Head kuulajad. Me jõuame Eesti suurte eesmärkideni siis, kui me ühiselt nõu peame. Kas juba loodud Rahvakogu foorumil või mõnes teises kohas. Arutlegem siis nendel teemadel samas vaimus nagu Artur Alliksaar unistas, nüüd, et meil on vabadus käes ja me adume, et Vabadus on otsimine. Vabadus on eksimine. Vabadus on kaotamine, jälleleidmine ja lakkamatu küllastumatus. Aga siit kasvab välja ka üks teine nõue. Me ise ja riigivõim, see tähendab nii valitsus kui ka valitsusse mittekuuluvad erakonnad Riigikogus peavad olema valmis langetama ka suuri otsuseid. Selleks me teid ju olemegi valinud. Pole vaja tegeleda väikeste, populaarsust noolivate ent lõppkokkuvõttes asendustegevust meenutavate seadustega. Kodualuse maa maksuvabastus ja monopolide ohjeldamise seadus pole seesugused asjad, mis viiksid meid tähtsatele otsustele lähemale.
hääletatakse täiskogul läbi. Otsustatakse, kas katkestatakse, lõpphääletusele või kolmandale lugemisele o Hääletamine Lõpphääletusel hääletatakse seaduse vastuvõtmise poolt või vastu · President võib vastu võetud seaduse Riigikokku tagasi saata või välja kuulutada avaldatakse Riigi Teatajas 5 Täidesaatev võim tänapäeva valitsemissüsteemis (4.4) · Valitsusele kuulub täidesaatev riigivõim · Peaminister kõige tähtsam valitsuse liige. Esindab valitsust ja juhib selle tegevust · Minister juhib ministeeriumi sisulist tööd ja esindab Eestit oma valdkonnas Euroopa Liidu Nõukogus o Portfellita ministrid on ilma ministeeriumita, näiteks rahvastikuminister, regionaalminister · Kantsler ministeeriumi tegevjuht o Kindlustab järjepidevuse ministrite vahetumise puhul, esindab ametnikkonna huvi o Teoreetiliselt peaks ministri vahetudes ametisse jääma
) korraldada heakorda ja keskkonnaplaneerimist Poliitiline reziim: demokraatia diktatuur liberaalne riik Autoritaarne riik Totalitaarne riik Kõrgeima võimu Isiku või institutsiooni Isiku või institutsiooni kandjaks on rahvas, kes ebademokraatlik hirmuvalitsus. Riigivõimu teostab seda läbi vabade valitsemine. Sageli ajuse täielik kontroll kodanike valimiste . Riigivõim iseloomuga. Inim- ja kõikide eluvaldkondade toimib seadustest kodanikuõiguste üle. Ühe ideoloogia lähtuvalt ning austades piirangud lähtuvad keskne ning äärmiselt inim- ja kodanikuõigusi diktatuuri püsimise agressiivne võimalike vajadusest vaenlaste suhtes Nt: Eesti, Slovakkia, Nt: Venemaa Nt: Põhja-Korea Iirimaa
mitmesugustesse ühendustesse (ka erakondadesse) ning nende mõju altpoolt üles. Kodanikuühiskonna ehk tsiviilühiskonna (ld. cives kodanik) vastand on totalitaarne ühiskond, kus igasugune omaalgatuslik koondumine on keelatud ja takistatud. Lubatud on ainupartei ning poolkohustuslikud massiorganisatsioonid; 4) tänapäevaste omavalitsuste kujunemine; 5) suured inimhulgad peavad omandama avaliku elu kogemusi. Et riigivõim oleks erinevate huvide ja arvamuste suhtes erapooletu, peavad olema täidetud järgmised tingimused: a) vaba ajakirjandus ei tohi koonduda ühe jõu kätte; b) võitlus monopolidega mistahes majandusharus; c) ühingute ja ühenduste avalikustamine ning nende üle alalise kontrolli sisseseadmine (nt erakonnaseadus); d) lobitöö kontroll; e) ametnikkonna sõltumatus ja asjatundlikkus. Püsimine:
· üheparteiriik totalitaarne partei Eestis pole omariiklus olnud kaua. A. Piibu järgi on meil aga olnud pikka aega enne riikliku iseseisvuse väljakuulutamist ,,õiguslikult autonoomne ühtsus". Piibu järgi kujutas 1918. a sündinud uus Eesti endast muinasaja riigi taassündi. 2. Riigi tunnused Tänapäevane riik universaalne poliitiline vorm, mille moodustavad rahva ja territooriumi ühtsus ja mille kaudu teostub suveräänne riigivõim. Riigi olulised tunnused rahvas, suveräänsus ja territoorium. Selline riigi määratlus pole ainuvõimalik on ka olnud teleoloogilise iseloomuga, nt Kelseni jaoks on riik vaid õiguskord. Kaasaegne riigi mõiste on Euroopa õigusteaduse looming teaduslik käsitlus ei lahenda kõiki probleeme, paljuski on probleemide tekkimise põhjus poliitikas. 2.1. Riigi rahvas Riigi rahvas on õiguslik mõiste; riigi rahvast määratletakse territooriumi ja riigivõimu abil. Riigi rahvas on
1. astme kohus Õiguskantsler president Riigikogu 18 üksikisik ja juriidiline isik . 12. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte. Tänapäeva demokraatlikele riikidele on omane võimude lahusus ehk riigivõimu kolmikjaotus. Rahva valitud esinduskogu (parlament, Eestis Riigikogu) tegeleb seadusandlusega seadusandlik riigivõim, täidesaatev võim kuulub valitsusele (või riigipeale), õigusemõistmisega tegeleb seadusandlikule ja täitevvõimule mittealluv kohtuvõim. Ükski neist ei saa täita teiste riigiorganite ülesandeid. Võimude lahususe abil püütakse vältida võimutäiuse kontsentreerumist, sest ainult sel viisil on võimalik riigivõimu seaduse piires hoida. Riigivõimu koondumine ühtedesse kätesse viib diktatuurile, seega on võimude lahususe eesmärk vältida võimu kuritarvitusi
maksta. Ametiühing mingi kutseala tööliste/teenistujate organisatsioon, mille eesmärk on töötajate sotsiaal-majanduslike nõudmiste kaitsmine ja esindamine Apellatsioon kohtualuse edasikaebus kõrgema astme kohtusse madalama astme kohtu otsuse peale Astmeline maksusüsteem ehk progresseeruv maksusüsteem maksustamise põhimõte, mille kohaselt suurematelt tuludelt tuleb maksta rohkem (suurem protsent) makse Autoritaarne riik ehk autokraatia valitsemisvorm, mille puhul riigivõim on ühe isiku käes, puuduvad tema võimu piiravad riigiorganid Avalik arvamus ehk ühiskondlik arvamus inimeste suhtumine ühiskondlikku tegelikkusesse Avalik elu ehk ühiskondlik elu ühiskonna osa, kus suhteid reguleerivad õigusnormid ja õigusaktid; ühiskondliku elu vastand on eraelu Avalik sektor ühiskonna osa, mille moodustavad riigi- ja omavalitsusasutused, ressursid ja tegevus; avaliku sektori tegevuse põhieesmärgiks on tagada riigi tõhus toimimine.
