Eesti vabariigi valitsemine (põhiseadused) ja olulisemad (suuremad) erakonnad 20. sajand 1920-1940 EESTI VABARIIK 1920.-1940. AASTAIL Eesti vabariigis perioodil 1920.-1940.a. Väljendakse kaks valitsemisperioodi: DEMOKRAATLIK EESTI (1918- 1934) AUTORITAARNE EESTI (1934- 1940) DEMOKRAATLIK EESTI (1918-1934) Vene võimu alt vabanenud Eestis oli inimestel kindel soov rajada iseseisev demokraatlik vabariik. Sellest veendumusest lähtus ka Asutav Kogu Eesti esimest põhiseadust koostades. 1920. aasta põhiseaduse kohaselt teostas seadusandlikku võimu ühekojaline parlament - ja täidesaatvat võimu valitsus. DEMOKRAATLIK EESTI (1918-1934) Valitsuse kinnitas ametisse Riigikogu ning valitsuse tegevust juhtis riigivanem. Riigivanem täitis lisaks peaministri kohustustele ka riigipea (presidendi) esindusülesandeid, sest presidendi ametikohta ei loodud. DEMOKRAATLIK EESTI ...
· Erakonna esimeheks sai erukindral Andres Larka 1934. aasta riigipööre ja vaikiv ajastu Ennetamaks Vapside eeldatavat võitu valimistel ja koondamaks võimu enda kätte, teostasid Johan Laidoner ja Konstantin Päts 12.03.1934 autoritaarse riigipöörde · Välja kuulutati 6-kuuline kaitseolukord, samal ajal keelustati igasugune poliitiline meeleavalduste läbiviimine ja vabadussõjalasi hakati arreteerima · Parlament saadeti suvevaheajale, seadusandlus läks riigivanema kätte · Algul olid Laidoner ja Päts võimu kasutamisel ettevaatlikud. Otsustavat tegevust alustati alles hilissuvel. · Kaitseolukorda pikendati, lükati edasi riigivanema ja parlamendi valimised · 2.oktoober 1934 söandas riigikogu valitsuse tegevust arvustada istungjärk lõpetati ja parlament seati nn vaikivasse olekusse (saadikutel ei lubatud enam kokku tulla) · Demokraatlik riigikorraldus hakkas autoritaarsega asenduma
Pätsi-Laidoneri riigipööre ja sellele järgnenud vaikiv ajastu: Ennetamaks vabadussõjalaste eeldatavat võitu eesseisvatel valimistel ja koondamaks võimu enda kätte, teostasid Päts ja Laidoner 12.03.1934 riigipöörde. Valitsus kuulutas välja 6-kuulise kaitseseisukorra ning sõjaväe ülemjuhatajaks määratud Laidoner keelustas kõik poliitilised meeleavaldused ja sulges vabadussõdalaste ühingud. Riigikogu ja riigivanema valimised lükati edasi, tühistati vabadussõjalaste saadikumandaadid omavalitsustes, vallandati riigijuhtidele vastumeelseid inimesi, saadeti parlament suvevaheajale ning seadusandlus läks riigivanema kätte. Otsustavat tegevust alustati hilissuvel. Alustuseks määrati peaministri asetäitjaks siseministriks Karl Einbum. Seejärel pikendati kaitseseisukorda ja lükati uuesti edasi riigivanema ja parlamendi valimised. Kui suvepuhkuselt naasnud
Põhiseaduse sisulised muudatused olid nii olulised, et hakati rääkima uuest, 1933. a põhiseadusest. Formaalselt oli tegemist kehtiva 1920. a põhiseaduse uue redaktsiooniga. Põhiseaduse uus redaktsioon jõustus 24. jaanuaril 1934. Valitsemisel sätestati mitmeid muutusi. Riigikogu koosseisu vähendati 100 liikmelt 50-le, proportsionaalse valimise põhimõtet täiendati isikuvalimise võimalusega, Riigikogu enda volitused pikenesid kolmelt aastalt neljani. Muutus riigivanema valimise kord ja tema õigused suurenesid. Näiteks oli riigivanemal põhiseaduse muudatuste järgi õigus riiklikel kaalutlustel välja kuulutada Riigikogu ennetähtaegsed valimised, piiratud vetoõigus, õigus riiklikel kaalutlustel lõpetada ennetähtaegselt Riigikogu korraline istungjärk, dekreediõigus, valitsuse moodustamise ainupädevus ning kohtunike nimetamise õigus Riigikogu poolt pakutud kandidaatide hulgast. Eesti sai endale peaministri institutsiooni.
Avaldus selles, et kehtestati autoritaarne diktatuur: · Kuulutati välja kaitseseisukord , · Suleti kõik vapside organisatsioonid ning vangistati mitu juhtivat vabadussõjalast, · Lükati edasi valimised ning keelustati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused, · Riigikogu saadeti laiali, saadikutel ei lubatud uuesti koguneda, · Erakondade tegevus lõpetati ja nende asemele loodi riiklik ainupartei, · Kehtestati tsensuur, · Olulisi seadusi hakati välja andma riigivanema dekreetidena. 16. Mis on vaikiv ajastu? Eesti ajalooperiood, mis algas K. Pätsi teostatud riigipöördega demokraatlikult riigikorralt autoritaarsele diktatuurile. See kestis 6 aastat ning selle aja jooksul muutus Eesti riigikord ulatuslikult. 17. Milles seisnes maareform? Mis on asundustalu? Maareform seisnes selles, et mõisnike maavaldused riigistati ning jagati soovijatele, senine suurmaapidamine asendus väikemaapidamisega (mõisad taludega).
