Kehtestati üleriigiline kaitseseisukord, millega piirati rahva poliitilisi vabadusi ning suleti poliitilisi organisatsioone sh EVKL. Eeldused olukorra normaliseerumiseks 1933 oktoobris pandi hääletusele vabadussõjalaste koostatud põhiseaduse eelnõu, mis saavutas kolmandal rahvahääletusel võidu. Tühistati kaitseseisukord ning moodustati üleminekuaja valitsus eesotsas K.Pätsiga. 1934 jaanuaris jõustus uus põhiseadus. Selle kohaselt pidi laiendatama riigivanema võimupiire, rahvas pidi valima viieks aastaks riigipea, riigivanemale anti õigus panna Riigikogus veto, seadusandlik võim jäi endiselt Riigikogule. Täidesaatev võim jäi valitsusele. Valimisvõitlus kujunes teravaks. Taandumas oli majanduskriis. §16. Vaikiv ajastu Sõjaväeline riigipööre K. Päts ja J. Laidoner otsustasid teostada sõjaväelise riigipöörde. 12 märts 1934 võtsid Sõjakool ja Kaitseliit Tallinna kesklinna ja Toompea oma kontrolli alla. Vahistati vabadussõjalasi
allikatest ei selgu midagi, mis tema väiteid tõestaks. Päts võttis osa ka ühiskondlikust tegevusest. 1927 osales ta "Fenno-Ugria" sihtasutuse rajamisel ning oli selle esimees. Konstantin Päts korraldas 12. märtsil 1934 koos Johan Laidoneriga vabadussõjalaste võimulesaamise vältimiseks ja oma poliitilise tuleviku kindlustamiseks sõjaväelise riigipöörde, mis halvas parlamentliku riigikorralduse. Niinimetatud kaitseseisukorras valitses Päts 19341937 riiki peaministrina riigivanema ülesandeis, seejärel 19371938 riigihoidjana ja 1938. aastast kuni Nõukogude Liidu okupatsiooni alguseni Vabariigi Presidendina. Seda perioodi tuntakse Eesti ajaloos "vaikiva ajastu" nime all. Riigikogu saadeti laiali, poliitilisi vabadusi kärbiti (1935 peatati kõigi parteide tegevus), valiti arvukalt uusi kutsealaseid omavalitsusi. Mõned propagandistid (nt. Rein Kordes alias Andrus Roolaht) on väitnud, et Pätsi lähikond kasutas presidendivõimu ära isiklike huvide läbisurumiseks.
esimene koda, mis valiti rahva poolt 5 aastaks. Valimisringkongi oli 80. Rakendati enamusvalimist (igast valimisringkonnast valiti 1 saadik) Eesti riigivanem – EV valitsusjuhi ja riigipea ametinimetus (aastatel 1920-37), 1920-34 oli riigivanemaks peaminister, ta täiis ka rahvusvahelises õiguses ette nähtud riigipea kohustusi. Tema koos Vabariigi Valitsuse liikmetega määras ametisse Riigikogu. 1934-37 a põhiseaduse alusel lahutati riigivanema ja peaministri ülesanded. Eesti president – 1922 a andis presidendikandidaatidele hääli rahvas. Kahe enam hääli saanud kandidaadi seast pidi presidendi valima lihthäälte enamusega Riigikogu 4 aastaks. Esimene president oli K.Päts. Eesti mark – Eesti rahaühik aastail 1918-1927. Seadused ja määrused, mis kehtestasid Eestis markvääringu, võeti vastu Saksa sõjavõimude poolt. Samas olid käibel ka Vene rublad ja Soome margad
novembril 1918 moodustatud erakorraliste volitustega Pääste- komitee esimehena juhtis KP 24.veebruar Eesti iseseisvuse väljakuulutamist ja moodustas esimese Eesti Ajutise Valitsuse, kuhu ta kuulus pea-ja siseministrina. Kui Saksa okupatsioon kokku varises, alustas KP valitsus novembris 1918 Eesti riigi tegelikku ülesehitust.Pea- ja sõjaministrina oli tal otsustav sõna Vabadussõja alustamisel. Liberaalse demokraatia ajajärgul (1920-1934) juhtis KP viit valitsust, istus riigivanema toolil kaugelt kauem kui ükski teine, oli kõigi Riigikogude liige. Raske majandus- ja sisepoliitilise kriisi ajal asus KP 1931 taas riigitüüri hoidma. 12 12.märts 1934 pani KP koos kindral Johan Laidoneriga demokraatia kaitsmise sildi all toime sõjaväelise riigipöörde. Veebruaris 1936 toimunud referendumil kiideti heaks KP ettepanek moodustada kahekojaline Rahvuskogu uue põhiseaduse väljatöötamiseks
Ein, Mängu- ja kihlveolepingute õiguslik erinevus, Õigus nr 3, 1936 · 1941 kaotati hagetavus Võlaõigusseadus · § 1005. Tasu avalik lubamine · Teatud teo tegemise, eelkõige tulemuse saavutamise eest avalikult tasu lubanud isik peab maksma teo teinud isikule lubatud tasu, isegi kui teo tegija ei tegutsenud tasu lubamisest lähtudes. Vanne · 1920. aasta põhiseaduses ei ole vannet · 1934. aasta põhiseadus: "Mina, NN, rahva tahtel asudes Riigivanema kohuste täitmisele, pühalikult tõotan ustavalt kaitsta Eesti Vabariigi põhiseadust ja seadusi, õiglaselt ja erapooletult teostada minule usaldatud volitusi ning nende volituste ulatuses kõigi oma võimistega ja parema arusaamisega töötada eesti riigi ja rahva kasuks." Vanne 1938 · "Mina, NN, asudes rahva tahtel Vabariigi Presidendi ametisse, pühalikult tõotan vankumata kaitsta Eesti Vabariigi Põhiseadust ja seadusi, õiglaselt ja
Kuigi Tööerakondlased võinuks moodustada kaheosalise koaltsiooni, leidsid nad, et see ei ole otstarbekas, sest välismaal käsitleti EV väga vasakpoolsena. Algusest peale võeti kurss luua 3 parteiline valitsus. Valitsusjuhi kohta pakuti Tööerakonnale, kes seadis Otto Strandmanni kandidatuuri. 13.11.2012 Kuna Tööerakond oli valimised võitnud ja andnud parlamandi esindaja ametikoha Otto Strandmannile, Põllumeeste kogud pidid andma peaministri ameti e riigivanema, selleks sai Konstantin Päts. Valitsuses oli selgelt jäme ots Põllumeeste Kogul. Koalitsioon küll, aga väga Põllumeeste Kogude keskne. Pätsi I valitsus oli demokraatliku EV kõige pikem valitsus - võimul 22 kuud. Esialgu laabus tegevus kenasti - oli majandusliku tõusu periood kuni 1922. aasta keskpaigani. Seejärel algasid rünnakud välisministeeriumi ja välisministri Ants Piibu vastu (Eesti Päevaleht hakkas rünnakuid tegema). Süüdistati teda Vene-Eesti suhete
AUDENTESE ÜLIKOOL Kohalike omavalitsuse üleriigilised liidud. Eesti Linnade Liit (1920) referaat Koostanud: Kadri Laur Tallinn 2008 SISUKORD Sissejuhatus........................................................................................3 1. Otsus luua Eesti Linnade Liit ........................................................4 1.1 Esimesed tõrked................................................................5 1.2 Eesti Linnade Liidu asutamine..........................................5 2. Areng ja muutused..........................................................................6 2.1 Eesti Maaomavalitsuste Liit..............................................7 2.2 Eesti Linnade Liidu varjusurm..........................................7 3. Taasloomine ...........................................................................