Kokkuvõte (vastused küsimustele) §1 Lk.9 Absolutistlikus monarhias kuulus kogu riigivõim ühele isikule, keda enamikes maades kutsuti kuningaks. Senises seisuslikus monarhias piirasid valitsejate võimu seisuste kogud tänapäevase parlamendi eelkäiad. Praeguses Euroopa demokraatlikus riigikorras on parlamendid, presidendid ja kuningad. Erinevates maades erinevad kõrgeimad riigivõimuorganid. Absoluutne valitsemisviis tugines hoopis väike aadlikele või linnakodanikele ja vastu sellisele
Pärast jakobiinide võimult kõrvaldamis püüti vabariiki kindlustada konstitutsiooniga e. 5 liikmeline Direktoorium. Sõja- ja majandusraskuste pärast arvati, et Direktoorim ei valitse piisavalt efektiivselt. 9. novembril 1799 viis Napoleon läbi sõjalise riigipöörde. Vabariik ametlikult säilis. 18. brümäär tähistas Suure Prantsuse revolutsiooni lõppu. Võim vabariigis läks 3 konsulile. 1799 lõpul uus konstitutsioon. Vaimulikud määras ametisse riigivõim, kuid kinnitas paavst. Kujunevat isikuvõimu märgib trükivabaduse kaotamine ja tsensuuri kehtestamine. 1802. kuulutati Napoleon Bonaparte eluagseks konsuliks. 1804. sai Napoleon I keisriks. Pidulik kroonimine toimus Pariisis, kuhu tuli ka Rooma paavst lõppes rooma vabariik. Rõhutati rahvuse ühtsust. Olulist rolli keisririigiaegses ühiskonnas etendas sõjavägi. Napoleon I taastas aadlitiitlid. Esimene keisririkk hävis sõdades Euroopa riikide koalitsioonide vastu
Tunnused: enamasti autonoomia oma konstitutsioon, seaduste andmise õigus kohaliku elu küsimustes, mõnikord õigus osaleda üleriigiliste küsimuste otsustamisel, luuakse kohalik parlament ja täidesaatva võimu organ. Poliitiline reziim poliitilise võimu teostamise meetodite kogum, mis iseloomustab demokraatlike õiguste ja vabaduste reaalset kasutamist ühiskonnas ning riigioranite seotust oma tegevuse õiguslike alustega. Demokraatia riigivõim lähtub rahvast, toetub rahva enamusele ja on rahva poolt kontrollitav. Poliitiline pluralism, üldine valimisõigus, kodanike õiguste ja vabaduste sätestamine konstitutsioonis ja nende kasutamine praktikas, võimude lahusus, sõltumatu kohtu olemasolu. Autoritaarne rajaneb isikuvõimul, võimu teostatakse ebamuse tahtest sõltumatult, kasutades sunniorganeid. Võimu kontsentreerimine ühe isiku või organi kätte, esindusorganite ja nende
Õigustloov akt Üldaktid on alati legislatiivaktid. Ainult legislatiivaktid on seadused (legislatuur ehk parlament). Kui on üldakt, siis pealkirjas on põhiseadus, seadus, seadlus(dekreet) või määrus. Üldaktid on õigustloovad aktid ehk ka normatiivaktid. Üksikaktid on individuaalaktid. Õigusakte iseloomustavad erinõuded nende vormistamisel: struktuur ja rekvisiidid. Õigusloome tulemusena muudetakse ühiskondlik suhe nüüd juba õigussuheteks. Üksikakt on üldakti suhtes eksekutiivse, st kohaldava, täitmisele allutatud iseloomuga. Üksikaktis ilmneb juriidiline fakt, toiming, tähtaeg või tingimus, mille saabudes või täitudes antud konkreetne olustik nendes individuaalsetes tunnustes ammendub. Pealdise osas on otsus, korraldus, käskkiri (käsund, käsk, lähteülesanne). Üksikakt on õigustrakendav akt. Seadusandliku riigivõimu õigusaktid ehk legislatiivaktid(seadused). Täidesaatva riigivõimu õigusaktid ehk haldusaktid ehk eksekut...
punane viisnurk. Eesti NSV loomise poliitilised käsitlused Eesti NSV tekkimise kohta on olemas mitmeid erinevaid poliitilisi käsitlusi. Valdavad käsitlused on, et Nõukogude Liit ja Nõukogude Liidu väed okupeerisid Eesti Vabariigi. Sellele vastandub käsitlus, et Eestis toimus NSV Liidu kaasabil juunipööre, mille tulemusel tekkis ENSV. Mõlemas käsitluses tõlgendatakse samasid sündmuseid erinevate poliitiliste vaatenurkade alt. Eesti NSV riigivõim ja haldusaparaat Vastavalt ENSV konstitutsioonile oli "ENSV poliitiliseks aluseks töötava rahva saadikute Nõukogud, mis on kindlustatud kapitalistide ja suurmaaomanike võimu kukutamise ja proletariaadi diktatuuri kehtimapaneku tagajärjel ning kõik võim kuulus ENSVs linna ja maa töötavale rahvale töötava rahva saadikute Nõukogude kaudu." Kui konstitutsioon väitis, et "ENSV Ülemnõukogu on ainus ENSV seaduseandlik organ" [3], siis oli
Selle tõttu ei saanud nad ka austada teisi jumalaid ja tuua ohvreid Rooma keisritele ja see tähendas allumatust. Levisid kuulujutud, et kristlased ohverdavad oma riitustel ka inimesi. Kristlus keelati Rooma riigis ära, sest see oli ohtlik jumalate mitteaustamine võis tuua hädasid mitte ainult kirstlastele, vaid tervetele piirkondadele. Esimene tagakiusamine toimus aastal 46 pKr, kus neid süüdistati linna süütamises. Peatükk 27 Keiser, riigivõim ja sõjavägi Sisesegadused panid aluse reformidele ja keisrid tugevdasid bürokraatiat. Neil oli piiramatu võim ja senat kaotas oma rolli riigi juhtimises. Senati asemel toetus keiser ametnikkonnale. Linnade OV-d säilisid, kuid asevalitsejate arv suurenes märgatavalt. Sõjavärgi korraldati ümber lisaks piirikaitsele tekitati reservvägi, mida sai suunata iga hetk kuhu iganes. Alamate vabadust piirati oluliselt, madalamast seisusest inimesed sunniti makse maksma, senaatorid
