Kohtuvõimu alane: PS § 78 p 19 (armu andmine) ja 20 (õiguskantsleri krim. vastutusele võtmine) IX VP ja Riigikaitse Riigikaitse – riigi põhifunktsioon, algfunktsioon 9. Kontrolli ja järelevalvet teostavad sõltumatud organid PS § 51 Riigikontroll Sätestus on PS 15 peatükk PS § 132 PS § 134 RK pädevus: teostada majanduskontrolli, kontrollida riigivara kasutamist ja säilitamist ning riigieelarve täitmist (PS § 135) PS 52 Õiguskantsler PS peatükk 12 ja Õiguskantsleri seadus 10. Põhiseaduslik autonoomia PS 53 § // 111-112 Eest Pank PS 53 // § 154 KOV PS § 55 Ülikoolid ja teadusasutused // § 38 lg 2 EKSAMID Õpetused Ernitsalt: - õppige korralikult - õppige saksa keelt, sest ilma selleta on raske heaks õigusteadlaseks saada
koalitsioonierakondadest; 4) presidentaalne valitsus: võim riigipeal, valitsuse liikmed presidendi haldustehnilised abilised. Parlamendi pädevus sõltuvalt riigikorrast: intra legem korras (pm Eesti); praeter leger; eelmised kaks, lisaks contra legem; valmistada parlamendile seaduseelnõusid, anda arvamusi parlamendi seaduseelnõudele; tsentraliseeritud haldussüsteemi kui ka kohahalduse konstrueerimise õigus; täidesaatvate organite töökorraldus; riigivara kasutamine ja käsutamine; avaliku sektori majanduse korraldamine; riigikaitsetöö korraldamine; välissuhtlus; riigi raharingluse kontroll; ettevõtluse, kohalike omavalitsuste, regionaalprogrammide toetamine jne. Valitsus on alaline kollegiaalne organ, koosneb mõne valdkonna või portfellita ministritest. Justiitsorganid Õigusemõistmise ja õiguskorra kaitse; õiguse rakendamine oma spetsiifilises valdkonnas ja viisil. Õigusemõistmine on kohtu ainupädevus.
Viies auditiosakond auditeerib piiratud ulatuses KOVde rahakasutust, kuid mitte tulemuslikkust; piirang ei kehti nendes valdkondades, mida rahastab riik, või siis, kui riik on andnud omavalitsusele kasutada oma vara või raha. Lisaks eelnevatele saab Riigikontroll auditeerida äriühinguid, kes on saanud riigilt laene või kelle laene või lepinguliste kohustuste täitmist riik tagab, samuti on Riigikontrollil õigus auditeerida riigivara kasutamist ja säilimist isikute juures, kelle valdusesse see on antud. Seoses Euroopa Liidust saadud rahaga on Riigikontrollil õigus auditeerida riigi ja kohalike omavalitsuste vahendusel eraldatud Euroopa Liidu raha kasutamist ja sellega seoses Euroopa Liidu ees võetud kohustuste täitmist. Riigikontrolöri nimetab ametisse Riigikogu Vabariigi Presidenti ettepanekul viieks aastaks. õigus võtta osa
Majandusressursid (tootmistegurid) koosnevad: Loodusvarad (maa, maavarad, hapnik jmt.) Reaalkapitali ressursid (tehased, masinad, seadmed, inventar jms.) Inimkapital (töötav elanikkond erinevate teadmiste, oskuste, kvalifikatsiooni, ambitsioonide ja juhtimisvilumustega). Riik ja majandus Avalik sektor pakub ühishüvesid (nt haridus, korrakaitse, tervishoid, riiklik meedia) ning hoolitseb riigivara (nt hooned, metsad) korrashoiu eest. Lisaks otsesele majandustegevusele sekkub riik majandusse seadusandlusese kaudu. Kolmanda võimalusena sekkub riik majandusse maksude kehtestamise ja kogumisega. Maksude tõstmise- langetamisega on võimalik mõjutada tarbimist ja tootmist. Riigi rahapoliitika tähendab kontrolli finantsasutuste (nt pangad) tegevuse üle, raharingluse korraldamist ja käibiva valuuta väärtuse tagamist.
