Maaelu arendamise perspektiivid suurenevas Euroopas: Ühise põllumajanduspoliitika ja põllumajandusliku ülemineku mõju uutele Euroopa Liidu liikmesriikidele Sissejuhatus Selle töö eesmärgiks on luua asjakohane teoreetiline raamistik maaelu arendamisega seotud küsimustele suurenevas Euroopas ning analüüsida maaelu arendamise perspektiive Euroopa Liidu (EL) liikmesriikidele 2004. aastal lisandunud riikides. Euroopa Liidu laienemine Kesk- ning Ida-Euroopa(KIE) riikide seas on märkimisväärselt mõjutanud nende põllumajanduse ning maaelu arengu poliitikaid. Üks rohkem vaidlust pakkunud teema seoses EL laienemisega on olnud küsimus, kas liitunud KIE riigid peaksid saama täieliku ligipääsu Ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) toetustele, eriti otsetoetustele ning struktuurifondidele. Hiljutised uuringud hindavad EL-i mõju eelarvekärbetele KIE riikides ning kaubanduses. On üllatav, et maaelu arendamine uutes liikmesriikides on ...
2. haldusõiguse põhiseaduslikud printsiibid (eraldi seadust pole, on nad PS, osaliselt ära nim. haldusmenetluseseaduses, väga suur osa on jäänud kohtupraktikale), 3. haldusmenetlusõigus, 4. halduse tegevusvorme reguleeriv õigus, 5. haldustäitev õigus, 7 6. riigivastutus õigus, riigivara õigus ehk riigivara õigus (riigivara kohta on olemas ka oma seadus). Üldosas sisaldub: haldusõiguse põhiprintsiibid (HMS), halduskandjate/-organite regulatsioon (HMS), haldusmenetluse kord (HMS), avaliku teenistuse ja teenistujate õiguslik seisund (ATS), haldusvastutus, halduskontroll (AtSS, RVS) 2) Eriosa – liigitamine teatud ühiste tunnuste alusel. Reguleerivad üksikuid haldusõiguse valdkondi (teeseadus, lennundusõigus,
kohalik täidesaatva riigivõimu asutus. 2) Tiit on lõpetanud 2006.a Ametikoht on koht asutuse struktuuris. Näites on korrektsiooni eriala rakenduskõrgharidusõppe ning ametikohaks inspektor-kontaktisik üksuse juht. töötanud kolm aastat inspektor- kontaktisikuna. 2010.a kandideeris ta vangla üksuse juhiks ning Ametiseisund on ametikohast tulenevad volitused nimetati käskkirjaga üksuse juhi juhtimiseks, riigivara käsutamine ja kolmandate isikute ametikohale. Tema ametijuhendi jaoks siduvate otsuste tegemine. Näites on ametiseisundiks järgi on ta ülesanneteks üksuse töö juhtimine, tulemuspalga jaotamine kinnipeetavatele distsiplinaarkaristuste määramine, alluvate vahel, kinnipeetavatele elektroonikaseadme kasutamiseks loa andmine, distsiplinaarkaristuste määramine, elektroonikaseadme kasutamise tulemuspalga jaotamine.
määr. - Vale Kuznets’i hüpoteesi kohaselt tähendab turumajandus automaatselt ebavõrdsuse jätkuvat kasvu. - Tõene Kui raha pakkumine kasvab, kuid reaalne kogutoodang ja raha käibekiirus ei muutu, siis vahetusvõrrandist tulenevalt üldine hinnatase tõuseb. - Tõene Riigi territooriumil aastas loodud lõpptarbimisega kaupade ja teenuste kogusumma on teisisõnu sisemajanduse koguprodukt. - Tõene Valitsussektori peamiseks tuluallikaks on riigivara müük. - Vale Teiste kaupadega võrreldes on raha kõige likviidsem. - Tõene Ekspansiivse rahapoliitika abil püüab keskpank suurendada raha pakkumist, et nii elavdada kogunõudlust. - Tõene Ekspansiivse eelarvepoliitika rakendamisel valitsus vähendab makse. - Tõene Regressiivse maksusüsteemi korral maksavad väiksema sissetulekuga inimesed maksudeks suhteliselt väiksema osa oma sissetulekutest võrreldes suurema sissetulekuga inimestega. - Vale
II TEEMA: Demokraatliku ühiskonna valitsemine ja kodanikuosalus monarhia, vabariik, unitaarriik, föderatsioon-see on liitriik mille haldusüksustel (nt liidumaadel Saksamaal, osariikidel USA-s) on mõningad iseseisva riigi tunnused ehk suur iseotsustamisõigus., konföderatsioon-see on riikide liit teatud ühiste eesmärkide (nt välis-, kaitse- või majanduspoliitika) saavutamiseks., 1.Riigi põhitunnused: Rahvastik, territoorium, AVALIK VÕIM=suveräänne riigivõim)nii sisemine kui välimine iseseisvus) Riigi funktsioonid: Riigivõim (riigi funktsioonid) on jaotatud kolmeks: seadusandlikuks, täidesaatvaks ning kohtuvõimuks. Nende kolme võimu teostamine on antud kolme üksteisest sõltumatu organi kätte. Riigiorganid: Riik teostab oma võimu läbi riigiorganite. Riigiorganid on riigi organisatsioonilise struktuuri koostisosad, isikud või ametiasutused, kes täidavad kindlaksmääratud ülesandeid ja moodustavad riigiv...
Mittesoovitavad c.v.1.c. Ükskõikseks jätvad c.v.1.d. Soovitavad c.v.1.e. Kohustuslikud c.vi. Tihe seos Koraaniga. d. Nõukogude õigussüsteem d.i. Kohtud olid politiseeritud d.ii. Kohtunikud olid ametis tähtajaliselt (tav. 5 aastat) d.iii. Ei tehtud vahet era- ja avalikõiguse vahel d.iv. Riigivara riisumise eest karistati karmimalt kui eravara riisumise eest d.v. Levinud oli telefoniõigus Lisaks veel nt. hinduistlik õigussüsteem, Kaug-Ida õigusüsteem (Korea, Vietnam), judaistlik õigussüsteem Eesti õigussüsteem Õigus jaguneb: · Eraõigus o Tsiviilõigus Tööõigus Võlaõigus Asjaõigus
II TEEMA: Demokraatliku ühiskonna valitsemine ja kodanikuosalus monarhia, vabariik, unitaarriik, föderatsioon-see on liitriik mille haldusüksustel (nt liidumaadel Saksamaal, osariikidel USA-s) on mõningad iseseisva riigi tunnused ehk suur iseotsustamisõigus., konföderatsioon-see on riikide liit teatud ühiste eesmärkide (nt välis-, kaitse- või majanduspoliitika) saavutamiseks., 1.Riigi põhitunnused: Rahvastik, territoorium, AVALIK VÕIM=suveräänne riigivõim)nii sisemine kui välimine iseseisvus) Riigi funktsioonid: Riigivõim (riigi funktsioonid) on jaotatud kolmeks: seadusandlikuks, täidesaatvaks ning kohtuvõimuks. Nende kolme võimu teostamine on antud kolme üksteisest sõltumatu organi kätte. Riigiorganid: Riik teostab oma võimu läbi riigiorganite. Riigiorganid on riigi organisatsioonilise struktuuri koostisosad, isikud või ametiasu...