Selle tõttu ei saanud nad ka austada teisi jumalaid ja tuua ohvreid Rooma keisritele ja see tähendas allumatust. Levisid kuulujutud, et kristlased ohverdavad oma riitustel ka inimesi. Kristlus keelati Rooma riigis ära, sest see oli ohtlik jumalate mitteaustamine võis tuua hädasid mitte ainult kirstlastele, vaid tervetele piirkondadele. Esimene tagakiusamine toimus aastal 46 pKr, kus neid süüdistati linna süütamises. Peatükk 27 Keiser, riigivõim ja sõjavägi Sisesegadused panid aluse reformidele ja keisrid tugevdasid bürokraatiat. Neil oli piiramatu võim ja senat kaotas oma rolli riigi juhtimises. Senati asemel toetus keiser ametnikkonnale. Linnade OV-d säilisid, kuid asevalitsejate arv suurenes märgatavalt. Sõjavärgi korraldati ümber lisaks piirikaitsele tekitati reservvägi, mida sai suunata iga hetk kuhu iganes. Alamate vabadust piirati oluliselt, madalamast seisusest inimesed sunniti makse maksma, senaatorid
Hernhuutlased olid käsitöölised-jutlustajad, kes levitasid väga tundelist ja müstikasse kalduvat usku. Nende organisatsiooni omapäraks oli väga demokraatlik, liikmete võrdõiguslikkust rõhutav ülesehitus. Vennastekoguduse liikmed kuulusid tavaliselt ka luteri kirikusse ja paljud vaimulikud, nagu ka osa aadelkonnast, toetasid seda liikumist. Teisalt tajus luteri kirik vennastekoguduse suures populaarsuses ohtu ning eriti Liivimaal püüti tema tegevust ka takistada. Vene riigivõim keelas vennastekoguduse ajutiselt juba 1743. aastal, salaja kestis see aga edukalt edasi ning mängis kuni umbes 1850. aastani siinses rahvahariduses, rahvakeelses kirjanduses ja muusikaelus suurt rolli. Vennastekoguduse palvemajades lauldi palju. Hernhuutlaste laul oli luterlikukoraaliga võrreldes palju elavam ja liikuvam, rahvalikku laadi, samas väga tundeline ja kohati härdameelne. Palvetundides laulsid vaheldumisi mehed, naised ja lapsed, sageli
Vana- Pärnu kaotas 1599. linnaõiguse, kuna Liivi sõjas purustati täielikult, põletati maha. Mis linnad kaotasid 17.saj linnaõiguse? Miks? Viljandi, Paide, Rakvere, Valga, kuna sõjas purustati ning jäid tühjaks. Mis asulad said Vene võimude poolt 18. saj II poolel linnaõiguse? Paldiski ja Võru, seoses asehalduskorraga. Narva õitseaeg Rootsi ajal, 1944. lasti õhku. Vene ajal arenevad linnad kiiremini. Linnade omavalitsus jäi püsima, kuid riigivõim kärpis õigusi. Mis olid 17.-18.saj tähtsamad väljaveokaubad ja sisseveokaubad? Välja: peamiselt teravili, Venemaalt pärit lina ja kanep ning laevaehituskraam: mastipuit, plangud, lauad, tõrv ja tökat. Kaup läks Madalmaadesse, natuke ka Saksamaale ning Rootsit ja Soomet varustati viljaga. Sisse: Hispaania ja Prantsuse sool, metall (raud ja vask), soolaheeringas, tubakas, vein, klaas, paber ning koloniaalkaup (vürtsid, suhkur, kohv, tee)
avaldab oma soosingut ristiusule. Kristlased võivad vabalt usku kuulutada. 330 pKr – Constantinus viib Rooma pealinna üle Konstantinoopolisse. 380 pKr – Imperaator Theodosius kuulutab kristluse riigiusuks. 391 pKr – Kõik paganlikud usundid kuulutatakse seadusvastaseks. (Calvalho de Magalhães 2005) 3 Constantinuse pea. Skulptuur. U. 300 pKr. Illustratsioon 1. Alates 5. sajandist moodustasid kirikuvõim ja riigivõim omalaadse liidu. Religioon ja patriotism olid segunenud, imperaatorit jumalikustati. Kui juriidilised probleemid olid lahendatud (usk oli legaalne), hakati otsima uue usu sisemist mõtet ja usku põhjendama. Otsiti tõendeid Kristuse ülestõusmise kohta. Jeruusalemmas püüti leida Jeesuse hauda. Samuti otsiti Kristuse sünnikohta ja püüti leida jälgi tema ja apostlite elust. Siinkohal on leidude autentsus väheoluline, oluline on leitu mõju kristlaste kogukonnale. (Lassus 1966)
Mõisted Sisemigratsioon- siseränne Suur näljahäda(1696-1697) Kubermang- haldusüksus( 2 tk) Kindralkuberner- Eestimaa ja Liivimaaa kubermangu kõrgeimaks valitsusametnikuks oli monarhi määratud ning talle vahetult alluv kindralkuberner. Sillakohus- Liivimaal olev kohus, mis täitis politseilisi ülesandeid, vastutas avaliku korra tagamise eest ning tegeles väiksemate ülesastumiste uurimise ja karistamisega Maakohus- Liivimaal olev kohus, mis arutas talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Liivimaa Õuekohus- seal lahendati raskemaid kuritegusi ning aadlike kohtuasju. Adrakohus-Eestimaal olev kohus, mis täitis politseilisi ülesandeid, vastutas avaliku korra tagamise eest ning tegeles väiksemate ülesastumiste uurimise ja karistamisega Meeskohus-Eestimaal olev kohus, mis arutas talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Eestimaa Ülemmaakohus- seal lahendati raskemaid kuritegusi ning aadlike kohtuasju. Maapäev- Rüütelkonna liik...
Kordamisküsimused: 1. Mille poolest läksid ajalukku vennad Wrightid? 2.Milles väljendusid rassism ja antisemitism 20. sajandi alguses? Dreyfusi afäär? 3. Sufrazettide liikumine. 4. Millistest Euroopa maadest rännati 20. sajandi algul enim välja Põhja_Ameerikasse? 5. Võrdle sotsiaaldemokraatiat ja kommunismi. Sarnasused ja erinevused? 6. Mida kujutas endast Suurbritannia protektsionistlik väliskabanduspoliitika? 7. Mida tähendab mõiste "imperialism"?. 8. Miks pidasid Euroopa suurriigid kolooniate omamist kasulikuks? 9. Nimeta 3 briti ja 3 Prantsuse koloniaalvaldust 20. sajandi algul? 10. Inglise-Buuri sõda? 11. Mida tähendab mõiste "dominioon"? 12.Sarajevo mõrv? 13.Schlieffeni plaan? 14.Sõjategevus Läänerindel 1914. aasta sügisel. Marne`i lahing? 15.Sõjategevus Idarindel 1914-1915? 16.Mida tähendab mõiste "positsioonisõda"? 17. Verduni ja Somme`i lahingud 1916. aastal? 18. Jüüti merelahing? 19. Brussilovi pealetung? 2...