Õiglusjärglus rv-te lepingute suhtes: regul tavaõ-ga ja 1978 Viini konvents-ga. Terrküs regul lepingud jäävad kehtima, nt piirilep. Multilateraalsete lepingute siduvus ei ole kohustuslik. Bilateraalsete lepingute siduvus on sõlt poolte tahtest; tunnust tingimus. Inimõiguste alaseid rv-si lepinguid nagu terr. Õigusjärglus vara, võlgade ja arhiivide suhtes: üleminekuks lepingud. Riigi vara: läheb üle. Riigi arhiivid: riigivara eriliik, ühisk pärand. Lähevad üle. Võlad: reegel puudub. Õigusjärglus rv-te org liikmelisuses: Kui riik on ÜRO liige, siis liikmelisus ei lõpe konstituts ja piiride muutumisel. Uus riik tuleb vastu võtta uue liikmena vastavalt kriteeriumitele, olenemata rahva ühtivusest Järjepidevus seot identiteediga. Riigi õigussubjektsus ei muutu. Piiratud e kvalifits järjepidevus,
2) riikliku järelevalve menetluse käigus kogutud teabe kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni; 3) teabe, mille avalikuks tulek kahjustaks riigi välissuhtlemist; 4) teabe kaitseväe üksuste relvastuse ja varustuse tabelite ning relvastuse ja varustuse hulga kohta, kui selline teave ei ole riigisaladus või salastatud välisteave; 5) kaitseväe valdusse sõjalise valmisoleku tõstmisel ja mobilisatsiooni korral üleantava riigivara kohta käiva teabe; 6) teabe riigikaitselise sundkoormise kohta; 7) teabe, mille avalikuks tulek ohustaks muinsuskaitse all olevat objekti või muuseumikogusse kuuluvat museaali; 8) teabe, mille avalikuks tulek ohustaks kaitseala või kaitsealuse liigi ning tema elupaiga või kasvukoha säilimist; 9) teabe turvasüsteemide, turvaorganisatsiooni või turvameetmete kirjelduse kohta; 10) teabe tehnoloogiliste lahenduste kohta, kui sellise teabe avalikuks tulek kahjustaks teabevaldaja
KATSEAJA EESMÄRK JA TÖÖLEPINGU ÜLESÜTLEMINE KATSEAJAGA MITTETOIMETULEKU TÕTTU Katseaja eesmärgiks on hinnata, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida nõutakse töö tegemisel. § 86. Töölepingu ülesütlemine katseajal (1) Tööandja ja töötaja võib tähtajalise ja tähtajatu töölepingu üles öelda neljakuulise katseaja jooksul töötaja tööle asumise päevast arvates. (2) Töölepinguga võib kokku leppida katseaja kohaldamata jätmises või lühendamises. (3) Tööandja ja töötaja võib kuni kaheksaks kuuks sõlmitud tähtajalise töölepingu üles öelda katseaja jooksul, mis ei või olla pikem kui pool lepingu kestusest. (4) Tööandja ei või töölepingut üles öelda põhjusel, mis on vastuolus katseaja eesmärgiga. TÖÖLEPING, SELLE KOHUSTUSLIKUD TINGIMUSED Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. ...
1215 kirjutas alla Inglise kuningas John Maata. Akt piiras kuninga õigusi, fikseeris eelkõige kuninga ja ta vasallide parunite suhted ning kinnitas seisuste senised õigused ja vabadused. Vaba meest võis vangistada ja tema vara konfiskeerida ainult tema seisuse kohtuotsuse põhjal ja maa seaduste alusel. Kuningal keelati võtta feodaalidelt erakorralisi makse nende nõusolekuta. Henry III Inglise kuningas 1216-72, John Maata poeg. Henry sõltuvus paavstist, prantslaste soosimine ja riigivara pillamine põhjustasid kodusõja (1263-67). 1264 vangistasid Henri opositsionäärid Simon de Montfort'i juhatusel. Nende algatusel kutsuti 1265 esimest korda kokku Inglise parlament rüütelkonna ja linnade esindajate osavõtul. Parlament Ajapikku kuningas rikkus Magna Charta Liberatumit, kehtestas liialt suuri makse. See põhjustas uue ülestõusu, milles kuninga väed said lüüa. 1265 kutsuti kokku suurfeodaalide, rüütlite ja linnakodanike ühine nõupidamine parlament
Sularahata arveldamine – kviitung ehk lihtveksel (1. Nimeline väärtpaber) - esitajaveksel (nimetu väärtpaber) Raha – üldine maksevahend ; selle vastu saab vahetada mistahes kaupu . Kaupraha – kasutatakse kaupa nagu raha Kaupa esindav raha – väärismetallid Usaldusraha – puudub materiaalne tagatis(kuid mitte täielikult), raha, mille ringlus baseerub ainult või osaliselt usalduses(nt.10% usaldus ja 90% kuld- usaldusraha). Puudub täielikult või osaliselt väärismetalli või valuuta kate. Tekkisid laeunandmiskohad. Tekkisid pangad, kuna nemad andsid laenu ja võtsid hoiusele ka. Inflatsioon – liigse raha ringlus(üleliigne) Formuleeritakse raha omadused : Raha aktsepteeritavus – raha peab olema kõigis majandustehingutes kõikide poolt vastuvõetav. Raharinglus toimub normaalselt vaid siis, kui tehinguosalised võivad olla kindlad,et saavad seda raha kasutada ka järgnevates tehingutes. Homogeensus – kõik ühesugused rahaü...
