Prantsusmaa Nimi Riigikord - president Prantsusmaa on poolpresidentaalne vabariik . President valitakse iga 5 aasta tagant . Praegune Prantsusmaa president on Nicolas Sarkozy Nicolas Sarkozy President Riigikord Parlament koosneb Rahvuskogust (Rahvuskogus on 577 saadikut valitakse 5 aastaks otsestel üldvalimistel. Viimased valimised toimusid 2007. aasta juunis. ) ja Senatist Prantsusmaal on majoritaarne valimiskord Palee Versailles Valitsus Praegusesse valitsuskabinetti kuulub 17 liiget (lisaks 21 riigisekretäri ja 1 ülemkomissar) Põhiseadus - praegune Prantsuse põhiseadus, mis võeti vastu rahvahääletusel 28. septembril 1958 ja kuulutati välja sama aasta 4. oktoobril, lõi nn viienda vabariigi poliitilise süsteemi, milles seadusandlik ja täidesaatev võim tasakaalustati eelkõige viimase kasuks. - sellest ka presidendi tähtsus Prantsusmaal. ...
Ülemvõim-kõrgem võõras võim.valitseja teise maa oma Okupatsioon- teise riigi poolt relvadega maa hõivamine iseseisvus ehk suveräänsus-riigi täielik iseseisvus Vabariik-valitsemisvorm, võimuorganid valitavad Demokraatia-rahva valitud esindajatega kord, õigused kõigil Parlament- seadusandlik organ,tegutseb valitav rahvaesindus parlamentaarne riigikord-riiki juhib valitav juht. presidentaalne riigikord-lisaks parlamendile otse rahva poolt valitud president kodakondsus-inimese õiguslik seos riigiga,määratakse vastastikused õigused ja kohustused rahvus- ühtset kultuuriruumi ja keelt omav inimeste grupp naturalisatsioon-riigi kodanikuks saamine mitte sünniga vaid omal soovil.kui ettenähtud tingimused täidetud välismaalane-teise riigi kodanik kodakondsuseta isik-inimene, kellel pole ühegi riigi kodakondsust illegaal-ebaseaduslikult riigis viibiv isik riigikogu valimised-iga nelja aasta järel toimuvad valimised kus eesti kodanikud val...
1598-nantesi lepe 1632-asutati tartu ülikool 1618-1648-30 aastane sõda 1684-Forseliuse seminari asutamine 1688-kuulus revolutsioon M.Luther-usupuhastuse algataja Kolumbus-avastas ameerika Louis xiv-prantsusmaa kuningas,suri rõugetesse De Richelieu-valitses prantsusmaad kuna kuningas ei tahtnud is valitseda Charles 1-oli sotimaa ja inglismaa kuningas Karl xii-oli rootsi kuningas Mihhail Romanov-vene tsaar B.G.Forselius-forseliuse seminaari asutaja Absolutismi tunnus jooned riigivorm milles kõrgeim võim kuulub ühele isikule: Louis xiv Karl Suur James 2 Kolekümmne aastane sõda toimus 1618-1648 aastal.Pühjus konflikt protestantismi ja katoliikluse vahel.Riigid olid:Saksamaa,Rootsi;Taani, Venemaa, Põhjasõda oli 1700-1721a peetud sõda ülemvõimu pärast.Selles võitlesid Rootsivastu Moskva,tsaaririik,Taani,Saksamaa;Rzecpospolitaning nendega hiljem liitunud Preisimaa ja Hannover. Louis xiii-saatis parlamendi laiali tahtis ise riiki valitseda
Liberism suund mis lähtub inimeste vabadustest ja õigustest.Sotsiaaldemokraatia- pooldab sotsiaalset õigust, riigi sekkumist majandusse, demokraatiat. Diktatuuride tekke põhjused: kergemini manipuleeritavate rahvakihtide kaasamine pol.ellu, pettumine versaille süsteemis, pettumine demokraatias, majanduslikud raskused:diktaatorite lubadused. Tunnused:Autoritaarne-riigivorm, kus on võim ühe isiku käes, erakondade tegevus lõpetatud,Totalitaarne- riigivorm kus on võim juhi ja sõltlaste käes, kontroll inimeste elu üle, hirmuvalitsus. 1920- Rahvasteliit-liikmesriikide suveräänsuse arvestamine, võimaldas rakendada majanduslikku sanktsiooni, klassikonfliktide lahendamine lepituse kaudu. 1922-rapollo leping saksamaa ja venemaa rahu (sm hakkas venemaa abil oma sõjatööstust arendama, venemaa polnud rahul maailmapildiga) 1924-dawesi plaan sõdinud riikidele majanduslik abi(usa poolt)
Pärast vahelduva eduga sõjategevust piirasid ameeriklased 1781. aastal Virginias Yorktown'i all Inglise väed sisse ja sundisid neid kapituleeruma. 1783. aastal sõlmitud Versailles' rahuga kuulutati endised asumaad vabadeks ja iseseisvateks riikideks. 20) valgustus, mõiste - Kõige olulisem vaimne liikumine, euroopas peale reformatsiooni. 21) kolm valgustuse tunnust - tehnika areng, uus mõtteviis, hariduse areng 22) Rousseau ideaalne riigivorm ja selle põhjendus - Rahvahääletus, rahvas peab olema haritud, oleks majanduslik ebavõrdsus väike, riik väike, pooldas otsest demokraatiat. Meeldis, et rahvas saab ise valida. 23) Voltaire` ideaalne riigivorm ja selle põhjendus - Valgustatud monarhia - monarh kasutab valgustatud absolutismi. Absoluutne võim, et aadlikud kuuletuksid. 24) Montesquieu` võimude lahusus - Kolm võimu (täidesaatev, seadusandlik, kohtuvõim) peavad vastastikust kontrollima, et üks ei oleks teisest ülekaalus
1 Valgustus on periood Euroopa kultuuriajaloos 1680. Aastatest kuni 1780. Aastateni. Seda iseloomustab usk mõistuse võimalustesse ning traditsoonide ja autoriteetide hülgamine. 1 Olulisemad valgustajad olid Montesquie, Rosseau ja Voltaire. 1 - Võimude lahus Montesquie järgi oli selline, et seaduslik võim kuulugu parlamendile, kuningale kuulugu täiendab võim ja kohtuvõim oli sõltumatu kohtu käes. 1 Volaire arust oli ideaalseim riigikord valgustatud absolutism. Riigivorm, kus valitseb piiramatu võimuga, kuid haritud monarh, kes peab silmas eelkõige üldsuse kasu. 1 Rosseau ei pooldanud parlamentaarset demokraatiat vaid tema meelest peaks võim olema koondatud ühe inimese kätte. 1 Rosseau leidis, et kultuuri edenemisega on kaasas käinud kõlbluse langus. Sellest ka ta hüüdlause ,,Tagasi loodusesse". 2 Absolutism on riigivorm, kus kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule.
