1. Maailmasõda Esimese maailmasõja vallandas suurriikide natsionalism. Sõjategevus 1917 Antandil oli sõjaline ülekaal(21 mln meest keskriikide 10 mln vastu.) Saksamaa asus strateegilisele kaitsele, pani suuri lootusi piiramatule allvesõjale. See sundis Saksamaa vastaste poolel sõtta astuma ka USA (6apr.) Saksamaale kuulutasid sõja L-Ameerika riigid. Rahulolematused Prantsuse sõjaväes. Yoimub ka teine suur tankirünnak. Vene kodanlus tahtis ka peale veebruarirevolutsiooni sõda jätkata, kuid sõjategevus ei olnud edukas. Oktoobrirev. Läbi oin võimule tulnud NSV valitsus, mis tegi ettepaneku sõlmida üldine rahu, kuid sellele ei reageeritud. 3.märts- NSV sõlmis saksamaaga Bresti rahu e. Separaatrahu- liitlastest eraldi seisev rahu.(saksamaale soodne poliitiline sündmus) 25 okt. 1917- VSDTP V.J Lenin 28.nov ...
1932. augustis toimus Riigikogus koostatud uue põhiseaduse eelnõu vastuvõtmiseks esimene rahvahääletus. See kukkus napilt läbi. 1933. aastal teine katse, kuid see kukkus rohkem läbi. Augustis kehtestati üleriigiline kaitseseisukord. 1933. tehti ka kolmas katse põhiseaduse kohta ning see saavutas kindla võidu. Tõnissoni valitsus astus tagasi. Moodustati üleminekuaja valitus Konstantin Pätsiga. 1934. jaanuaris astus jõusse uus põhiseadus: selle kohaselt laienesid riigivanema võimupiirid. Riigipea valiti ka nüüd otse. Valimisvõitlus kujunes teravaks. Ka majanduskriis oli taandumas. Tõnisson oli 1933. krooni 35% devalveerinud. Vaikiv ajastu Päts ja Laidoner teostasid sõjaväelise riigipöörde 1934. 12. märtsil. Üleriigiline kaitseseisukord. Laidoner sõjaväe ülemjuhatajaks. Puhastustöö riigiaparaadis. Oma võimu kindlustamiseks määrati peaministri asetäitjaks ja siseministriks Karl Einbund(Kaarel Eenpalu). Parlamendil ei lubatud enam kokku tulla
1951. aastal võeti kirik koguduselt ära, sisustus demonteeriti ja ehitati raudbetoonist vahelaed. Osa sisustust viidi äsjataastatud Põltsamaa Niguliste kirikusse, kus see on praeguseni kasutusel. Hoonet kasutati Tartu Riikliku Ülikooli humanitaarteaduste raamatukoguna, mis kandis hüüdnime Seminarka. Tänapäeval paiknevad endises kirikus Tartu Ülikooli allasutused, sealhulgas arhiiv ja õppeosakond. Gustav II Adolfi ausammas Gustav II Adolfi monument on 27. juunil 1928 Eesti Vabariigi riigivanema Jaan Tõnissoni avatud . Algne monument oli püstitatud Eesti Vabariigi 10. aastapäevaks. Skulptuuri autor oli rootslane Otto Strandman. 15. mail 1950 nõukogude okupatsioonivõimu poolt hävitatud Gustav II Adolfi mälestusmärgi koopia. 1988. aasta kevadtalvel, mõned aastad enne monumendi taastamist, üllatas hommikusi tööleminejaid öösel platsile ilmunud Gustav Adolfi lumest kuju[3][4] märk sellest, et Tartu Ülikooli asutaja on kevadekuulutajana oma kohale Tartus tagasi jõudmas.
aasta *maareform oli Eesti Vabariigi poolt 1919. aastal vabadussõja ajal läbi viidud maareform, mille käigus toimus suurmaaomanduste riigistamine, riigi tagavaramaa loomine ja uute talukohtade loomine Detsembrimäss- oli Nõukogude Liidu ebaõnnestunud võimuhaaramise katse Eestis 1. detsembril 1924. Suur majanduskriis- Vapsid- olid Eestis aastail 1929-1934 tegutsenud populistliku organisatsiooni liikmed. Pätsi riigipööre- 12. märtsil 1934 kehtestas riigivanema ülesannetes tegutsenud peaminister Konstantin Päts kogu riigis kaitseseisukorra. Väites, nagu oleksid vabadussõjalased kavatsenud vägivaldselt võimu haarata, lasti vangistada mitusada juhtivat vabadussõjalast ja sulgeda nende organisatsioonid ja häälekandjad. Algas vaikiv ajastu I põhiseadus- 1920 juuni-riigipea on riigivanem, riigikogu valitakse rahva poot, valitsus vastutab parlamendi ees II põhiseadus 1934-riigipea on riigivanem, riigikogu koosseis vähenes, valis rahvas.