14) Põhiseaduse mõiste. Eesti põhiseadused. Praegu kehtiva Eesti Vabariigi põhiseaduse ülesehitus, Eesti riigi eesmärk, kodanike õigused ja kohustused. Põhiseadus – seadus, mis määrab riigi korralduse põhialused ning riigivõimu ja üksikisiku suhted. Eesti põhiseadused: 1920 – Asutav Kogu võttis vastu demokraatliku põhiseaduse. Parlamendi nimeks sai Riigikogu, presidendi ja peaministri ülesandeid täitis riigivanem. 1933/1934 – suurenesid riigivanema õigused 1938 – Riigikogu muutus kahekojaliseks, seati sisse presidendi ametikoht 1992 – rahvahääletusel kiideti heaks 1991 aastal Põhiseaduse Assamblee poolt koostatud põhiseaduse projekt. Praeguse Eesti Vabariigi põhiseaduse ülesehitus: 15 peatükki 168 paragrahvi Eesti riigi eesmärk: Eesti riik peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri läbi aegade. Kodanike õigused ja kohustused:
vabadussõjalaste poolt koostatud põhiseaduse muutmise eelnõu, mis piiras oluliselt 50- liikmelise parlamendi otsustuspädevust ja andis otse valitavale riigipeale suured volitused,muu hulgas ka vetoõiguse Riigikogu otsuste suhtes ning seadusjõuliste dekreetide andmise õiguse. Nüüd astus valitsuse eesotsas olnud Jaan Tõnisson tagasi ja uue koalisatsioonivalitsuse moodustas Konstantin Päts. Uus põhiseadus hakkas maksma 1934. aasta jaanuarisja sama aasta aprilliks kuulutati välja riigivanema valimised, mis aga ei toimunud. 12. märtsil 1934 panid üleminekuvalitsuse juht Konstantin Päts ja sõjavägede ülemjuhataja kindral Johan Laidoner põhiseadust rikkudes demokraatia kaitsmise - s.o. paremäärmuslike jõudude ("vapside") poolt kavandatud riigipöörde ärahoidmise ettekäändel toime sõjaväelise riigipöörde ja haarasid võimu. Mõjukamate erakondade vaikival heakskiidul kuulutati riigis välja kaitseseisukord, Vabadussõjalaste Liidu organisatsioonid suleti, üle 400
Kuid see ei tulnud välja kuna ta lihtsalt ei viitsinud seda toimetada. Tagantjärele nimetab autor seda katset hulljulguseks. Noores eas oli Vildel palju tõuse ja mõõnu rahalises mõttes. Riias kohtus Eduard oma naise Antonie Gronau`ga, kellega tal oli sammuti nii tõuse kui ka mõõnu. Kuid sellele vaatamata abiellusid nad 27. augustil 1891.(4) 1901.a hakkas ilmuma "Teataja", mille asutajaks oli Vilde koos tollase vandeadvokaadi ja hilisema riigivanema Konstantin Pätsiga. 1904.a juulis suundus Vilde Tartusse vabameelset haritlaskonda koondava ajalehe "Uudised" juurde, kus toimetas lehe veste- ja naljanurka ning avaldas omaloomingut. Muuhulgas ilmus siin Vilde kõige tuntum noorsoojutustus "Minu esimesed "triibulised."" Ajakirjanikuamet oli Vildele nii elatusallikas kui võimalus realiseerida oma vaateid ja veendumusi.(3) 1905. aasta 14. oktoobril algas Eesti poliitiline üldstreik. Eduard Vilde esines palju kõnemehena
1919-29 40000 elumaja 40000 lauta 165 000 muud hoonet Talud tootsid peekonit , kartuleid , piima 1920. põhiseadus Kõrgeim võim kuulus rahvale , kes sai: valida , hääletada ja algatada seadusi. Kodanikele oli tagatud kodanikuõigused ja vabadused Seadusandlik võim-Riigikogu 1924.Riigipöördekatse 1924 jaanuar suri Nõukogude Venemaa juht Lenin. Kasutati ära Eesti majanduskriis. Eestisse toodi salaja võitlejaid ja relvi. 1.dets varahommikul ründasid mässajad Tondi kasarmuid , riigivanema maja , politsejjaoskondi, Balti jaama Majanduskriis 1930ndatel 1929 puhkes ülemaailmne majanduskriis Eestisse jõudis see 1930 Kõige enam kannatasid ettevõtted , mis tootsid välisturule.. Toiduhinnad langesid ja osa talusid läks pankrotti Kasvas tööpuudus Sisepoliitiline kriis Inimesed hakkasid elu halvenemises otsima süüdlasi Süüd nähti parteide paljususes Erakondi süüdistati omahuvide esiplaanile seadmises Külm sõda
laemaalingutega. 18. sajandi ilme on säilitanud ka lossi vestibüül ning mõned ruumid, samuti rida ahjusid peahoones. Keisrinna Katariina I järgi Kadrioruks nimetatud lossi ja parki kui keiserlikku suveresidentsi külastas enamik Venemaa valitsejaid, alates Peeter I tütrest Elisabethist ja lõpetades Nikolai II-ga. 1921. aastal asus lossi Tallinna Eesti Muuseum, mis reorganiseeriti 1928 Eesti Kunstimuuseumiks. 1929 võeti Kadrioru loss kasutusele Eesti riigivanema (alates 1938 presidendi) residentsina. Hoone restaureeriti 1933 34. Arhitekt Aleksander Vladovsky projekti järgi ehitati juurde banketisaal ning arhitekt Olev Siinmaa kavandite järgi kujundati mõned ruumid ümber rahvusromantilises stiilis. Alates 1946. kuni 1991. aastani asus lossis Eesti Kunstimuuseumi peahoone. Maja amortiseerumine sundis alustama üheksa aastat kestnud restaureerimistöid, mida toetas Rootsi riik 21 miljoni rootsi krooniga. 22
1917.a. detsembris suudeti luua juba esimene Eesti rahvuslik diviis. 1918.a. lõpus tuli Konstantin Päts Eestisse ning talle tehti ülesanne alustada vabadussõda. Vabadussõja esimesel poolaastal oli Päts sõjaminister ja ka peaminister. Konstantin Päts kuulus Asutavasse Kogusse ja samuti kuulus ta I, II, III, IV ja V Riigikogusse. Konstantin Päts oli 1921.a. -1922.a. ja 1923.a. 1924.a. ning 1931.a. -1932.a. ja 1933-1934.a. riigivanem Peaminister riigivanema ülesannetes oli ta 1934.a. 1937.a. Riigihoidja 1937.a. 1938.a. Vabariigi Presidendiks sai K. Päts 24.04.1938.a. ja oli 17.06.1940.a. kui meie riik okupeeriti. Peale kõrgete riigiametniku ametikohtade on Konstantin Päts eelnevalt advokaadi abi, ajalehe toimetaja, linnanõunik, abilinnapea, maavalitsuse esimees, päästekomitee esimees, ajutise valitsuse pea- ja sõjaminister jne. , kõik need ametid on olnud aluseks, et sillutada teed meie esimesele presidendile.
vabadussõdalast, lükati edasi valimised, keelustati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused. Riigikogu saadeti laiali ja saadikutel ei lubatud kohtuda, erakondade töö lõpetati ja nende asemele loodi riiklik ainupartei Isamaaliit, ajakirjandus allutati järelvalvele ja mitu ajalehte suleti, kõikide olulisemate asutuste üle kehtestati range kontroll (koolid, kirikud, ametiühingud, omavalitsused), olulisi seadusi hakati välja andma riigivanema dekreetidena, demokraatlik valitsemisvorm asendus autoritaarse riigikorraga, mis tagantjärgi on saanud endale nimeks Vaikiv Ajastu. 1937. aastal loodi põhiseadusega riigipea ametikoht, esimeseks riigipeaks valiti Konstantin Päts (1874 – 1956). Majanduse areng Maareform – selle käigus riigistati mõisnikke valdusi ja jagati soovijatele. Põllumajandus – põllumajanduses kerkis juhtkohale loomakasvatus, mille saadusi müüdi edukalt Euroopa turul.