(saab alguse demokraatliku põhiseaduse alusel toimunud esimeste vabade valimistega ja lõpeb siis, kui demokraatia on juurdunud kõigis eluvaldkondades) Monarhia:(riigi- ja valitsusvorm, mille eesotsas on eluaegse, päriliku võimuga riigipea) Parlamentaarne (konstitutsiooniline) monarhia – riigid, kus monarh jagab võimu rahva poolt valitava parlamendiga ning tegutseb põhiseaduse raames. (nt: Taani, Holland, Belgia) Absoluutne monarhia – riigivorm, kus kogu võim kuulub piiramatult päriliku võimuga monarhile. (nt: Svaasimaa, Saudi Araabia, Katar, Omaan) Diktatuur:(õigusvastane valitsemissüsteem, mille puhul üks isik või isikute grupp on haaranud võimu ja kasutab seda õiguslike piiranguteta) Autoritaarne diktatuur – teatud valdkonnad on riigivõimu totaalse kontrolli alt vabad. Ideoloogia tavaliselt puudub. (nt: Azerbaidžaan, Usbekistan, Türkmenistan)
Neil keelati jumalateenistust pidada, kirikud suleti hävitati, lasti lahti riigiametitest, kästi ülalpidada ja majutada. Alustasid mässu üle 200 000 kalvinisti lahkus , peamiselt madalmaadele , saksamaale ja inglismaale. Louis XV jättis riigiasjad jälle teiste hoolde ja ajalukku on läinud ütlus Pärast mind tulgu või veeuputus. 3. Kodusõda Inglismaal Anglikaani kirik Inglismaa riigikirik, õpetuselt protestantlik, kuid väliselt katoliiklik. Parlamentaarne monarhia riigivorm, kus kuningas jagab oma võimu parlamendiga. Inglismaa Stuartide valitsusaja algul 1625.aastal tuli võimule Charles I. 1629. aastal saatis laiali parlamendi. Kuningas kiusas taga puritaane. Pikk parlament sotimaa mäss aastal 1640. Kodusõda 2 leeri kuningaleer ja parlamendileer eesotsas Oliver Cromwell. Kuningas põgeneb sotimaale, sotlased annavad hea raha eest välja. Kuninga hukkamine Parlamendi ja ta enda sõjaväe vahel tekkisid lahkhelid. 30 jaanuar 1649 raiuti
streik ajutine kollektiivne töökatkestus, mille eesmärk on saavutada streikijate nõudmiste täitmine totaalne täielik, kõikehaarav tsiviilelanikkond eraisikud, mittesõjaväelased tööstuslik pööre manufaktuuride asendumine masintootmise ja vabrikutega ultimaatum ähvardust sisaldav kategooriline nõue urbaniseerumine linnastumine Abolitsionistlik liikumine orjapidamise kaotamist taotlev liikumine USA's Absolutism riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule Aristokraatlik ühiskonna kõrgkihile omane Amnestia karistuses vabastamine Anglikaani kirik Inglismaa riigikirik, õpetuselt protestantlik, kuid väliselt katoliiklik Annekteerimine riigi või maa-ala vägivaldne liitmine ilma otsese sõjategevuseta liidetava riigi sisemisi vastuolusid või väljapääsmatut olukorda kasutades Autonoomia omavalitsus, osaline iseseisvus, mis antakse riigi mingi piirkonna elanikele
MÕISTED : * absoluutne monarhia ringkond kus ainuvõim on kuningal , tema teeb seadusi , viib neid täide. Keegi ei saa teda keelata . * parlamentaarne monarhia riigivorm , kus kuningas valitseb koos parlamendiga. *merkantilism majanduspoliitiline õpetus , mille järgi riigi heaolu sõltub võimalikult suurtest kulla- ja hõbedavarudest , kaupade väljaveo soodustamisest ja sisseveo tõkestamist kõrgete kaitsetollide abil. * hugenotid Prantsuse kalvinistid . * kalvinistid Jean Calvini õpetuse pooldajad.Kalviniste iseloomustab kirikukorra ja jumalateenistuse äärmine lihtsus ning range eluviis. * puritanid inglise kalvinistid.
ARVESTUSTÖÖ NR. 1 Absolutismiajastu Prantsusmaal 1. Täida tabel seisuste süsteemi kohta. (9p.) Seisus Kes kuulusid Koht ühiskonnas 2. Kirjuta õige mõiste. (8p.) · keisri või kuninga antud seadus · vastasrinnas osaleja · varasema poliitilise korra taastamine · riigivorm, kus kõrgem võim kuulub rahvale · sõda, mille põhjustavad sisemised vastuolud ja milles osalevad pooled on ühest ja samast riigist · kirglikult oma tõekspidamistele andunud isik, kes on sageli teisitimõtlejate suhtes äärmiselt sallimatu · asumaa · vaimulike, aadlike ja linnakodanike esinduskogu kesk- ja varauusaegsel Prantsusmaal
Kunigas, tsaar,sultan Euroopa, Venemaa, Türgi absolutisliku riigi valisteja Seisuste esinduskogudtänapäevaste parlamentide eelkäijad Absolutism riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele inimesele Seisused ühiskonna astmed, kuhu liigitatakse inimesed nende päritolu ja majandusliku olukorra järgi III seisus seisus kuhu kuulusid talupojad ning linlased merkantilism majanduspoliitika, mille eesmärk oli rohkem kaupu välja vedada ja võimalikult vähe neid sisse osta Absoluutne monarhia parlamentne monarhia riigivorm, kus kuningas vaitseb koos parlamendiga hugenotid Prantsuse kalvinistid
Prantsuse absolutism Absolutismiajastu Absolutism riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule. Absolutismi tunnused: Kogu võim kuulub ühele isikule. Ametnikkonna ja sõjaväe suur tähtsus. Reguleeritud majanduse areng ehk merkantilism. P h ilip V Hispaania kuningas, kelle nimetas ametisse Prantsusmaa troonipärija Louis XIV- Päikesekuningas Prantsusmaa kuningas 1643 1715. Oli veendunud
Ühiskond, riik, õigus Ühiskond kui inimeste kooselu vorm eeldab sotsiaalse võimu, sotsiaalse juhtimis- ja allmumissuhete süsteemi olemasolu, ilma milleta ei ole võimalik inimeste ühine eesmärgistatud tegevus. Sugukonnas teostas võimu pealik, kes oli valitud juhiks isikliku autoriteedi ja austuse tõttu, mida sugukonnakaaslased tundsid tema kogemuste, teadmiste, jahi- või sõjapidamisoskuste või muude oskuste tõttu. Eriaparaati võimu teostamiseks pealikul ei olnud, kuid võim oli täiesti reaalne. Sugukond teostas oma võimu ise, toetudes pealiku autoriteedile. Sugukonna käitumist juhtisid nende enda poolt aluseks võetud tavad. Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. Tava üldkohustuslik iseloom on endastmõistetav ( ei teki küsimust, miks peab seda täitma). Positiivne aspekt- tavade järgimine tagatakse harjumuse jõuga. Negatiivne aspekt- on väga konservatiivsed ja avaldavad uutel...