organisatsioonid. III - oktoober 1933 hääletati vapside põhiseaduse muutmise varianti. See võeti ülekaaluka häälteenamusega vastu ning jaanuaris 1934 jõustus uus Põhiseadus, mille tähtsamad punktid olid: + Eestile valiti Riigivanem (e president) + Riigivanem võis panna seadustele veto ja saata Riigikogu laiali + Valitsus pidi saama nii Riigikogu kui Riigivanema usalduse + Riigikogu volitusi pikendati 5 aastale, koosseisu vähendati.1932 aug Riigivanema kandidaadid Johan Laidoner, Konstantin Päts, August Rei ja Andres Larka Hilary Karu 63 D 11 EESTI AJALUGU EESTI VABARIIK 1930NDATEL 12.märts 1934 riigipööre
I PÕHISEADUS ÜLDISELT, PREAMBUL 1. PS preambul. Kas Eesti PS preambulil on juriidiline tähendus? Preambula peamine juriidiline tähendus seisneb selles, et ta sõnastab need üldised sihtjooned, mis on aluseks põhiseaduse teiste normide ning põhiseadusest alamalseisva õiguse tõlgendamisel. Kogu põhiseadust tuleb vaadelda preambulas sätestatud printsiipide valgusel. 2. Mitu PS on Eestil olnud? 1920, selle 1933 a muudatuste ja 1937 a PS lühiiseloomustus I: 1920 a. PS – põhilised tunnused: kõige olulisem ja mõjuvõimsam organ Riigikogu (100 l), presidenti ei olnud (seadusi kuulutas välja RK juhatus, vetoõigus puudus); „riigipeaks“ riigivanem, kes oli ka Valitsuse eesotsas; VV ja riigivanem olid sõltuvuses Riigikogu usaldusest; PS iseloomustati kui ülimalt demokraatlikku. 1920. a PS muutmine 1933 – presidendi ametikoht, RK koosseisu vähendati(50l), valitsuse etteotsa pidi saama peaminister. II 1938 a PS. – kuulutati 37 välja, jõustus 38; k...
Pääsesid riigikokku tänu ülemaailmsele majandus kriisile. Hakkasid nõudma uut põhiseadust. Samal aastal läks Eesti lõplikult üle meetermõõdustikule. 1932 - esitati põhiseaduse kava rahvale hääletamiseks, kuid rahvas lükkas selle tagasi. 1932 - Eesti-NSVLi mittekallaletungi leping. 1933 - Vapsid kehtestasid uue põhiseaduse. Selle poolt oli ka enamus elanikkonast. Sellega seati sisse ka Riigivanema ametikoht. Uus põhiseadus hakkas kehtima alates 01.01.1934 ja pidid toimuma ka Riigivanema valimised. Valimistel seati Pätsi kõrval kandidaatidena üles ka Laidoner, Rei, Larka. 12.03.1934 - Pätsi ja Laidoneri riigipööre. Laidoneri toetas Eesti sõjavägi ja sõjakool. Algas nn. vaikiv ajastu. Autoritaarne riigikord. Demokraatlikud õigused olid piiratud. 02.10.1934 - Saadetakse laiali Riigikogu. 1934 - esimest korda eestis väljastatakse naisterahvale juhiload - Helmi Vahtra'le.
