vangistati mitusada juhtivat vabadussõjalast, lükati edasi valimised, keelustati ploiitilised koosolekud ja meeleavaldused. Riigikogu saadeti laiali ja saadikutel ei lubatud uuesti koguneda, erakondade tegevus lõpetati ja nende asemele loodi riiklik ainupartei (Isamaaliit), ajakirjandus allutati järelvalvele ja mitu ajalehte suleti, kõige olulisemate asutuste üle kehtestati range kontroll, olulisi seadusi hakati välja andam riigivanema dekreetidena. Demokraatia asendus autoritaarse riigikorraga, mis on tagantjärele saanud nime vaikiv ajast. Kuna uued riigijuhid rikkusid ima võimu kehtestamisega korduvalt põhiseadust, lasksid nad koostada uue põhiseaduse, mis vastas nende soovidele. 6. Vaikiv ajastu ehk Pätsi diktatuur - iseloomulikud jooned, 1937.(38.) a. põhiseadusega toimunud muudatused riigivalitsemises. Jooned : Autoritaarne ühiskond ja Isamaaliit oli ainuke lubatud partei
- 1.dets. 1924.a. kommunistide riigipöördekatse · Parlament - 1917-1919 Maapäev - 1919-1920 Asutav Kogu - 1920-1923 I Riigikogu - 1923-1926 II Riigikogu rahvahääldus algkoolide seaduse muutmiseks, rahvas vastu st umbusaldus Riigikogule - 1926-1929 III Riigikogu - 1929-1932 IV Riigikogu rahvahääletus põhiseaduse kohta okt. 1933, Riigikogu jäi - 1932-1937 V Riigikogu 3. Demokraatlik periood · sisepoliitikas - palju parteisid, sagedased valitsuskriisid - kokku: 16 riigivanema valitsusaega · majandused - orienteeruti Lääne turule - 1923-1933 ülemaailmne majanduskriis (Eestile raskeimad 1932-1933) · välispoliitikas - teistelt riikidelt tunnustuse hankimine (J. Vilms (hukati 1918), J. Tõnisson) - 1921.a. Rahvasteliidu liikmeks (Eesti toetas igati Balti liidu ideed) · kultuurielu, teadus - kujunes rahvuslik professionaalne kultuur - eestikeelne terminoloogia 4. Autoritaarne periood a) põhjused · vabadussõjalased
Päts tegutses ka äris. Ta oli Tallinna Börsikomitee esimees ning tegutses Kaubandus- Tööstuskojas, Eesti- Vene Kaubanduskojas jm. Harju Panga pankroti järel nõuti isegi tema kohtu alla andmist. 1934. aasta korraldas Konstantin Päts koos Johan Laidoneriga vabadussõjalaste võimulesaamise vältimiseks ja oma poliitilise tuleviku kindlustamiseks sõjaväelise riigipöörde, mis halvas parlamentliku riigikorralduse. Kaitseseisukorras valitses Päts 1934-1937 riigiministrina riigivanema ülesandeid, seejärel 1937-1938. a riigihoidjana ja 1938. aastast kuni Nõukogude Liidu okupatsiooni alguseni Eesti Vabariigi esimese Presidendina. Seda aega nimetataks ,,vaikivaks ajastuks" sest Riigikogu saadeti laiali, poliitilisi vabadusi kärbiti, peatati kõikide parteide tegevus ning valiti arvukalt uusi kutsealaseid omavalitsusi. 4 President Pätsi ametikohalt lahkumine ja küüditamine 21. juunil 1940
Enamik ajast maadeldi võrdselt, kuid lõpp-püstimaadluses tegi meie maadleja võtte, mis tõi talle võiduks vajalikud punktid ja tegi temast kahekordse olümpiavõitja. Eesti raskejõustiklased tulid Berliinist tagasi kokku seitsme medaliga, peakangelasena KP. Eesti oli Maailma-Kristjanilt palju saanud - just uhkust ja enesekindlust. Selle eest anti talle ka vastu. Väiksemaid kingitusi juba siis, kui olümpiasangar 2. VIII hommikul Balti jaama saabus. Seejärel tuli riigivanema vastuvõtt, esinemine ringhäälingu kooliraadio osas, kuu aega ametlikku puhkust. Esile tõsteti olümpiavõitjat ka tema töökohas Tallinna Keskvanglas, kus ta tõsteti senisest vangivalvuri seisusest veltveebliks. Eesti riigi vahest kõige märgatavam tähelepanuavaldus oli see, et talle kingiti Aegviidu lähedal Pillapalus 45 ha suurune talu. Eesti riigi sümbolite hulka kuulusid tugevad mehed ja põllupidamine. Selliselt tutvustati olümpiavõitjat ka ajakirjanduses - põllumehena