leiva hinna tõusu (linnas elavaid keskklassi inimesi mõjutas kõige rohkem) 3. Prantsusmaa oli osalenud iseseisvussõjas ja see oli läinud kalliks. · Rahulolematus kuninga ja kuningannaga(nende liialt priiskav elustiil ja nende absolutistlik valitsemine) · Vastuolud ühiskonnas.(valitsev seisuslik kord, kus vaimulik ja aadlikud olid priviligeeritud ja ei pidanud maksma makse ja asju) Perioo Esinduskogu(d) Kes võimul Riigivorm Olulisemad reformid, d seadused 1789- Generaalstaadid, suurkodanlu Absoluutne Hakati tegelema 1792 rahvus kogu, Asutav s monarhia kasvas agraarseadusandlusega kogu(põhiseadus), üle , kaotati feodaalide seadusandlik kogu. Konstitutsioonilin isiklikud eesõigused,
Tänapäeva demokraatia tunnusjooned Demokraatia on riigivorm kus igal kodanikul on võrdne õigus osaleda riigi juhtimises kas otseselt või läbi valitud esindajate. Demokraatia tunnusteks on: eraelu vabadus, avalik võim, võim pole ühe isiku käes. Demokraatia vormis on näiteks vabariik ja konstitutsiooniline monarhia. Kõigis demokraatilikes riikides: on kõik inimesed seaduse ees võrdsed, järgitakse inimõiguseid ja põhiseaduses on kirjas valitsuse korraldus .Demokraatia jaguneb kaheks. Otsene ja kaudne demokraatia
igapäevaelu AKROPOL – kindlus kõrgemal künkal 1) ARISTOKRAATLIK RIIK – riik, kus võim oli koondunud rikaste ja suursuguste inimeste kätte , näiteks Sparta 2) DEMOKRAATLIK RIIK – riik, kus võim on koondunud rahva kätte, näiteks Ateena DEEMOS – lihtrahvas KRATOS – võim OTSENE DEMOKRAATIA – riigiasjade otsustamisel osaleb kogu kodanikkond ANTIIKDEMOKRAATIA – riigiasjade otsustamisel osales vähemuses olev kodanikkond 3) TÜRANNIA – riigivorm, kus sisevastuolude tõttu sai võimule ainuvalitseja, kes toetus sõjameestele RATSAVÄGI – koosnes eelkõige aristokraatidest RASKELT RELVASTATUD JALAVÄGI – peajõuks jõukamad talupojad KERGELT RELVASTATUD JALAVÄGI - vaesemad talupojad FAALANKS – lahingurivi, kus mehed pikkades ridades üksteise selja taga HELLAS – Balkani poolsaare ja kreeklastega asustatud kolooniate ala kokku HELLENID– kõigi kreeklaste üldnimetus, kes elasid emamaal ja kolooniates
PÄIKESEKUNINGAS LOUIS XIV PRANTSUSMAAL JANMAR TORN 7.KLASS MÕNISTE KOOL ABSOLUTISMI KUJUNEMINE • Absolutism – riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule. • Kuningal on õigus anda välja seadusi, otsustada sõja ja rahu üle, Nimetada ametisse ministreid ja ametnikke. • Maksude kehtestamises pidi kuulama generaalstaatide nõudeid. KARDINAL RICHELIEU • Prantsusmaa esimene minister. • Asendas kõrgaadlist. Ametnikud lojaalsemate Väikeaadlike ja linnakodanikega. LOUIS XIV VALITSEMISAEG • Sai troonile 5-aastaselt 1643. Aastal.
Mis on absolutism? Absolutism riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule. 17.-18. sajandil loobusid valitsejad seisuste esinduskogusid kokku kutsumast, andes nüüd seadusi välja ainuisikuliselt. Arusaam, et kuningad vastutavad üksnes Jumala ees, võimaldas neile küll piiramatu võimu, kuid kohustas see ka järgime kristlikke norme ja tavasid. Ametnikkond Kuningavõimu tugevnemine kärpis suurfeodaalide võimu. Absolutismiajastu ametnikkond kujunes väikeaadlike ja linnakodanike hulgast. Selline ametnike valik võimaldas silmas pidada inimeste tegelikke võimeid. Sõjavägi Keskaja lõpul ja varauusaja algul oli Euroopas valdavaks palgasõjavägi, mis kutsuti kokku sõja korral. 17. sajandil loodi alalised sõjaväed, mis koosnesid esialgu palgasõduritest. Hiljem hakati üle minema sõjaväekohustusele. Seisused absolutismiajastul Seisuslik kord jäi püsima. Vaimulikud, kes moodustasid esimese seisuse, ning aadlikud, keda ...
Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO)- pärast Teist maailmasõda (1945) asutatud tähtsaim rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk on kõikide rahvaste ühendamine, et vältida sõdu, tugevdada rahvusvahelist julgeolekut, kaitsta demokraatiat ja edendada rahvaste igakülgset koostööd. Võidurelvastumine- Riikide püüe saavutada sõjaväe ja relvastuse üleolekut teiste riikide suhtes, millega kaasneb ohutunne ja hirm võimaliku sõjalise konflikti ees. Vabariik- Riigivorm, mille puhul kõrgemad riigivõimuorganid on valitavad või moodustab need parlament. Turumajandus- Majandus, kus nõudlusel ja pakkumisel lastakse suhteliselt vabalt kujundada kaupade ja teenuste tootmist, jaotamist ja tarbimist. Tippkohtumine- Riigipeade kokkusaamine Terrorism- Teadlik vägivalla rakendamine tavaliselt juhuslike tsiviilelanike suhtes, et saavutada valitsuselt oma nõuete täitmist. Terror- Vägivald poliitilises võitluses, mis viib sageli inimeste füüsilise
Hellenism- Kreeka ja Lähis-Ida rahvaste kultuurisulam, sest Kreeka tsivilisatsioon levis Lähis- Ida maadesse ja vastu saadi idapoolseid mõjutusi. Hellas- algselt maakoht Põhja-Kreekas. 7. saj e.Kr. muutus Hellas kreeklaste kodumaa üldnimeks. Hellenid-üldnimetus kõikidele kreeklastele, ka väljaspool Hellast. Barbarid e.mittehellenid -rääkisid kreeklastele arusaamatus keeles. Philipika-süüdistus kellegi aadressil. Ateena Mereliit-loodi 478. Aastal e.kr. Kreeka polis-linnriik ja riigivorm. Kokku u. 1500 polist. Kodanik-täiskasvanud põliselanikest mehed, kelle õigusteks oli omada maad ja osaleda rahvakoosolekuil. Kohustuseks oli teenida sõjaväes. Kodanikuõigused puudusid naistel, orjadel, võõramaalastel. Poliitika-algselt tähendas plise valitsemist. Polise riigikord võis olla kas aristokraatlik või demokraatlik. Türannia-ühe isiku vägivldne võimu omastamine. Türann-ebaseaduslikult võimule tulnud e. isehakanud hirmuvalitseja. Akropol-kuljunukile rajatud kindlus.
rivaalitsesid: Sparta, Korintos, Ateena, Mileetos (Väike-Aasias) ja Sürakuusa Sitsiilias. Kujunes aristokraatlik võim (suurmaaomanikud) ja orjandus. Lisaks olid hellenitel ülekreekalised religioossed keskused: Delfi (Apollon) ja Olümpia (Zeus ning 776 eKr). Tihenesid kontaktid Idamaadega ning loodi kreeka alfabeet foiniikia tähestiku põhjal. ● Selgita mõisteid Aristokraatia - ülemkiht, valitseva klassi eesõigustatud osa Türannia - riigivorm, mille puhul valitses türann Demokraatia - rahvavõim; poliitilise korra vorm, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu. Polis - Vana-Kreeka linnriik. Agoraa - rahvakoosolek, samuti rahvakoosolekute pidamise väljak, turuplats Vana- Kreekas. Akropol - Vana-Kreeka linnades kõrgendikul asuv kindlus. Faalanks - Vana-Kreeka ja Makedoonia raskejalaväe tihe lahingurivistu.
Agraaühiskond Industriaalühiskond Postindustriaal Info e ühiskond teadmusühiskond Eesmärk Ellu jääda kasum heaolu heaolu Tootmisviis Käsitsi tootmine Masin tootmine Masin tootmine Infotehnoloogia, kõrgtehnoloogia Austusväärne amet mõisnik Omanik, investor Omanik, jurist, arst Infotehnoloog. IT-spetsialist Riigivorm Absoluutne monarhia Parlamentaalne monarhia Parlamentaalne Parlamentaalne v...
Barokk 17-18 saj Euroopas valitsenud kunstisuund, mida iseloomustab suurejoonelisus, mängulisus, kontrastid ja tugevad tunded Absolutism Riigivorm. Milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule Merkantilism Majanduspoliitiline õpetus,mille järgi riigi heaolu sõltub võimalikult suurtest rahavarudest Rokokoo 18 saj prantsusmaal tekkinud kergemeelne ja mänglev kunstistiil, baroki edasiarendus Klassitsism Antiikaja eeskujudele toetuv stiil kunstis, kirjanduses ja muusikas ; rõhutab selgust, lihtsust ja reeglipärasust Jacques Louis David Davis osales agaralt oma aja poliitilistes sündmustes..
AJALUGU Absoluutne monarhia-Riigivalitsemisvorm, mille puhul kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule. (valitseja võim on piiramatu ning jagamatu, valitseja kehtestab seadusi ning mõistab kohut iseenda nimel, merkantilistlik majanduspoliitika) Parlamentaarne monarhia-Riigivorm mille puhul kuningas jagab oma võimu parlamendiga.(parlament kehtestab või kinnitab kuninga seadusi, kuningas ei tohi teha otsuseid ilma parlamendi nõusolekuta, parlamendi ja kuninga võim on tasakaalus) Kodusõja põhjused: Kuninga autoritaarne käitumine, edutud sõjad mis läksid kalliks maksma, katoliikluse soosimine, uute maksude kehtestamine ilma parlamendi nõusolekuta. Tagajärjed: mõõdukamad saadikud lahkusid parlamendist, kuninga väed löödi puruks, kuningal raiuti pea maha. Merkantilistlik majanduspoliitika-positiivne kaubandusbilanss(kaupa veeti rohkem välja kui siss...
Egiptus Kristina Kundla 10c Egiptuse Araabia Vabariik Ümber: Iisrael, Sudaan, Liibüa, Vahemeri, Punane meri Rahvaarv: 83 082 869 inimest Pindala: 1 001 450 km² Riigikeel: araabia keel Pealinn: Kairo President: Mohamed Hosni Mubarak Riigivorm: vabariik Iseseisvus: 28. veebruar 1922 Rahaühik: egiptuse nael EGP (2,00852 eesti krooni) Põllumajandus Niisutuspõllundus Puuvill, riis, mais, nisu, oad, puuviljad, juurviljad Veised, vesipühvlid, lambad, kitsed Põllumajandus: 13.4% Tööstus: 37.6% Teenindus: 48.9% Metsamajandus ja -tööstus/ Kalandus (M) See puudub, kuna kliima pole sobiv. Enamus Egiptuse alast on kõrb (ning laieneb). Impordivad puitu. Niiluse ääres tegeletakse kalandusega, kuid ei mängi majanduses suurt rolli. Energiamajandus Hüdroelekter Petrooleum (toornaftat leidub enamasti Suez'i väinas ja Lääne kõrbes). Naturaalne gaas (Niiluse deltas, Vahemere kalda lähistel ja Lääne...