nõukogude võimu kehtestamine, ja koondada kogu võim enda Eesti taasliitmine NSV Liiduga kätte Millised sise- või *Eesti siseselt rasked majandusolud, Vabadussõjalaste suur välispoliitilised sellest tingitud rahulolematus populaarsus, mis lubas eeldada asjaolud tingisid? *Venemaal unistati impeeriumi nende võitu riigikogu ja taastamisest riigivanema valimistel *Baltisaksa parunid igatsesid taga endisi privileege Kelle või mille EV Valitsuse vastu, nõuti töörahva Vapside võimulepääsemise vastu oli tegevus elukvaliteedi tõstmist, aga tegelikult vastu suunatud? valmistuti võimu haarama 1920.a. põhiseadus 1934.a. põhiseadus 1938.a. põhiseadus Riigipea Riigivanem, kes Suurte volitustega President, kellel suhteliselt laiad
Seadusi kuulutas välja Riigikogu juhatus 1.4 1920.a põhiseaduse muutumine 1933.a Riigikogu koosseis vähendati 50 liikmeni, valimisperioon pikenes 4 aastani. Riigivanemaõigusi suurendati, rahvas valis 5.a Valitsuse etteotsa pidi saama peaminister 1.5 1938.a põhiseadus 150 paragrahvi Ulatuslik põhiõiguste blokk Rahvaesinduseks sai kahekojaline Riigikogu-otsevalitav Riigivolikogu (80 liiget) ja Riiginõukogu Riigipeaks sai riigivanema asemel kuueks aastaks valitav president Loodi õiguskantsleri ametikoht Rahvaalgatus puudus 1.6 Kehtiva põhiseaduse eellugu Sinimustvalge värvikombinatsioon Eesti rahvusvärvideks Rukilill ja suitsupääsuke rahvussümpoliteks 16.nov 1988 deklaratsioon Eesti NSV suveräänsusest IME 1989 MRP-le õigusliku hinnangu andmine 30.märts 1990.a Ülemnõukogu otsus ;eesti riiklikust staatusest; 3.märts 1991 referendum
III - oktoober 1933 hääletati vapside põhiseaduse muutmise varianti. See võeti ülekaaluka häälteenamusega vastu ning jaanuaris 1934 jõustus uus Põhiseadus, mille tähtsamad punktid olid: 39 · Eestile valiti Riigivanem (e president) · Riigivanem võis panna seadustele veto ja saata Riigikogu laiali · Valitsus pidi saama nii Riigikogu kui Riigivanema usalduse · Riigikogu volitusi pikendati 5 aastale, koosseisu vähendati. VAIKIV AJASTU EESTIS Vastavalt 1934.a põhiseadusele tuli Eestile valida Riigivanem. Mitme kandidaadi seast (Päts, Laidoner, Tõnisson) osutus valimiste eel populaarseimaks vapside Larka. Ennetamaks vapside võimuletulekut teostasid Päts ja Laidoner 12.märtsil 1934 sõjaväelise riigipöörde. Sõjakooli ja Kaitseliidu jõududega
Tammsaare. Jakobsoni ,,Vaeste-Patuste alev", Gailiti ,,Nipernaadi". Näitekirjandus: 1912-15 juba Vilde ,,Tabamata ime", ,,Pisuhänd", Kitzberg ,,Libahunt", ,,Kauka jumal", Lutsu ,,Kapsapää". Kutselised teatrid juba Estonia, Vanemuine, Endla, Tallinna Draamateater. Töötasid ka Pinna Rahvateater, töölisteatris ja Ugala Viljandis. Ainus kutseline näitekirjanik sel ajal Hugo Raudsepp, teatritekste erinevate autorite poole u 150, palju komöödiaid. ,,Juudit". 1930. suur riigivanema auhind kõige väärtuslikumale teosele. 1934 Tõde&õigus kaks viimast osa; 1935 ,,Ümera jõel"; 1936 ,,Nimed marmortahvlil"; 1937 Vabadussõja- aineline värssromaan ,,Saatana vari" (Visnapuu); 1938 Raudsepa näidendid ja Gailiti ,,Karge meri"; 1939 ,,Põrgupõhja uus Vanapagan". 1932 autorikaitse ühing. Peamised suunad kirjanduses: teoreetilised vaidlused realismi üle, eluläheduslaste liikumine (Jakobson, Sütiste). Propageeritakse maisemat ja lihtsamat maailma suhtumist.
keelustati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused. Riigikogu saadeti laiali ja saadikutel ei lubatud uuesti koguneda, erakondade tegevus lõpetati ja nende asemele loodi riiklik ainupartei (Isamaaliit), ajakirjandus allutati järelvalvele ja mitu ajalehte suleti, kõige olulisemate asutuste, nagu ametiühingute, noorsoo-organisatsioonide, omavalitsuste, ülikoolide, kiriku jt. üle kehtestati range kontroll, olulisi seadusi hakati välja andma riigivanema dekreetidena. Demokraati asendus autoritaarse riigikorraga, mis on tagantjärele saanud nimeks vaikiv ajastu. Kuna uued riigijuhid rikkusid oma võimu teostades korduvalt põhiseadust, lasksid nad koostada uue põhiseaduse, mis vastas nende soovidele. 1937. aasta põhiseadusega loodi presidendi ametikoht. Presidendil oli õigus takistada parlamendis vastu võetud seaduste jõustumist ning saata parlament laiali. Eesti Vabariigi esimeseks presidendiks sai Konstantin Päts.