ülemjuhatajaks määratud Laidoner keelustas kõik poliitilised meeleavaldused ja sulges vabadussõjalaste ühingud. Samal ajal võtsid sõjakool ja Kaitseliit Tallinna oma kontrolli alla ning politsei asus vabadussõdalasi arreteerima puhastustööd riigiametites. Hilissuvel algas P. ja L. otsustav tegevus. Karl Einburd määrati peaministri asetäitjaks ja siseministriks- kujunes kolmas oluline võtmefiguur Eesti poliitikas. Pikendati kaitseseisukorda ja parlamendi ja riigivanema valimised lükati edasi. 2 okt 1934 seati nn vaikuvasse olekusse parlament ehk saadikutel keeld koguneda. Tasalülitamine 12 märtsi Riigipööre ja Riigikogu seadmine vaikivasse olekusse olid vaid esimesed sammud demokraatliku riigikorra asendamiseks autoritaarse režiimiga. Uued ettevõtmised ühiskonna tasalülitamiseks ei lasknud end kaua oodata. Dets 1934 määrus, mis piiras ajakirjanduse sõnavabadust.
Sellist tööd tegi Vabadussõja eel ja ajal Kaitseliit. 10 12. märts 1934- Sõjaväeline riigipööre Tõenäoliselt poleks K. Päts suutnud 12. märts 1934 teostada sõjaväelist riigipööret ilma kolmandat korda ülemjuhatajaks määratud Laidoneri abita. Tol hetkel oli Johani populaarsus tunduvalt kõrgem Pätsi omast Vältimaks vabadussõjalaste võitu ja koondamaks võimu enese kätte, teostasid riigivanema kandidaadid K.Päts ja Laidoner 12.märtsil 1934 sõjaväelise riigipöörde. Kogu riigis kuulutati kaitseseisukord. Suleti vapside organisatsioonid ning keelustati kõik poliitilised koosolekud ja meeleavaldused. Vangistati 400 juhtivat vapsi, riigikogu saadeti suvepuhkusele. Riigiasutustes tehti puhastustöö. 11 Laidoneri elu lõpp 19. juuli 1940 küüditati kindral Laidoner koos oma abikaasaga okupeeritud
5) Vabadusõdalaste Liidu kriitika 1934. a põhiseadus Eesti Vabadussõjalaste Keskliit/vapside partei loodi 1929. a Liidrid erukindral Andres Larka ja advokaat Artur Sirk Kritiseeris valitsust suutmatuse pärast hoida riigis korda ja tagada majanduslikku stabiilsust Muutus riigi suurimaks parteiks - u 20 000 liiget Töötas 1933. a välja uue EV põhiseaduse projekti, mis jõustus 1934. a Põhiseadus nägi ette 5 aastaks valitava riigipea e riigivanema ametikoha õigusega ise dekreete välja anda, Riigikogu seadusi vetostada, Riigikogu laiali saata. 1934. a märtsis pidid toimuma uue Riigikogu ja riigivanema valimised Riigivanema kandidaadid K. Päts, J. Laioner, A. Larka, A. Rei "Vaikiv ajastu" Eestis 1934 -1940 12.märtsi 1934 riigipööre Korraldasid peaminister K. Päts ja sõjaväe ülemjuhataja J. Laidoner kehtestasid 12.03.1934 riigis 6 kuuks kaitseseisukorra väitega, et vapsid
Rõhutati, et nn "lehmakauplemine" polevat õige viis riiki valitseda. Kui Lääne-Euroopa äärmuslastel oli tavaks kanda kas musti või pruune särke, siis vapsid piirdusid mustade barettidega. Liikumise eesotsas oli põdur erukindral Andres Larka, aga tegelikuks juhiks noor advokaat Artur Sink. 1932. aastal liitusid Tööerakond ja Jaan Tõnissoni Rahvaerakond ühiseks Rahvuslikuks Keskerakonnaks. 24. jaanuaril 1934 hakkas kehtima uus põhiseadus. Kuigi K. Päts oli riigivanema kohusetäitjana edasi, rõhutasid vabadussõdalased, et vaja on täiesti uut ühiskondlikku korda. Nii rääkisid ka rahvussotsialistid Saksamaal. Enne veel, kui riigivanema valimistele saadi asuda, astus K. Päts kindral Laidoneri kaasabil 12. märtsil 1934 väga drastilise sammu. Paljude hinnangul oli see väga sarnane riigipöördele e. corp d'etat' le. Konstantin Päts kui riigivanema kohusetäitja kuulutas kaitseseisukorra, nimetas kindral Laidoneri sõjaväe
olukorraga ning sotsialistide ja vabadussõjalaste tugev vastupropaganda. 1933 aasta juunis kukkus aga Eesti Vabadussõjalaste Keskliitu põhiseaduse parandatud variant teisel rahvahääletusel läbi. Sama aasta juunis kehtestas Jaan Tõnisson üleriigilise kaitseseisukorra. Taolises olukorras toimus oktoobris 1933 kolmas rahvahääletus, kus vabadussõjalaste koostatud põhiseaduse eelnõu saavutas ülisuure võidu. · Riigipööre:Uue põhiseaduse kohaselt Riigikogu ja riigivanema valimised pidid toimuma aprillis 1934. Andres Larka kandidaatideks olid Konstantin Päts, Johan Laidoner ja August Rei. Ennetamaks vabadussõjalaste(Andres Larka) eeldatavat võitu eesseisvatel valimistel ja koondamaks võimu enda kätte, teostasid K. Päts ja J. Laidoner 12. märts 1934 riigipöörde. Valitsus kuulutas välja 6-kuulise kaitseseisukorra ning sõjaväe ülemjuhatajaks määratud Laidoner keelustas kõik poliitilised meeleavaldused ja sulges
77. 78. 79. Tulemused andis võimaluse autoritaarse riigi tekkeks, kuna nüüd oli olemas riigivanem, kes oli rahva poolt valitav ning kes omas laialdasi õigusi Tõnissoni valitsus astus tagasi ning võimule sai üleminekuaja valitus eesotsas K. Pätsiga Kaitseseisukord tühistati vabadussõdalaste tegevus taastus Riigikogu ja riigivanema valimised pidid toimuma 1934. aastal, loodeti et sellega olukord stabiliseerub 80. 14. Vaikiv ajastu Eestis. 81. Miks, millal ja kuidas kehtestati. Poliitilised ümberkorraldused. Majanduselu. Miks nimetatakse „vaikivaks ajastuks“, „diktatuuriks siidkinnastes“, „autoritaarseks diktatuuriks? 82. 83. Vaikiva ajastu kehtestamine (miks, millal, kuidas) 84
Riiki ähvardava välis- või siseohu korral · teeb riigikogule ettepaneku sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni väljakuulutamiseks · kui riiki rünnatakse, teeb ise otsuse, ei oota kaitseväe ülema ja riigikogu otsust Eesti riigipead 1918-1934 Riigipea ametit polnud ette nähtud, kõrgemateks ametiisikuteks peaminister (hiljem riigivanem) ja parlamendi esimees 1934-1937 Riigipeaks pidi olema 5 aastaks valitav Riigivanem. Valimisi ei toimunud, Päts täitis Riigivanema ülesandeid 1938-1940 Vabariigi President Konstantin Päts 1944 Viimane seaduslik peaminister Uluots kuulutati presidendi kohusetäitjaks, kuid ta pidi põgenema. Paguluses tegutsenud eksiilvalitsus lõpetas tegevuse 1992. aastal, kuna Eestis olid valimised 1991-1992 Riigipeana toimis Ülemnõukogu Presiidium (esimees A. Rüütel), Eesti Komitee (T. Kelam) 1992-2001 Vabariigi President Lennart Meri 2001-2006 Vabariigi President Arnold Rüütel 2006-... Vabariigi President Toomas-Hendrik Ilves