11.09.14 Madis Ernits I Sissejuhatus §1 Riigiõigus Riigiõigus kui juriidiline distsipliin- uurib, mis on positiivse õigusega kästud, keelatud või lubatud. Positiivne õigus- kirjapandud õigus Ülepositiivne õigus- kirjutamata õigus, mis on positiivse õiguse peal Riigiõigus kui avaliku õiguse distsipliin 1. Õigussuhe- nt ostu-müügi leping, kahju hüvitamine 2. Norm 3. Toiming- reaalne tegevus, nt vilkuritega politseiauto- avalikõiguslii, vilkuriteta politseiauto- eraõiguslik 4. Juriidiline isik- avalikõiguslik juriidiline isik: TÜ, Eesti Haigekassa, Eesti Pank, ERR, Eesti Energia, Rahvusraamatukogu 5. Teooriad (H. Maurer, haldusõigus, §3 äärenr. 12-...)- Huviteooria- Avalik õigus on see, mis Rooma riigi poole, eraõigus see, mis vaatab eraisiku kasu poole. Subordinatsiooni- e allusvusteooria- avalikku õigust iseloomustab allumissuhe, eraõigust võrdsussuhe. Subjekti...
3) peaministri surma korral; 4) kui Riigikogu avaldab Vabariigi Valitsusele või peaministrile umbusaldust ja Vabariigi President ei ole kolme päeva jooksul Vabariigi Valitsuse ettepanekul välja kuulutanud Riigikogu erakorralisi valimisi; 5) kui Riigikogu ei võta vastu Vabariigi Valitsuse poolt esitatud usaldusküsimusega seotud seaduseelnõu. 2. Valitsuse koosseis: valitsus koosneb peaministrist ja ministritest Vabariigi Valitsusele kuulub täidesaatev riigivõim. Vabariigi Valitsusse kuuluvad peaminister ja ministrid. Ministrid jagunevad ministriteks, kes juhivad ministeeriumi (nn portfelliga ministrid) ja ministriteks, kes ei juhi ministeeriumi (nn portfellita ministrid). Vabariigi President võib peaministri ettepanekul nimetada kuni kaks portfellita ministrit. Põhiseaduse kohaselt suunab ja koordineerib Vabariigi Valitsus valitsusasutuste tegevust.
· Langobardide riik Itaalias 568-774 · Frangi Kuningriik 486-714 BÜTSANTS kuni 1453 Iseloomustas: · Asus kolmes maailmajaos · Oli äärmiselt palju rahvuseline (juudid, kreeklased, bulgaarlased jne.) · Riigikeeleks sai algul ladina keel, 7-st saj kreeka keel · Valitsevaks oli ristiusk kust 1054 aasta suure SKISMA järel kujunes välja õigeusk · Patriarh oli õigeusu kiriku kõrgeim esindaja, aga ta allus keisrile. Riigivõim oli kirikuvõimust üle. · Bütsantsis levis ka monofüsiitide õpetus. Nad väitsid et Kristusel on ainult jumalik loomus. · 8-dal saj käis öge võitlus ikonoklastide (ei pühapildid) ja ikonoduulide (ja pühapildid) vahel. Võitsid ikonoduulid. · Riigis moodustasid enamiku vabad talupojad. Tänu sellele lai siseturg. · Tugev keskvõim · Riik jagati teemadeks (halduslik üksus), mille eesotsas asusid strateegid-
Rahuhoidmise ülesande täitmisek pidi riik üksnes piirama kodanike loomulikku õigust ehk vabadus, mitte selle neilt täielikult ära võtma. Riik peab tunnistama inimese õigust oma maisele varale. Igaüks võib oma elu kaitsta riigi vastu. Ühegi lepinguga ei saavat inimeselt võtta õigust ise ennast kaitsta, kui teine ei tule sellega toime. Niisiis sõltus kodaniku kuuletumiskohustus riigi kaitsekohustusest. Riigivõim on õiguse looja. Teda piirab mõistlik loomuseadus, kuid üksnes tema võis seda tõlgendada. Õiguse sisu üle ei pidanud otsustama mitte tõde, vaid autoriteet. Riigis olevat inimese käitumise ainus mõõdupuu selle riigi positiivne seadus [Luts 1997, lk 92]. Inglise filosoof John Locke (1632-1704) ehitas oma õigusõpetuse üles loomuliku algolukorra ideele. Sellises olukorras hea ja halb või nendeni jõudmine ei olnud midagi enamat kui mõnu ja valu
- rahvas (riigi kodanikud, välismaalased, kodakondsuseta isikud). 1.2. Riigivõimu iseloom: Riike eristatakse riigivõimu iseloomu (poliitilise režiimi) järgi demokraatlikeks (liberaalseteks) riikideks ning diktatuurideks. a) Demokraatlik riik- see on õigusriik, kus kõrgeima võimu kandjaks on rahvas, kes teostab seda läbi vabade ja regulaarsete valimiste. Riigivõim toimib seadustest lähtuvalt. Demokraatlikus riigis austatakse inim- ja kodanikuõiguseid (nt Eesti, Prantsusmaa, USA). b) Diktatuure liigitatakse: Autoritaarsed diktatuurid- isiku (nt diktaator, monarh) või mõne grupi (nt sõjavägi, mõni partei) ebademokraatlik valitsemine. Võimul püsimiseks piiratakse inim- ja kodanikuvabadusi. Ideoloogilised ettekirjutused pole määrava tähtsusega (nt Venemaa, Eesti 1934-
uustulnukate eest. Omavalitsus säilis ka linnadel. Õigusi ei omanud kõik linnaelanikud vaid ainult linnakodanikud. Kodanikuõigust määras raad, eestlasi see ei puudutanud. Põllumajanduse taastamisel etendas peamist rolli viljakaubandus, peamiseks väljaveetavaks kaubaks Vene turule kujunes viin. Viinaköögi praagaga nuumati härgi, mis samuti Vene turule läksid. Talurahvas otsis endiselt paremat elujärge, mindi toetust otsima ka Peterburi. Selgituse saamiseks pöördus riigivõim rüütelkondade poole. 1739 Ilmus Roseni deklaratsioon, milles Rosen (Liivimaa maanõunik) räägib, et talupoegade üle kohut mõista peaks olema ainult rüütelkondadel, lisaks on talupoeg pärisori, kes kuulub maa külge, maa kuulub mõisnikule. Sellega nõustus ka riigivõim. Seega vajus talupoeg õigusteta pärisorja seisusesse. Sellele vastasid talupojad tihti maalt pagemisega. Venemaa hakkas agaramalt kaasa lööma ka kaubandusküsimustes. Loodi
- rahvas (riigi kodanikud, välismaalased, kodakondsuseta isikud). 1.2. Riigivõimu iseloom: Riike eristatakse riigivõimu iseloomu (poliitilise reziimi) järgi demokraatlikeks (liberaalseteks) riikideks ning diktatuurideks. a) Demokraatlik riik- see on õigusriik, kus kõrgeima võimu kandjaks on rahvas, kes teostab seda läbi vabade ja regulaarsete valimiste. Riigivõim toimib seadustest lähtuvalt. Demokraatlikus riigis austatakse inim- ja kodanikuõiguseid (nt Eesti, Prantsusmaa, USA). b) Diktatuure liigitatakse: Autoritaarsed diktatuurid- isiku (nt diktaator, monarh) või mõne grupi (nt sõjavägi, mõni partei) ebademokraatlik valitsemine. Võimul püsimiseks piiratakse inim- ja kodanikuvabadusi. Ideoloogilised ettekirjutused pole