EESTI MAAÜLIKOOL Puisniidud Eesti seadusandluses 2012 2 SISUKORD PUISNIITUDEST 3 MILLINE NIIT ON LOODUSE POOLEST VÄÄRTUSLIK 4 OHUD PUISNIIDULE 4 LOODUSKAITSESEADUSE AJALOOST 5 BIOLOOGILISE MITMEKESISUSE KAITSE EESTI ÕIGUSES 6 NIITUDE KAITSEKORRALDUS EESTIS 8 KEHTIV LOODUSKAITSESEADUS 9 §17 Kai tstaval l oodusobjektil vajali k tegevus 9 § 18. Loodushoiutoetus 11 LOODUSHOIU TOETUSE TAOTLEMISE MÄÄRUS: 11 KAITSE-EESKIRI 13 KASUTATUD KIRJANDUS 14 3 Puisniitudest Puisniidud on metsavööndi üheks vanimaks inimese ja looduse vahe liste vastasmõjude tulemusel tekkinud ökosüsteemiks. Enam kui tuhat aastat on nad olnud maarahvale oluliseks elatusallikaks. Praeguseks on nad peaaegu kõikjalt kadunud - hävimiseks piisas mõnest aastakümnest. Eesti puisniitude allesjäänud osake vastab vahest ühe endise Lääne -Eesti küla puisniitud...
omaniku nimi ja asukoht, eraõiguslikust juriidilisest isikust omaniku nimi, asukoht ja registrikood ning avalik- õigusliku juriidilise isiku nimi; ühisomanike nimed; kaasomandi korral kaasomanike osade suurused; kande õiguslik alus. III jagu : koormatised ja kitsendused , kuhu kantakse kinnistut koormavad piiratud asjaõigused, kinnisomandi kitsendused; kinnistu omaniku käsutusõiguse kitsendused; riigi omandis oleva kinnistu korral märkus riigivara valitseja kohta IV jagu: hüpoteegid , kuhu kantakse hüpoteegipidaja ja hüpoteegi rahaline suurus. 25)Loetle planeeringute liike. 1)üleriigiline planeering 2)maakonnaplaneering 3)üldplaneering 4)detailplaneering 26)Millised on üldplaneeringu eesmärgid. Eesmärk on valla või linna territooriumi arengu põhisuundade ja tingimuste määramine, aluste ettevalmistamine detailplaneerimise kohustusega aladel ja juhtudel detailplaneeringute koostamiseks ning detailplaneeringu
13 o Erinevalt valitsusasutustest ei ole nende hallatavad asutused ametiasutused avaliku teenistuse seaduse § 2 mõttes ning nendes töötavad isikud ei ole ametnikud, vaid on asutusega töösuhetes, mida reguleerib töölepingu seadus. 30. Riigikontrolli põhiülesanded Riigikontrolli põhiülesanne on majanduskontroll kontrollib teiste isikute valdusesse antud riigivara kasutamist ja säilimist Riigikontroll kontrollib riigi ja kohalike omavalitsuse üksuste vahendusel eraldatud Euroopa Liidu vahendite kasutamist ja selliste vahenditega seoses Euroopa Liidu ees võetud kohustuste täitmist 31. Eesti Panga põhiülesanded Eesti Pank tagab piisava ja kvaliteetse sularaha olemasolu Tõrgeteta toimivad arveldused pankade vahel on stabiilse panganduse nurgakiviks
C. väärtus-, akumulatsiooni- ja konverteerimisfunktsioon 0% D. väärtus-, maksevahendi- ja akumulatsioonifunktsioon 100% 32. Milline allpool toodud loetelust ei kuulu raha M1 määratlusse? Student Response Value Correct Answer A. raha, mida hoitakse stabilisatsioonifondis 100% B. pensionäride kontole ülekantud pension 0% C. 100 miljonit EEK, mis laekub riigivara müügist kohaliku 0% omavalitsuse jooksvale kontole D. panka mitte viidud, kuid kogumise eesmärgil pikaajaliselt 0% "sukasääres" säilitatav raha 33. Raha pakkumine arvutatakse: Student Response Value Correct Answer A. rahakordaja ja ringluses oleva raha massi korrutisena 0% B. rahakordaja ja rahabaasi korrutisena 100% C. raha kordaja ja rahamõõdu M3 korrutisena 0%
Kandideerida volikogu liikmes kohale võib ainult Eesti kodakondsust omav vähemalt 18-aastane inimene. Kui Eestist on saanud Euroopa Liidu liige, saavad Eesti volikogude valimistel hääletada ja kandideerida ka kõigi Euroopa Liidu liikmesmaade kodanikud. Näiteks võib Rootsi kodanikust saada Kuressaare linna volikogu liige, juhul kui ta on selle omavalitsuse püsielanik. 31) Maavalitsuse peamised ülesanded: a. Korralda ja koordineerida riiklikku haldust b. Käsutada riigivara c. Korraldada ühistransporti, tervishoidu, kultuuri ja haridust d. Planeerida regiooni arengut 32) Eesti kohtusüsteemi astmed: a. I aste: linna-, maa- ja halduskohtud b. II aste: ringkonnakohtud c. III aste: Riigikohus 33) Mõisted a. Õiguskantsler ametiisik, kes jälgib riigiasutuste poolt välja antud õigusaktide kooskõla põhiseaduse ja seadustega b. Kohtunik valitud või nimetatud erapooletu ametnik, kes teostab õigusmõistmist c
mille peav KOV võtma arutusele. Kui KOVü-s on püsielanikud, kellel enamusel ei ole keeleks eesti keel, võib volikogu istungi protokolle vormistada lisaks eesti keelele ka selles teises keeles. KOV võib kinnitada osavalla või linnaosa loomise ja kaasata sinna osavalla või linnaosa elanikke. 6. KOV tegevuse üle teostatava riikliku järelevalve vormid. Maavanem kontrollib KOVi seadusega sätestatud korras: ● KOV kasutuses või valduses oleva riigivara kasutamise seaduslikkus ja otstarbekus ● Üksikaktide seaduslikkus Riigikontroll kontrollib KOV tegevust seoses tema valdusse antud riigi kinnis- ja vallasvaraga, riigieelarvest antavate sihtotstarbeliste eraldistega, toetuste ning riiklike ülesannete täitmiseks eraldatud raha kasutamisega. Õiguskantsler kontrollib KOVi õigustloovate aktide vastavust PS-ile jt seadustele.