moodustamise korda Ülesannete kogu 9. klassile 2. Demokraatlik valitsemine Eesti põhiseadused 2.3. Põhiseadus ja teised õigusaktid Eesti Vabariigi põhiseadused 1920: parlamendikeskne, valitsusjuhiks riigivanem 1933 (jõustus 1934): laiendati riigivanema võimupiire 1937 (jõustus 1938): presidentaalne vabariik, riigipeaks president, 2-kojaline parlament 1992: parlamentaarne vabariik, riigipeaks president Ülesannete kogu 9. klassile 2. Demokraatlik valitsemine Õigusakti vastuvõtmine 2.3
või vastu. Võeti vastu „Magna Charta Libertatum“- 1215 Inglismaal määrati kindlaks linnade, feodaalide, vaimulike maksud ja õigused ning piirati kuningavõimu. Võeti vastu USA põhiseadus- 1787 Võeti vastu EV I põhiseadus- 1920 võttis vastu Asutav Kogu. Demokraatlik, kuid liiga parlamendikeskne, nt puudus president, selle asemel oli riigivanem( sisuliselt peaminister) Võeti vastu EV II põhiseadus- 1933 suurendas oluliselt riigivanema õigusi Võeti vastu EV III põhiseadus- 1938 nägi ette, et riigi eesotsas on: 1) suure võimuga president 2) Riigikogu on 2- kojaline Riigivolikogu ja Riiginõukogu Võeti vastu EV IV põhiseadus- võeti rahvahääletusega 28.06.1992 Toimus referendum põhiseaduse heakskiitmise ja mittekodanikele hääleõiguse andmise küsimuses- 28.06.1992 Toimus referendum Euroopa Liitu astumise ja sellega seoses Eesti
Vabadussõja-aegse vaimsuse säilitamine. Milles seisnes sisepoliitilise situatsiooni teravnemine? Parlamendi killustumus suurenes, erinevate poliitiliste jõudude vahelised vastuolud teravnesid, kehtestati üleriigiline kaitseseisukord, millega piirati rahva poliitilisi vabadusi ning suleti mitmed poliitilised organisatsioonid. II põhiseadus: 1934. a. jaanuaris kehtestati uus põhiseadus, mille kohaselt pidi oluliselt laiendatama riigivanema võimupiire, rahva poolt valiti viieks aastaks riigipea, kellel oli õigus panna Riigikogus vastuvõetud seadustele veto ning Riigikogu ennetähtaegselt laiali saata. Täidesaatvat võimu teostas valitsus eesotsas peaministriga. Vaikiv ajastu Sõjaväeline riigipööre: korraldajateks K.Päts ja J.Laidoner-tahtsid ennetada vabadussõjalaste võimuletulekut. 1934. aasta 12.märtsil võtsid Sõjakool ja Kaitseliit Tallinna kesklinna ja
Uue institutsioonina toodi riigivalitsemisse riigipea -- riigivanem. Riigivanemale nähti ette suspensiivse veto õigus Riigikogu otsuste suhtes. Riigivanem pidi valitama viieks aastaks ja tema ülesandeks oli teostada rahva esindajana riigi kõrgeimat valitsusvõimu (s.t. ta oli ühtlasi täidesaatva võimu pea). Riigipeale anti õigus valitseda seaduse jõudu omavate dekreetidega, ehkki riigikogule jäi siiski õigus riigivanema dekreeti muuta või see kehtetuks tunnistada. Seega ühitati riigivanema pädevusse nii suure võimuga riigipea kui ka valitsusjuhi võimupiirid, samas jäi riigivanem seadusandliku võimu haardest täiesti välja. Riigivanema pädevusse jäi ka valitsuse ametisse nimetamine ja tagandamine ja riigikohtunike määramine. Riigikantselei muudeti riigipead teenindavaks administratsiooniks. 12. märtsil 1934 korraldas tolleaegne riigivanem K. Päts veretu riigipöörde, et takistada Eesti Vabadussõdalaste Liidul uue põhiseaduse alusel autoritaarset riiki rajamast
Täidesaatvat võimu teostas valitsus Presidenti polnud Kehtestati demokraaatlikud kodanikuõigused Nõukogude liit oli tunnustanud eesti vabariiki üritas eestit endaga liita esialgu olid kommunistid eestis üsna populaarsed kommunistide vastu võitles eesti kaitsepolitsei 1922 hukati v Kingissepp 1 dets 1924 J Anvelt osales 300 inimest nad tahtsid kaotada ev ja liituda nõukogude liiduga punaarmee oli valmis sissetungiks Mässajad vallurasid tallinnas toompea lossi riigivanema maja ,, rautteejaama, rünnak oli ootamatu ebaõnnestus sõjaministeeriumi ja tondi sõjaväe kooli hõivamine mäss suruti maha mõne tuniga Eesti sõjaväelased ja töölised ei ühinenud mässajatega mäss sundis eesti parteisid 1920 ndatel Majandus Eestii oli vene impeeriumis üks enim arenenud piirkondi võrreldes euroopaga oli eesti majandus nõrk 1919 võeti eestis kasutusele mark 1919 võeti vastu ka maa seadus millega riigistati mõisnikele kuulunud maad
Referaat. Eesti aastal 1918. Eesti iseseisvuseks muutumise areng 1917-1919 aastatel. Reaalseks muutsid iseseisvumisunistuse kaks 1917. aasta teisel poolel aset leidnud sündmust. Esiteks panid enamlased (bolsevikud) oktoobris, peatselt ametlikuks muudetud uue (gregoriuse) kalendri järgi 7. novembril 1917. aastal, Petrogradis toime riigipöörde, algatades sellega ajaloolise eksperimendi, millega suurem osa eestlastest kaasa minna ei soovinud. Teiseks alustas Saksa armee idarindel demoraliseerunud Vene vägede vastu uut pealetungi, millega seoses hakkasid ringlema plaanid Baltikumi ühendamisest keiserliku Suur- Saksamaaga. Ka selline sündmuste areng oli eestlaste jaoks vastumeelne. Saksamaa seostus eestlaste jaoks paratamatult eelmiste valitsejate, baltisakslasest maaomanikuga ning jäi ikka veel võõraks, kuigi sellisest suhtumisest oldi vabanemas tänu Vene keisririigi seadustele ning talumaade väljaostmisele alates 19. sajandi teisest...
koondumine, mis pidi kaitsma endiste sõdurite huve eeskätt maadejagamise osas. Poliitikasse sekkus ühing rahulolematuse tõttu valitsuse tegevuse pärast. Nende poliitilised seisukohad olid: nad tahtsid tugeva võimuga riigipead ja riigikogu tähtsuse st. arvulist vähendamist. Vapside põhiseadus võeti ülekaalukalt poolthäältega 72,2% vastu. Vapse saatis suur edu kohalikel valimistel ja loota oli võitu Riigikogu ning riigivanema valimistel 1934.a. IV Autoritaarne Eesti ehk Vaikiv ajastu 12.märts 1934 riigipööre Riigipöörde korraldasid Konstantin Päts ja Johan Laidoner. Nende eesmärk oli ennetada vapside võitu valimistel ning haarata võim enda kätte. Valimised lükati edasi, vapside saadikumandaadid tühistati ning na vallandati riigiametitest, vapside liidud suleti kogu riigis. Aktiivsemad vapsid arreteeriti ning pisteti pokri. Peale riigipööret koondus võim Pätsi, Laidoneri ja Kaarel Eenpalu kätte.