välismaalased elada siin kodakondsust taotlemata vastavalt välismaalaste seadusele alalise või ajutise elamisloa alusel. Eriliste teenete eest võib Vabariigi Valitsus praegu anda Eesti kodakondsuse lihtsustatud korras kuni 10 inimesele aastas. Põhiseaduslikud õigused, vabadused ja kohustused kehtivad kõigi Eestis elavate inimeste (nii kodanike kui ka välismaalaste) suhtes. 3) iseseisev (suveräänne) riigivõim ladina k supremus `kõrgeim, ülim'. Täielik sisemine ja väline iseseisvus e sõltumatus. Riikluse ajaloost Vana-Kreeka ja Vana-Rooma olid orjanduslikud klassiühiskonnad, milles leidus mitmesuguseid sotsiaalseid kihte (patriitsid ja plebeid, varatud kodanikud). Tegemist oli linnaühiskondadega (polis - linnriik). Rooma seadused kujunesid kreeklaste mõjul, kuid Kreeka ühiskond ei tundnud mõistet "õigus", see pärineb roomlastelt
aasta suvel tõi eesti rahvale juulis augustis teise okupandi saksa natsistliku võimu näol. Eesti põhiseaduslikud organid esitasid Saksa võimudele küsimuse, kas on oodata sakslaste koostööd Eesti oma seaduslike organitega. Vastus sellele saadi arreteerimiste näol. See tähendas tegevuse uuesti põranda alla viimist. Jüri Uluots tegutses sel ajal peaministrina presidendi ülesannetes. Toimusid salajased nõupidamised. Peale sõjalist ebaedu idarindel 1943. aastal püüdis Saksa riigivõim eesti riigitegelastega kontakti luua. 1943. aasta oktoobris saadi võimalus ka legaalselt kokku tulla. 1944. aastal tungisid Vene väed uuesti Eesti pinnale. Sakslased ei püüdnudki neid takistada, vaid segasid seda tegemast ka eestlasi. See oli Eesti rahvuslikele ringkondadele, eriti aga Jüri Uluotsale üks raskemaid ajajärke. Eesti valitsus eesotsas Jüri Uluotsaga tegutses põranda all, organiseerides vastupanu Saksa okupantidele ja ähvardavale ohule idast. Alates 1944
Mittevenelaste jaoks muudeti ametiasutustesse tööle pääsemine väga raskeks ning paljud haritud eestlased olid sunnitud siirduma tööd otsima Venemaale: 20. sajandi alguseks oli Venemaa linnades kujunenud mitmeid eesti kolooniaid, neist suurim asus pealinnas Peterburis. Keskvalitsuse tsensuurisurve ja järelevalve nii saksa kui eesti rahvuslike organisatsioonide üle tugevnes, osa seltse ja ajalehti suleti. Asutada lubas riigivõim peale uusi töömeetodeid ja maaharimistehnikat propageerivate põllumeeste seltside vaid karskus-, haridus- ja tuletõrjeseltse. Baltimaade rahvaste venestamise eesmärk oli kõrvaldada saksa domineeriv mõju selles piirkonnas, hoida ära põlisrahvaste separatism ja nende eliidi saksastumine ning asendada kohapealne Lääne tsivilisatsioon ja saksaeeskujuline kultuur slaavi-õigeusu tsivilisatsiooni ja vene kultuuriga
orjad. Mesopotaamia perekonnas oli mehel peaaegu piiramatu võim oma kodakondsete üle. Mehel oli õigus võtta endale mitu naist ja lisaks võisid olla tal ka abieluvälised armuvahekorrad, naiselt nõuti samas ranget monogaamsust (erinevused Egiptuse perekonnaga!) Kuigi Mesopotaamias oli ühiskonna korraldus vähem reguleeritud kui Egiptuses, pidid kõik täitma valitseja korraldusi ja nii mõnigi kord käsutati suuri rahvamasse ühiskondlikele ehitustöödele. Majandustegevusse ei sekkunud riigivõim peaaegu kunagi. Nõuti sisse vaid makse ja needki polnud nii koormavad kui Egiptuses. Mesopotaamias polnud surmajärgne elu kuigi tähtis. Kõik tahtsid elada head elu. Ka kõik patud tuli lunastada elu ajal. Mesopotaamia surmajärgse maailma kohta arvati, et seal söövad surnud savi ja põrmu ning neil on tiivad nagu lindudel. Mesopotaamia kirjandusest on tähtsaim sumerite eepos "Gilgames". See jutustab kahe esialgse
samas ei ole teada ühtki riiki, mis oleks sellisel viisil tekkinud. Hobbes püüdis arendada mõtet, et inimesed pole loomult halvad, kuid on vajalik, et nende üle valitsetakse. Hobbes arvas, et lõpetada loodusseisund, lõid inimesed ühiskondliku lepinguga riigivõimu ja see võim pidi olema nii tugev, et inimesed allusid sellele. Sellele arusaamale on paljud teinud vastuväiteid, et sedasi kindlasti riigivõim ei tekkinud, kuid vastupidist ka samas ei suudeta tõestada, kuidas siis tegelikult see tekkis, kuid arvan, et õige on siin see, et inimeste jaoks on oluline, et nende üle valitsetakse. Hobbes'i arvates on inimesed looduse poolt võrdsed, kuid iga inimene on füüsiliselt kui ka vaimselt teistest erinevad. Võib juhtuda olukord, et inimesed tahavad üht ja sama asja, kuid korraga nad seda ei saa omandada ning sellepärast võivad muutuda vaenlasteks. Seega siit tuleb
7. Sõda 1248-1254 Paavst Innocentius IV, pr Louis IX Püha Suunduti Egiptusesse, ebaõnnestumine islamlased kogunesid; Bütsantsi, Euroopa, ja Islami vahel tekkis suur vaen; kaubalinnad teenisid mitmeti kasumit; Läänemere regiooni ristiusk araabia teaduse ja kultuuri levik Euroopasse; kuningavõimu tugevnemine, suurfeodaalide langus; rahvusriigi idée 12. Euroopa riigid keskajal 13. Riigivõim, aadelkond, rüütlid Kesk-Euroopa feodaalne killustumus: nt. Saksa-Rooma riigis kuni 600 väikeriiki; igal hertsogil oma väikeriik Kuninga langus krahvi tasemele, maavaldused olid väga väikesed Inglismaa tsentraalsus: serifid krahvkonna eesotsas | vasallid allusid kõrgeimale isandale: kuningale Keskaegne riik: valitsejate valdused olid mitmes kohas laiali riikide abiellumispoliitika (Habsburgid)
Saaremaa Ühisgümnaasium Kanada Referaat Autor: Tiina Ollema Juhendaja: Virge Ollema Kuressaare 2009 SISUKORD SISUKORD.......................................................................................................................2 1. ÜLDINFO KANADAST..............................................................................................4 2. KANADA AJALUGU.................................................................................................5 3. KANADA LOODUS....................................................................................................7 4. KANADA KINDRALKUBERNERID LÄBI AJALOO..............................................9 4.1 Kuningas George III ajal:.....................................................