Milline poliitiline ideoloogia on kõige sarnasem minu maailmavaatele Ideoloogia on korrastatud ideedekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi. Poliitilised ideoloogiad annavad hinnangu eksisteerivale poliitikale ning pakuvad oma nägemuse ideaalsest ühiskonnakonnakorraldusest. Sama kaua kui on eksisteerinud poliitilise ideoloogia mõiste, on olnud ka lahkarvamusi ideaalse korralduse määramises. Ma usun, et see on selle tõttu, et pea igal inimesel on erinevad huvid ja eesmärgid ja muidugi peetakse kõige õigemaks seda, mis on oleks soodsaks pinnaseks nende realiseerimisel. Seega on kõik individuaalne. Näiteks eriti varasematel aegadel, kui pea iga riigi eesotsas oli ainuvalitseja, lähtus valitseja siiski mitte nii väga rahva huvidest, vaid pigem enda isiklikest vaadetest ja eesmärkidest. Näiteks fasismi esinemine Mussolini-aegses Itaalias. Minu maailmavaade poliitilise ideoloogiana oleks segu mitmest ideoloogiast. Kuid ku...
vrdsust. terror - vgivald poliitilises vitluses, mis viib sageli inimeste fsilise hvitamiseni, hirmuvalitsus. terrorism - teadlik vgivalla rakendamine tavaliselt juhuslike tsiviilisikute suhtes, et saavutada valitsuselt oma nuete titmist. tippkohtumine - riigipeade kokkusaamine. turumajandus - majandus, kus nudlusel ja pakkumisel lastakse suhteliselt vabalt kujundada kaupade ja teenuste tootmist, jaotamist ning tarbimist. vabariik - riigivorm, mille puhul krgemad riigivimuorganid on valitatavad vi moodustab need parlament. vidurelvastumine - riikide pe saavutada sjave ja relvastuse leolekut teiste riikide suhtes, millega kaasneb ohutunne ja hirm vimaliku sjalise konflikti ees. RO - prast 2.MS (1945) asutatud thtsaim rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmrk on kikide rahvaste hendamine, et vltida sdu, tugevndada rahvusvahelist julgeolekut, kaitsta demokraatiat ja edendada rahvaste gaklgset koostd.
ühikuiks külakondadeks ja viimased omakorda juba suurimaks ning täiuslikumaks ühiskondliku elu kujundiks RIIGI näol Täiuslikema ehk ideaalse riigivormi väljaselgitamisele ning kirjeldamisele on ka Aristoteles pühendanud rohkesti tähelepanu. Aristoteles ei näe riigiideaali kehastumist mitte ühes või teises riigivormis vaid pigem selles, kuidas ning mil määral üks või teine riigivorm teostab oma ideaali, täidab oma ülesannet kodanike õnne kasvatamisel ja arendamisel. Aristotelese poolikuna säilinud uurimuses riigivormide üle, kus on kirjeldatud 158 süsteemi, võtab ta need kokku kuueks põhivormiks, millest kolm on kirjeldatud "õigetena", kolm aga ekslikena. Õiged: KUNINGRIIKLUS, ARISTOKRAATIA ja VABARIIKLUS Ekslikud: TÜRANNIA, OLIGARHIA ja DEMOKRAATIA
kunstiliselt tasakaalustatud konstruktsioonisüsteemi. Orgaaniline arhidektuur moodsa arhitektuuri suund, mille juures eelistatakse looduslikke materjale ja mis taotleb ehitise vormi sobivust maastikku. Palazzo palee, levinum linnaehitise tüüp Itaalias XV-XVI saj. Petikaken akna kuju jäljendav lame ehisorv Pilaster lame püstine seinaeend, millel on harilikult baas Polis linnriik, Antiik-Kreeka riigivorm Portaal ehitise kunstliselt kujundatud sissekäik Pseudo eba, vale Püloon kahe torniga siisepääsuehitis templisse Vanas Egiptuses. Risaliit eend, eenduv fassaadiosa. Sakraalehitis usukultuslik hoone (kirik, klooster, kabel, mosee jne.) Term antiikaja kümblusasutus Toomkirik peakirik, piiskopikirik mille juures asus toomkapiteel (vaimulike nõukogu)
Monarhia-Riigivalitsemisvorm Absoluutne monarh.-kuninga võimuei piiranud ükski dokument ega seisuslik esinduskogu (Prants.Hisp.Austria.Rootsi) Parlamentaarne monarh.-riigivorm,kus kuningas valitseb koos parlamendiga(Poola.Saksa.Inglis.) Puritaan-Inglise kalvinist Hugenot-Prantsuse kalvinist Stuartite restauratsioon-Stuartite dünastia taastamine Kuulus revolutsioon-Veretu riigipööre "Õiguste deklaratsioon"-Määras kindlaks parlamendi ja kuninga võimupiirid Nim.absolutismi tunnusjooni.Kogu võim kuulus kuningale. Peamisteks tugedeks olid ametnikkond ja sõjavägi Kuidas ja miks kujunes absolutistlikes riikides ametnikkond? Kujunes suures osas väikeaadlike või linnakodanike hulgast (nende truuduses võis kindel olla) Millised muutused toimusid sõjaväekorraldustes? 17.saj-l loodi alalised sõjaväed.Riik varjustas sõjaväe relvastusega ja riietas mundritesse. Miks muutsid absolutistlikud valitsejad sõjaväekorraldust? Riik hoidis kokku sõjalisi kulu...