1 Kultuurielu põhijooned 1918–1940 Riiklik kultuuripoliitika ja Kultuurkapital. Kultuuri professionaliseerumine ja kaasajastumine. Kultuuriloome ja kultuuritarbimine. Haridus ja teadus: üldhariduskool, kutseharidus, kõrgharidus; ülikoolide osa teaduses, teadusseltsid, Eesti Teaduste Akadeemia. Olulisemad saavutused erinevates kultuurivaldkondades: kirjandus, kujutav kunst, muusika, teater ja kino, ajakirjandus. Riiklik kultuuripoliitika Rõhku pandi eestikeelse rahvuskultuuri väljaarendamisele. Suurt tähelepanu pöörati humanitaarteadustele (eestikeelse oskussõnavara arendamine, ajalugu, etnograafia, majandusgeograafia jm). Esmakordselt sai võimalikuks eestikeelse hariduse omandamine algkoolist kõrgkoolini ning Tartu ülikoolist kujunes rahvusülikool. Samal ajal tagati vähemusrahvustele omakeelne üldharidus ja kultuurautonoomia, erilist tähelepanu pöörati valdavalt vene elanikkonnaga pii...
ning kollane lipp päikesega, mis pidi sümboliseerima eestlaste "kollast ehk Mongoli tõugu".[6] 27. juunil 1922 võttis Riigikogu vastu Riigilipu seaduse, mis lõplikult fikseeris lõplikult sinimustvalge lipu staatuse riigilipuna. 1934. aasta põhiseaduse jõustumise puhul avaldas rahvakirjanik Karl Leimann lendlehena Üle- eestimaalise harmoonilise riigikorra loomise rahvaplaani, mis oleks kuulunud teostamisele uue põhiseaduse alusel ametisse astuva riigivanema Andres Larka juhtimisel. Riigilipu suhtes nägi rahvaplaan ette täiendada Eesti 3-värviline lipp vikerkaare 7-värviliseks ja kuulutada Eesti rahvuslikuks lipuks, märgitud päikese foonil 7-sõnalise pealkirjaga "Teaduse-, vabaduse-, valguse-, õigluse-, ühisraja-, loovtöö- ja rahulipp". See lipp oleks olnud vastuvõetav kõigile: Marxi- kommunismi, sotsialismi, fasismi, rahvusriikluse, Kristuse, isamaaluse ja monarhismi ideede
veksliprotest või maksujõuetus. Kujuka pildi tolleaegsetest «elu peremeestest» maalib A. H. Tammsaare oma «Tõe ja õiguse» IV osas ning sama valgustav on Oskar Lutsu «Vähkmann ja Ko». Sellel taustal ei asetu Pätsi äri- ja finantstegevus teab kui enneolematult halba valgusse. 1925. aastal asus Päts Börsikomitee esimeheks (seda ametit oli ta pidanud varemgi), oli tegev Kaubandus-Tööstuskojas, Eesti-Vene kaubanduskojas jm. 1924. aastast kuni 1931. aastani Päts riigivanema toolile ei pääsenud, kuid olles jätkuvalt üks Põllumeeste Kogude liidreid, ei olnud ta kadunud ka poliitikast. See viib meid tema taluni. Pätsi maavaldus Kloostrimetsas oli renditud Väo mõisalt juba enne I maailmasõda Päts niisiis ei saanud seda riigilt oma teenete eest kingiks nagu Laidoner ja osteti järk-järgult välja. Iseseisvusaja lõpuks oli talu suurus 57 hektarit, mis tähendas, et valdus oli küll võrdlemisi suur, kuid ikkagi talu ja mitte mõis.
Hea kokkuvõte sisaldub Maret Altnurme bakalaureuse- töös: M. Altnurme (viide 3), 1. ptk, § 1 alapunkt 2. 24 Ülevaade Õiguskantsleri tegevusest 1938. ja 1939. kalendriaasta kohta. Tallinn, 1940. 25 Õiguskantsleri tegevuse korraldamise seadus. Vastu võetud 7. aprillil 1938. RT 1938, 36, 315. Vabariigi President määras käskkir- jaga nr 46 alates 1. septembrist 1938 esimeseks õiguskantsleriks Anton Palvadre (RT 1938, 75, 691). 26 Õiguskantsleri instituut sisaldus nii Riigivanema poolt Rahvuskogule esitatud ja Rahvuskogu töö aluseks võetud põhiseaduse eelnõu §-s 44 kui ka Rahvuskogu esimese koja eelnõu §-s 47. Vt Põhiseadus ja Rahvuskogu. Tallinn, 1937, lk 477 ja 495. Riigivanema eelnõu lisas õiguskantslerile prokuratuuri juhi funktsiooni. 27 J. Uluots (viide 22), lk 28. Vt ka A.-T. Kliimann (viide 23), lk 45 jj. 28 A.-T. Kliimann (viide 23), lk 45. 29 J. Uluots (viide 22), lk 192. Põhiseaduse Assambleel käis 1991
EESTI RIIGI SÜMBOLID Eesti riigi sümboliteks on Eesti lipp, vapp, hümn, kuid ka rahvuslind ja lill. Neil kõigil on Eesti jaoks suur tähendus, kuigi tänapäeval kiputakse seda sageli unustama. Referaadis vaatame lähemalt Eesti lipu, vapi ja hümni saamislugu. Riigilipp on riigi ja rahva sümbol, lippu peetakse pühaks ja tema rüvetamise eest karistatakse seadusega. Eesti lipul on kolm värvi: sinine, must ja valge. Iga värvil on oma tähendus. Eesti rahvusvärvid on alguse saanud 29. septembril 1881. aastal, kui sinimustvalge võeti Eesti Üliõpilaste Seltsi värvideks. Seltsi lipp pühitseti 4. juunil 1884.aastal Otepää kirikus. Selle lipuga kui rahvussümbolina esineti avalikul meeleavaldusel esimest korda Eestluse võimutähisena heiskasid Tallinna koolipoisid sini-must-valge lipu Toompea lossi Pika Hermanni torni 12.detsembril 1918. aastal, samal aastal kui kuulutati välja Eesti riik . ...