Ta suri austatud Augustus Püha ja isamaa isana ning oli muutnud maailma. Algas uus peatükk Rooma riigi ja õiguse ajaloos. Augustus avas Roomale uue tuleviku. Augustus loobus diktaatori seisundist ja oli valmis vastu võtma senati poolt tunnustust. Ta tegi kõik, et anda senatile tagasi tema väärikus ja maine. Ta pidas kinni vana põhikorra sätetest ja piirdus riigiõigusliku princepsi-valitseja seisundiga. Armees oli range kord. Augustus järgis esiisade kombeid, ei puudutanud riigivara , vaid enda vara. Talle polnud tähtis üksnes võimu kindlustamine. Ta soovis taastada Rooma iidseid voorusi. Ta asendas purunenud templid uutega, ehitas uusi altareid ja pühamuid. Potestas-õigusvõim, õigusliku tegutsemise kompetents. Keisririik anti edasi sellele, kes oli võimu kandmiseks sobivaim.(Autoriteet) 6.Keisriõigus Augustuse pandud alusel toimus uuendamine. Poliitilise võimu raskuspunkt kandus keisrikotta. Keiser valitses Roomat koos õitsele puhkenud juristide seisusega
sugulane. Ta suri austatud Augustus Püha ja isamaa isana ning oli muutnud maailma. Algas uus peatükk Rooma riigi ja õiguse ajaloos. Augustus avas Roomale uue tuleviku. Augustus loobus diktaatori seisundist ja oli valmis vastu võtma senati poolt tunnustust. Ta tegi kõik, et anda senatile tagasi tema väärikus ja maine. Ta pidas kinni vana põhikorra sätetest ja piirdus riigiõigusliku princepsi-valitseja seisundiga. Armees oli range kord. Augustus järgis esiisade kombeid, ei puudutanud riigivara , vaid enda vara. Talle polnud tähtis üksnes võimu kindlustamine. Ta soovis taastada Rooma iidseid voorusi. Ta asendas purunenud templid uutega, ehitas uusi altareid ja pühamuid. Potestas- õigusvõim, õigusliku tegutsemise kompetents. Keisririik anti edasi sellele, kes oli võimu kandmiseks sobivaim.(Autoriteet) 6.Keisriõigus Augustuse pandud alusel toimus uuendamine. Poliitilise võimu raskuspunkt kandus keisrikotta. Keiser valitses Roomat koos õitsele puhkenud juristide seisusega
Võõrandaja deklareerib tehingu väärtuse KMD lahter 9. Soetaja arvestab tehingu kohta esitatud arvel märgitud käibemaksusumma enda poolt tasumisele kuuluva käibemaksusummana võõrandaja asemel ja deklaleerib KMD lahtrid 1, 4, 5, 7, 7.1. Arvel peab olema viide erikorra rakendamise alusele. Käivet ei teki · Ettevõtte või selle osa üleandmisest võlaõigusseaduse tähenduses · Omaniku poolt kauba Eestist välja toimetamine võõrandamiseta, v.a oma sealse ettevõtluse tarbeks · Riigivara tasuta kasutusse andmisest ning riigi-, linna- või vallavara erastamisest · Äriühingute, MTÜ ja SA ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamise käigus vara üleandmisest teisele äriühingule, MTÜle, Sale · Ettevõtluse huvides kauba tasuta üleandmisest mittemüüdava kaubanäidisena või kauba, mille maksustatav väärtus ei ületa 10 eurot, üleandmisest reklaami eesmärgil Kauba import, maksuvaba import Kauba eksport Kauba ühendusesisene käive
Poliitiline ajalugu Suur rahvasterändamine, selle põhjused ja käik; See oli intensiivse rände periood Euroopas umbes aastatel 400 kuni 800 pKr. See periood tähistab üleminekut hilisantiikajalt varakeskajale. 2 faasi: esimene faas, mis toimus aastatel 300 kuni 500 pKr, teine faas leidis aset aastatel 500 kuni 700. Hunnid purustasid gootide väe, mis omakorda panid Läänegoodid liikuma. Goodid võeti Rooma teenistusse. Läänegoodid rüüstasid aastal 410 Roomat, frangid tulid Rooma maadele, slaavi hõimud asusid Kesk- ja Ida-Euroopasse. Edasi liikudes murdsid hunnid Kesk-Euroopasse, mõjutades liikuma teisi rahvaid. Rooma riigi põhjapiir lakkas toimimast. Olulisemad rahvad, kes rändasid olid: vandaalid, ida- ja läänegoodid, hunnid, germaanlased. Miks?Barbarite rahvaarvu kasv ja sellest tulenev maapuudus (tuli leida uusi elupaiku), üleüldine kliima jahenemine (sundis inimesi liikuma lõunapoole). Adrianopoli lahing 378. Adrianoopoli lahing oli osa ...