tegutsema hukkub kõik" Montesquieu- kuulsamad valgustusteosed : ,, pärsia kirjad" ja ,, seaduste vaim". Valitsemisideaaliks konstitutsiooniline(parlamentaarne) monarhia, kus seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim on eraldatud. Rousseau- Teosed: ,,ühiskondlik leping" ja ,, arutlus teadusest ja kunstidest". Riigivormiks vabariik, kus võim lähtub rahvast. Tegelikult ei teadnud valgustaja ise ka kuidas see riigivorm peaks suures riigis teostuma. See oli võimalik vaid väikestes riikides Preisimaa Absolutismi valitseja oli Preisis Friedrich Wilhelm e Sõdurkuningas, teda nimetati nii, sest ta kandis kogu oma elu sõjaväemundrit ja nimi viitab ka tema jõupingutustele selleks, et luua tohutu suur ja võimas sõjavägi. Kuningas jagas sõjaväelased üle maa paiknevatesse gansionidesse. Reformis ohvitseriks saamise reegleid. Ohvitseriks ei
ELANIKKOND riigi territooriumil elavad kodanikud ja vlismaalased, kodakondsuseta isikud. AVALIK VIM riigi territooriumil valitseb elanikkonda vimussteem, mis koosneb seadusandlikust vimust (parlament), tidesaatvast vimust (valitsus) ning kohtuvimust. Diktatuuririikides avalik vim puudub. eesti on iseseisev ja sltumatu demokraatlik vabariik, kus krgeima riigivimu kandja on rahvas. eesti iseseisvus ja sltumatus on aegumatu ning vrandamatu. eesti riigivorm on vabariik ja riigikord on parlamentaarne demokraatia. riiki kus rahvaesinduse vim on suur nimetatakse parlamentaarseks; presidentaalne- otse rahva poolt valitud president. eesti vabariigis on olnud nii parlamentaarne (1920.) kui ka presidentaalne riigikord (1930.) eesti riigikord on alates 1992. aastast parlamentaarne. parlamentaarne riigikord-valitsuse moodustab parlament, kellele valitsus peab ka aru andma. presidentaalne riigikord- krgem vim on koondunud parlamendist sltumatu
Tänapäeva Eesti kiitus ja laitus Ei ole olemas täiuslikku riiki, kus kõike leidub, mida ihaldatakse ning puudub see, millest heaga eemale hoitakse. Igal riigil on oma nägu, positiivsed ja negatiivsed jooned ja omadused. Riigi olemus muudab ka sealset rahvast, sest inimest mõjutab eelkõige siiski keskkond, mis teda ümbritseb. Eesti kui tugev demokraatlik riik, on sobivaks elupaigaks mitmete omaduste poolest, aga meie kodumaale on ka omad etteheited. Esiteks on meie eeliseks riigivorm- demokraaatlik vabariik. Selle saavutamine võttis pikka aega ning nõudis kannatust, kuid see näitabki meie, eesti rahva, tugevust. Meil on küik demokraatiale iseloomulikud tunnused: rahva võim, inim-ja kodanikuõigused, sõna- ja usuvabadus, võimude lahusus ja muu. Me ei ela kellegi karmi käe järgi, võimalus on teha omad valikud ja otsused ise. Muidugi on paika pandud piirangud, sest igal riigil on oma konstitu...
· Ameerika iseseisvussõda- 17751783 · Põhjasõda- oli 17001721 peetud sõda ülemvõimu pärast Läänemerel. · I maailmasõda- 28 juuni 1914- 11 nov. 1918. · Vabariigi loomine 24 veebruar 1918 · Vabadussõda 28nov 1918 2veeb 1920 · Landeswehri sõda 1919 juuli · Tartu rahu 2 veeb 1920 · 23 juuni võidupüha, 20 august taasiseseisvumine, 24 veeb iseseisvus päev · MÕISTED · Absoluutne monarhia- piiramatu kuninga võim 17 saj. · Monarhia- riigivorm, mille puhul riigipea on harilikult eluaegse ja päriliku võimuga monarh ( kuningas, keiser, tsaar). · Demokraatia- poliitilise korra vorm, kus riigijuhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu. · Paavst kõrgem katolikukiriku tegelane. · Lutherlus- protestantlik usuvool, Martin Lutheri õpetus. · Valgustus- periood euroopa ajaloos 1680- 1780. usk mõistuse võimalustesse ja vanade traditsioonide hülgamine.
omandiõigus, mõisnike politsei- ja kohtuvõim ja teokohustus. reduktsioon aadlile annetatud maade tagasiriigistamine. reform ümberkorraldus, mille eesmärk on mõningaid uuendusi tehes olemasolev süsteem säilitada. restauratsioon varasema poliitise korra taastamine. revolutsioon periood ühiskonna ja riigi elus, mille tulemusena vana poliitiline kord asendatakse uuega. vabariik Riigivorm, mille puhul kõrgemad riigivõimuorganid on valitavad või need moodustab parlament vald esialgu mõisapiirkond, mis pärisorjuse kaotamisega muutus talurahva seisuslikuks haldussüsteemiks, hõlmates üksnes talupoegi ja talumaad venestamine venepäraseks tegemine; tsaarivalitsuse poliitika riigi äärealade poliitilise autonoomia ja rahvuslike eripärade kaotamiseks eesmärgiga muuta kogu impeerium ühetaoliseks.
riigivõim (Stalin, Hitler, Mussolini). Demokraatia võim on avalik ja kontrollitav. Demokraatia võim seisab rahvale võimalikult lähedal. Demokraatiaid on mitu liiki, näiteks 1).otsene demokraatia demokraatia võim, kus rahvas teostab võimu vahetult rahvahääletuse teel. 2).Esindusdemokraatia dem. vorm, kus rahvas toestab võimu valitud esindajate e saadikute kaudu ja esinduskogude e parlamendi või volikogude vahendusel. 3).Monarhia riigivorm, mille puhul on päritav võim. Monarhija jaguneb ka omakorda. a).absoluutne monarhia nt Saudi Araabia ja Kuveit b).konstitutsioonline monarhia nt Jaapan ja Roortsi c). parlamentaarne monarhia, Suurbritaania on erandiks, sest seal pole põhiseadust. 4).Siirderiik üleminekuriik nt Poola, Ungari üleminek totalitaarsest riigikorrast demokraatiasse. 5). Vabariik jaguneb a).parlamentaarne vabariik nt Iisrael, Saksamaa. Rahvas
Tänapäeva Eesti kiitus ja laitus Ei ole olemas täiuslikku riiki, kus kõike leidub, mida ihaldatakse ning puudub see, millest heaga eemale hoitakse. Igal riigil on oma nägu, positiivsed ja negatiivsed jooned ja omadused. Riigi olemus muudab ka sealset rahvast, sest inimest mõjutab eelkõige siiski keskkond, mis teda ümbritseb. Eesti kui tugev demokraatlik riik, on sobivaks elupaigaks mitmete omaduste poolest, aga meie kodumaale on ka omad etteheited. Esiteks on meie eeliseks riigivorm- demokraaatlik vabariik. Selle saavutamine võttis pikka aega ning nõudis kannatust, kuid see näitabki meie, eesti rahva, tugevust. Meil on küik demokraatiale iseloomulikud tunnused: rahva võim, inim-ja kodanikuõigused, sõna- ja usuvabadus, võimude lahusus ja muu. Me ei ela kellegi karmi käe järgi, võimalus on teha omad valikud ja otsused ise. Muidugi on paika pandud piirangud, sest igal riigil on oma konstitu...