kohalike omavalitsuste koostööd maakonnas; · anda oma tegevusest aru regionaalministrile; · teavitada regionaalministrit ja kohalikke omavalitsusi regionaalpoliitika küsimustes; · teha järelevalvet kohalike omavalitsuste tegevuse üle (omavalitsusüksuste volikogude ja valitsuste üksikaktide ning teatud ettenähtud juhtudel oma valitsusüksuste kasutuses oleva riigivara kasutamise seaduslikkuse ja otstar bekuse üle); · suunata ja koordineerida maavalitsuse halduses olevate riigiasutuste tegevust. Seega täidab maavanem valitsuse ja Riigikogu kõrval olulist osa Eesti re gionaalpoliitikas. Et Eesti on pärast taasiseseisvumist arenenud suhteliselt ebaühtlaselt, on vajalik riiklik regionaalpoliitika, tagamaks kõigi piirkondade elanike turvalised elutingimused,
analüüs, avalikuse tähelepanu) Riiklik järelvalve- ametisutuste poolne nt asutus, ametnik kt, mittesub. ning kt haldstoimingute seaduslikkuse. Järelvalve peab olema seaduses kirjas ja teostatkse kohtu kt all: õigus pöörduda kohtusse kui ei nõustu, protestiga peab pöörduma kohtusse. EKOH- kt ainult seaduse alusel, et kt seadsulikkust, sekkumine tasakaalus kaitstavate huvidega. KOVi üle- maavanem (ükikaktid ja haldustoimingud, riigivara kasutamise otstarbekkus- Riigikt ettepanek, riiklike ül täitmine) ja ametid, inspektsioonid (nt maaamet maareformil) Arvestuskt- haldusorganisatsioonist väljas asuva organi kt majandustegevuse seaduslikkuse, otstarbe kohta. Võib ka inertne olla- Riigikontroll ka SA kui KOV asutaja ja AÜ, milles KOVil on enamusoaslus, lisaks kt munistpaalvara valdamisel (ei kt tulemuslikkust). Põhiliselt majanduskt e audit:
D: KM võlg K: arveldusarve 3. Käibemaksu laekumine D: arveldusarve K: KM ettemaks Maksustavad tehingud ja toimingud: 1. käive: 1. kauba võõrandamine ja teenuse osutamine ettevõtluse käigus 2. kauba või teenuse omatarve 3. kauba toimetamine teise liikmesriiki, ilma võõrandamiseta oma sealse ettevõtluse tarbeks 2. käivet ei teki : kui omanik toimetab kauba Eestist välja, ilma selle võõrandamiseta. Riigivara tasuta kasutusse andmine riigivara seaduse tähenduses. Riigi valla või linna vara erastamine. Äriühingute, sihtasutuste ühinemine, jagunemine, või ümberkujundamise käigus vara üle andmine teisele ühingule. Ühe maksukohuslasena registreeritud isikutena omavahelised tehingud. Ettevõtluse huvides kauba tasuta üleandmisest mitte müüdava kauba näidisena mille väärtus ei ületa 50 krooni reklaami eesmärgil
Riigikohtu esimehe nimetab ametisse Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul. Riigikohtu liikmed nimetab ametisse Riigikogu Riigikohtu esimehe ettepanekul. Muud kohtunikud nimetab ametisse Vabariigi President Riigikohtu ettepanekul. 19. Millised on Riigikontrolli ülesanded? Riigikontroll kontrollib: 1) riigiasutuste, riigiettevõtete ja muude riiklike organisatsioonide majandustegevust; 2) riigi vara kasutamist ja säilimist; 3) kohalike omavalitsuste valdusse antud riigivara kasutamist ja käsutamist; 4) nende ettevõtete majandustegevust, kus riigil on üle poole osakute või aktsiatega määratud häältest või kelle laene või lepinguliste kohustuste täitmist tagab riik. 20. Parlamentaarse vabariigi õiguslik iseloomustus. Parlamentaarset vabariiki iseloomustab valitsuse moodustamine parlamendi alusel ja selle vormiline vastutus parlamendi ees. Riigipeal on selles süsteemis tagasihoidlik roll, kuigi vormiliselt võivad tal mitmekülgsed volitused olla.
omadega: esindada kodanike huve, teha kohalikku elu korraldavaid otsuseid, kinnitada valla/linna eelarve, kontrollida valla/linna valitsuse tegevust. Riigikogu liikmetest erinevalt jätkavad valla/linna volikogu liikmed tööd põhitöökohal, kuigi ka saadikukohuste täitmine kohalikus volikogus nõuab palju aega ja energiat. Maavalitsuse peamised ülesanded: · Korraldada ja koordineerida riiklikku haldust. · Käsutada riigivara. · Korraldada ühistransporti, tervishoidu, kultuuri ja haridust. · Planeerida regiooni arengut. Üheks volikogu ülesandeks on linnapea/vallavanema valimine. See toimub kohalike valimiste järel pärast volikogu uue koosseisu kokkutulemist. Linnapea/vallavanema volitused kestavad kuni järgmiste kohalike valmisteni, juhul kui volikogu ei avalda talle enne umbusaldust. Vallavanema/linnapea ei saa Eestis olla samaaegselt ka volikogu liige. Selles
· Eelarve koostamise printiibid Eestis Iga-aastaselt tasakaalustatud eelarve Suhteliselt madalad maksud Eesti Pank: kiire majanduskasvu korral vahalik EA ülejääk (min 2% SKP-st) Avaliku sektori tulud ja kulud Kulud: · Tarbimiskulutused (G) · Investeeringud (Ig) · Tulusiirded (TR) (pensionitoetused, lastetoetused) · Võlaintress (rDg) (r reaalintress, D debt, g government) Tulud: · Maksutulud (To, Tk) · Riigiettevõtete kasumid · Riigivara võõrandamine · Laenud* (toetused EL-ist) (viimases hädas kasutatav, sellele ei saa arengut üles ehitada) Eelarvedefitsiit EAD = kulud - tulud 4,8 = 92,7 87,9 (Eesti EA 2011, mld. EEK) Eesti eelarve praegu on umbes 8 miljardit eurot. Riigieelarve kulude osakaal 2014 · Sotsiaalne kaise 33% · Üldised kulutused 17% · Tervishoid 13% · Majanduskulud 12% · Haridus 9% · Avalik kord ja julgeolek 5% · Riigikaitse; keskkonnakaitse 4% · Vaba aeg, kultuur, religioon 3%
EESTI MAAÜLIKOOL Referaat Puisniidud Eesti seadusandluses Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Puisniitudest................................................................................................................................4 Milline niit on looduse poolest väärtuslik...........................................................................4 Ohud puisniidule........................................................................................................................5 Looduskaitseseaduse ajaloost.............................................................................................5-6 Bioloogilise mitmekesisuse kaitse Eesti õiguses.......................................................6-7-8 Niitude kaitsekorraldus Eestis.....................................................