Kinnitatud Riigikogu poolt 27. oktoobril 1921. RT 1921, 103, 224. · Seadus rahvaväekommisjonide kohta. RT 1921, 87, 154. Kinnitatud Riigikogu poolt 1. detsembril 1921. RT 1921, 115, 250. 30. septembril 1921 · Seadus rahatrahvide kõrgendamise kohta kohtu- ja administratiiv asjus. RT 1921, 86, 129. Kinnitatud Riigikogu poolt 27. oktoobril 1921. RT 1921, 103, 223. · Seadus siseministeeriumile 1.000.000 marga suuruse täiendava krediidi määramise kohta riigivanema korteri sisseseade täiendamiseks. RT 1921, 86, 130. Kinnitatud Riigikogu poolt 2. detsembril 1921. RT 1921, 115, 256. · Seadus siseministeeriumile 2.000.000 marga suuruse täiendava krediidi määramise kohta ehitustööde jaoks. RT 1921, 86, 131. Kinnitatud Riigikogu poolt 2. detsembril 1921. RT 1921, 115, 253. · Seadus Tsiviil kohtupidamise seaduse §§ 8531 ja 8532 muutmise kohta. RT 1921, 87, 143. Kinnitamata jäetud Riigikogu poolt 25. oktoobril 1921
· Lükati edasi valimised, keelustati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused · Riigikogu saadeti laiali ja saadikutel ei lubatud uuesti koguneda · Loodi riiklik ainupartei (isamaaliit) · Ajakirjandus allutati järelvalvele ja mitu ajalehte suleti · Kõigi olulisemate asutuste (nagu ametiühingute, noorsoo-organisatsioonide, omavalitsuste, ülikoolide, kiriku jt) üle kehtestati range kontroll · Olulisi seadusi hakati välja andma riigivanema dekreetidena Kuna uued riigijuhid rikkusid oma võimu teostades korduvalt põhiseadust, lasid nad koostada uue ps-i, mis vastas nende soovidele. 1937. aasta põhiseadusega loodi presidendi ametikoht. · Tal oli õigus takistada parlamendis vastu võetud seaduste jõustumist ning saata parlament laiali · Moodustatus uus Riigikogu oli presidendile ja valitsusele kuulekas Konstantin Päts (1874-1956) · 1938 aastal sai Eesti presidendiks
Allikas: TAASISESEISVUNUD EESTI VABARIIK 20: POLIITIKA JA VALITSEMISE TRANSFORMATSIOON. ( Vetik 2012) 14 4. Eesti riigipead läbi aegade 1918-1934 Riigipea ametit polnud ette nähtud, kõrgemateks ametiisikuteks peaminister (hiljem riigivanem) ja parlamendi esimees 1934-1937 Riigipeaks pidi olema 5 aastaks valitav Riigivanem. Valimisi ei toimunud, Päts täitis Riigivanema ülesandeid 1938-1940 Vabariigi President Konstantin Päts 1944 Viimane seaduslik peaminister Uluots kuulutati presidendi kohusetäitjaks, kuid ta pidi põgenema. Paguluses tegutsenud eksiilvalitsus lõpetas tegevuse 1992. aastal, kuna Eestis olid valimised 1991-1992 Riigipeana toimis Ülemnõukogu Presiidium (esimees A. Rüütel), Eesti Komitee (T. Kelam) 1992-2001 Vabariigi President Lennart Meri 2001-2006 Vabariigi President Arnold Rüütel 2006-... Vabariigi President Toomas-Hendrik Ilves
· Kehtestati kaitseseisukord, kõigi erakondade tegevus peatati ja vapside organisatsioonid suleti. Valimised lükati kaitseseisukorra lõpuni edasi. · Kui Riigikogu läks suvepuhkusele, hakkas riigivanem Päts valitsema ilma parlamendita,kehtestades seadusi dekreetidega. · 1934. aasta septembris pikendati kaitseseisukorda aasta võrra. · Riigikogu naasis suvepuhkuselt, ent kuna rahvasaadikud arvustasid riigivanema tegevust,kuulutas uus siseminister Kaarel Eenpalu Riigikogu istungjärgu lõppenuks. Parlament läks ,,vaikivasse olekusse". · 1935. aastal arreteeriti vapside juhtkond öisel koosolekul, kus olevatarutatud riigipöörde plaani. Vapside populaarsus kadus. · Opositsiooni keskuseks sai Tartu · , kus leidus palju demokraatlikult meelestatud haritlasi.Üheks opositsioonilise vaimu kandjaks oli Jaan Tõnissoni poeg Ilmar Tõnisson. · 1936
kihelkonna aupüüdlaseks . Välissuhted Soome president Pehr Evind Svinhufvud ja Konstantin Päts Narvas 1936. aastal. Pätsi idee soomlaste liidust ei ole kunagi kujunenud. 1918. aastal tegi Päts Eesti-Soome isikliku liidu ettepaneku . Samas ei olnud Soome liidrid liiduga nii innukad ja idee lükati tagasi. Päts kannatas ikka veel oma mõtte, mida kinnitas tema nn "poliitiline testament", mis on kirjutatud 1940. aasta juulis. 1922. aastal tegi ta esimese riigivanema ametiajaks esimese Eesti riigivisiidi Soomes . 1931. aastal 1935 ja 1937 külastas ta ka mitteametlikke visiite Soomes. Soome president Pehr Evind Svinhufvud külastas Eestit kaks korda Pätsi autoritaarse reziimi ajal, 1934. aastal ja 1936. aastal. President Konstantin Päts külastas Poola presidenti Ignacy Mocickit 1935. aastal.poliitiline vastane Jaan Tõnisson ise ja riigipööret toetasid ka demokraatlikult valitud Riigikogu ning Eesti Sotsialistliku Partei mõõdukas tiib.