väikemaarja kihkoolis.andis viiuli tunde,raha teenimiseks,hiljem töötas ajalehe toimetuses tallinnas,1907 tartu ülikool,õigusteadus,katkestas õpingud tuberkuloosi pärast. Tuli kirjandusse realistlike juttutega(,,mäetaguse vanad"rahvalikud külajutud,hall argielu,pärast läheneb vaadetega nor-eestile,küla asemel linn,talupoegade asemel üliõpilased. Kõrgperiood teosega"judit 1921, 22"kõrboja peremees", ,,tõde ja õigus"arengu romaan,sai riigivanema auhinna selle teose eest.hilisem looming(,,kuningal on külm" ma armastan sakslast". Ernst enno-sund 1875,tartumaal,lapsepõlves kiindunud loodusesse ja kdukohta, ta hakkas luulet avaldama 1896a, tema esikogu oli"uued luuletused",kunstiliselt kõige kandvam on tema teine luulekogu"hallid laulud",viimased käsiraamtud"kadunud kodu" ja ,,valge öö", oli luuleuuendaja. Ridala sünd 1885 muhumaal,kuivastus, käis kuressaare gümn, omal käel õppis ta itaalia,soome,muid keeli,surmani
Konstantin Päts Konstantin Päts oli Eesti riigitegelane, elukutselt oli ta jurist. · Ministrite nõukogu esimees 24.02.1918-12.11.1918 · Peaminister 12.11.1918-08.05.1919 · Riigivanem 25.01.1921-21.11.1922 02.08.1923-26.03.1924 12.02.1931-19.02.1932 21.10.1933-24.01.1934 · Peaminister riigivanema ülesannetes 24.01.1934-03.09.1937 · Riigihoidja 24.01.1934-24.04.1938 · Vabariigi president 24.04.1938-17.06.1940 Elulugu Sündis 23.02.1874 Pärnumaal, Jakob Pätsi teise lapsena. Tal on 4 venda ja 1 õde. Päts oli õigeusklik. Haridustee algas Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonnakoolis, jätkudes Raeküla Nikolai koolis ning Riia Vaimulikus Seminaris. Riia Vaimuliku Seminari Päts jättis pooleli ning jätkas õpinguid Pärnu Gümnaasiumis
Mida võttis Eesti ette, et vähendada ohtu riigi iseseisvumisele? 1921 22 september sai Eesti Rahvasteliidu liikmeks. Ühinesime kõigi kokkulepete ja avaldustega mis tõotasid vähendada sõjaohtu(Briandi-Kelloggi sõjakeelupakt(1928),Desarmeerimiskonverents(1932)). 7) Milliseid argumente esitas K.Päts 1934.a. Riigikogu ees antud seletuses, põhjendamaks riigipööret? Kinnitab, et Eesti rahvas on haige, ning neid on vaja ravida ja tema on see kes seda ravi peab teostama. 8)Kes olid 1934.a. riigivanema kandidaadid lisaks Pätsile ja kelle poolt esitatud? A.Larka, esitati Eesti Vabadussõjalaste liidu poolt. J.Laidoner, esitati Valitsuse? poolt A.Rei, esitati Pätsi valitsuse poolt 9)Kirjutage iga ala kohta paar kultuuritegelast ja mõni nende saavutus Kirjandus: A.H.Tammsaare, H.Talvik, B.Alver, A.Gailit ja B.Kangro, O.Luts, M.Under. Tammsaare ,,Tõde ja õigus" Teater: E.Aava ,,Vikerlased" Sport: K.Palusalu, Berliini olümpiamängudes maadluses kuldmedal, P.Keres tõusis maailma
Eesti Vabariigi presidendid Eestil Vabariigil on olnud kolm presidenti. Need on Konstantin Päts, Lennart Meri ja Arnold Rüütel. Praegu on Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves. Konstantin Päts sündis 23. veebruaril 1874. aastal Pärnumaal Tahkuranna vallas. Kohalikud räägivad, et tema ema Olga pidi ta sünnitama ühe teeäärse talu laudas, sest ei jõudnud arsti juurde. Õppima hakkas Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonna koolis. Vanemad kolisid Raeküla alevisse. Siin õppis Konstantin Nikolai koolis, edasi õppis Riia vaimulikus seminaris, siit lahkus enne lõpetamist ja läks Pärnu Gümnaasiumi. 1898.a. lõpetas Tartu Ülikooli õigusteaduse kandidaadi kraadiga. 1900.a. asus noor jurist Konstantin Päts advokaadina tööle Jaan Poska abilisena. Sajandivahetuseks oli Tallinn kujunenud suureks sadama- ja vabrikulinnaks. Siin kasvas ka eestlaste arv. Konstantin Päts taipas, et tuleb ühendada edumeelsed eestlased,...