LEPINGUÕIGUS I KONTROLLTÖÖ I SISSEJUHATUS LEPINGUÕIGUSE ÜLDOSASSE Lepinguõiguse koht õigussüsteemis Lepinguõigus on osa võlaõigusest. Võlaõigus kuulub tsiviilõiguse valdkonda. Viimane reguleerib varalisi suhteid ühiskonnas, sõltumata subjektidest (üksikisik, organisatsioon, riik) ning üksikuid mittevaralisi suhteid (nt. autorsust). Tsiviilõigus on osa eraõigusest. Eraõigus erineb avalikust õigusest selle poolest, et viimases teostab üks pool (riik või kohalik omavalitsus) võimu, mida ei saa teisele isikule üle anda. Eraõiguses võib aga isik reeglina valida poole, kellega ta õigussuhtesse astub, arvestades seejuures seadusest tulenevaid piiranguid. Lepinguõigus võlaõiguse osana Võlaõigus koosneb lepinguõigusest, lepingusarnastest suhetest (käsundita asjaajamine jt.) ning lepinguvälistest õigussuhetest. Lepinguõigus on see võlaõiguse osa, mida iseloomustab lepingu olemaolu. Sellisel juhul reguleerib leping poolte õigu...
Haldusõigus Avalik haldus Haldusõigusel kui õigusharul peab olema mingi objekt/ese, mida ta reguleerib. Haldusõigus reguleerib neid suhteid, mis tekivad avaliku õiguse sfääris. Haldus – inimlik plaanipärane tegevus kindla inimliku eesmärgi saavutamiseks. Haldus hõlmab kogu haldustegevust. Haldus, mida teostatakse erasfääris ei ole halduse esmaseks ja põhiliseks eesmärgiks. Erasektoris on haldus abivahendiks põhieesmärgi teenimiseks. Avalik haldus vs erahaldus Avalik haldus on orienteeritud avalikele huvidele, reeglina puudub kasumisaamise eesmärk ja seda ka juhul, kui halduselt nõutakse säästlikkust. Avaliku halduse teostamisel kasutatavate vahendite kvaliteet on erinev nendest vahenditest, mida kasutatakse erahalduse puhul. Eripära seisneb selles, et avalik haldus võib õiguslikke kohustusi ühepoolselt konkretiseerida ja tagada nende täitmise avaliku võimu vahendite...
2) kauba või teenuse omatarve; 3) kauba toimetamine teise liikmesriiki ilma võõrandamiseta oma sealse ettevõtluse tarbeks; 4) kauba sundvõõrandamine tasu eest. (2) Käivet ei teki: 1) ettevõtte või selle osa üleandmisest võlaõigusseaduse tähenduses; 2) kui omanik toimetab kauba Eestist välja ilma selle võõrandamiseta, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 sätestatud juhul; 3) riigivara tasuta kasutusse andmisest riigivaraseaduse tähenduses ning riigi, valla või linnavara erastamisest; 4) äriühingute, mittetulundusühingute või sihtasutuste ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise käigus vara üleandmisest teisele äriühingule, mittetulundusühingule või sihtasutusele; 6) ettevõtluse huvides kauba tasuta üleandmisest mittemüüdava kaubanäidisena või kauba, mille maksustatav väärtus
Teiseks ei ole riiklik järelevalve seotud ainult õigusaktide kontrollimisega, vaid seda teostatakse ka administratsiooni faktilise tegevuse üle. Selleks võivad järelevalveorganid nõuda vajalikke andmeid, õiendeid jne., neil on õigus siseneda kontrollitavatesse ruumidesse, teha rikkumiste kõrvaldamiseks kohustuslikke ettekirjutusi, peatada vastav tegevus, nõuda teatud toiminguid, rakendada haldussanktsioone ja võtta ette muid abinõusid. Näiteks kui maavanem avastab riigivara ebaseadusliku kasutamise ja käsutamise kohaliku omavalitsuse poolt, on ta kohustatud tegema Riigikontrollile, uurimisorganile või muule pädevale organile ettekande ning edastama koos ettekandega ka tema käsutuses olevad dokumendid ja muud materjalid. Kaasajal tuntakse ka finantskontrolli, samuti tehnilise kontrolli mitmesuguseid vorme. Näiteks on kohustuslik järgida ehituste tehnilisi norme, mis on riigi poolt kehtestatud.