omavalitsuse kujunemine, valgustusideed. Kõik nimed, dünastiad- Romanovid- vene, Katariina I, Peeter I.B ourbonid- prantsusmaa. Stuartid- inglismaa Valgustajad- Immanuel Kant- saksa filosoof. Defineeris valgustuse kui inimese vaimsevabanemise protsessi. Leibniz-saksa Herder-saksa, progressi ideed pooldas. Rene Descartes- prantsuse valgustaja, ratsionalismi rajaja. Mõtlen, järelikult olen olemas. Vlotaire- prantsuse valgustaja. ideaalne riigivorm monarhia. usu pooldaja Montesquieu- demokraatia. usuvabaduse pooldaja. Rousseau-ideaal oli vabariik.ühiskonna korra alus eraomand. Locke- inglise. ükski seadus ei tohi jõustada kuninga kinnituseta. eraomandi kaitse. Hobbes- inglise valgustaja. Ideaalne riigivalitsemisvorm monarhia, pidas tähtsaks et monarhile kuuluks seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim. Absolutismi kõrgajaks Prantsusmaal loetakse Bourbonide dünastia kuningate
ükiskisik või grupp (puudub võimude lahusus nagu parlamentarismis) inkorporeerimine - endasse liitmine, N: territooriumi oma valdusega ühendamine korruptsioon - ametiseisundi kuritarvitamine isiklike hüvede loomiseks (N: riigiametnik võtab altkäemaksu, korraldab endale riigi kulul puhkusereise välismaal) okupatsioon - võõra riigi või selle osa hõivamine ja kontrollimine teise riigi relvajõudega parlamentarism - riigivorm, mille puhul seadusandlik võim (parlament/Riigikogu) ja täidesaatev võim on üksteisest eraldatud ning täidesaatev võim on sedusandliku võimu kontrolli all pakt - rahvusvaheline leping poliitilise või sõjalise liidu sõlmimisest repressioon- surve avaldamine, karistamine totalitarism- diktaatorlikul võimul põhinev valitsemisvorm, millega kaasneb inimõiguste rikkumine. Üksikisik on allutatud riigile, ei toimi võimude lahusus, on juhikultus, valitseb üks partei ja üks ideoloogia
Linnriiki valitsesid ning ka selle põhilise kaitsejõu moodustasid kodanikud ehk enamasti ainult mehed. Rahvakoosolekul said osaleda kõik kodanikud ning see oli ka kõrgeim võimuorgan. Nõukogu koosnes rikastest ja suursugustest kodanikest, ning sageli täitis see kõrgema kohtukoja ülesannet. Riigiametnikud valiti igal aastal rahvakoosoleku poolt, ning nende kohstus oli juhtide polise sõjaväge ja korraldada igapäevaelu. Levinud oli klassikalisel ajajärgul aristokraatlik riigivorm. Sõja korral relvastuti vastavalt oma majanduslikele võimalustele. Põhijõud sõjaväes oli peaaegu alati raskerelvastuses jalavägi. Faalanks oli pikkadesse sirgetesse rividesse, üksteise selajtaha paigutatud lahinguvägi. Enamik linnriigi kodanikke olid talupojad, jõukamad nende seast tulid oma majapidamisega iseseisvalt toime. Paljudes polistes oli ka vaesuse piiril virelevaid põlluharijaid, kes tänu oma võlgadele kodanikuõigustest ilma võisid jääda
Minoiline tsivilisatsioon Kreetal Mükeene tsivilisatsioon mandri-Kreekas Kreeta-Mükeene tsivilisatsioon- pronksiaeg Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel Kreeta muistsed elanikud olid Väike-Aasia põliselanikud. Minoiline tsivilisatsioon- kuningas Minose valitsemisaeg. Linnad ja nendes linnades olnud lossid. Linn ja loss moodustasid terviku. Knossos ehk Minose palee. Lossid- ruumid ümber keskõue, viljasalved, töökojad ja kultusruumid jumalate austamiseks Lineaarkiri A- valdavalt majapidamisdokumendid, kuid ei mõisteta Lossides valitsesid arvatavasti preester-kuningad. Lossid olid kindlustamata. Naisel oli oluline roll. Kreetalased austasid eelkõige jumalannasi. Olulisel kohal oli härg. Mükeene tsivilisatsioon 1500 eKr vallutasid kreeklased Kreeta saare, osa losse purustati, Knossosest sai kreeka valitsejate tugipunktiks. Kreeklased võtsid omaks minoilise kultuuri ja kohandasid lineaarkirja oma keelele. (Lineaarkiri B- teadlastele arusa...
Eesti riigivorm ja riigikord · Vabariik · Parlamentaarne riigikord · Esindusdemokraatia Võimude lahususe süsteem · Valitsuse ja Riigikogu ülesanded · Mõisted: opositsioon, koalitsioon, valitsuskoalitsioon · Presidendi roll parlamentaarses demokraatias Riigi- ja kodanikukaitse (ptk 1415) · Kes on Eesti Vabariigi riigikaitse kõrgeim juht? · Kaitsevägi ja selle väeliigid, kaitseväe otsene juht · Kaitseliit · KAPO · Üldise sõjaväeteenistuskohustuse tingimused o Kaitseväeteenistuskohustus o Ajateenistuskohustus Eesti majandus (ptk 1620) Eesti majanduse üldised arengusuunad · Avatud majanduse mõiste Eelarve · Mis on eelarve, mis defitsiidiga eelarve? · Kes koostab, kes võtab vastu eelarve? · Mida tähendab, et eelarve peab olema tasakaalus? · Eelarve suuremad kuluartiklid Maksud · Maksu mõiste ja maksukogumise eesmärk · Otsesed ja kaudsed maksud. Mis on tulu...