proportsionaalse valimise põhimõtet täiendati isikuvalimise võimaldamisega, et valijal oleks võimalik valida üksikuid isikuid Riigikogu volituste kestust suurendati 3-lt aastalt 4-le aastale riigipeaks sai rahva poolt viieks aastaks valitud riigivanem (ennem puudus parlamenti tasakaalustav riigipea - valitsuse eesotsas oli riigivanem, kes täitis nii riigipea kui ka peaministri ülesandeid valitsuse moodustamine anti riigivanema ainupädevusse (varem oli valitsus täielikus sõltuvuses Riigikogust kõik valitsuse liikmed nimetas ja vabastas Riigikogu) Tegelikkuses 1933. a. PS täies mahus ei rakendunud. Riigikogu ja riigivanem jäid 1933. a. PS-e järgi valimata. 67. Mida kujutas endast Eestis vaikiv ajastu? Kuidas kujunes vaikiv ajastu? Millal oli vaikiv ajastu? Vaikiv ajastu oli periood, mil Eesti riiki valitseti ilma parlamendita, s.t. parlament oli vaikivas olekus
Taasiseseisvunud Eesti presidendid Autor :Liis Pibre Ju hendaja :Urve Veinmann Tallinn 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus Lk 1 2. Lennart Meri Lk 2-15 3. Kokkuvõtteks Lennart Merest Lk 16 4. Arnold Rüütel Lk17-20 5. Toomas-Hendrik Ilves Lk 21-22 6. Hinnang president Ilvesele ajalehtedes Lk 23-24 7. Lõpetuseks Lk 25 8. Kasutatud kirjandus Lk 26 Sissejuhatus Taasiseseisvunud Eestil on olnud 3 presidenti: Lennart Meri ; Arnold Rüütel ja Toomas- Hendrik Ilves. Nad on oma käejärgi kujundanud Eestit. Neil kõigil on olnud eri...
PS-lt uuele põhikorrale. Neid üleminekuaja norme saab kodifitseerida erineval viisil. Üheks variandiks on lisada K-le enesele vastuvõetud iseseseisev seadus, mis reguleerib K-i rakendamist. Teoorias nim sellist seadust üleminekuaja seaduseks. (nt Eestis reguleeris selline seadus üleminekut 1933.a PS-lt 1937. a PS-le. 1992. a võeti vastu PS rakendamise seadus. Reguleerivaid olukordi (nt 1937. a riigivanema ja peaministri institutsioon mõlemal täitevvõim. Eestis jõuti valida peaminister. Nähti ette teatud seaduste ja valimiste tähtajad normid reguleerisid selliseid olukordi). III) erandlikud e erakorralised normid selliseid norme kohaldatakse ettetulevate kriisiolukordade ajal. Nt sõja ajal, erakorralise seisukorra ajal (eeskätt oht riigi PS- likule korrale), eriolukorra ajal (loodusõnnetused, katastroofid, nakkushaiguste leviku oht).
· Üleriigiline kaitseseisukord. Sellega piirati kodanike õigusi ja vabadusi, kehtestati tsensuur ajakirjanduse üle ning suleti mitmed poliitilised ühingud, sh vapsid. · Kolmas rahvahääletus 1933 vapside koostatud põhiseaduse eelnõu saavutas ülisuure võidu Üleminekuaeg · Eesti kõrgemt võimu hakkas teostama riigivanem. · Riigikogu võimu ja liikmeskonda vähendati, valitsusest, mille eesostsas seisis peaminister, sai riigivanema tahte täideviija · Taastus vabadussõjalaste tegevus. Autoritaarne Eesti. (ptk.32) Riigipööre · Konstantin Päts ja Johan Laidoner teostasid 12.märtsil 1934 riigipöörde. Keelustati kõik poliitilised meeleavaldused ja suleti vapside ühingud. · Käivitati puhastustöö riigiametites. · Vallandati nii vabadussõjalasi kui ka teisi isehakanud riigijuhtidele vastumeelseid inimesi. · Vaikiv olek saadikutel ei lubatud enam kokku tulla. Tasalülitamine