3) korraldab prokuratuuri personali- ja koolitustööd ning ametnike ja töötajate töötervishoiu ja tööohutuse küsimusi, peab personaliarvestust 4) tagab prokuröride konkursikomisjoni tehnilise teenindamise 5) korraldab prokuratuuri õigusteeninduse ja õigusloome küsimusi tugifunktsioonide täitmisel 6) korraldab prokuratuuri eelarve eelnõu koostamist ning eelarvevahendite sihipärast kasutamist, raamatupidamist 7) korraldab prokuratuuri vallata antud riigivara haldamist, remondi- ja ehitustegevust ning riigihankeid, kui valdkonna eest vastutav minister ei ole otsustanud teisiti 8) korraldab prokuratuuri info- ja sidesüsteemide juurutamist ja hooldamist ning tagab andmekaitse 9) korraldab prokuratuuri asjaajamist ja arhiivi tööd 10) täidab muid talle seaduse, Riigikogu otsuse, Vabariigi Presidendi seadluse, Vabariigi Valitsuse määruse ja korralduse, valdkonna eest vastutava ministri määruse ja
Õiguskantsleri institutsioon - sõltumatu ametiisik, kelle ülesandeks on õigusalane järelevalve, et kõik vastuvõetavad õigusaktid oleksid vastavuses põhiseadusega. Ametisse nimetab riigikogu. Võib algatada tähtsamate riigiametnike ametist tagandamist. Riigikontroll on oma tegevuses sõltumatu majanduskontrolli teostav riigiorgan, mida juhib riigikontrolör, kelle nimetab viieks aastaks ametisse parlament presidendi ettepanekul. Riigikontrolör on kõrge ametiisik, kes jälgib riigivara kasutamist, kohustuseks teha ettekanne riigikogule riigivara kasutamisest. Kohalik omavalitsus Kohalik omavalitsus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse - valla või linna - demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes valla- või linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla või linna arengu iseärasusi
6) Suurem haldusvõimekus · Kodanikuühiskond ja riiklus (Rahandusministeerium) Millest koosneb riigieelarve? ,,Riigieelarve koosneb ükshaaval üles loetd riigi tuludest, kuludest ja finantseerimistehingutest. Nii sisaldab riigieelarve kõiki riigile väljastpoolt Eestit laekuvaid tulusid ehk välisvahendeid ja vastavast rahast tehtavaid kulutusi (näiteks Euroopa Liidu toetsed), riigi poolt kogutavaid makse ja mittemaksulisi tulusid (näiteks aktsiise, riigivara müügi tulud jms.) Samuti kajastab eelarve riigi poolt võetud laene ja nende tagasimakseid" (riigieelarve.fin.ee/?id=10412) Riigieelarvest rääkides mõeldakse tavaliselt keskvalitsuse eelarvet, mis ei sisalda kohalike omavaltsuste eelarveid. Riigieelarve koondab kõikide ministeeriumide, põhiseaduslike institutsioonide (näiteks presidendi kantselei, õiguskantsleri, büroo ja riigikontroll) ning riigikantseleide eelarveid, kohalikke eelarveid riigieelarvest ei leia.
ja karistamise vastase konventsiooni fakultatiivse protokolli artiklis 3 sätestatud riigi ennetusasutus. Õiguskantsleri nimetab ametisse Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul seitsmeks aastaks. 13. Riigikontrolli ülesanded 1) riigiasutuste, riigiettevõtete ja muude riiklike organisatsioonide majandustegevust; 2) riigi vara kasutamist ja säilimist; 3) kohalike omavalitsuste valdusse antud riigivara kasutamist ja käsutamist; 4) nende ettevõtete majandustegevust, kus riigil on üle poole osakute või aktsiatega määratud häältest või kelle laene või lepinguliste kohustuste täitmist tagab riik. 14. Eesti Panga funktsioonid. Eesti Panga roll, kui Eestist on saanud Majandus- ja Rahaliidu täieõiguslik liige (2) Eesti Panga ülesanded on: 1) Euroopa Ühenduse rahapoliitika kujundamisele kaasaaitamine ning Euroopa Keskpanga nõukogu
sajandi lõpukümnendil Liberaaldemokraatliku Partei pikal võimulolekul olid ka oma negatiivsed tagajärjed: · parteis süvenes fraktsionalism, kõik grupid pürgisid võimutipule lähemale, mõned rääkisid avalikult uuenduste vajalikkusest. · Partei juhtkond, mis oli muganenud olemasolevaga, seisis vastu ümberkorraldustele, mis ometi olid vajalikud sedamööda, kuidas ühiskond arenes. · Tugevnesid sellised negatiivsed nähtused nagu korruptsiooni, riigivara ebaperemehelik kasutamine, kapitalism. Ükski Sato järeltulijates ei suutnud partei esimehe ja peaministri kohal püsida rohkem kui kaks aastat. 1972. aastal peaministriks saanud Tanaka Kakuei oli suhteliselt noor peaministri kohale, kuid tal oli rikkalik poliitilise tegevuse pagas. Ta oli karismaatilisem kui ükski eelkäijatest. 1970. aastate algul oli ta väga populaarne, pälvides heakskiidu eriti
Volituse laekuva raha kasutamiseks annab Vabariigi Valitsusele Riigikogu, kes riigieelarve seadusena heaks kiidab. Eelarve on plaan mille alusel valitsus kasutab riigi raha. Riigieelarve on oma olemuselt bilanss. Tulud = kulud. Kui on tasakaalus on Ok. Puudujäägi e. defitsiidi saab katta laenuga( kas välisvõlg, siseriiklikelt pankadelt laenata või lasta välja riigi obligatsioonid). Peamised tulud- maksutulu, riigivara müük, riiklike ettevõtete kasum. Peamised kulud- töötasud, töötasu maksud, riiklikud investeeringud, turusiirded erasektorile(sots toetused, emapalk, lastetoetus), riigivõla intress. Tulusiirded erasektorile (eestis alla 15%, heaolu riigis võiks olla 45%) väljaantud raha eest ei saa midagi vastu (sotsiaalvaldkond) Riiklikud investeeringud struktuuri loomiseks. Kitsendav ja laiendav rahapoliitika. Laiendavaga pumbatakse raha juurde alandatakse