ühiskonnas kasvama. Seltskond taunis selle väga tähtsa rahvusliku küsimuse jätmist kodanike rahakoti kanda. Avalikes aruteludes ja mitmetes märgukirjades nõuti maksu alandamist ning protseduuri lihtsustamist. Eriti soodsad tuuled hakkasid puhuma pärast 1934. a märtsipööret, kui valitsuses hakati kõiki rahvuslikult tähtsaid küsimusi ka riiklikult tähtsate küsimustena käsitama. Kohtu- ja siseministeeriumis välja töötatud uus nimede muutmise seaduse eelnõu sai riigivanema kinnituse 13. juunil 1934 (RT 1934, 52, seaduse elluviimise juhtnöörid RT 1934, 56). Selle, pealkirja järgi ,,Nimekorralduse seadusega", vabastati võõrkeelsete ees- ja perekonna- nimede muutmine järgnevaks kaheks aastaks igasugustest maksudest, v.a Riigi Teatajas kuulutamise tasu. Nimemuute mõjuvad põhjused jäid endiseks, lisandus võimalus muuta nime siis, kui soovitakse mitmest teisendist ametlikustada ainult ühte. Seati piirangud nime valikule: ei tohtinud võtta
Üldiselt aga rõhutati, et praeguse ajal laste normaalne kasvatus kodudes palju soovida jätab. Õpilaste ülalpidamises ja elukombetes tuli ette kurvastavaid nähtusi, iseäranis V kl. poisslaste seas. Tuli ilmsik, et V kl. õpilane J. Mihkelson tarvitab liikvat ja oli seda ka kaasõpilastele pakkunud. Pedagoogika nõukogus oli asi harutusel, kus jaoskonna arst toonitas, et liikva tarvitamine ei ollagi kahjulik 1936-1937 Edasi anti hea Riigivanema Konstantin Pätsi kingitus koolile "Täielik Entsüklopeedia". 1937-1938 Vabariigi Aastapäeva Aktus õpilasile peeti 23. veebruarul. Aktus kujunes ülevaks, kuna osavõtjaks peale õpilaste ja nende vanemate, oli kutsutud veel Suure-Kõpu vallas elutsevad Vabadusristi Kavaleerid, nimelt praegune vallavanem Märt Meet, Lohu talust; Tõnis Saarepera, Aratsaare veski omanik; Viktor Vilmann, Suure-Kõpu meiereist, ja Juri Seitman, talupidaja Vanamõisas
1933. aasta 21.oktoobril valiti Päts üleminekuvalitsuse riigivanemaks ja sellega seoses ka 24. jaanuaril peaministriks. Konstantin Päts korraldas 12. märtsil 1934.aastal koos Johan Laidoneriga vabadussõjalaste võimulesaamise vältimiseks ja oma poliitilise tuleviku kindlustamiseks sõjaväelise riigipöörde, mis halvas parlamentliku riigikorralduse. Niinimetatud kaitseseisukorras valitses Päts 1934–1937. aastal riiki peaministrina riigivanema ülesandeis, seejärel 1937–1938. aastal riigihoidjana ja 1938. aastast kuni Nõukogude Liidu okupatsiooni alguseni Vabariigi Presidendina. Seda perioodi tuntakse Eesti ajaloos "vaikiva ajastu" nime all. Riigikogu saadeti laiali, poliitilisi vabadusi kärbiti (1935.aastal peatati kõigi parteide tegevus). Uurijad pole üksmeelel hinnangutes Pätsi tegevusele seoses 1939.aastal Nõukogude Liiduga sõlmitud baaside leppe ning sellele järgnenud Eesti okupeerimisega Nõukogude vägede poolt 17
kodumaal: - oli alates 1925. aastast Kaitseliidu taasloomise ajast kaitseliidu vanematekogu esimees; - oli 1930-1932 Eesti Spordi Keskliidu esimees; - oli alates 1932. aastast Noorte Kotkaste peavanem; - oli alates 1934. aastast eesti Olümpiakomitee esimee Viis aastat varem, juunis 1929, oli ta loobuund tegevusest Riigikogus ning lahkunud ka Põllumeeste Kogu erakonnast. 1934. aasta valimiste eel esitati laidoner Vabadusristi kavaleride eestvõttel riigivanema kandidaadiks; teda toetasid Rahvuslik Keskerakond ja asunikud. Kuid valimiseelne toetusallkirjade kogumine näitas, et riigivanemaks saab töenäoliselt vabadussõjaliste kandidaat kindralmajor Andres Larka ja kokkuleppel K. Pätsiga loovutas Laidoner riigivanema ( ja hilisema riigihoidja ning presidendi ) au tollele, leppides ise ilmselt talle lubatud eluaegse ülemjuhataja ametikohaga. 12. märtsil 1934 kutsus K. Päts Laidoneri kaitsevägede
valitsuskriiside kunstlikust tekitamisest, lehmakauplemisest ja riigipiruka jagamisest. Ohumärgiks sai ka uue poliitilise jõu, vabadussõjalaste esiletõus. Neile kriisidele lisandus veel põhiseaduse kriis: Riigikogul olevat liiga suur võim ja väljapääsu nähti uues põhiseaduses ja presidendi ametis. Ka vabadussõjalased asusid põhiseaduse muutmist toetama: kaks referendumit kukkusid läbi, oktoobris 1933 peetud referendum tõi vabadussõjalastele võidu. Valmistuti Riigikogu ja riigivanema valimisteks, mis pidid toimuma aprillis 1934. Ennetamaks vabadussõjalaste võitu teostasid Konstantin Päts ja Johan Laidoner 12. märtsil 1934 riigipöörde. Valimised lükati edasi. Parlament saadeti suvevaheajale ja kui see naases ning hakkas valitsuse tegevust arvustama, seati ta vaikivasse olekusse (ei lubatud kokku tulla). 2.2. Võru linna käekäik 1930ndail Haldamine. Linna esindusorganiks oli valitav volikogu, mida valiti 1932. aastast alates 4 aasta järel
minekust, otsustas Maapäeva vanematekogu moodustada kolmeliikmelise Päästekomitee, kuhu kuulusid Konstantin Päts, Jüri Vilms ja Konstantin Konik. Eesmärgiks oli luua organ, kellel oleksid volitused enamlaste pagemise ja sakslaste tuleku vahele jäävad lühikesel ajal välja kuulutada Eesti Vabariik. Peale volitatud isikute oli tarvis ka konkreetset teksti, iseseisvusmanifesti. See valmis mitme rahvusmeelse haritlase palavikulises koostöös. Esile võib tõsta hilisema riigivanema Juhan Kuke panust. Tulemuseks oli lühike, sisutihe ja lennukas tekst. Käskjalad iseseisvusmanifesti käsikirjaliste koopiatega saadeti mitmele poole Haapsallu, Pärnusse, Viljandisse, Tartusse ja Paidesse. Kõige soodsamaks osutus olukord Pärnus, kus manifest 23. veebruaril ,,Endla" teatri rõdult pidulikult ja suure kuulajaskonna ees ette loeti. 24. veebruaril avalikustati manifest Tallinnas ja seda kuupäeva loetaksegi Eesti Vabariigi sünnipäevaks.
(Kesküla) Päevakorral oli endisel ka steriliseerimisseadus ning samal aastal 1935 viis selts teis korda nn alaväärtuslike isikute steriliseerimise seaduse valitsuse ette. Eesti Vabariigis oli sel ajal vaikiv ajastu - ajalehed olid tsensuuri alla pandud, parteid keelatud jne - demokraatiast oli asi 6 kaugel ning nii andiski Päts 27. novembril 1936 välja riigivanema dekreedi sundsteriliseerimisest. Dekreet jõustus 1. aprillil 1937. Selle seaduse kohaselt kuulusid sundsteriliseerimisele: * pärilikult vaimuhaiged, * nõdrameelsed, * raskelt langetõbised * või päriliku kehalise veaga inimesed, kui nad on sugutungi tõttu ohtlikud endale ja ühiskonnale või kui nad võivad sigitada järglasi, kes on samade tunnustega.