Vene kultuur Eestis Eesti on venelaste jaoks alati olnud emamaaga võrreldes vabamaks paigaks. Juba 17. sajandil põgenesid siia vene vanausulised, keda jälitas kirik ja riigivõim. Tollest ajast saati on venelased asunud Peipsi järve äärsetel maadel, kus nende rahvuskultuur on säilinud tänaseni ning avaldanud teatud mõju ka Kagu-Eestis paiknevale setu kultuurile. Eesti seosed vene kultuuriga ulatuvad üldse iidsetesse aegadesse. Näiteks keeleteadlased on välja toonud mitmeid tõendeid vene keele kunagisest mõjust eesti keelele: nii on eesti sõna 'raamat' tulnud venekeelsest
Mitte normid, mis õigustavad või kohustavad avaliku võimu kandjat üleüldse, vaid ainult need normid, mis õigustavad või kohustavad avaliku õigust kui sellist, on avaliku õiguse normid. Autoriks on H.J. Wolf. 5. reguleerimise meetod: dispositiivsus, imperatiivsus. Avalikus õiguses kehtib põhimõte, et lubatud on see, mis on lubatud (karistusõiguses: keelatud on see, mis on keelatud). RIIK: territoorium, rahvas, riigivõim Riiki nähtavas mõttes ei eksisteeri. Riik luuakse inimeste poolt ja inimeste jaoks. Luuakse ka kindlad institutsioonid, mille kaudu riik tegutseb. Riigitekke teooria: 1. Ühiskondlik lepe riigi alus 2. Orgaaniline teooria igasugune kooslus areneb varem või hiljem riigiks 3. Võimuhaaramine riigi võimu haarab indiviididest kõige aktiivsem, kehtestab ennast (nt vürst) 4. Riigi tunnustamine Riik saab tekkida kokkuleppel ja lõppeda kokkuleppel
Nüüdisühiskond põhimõisted Nüüdisühiskond ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine. Tööstusrevolutsioon ehk tööstuspööre üleminek põhiliselt põllumajanduslikult tootmiselt tööstuslikule tootmisele; seda iseloomustasid vabrikute levik, linnade kiire areng, töölisklassi ja kodanluse kujunemine ning põhjalikud muutused inimeste elustiilis. Näiteks muutusid leibkonnamudelid ning linna- ja maarahva suhtarv. Agraarühiskond on ühiskonnakorraldus, kus inimeste põhiline tegevusala on põlluharimine ja karjakasvatus, rannikualadel ka kalapüügiga enda elatamiseks. Industriaalühiskond on ühiskonnakorraldus, kus inimeste põhiline tegevusala on tööstus ja ehitus. Vähem inimesi on hõivatud põllumajanduses ja teeninduses. Postindustriaalne ühiskond...
valla omavalitsuse juhtimine käis nii, et eesotsas oli vallavanem. valiti ka volikogu, volikogu liikmete arv oli 3-24ni. kolmas instrument oli valla täiskogu, mitte kõik valla elanikud ei kuulunud sinna vaid peremehed, rendiperemehed ja 10ndik maast something-something. vallavalem koos abilistega moodustas vallavalitsuse. vallavalitsuse liikmete hulgas oli ka mitmesuguseid muid ametnikke nagu nt. vallakirjutaja, käskjalad, ämmaemandad jt. riigivõim ei usaldanud täiel tasandil demokraatia valimisviisi sisseseadmist. see kõik hakkas juba madalal tasemel eestlasi poliitiselt harima. 1877 a. võeti vastu vene riigi linnaseadus. sellega kaasnes demokraatlik valitsemisviis linnades. esialgu peale selle vastuvõtmist jäid linnavalitsustesse ja volikogudesse võimu juurde sakslased. eestlaste arv ainult kasvas koguaeg. eestlased ei saanud majanduslikult viletsa seisu pärast volikogudesse ja linnavalitsustesse. eesti linnades oli 1862 aastaks
2. Asva kultuur. Asulaid piirati paekivist laotud tara ja palkidest kaitseseintega, varaks olid loomakarjad ja pronks, peamine elatusala oli karjakasvatus, tegeleti maaviljelus ning kõplapõllundus, valati ise pronksi ümber, kaubavahetus. Pilet nr. 12 1. Vaimuelu Vene aja alguses. Luteri kirik jäi siinse vaimuelu kandjaks ka pärast Põhjasõda. Alustada tuli rasketes tingimustes. Paljud kogudused olid jäänud ilma õpetajateta, kirikuhooned olid rüüstatud või sõjas hävinud. Vene riigivõim tunnistas luteri kirikut siinse valitseva kirikuna. Vahetult pärast Põhjasõda levis siinsete kirikuõpetajate hulgas pietism. Selle usuvooli esindajad olid vastu luteri usu süvenevale konservatismile ja püüdsid usuelu elavdada religiooni jsenistest sügavama sisemise tunnetamise suunas. Kui pietism jäi rohkem kirikuõpetajate pärusmaaks, siis rahva sekka jõudsid pietistlikud ideed vennaste-ehk hernhuutlaste liikumise kaudu. 2. Kammkeraamika kultuur.