Laidoneri soovitusel otsustati anda Mosul Iraagile. 1929 lahkus Johan Laidoner Põllumeestekogust ja loobus kandideerimast IV Riigikogu valimistel, deklareerides lakooniliselt: "Ma ei armasta teha tööd, kus 4.ma ei näe tagajärge või kus tagajärg on koguni eitav." Tagasitõmbumine ei kestnud siiski kaua - seoses üha teravneva kriisiga ilmutas Johan Laidoner 1933 soovi poliitikaareenile naasta ja samal sügisel esitati ta uue põhiseaduse alusel valitava riigivanema kandidaadiks. Algselt tema kandidatuuri toetada lubanud Vabadussõjalased murdsid viimasel hetkel kokkuleppe. Ühe versiooni järgi olevat Johan Laidoner selle peale kibestunud ning seda olevat süvendanud veelgi järgnevas valimiskampaanias vabadussõjalaste poolt avalikkuse ette toodud andmed, mis kujutasid Johan Laidoner-i saamatu majandusmehena (tõepoolest olid mitmed tema osalusel loodud ettevõtted 1920. aastatel pankrotistunud). Võimalik, et just need asjaolud
Riigis kuulutati välja kaitseolukord Suleti kõik vabadussõjalaste organisatsioonid Lükati edasi valimised Keelustati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused Riigikogu saadeti laiali ja ei lubatud enam uuesti koguneda Erakondade tegevus õpetati ja asemele loodi riiklik ainupartei (isamaaliit) Ajakirjandus allutati järelvalvele ja mitu ajalehte suleti Olulisemate asutuste üle kehtestati range kontroll Olulisi seadusi hakati välja andma riigivanema dekreetidena Demokraatia asendus autoritaarse korraga
Riigis kuulutati välja kaitseolukord Suleti kõik vabadussõjalaste organisatsioonid Lükati edasi valimised Keelustati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused Riigikogu saadeti laiali ja ei lubatud enam uuesti koguneda Erakondade tegevus õpetati ja asemele loodi riiklik ainupartei (isamaaliit) Ajakirjandus allutati järelvalvele ja mitu ajalehte suleti Olulisemate asutuste üle kehtestati range kontroll Olulisi seadusi hakati välja andma riigivanema dekreetidena Demokraatia asendus autoritaarse korraga
2)tuli toota seda, milleks endal toorainet oli keemiatööstus - põlevkivi, metsatööstus- puit, paber 3)suurem tähelepanu põllumajandusele või, peekon, munad, sordiaretus Raharefrom 1928.aastal 100 marka 1 kroon 1 penn sent Autoritaarse diktatuuri ajal suurenes riigi kontroll majanduse üle. Pilet 22 1934.riigipööre. Vaikiv ajastu 1934 aprillis pidid toimuma nii riigikogu-kui ka riigivanema valimised. Toimus allkirjade kogumine riigivanema toetamiseks. Larka võitis. Laidoneri + Pätsi poolt viidi läbi 12.03.1934 riigipööre 1)Vapsid vangistati ja esitati süüdistus vägivaldses võimuhaaramises 2)Riigikogu ja riigivanema valimised lükati edasi 1934 hakkas kujunema autoritaarne diktatuur ehk vaikiv ajastu, sest: 1)Kõik parteid v.a. Isamaaliit keelustati(pätsimeelne) 2)Kehtestati tsensuur sõnavabadust polnud - suleti ajalehti, koole, kirikud,
Valida sai 20- aastaselt. Kui seda oleks pikemalt ellu rakendatud, siis oleks Eestist saanud presidentaalne vabariik. · võeti vastu 1934. jaanuaris. Esialgu oli tegemist üleminekuajaga, kus toonane riigivanem K.Päts hakkas täitma ka riigipea kohuseid. Reaalsed valimised pidid toimuma aprillis 1934. 1934. alguses olid toimunud KOV valimised seal tuli ilmsiks vabadussõjalaste suur edu. Mõningates valdades said vapsid jõudu juurde. Hakkas allkirjade kogumine riigivanema kandidaatite toetamiseks. Kõige rohkem sai vapside kandidaat A.Larka Riigivanema kandidaadid: 1. vapsid A. Larka 2. Johann Laidoner 3. Konstantin Päts 4. August Rei Allkirjade kogumine pegeldas seda olukorda, et palju oli nendel neljal inimesel saada valimistel hääli. Kuna K.Päts toetuseks oli kolmas, siis aprillis toimuvate valimiste juures saaks Pätsist riigivanem saada juurde hääli. 1934. a alguses K