PS muutmise kohta võis ettepaneku teha Riigikogu või rahva algatusel referendumi teel (vajalik 25000 inimest). 24. Võimukorraldus EV-is 1934 a. PS-e järgi. Rahvahääletusel 14- 16 oktoober 1933 a. viidi PS-sse sisse muudatused, ``Eest Vabariigi Põhiseaduse muutmise seadus``., jõustus 24.01.1934 (muudeti 30 paragrahvi). Muudeti Riia ehituse aluseid puudutavad paragrahvid. Riigikoguliikmete koosseis (50 , 4-ks aastaks). Riigivanem sõltuv Riigikogust, valiti rahva poolt 5-ks aastaks. Riigivanema võim suurenes, ta võis parlamendi laiali saata, nimetada ametisse ja tagandada valitsust. Oli riigi juht, võis sõlmida välislepinguid, välja anda seaduse jõuga dekreete, millega võis vastu võtta ka eelarve ja viia sisse erakorralise olukorra viieks aastaks. 14 25. Võimukorraldus EV-s 1938 a. PS-e järgi. Rahva poolt valitud Rahvakogu (2 kojaline), tuli 18.02.1937 a
kohustus, 30 % · 10 12 juuni 1933 teine hääletus eelnõu üle 161 598 : 333 118 · 9. detsember 1932 ilmus RT Lisa vabadussõjalaste põhiseadus · Juuni 1933 panna vapside eelnõu rahvahääletusele; muudeti 50 % - le · 14 16 oktoober 33 kolmas hääletus, vapside eelnõu võeti vastu 416 878 : 156 894 · § 29 3. ptk, lisati riigivanema otsevalimine · § 60 § 7, 12 · § 64 lg 2 · Tõnisson astus tagasi 5 · 24. jaanuar 1934 100 päeva · 12. märts 1934 riigivanem Päts kuulutas välja kaitseseisukorra riigis, Laidoner kaitseväe ülemjuhatajaks; side kontroll, vapside organisatsioonid suleti, Laidoner keelustas erakonnad · 16
kohustus, 30 % · 10 12 juuni 1933 teine hääletus eelnõu üle 161 598 : 333 118 · 9. detsember 1932 ilmus RT Lisa vabadussõjalaste põhiseadus · Juuni 1933 panna vapside eelnõu rahvahääletusele; muudeti 50 % - le · 14 16 oktoober 33 kolmas hääletus, vapside eelnõu võeti vastu 416 878 : 156 894 · § 29 3. ptk, lisati riigivanema otsevalimine · § 60 § 7, 12 · § 64 lg 2 · Tõnisson astus tagasi 5 · 24. jaanuar 1934 100 päeva · 12. märts 1934 riigivanem Päts kuulutas välja kaitseseisukorra riigis, Laidoner kaitseväe ülemjuhatajaks; side kontroll, vapside organisatsioonid suleti, Laidoner keelustas erakonnad · 16
1920.a põhiseaduse muutumine 1933.a Riigikogu koosseis vähendati 50 liikmeni, valimisperioon pikenes 4 aastani. Riigivanemaõigusi suurendati, rahvas valis 5.a Valitsuse etteotsa pidi saama peaminister 1938.a põhiseadus 150 paragrahvi Ulatuslik põhiõiguste blokk Rahvaesinduseks sai kahekojaline Riigikogu-otsevalitav Riigivolikogu (80 liiget) ja Riiginõukogu Riigipeaks sai riigivanema asemel kuueks aastaks valitav president Loodi õiguskantsleri ametikoht Rahvaalgatus puudus Kehtiva põhiseaduse eellugu Sinimustvalge värvikombinatsioon Eesti rahvusvärvideks Rukilill ja suitsupääsuke rahvussümpoliteks 16.nov 1988 deklaratsioon Eesti NSV suveräänsusest IME 1989 MRP-le õigusliku hinnangu andmine 30.märts 1990.a Ülemnõukogu otsus ;eesti riiklikust staatusest; 3
November 1932 algatada uuesti põhiseaduse muutmine, kaotati rahvahääletuse kohustus, 30 % 10 12 juuni 1933 teine hääletus eelnõu üle 161 598 : 333 118 9. detsember 1932 ilmus RT Lisa vabadussõjalaste põhiseadus Juuni 1933 panna vapside eelnõu rahvahääletusele; muudeti 50 % - le 14 16 oktoober 33 kolmas hääletus, vapside eelnõu võeti vastu 416 878 : 156 894 § 29 3. ptk, lisati riigivanema otsevalimine § 60 § 7, 12 § 64 lg 2 Tõnisson astus tagasi 5 24. jaanuar 1934 100 päeva 12. märts 1934 riigivanem Päts kuulutas välja kaitseseisukorra riigis, Laidoner kaitseväe ülemjuhatajaks; side kontroll, vapside organisatsioonid suleti, Laidoner keelustas erakonnad 16