Teiseks ei ole riiklik järelevalve seotud ainult õigusaktide kontrollimisega, vaid seda teostatakse ka administratsiooni faktilise tegevuse üle. Selleks võivad järelevalveorganid nõuda vajalikke andmeid, õiendeid jne., neil on õigus siseneda kontrollitavatesse ruumidesse, teha rikkumiste kõrvaldamiseks kohustuslikke ettekirjutusi, peatada vastav tegevus, nõuda teatud toiminguid, rakendada haldussanktsioone ja võtta ette muid abinõusid. Näiteks kui maavanem avastab riigivara ebaseadusliku kasutamise ja käsutamise kohaliku omavalitsuse poolt, on ta kohustatud tegema Riigikontrollile, uurimisorganile või muule pädevale organile ettekande ning edastama koos ettekandega ka tema käsutuses olevad dokumendid ja muud materjalid. Kaasajal tuntakse ka finantskontrolli, samuti tehnilise kontrolli mitmesuguseid vorme. Näiteks on kohustuslik järgida ehituste tehnilisi norme, mis on riigi poolt kehtestatud.
Valitsuse kohalikuks käepikenduseks on maavanemad - määratakse ametisse 5 aastaks. Järelvalve täidesaatva võimu üle - parlamendi kontroll täidesaatva võimu üle. ministrite aruandekohustus parlamendi ees, parlamendifraktsiooni surve oma erakonna ministrile - Riigikontroll, mis peab jälgima riigi rahaliste ja materiaalsete ressursside haldamist. Ta kontrollib riigiasutuste majandustegevust, riigi vara kasutamist ja omavalitsuste valdusesse antud riigivara kasutamist. Riigikontrolöri nimetab ametisse 5 aastaks Riigikogu presidendi ettepanekul. - Ombudsman ehk sõltumatu lepitaja kodaniku ja riigiametniku konfliktis. Eestis täidab sõltumatu lepitaja ülesandeid õiguskantsler. 9. Bürokraatia. Lk.116-118 Bürokraatia ehk ametnikkond need, kes tegelevad avaliku haldusega ehk võimude otsuste elluviimisega. Tagavad riigi haldussuutlikkuse Bürokraatlikul asjaajamisel on järgmised tunnused:
testamenditäitja kohta. Eesti õigus tunneb enamikku selliseiseid märkeid, mis katakse ka kinnistusraamatusse: /Materiaalõigusliku tähenduse ja mõjuga märkusena/: - seadusjärgsest erineva järjekoha määramise kohta - järjekoha täpsustamiseks - kaasvastutuse kohta, kui üks õigus koorman mitut maatükki - kannete kustutamise kohta /Materiaalõigusliku tähenduse ja mõjuta märkusena/: - riigivara valitseja kohta - asjaõiguse kohta valitseva kinnisasja registriosas - kane kustutamise kergendamiseks - koheselt sundtäitmisele allumise kohta Võlaõiguslikud kokkulepped ei kuulu reeglna kinnistusraamatusse kandmisele. Kuid märkusena võib kinnistusraamatusse kanda kaasomanike kokkuleppe ja enamuse otsuse kinnisasja valdamise ja kasutamise korra ning kaasomandi lõpetamise keelu kohta, muutes need nii kehtivaks ka kaasomanike õigusjärglaste suhtes. Eelmärge
1. avalik kord moodustab osa avalikest huvidest. Avalik kord on aga määratletav mõiste. 2. mõlemad teesid kinnitavad, et seadus, haldusakt vms abinõu, mis kaitseb üksnes eraisiku huve, ei teeni avalikku huvi. Avalikku huvi kaitsevad näiteks seadused, mis käsitlevad 2 majanduspoliitikat, sotsiaalpoliitikat, rahapoliitikat, tervishoiupoliitikat. Näiteks riigivara suurendamine ei kuulu avaliku huvi hulka, vaid on era- või fiskaalhuvi. Kitsamas tähenduses on avalik kord seisund, mis sisaldab endas avalikku tervishoidu, julgeolekut, kõlblust, rahu, heausksust. Avalik tervishoid elanikkonna või selle osa kaitse nende tervist ohustavate ohtude eest (tervise, toiduainete, ravimite, töötingimuste kontroll, tööohutuseeskirjad, keskkonnakaitse ja meetmed keskkonnareostuse vastu).