Eestsi on 15 maakonda. Maakond on oma regioonis riiklik haldus üksus. Maakonda juhib maavanem koos maavalitsuse ametnikega. Maavanema nim ametisse valitsus, kui tema ametisse astumiseks on siiski vaja et teda toetaks. Selle maakonna omavalitsuste esindajate koosolek. Maavanema nom ametisse 5ks aastaks. Rahva valitud esindus võimu organit maakonna tasandil ei ole. Maavalitsust finatseeritakse riigieelarvast. Maavalitsuse peamised ül: *korraldada ja kondineerida riikliku haldust. *käsutada riigivara. *korraldada ühistrantsporti, tervishoiu, kultuuri ja haridust. *planeerida regiooni arengut. Maavalitsus on riigikäe pikendust kohapeal. Kohaliku omavalitsus KOV. Vald ja linn on kohaliku valitsus üksused st, et neil on oma valitud esindus organ, valib rahvas. Alates 2005a sügisest iga 4a järelt. Valikogu valimised saavad hääletada kõik selle valla v linna elanike registrisse kantud Eesti vabariigi kodanikud ja välismaalased, kes on vähemalt 18a. Volikogusse saab
Kordamisteemad aines sissejuhatus õigusteadusesse 1. Sotsiaalse normi põhitunnused, funktsioon, liigid (tavanorm, moraalinorm, korporatiivne norm, õigusnorm). Sotsiaalne norm käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimeste tahtelist käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks kogu ühiskonna või konkreetse sootsiumi huvides. Käsk, keeld, luba midagi teha. Sotsiaalse normi põhitunnused: 1) käitumist motiveeriv toime käitumiseeskiri, mis mõjutab inimeste tahet ja motiveerib inimest valima normis prognoositud reegli kohaselt; 2) kohustus inimene allutab oma käitumise normi eeskirjale (väline autoriteet); 3) realiseerimise viis sotsiaalne kohustus täidetakse vabatahtlikult või sotsiaalse surve mõjul (nt hukkamõist jms); 4) eesmärk saavutada kehtestatud reegliga soovitud käitumine; 5) abstraktsus; 6) kehtivus aegruumis kehtivad püsivalt mingil kindlal ajavahemikul kindlas ruumis ja isikute ringi suhtes Sotsiaalsete n...
10. PÄÄSTETUD KROON, OHVERDATUD PÕLVKOND 1992. aastal haaras inimesi ootusärevus, kuidav võimalikult kiiresti rublad kroonideks vahetada. Mured kogutud hoiustest, mis ränga töö ja vaevaga kogutud rubladest? Eesti Panka juhtiv R. Otsason pakkus välja rahareformi kava, mis püüdis vältida elanike hoiuste nullimist. Rein Otsason (Rahva Hääl, 26.03.1991): ,,Eesti käsutuses on suur, N Liidu omandusest tasuta üle võetud riigivara (ligikaudse hinnangu järgi 25 miljardit rubla), millest osa on moodustatud nendesamade hoiuste arvel. Vara tagasimüümine rahvale annabki vajaliku raha selleks, er riigivõlga vähendada ja hoiused inimestele uues rahas välja maksta." Hoiused nullinud rahareformi kavale mõeldes tundub eriti küüniline aga see, et mõned aastad hiljem moodustas E. Savisaar just Keskerakonna ja hakkas võitlema nende inimeste õiguste eest,
ära. Ajapikku aenes ka kindla detalili käsitöö ja kaubandus. monteerimisel. Linnad olid vähetähtsad ja suurema osa inimsesed elasid maal. 2. Majanduspoliitika. Riigi välisvõlg. Eelarvepoliitika. Maksusüsteem. Majanduspoliitika tähendab riigi sekkumist majandusse. Eesti majandus on turumajandus, kus kõrvuti on era- ja riigisektor. Riigisektor pakub ühishüve (haridus, tervishoid ja riiklik meedia) ning hoolitseb riigivara (hooned, metsad) korrashoiu eest. Riik sekkub majandusse seadusandluse kaudu ja maksude kehtestamise ja kogumiseda. Riigi rahapoliitika tähendab kontrolli finantsasutuste tegevuse üle, raharingluse korraldamist ja käibiva valuuta väärtuse tagamist. Riigivälisvõlg on võlg välismaisele võlausaldajale, mis jaguneb kaheks: Koguvälisvõlg – summeerib kõikide riigi institutsionaalsete sektorite võlad
panka (ringluses), kõik hoiuarved, reisitsekid), Rahamõiste M2 on M1 pluss kohese tagasiostmise (repo) kokkulepped, rahaturu fondide vahendid, rahaturu hoiuarved, väikesed tähtajalised hoiused (säästuhoiused, Rahamõiste M3 on M2 pluss suured tähtajalised hoiused, tähtajalised tagasiostmise kokkulepped ja institutsioonilised rahaturu vastastikuste fondide bilansid, Rahamõiste L on M3 pluss muud likviidsed väärtpaberid, kaasa arvatud riigivara obligatsioonid, elanike valuutahoiused, pankurite aktseptid ja kommertspaberid Finantsvõimendus kujutab: firma võlgade ja omakapitali suhet Keskpanga diskontoprotsendiks kutsutakse: protsendimäära, millega ta laenab raha kommertspankadele Raha erilisus e. unikaalsus on tingitud asjaolust et teda ei saa toota erasektoris Kas siis kui raha pakkumise muutused ei mõjuta majanduslikku aktiivsust, siis on raha pakkumine eksogeenne? Väär Mida kujutab endast raha baas