1935) välja arvatud Isamaaliit, mis oli riiklikult heaks kiidetud ja allus võimule. Samuti valitses ajakirjanduses tsensuur, kuid opositsiooni ei suudetud täielikult allutada. Tartust, ülikoolilinnast sai opositsioonivaimu keskus J.Tõnissoni eestvedamisel. Kuid opositsioon ei olnud radikaalne, vaid nõudis demokraatliku korra taaskehtestamist ja erakondade keelu tühistamist. Kartust riigi tuleviku pärast, kui see jätkab autoritaarsel viisil, iseloomustab hästi 1936.a nelja endise riigivanema (sealhulgas J.Tõnissoni ja endise K.Pätsi Soome pagulaspõlve kaaslse J.Teemanti) avaldus peaministrile. Seal nad rõhutavad, et Isamaaliit ,,on jäänud poolametlikuks organisatsiooniks ilma elava sidemeta rahvaga." See tähendas, et kuna Isamaaliidul ideed ja sihid puuduvad, siis ei tekitanud ta kodanikesse rahvuslikku ühistunnet ja üksmeelt. Väga läbinägelikult tõi see kiri välja probleemi, mis esines riigi juhtkonnas ja mida hiljem sai Nõukogude Liit 1939.aastal ära
Varem ei saadud seda iseseisva riigi alustala ellu rakendada lihtsalt sellisel põhjusel, et poliitiline olukord oli äärmiselt ebastabiilne. Esimene põhiseadus oli oma aja kohta üks demokraatlikemaid Euroopas. Rahvas valis hääletamise teel Riigikogu ehk parlamendi, mis koosnes 100 liikmest ja oli võimul kolm aastat. Valimisõigus oli vähemalt 20-aastastel elanikel, kes olid olnud ühe aasta Eesti kodanikud. Riigikogu valis omakorda valitsuse ja riigivanema. Valitsusel oli täidesaatev võim ning ta sõltus täielikult parlamendist ja kui valitsusele umbusaldust avaldati ei jäänud sel muud üle kui tagasi astuda. Riigivanem aga täitis nii presidendi kui ka peaministri kohustusi. 1920. aasta põhiseadus lõi sisse võimude lahususe idee. Neljandaks võimuks põhiseaduse mõttes loeti rahvast, keda käsitleti eraldi riigiorganina. Isikute põhiõigused ja vabadused olid põhiseadusega hästi tagatud. 1920
mistõttu olid nad kindlad, et saavutavad võimu rahvahääletuse teel, kasutamata ebaseaduslikke manöövreid. Niisiis ei olnud 1934. aasta pööre nende huvides. Seda et vapsid diktatuuri ei tahtnud näitab ka see, et nad tahtsid et rahvas hääletaks üksikisiku poolt, mis vähendaks erakondade mõju ja võimu. Vapsid tahtsid ka edaspidi rahvale kui kõrgemale riigivõimu kandjale osa võimu teostada rahvaalgatamise ning rahvahääletamise teel ning ka Riigikogu ja Riigivanema valimise kaudu. Tahtsid lõpetada erakondade rahva kulul elamise. Peale 1934. aasta pööret on olukord, aga sootuks vastupidine. Juhipositsioon läheb ühele grupile ning rahval puudub võmalus rääkida kaasa riigiasjades. Niisiis ei teostunud vapside ideoloogia ja seepärast ei saa väita, et 1934. aasta pööre oleks olnud vapsidele kasulik. Kuna eestil oli sellal kaks reaalset ohuallikat: Nõukogude Venemaa ja Saksamaa
Vaja oli riigipea ametikohta. Vastu sotsialistid. 3. Vabadussõjalaste liikumine kriisi ajal astus poliitikasse. Kujunes parempopulistlik massiliiikumine. Eeskujuks fasism. Põhilised liidrid kindral Andres Lauka, advokaat Artur Sirk. 4. 1932-1933 2 Põhiseaduse muudatuste rahvahääletust. Kukkusid läbi. 5. 1933- Vapside enda Põhiseaduse projekst, see jõustus 1934a. II PÕHISEADUS kõige autoritaarsem 6. Riigivanema valimised: küsitlusAndres LarkaJohann LaidonerKonstatin Päts August Rei 7. 1934- Konstatin Päts riigivanem 12. märts Päts, Laidoner RIIGIPÖÖRE, demokraatia lõpp · MUUDATUSED: · Keelati Vabadussõjalaste liikumised ( u. 400 arreteeriti ) · Piirati demokraatlikke vabadusi ( Tsensuur) · 1934 RIIGIKOGU saadeti laiali VAIKIV AJASTU 1934-1940 · Seadusi ei andnud välja parlament, vaid PÄTS neid nimet dekreetideks OPPOSITSIOON KEELATUD
