamaal reformatsiooni? Paljud Saksa vürstid tahtsid võimu suurendada ja kiriku arvel rikastuda,Aadlikud ja linnaisandad said kiriku üle
· Demokraatiad ja diktatuurid (Itaalia ja Saksamaa) Itaalia: raske sõjajärgne olukord majanduses, eriti Põhja-Itaalias; sõjaveteranid ei leidnud tööd ega sobinud ühiskonda; levisid äärmuslikud ideoloogiad; riigivõim on nõrk (kuningriik) Saksamaa: 1919-1933 oli Saksamaa demokraatlik vabariik e Weimari vabariik; pettumus Versailles' süsteemis, tingimusi peeti ebaõigasteks ning toetati juhte, kes lubasid ülekohtu lõpetada; majandus ei suutnud rahuajaga kohaneda; tekkis hüperinflatsioon · Autoritaarne ja totalitaarne diktatuur erinevused Kehtestatakse mingi eelneva olukorra Täiesti uue ühiskonna ülesehitamise soov
Uusaja algus 1789 algas suur Prantsuse revolutsioon , mille tagajärjel hukutati vana feodoor ja pandi alus kaasaegsele ühiskonna kujunemisele. Uusaja lõpp Lähiajalugu- 1913/14 I Maailmasõda muudab arusaama elust ja suhetest 2) Mis on absolutism? Absolutism on riigikorraldus, kus kolm võimu on koondunud monarhi kätte, kuid valitsemisel peab ta arvestama kõrgemate seisuste huvidega. 3) Millised tunnused olid absolutismile omased? riigivõim on jagamatu, mille puhul on kuninga või keisri võim piiramatu, kuigi ta võis küsida õukondlaste nõu. Neil oli ka piiramatu kohtuvõim. · merkantilistlik majanduspoliitika ehk reguleeritud majanduse areng · alalise armee loomine ,sõjaväekohustus, seda peeti väga oluliseks · üldine koolikohustus. Õpetajatena kasutati ohvitsere. 4) Iseloomusta absolutismi aegset sõjaväge ha ametnikkonda.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