kolmekümnendate algul teravalt päevakorda põhiseaduse muutmine. Mitmel korral kukkus eelnõu hääletus läbi. Kolmas, tõsine katse, läks läbi - vapside poolt väljatöötatud eelnõu võeti 1933 oktoobris ka vastu. Jõustus 24. jaanuaril 1934. Muudatused: a) RK koosseis 100-lt 50-le; b) isikuvalimise võimalus lisati; c) RK volitused 3-lt 4-le aastale; d) Riigivanema õigused suurenesid. III Eesti Põhiseadus: Algas "vaikiv ajastu" 1934 -Päts saatis RK laiali, kehtestas eriseisukorra, andis välja ohtralt Riigivanema dekreete. Uus põhiseadus erinevate huvigruppide survel võeti vastu 17. aug 1937 ja hakkas kehtima 1. jaan 1938. Taasiseseisvumine. esimeseks uueks põhiseaduslikuks aktiks on tunnistatud akt, millega kuulutati ajalooliselt kujunenud sinimustvalge värvikombinatsioon eesti rahvusvärvideks ning
AJALUGU Maailm 20. Sajandi algul Moesõnaks oli „progress“- tulevikku suhtuti optimistlikult. Maailma valitses Euroopa Tähtsaim majandusharu- tööstus Kasvas turg kontrollivate suurettevõtete- monopolide- tähtsus Tööstuse areng tõi kaasa linnaelanikkonna kasvu Inglismaal elas linnades 80% elanikest Saksamaal 60, prantsusmaal ja USAs 40 Linnasid kus oli üle 100 000 elaniku ooli Euroopas 135, sajand oli neid olnud 23 Teaduse ja tehnika areng Sajandivahetuse paiku sündissid aatomi- ja relatiivsusteooria Õpiti analüüsima inimese alateadvust Ehitati üha kõrgemaid maju ja pikemaid sildu Valmisid üha suuremad laevad (Titanic) Valmis lennuk (vennad Wrightid) Autotööstuses võeti kasutusele konveier Rassism Rassism oli 20. Aastasaaja algul loomulik nähtus, sest Euroopa valitses maailma. Valge inimese missiooniks oli laiskade ja primitiivsete metslaste harimine Suured koloniaalvaldus...
üheks dokumendiks. (M.Laanemets, R.Viljat, 2008, 8) 1934.aasta 12.märtsil kutsus riigivanem Konstantin Päts taas sõjavägede ülemjuhataja 6 ametisse Johan Laidoneri. Laidoner kehtestas samal päeval terves Eestis 6-kuulise kaitseseisukorra. Kaitseseisukord kehtestati tänu sellele, et kohalikel valimistel oli võitnud Vabadussõjalaste Liit ja oli arvata, et nad võidavad ka Riigikogu ja riigivanema valimised. Päts ja Laidoner ei tahtnud lasta sellel juhtuda ja kehtestasidki kaitseseisukorra. Kaitseseisukord ei jätnud puudutamata ka Kaitseliitu, nimelt tuli 1.juuniks 1934.aastal puhastada kogu Kaitseliit vapsidest (Vabadussõjalaste Liidu liikmed). Kokku arvati 1934.aastal Kaitseliidust välja 1031 liiget.(Silla, 2002, 15) Peale Laidoneri ja Pätsi riigipööret möödus Kaitseliidu tegevus ilma vahejuhtumiteta kuni aastani 1940. 1.3
a. kehtima hakanud seadus, et kohtuametisse võib nimetada ainult Eesti Vabariigi kodanikke, kes pidid olema vähemalt 25 aasta vanused. Kohtuametisse määramisel nõuti kandidaatidelt kõrgemat juriidilist haridust ja teatud teenimisaega vastavates ametites. Kohtunike ametisse nimetamise kord muutus taas 1933.a. koos põhiseaduse muutmisega. Siis nõuti keskvõimu tugevdamist ja kõigi kohtunike ametisse nimetamine anti põhiseaduse §-de 69 ja 70 alusel riigivanema kätte, kellele Riigikohus esitas selleks 2 kandidaati igale vabale kohale. 1938.a. põhiseadus ja uus kohtute seadustik märkimisväärseid muudatusi selles valdkonnas ei teinud. 1921. aastal tegutsesid Eesti Vabariigis järgmised kohtud: · Rahukohtud, kus kehtisid omad tsiviil- ja kriminaalprotsessiseadused ja trahvi-seadustik ning administratiivprotsessi seadus;
Tugevnes veendumus, et ainsaks välajpääsuks on põhiseaduse muutmine nii, et Eesti saaks tugeva presidendi. Põhiseaduse muutmist nõudsid kõige rohkem vabadussõjalased, kes kritiseerisid demokraatlikku valitsemissüsteemi ja partei-poliitilist kemplemist. Oktoobris 1933 pandi rahvahääletusele vabadussõjalaste poolt koostatud uue põhiseaduse projekt, mis koondas peaaegu kogu võimutäiuse rahva poolt valitava riigivanema (presidendi) kätte. Eelnõud toetas enamik valijaid. Riigivanemal oli õigus tühistada Riigikogu seadusi ja saata Riigikogu laiali. Sõjaväeline riigipööre Vältimaks vabadussõjalaste võitu ja koondamaks võimu enese kätte, teostasid riigivanema kandidaadid K.Päts ja J.Laidoner 12.märtsil 1934 sõjaväelise riigipöörde. Kogu riigis kuulutati kaitseseisukord. (Suleti vapside organisatsioonid ning keelustati kõik poliitilised koosolekud ja meeleavaldused
a. kehtima hakanud seadus, et kohtuametisse võib nimetada ainult Eesti Vabariigi kodanikke, kes pidid olema vähemalt 25 aasta vanused. Kohtuametisse määramisel nõuti kandidaatidelt kõrgemat juriidilist haridust ja teatud teenimisaega vastavates ametites. Kohtunike ametisse nimetamise kord muutus taas 1933.a. koos põhiseaduse muutmisega. Siis nõuti keskvõimu tugevdamist ja kõigi kohtunike ametisse nimetamine anti põhiseaduse §-de 69 ja 70 alusel riigivanema kätte, kellele Riigikohus esitas selleks 2 kandidaati igale vabale kohale. 1938.a. põhiseadus ja uus kohtute seadustik märkimisväärseid muudatusi selles valdkonnas ei teinud. 1921. aastal tegutsesid Eesti Vabariigis järgmised kohtud: · Rahukohtud, kus kehtisid omad tsiviil- ja kriminaalprotsessiseadused ja trahvi- seadustik ning administratiivprotsessi seadus; · Rahukogud kui I ja II astme kohtud, kus I astmes kehtisid rahukohtutes kehtivatest
ohvitseri pantvangi ja nad allusid kuid hiljem mõisteti surma, kuna ei haksnud vastu. Aga see riigipööre suudetakse maha suruda ja kommunistid kaotavad igasuguse väärikuse... 1929. A jõuab majanduskriis ka Eestisse, ning tänu sellele tahetakse , et oleks kindel juht. Kerkivad esile vabadusõjalased e. Vapsid. Teine põhiseadus ei lähe hääletusel läbi, kuna muudatuseda on liiga väikesed aga 1932 a. PS läheb läbi . riigikogu muurib arvuliselt väiksemaks, õigused väiksemaks ja riigivanema kohustused suurenevad. Kuna kardetakse , et vapsid, kes on väga äärmuslikud saavd valimistel võimuse, siis Päts ja Laidoner teevad riigipöörde ja kuulutatakse kaitseseisukord. Vapsid keelatakse , juhud arreteeritakse. Kevadel aga hakkab ka riigikogu Pätsi kritiseerima ja too saadab selle laiali, sisuliselt on riigikogu olemas aga Päts valitseb üksi. 1934.a. hakkab vaikiv ajastu. Tekib tsnsuur, parteid keelatakse, tekivad kutseliidud. 1936. a uus põhiseadus(3.), kuna Päts soovis
ministeeriumiga, et saada toetust maja ostuks. Riigivanemale läks Võrust Kaitseliidu ja Noorte Kotkaste Malevate staabid ja KMJS. Kirjas lubati, et majas saavad olema Kreutzwaldi, Jakobsoni ja Jannseni muuseumid, Noorte Kotkaste ja Kodutütarde Võru Malevate kodu ja Võrumaa turismi keskkorraldus, saalis tehakse kursusi. Aeg oli muutunud niisuguseks, et kilbil oli militaarsus ja sõjaline ettevalmistus. 1937. aastal teatas Võru Linnavalitsus käsitööliste seltsile, et maja ost neilt Riigivanema toetusel on põhimõtteliselt otsustatud, vajalik oleks seltsi peakoosoleku otsus. Seltsi hoiatati ka, et kui nad müügiga ei nõustu, on võimalik maja sundvõõrandamine tunduvalt väiksema rahasumma eest. 1938. aastal pöörduti kirjaga haridusministri poole, kus meenutati presidendi lubadust toetada üritust 30 000 krooniga ja selgitati, miks maja ost ei ole teostunud. Võru asutused ega organisatsioonid ei ole nimelt suutelised looma sellist
Vältimaks vabadussõjalaste võitu korraldasid Päts ja Laidoner 12.märtsil 1934 sõjaväelise riigipöörde. Suleti kõik vabadussõjalaste organisatsioonid, kuulutati välja kaitseseisukord, keelustati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused. Riigikogu saadeti laiali, loodi riiklik ainupartei (Isamaaliit), ajakirjandus allutati järelvalvele ning olulistele asutustele kehtestati range kontroll. Seadusi hakati välja andma riigivanema dekreediga. Demokraatia asendus autoritaarse riigikorraga, mis on tagantjärele saanud nime vaikiv ajastu. 1937.a põhiseadusega loodi presidendi ametikoht, presidendil oli õigus takistada Riigikogus vastu võetud seaduste jõustumist ning saata parlament laiali. Opositsiooni tähtsaimaks keskuseks sai Tartu ning nn Tartu vaimust sai autoritaarse korra vastase võitluse sümbol. Eesti välispoliitika peamiseks eesmärgiks oli taastada omariiklus ja rahvuslik julgeolek.