aga nemad olid linnast). Nende teravad väljaütlemised ärevdasid kirjanduselu. Suurem kirjanduslik muutus toimus Pätsi vaikival ajastul. Eelkõige puudutab perioodikat. Mõjutas ka tõsist kirjanduselu, kus arutati, milline peaks kirjandus olema. Päts oli patrioot ja positiivse kirjanduse pooldaja. “Läänemere isandad”, “Ümera jõel”, “Nimed marmortahvlil” – isamaalised teosed. Tähistati Eesti Raamat 400 (1335 katekismus). Hakati välja andma riigivanema kirjandusauhinda. I preemia sai 1934 Tammsaare “Tõe ja õiguse” eest. 1940 preemia sai ka Tammsaare “Põrgupõhja uue vanapagana” eest. August Mälgule kingiti riigivanema talu kirjanduslike saavutuste, eestimaalisuse eest. 1930ndatel trükiti ohtralt raamatuid: Nobeli kirjandus, entsüklopeediad, Põhjamaade romaanisari, alustati uute vaimuajakirjadega (Varamu–võimumeelne ajakiri Visnapuu juhtimisel; Akadeemia – Varamu-vastane). Jätkub romaani võidukäik: ajalooromaan
● 9. detsember 1932 ilmus RT Lisa vabadussõjalaste põhiseadus ● Juuni 1933 panna vapside eelnõu rahvahääletusele; muudeti 50 % - le 14 – 16 oktoober 33 kolmas hääletus, vapside eelnõu võeti vastu 416 878 : 156 894 ● ● § 29 3. ptk, lisati riigivanema otsevalimine ● § 60 § 7, 12 ● § 64 lg 2 ● Tõnisson astus tagasi ● 24. jaanuar 1934 100 päeva ● 12
autoritaarsemaks. Pööre autoritaarsuse suunas. Hakati rääkima 1933 aasta põhiseadusest, sest sisulised muutused olid nii suured. Formaalselt oli tegemist lihtsalt uue dedaktsiooniga, 24. jaanuar 1934 jõustus. Isikuvalimine, Riigikogu volitused pikenesid kolmelt neljani, riigivanemal oli piiratud vetoõigus. NB! Dekreediõigus. · Vaikiv ajastu toimis täiega · Kaitseseisukord. Riigikogu nõustus selle kehtestamisega ja katkestas riigivanema soovi oma tegevuses. · Kujunes võim. Kuni 1938 aastani. Tõsiseltvõetav samm tehti veebr 1936 referendumil, ehk asendada see dedaktsioon. See sai heakskiidu ja Riigikogu kutsusti kokku rahvuskogu ja veebr 1937 esitas riigivanemad rahvuskogule uue põhiseaduse eelnõu. Võetigi vastu uus põhiseadus, kuulutati pidulikult välja 1.jaan 1938 Kadrioru lossis. Eesti sai endale tõepoolest uue põhiseaduse. See oli tublisti mahukam seni kehtinust, varem
1. NV kohustus Eestile tagastama I ms. ajal Eestist evakueeritud kultuurivarad, sh TÜ varad. 2. Eesti-Vene maismaapiiri küsimus: EV Põhiseaduse §22 sätestab, et Eesti maismaapiir on määratud sh ka Tartu rahulepinguga. Tartu rahuleping kehtib juriidiliselt tänini. 8. Vaikiv ajastu 12. märtsi 1934.a. riigipööre - vaikiva ajastu algus · 1934.a. jaanuaris jõustus uus põhiseadus · üleminekuvalitsus pidi korraldama aprillis Riigikogu ja riigivanema valimised: kandidaadid asunik Laidoner, põllumees Päts, sots Rei ja vaps Larka 7 · 12. märts sõjaväeline riigipööre - Päts kehtestas üleriigilise kaitseseisukorra, puhastustöö riigiaparaadis, riigikogu suvepuhkusel. Seadusandlik töö valitsuse käes - valitsemine dekreetidega. Võimu koondumine: Päts peaminister, peamin. asetäitja ja
Nii suurt poolehoidu ei saa tavaliselt kunagi ükski partei. Siis oli see meeleheitlik katse vapse takistada muuta nö mängureegleid. · Kolmas rahvahääletus oli 14-15 oktoober 1933. Võeti vastu põhiseaduse muudatus riigivanem oli enne peaminister. Talle anti väga suur võim, ta võis parlamendi laiali saata, tal oli võimalik kehtestada omad mängureeglid. See põhiseadus pidi kehtestatama jaanuaris. Pidid toimuma riigivanema valimised. 12. Märts 1934 riigivanem Konstatin Päts koos Juhan Laidoneriga, lasid arreteerida üle 400 vapsi, koosolekul keelatakse poliitiline tegevus. Toimub tolleagse riigikogu vaikival nõusolekul. 1934 a sügisel tuleb riigikogu uuesti kokku, siis enam Päts riigikogu ei vaja. Kuna uus põhiseadus on formaalselt jõustunud, lõpetas Päts riigikogu istungi, enam ta neid kokku ei kutsu.