Lähiaastate ülesandeks on demokraatia kindlustamine maailmas. Demokraatia põhijooned: konkurents, hääleõigus, kodanikuõigused. Täielik liberaalne demokraatia: kodanikuvabaduste tunnustamine, õigusriik, võimuinstitutsioonide lahusus, pluralistlik kodanikuühiskond, vähemuste õigustega arvestamine, tsiviilkontroll relvajõudude üle, vaba ajakirjandus. Polüarhia- e nüüdisdemokraatia e paljude võim. (tasakaalustatud riigivõim, aktiivne kodanikuühiskond, alternatiivsed infoallikad, vabadus esineda eriarvamusega, võimalus kritiseerida valitsuse poliitikat). Siirdeühiskond- ühiskonna arenguetapp, mil toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale. Selle ohud: ametnike ja poliitikute asjatundmatus, reformide ebaühtlane tempo, majanduskriis, populaarseks võivad muutuda autoritaarse valitsemise loosungid. 4. Jätkusuutlikkus- ühildada majanduskasv ja keskkonnahoid. Jätkusuutlik areng rahuldab praeguse
orjad. Mesopotaamia perekonnas oli mehel peaaegu piiramatu võim oma kodakondsete üle. Mehel oli õigus võtta endale mitu naist ja lisaks võisid olla tal ka abieluvälised armuvahekorrad, naiselt nõuti samas ranget monogaamsust (erinevused Egiptuse perekonnaga!) Kuigi Mesopotaamias oli ühiskonna korraldus vähem reguleeritud kui Egiptuses, pidid kõik täitma valitseja korraldusi ja nii mõnigi kord käsutati suuri rahvamasse ühiskondlikele ehitustöödele. Majandustegevusse ei sekkunud riigivõim peaaegu kunagi. Nõuti sisse vaid makse ja needki polnud nii koormavad kui Egiptuses. Mesopotaamias polnud surmajärgne elu kuigi tähtis. Kõik tahtsid elada head elu. Ka kõik patud tuli lunastada elu ajal. Mesopotaamia surmajärgse maailma kohta arvati, et seal söövad surnud savi ja põrmu ning neil on tiivad nagu lindudel. Mesopotaamia kirjandusest on tähtsaim sumerite eepos “Gilgameš”. See jutustab kahe esialgse
RENESSANSS & HUMANISM 14.saj kujunes Itaalias uus maailmavaade ja ellusuhtumine, mis tõi Jumala asemel tähelepanu keskmesse nimese ja otsis kujusid antiikajast. Antiikkultuuri taasväärtustamine on ajastule andnud nimeks renessanss( taassünd) ja kuna ausse tõsteti kõik inimlik, siis nim seda ka humanismiks (inimlik). Itaalia oli hiliskeskajal Euroopa üks rikkamaid ja linnastunumaid piirkondi. Rikkad ja suursugused perekonnad rajasid linnadesse paleesid, näidates nii om jõukust ja võimu, aga ka heldust ja suurmeelsust kaunite kunstide edendamisele. Tähtsaima renessansskultuuri keskusena tõusis esile Firenze, kus 15.saj valitses Medicite kultuurilembene pankurisuguvõsa. Ka mitmed Rooma paavstid olid humanistid, toetasid õpetlasi ja kutsusid oma teenistusse parimaid kunstnikke ning arhitekte. Keskajal oli pööratud tähelepanu peamiselt hingele, pidades keha kui patust ja kaduvat teisejärguliseks, nüüd aga hakati hindama inimese keha ja hin...
TALLINA ÜLIKOOL Õigusakadeemia Sandra Tross EESTI RIIGI ARENG Referaat Õppeaine: Euroopa ja Eesti õiguse ajalugu Juhendaja: Professor Peeter Järvelaid Tallinn 2011 2 SISUKORD Sissejuhatus 3 I Kogukondlik iseseisvus 4 II Riiklik iseseisvus 5 1. Esimesest eelkonstitutsioonist teiseni 5 2. Teisest eelkonstitutsioonist kolmandani 6 3. Kolmandast eelkonstitutsioonist Põhiseaduseni 8 4. Põhiseadusest Põhiseaduse muutmise seaduseni 9 Kokkuvõte 13 Kasutatud kirjandus 14 3 Sissejuhatus A.T. Kliiman jagab Eesti riigi arengu kahte perioodi, millest viimase omakorda nelja etappi: I periood: Kogukondlik iseseisvus; II periood: Riiklik iseseisvus: 1. Esimesest eelkonstitutsioonis...
Jellineki teooriale – Drei Elemente Lehre) ning seda tunnistati õiguslikult 1933. aasta Montevideo riikide õiguste ja kohustuste konventsioonis: 1) maa-ala ehk territoorium on ruum, mis koosneb: maismaa, maapõu selle all, õhuruum selle kohal, territoriaalvesi (nt 18-19 saj 3-4 meremiili; praegu 12 meremiili (1852 m = 22 km), millele võib lisanduda majandustsoon;), tinglikult ka riigilipu all sõitvad laevad. Territoorium on oluline seetõttu, et reeglina ainult sellel maa-alal kehtib riigivõim (võib olla ka erandeid nt sõjalised tugipunktid). 2) rahvas ehk elanikkond Rahvusvaheliselt tunnustatud riigi teine element on rahvas. Kodanikkond või inimesed, kes elavad püsivalt selle riigi territooriumil (vastand rändrahvad). Rahvas on sisuliselt kogu riigi alus. Rahva rollist võib saada aru kaheti: rahvas kui riigivõimu kandja; rahvas kui riigivõimu teostaja. Nüüd tuleb vaadelda, kes peaksid kuuluma ja kes kuuluvad rahva hulka riigivõimu kandja tähenduses
kodanikualgatuse korras loodud kodanikeühendused. Mittetulundussektori ülesanne on toetada demokraatliku ühiskonna pluralismi sidusust ja kodanike kaasatust avalikku ellu). Ühiskonda, kus inimesed saavad kas otseselt või kaudselt osa võtta valitsemisest ehk ühiskonna juhtimisest, nimetatakse demokraatlikuks ühiskonnaks. Demokraatia peamised tunnusjooned on järgmised: - vabade valimiste korraldamine - enamuse võimu teostamine - vähemuse õiguste austamine - põhiseadusel rajanev riigivõim - kontroll võimude tegevuse üle - valitsusväliste kodanikualgatuslike eraorganisatsioonide loomise ja tegutsemise võimalikkus Demokraatia esineb kahel kujul: otsese demokraatiana (rahvas teostab riigivõimu otseselt referendumite ja parlamendivalimiste ajal) ja esindusdemokraatiana (toimib sel viisil, et inimesed valivad kedagi enda esindajateks kuni parlamendini välja ja usaldavad neid inimesi enda eest küsimusi arutama ning otsuseid langetama).