· Riigikogu saadeti laiali ja saadikutel ei lubatud uuesti koguneda, · erakondade tegevus lõpetati ja nende asemele loodi riiklik ainupartei (Isamaaliit), · ajakirjandus allutati järelvalvele ja mitu ajalehte suleti, · kõige olulisemate asutuste, nagu ametiühingute, noorsoo- organisatsioonide, omavalitsuste, ülikoolide, kiriku jt. üle kehtestati range kontroll, · olulisi seadusi hakati välja andma riigivanema dekreetidena. Demokraati asendus autoritaarse riigikorraga, mis on tagantjärele saanud nimeks vaikiv ajastu. Kuna uued riigijuhid rikkusid oma võimu teostades korduvalt põhiseadust, lasksid nad koostada uue põhiseaduse, mis vastas nende soovidele. 1937. aasta põhiseadusega loodi presidendi ametikoht. Presidendil oli õigus takistada parlamendis vastu võetud seaduste jõustumist ning saata parlament laiali. Eesti Vabariigi esimeseks presidendiks sai Konstantin Päts. Moodustatud
Ajalugu 26.09.2017 KODUSÕDA VENEMAAL Vene impeeriumi lagunemisele järgnenud sündmused: Vene impeeriumi varemetele tekkinud riigid: ● 6.detsember 1917 Soome ● 16.veebruar 1918 Leedu ● 24.veebruar 1918 Eesti ● 11.november 1918 Poola ● 18.november 1918 Läti Lühikeseks ajaks suutsid oma riigi luua Ukraina, Valgevene, Gruusia, Armeenia. 1917.a võimu haaranud bolševikud saatsid laiali Asutava Kogu. Sellega häälestati suur osa elanikest enda vastu. Kodusõda algas mais 1918. Samal kevadel algas välisriikide sekkumine Venemaal toimuvasse- interventsioon. VENEMAA JAGUNES KAHEKS: PUNASED Bolševikud Juhid: Lenin, Trotski Relvajõud: Punaarmee VALGED Väga erinev seltskond, keda ühendas vastuseis punastele. Juhid: Koltšak jt Sõjajõude nimetati valgekaartlasteks. Kodusõda-julm sõda Punane terror- arveteõiendamine bolševike vastast...
Kultuur: Ühe suunana kujuneb välja tööeestlus nad leidsid, et kirjandust ja kunst peavad olema laiadele massidele ja kõigile arusaadavad, et tuleb rääkida lihtsast tööinimesest. Tööeestlased välistasid elitaarkunsti, Noor-Eesti kohta öeldi, et pole vaja parasiitlevaid vaimuparuneid. Kirjanduses erinevate auhindade väljaandmine üle Eesti. Auhinnarahad Kultuurkapitalilt (I kategooria stipendium Tammsaare, Tuglas, Luts jne. Kõige olulisem oli Riigivanema auhind, suurusega 1500 krooni Tammsaare). Ettevõtted ja asutused andsid välja igasuguseid preemiaid (kõige olulisem preemia oli Presidendi talu saarlane August Mälk (Lagle talu). Ta sai selle rannarahva elu kujutamise ja pidalitõve teema kajastamise eest, mis võlusid Pätsi). 1935 nimetatakse raamatuaastaks. 400 aastat esimese raamatu ilmumisest. Toimus tohutult palju erinevaid üritusi tehti suuri annetusi koolide raamatukogudele. Raamatuloendus
1920.a põhiseadus (parlamentaarne), 1938.a põhiseadus(presidentaalne) ja 1992.a põhiseadus(parlamentaarne). 1933.a põhiseaduse muudatus: Riigikogu kosseisu vähendati 50 liikmeni, valimisperioodi pikendati 4 aastani, varasema puhta nimekirjavalimise asemel ette oli nähtud teatud isikuvalimise momendid. Riigipeaks jäi nimetuse järgi küll riigivanem, kelle pidanuks valima rahvas viieks aastaks, valitsuse etteotsa pidid saama peaminister. Riigivanema õigusi suurendati märgatavalt sai õiguse riiklikel kaalutlustel parlament laiali saata, piiratud kujul vetoõiguse, valitsuse moodustamise õiguse, seadluste vastuvõtmise õiguse ning kohtunike ametisse nimetamise õiguse. 6. Mitu korda ja mis asjus on muudetud Eesti 1992.a põhiseadust? V: 3 korda. 2003.a muudatus puudutas kohalikke omavalitsusi. Nimelt pikendati KOV volikogu valimisperioodi neljale aastale ja pani sisse nn vahevalimiste
EKSAM · Kristjan Jaak Peterson (esimene eesti luuletaja- mis tähendas, mida kirj, oodi ja patoraali mõiste vastavate nt) 1801-1822. 14 märts Petersoni sünnipäev Emakeelepäev. Rahvuslikule ilukirjandusele alusepanija. Tema luuletusi trükiti sada aastat hiljem (kirjandusliku rühmituse Noor-Eesti albumites ja ajakirjas). Sümboliseeris Eesti kirjanduse algust. Luule on erandlik. Seda iseloomustas antiikkirjanduse eeskujude järgimine ja tärkav romantism. Ei lähtunud kohalikust olust, vaid vaatles laiemalt ja üritas jälgida Euroopas olevaid suundi. Säilinud 21 eestikeelset luuletusi, 10 oodi ja 5 pastoraali. Oodid: ``Kuu``, ``Laulja``, ,,Mardi Luterluse päeval" oli Petersoni viimane luuletus. Petersoni luule toetub klassikalistele eeskujudele ja saksa vararomantismile, millega autor ühendab regilaulu poeetika elemente. Petersoni värvikas, ülev ja jõuline, filosoofiliste pürgimusteg...