See rühmitus elavdas kirjanduselu, nagu ikka teravad ütlused tegid. Muutused tulid seoses Pätsi vaikiva ajastuga. See mõjutas rohkem perioodikat, hakati pooldama isamaalist, rahvuslikku kirjandust. Selle ainel kirjutati palju muinasvõitluseid käsitlevaid romaane (nt ,,Ümera jõel", ,,Läänemere isandad", ,,Nimed marmortahvlil"). Oodati tööeestlust käsitlevaid teoseid. See oli nö ametlik ideoloogia. Tähistati 1935-1936 eesti raamatu 400. tähtpäeva. Hakati välja andma Riigivanema kirjandusauhinda. Esimese preemia sai 1934. aastal Tammsaare ,,Tõe ja õiguse" ja 1940. aasta oma sai samuti Tammsaare ,,Põrgupõhja uue Vanapagana" eest. Mälgule kingiti riigivanema talu kirjanduslike saavutuste ja eestimaalisuse eest. Ka 30ndatel trükiti ohtralt raamatuid, entsüklopeediaid, Nobeli preemia saajate sarja, alustati uute vaimuajakirjadega, nagu nt 1937. aastal Varamu (võimumeelne, toimetaja oli Visnapuu) ja Akadeemia. Jätkub romaani võidukäik, eriti ajalooline ja
JT oli ÜLIKRIITILINE kommertsialiseerunud E ajakirjanduse vastu ega lubanud Postimehe sisul kalduda meelelahutuse suunas! Osa KÜ võlgu võttis JT enda kanda. 1930 hindas ekspertgrupp KÜ täiesti elujõuliseks, kuigi tegevuskapitali oli vähe. 1931 saneerimine, palve pankadele, et nad külmutaksid P võlad ja protsentide arvestamise. Ümberkorraldused ja uued äriplaanid tõid pos tulemuse: 1935 oli äriseis tunduvalt parem, ühisus oli maksujõuline. JT kritiseeris P-s Pätsi kui riigivanema otsuseid, propagandatalituse töölerakendamist, Riigikogu laialisaatmist jne, vaidles Kaja-ga kui valitsuse mitteformaalse häälekandjaga, kuni valitsuse kritiseerimine ära keelati (1934). JT hoiatas autoritaarse riigikorra eest (reisimuljed Saksamaalt), oli kriitiline ikka edasi. Teised lehed vaikisid, miks Tõnisson üksi jätkas? K. A. Hindrey sõnadega: JT ei vaikinud kunagi, kui tundis, et tal on õigus (tal oli alati õigus)... Vt K. Aru. Üks kirg, kolm mõõdet. Tartu 2008.
Esimene detsember näitas veenvalt, kustpoolt tuleb oht demokraatiale ja sest peale jäi Kaitseliit Eesti riigikaitse oluliseks osaks. 12. märts 1934- Sõjaväeline riigipööre Tõenäoliselt poleks K. Päts suutnud 12. märts 1934 teostada sõjaväelist riigipööret ilma kolmandat korda ülemjuhatajaks määratud Laidoneri abita. Tol hetkel oli Johani populaarsus tunduvalt kõrgem Pätsi omast Vältimaks vabadussõjalaste võitu ja koondamaks võimu enese kätte, teostasid riigivanema kandidaadid K.Päts ja Laidoner 12.märtsil 1934 sõjaväelise riigipöörde. Kogu riigis kuulutati kaitseseisukord. Suleti vapside organisatsioonid ning keelustati kõik poliitilised koosolekud ja meeleavaldused. Vangistati 400 juhtivat vapsi, riigikogu saadeti suvepuhkusele. Riigiasutustes tehti puhastustöö. Viimne otsus 1939 Igaveseks vaidlusküsimuseks jääb septembris 1939 valitud tee- soostuda baasidelepinguga- otstarbekus. See oli Eesti Vabariigi ja N
Lüürika jaguneb riimiliseks ja vabavärsiliseks. Stroof- salm, salm on üks sisuline tervik. Värss luuletuse rida Lüürika aluseks on rütm. 23. Eesti kirjandus- ja kultuurielu 20. saj esimesel poolel. 1918 vabariigi loomine 20-ndatel majandus kriis, vapside liikumine. 50 Toimus erinevaid kampaaniaid: kodu kaunistamine, nimede eestistamine, iibe tõstmine. Kultuurielu oli riigi poolt kaitstud. 1925 Eesti kultuurkapital Anti riigivanema auhinda. 1935 1936 tähistati Eesti raamatu aastat 400a. Tehti raamatute loendusi, anti välja palju erinevaid ajakirju ,,Maret", ,,Varamu" 1923 Tuglas pani aluse ajakirjale ,,Looming". Nobeli kirjanduspreemia. Korraldati romaani võistlusi, romaan populaarsem kui novell. Hästi palju tõlkekirjandust. 1919 avati Pallase kool kunstikool. 1906 Estonia teater 1923 avati konservatoorium. 1926 regulaarsed raadio saated. Algas Eesti kirjanduse uurimine. 24
Intensiivselt tegutsesid kirjastused "NoorEesti" ja "Loodus". 1927 alustas viimane romaanivõistlusi, mis tõid esile uusi talente. Kirjanduse põhiliikidest tõusis esile eepika, eriti romaan. Luule muutus sõnastuselt lihtsamaks. Eesti Kirjanike Liit asutas 1927 oma kirjastuse, mis hakkas avaldama luuletus ja novellikogusid. 1935 veebruar 1936 veebruar kuulutati raamatuaastaks, sela jal toimus kogu maal kirjandust propageerivaid üritusi. Loodi riigivanema auhind, mille sai 1934 esimesena Tammsaare (Tõe ja õiguse eest) ja 1940 viimasena uuesti Tammsaare (Põrgupõhja uus vanapagan). Ilukirjanduse kõrval oli suureks saavutuseks "Eesti Entsüklopeedia" väljaandmine, "Eesti Rahva Ajalugu", "Eesti Ajalugu". Mitmekesistus kirjanduslik perioodika. 1937 asuti Visnapuu toimetatud ajakiri "Varamu", samal aastal hakkas Tartus ilmuma "Akadeemia".