Sellega võis saavutada suurema maksusumma laekumise võrreldes ühekordse maksumaksjate vara suure osa konfiskeerimisega. Avaliku sektori väljaminekute osas soovitasid kameralistid keskenduda majanduskasvu soodustavate instrumentide rakendamisele, nt riigi infrastruktuuri arendamisele. Klassikud avaliku sektori funktsioneerimise majanduslikke aluseid eriti ei käsitlenud, küll aga esitas nt Adam Smith rea normatiivseid printsiipe. Riigivõim peaks hoiduma igasugusest protektsionismist ja ennast võimalikult paremini turumajanduslikesse suhetesse integreerima. Avaliku sektori kõik tegevused peaksid olema suunatud sellele, et toetada turumajanduse toimimist ja majanduse arengut. Sissetulekute poolelt peaksid maksud olema võimalikult seotud sellega, et kõik maksaks konkreetselt selle eest, mida nad ka vastu saavad. Totalitaarses riigis tegeleb avaliku sektori rahandus sisuliselt kõigega. Totalitaarset riiki
Rahvusvaheline õigus on riigiväline, ta vaatelb riiki kui üksust. Riiki eesmärk, ülesanded, tegevuspiirid Julgeoleku tagamine Sotsiaalne, majanduslik, kultuuriline heaolu Üksikisiku õiguste ja vabaduste tagamine Õigus tegeleda ainult sellega, mis on PS väljendatud Rahvusvahelises õiguses loetakse riigiks üksust, millel on järgmised elemendid:territoorium, rahvas, suveräänne riigivõim PS-eelsed dokumendid 15nov 1917. a otsus kõrgemast võimust 24.veebruar 1918.a manifest kõigile Eestimaa rahvastele nn iseseisvumismanifest 4juuni 1919. a. Asutava kogu poolt vastuvõetud Eesti Vabariigi valitsuse ajutine kord 1920. a põhiseadus Väga põhjalik põhiõiguste kataloog Riigikogu valiti kolmeks aastaks proportsionaalsete valimiste teel Riigikogusse kuulus 100 liiget
Konföderatsiooni loetakse föderatsiooni eriliigiks või suveräänse riigi eriliigiks. Poliitiline reziim Poliitika on määratletav kellegi poolt oma eesmärkide saavutamisena avaliku võimu kaudu. Poliitiline reziim on riigivõimu teostamise meetodite süsteem, mis iseloomustab demokraatlike õiguste ja vabaduste olkorda riigis ning riigiorganite suhet nende tegevuse õiguslikesse alustesse. a) demokraatlikkk poliitiline reziim: riigivõim kuulub rahvale. b) antidemokraatlik poliitiline reziim: võim lähtub vähemusest. Riigi funktsioonid ja ülesanded Riigi üldfunktsiooni kui ka riigiorgani funktsiooni määrab üldjuhul seadus (põhiseadus+ seadused, õigusnormid) ning nende alusel konkretiseerivad sellest madalama õigusjõuga õigustloov akt. Kui seda ei ole tehtud sedausega või haldusaktiga, siis on tegemist määratlemata funktsiooniga riigiorganiga, nt portfellita minister.
välisele rahule ning pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus, mis peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade võttis Eesti rahvas 1938. aastal jõustunud põhiseaduse § 1 alusel 1992. aasta 28. juuni rahvahääletusel vastu järgmise põhiseaduse. Vabariigi Valitsus Ministeeriumid Vabariigi Valitsusele kuulub täidesaatev riigivõim. Täidesaatva riigivõimu mõistesse kuulub ka piiratud ulatusega õigusloome ja õigusemõistmine. Seaduste rakendamiseks, on neid sageli vaja täpsustada või konkretiseerida. Seda tehakse Vabariigi Valitsuse ja ministrite määrusega. Täidesaatev võim jaguneb kahe funktsiooni vahel, milleks on valitsemine ja haldus. Vabariigi Valitsusele kuulub koordineerimis- ja järelevalvefunktsioon täidesaatva riigivõimu asutuste üle. Vabariigi Valitsuse
organisatsiooni jaotuse aluseks oli ayllu ehk külakogukond. Ayllu'dest koosnesid piirkonnad ja provintsid. Lihtrahva eraldatus aristokraatiast oli range ja kogukondlaste vertikaalne mobiilsus kõrgematesse ühiskonnakihtidesse ei olnud reeglina võimalik. Ka elukutse valik ühiskonna sees allus võimude rangele valikule ja kontrollile. Põllumaa ja kariloomad olid inkade riigi kõige suuremate materiaalsete väärtuste allikas. Riik, st keiser oli kõrgeim maaomanik. Riigivõim reguleeris kõlvikute ümberjagamist ja kasutamist. Suurem osa põllumaast oli ayllu'de kasutuses ja see jagati kolme ossa. Üks osa sellest jagati perioodiliselt ümber vastavalt külakogukondade suurusele ja seda moodustavate taluperede liikmete hulgale. Sealt saadav toodang jäi maaharija pere elatiseks. Ülejäänud kahte osa põllumaast haris külakogukond kollektiivselt. Selle toodang võõrandati ja oli mõeldud riigiaparaadi, õukonna,
UUSAEG ARVESTUSLIK TÖÖ 1. Loetle Euroopa riigid, mis olid pärast Vestfaali rahu: Absolutistliku valitsemisviisiga: Venemaa, Inglismaa, Pransusmaa Paljurahvuselised: Venemaa Rahvusriigid: Prantsusmaa, Hispaania, Portugal Poliitiliselt killustatud: Saksamaa, Itaalia Riigid, kus puudus tugev keskvõim: Poola, Saksamaa 2. Loetle absolutismi tunnused! · riigivõim on jagamatu · valitseja on riigivõimu ainuõiguslik teostaja · kogu võimu koondumine ühe isiku kätte · merkantilistlik majanduspoliitika · alalise armee loomine (sõjaväekohustus) 3. Vasta: 1. Milliste põhimõtete järgi hakati valitsema Inglismaal pärast ,,Õiguste deklaratsiooni" vastuvõtmist? Õiguste Deklaratsioon määras kindlaks parlamendi ja kuninga võimupiird. Parlament andis välja seaduseid ja kehtestas makse. Kuningale andis parlament täitevvõimu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