Konstantin Päts Konstantin Pätsi perekonna nimi tulevat 18. sajandist, kui käis Põhjasõda. Nimi Päts anti Viljandimaalt holstre kihelkonnast pärit möldrile. Tolle nimi oli olnud Piisko või Pisku. Suure nälja ajal oli Pisku aidanud kehvemaid ja ja ganud näljastele leivapätse. Nii sai leivajagaja hüüdnimeks Päts nimi kandus edasi lastele ja lastelastele ning muutus lõpuks perekonna nimeks. Esimene arhiivides leiduv Pätsi perekonna nime kandev inimene oli Päts Holstre Pätsiveski. Ta oli Konstantin Pätsi vanaisa isa, kes elas aastatel 1747-1796. Lähemalt tuleks kirjutada Konstantin Pätsi isa Jakobist. Joakob oli ehitus meister ja sai oma peamiselt tööd mõisnikelt. Jakob oli pikk, täidlane ja tugev mees. Ta oli tõsine, energiline ja nutikas. Ümberkautsed talupojad pidasid temaga nõu, kui neil mõisnikuga vaidlusi tekkis. Jakob aitas talupoegi nõu ja isegi rahaga. Ajapikku sai Jakob Pätsist õigusi nõudva liikumi...
jms. Põhiseaduslik probl+vajadus presitendi järele => rahvahääletus. 9) Vaikivale ajastule iseloomulikud tunnused? Riigipööre: Keelustati kõik poliitilised meeleavaldused ja sulgeti vabadussõdalaste ühingud. Sõjakool ja Kaitseliit võttis Tlni oma kontrolli alla ning politsei arreteeris vabadussõdalasi. Valimised lükati edasi ning käivitati puhastustöö riigiametites. Ühtlasi saadeti parlament suvevaheajale ning seadusandlus läks riigivanema kätte. Peaministri asetäitjaks ja siseministriks Karl Eiselbund. 2.okt1934 seati parlament nn. vaikivasse olekusse: *Detsembris ilmus määrus millega piirati sõnavabadust(Maaleht suleti, Postimees allutati valitsuse kontrolli alla).Kontrollima hakkas Riiklik Propaganda Talitus. *Märtsis 35 keelustati kõikide erakondade tegevus. Nende asemele asutati Isamaaliit(valitsuse tahte elluviimine, oli ainupartei) ja kutsekojad(ühendasid samade elualadega inimesi).
kaunistatud rohke stukkdekoori ja laemaalingutega. 18. sajandi ilme on säilitanud ka lossi vestibüül ning mõned ruumid, samuti rida ahjusid peahoones. Keisrinna Katariina I järgi Kadrioruks nimetatud lossi ja parki kui keiserlikku suveresidentsi külastas enamik Venemaa valitsejaid, alates Peeter I tütrest Elisabethist ja lõpetades Nikolai II-ga. 1921. aastal asus lossi Tallinna Eesti Muuseum, mis reorganiseeriti 1928 Eesti Kunstimuuseumiks. 1929 võeti Kadrioru loss kasutusele Eesti riigivanema (alates 1938 presidendi) residentsina. Hoone restaureeriti 1933 34. Arhitekt Aleksander Vladovsky projekti järgi ehitati juurde banketisaal ning arhitekt Olev Siinmaa kavandite järgi kujundati mõned ruumid ümber rahvusromantilises stiilis. Alates 1946. kuni 1991. aastani asus lossis Eesti Kunstimuuseumi peahoone. Maja amortiseerumine sundis alustama üheksa aastat kestnud restaureerimistöid, mida toetas Rootsi riik 21 miljoni rootsi krooniga. 22
astusid · Talude pankrotid. erakondadesse. f) Vabadussõjalased ehk Vapsid: Algne eesmärk: Vabadussõja veteranide huvide kaitse. Poliitilised seisukohad: Tugeva võimuga riigipea ja 50-liikmeline Riigikogu. Kindral Andres Larkast pidi saama riigipea. Vapside põhiseadus võitis rahvahääletusel oktoobris 1933. Vabadussõjalasi saatis suur edu kohalikel valimistel ja loota oli võitu Riigikogu ning riigivanema valimistel 1934. aastal. 4) Autoritaarne Eesti ehk Vaikiv ajastu: a) Riigipööre 12. märts 1934. Korraldasid Konstantin Päts ja Johan Laidoner. Eesmärk oli ennetada vabadussõdalaste eeldatavat võitu valimistel ning koondamaks võimu enda kätte. Suunatud otseselt Vapside võimu vastu. Esialgseteks abinõudeks olid: kehtestati kaitseseisukord, arreteeriti Vapsid. Alustuseks määrati siseministriks Karl Einbund
● Riigi sekkumine, hädaabitööd; ● Juuni 1933. aasta- krooni devalveerimine– 35% . Sisepoliitiline kriis: ● 1929. aasta Eesti Vabadussõjalaste Keskliit (EVKL); ○ A. Larka, A. Sirk; ○ umbes 20 000 liiget; ○ tugeva keskvõimu ihalus. ● 1932. aasta august- I rahvahääletus; ● 1933. aasta juuni- II rahvahääletus; ● 1933. aasta oktoober- III rahvahääletus; ● 1. jaanuar 1934 uus põhiseadus; ○ Riigivanema kandidaadid: J. Laidoner, K. Päts, A. Rei ja A. Larka. 12. märtsi 1934. aasta riigipööre: ● Päts riigivanemana kehtestas kaitseseisukorra; ● Laidoner sai sõjaväe ülemjuhatajaks; ● Karl Einbund (Kaarel Eenpalu) sai siseministriks ● Valimised lükati edasi ● Vabadussõjalased keelustati; ● Parlament puhkusele; ● 2. oktoober vaikivasse olekusse, edasi valitses ainult riigivanem Vaikiv ajajärk: ● Puhastus riigiaparaadis;
okupatsioon. 1. detsembri varahommikul tegid NSV Liidust saadetud löögirühmas koos põrandaaluste eesti kommunistidega katse kukutada Eesti valitsus, haarata võim ja kutsuda seejärel appi Punaarmee regulaarväed. Putsi organiseerimisel osalesid Vene Kommunistliku (bolsevike) partei juhid: Grigori Zinovjev, Jaan Anvelt, Komintern ning Punaarmee luure- ja varustusasutused. Esialgu saatis putsiste edu: hõivati riigivanema residents, Tallinna raudteejaamad, peapostkontor ja mõned väeosad. Valitsuse jõud suutsid end peagi organiseerida, Tondi sõjakooli, sõjaministeerium. Vallutamine ebaõnnestus, loodetud tööliskonna toetust ei saavutatud. Valitsus kehtestas sõjaseisukorra, nimetas kindralleitnant Johan Laidoneri ülemjuhatajaks. Mäss suruti maha 1. detsembril. OHVRID JA TULEMUS:
Päts koos Joh. Laidoneriga riigipöörde, koondades kogu võimu enda kätte. Siitpeale algas n.n. "vaikiv ajastu", mille käigus kehtestati Eestis autoritaarne riigikord. 7 Konstantin Päts - riigivanem ja esimene presient 1938. aasta 1. jaanuaril jõustus Eesti kolmas põhiseadus, mis kehtestas seni riigijuhi kohustes olnud ühitatud peaministri ja riigivanema ametikohale Eesti Vabariigi presidendi. Sellega oli lõpule jõudnud pikaajaline võitlus, mille sihiks oli parlamentaarselt tasakaalustatud riigikord Eestis. Presidendi staatuse kehtestamine oli selle arengu viimaseks lüliks. Senini esindas Eesti riiki riigivanem (ka riigihoidja), olles samaaegselt ka valitsusejuht. Kuna sagedaste valitsuskriiside ja pikale veninud poliitiliste kauplemiste tulemuseks oli uue valitsuse moodustamine, mistõttu vahetus ka riigijuht, kahjustas see
tasakaalukat riigivalitsemist, et riigivanemale antud võim on liiga suur, et parlamendil pole seda osa, mis rahvavalitsuslikus riigis peab olema. Ometi olid nad mõlemad aasta varem sellesama põhiseaduse eelnõu toetanud, sellepärast see rahvahääletuse võitiski. Kogu 1935 a. jooksul arutati valitsusringkondades, kuidas kehitvat põhiseadust parandada või uut koostada. Vormiliselt viimase hääletusega mõlema koja ühisistungil võeti uus põhiseadus vastu 28. juunil ning vastavalt riigivanema dekreedile 3. septembrist astus jõusse 1. jaanuaril 1938. Rohkesti ilmus ka uut põhiseadust ülistatavaid artikleid. Nagu eelmine 1933. a põhiseadus, seadustas ka 1937. a põhiseadus Eestis autoritaarse korra. Presidendi võimupiirid olid nüüd küll pisut kitsamad, kuid riigi elu dominandiks jäi ta ikka. Parlamendi mõjukus jäi valitsusegi omast väiksemaks. Valitsus pani ametisse ja võttis maha presidendi.
vabadussõjalast, lükati edasi valimised, keelustati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused. Riigikogu saadeti laiali ja saadikutel ei lubatud uuesti koguneda, erakondade tegevus lõpetati ja nende asemele loodi riiklik ainupartei (Isamaaliit), ajakirjandus allutati järelvalvele ja mitu ajalehte suleti, kõige olulisemate asutuste, nagu ametiühingute, noorsoo-organisatsioonide, omavalitsuste, ülikoolide, kiriku jt. üle kehtestati range kontroll, olulisi seadusi hakati välja andma riigivanema dekreetidena. Demokraati asendus autoritaarse riigikorraga, mis on tagantjärele saanud nimeks vaikiv ajastu. Kuna uued riigijuhid rikkusid oma võimu teostades korduvalt põhiseadust, lasksid nad koostada uue põhiseaduse, mis vastas nende soovidele. 1937. aasta põhiseadusega loodi presidendi ametikoht. Presidendil oli õigus takistada parlamendis vastu võetud seaduste jõustumist ning saata parlament laiali. Eesti Vabariigi esimeseks presidendiks sai Konstantin Päts
Michetti planeeris pargi ja lossi kolmeosalisena Itaalia villade eeskujul. 1719. aastal said katuse alla tiibhooned, 1720-1721 ehitati peahoone ja põhiosas valmis loss 1725. aastal. Nimi Katharinenthal (Kadriorg) võeti senise Fonnenthali asemel kasutusse alles 1740. aastatel. Laemaal Kadrioru lossist Aastal 1921 asus lossi Tallinna Eesti Muuseum, mis reorganiseeriti 1928 Eesti Kunstimuuseumiks. Aastal 1929 võeti Kadrioru loss kasutusele Eesti riigivanema (alates 1938. aastast presidendi) residentsina. Hoone restaureeriti 19331934 ja 1938 valmis tema juurde Alar Kotli projekti järgi ehitatud Kadrioru administratiivhoone. Arhitekt Aleksander Vladovsky projekti järgi ehitati juurde banketisaal ning arhitekt Olev Siinmaa kavandite järgi kujundati mõned ruumid ümber rahvusromantilises stiilis. Alates 1946. aastast on loss jälle Eesti Kunstimuuseumi käsutuses. 22
Üle saja inimese mõisteti vangi. Avaliklusele edastati aga infot, et vapside populaarsus kadus. Opositsioonide keskusteks kujunes Tartu. Opositsioonilise ,,Tartu vaimu" üheks keskseks kandjaks oli tõusmas Ilmar Tõnisson (Jaan Tõnissoni poeg), kuid ta suri 1939. 8. 1936 aastal algatas riigivanem Päts kolmanda põhiseaduse koostamise. Selleks korraldati kõigepealt rahvahääletus, mis andis kõrge jah-sõna. Valiti spetsiaalne rahva kogu, mis vastas riigivanema soovidele. EV põhiseadus jõustus 1938 aastal. Uus põhiseadus nägi ette tugeva võimuga presidendi, kes pidi valitama otse rahva poolt 6 aastaks. Nii nagu 1933 aasta põhiseaduse järgi riigivanemal, nii ole ka presidendil täielik võim valitsuse üle.Riigikogu muudeti 2 kojaliseks. 80 liikmelise alamkoja ehk Riigivolikogu pidi valima rahvas, ülemkoda aha moodustus kutsekodade esindajast. Lisaks jäi presidendile teatavatel juhtudel õigus anda presidendiseadus-dekreete. 9
aasta rahvahääletustel. Hakkas liikuma presidentaalse riigikorra poole. Puudus kindel riigi juht, oli riigi vanem. 2. 14.-16. oktoobril 1933 kiideti rahvahääletusel heaks Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seadus, mis jõustus 24. jaanuaril 1934. Selle seaduseelnõu esitas rahvaalgatuse korras Eesti Vabadusvõitlejate Keskliit (EVKL, rahvasuus vapsid) ja see sai ühiskonnas suure toetuse. Põhilised muudatused puudutasid valitsemiskorraldust. Oluliselt suurendati riigivanema volitusi, kes sai õiguse riiklikel kaalutlustel parlament laiali saata, nimetada ametisse ja tagandada valitsus. Riigivanem sai ka piiratud kujul vetoõiguse. Nagu 1920. aasta põhiseaduses, oli ka 1934. aastal muudetud põhiseaduses kirjas punkt, et Eesti Vabariik ei anna autähti ega aumärke oma kodanikele, välja arvatud kaitseväelastele sõja ajal. Samuti ei olnud Eesti kodanikel õigust vastu võtta võõraste riikide aumärki ja autähti