Selliste määruste andmisõiguse andis 1933(34?) saksa Riigipäev kantslerile (Hitlerile). Sellest ajast loetakse natslik pööre toimunuks. E-s andis Rkogu juhatus 1930ndate a-te maj.kriisi ajal riigivanemale õ-e anda ma.küs-tes s-e jõuga dekreete - seda põhjusel, et parlament sisevastuolude tõttu polnud enam suuteline operatiivselt s-i vastu võtma. Riigivanemale sellise dekreediõiguse andmine oli vastuolus 1920. aasta PSga. 1933. aastal tehtud PSe muudatused seadustasid riigivanema dekreediõiguse. Praegu võib E valitsus üldaktina anda ainult nn. intra legem määrusi, seda ainult siis, kui seaduses on vastav volitusnorm. (Intra legem määrus -- seadust täpsustav määrus.) Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi mitmes otsuses on märgitud, et E VV ei saa anda contra legem määrusi ja praeter legem määrusi. (Praeter legem määrus -- antakse valdkonnas, mida peaks reguleerima seadus; ta asendab seadust.)
Tartu 1995. 55. Narits, R. Õigusteaduse metodoloogia. Õigusteabe AS Juura, 1997 56. Olle, V. Riiklikust järelevalvest kohalike omavalitsuste üle Eestis enne 1940.a. "Juridica" nr 3, 1993 57. Oviir, M. Õigussüsteemi arengust. "Eesti Jurist" nr 7, 1994 58. Paju, J. Rootsi administratiivne kohtusüsteem ja selle ajalooline areng. "Eesti Jurist" nr7/8, 1994 59. Piip, A. Rahvusvaheline õigus. Akadeemilise Kooperatiivi Kirjastus. Tartu, 1936 60. Piip, A. Riigivanema ameti ja vabariigi valitsuse juriidiline laad ja funktsioonid. VII Õigusteadlaste päev Tartus , 12. ja 13.aprillil 1928.a. Juriidiline ajakiri "Õigus" nr 5-6-7, 1928 61. Pikamäe, P. Euroopa Ühenduste õiguskorrast. "Juridica" nr 5, 1996 62. Pärsimägi, A. Kohus see on kohtunik... . "Juridica" nr 8, 1996 63. Põhiseadus ja Rahvuskogu. Rahvuskogu väljaanne. Tallinn, 1937 64. Rahvusvaheline seminar "Euroopa avaliku teenistuse süsteemide alused ja arengusuunad: võrdlev analüüs "
Tartu 1995. 54. Narits, R. Õigusteaduse metodoloogia. Õigusteabe AS Juura, 1997 55. Olle, V. Riiklikust järelevalvest kohalike omavalitsuste üle Eestis enne 1940.a. "Juridica". Nr.3, 1993 56. Oviir, M. Õigussüsteemi arengust. "Eesti Jurist". Nr.7, 1994 57. Paju, J. Rootsi administratiivne kohtusüsteem ja selle ajalooline areng. "Eesti Jurist". Nr. 7/8, 1994 58. Piip, A. Rahvusvaheline õigus. Akadeemilise Kooperatiivi Kirjastus. Tartu, 1936 59. Piip, A. Riigivanema ameti ja vabariigi valitsuse juriidiline laad ja funktsioonid. VII Õigusteadlaste päev Tartus , 12. ja 13.aprillil 1928.a. Juriidiline ajakiri "Ņigus". Nr.5-6-7,1928 60. Pikamäe, P. Euroopa Ühenduste õiguskorrast. “Juridica” nr 5, 1996 61. Pärsimägi, A. Kohus see on kohtunik… . “Juridica” nr 8, 1996 62. Rahvuskogu ja põhiseadus.Rahvuskogu väljaanne. Tallinn, 1937 112 63
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