hoiuarved, reisitšekid) Rahamõiste M2 on M1 pluss kohese tagasiostmise (repo) kokkulepped, rahaturu fondide vahendid, rahaturu hoiuarved, väikesed tähtajalised hoiused (säästuhoiused Rahamõiste M3 on – M2 pluss suured tähtajalised hoiused, tähtajalised tagasiostmise kokkulepped ja institutsioonilised rahaturu vastastikuste fondide bilansid Rahamõiste L on – M3 pluss muud likviidsed väärtpaberid, kaasa arvatud riigivara obligatsioonid, elanike valuutahoiused, pankurite aktseptid ja kommertspaberid Leia alltoodu finatsinfo põhjal rahaagregaatide M1 ja M2 arvväärtus! Tühikuid ja möötühikuid mitte kasutada. 1) Valuutahoiused 200 2) Sularaha ringluses 15000 3) Riigi võlakirjad 500 4) Nõudmiseni hoiused 4000 5) Tähtajalised hoiused 9000 6) Aktsiad 3000 1. M1 väärtus on 19000 2
Ettekanne võib olla esitatud ka koos ettepanekuga seaduse põhiseadusega kooskõlla viimiseks. Ettekanne esitatakse praktikas Riigikogule kirjalikult. 13. Riigikontrolli ülesanded § 132. Riigikontroll on oma tegevuses sõltumatu majanduskontrolli teostav riigiorgan. § 133. Riigikontroll kontrollib: 1) riigiasutuste, riigiettevõtete ja muude riiklike organisatsioonide majandustegevust; 2) riigi vara kasutamist ja säilimist; 3) kohalike omavalitsuste valdusse antud riigivara kasutamist ja käsutamist; 4) nende ettevõtete majandustegevust, kus riigil on üle poole osakute või aktsiatega määratud häältest või kelle laene või lepinguliste kohustuste täitmist tagab riik. § 134. Riigikontrolli juhib riigikontrolör, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul. Riigikontrolöri volituste kestus on viis aastat. § 135. Riigikontrolör esitab Riigikogule ülevaate riigi vara kasutamise ja säilimise kohta
arvu juhtumeid reguleerivad halduslepingud või teadaanded nende sõlmimise kohta ; 2) teises jaos - Vabariigi Presidendi otsused ja käskkirjad, Vabariigi Valitsuse ja peaministri korraldused, Eesti Panga Nõukogu otsused, ministrite käskkirjad;3) kolmandas jaos - õiguskantsleri ülevaated seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohalike omavalitsuste õigustloovate aktide kooskõlast põhiseaduse ja seadustega, riigikontrolöri ülevaated riigivara kasutamise ja säilimise kohta, Eesti Panga aastaaruanded, Eesti Haigekassa eelarve, tegevusaruanne ja auditeeritud aastaaruanne; 4) neljandas jaos - Riigi Teatajas avaldatavad teadaanded./. 18. Mida tähendab õigussuhe ja millised on selle elemendid Õigussuhe on õigusnormide alusel tekkiv isikutevaheline individualiseeritud ühiskondlik suhe, mida iseloomustab subjekti õiguste ja kohustuste olemasolu ja mis toetub riigi sunnijõule
kes otsustab, mis on avalikes huvides. Teesid kattuvad kahes olulises punktis: 1. avalik kord moodustab osa avalikest huvidest. Avalik kord on aga määratletav mõiste. 2. mõlemad teesid kinnitavad, et seadus, haldusakt vms abinõu, mis kaitseb üksnes eraisiku huve, ei teeni avalikku huvi. Avalikku huvi kaitsevad näiteks seadused, mis käsitlevad majanduspoliitikat, sotsiaalpoliitikat, rahapoliitikat, tervishoiupoliitikat. Näiteks riigivara suurendamine ei kuulu avaliku huvi hulka, vaid on era- või fiskaalhuvi. Kitsamas tähenduses on seisund, mis sisaldab endas avalikku tervishoidu, julgeolekut, kõlblust, rahu, heausksust. Avalik tervishoid elanikkonna või selle osa kaitse nende tervist ohustavate ohtude eest (tervise, toiduainete, ravimite, töötingimuste kontroll, tööohutuseeskirjad, keskkonnakaitse ja meetmed keskkonnareostuse vastu).
Nendel juhtudel kuulutatakse välja uued valimised kolme kuu jooksul, arvates erakorralise või sõjaseisukorra lõppemisest. XI peatükk RIIGIKONTROLL §132. Riigikontroll on oma tegevuses sõltumatu majanduskontrolli teostav riigiorgan. § 133. Riigikontroll kontrollib: 1) riigiasutuste, riigiettevõtete ja muude riiklike organisatsioonide majandustegevust; 2) riigi vara kasutamist ja säilimist; 3) kohalike omavalitsuste valdusse antud riigivara kasutamist ja käsutamist; 4) nende ettevõtete majandustegevust, kus riigil on üle poole osakute või aktsiatega määratud häältest või kelle laene või lepinguliste kohustuste täitmist tagab riik. §134. Riigikontrolli juhib riigikontrolör, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul. Riigikontrolöri volituste kestus on viis aastat. § 135
ÄRIÕIGUSE KONTROLLKÜSIMUSED 1. Füüsilisest isikust ettevõtja. Õigused,kohustused,vastutus Füüsilisest isikust ettevõtja on isik, kes pakub tasu eest kaupu või teenuseid enda nimel ning kaupade või teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks. FIE tegevust reguleerib Äriseadustik. Füüsilisest isikust ettevõtjaks võib olla iga füüsiline isik. Füüsilisest isikust ettevõtja peab enne tegevuse alustamist esitama avalduse enda kandmiseks äriregistrisse. Äriregistrisse kandmiseks tuleb esitada kohtu registriosakonnale avaldus ettevõtjaportaali kaudu või notariaalse kinnitusega. Kui tegevusala on reguleeritud eriseadusega (nt kaubandustegevuse puhul Kaubandustegevuse seadus), tuleb arvestada selle seaduse nõudeid. Äriregistrisse kantakse 1. Ärinimi ja asukoht.. 2. Nimi, isikukood 3. Muud seadusest ettenähtud andmed Füüsilisest isikust ettevõtja võib äriregistri pidajale teatada oma ettevõtte tegevuse peatamisest ette, märkides ajavahemiku...