Kaitseseisukord Suleti kõik vabadussõjalaste organisatsioonid Vangistati mitusada juhtivat vabadussõjalast Lükati edasi organisatsioonid Keelustati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused Riigikogu saadeti laiali ja ei lubatud saadikutel enam uuesti koguneda Erakonnad asendati ainuparteidega Olulisi seadusi hakati välja andma riigivanema dekreetidena Ajakirjandus allutati järelvalvele ja ajalehed suleti 4. Kuidas said linna- ja maainimesed osa kultuurist? Osaleti aktiivselt kultuuriloomes ja –tarbimises. Jätkus kohalike muusikapäevade ja laulupidude traditsioon, tekkis koore ja orkestreid. Töövihik 1. Kirjelda lühidalt olulisemaid ümberkorraldusi Põllumajanduses – Edendamist rakendas moodsam tehnika, tõuloomade ja sordiseemne vähemus ning majanduslike ebatasuvate väiketalude suur arv.
Kui Teemant oli üsna hellakene, siis Strandman nii kergesti tagasi ei astunud, oli paksema nahaga ja kõvakäelisem. 1930. aasta teisel poolel jõudis Eestisse ülemaailmne majanduskriis. Strandmani valitsuse järgselt tuli tegevpoliitikasse tagasi Konstantin Päts. 1931 moodustab kummalise valitsuse: sees on sotsiaaldemokraadid - rahva seal rohe-puna koalitsioon. Välisministri kohale Pätsi vana vimmamees Jaan Tõnisson. Pätsi III valitsus 12.02.31-29.01.32. Päts sai riigivanema ülesannetega üsna kenasti hakkama. Parlamendis aga toimus jõudude ümbergrupeerumine. 31-32 vahetusel mitmed senised parteid ühinesid. Rahvaerakond+Kristlik Rahvaerakond Rahvaerakond; Põllumeeste Kogud + Asunike Koondus Ühinenud Põllumehed. Juba ühinenud Rahvaerakond tõmbas kaasa ka Tööerakonna ja Majandusrühma ja võttis uue nime Rahvuslik Keskerakond, mis sisuliselt koondas kõik tsentrumiparteid.
Ei olnud klauslit pisiparteide pääsemise vastu RKsse. 1920 PSi muudatused 1933 (põhilised muudatused valitsemiskorralduse kohta): RK koosseis 50 liiget, valimisperiood 4 a, ette olid nähtud teatud isikuvalimiste momendid Riigipeaks nime poolest riigivanem, kuid valiti rahva poolt ja 5 aastaks. Talt võeti valitsuse juhendamise ülesanne, selle sai endale peaminister. Riigivanema õigused suurenesid märgatavalt – riiklikel kaalutlustel parlamendi laiali saatmise õigus, vetoõigus piiratud kujul, valitsuse moodustamise õigus (RKle jäänuks umbusaldamise õigus), seaduste vastuvõtmise ja kohtunike ametisse nimetamise õigus. Need muudatused jäid vaid paberile, sest Päts võttis vastu dekreedi kaitseseisukorra kohta, korra kutsuti veel RK kokku, saadeti kohe laial ja rohkem kokku ei kutsutud
palju hiljem, järelpõlvede jaoks. Tuntud ja teatud on eestlastele Vilde ja teiste juba mainitud eesti ajalooliste romaanide autorite kõrval veel Mait Metsanurk (,,Ümera jõel"), Karl Ristikivi ning eriti just Jaan Kross. Samuti on veel ajaloolistel ainetel romaane kirjutanud August Mälk (,,Surnud majad"), Karl August Hindrey (,,Urmas ja Merike"),ning Enn Kippel (,,Meelis"). Enn Kippel sai oma ajalooliste romaanidega kohe eriti populaarseks. Mait Metsanurk aga sai 1935. aastal riigivanema auhinna ajaloolise teose ,,Ümera jõel ,, eest. Nii Kippeli ajaloolised romaanid kui ka Metsanurga ,,Ümera jõel" tekitasid tol hetkel ajalooliste romaanide tulva. Ajalooline romaan 1930. aastate kontekstis asub loogiliselt loomulikul kohal. Siis oli päevakorral rahvusliku identiteedi kinnitamine. Sellisena oli ajalooline romaan üks osa ideoloogiast, kuhu kuulusid ka kodu kaunistamine, kodutütarde ja noorkotkaste liikumine jne. 1934
Olemasolevatel andmetel hukati 1940. aastal arreteeritutest vähemalt 250, ligi 500 suri vangistuses, 1941. aastal arreteeritutest hukati üle 1600 ja peaaegu 4000 suri vangistuses. NSVLi poliitika sihtmärgiks oli eelkõige Eesti ühiskonna eliit: vangistati riigi- ja omava- litsustegelased, väljapaistvad majandus- ja rahandustegelased, sõjaväelased, Kaitseliidu ak- tiivsed liikmed, jõukamad talunikud, vabade kutsete esindajad jt. Mõned näited: ajavahemikul 1918–1940 oli Eestis riigivanema (1938–1940 presidendi) ametis 11 meest. Nendest jäi ellu vaid August Rei, kel õnnestus 1940. aasta suvel Rootsi põ- geneda. Otto Strandman laskis ennast maha, enne kui NKVD jõudis ta arreteerida. Ülejää- nud üheksa meest vangistati aastatel 1940–1941. Neist kolm hukati (lasti maha) ja ülejäänud surid vangilaagris. Lisaks eelmainitutele kuulus ajavahemikus 1918–1940 Eesti valitsustesse 9 veel 105 meest
juhtimises (et riigipea saaks suuremad õigused). 1933 valimistel saavutasid vapsid ülikindla võidu ja sellega astus tagasi Jaan Tõnissoni valitsus ja moodustati nn ülemineku aja valitsus. Uus põhiseadus jaanuar 1934: • riigivanem valiti rahva poolt viieks aastaks (1920 parlamendi poolt) • omas Riigikogu suhtes veto õigust • võis Riigikogu laiali saata ennetähtaegselt. Valitsust juhtis nüüd peaminister. 1934 aprillis korraldati riigivanema valimised. 3. Autoritaarne Eesti. 12. märtsil 1934. aastal hõivasid väeosad Toompea ning piirasid vapsidele kuuluvad hooned. Vahistati vapse, puhastati riigiaparaati neist. Riigipööret põhjendati sellega, et vapsid ise tahtsid korraldada riigipööret ja et eestlased on „vaimselt haiged”. Pooleks aastaks kehtestati üleriigiline kaitseseisukord ning keelustati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused.