Omaksed ei pääsenud katsetele vaatamata vanakese juurde. Jämejalast viidi Päts autoga Tartu raudteejaama aj sealt edasi rongiga Kalinini lähedale Buresevo psühhiaatriahaiglasse, kus ta 18.01.1956 suri. Konstantin Päts riigijuhina: · Ministrite nõukogu esimees 24.02.1918-12.11.1918 · Peaminister 12.11.1918-08.05.1919 · Riigivanem 25.01.1921-21.11.1922 02.08.1923-26.03.1924 12.02.1931-19.02.1932 21.10.1933-24.01.1934 · Peaminister riigivanema ülesannetes 24.01.1934-03.09.1937 · Riigihoidja 03.09.1937-24.04.1938 · Vabariigi President 24.04.1938-17.06.1940 Muudes ametites · 1900-1901 vandeadvokaat Jaan Poska abi Tallinnas · 1901-1905 ajalehe «Teataja» toimetaja · 1904-1905 Tallinna linnanõunik · 1905 Tallinna abilinnapea · 1908-1910 ajalehe «Peterburi Teataja» tegevtoimetaja · 1911-1916 ajalehe «Tallinna Teataja» toimetaja · 1917 Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee esimees
12. märts 1934 teostati Päti ja Laidoneri poolt riigipööre, mille tulemusena soovisid nad näha vabadussõjalaste mitte pürgimist võimu asjadesse. Valitsus kuulutas välja 6-kuulise kaitseseisukorra ning sõjaväe ülemjuhatajaks määratud Laidoner keelustas kõik poliitilised meelevaldused ja sulged vabadussõjalaste ühingud. Samal ajal võtsid sõjakool ja Kaitseliit Tallinna oma kontrolli alla ning politsei asus vabadussõjalasi arreteerima. Riigikogu ja riigivanema valimised lükati edasi tänu sellele ja tühistati vabadussõjalaste saadikumandaadid omavalitsustes ning käivitati puhastustöö riigiametites. Vallandati nii vabadussõjalasi kui ka teisi isehakanud riigijuhtidele vastumeelseid inimesi. Ühtlasi saadeti parlament suvevaheajale ning seadusandlus läks riigivanema kätte, kes asus Eestit valitsema oma dekreetidega. (Pajur, Tannberg, 2006). Astutud samme põhjendas Päts vabadussõjalaste väidetava mässukavaga ja valimiseelsest
veenvalt, kustpoolt tuleb oht demokraatiale ja sest peale jäi Kaitseliit Eesti riigikaitse oluliseks osaks. 2.6 Sõjaväeline riigipööre 12. märts 1934 Tõenäoliselt poleks Konstantin Päts suutnud teostada sõjaväelist riigipööret ilma kolmandat korda ülemjuhatajaks määratud Laidoneri abita. Tol hetkel oli Johani populaarsus tunduvalt kõrgem Pätsi omast. Vältimaks vabadussõjalaste võitu ja koondamaks võimu enese kätte, teostasid riigivanema kandidaadid Päts ja Laidoner 12.märtsil 1934 sõjaväelise riigipöörde. Kogu riigis kuulutati kaitseseisukord. Suleti vapside organisatsioonid ning keelustati kõik poliitilised koosolekud ja meeleavaldused. Vangistati 400 juhtivat vapsi, riigikogu saadeti suvepuhkusele. Riigiasutustes tehti puhastustöö. 2.7 Riigipöörde tagajärjed Riigi raudteed, post, telefon ja telegraaf said 12. märtsil 1934 otsealluvusse Kaitsevägede
aastat eksisteerinud Eesti filminduse viljakamaid autoreid ja produtsente, vaid et ta otse alkeemikliku või houdiniliku talendiga mõistis justkui mitte millestki luua midagi. Midagi, mis osalt on vastu pidanud ajaproovile vähemalt selles mõttes, et on käsitatav Eesti toonase ajaloo allikana. Luts oskas ära kasutada Eesti Vabariigi 9. eluaastaks võrsunud ja arenenud riigistruktuure ja -organeid (kindralstaap, kaitsejõud, välisministeerium, Eesti välisesindused, haridusministeerium, riigivanema kantselei, Tartu Ülikool jt). Theodor Luts hakkas Eestis filme tegema ajal, mil see ala oli meil alles kujunemisjärgust. Aastail 1926-1932 oli ta viljakuselt ja filmikunstisiseste võimaluste sihipäraste otsingute poolest teine silmapaistev operaator-režissöör Konstantin Märska kõrval. Kuid ta erines nii nimetatuist kui kõigist tollal tegutsenud filmimeestest oma riigitruu ainestikuga ja valmidusega täita ja ise hankida ametlikke tellimusi. Ometi tuleb Lutsu kui
Vabadussõjalaste uus organisatsioon Eesti Vabadussõjalaste Liit sai 1934. aasta jaanuaris toimunud kohalike omavalitsuste valimistel 14,88% volikogude kohtadest, linnades toetas neid aga umbes 60% hääletanutest. Seejärel algas äärmiselt äge valimiskampaania Riigikogu ja laiade volitustega riigivanema valimisteks, mille peamisteks soosikuteks tõusid vabadussõjalaste kandidaat Andres Larka, Asunike Koondise Johan Laidoner ning Põllumeestekogude Konstantin Päts. Riigivanema kandidatuuri jaoks koguti ka toetushääli ning neid oli 1934. aasta märtsiks enim kogunud Larka. [18] Kuid 12. märtsil 1934, veidi enne toimuma pidanud riigivanema valimisi, kehtestas riigivanem Päts taas üleriigilise kaitseseisukorra, mida ta põhjendas vabadussõjalaste diktatuuri ohuga. Esialgu suleti Vabadussõjalaste Liit, kuid hiljem peatati kõigi poliitiliste organisatsioonide tegevus. Alates 1934. aasta sügisest ei kutsutud enam kokku ka 1932. aastal valitud V Riigikogu,
noorem vend. Konspiratiivkorterisse aadressil Rahukohtu 2 oli kogunenud 17-meheline löögirühm, kelle hulgas oli palju Tsentrosojuzi ja Dobrofloti töölisi. Nad alustasid rünnakut Toompea lossile, riigivanem Friedrich Akeli majale Toompeal ja siseminister Karl Einbundi majale Kaevu tänaval. Toompea lossis arreteeriti vahisõdurid, lossis arreteeriti teenijaid ja juhuslikke möödakäijaid. Riigikogu ja valitsuse ruumidesse aga sisse tungida ei jõutud. Riigivanema maja ees desarmeeriti samuti tunnimehed, siis tungiti majja sisse Akelit otsima. Akel aga põgenes ruumist ruumi, lukustades enda järel uksi, mille avamiseks kulus mässajatel väga kaua aega. Siseministri maja üritati rünnata granaatidega, mis aga põrkusid aknapiidalt tagasi, mispeale mässajad põgenesid. Riigivanematki ei õnnestunud tappa, küll aga tapeti majast möödasõitnud Toomkooli inspektor Eduard Grünwald koos autojuhi Heinrich Burmeisteriga. Kell 7