Eksamiküsimused 1. Iseloomustage levinumaid õigussüsteeme? Õigussüsteem on õiguskordade kogum, millel on sarnane õigusfilosoofiline käsitlus riigist ja õigusest. Sealjuures on eriti olulised arusaamad õigusnormist, õiguse allikatest, õiguse loomisest ja kohaldamisest. Levinuimad õigussüsteemid-kontinentaalne ja üldine õigussüsteem. Eesti kuulub kontinentaalsesse õigussüsteemi. 2. Kuidas jaguneb õigus ja millised on õiguse allikad? Õiguse jagunemine-õigusinstitutsioonideks ja õigusharudeks, eristatakse kahte osa eraõigust-reguleerivad suhteid üksikisikute vahel ja avalikkuõigust-üheks pooleks riik ja meedod on autoriaataarne Õiguse allikad- Selleks, et õigusnorm oleks täidetav, peab ta olema väljendatud mingil kujul. Väljendusvorme on nimetatud ka õiguse allikaks. 1) tavaõigus (e. õiguseks muutunud tava) 2) kohtu- ja halduspretsedent 3) õigusteadus e. juristide arvamus 4) leping ...
riigiametnike (riigikogu liige, president, vabariigi valitsuse liige, riigikontrolör, riigikohtu esimees või liige) kriminaalvastutusele võtmiseks. Õiguskantslerit saab kriminaalvastutusele võtta ainult vabariigi presidendi ettepanekul riigikogu 14 koosseisu enamuse (vähemalt 51 poolthäält) nõusolekul. Riigikontroll on oma tegevuses sõltumatu majanduskontrolli teostav riigiorgan, mille tegevuse eesmärk on kaasa aidata riigivara säilimisele ja heaperemeheliku kasutamise tagamisele. Riigikontrolli juhib sõltumatu ametiisikuna riigikontrolör, kelle nimetab viieks aastaks ametisse (ja vabastab ametist) riigikogu presidendi ettepanekul. Kord aastas peab ta esitama riigikogule ülevaate riigi vara kasutamise ja säilimise kohta. Riigikontrolli ülesanded on järgmised: · riigiasutuste, riigiettevõtete ja muude riiklike organisatsioonide majandustegevuse kontroll; · riigi vara kasutamist ja säilimine;
Maakonnad ja omavalitsused Maakondregionaalne haldusüksus eestis Maavanem maakonda juhtiv ametnik, maavanema nimetab ametisse valitsus Maavalitsus regionaalne ametkond, teostab täitevvõimu maakonnas Vald ja linn on iseseisvad omavalitsusüksused Omavalitsus kohalik võim koos valitava esindusorgani ( volikogu) ja täitev võimuga ( valitsus), kes korraldab kõiki kohaliku elu küsimusi Maavalitsuse peamised ülesanded: · käsutada riigivara · Planeerida regiooni arengut · Korraldada ja koordineerida riiklikku haldust · Korraldada ühistransporti, tervishoidu, kultuuri ja haridust. Linnapea/vallavanem juhib kohalikku täitevvõimu linna/vallavalitsuse tööd. Omavalitsuse peamised ülesanded: · Korraldada sotsiaalabi ja teenused · Korraldada elamu ja kommunaalmajandust · Korraldada heakorda ja keskkonnaplaneerimist · Organiseerida ühistransport
Perekonnapea karistusõigus Kuningate aeg: Ilmalik ja usuline läbisegi, karistati reetmist ja ketserlust Vabariik: ilmalik, riiklikud kriminaalkohtud Keisrite aeg: klassikaline rooma õigus, digestide 47, 48 ja koodeksi IX raamat – hirmsad raamatud Kuriteod Eradeliktid: vargus (furtum), auhaavamine (iniuria), inimrööv (plagium) Avalikõiguslikud: riigireetmine (perduellio), väljapressimine (crimen rependutarum), riigivara omastamine (peculatus) Kuriteod avaliku rahu vastu: süütamine (incendium), võltsimine (falsum), valevandumine (periurium), tahtevabaduse piiramine (crimen vis) Kõlblusvastased: abielurikkumine (adulterium), sugukõlvatus (stuprum), verepilastus (incestus), kupeldamine (lenocinium) Tapmine (parricidium, infanticidium), mürgitamine Karistused Veritasu on asendatud rahatrahvidega, taliooni asemel kompositsioon, seadusega
kitsendused ja märked nende kohta; 2) kinnistu omaniku käsutusõiguse kitsendused, samuti muud märked omandi kohta; 3) nimetatud kannete muudatused, sealhulgas puudutatud isikute kitsendused oma õiguste käsutamisel; 4) nimetatud kannete kustutamine. Riigi omandis oleva kinnistu või riigile kuuluva piiratud asjaõiguse korral kantakse käesoleva paragrahvi 1. Lõikes nimetatud jakku märkus riigivara valitseja kohta. Riigivara valitseja kohta märkuse sissekandmine ja selle muutmine toimub riigivara valitseja avalduse alusel. Kinnistusregistriosa neljandasse jakku «Hüpoteegid» kantakse (KRS § 16): 1) hüpoteegipidaja; 2) hüpoteegi rahaline suurus (hüpoteegi summa); 3) märked hüpoteegi kohta; 4) nimetatud kannete muudatused; 5) nimetatud kannete kustutamine. Kui kinnistusregistriosa on hävinud, kadunud või rikutud, seab kohus kohtutoimiku
Madalama astmete kohtunikud(kanditaadid) esitab riigikohus ja ametisse nimetab president. President vabastab kohtunikud ametist. Riigikohtu nõudmisel. Kohtunikud nimetatakse ametisse eluks ajaks. Tagatakse kohtupidamise sõltumatus. Et kohtunik ei sõltuks sellest, kes on president. Riik püüab kohtuvõimu sõltumatust tagada suure tasuga. Riigikontrolör Määratakse ametisse 5 aastaks. Riigiasutuste, riigiettevõtete majandustegevuse uurimisega tegeleb. §15 Kuidas kasutatakse riigivara. Kuidas riik ja kohalikud omavalitsused kasuavad maksumaksja raha. Kas ikka kasutamine on seaduspärane ja otstarbekas. Mihkel Oviir. Ametisse nimetab riigikogu ja kanditaadi esitab president. Igal aastal peab riigikontrolör esitama aruande riigi varade kasutamisest ja käsutamisest. Aruande esitab riigikogule. Õiguskantsler Tegeleb õigusjärelvalvega ja kontrollib kas valitsuse kohalike omavalitsuste poolt vastu võetud õigusaktid on vastavuses kehtivate seadustega
1. Tööleping Töölepingu mõiste. (1) Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. (2) Kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga. (3) Töölepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu kohta sätestatut, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Töölepingu erinevus töövõtulepingust. 1) tööettevõtu puhul on subjekt iseseisev isik, kes tegutseb oma riisikol, töölepingu puhul esineb kogu ettevõtte riisiko; 2) töölepingu objekt on töötamise (töölkäimise) kohustus, tööettevõtu puhul on selleks asja valmistamine või teenuse osutamine; 3) töölepingu alusel töötaja on kohustatud alluma ettevõtte sisekorraeeskirjadele jne., tööettevõtu korral need puuduvad. Tööettevõtu puhul on alati tegu mingi töö tegemisega, kuid ...