Eesti Vabariigi Põhiseaduse §§ 87 89 alusel Eesti rahvas otsustas: Eesti Vabariigi Põhiseaduse sissejuhatav osa, §§ 29, 36, 39, 41, 42, 43, 44, 51, 53, 54, 57, 58, 59, 60, 61, 62, 63, 64, 65, 66, 67, 69, 70, 75, 76, 81, 82, 86 ja peatükk V pealkiri muuta ja panna maksma järgmises redaktsioonis: ... § 29. Rahvas teostab riigivõimu: 1) rahvahääletamise, 2) rahvaalgatamise, 3) Riigikogu valimise ja 4) Riigivanema valimise teel. Rahva hääletamisest, Riigikogu valimisest ja Riigivanema valimisest osavõtt on vabatahtlik. ... 1937. a. Eesti Vabariigi Põhiseadus. 1. peatükk. Üldeeskirjad. § 1. Eesti on iseseisev ja sõltumatu vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. 3. peatükk. Rahvas. ... § 34. Kõrgeimat riigivõimu teostab Eesti rahvas hääleõiguslikkude kodanikkude kaudu. § 35. Rahvas teostab riigivõimu: Vabariigi Presidendi valimisega §40 alusel; Riigivolikogu valimisega; kohalikkude omavalitsuste esindajatekogude valimisega §123 alusel;
a muudatuste ja 1937. a PS lühiiseloomustus Enne praeguse põhiseaduse vastuvõtmist on Eesti Vabariigis kehtinud kolm põhiseadust (kokku 4): 1) 15. juunil 1920 Asutava Kogu poolt vastu võetud ja 21. detsembril 1920 jõustunud Eesti Vabariigi põhiseadus; 2) 14., 15. ja 16. oktoobril 1933 toimunud rahvahääletusel vastu võetud ja 24. jaanuaril 1934 jõustunud Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seadus; 3) 28. juulil 1937 Rahvuskogu poolt vastu võetud, 17. augustil 1937 riigivanema poolt välja kuulutatud ning 1. jaanuaril 1938 jõustunud Eesti Vabariigi põhiseadus. I: 1920 a. PS – põhilised tunnused: kõige olulisem ja mõjuvõimsam organ Riigikogu (100 l), presidenti ei olnud (seadusi kuulutas välja RK juhatus, vetoõigus puudus); „riigipeaks“ riigivanem, kes oli ka Valitsuse eesotsas; VV ja riigivanem olid sõltuvuses Riigikogu usaldusest; PS iseloomustati kui ülimalt demokraatlikku. 1920
, selle 1933. a muudatuste ja 1937. a PS lühiiseloomustus Enne praeguse põhiseaduse vastuvõtmist on Eesti Vabariigis kehtinud kolm põhiseadust (kokku 4): 1) 15. juunil 1920 Asutava Kogu poolt vastu võetud ja 21. detsembril 1920 jõustunud Eesti Vabariigi põhiseadus; 2) 14., 15. ja 16. oktoobril 1933 toimunud rahvahääletusel vastu võetud ja 24. jaanuaril 1934 jõustunud Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seadus; 3) 28. juulil 1937 Rahvuskogu poolt vastu võetud, 17. augustil 1937 riigivanema poolt välja kuulutatud ning 1. jaanuaril 1938 jõustunud Eesti Vabariigi põhiseadus. I: 1920 a. PS põhilised tunnused: kõige olulisem ja mõjuvõimsam organ Riigikogu (100 l), presidenti ei olnud (seadusi kuulutas välja RK juhatus, vetoõigus puudus); ,,riigipeaks" riigivanem, kes oli ka Valitsuse eesotsas; VV ja riigivanem olid sõltuvuses Riigikogu usaldusest; PS iseloomustati kui ülimalt demokraatlikku. 1920
VAIMUELU POOLA JA ROOTSI AJAL Vaimuelu Poola ajal ● Vastureformatsioon: taastatakse katoliku usk, 1583 rajatakse Tartusse jesuiitide gümnaasium, rajatakse tõlkide seminar ● Jesuiidid katoliikliku mungaordu Societas Jesu liikmed. ○ Ordu asutati 1540. aastal paavst Paulus III bullaga. ○ Eestvedajaks Ignatius Loyola koos kuue sõbraga ● Aastaks 1600 oli Tartus juba 31 jesuiiti, neist 9 preestrid. ○ Üks nendes oli ka eesti päritolu ilmikvend Johannes Esto. Vaimuelu Rootsi ajal ● Luteri usk. ● XVII sjandi esimesel poolel jäi luteri usk eestlastele kohtai võõraks. Keskajal oli katoliiklus omaks võetud seda muinasusu tavadega segades. Luteri pastoritele see ei sobinud ja nad asusid rahvast ebausust võõrutama. Selleks hävitati näiteks taas kasutusele võetud ohvripaiku. ● Joachim J...
● Riigi sekkumine, hädaabitööd; ● Juuni 1933. aasta- krooni devalveerimine– 35% . Sisepoliitiline kriis: ● 1929. aasta Eesti Vabadussõjalaste Keskliit (EVKL); ○ A. Larka, A. Sirk; ○ umbes 20 000 liiget; ○ tugeva keskvõimu ihalus. ● 1932. aasta august- I rahvahääletus; ● 1933. aasta juuni- II rahvahääletus; ● 1933. aasta oktoober- III rahvahääletus; ● 1. jaanuar 1934 uus põhiseadus; ○ Riigivanema kandidaadid: J. Laidoner, K. Päts, A. Rei ja A. Larka. 12. märtsi 1934. aasta riigipööre: ● Päts riigivanemana kehtestas kaitseseisukorra; ● Laidoner sai sõjaväe ülemjuhatajaks; ● Karl Einbund (Kaarel Eenpalu) sai siseministriks ● Valimised lükati edasi ● Vabadussõjalased keelustati; ● Parlament puhkusele; ● 2. oktoober vaikivasse olekusse, edasi valitses ainult riigivanem Vaikiv ajajärk: ● Puhastus riigiaparaadis; ● Tsensuur;
Esitati 1935. aastal ka uus eelnõu põhiseaduse muutmiseks, kuid Päts keeldus. Teine katse oli riigikogu kolme liikme poolt, kuid samuti ei antud ametlikku käiku. Suveräänsuse kandjaks sai võim, mitte rahvas, see kestis 1938. aastani. 1936. a. tehti samm uue põhiseaduse poole rahvahääletusel, kus küsiti kahekojalise rahvuskogu muutmise kohta, et taastuda redaktsioon, rahvakogu kutsuti heakskiidul kokku, kellel 1937. aastal esitati uus põhiseaduseelnõu. Rahvanõukogu võttis riigivanema poolt esitatud põhiseaduseelnõu vastu, jõustus 1. jaanuaril 1938. aastal. 1924. aasta põhiseadus oli oma aja juriidiliselt ära elanud. See oli tublisti mahukam, sellega loobuti rahvahääletusest ilma presidendi nõusolekuta, samuti rahvaalgatusel vastuvõetud seadusest, rahvademokraatia asendati esindusdemokraatia asendati esindusdemokraatia. Realiseerida püüti võimude lahusust. Kahekojaline parlament, seati ise presidenti institutsiooni, nähti ette õiguskantsleri
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