Sellel aastal nimetati ta ka selle esimeheks. Päts võttis osa ka ühiskondlikust tegevusest. 1927 osales ta "Fenno-Ugria" sihtasutuse rajamisel ja oli selle esimees. Pätsi ja Laidoneri riigipööre Konstantin Päts korraldas 12. märtsil 1934 koos Johan Laidoneriga vabadussõjalaste võimulesaamise vältimiseks ja oma poliitilise tuleviku kindlustamiseks sõjaväelise riigipöörde. Niinimetatud kaitseseisukorras valitses Päts 19341937 riiki peaministrina riigivanema ülesannetes, seejärel 19371938 riigihoidjana ja 1938. aastast kuni Nõukogude Liidu okupatsiooni alguseni Vabariigi Presidendina. Seda perioodi tuntakse Eesti ajaloos kui "vaikivat ajastut". Selle tagajärjel saadeti Riigikogu laiali ja kärbiti oluliselt kodanikuõigusi ja poliitilisi vabadusi. Aastal 1935. peatati kõigi parteide tegevus ja valiti mitmeid uusi omavalitsusi. Pätsi lõpuaastad 1940. aasta 23. juunil vabastati president Konstantin Päts ametist ja ta küüditati
1934. sõjalise riigipöörde korraldas. Kehtestati üleriigiline sõjaseisukord, mis väikeste vahedega kestis kuni 1940ndani. Sama aasta sügisest algas ,,vaikiv ajastu" parlamenti ei aetud küll laiali, kuid ei kutsutud ka enam istungitele, see jäi nö vaikivasse olekusse. 1935. loodi Isamaaliit ja keelustati erakondade tegevus. Isamaaliit oli valitsuse juhtimisel tegutsev ainupartei. 1934. loodi riigivanema määrusega siseministeeriumi juurde Valitsuse Informatsiooni ja Propaganda Talitus, mis varustas ajakirjandust valitsusele sobiva teabega ning õhutas ka rahvusterviklikkust (organiseeriti näiteks kodude kaunistamise, nimede eestistamise kampaaniaid). Järgmisel aastal allutati asutus Riikliku Propaganda Talituse seadusega peaministrile, 1930nda teiseks pooleks oli sellest kujunenud ajakirjanduse sisu tsenseeriv asutus.
keelustati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused. Riigikogu saadeti laiali ja saadikutel ei lubatud uuesti koguneda, erakondade tegevus lõpetati ja nende asemele loodi riiklik ainupartei (Isamaaliit), ajakirjandus allutati järelevalvele ja mitu ajalehte suleti, kõigi olulisemate asutuste, nagu ametühingute, noorsoo-organisatsioonide, omavalitsuste, ülikoolide, kiriku jt üle kehtestati range kontroll, olulisi seadusi hakati välja andma riigivanema dekreetidena. Demokraatia asendus autoritaarse riigikorraga, mis on tagantjärele saanud nime vaikiv ajastu. Kuna uued riigijuhid rikkusid oma võimu teostades korduvalt põhiseadust, lasksid nad koostada uue põhiseaduse, mis vastas nende soovidele. 1937. aasta põhiseadusega loodi presidendi ametikoht. Presidendil oli õigus takistada parlamendis vastu võetud seaduste jõustumist ning saata parlament laiali. Eesti vabariigi esimeseks presidendiks sai konstantin päts
märts 1934 riigipöörde .valitsus kuulutas välja 6kuulise kaitseseisukorra ning sõjaväe ylemjuhatajaks nim laidoner keelustas kõik poliitilised meeleavaldused ja sulges vapside ühingud.samal ajal võtsid sõjakool ja kaitseliit tallinna enda kontrolli alla ning politsei hakkas vapse arreteerima. Valimised lykati edasi,tühistati vapside saadikumandaadid ning vallandati nii vapse kui ka teisi isehakanud inimesi riigiametitest.seadusandlus läks riigivanema kätte.neid samme põhjendas päts vapside väidetava mässukavaga,ning vlimiseelsest propagandast tulenenud psüühilise haigusega. Hilissuvel määrati peaministri asetäitjaks ja siseministriks Karl Einbund(1935aastast K.Eenpalu) kellesti kujunes kolmas oluline liige poliitikas.seejärel pikendati kaitseseisukorda ja lykati veelgi edasi valimised. Ka puhkuselt naasnud riigikogu seati 2okt 1934 vaikivasse olekusse,st saadikutel ei lubatud enam kokku tulla.
nõudlusele, vaid vastavalt riigi kehtestatud plaanile. Vaikivajastu-Eesti ajalooperioodi 12. märtsist 1934 kuni 21. juunini 1940. Tolleaegset riigikorda on iseloomustatud kui autoritaarset reziimi. Perioodi käigus muudeti Eesti riigikorda ulatuslikult. K. Päts-Konstantin Päts oli Eesti riigi üks rajajaid Eestimaa Päästekomitee esimees, Eesti Ajutise Valitsuse I koosseisu Ministrite Nõukogu esimees ning II ja III koosseisu Peaminister, neljakordne Riigivanem, Peaminister Riigivanema ülesannetes, Riigihoidja ja Eesti Vabariigi esimene president J. Laidoner- kindralleitnant, Venemaa ja Eesti sõjaväelane ning Eesti poliitik, 1. Eesti jalaväediviisi ülem, J. Tõnisson-Eesti riigitegelane, poliitik ja õigusteadlane. Tõnisson oli üks Eesti poliitilise rahvusliku ideoloogia loojaid ja selle mõõduka suuna juht. Parlamentarism-riigikord, kus täidesaatev võim (valitsus) on seadusandliku võimu (parlamendi) kontrolli all
positsioonidel. Kui Teemant oli üsna hellakene, siis Strandman nii kergesti tagasi ei astunud, oli paksema nahaga ja kõvakäelisem. 1930. aasta teisel poolel jõudis Eestisse ülemaailmne majanduskriis. Strandmani valitsuse järgselt tuli tegevpoliitikasse tagasi Konstantin Päts. 1931 moodustab kummalise valitsuse: sees on sotsiaaldemokraadid - rahva seal rohe-puna koalitsioon. Välisministri kohale Pätsi vana vimmamees Jaan Tõnisson. Pätsi III valitsus 12.02.31-29.01.32. Päts sai riigivanema ülesannetega üsna kenasti hakkama. Parlamendis aga toimus jõudude ümbergrupeerumine. 31-32 vahetusel mitmed senised parteid ühinesid. Rahvaerakond+Kristlik Rahvaerakond Rahvaerakond; Põllumeeste Kogud + Asunike Koondus Ühinenud Põllumehed. Juba ühinenud Rahvaerakond tõmbas kaasa ka Tööerakonna ja Majandusrühma ja võttis uue nime Rahvuslik Keskerakond, mis sisuliselt koondas kõik tsentrumiparteid. Sellele järgnes Jaan Teemanti IV valitsus koalitsioonis Ühinenud Põllumehed ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