· Riigikohus Erikohtud on teatud liiku kohtuasjade läbivaatamiseks. Ja levinumateks erikohtuteks on halduskohtud. Halduskohtud on ka ainsad erikohtud Eestis, mis on moodustatud. Osades riikides on erakorralised kohtud. Eestis on see keelatud. Erakorralise dkohtud esinevad autoritaasre või sõjaväelise reziimi puhul. Reeglina on kohtusüsteem ülesehitatud astmeliselt. Muud riigiorganid Nt: riigikontroll Riigikontroll teostab majanduslikku kontrolli riigiasutuste ja riigivara kasutamise üle. Õiguskantsler teostab järelvalvet õigustloovate aktide põhiseaduslikkuse üle. Õiguskantsel täidab ka Ombdudsmani funktsioone (õigusvahemehe funktsioone). Eesti pank - emiteerib eesti raha ja korraldab raha ringlust. Õiguse mõiste ja õiguse tekkimine Riik ja õigus on omavahel rangelt seotud. Õigus on käitumisreeglite kogum, mis on kehtestatud või sanktsioneeritud riigi poolt ja mille täitmine tagatakse riigi sunnijõuga.
Eraõigus Agnes Kullap TLÜ 1. Eraõiguse ja avaliku õiguse VAHEKORD Missuguseid õigussuhteid kumbki reguleerib ehk kes on poolteks, tegevusvorm, kohtute erinevus, suhted-kas võrdsed või alluvus. 2. Seaduste TÕLGENDAMINE, ÜLD- ja ERISÄTE, ANALOOGIA, tsiviilÕIGUSTE ja KOHUSTUSTE tekkimise alused, ÕIGUSJÄRGLUS. (I osa üldsätted) a) Tsiviilõiguse allikad on seadus ja tava. Tava tekib käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui käibes osalevad isikud peavad seda õiguslikult siduvaks. Tava ei saa muuta seadust. b) Seaduse tõlgendamine - Seaduse sätet tõlgendatakse koos seaduse teiste sätetega, lähtudes seaduse sõnastusest, mõttest ja eesmärgist. c) Analoogia- Õigussuhet reguleeriva sätte puudumisel kohaldatakse sätet, mis reguleerib reguleerimata õigussuhtele lähedast õigussuhet, kui õigussuhte reguleerimata jätmine ei vasta seaduse mõttele ega eesmärgile. Sellise sätte puudumisel lähtutakse seaduse või õiguse üldisest mõttest....
a tormi ja tulekahju tagajärgede likvideerimine. Nende maade puidutook ja looduskaitseline väärtus on madal seetõttu, et nad on looduslikult tekkinud endistele põllumajanduses kasutuses olnud aladele või asuvad halvasti ligipääsetavates madala mullaviljakusega piirkondades. Poliitilise kokkuleppe puudumise tõttu ei ole neid hakatud intensiivselt erastama. Kohalikud metsaomanikud on huvitatud nende kasutamata ressursside kiirest müükipanemisest, kuna riigivara seaduses on erisäte, mis annab piirinaabrile eelisostuõiguse, arvestades avalikul enampakkumisel kujunenud hinda. Omandistruktuur taastati võimalikult endistes piirides Riigi järjepidevuse säilimise huvidest tulenevalt ei olnud võimalik erametsamaade majandamise korraldamisel jälgida kujunenud majandamisüksuste piire, vaid maad tagastati endistes piirides. Muudatusi võisid tekitada hoonete omamisega kaasnenud õigused ja kõrgendatud avalikust huvist lähtuvad toimingud.
Ta esindab riiki rahvusvahelises suhtlemises. Kuulutab seaduse välja ja peab tasakaalustama parlamendi ja valitsuse suhteid. 5. Kohtuvõimu teostavad kohtuorganid, kes on seadusandlikust ja täidesaatvast võimust sõltumatud. 6. õiguskantsler kontrollib riigi ja omavalitsuste tegevuse õiguspärasust. 7. Riigikontrolör kontrollib riigiorganite majanduslikku tegevust ja riigivara otstarbekohast kasutamist. Valitsemisintstutsioonide aluseks on valgustusajast pärinev Montesquieu idee võimude lahususest. 1) et eraldi peavad olema täidesaatev, seadusandlik ja kohtu võim. 2) võimude vastastikune kontroll ja tasakaal. nt: riigikogu valib presidendi. president aga kuulutab välja seadusi. Kui president leiab et seadus ei vasta põhiseadusele, saadab ta seaduse tagasi riigikogusse(suspensiivse veto(keeld) õigus).
Rahuläbirääkimiste tulemused veeb 1920 alla kirjutatud rahuleping sätestas 1) Riikide vastastikune tunnustamine Tartu rahuleping oli nii Eesti Vabariigile kui ka Nõukogude Venemaale esimene rahvusvaheline leping. 2) Määratleti riigipiirid Venelased nõudsid Ida-Virumaad ja Petserimaad, aga läbirääkimiste käigus andsid järele. Eesti sai u 10-12 km Narva jõe tagust ala ja Petserimaa koos Petseri linnaga. 3) Varade küsimus Riigivara jaotati põhimõttel, et kummagi riigi varad jäävad antud territooriumi valdaja omandisse (E sai Vene sõjasadamad ja kindlused) I maailmasõja ajal Venemaale evakueeritud vara tagastatakse/Tartu Ülikooli varade küsimus lahendamata Eesti kodanikud jäid oma Venemaal olevast varast ilma (metsa kontsessioon kompensatsiooniks) 4) Sõjakahju hüvitamine Eesti sai 15 miljonit Vene kuldrubla 5) Kodanike repatrieerumine 1 aasta jooksul: Eestisse naasis u 50 tuh
TSÜS Sissejuhatus tsiviilõigusesse Eraõigus õiguskorra osana. Õigust saab rääkida kahe osana: Objektiivne õigus- õigusnormide kogum Subjektiivne õigus- riiklikult tagatud käitumisvõimalus, kas ise teatud viisil või nõuda vastavat käitumist teistelt isikutelt. Õigusnorm on riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreeglid. Subjektiivne õigus saab eelkõige oma sisu või tähtsuse objektiivselt õiguselt. Kohtusse minnakse eelkõige subjektiivse õigusega, mis tuleneb objektiivsest õigusest. Hetkel räägime objektiivses õigusest. Eesti õigussüsteem põhineb Rooma õigusele ja see jaguneb kaheks: Avalik õigus- Avalik õigus on see, mis lähtub riigi huvist. (Rooma õigus) Eraõigus- Eraõigus puudutab üksikisiku kasu. (perekonna) I Common Low- Anglo-Ameerika õigussüsteem, kus ei jagune õigus. II Kontinentaal- Euroopa õigussüsteem- eristatakse avalik õigus, eraõigus, mis jaguneb veel kodifitseeritult. Eesti k...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