otsustab, mis on avalikes huvides. Teesid kattuvad kahes olulises punktis: 1. avalik kord moodustab osa avalikest huvidest. Avalik kord on aga määratletav mõiste. 2. mõlemad teesid kinnitavad, et seadus, haldusakt vms abinõu, mis kaitseb üksnes eraisiku huve, ei teeni avalikku huvi. Avalikku huvi kaitsevad näiteks seadused, mis käsitlevad majanduspoliitikat, sotsiaalpoliitikat, rahapoliitikat, tervishoiupoliitikat. Näiteks riigivara suurendamine ei kuulu avaliku huvi hulka, vaid on era- või fiskaalhuvi. Kitsamas tähenduses on avalik kord seisund, mis sisaldab endas avalikku tervishoidu, julgeolekut, kõlblust, rahu, heausksust. Avalik tervishoid elanikkonna või selle osa kaitse nende tervist ohustavate ohtude eest (tervise, toiduainete, ravimite, töötingimuste kontroll, tööohutuseeskirjad, keskkonnakaitse ja meetmed keskkonnareostuse vastu).
KOV-de tegevuse üle teostavad riiklikku järelevalvet: 1) maavanemad; 2) ametid ja inspektsioonid (teatud küsimustes) Maavanem: järelevalve põhivolitused tulenevad Vabariigi Valitsuse seadusest (VVS-st) (§ 84 p 10; § 85), täiendavad eriseadused (nt MaaRS § 15 lg-d 1 ja 3; PlanS § 23 lg 1 p-d 2 ja lg 3 p 5) Maavanema järelevalve objektiks on: 1) KOV-de üksikaktid ning teatud haldustoimingud; 2) KOV valduses või kasutuses oleva riigivara kasutamise seaduslikkus ja otstarbekus; 3) seadusega KOV-le pandud või KOV-i poolt halduslepinguga võetud riiklike ülesannete täitmine. NB! tegu on üksikaktide õiguspärasuse järelkontrolliga. Kui maavanem leiab, et KOV volikogu või valitsuse üksikakt kas täielikult või osaliselt ei vasta PS-le, seadusele või seaduse alusel antud muule õigusaktile, võib ta esitada kirjaliku ettepaneku viia üksikakt või selle säte 15 päeva jooksul PS, seaduse vm õigusaktiga vastavusse
alluvussuhetele ning etnilisele lähedusele. Lokkab korruptsioon ning riigiamet lubab inimesel saada pistiseid ning tegeleda pettustega. Ühtlasi ei olda Aafrikas võimul väga kaua: aasta-kaheda võetakse riigikassast nii palju kui võimalik. Eliit paigtab enda raha investeerigutesse välisriikides. Aafrika riikides on tavaline ka kleptokraatia (terminit kasutati esmakordselt 1968. a just Aafrika kontekstis) – hukatuslikum korruptsiooni esinemisvorm: süsteem, kus riigivara süstemaatiliseks rüüstajaks on riigipea oma kaaskonnaga. Selle musternäide on Mobutu Sésé Seko, Zaire’i valitseja, kelle pärisnimi oli Joseph-Désiré Mobutu Sésé Seko Nkuku Ngbendu wa Za Banga. Ta tuli 1965. a võimule ning tema varandus oli 1980. aastatel pea sama suur kui riigi välisvõlg – 8 miljardit dollarit. Pärast Kongo kriisi lahenemist tuli ta võimule läbi USA, Belgia ja Prantsusmaa toetusele, paljude arvates oli ta ka CIA agent. Ta oli üsna hea haridusega
fondide bilansid, rahaturu hoiuarved, hoiused ja väikesed tähtajalised hoiused (säästuhoiused). c) M3 sisaldab M2, pluss suured tähtajalised hoiused, tähtajalised tagasiostmise kokkulepped ja institutsioonilised rahaturu vastastikuste fondide bilansid. (Eestis RP). d) L on suurim üldiselt kasutatav monetaarne üldistus. See sisaldab M3 pluss paljud teised likviidsed väärtpaberid, kaasa arvatud USA riigivara obligatsioonid, USA elanikel olevad eurode hoiused, pankurite aktseptid ja kommertspaberid. 9. Likviidsus: a) iseloomustab situatsiooni, kus hea raha tõrjub vabaturult välja halva raha; b) näitab, kui kiiresti ja ulatuslikult saab mingit vara täielikult konverteerida sularahaks; b) c) on sularaha puudujääk pankades ning mis tuleks pankade normaalse töö tagamiseks likvideerida. 10. Miks on raha unikaalne? a) raha unikaalsus on tingitud sellest, et teda on alati vähe ;