12. Mitmetasandiline on eesti haldussüsteem? 13. Mis on riikliku tasandi haldusüksus Eestis? millised on maavalitsuse ülesanded? 14. Valla/linnavolikogu ülesanded? 15. kohalikud maksud-nimeta 16. riigikaitse ülesanded, riigikaitsega tegelevad institutsioonid, kapo ülesanded, Eesti kaitsejõudude komplekteerimine, totaalkaitse põhimõte, eesti riigikaitse juhtimine, kaitseliit, mõisted, julgeoleku ohud. mõisted: · absoluutne monarhia- riigivorm, kus võim on koondunud ühe isiku kätte · parlamentaarne monarhia · presidentaalne vabariik · parlamentaarne vabariik presidendivalimiste süsteem Eestis, presidendi ülesanded: kuidas toimub valitsuse moodustamise protsess Eestis, kas Eestis on ühepartei või koalitsioonivalitus? nimeta riike kus on üheparteivalitsus! millest see sõltub? kas Eestis on mõeldav moodustada üheparteilist enamusvalitsust? põhjenda vastust! millest sõltub valitsuse püsimine
asustasid muinaskreeklased ehk hellenid. Maa hõlmas Balkani poolsaare lõunaosa, Egeuse mere saared ja Väike-Aasia lääneranniku. · Hellen vanaaja kreeklane; selle nimetusega eristati kreeklasi kreeka keelt mittekõnelevatest rahvastest(barbarid) · barbar võõramaalane, mittekreeklane Vana-Kreekas. · linnriik riik, mis koosnes ühest linnast. Kodanike vabadusel põhinev riigivorm. · polis linnriik, mis koosnes linnast koos selle lähiümbrusega. Oli ka tüüpiline Vana- Kreeka riigivorm. · aristokraatia- suursuguste inimeste võim (aristokraadid-parimate võimu pooldaja;tähendab ka suursugust inimest) · demokraatia vanaaja riigikord, kus kõigil vabadel meessoost põliselanikel olid kodanikuõigused ja kõigil kodanikel oli reaalne võimalus riigivalitsemisest osa võtta. Riigiasju otsustati rahvakoosolekul
uuega. Separaatrahu- rahu, mille on vastasriigiga sõlminud üks liitlasriik, testest liitlastest eraldi. Sotsialism- poliitiline õpetus, mis püüab saavutada ühiskonnas sotsiaalset võrdsust. Terror- vägivald poliitilises võitluses, hirmuvalitsus. Totalitaarses diktatuuris- diktaatorilikul võimukasutusel põhinev valitsemisvorm, millega kaasned inimeste mõtteavalduste ja väljendusvõimaluste üle ning inimõiguste rikkumine. Vabariik- riigivorm, mille kõrgemad riigivõimuorganid on valitavad või need moodustab parlament. Wehrmacht-hitleriku Saksamaa relvajõudude nimetus. NSVL- Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit. Tekkis 1918 a 1918. Venemaa kodusõda, põhjus- Võimule tulid enamlased ja nõukogude võimu ümberkorraldustega polnud rahul. Algas avalik võitlus nõukodude võimu vastu. Teised riigid läksid venemaale ja sekkusid siseasjadesse. NEP- Uus majandus poliitika Vladimir Iljits Lenin 22. aprill 1870 21
1. 19. sajandi poliitilised ideoloogiad Liberalism-Maailmavaade ja poliitline õpetus, mis rõhutab üksikisiku vabadust ja vastutust Konservatism-alalhoidlikkus, ajaloolist järjepidevust tähtsustav ja traditsioonilisi vaateid säilitav poliitiline õpetus. Sotsialism-suuremat sotsiaalset võrdsust taotlev poliitilne õpetus; ühiskonnakord pärast kapitalismi, mil tootmisvahendid on ühiskondlikus omandis ja lõpeb tööliste rõhumine. Oska välja tuua, milles see maailmavaade seisnes. 2. Valitsemisvormid Monarhia –riigivalitsemisvorm, mille puhul riigipea on harilikult eluaegse ja päriliku võimuga monarh. Absoluutne-absoluutne monarhia, riigivalitsemisvorm, mille puhul kõrgeim võim kuulub piiramatult üheleisikule. PRANTSUSEMAA Konstitutsiooniline e. Parlamentaarne- riigivalitsemisvorm, mille puhul kuningas jagab võimu parlamendiga. INGLISMAA Vabariik-riigivorm, mille puhul kõrgemad riigivõim...
rootsi Ainult inglismaal oli parlamentaarne monarhia, kus kuningas valitseb koos parlamendiga. Poolas oli seisuslik monarhia, kus aadlike suured vabadused takistasid tugeva kuningavõimu väljakujunemist, Saksamaal oli küll keiser, aga tema võim oli sümboolne, tegelt jagunes saksmaa paljudeks riigideks, mida valitsesid preestrid ja väike vürstid. Iseseisvad vabariigid olid sveits, madalmaad ja veneetsia. Absolutismiajastule iseloomulikud jooned Absolutism- riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule. Senini olid kuninga võimu piiranud seisuste esindukogud, kuid 17-18, sajandil loobuti nendest. Absolutistliku riigivõimu peamisteks tugedeks olid ametnikkond ja sõjavägi. Absolutismiajastu ametnikkond kujunes suures osas hoopis väikeaadlike või koguni linnakodanike hulgast, selline ametnike valik võimaldas silmas pidada inimeste tegelikke võimeid. Euroopas oli valdavaks palgasõjavägi, mis kutsuti kokku sõja korral. 17
absolutism-riigivorm kus kõrgeim võim kuulub ühele isikule Tunnused:võim päritav,tugines sõjaväele ja ametnikkonnale,kuuletuma ühele inimesele,annab välja seadusi ainuisikuliselt.merkatilism-riigivalitsemis vorm kus sissevedu takistavad tollid.deklaratsioon-ametlik avaldus.hugenott-prantsuse kalvinist.puritaan- inglise kalvinist.generaalstaadid-seisuste esinduskogu Prantsusmaal.kuulus revulutsioon-Inglismaale tuli Willem ja ta kirjutas alla õigluste deklaratsioonile,krooniti inglise kuningaks WilliamIII.parlamentaarne monarhia-kuningas valitseb koos parlamendiga. Restauratsioon-endise poliitilise korra taastamine(stuartid).õigluste deklaratsioon-kus määrati piirid kununga ja parlamendi vahel.dünastia- kuninga suguvõsa.louisXIII-1610-1643andis seadusi välja,nimetas ministrid ametisse,1614 ajas laiali generaalstaadid,ei huvitunud valitsemisest,jätkas ta asemel richelieu.louisXIV-1643-1715"riik see olen mina"vangistas vastaseid ilma kohtuo...
Tsivilisatsiooni uus tõus alates VII sajandist eKr. : -kasvas eanikkonna arvukus -tekkisid linnad -kerkis esile ülemkiht -sidemete taastumine välismaailmaga(eriti Idamaad) -VIII saj algas kolonisatsioon(uued asulad Itaalias ja Sitsiilias, Musta mere rannik) -Kreekas puudus põlluharimiseks sobilik maapind -kujunes kreeklaste rahvuslik ühtekuuluvus > jumalad, kõne murded -kreeklased=hellenistid, teised rahvused=barbarid -linnriik> kodanike vabadusel põhinev riigivorm Ühiskonna struktuur. Vaba lihtrahvas: -peamine põlluharimine -vaesed talupojad võtsid jõukatelt laenu ja kui nad ei jaksanud maksta tagasi muutusid nad rentnikeks oma enda maal -linnades olid ülekaalus käsitöölised -käsitöölised madalamal kui põlluharijad(vahel isegi ilma kodanikuõigusteta) Ülemkiht: aristokraatlik eluviis ja eetika: -ülemkiht = aristokraadid(aristo-parim, kratos-võim) -nende heaks töötasid orjad ja sõltlased -kaubaretked
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