kes otsustab, mis on avalikes huvides. Teesid kattuvad kahes olulises punktis: 1. avalik kord moodustab osa avalikest huvidest. Avalik kord on aga määratletav mõiste. 2. mõlemad teesid kinnitavad, et seadus, haldusakt vms abinõu, mis kaitseb üksnes eraisiku huve, ei teeni avalikku huvi. Avalikku huvi kaitsevad näiteks seadused, mis käsitlevad majanduspoliitikat, sotsiaalpoliitikat, rahapoliitikat, tervishoiupoliitikat. Näiteks riigivara suurendamine ei kuulu avaliku huvi hulka, vaid on era- või fiskaalhuvi. Kitsamas tähenduses on avalik kord seisund, mis sisaldab endas avalikku tervishoidu, julgeolekut, kõlblust, rahu, heausksust. Avalik tervishoid elanikkonna või selle osa kaitse nende tervist ohustavate ohtude eest (tervise, toiduainete, ravimite, töötingimuste kontroll, tööohutuseeskirjad, keskkonnakaitse ja meetmed keskkonnareostuse vastu).
tühjus. Tirso Don Juan kõik kaob jäljetult temasse. On nö ,,none", tühi. Näidendi finaalis lahendab asja kõrgem jõud see jõud, mille vastu ta astus mitte inimlik kohus. Titanismi idee kokku varisemise strateegia mis kasu on titaanidest, kui nad ei ole enam ,,inimesed". 4) Calderóni elu ja looming. 1600. aastal sündis, isa oli keskmist kätt aadlik aga vaesunud, oli sunnitud pidama ka riigiametit kuningliku riigivara ametlik sekretär. Ema oli flaamlanna ja ka aadli soost Calderon siis puhas aadlik (võrreldes Lope ja Tirsoga). 8 aastaselt juba pandi jesuiitide kooli. Ema suri kui ta oli 10 aastane, 5 aastat hiljem sureb ka isa. Siiski, pärast isa surma läks Salamanca ülikooli, lõpetas juristina 18 aastaselt. Oma elus juristina aga ei töötanud. Esimese näidendi kirjutas 13 aastaselt. 20 aastaselt osales ühel Madridi luulekonkursil, kus Lope de Vega
Õiguse peamiseks allikaks ongi seadus. Olulisim on Põhiseadus, mis on riigi jaoks olulisimaks õigusallikaks. Tsiviilõiguse jaoks on see samuti oluline, annab mitmed olulised põhimõtted, kuid ta ei sisalda eriti tsiviilõiguse norme. Tsiviilõiguse jaoks peamised allikad on seadused, täpsemalt need viis seadust: TsÜS, asjaõigusseadus, VÕS, perekonnaseadus, pärimisseadus. Täiendavalt võivad olla tsiviilõiguse allikaks ka seadusest alamalseisvad aktid. Nt. valitsuse määrused (nt. riigivara müümise korra kohta), ministri määrused, KOVi aktid. Need on aga selgelt erandjuhud! Tava on tsiviilõiguse allikas ainult siis kui ka seaduses on antud talle selline tähendus, või siis kui pooled on lepinguga nii kokku leppinud (vt. VÕS §23) - dispositiivsuse põhimõte. VÕS § 23. Lepingupoolte kohustused (1) Lepingupoolte kohustused võivad olla kindlaks määratud lepingus või sätestatud seaduses. Lepingupoolte kohustused võivad tuleneda ka:
Õiguse peamiseks allikaks ongi seadus. Olulisim on Põhiseadus, mis on riigi jaoks olulisimaks õigusallikaks. Tsiviilõiguse jaoks on see samuti oluline, annab mitmed olulised põhimõtted, kuid ta ei sisalda eriti tsiviilõiguse norme. Tsiviilõiguse jaoks peamised allikad on seadused, täpsemalt need viis seadust: TsÜS, asjaõigusseadus, VÕS, perekonnaseadus, pärimisseadus. Täiendavalt võivad olla tsiviilõiguse allikaks ka seadusest alamalseisvad aktid. Nt. valitsuse määrused (nt. riigivara müümise korra kohta), ministri määrused, KOVi aktid. Need on aga selgelt erandjuhud! Tava on tsiviilõiguse allikas ainult siis kui ka seaduses on antud talle selline tähendus, või siis kui pooled on lepinguga nii kokku leppinud (vt. VÕS §23). VÕS § 23. Lepingupoolte kohustused (1) Lepingupoolte kohustused võivad olla kindlaks määratud lepingus või sätestatud seaduses. Lepingupoolte kohustused võivad tuleneda ka: 2) lepingupoolte vahel väljakujunenud praktikast;
ja efektiivsuse (seotud tulemustega, mida võrreldakse eesmärkide ja ressurssidega, mida on eesmärkide saavutamiseks kasutatud) kontroll. See kontroll on aegade jooksul teisenenud. Majanduslikku kontrolli teostatakse kogu avaliku halduse üle. Riigikontrolli pädevus PS ptk XI, § 133 kontrollivad: riigiettevõtete jne majandustegevust riigivara säilimist ja kasutamist ei olene asjaolust, kelle käes hetkel on KOV valdusesse antud vara kasutamist ja käsutamist (siit tulenevalt ei tohi kontrollida KOV täies ulatuses). Nende ettevõtete tegevust, mille omakapitalis on üle poole riigil või mille tegevust tagab riik. 3. Õiguskantsleri kontroll kontrollib õigusaktide vastavust õiguskorrale. On ka
jõuliselt kritiseerib Stalinit kui väejuhti. Žukov muutub ka Hruštšovi jaoks ohtlikuks, 1957 uus alandamine- võetakse kaitseministri kohalt maha. Žukovit otseselt ei represseeritud, aga pidev kontroll tema lähikondlaste üle, mitmed temaga koos teeninud madalama astme sõjaväelased arreteeritakse jne. Ühelt poolt mängiti tema vastu välja pealtkuulamiste kaudu saadud arvamused, aga süüdistati teda ka riigivara riisumises. On ka tegelikult alust selleks- kui Žukov oli NL vägede grupeeringu ülemaks Sm-l, siis pea iga nädal tuli Sm-lt eraldi lennuk, mis tõi kaupa, mis oli mõeldud vaid Žukovile. Ka madalama taseme sõjaväelased tõid koju kraami. See mängiti süüna välja vaid mõne inimese puhul. Mitmed kõrged sõjaväelased said veelgi traagilisema saatuse osalisteks. Mitmed kindralid lasti maha, mitmed marssalid, nt Novikov, Udjakov, Zarušin, arreteeriti ja pidid
* riiklikud investeeringud- mis hõlmavad eelkõige infrastruktuuride rajamist (teedeehitus, koolide, haiglate rajamine) * valitsuse tulusiirded erasektorile (töötu abirahad, lastetoetused, pensionid, subsiidiumid jms.); * riigivõla intressid Tulud: - funktsioonide täitmiseks vajab valitsus rahalisi ressursse. Valitsustulude peamiseks allikaks: maksud, täiendavaid ressursse on võimalik saada ka riigiettevõtete kasumite ja riigivara müügi teel. Maksude jaotus: a) maksud sissetulekutelt ehk tulumaksud b) maksud kulutustelt ehk tarbimismaksud (käibemaks, aktsiisimaks, tollimaks); c) omandimaksud (maamaks, pärandimaks). 2 Tänapäeval on juba traditsiooniliseks saanud, et enamikus arenenud riikides ületavad eelarve kulud tulusid
2) aladest, millel on EÜ Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitsest kohaselt Euroopa Komisjoni seisukohast üleeuroopaline tähtsus. 74. Kaitsekohustuse teatis (1) Kaitsekohustuse teatis on kaitseala, hoiuala, püsielupaika, kaitstavat looduse üksikobjekti või I kaitsekategooria liigi isendite kasvukohta või elupaika sisaldava või selle piiresse jääva kinnisasja omanikule, kinnistusraamatusse kantud valdajale, riigivara valitseja volitatud isikule või asutusele (edaspidi valdaja) väljastatav teabedokument. (2) Kaitsekohustuse teatis sisaldab: 1) andmeid kaitstava loodusobjekti, selle kaitse alla võtja ja kaitse alla võtmise aja kohta; 2) loodusobjekti kaitse alla võtmise eesmärki; 3) andmeid kaitseala, hoiuala, püsielupaiga või kaitstava looduse üksikobjekti valitseja kohta; 4) käesoleva seaduse või selle alusel vastuvõetud õigusaktidega sätestatud kitsenduste loetelu.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