Vilde kirjanduslik andekus avaldus väga vara. 17-aastaselt kirjutas ta oma esimese jutustuse "Kurjal teel", mis avas talle võimaluse asuda 1883. a. sügisel tööle Tallinnasse ajalehe "Virulane" toimetusse, kus ülesandeks oli kirjutada sõnumeid, teatriarvustusi, tõlkida välismaiseid uudiseid ja jutte. Kirjutas ta algupäraseid jutustusi, mis ilmusid lehe joonealustena. 1901. a. hakkas ilmuma "Teataja", mille asutajaks oli Vilde koos tollase vandeadvokaadi ja hilisema riigivanema Konstantin Pätsiga. Ajakirjanikuamet oli Vildele nii elatusallikas kui võimalus realiseerida oma vaateid ja veendumusi. 1905. a. kevadel astus Vilde Eestimaa Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Ühisusesse. Vilde kirjutised ja tegevus revolutsiooni ajal tegid temast tagaotsitava. Vilde põgenes arreteerimise eest Peterburi, seejärel aga Helsingisse. Kodumaale saabus Vilde alles 1917. a.. Möödunud oli üksteist aastat pagulust, täis hämmastavat töötahet ja saavutusi teoste näol.
piiritülisid. Laidoneri soovitusel otsustati anda Mosul Iraagile. 1929 lahkus J. Laidoner Põllumeestekogust ja loobus kandideerimast IV Riigikogu valimistel, deklareerides lakooniliselt: "Ma ei armasta teha tööd, kus ma ei näe tagajärge või kus tagajärg on koguni eitav." Tagasitõmbumine ei kestnud siiski kaua seoses üha teravneva kriisiga ilmutas J. Laidoner 1933 soovi poliitikaareenile naasta ja samal sügisel esitati ta uue põhiseaduse alusel valitava riigivanema kandidaadiks. Algselt tema kandidatuuri toetada lubanud Vabadussõjalased murdsid viimasel hetkel kokkuleppe. Ühe versiooni järgi olevat J. Laidoner selle peale kibestunud ning seda olevat süvendanud veelgi järgnevas valimiskampaanias vabadussõjalaste poolt avalikkuse ette toodud andmed, mis kujutasid J. Laidoneri saamatu majandusmehena (tõepoolest olid mitmed tema osalusel loodud ettevõtted 1920. aastatel pankrotistunud). Võimalik, et just need asjaolud viisid J. Laidoneri kokkulepe
1) Kaitseseisukord. Piirati : a) Demokraatlike vabadusi. b) Sõnavabadust(tsensuur). c) Erakondade tegevust. d) Inimeste omaalgatust(kutsekojad). 2) Riigijuhid tegid mida heaks arvasid ja rikkusid korduvalt põhiseadust. 3) Kolmikvõim ehk triumviraat. 4) Autoritaarne kord. 5) Opositsioon oli likvideeritud. 6) Riigikogu oli vaikivas olekus. 7) Seadused anti välja riigivanema dekreetidena. Ei sobi demokraatiaga kokku. Autoritaarne riigikord oli küll põhiseadusega legaalne, aga igasugune diktatuur pole demokraatia. 7. Iseloomusta Eesti välispoliitilist olukorda peale iseseisvuse saavutamist. 1) Ohuallikad. a) Suurim ohuallikas Venemaa. b) Saksamaa. 2) Diplomaadid püüdsid riigi välise julgeoleku kindlustamiseks kasutada kõiki käepäraseid abinõusid. 3) 1920
Selle juhtideks said A. Larka ja A. Sink. Vapsid nõudsid: - riigikogu koosseisu vähendamist poole võrra. - et riiki hakkaks juhtima rahva poolt valitud isik, kellele antakse suured volitused. - riigi suuremat sekkumist majandusse. Vabadussõjalastel oli oma ajaleht „Võitlus“. 1933 - võetakse vastu Vapside poolt tehtud II Põhiseadus. Kehtima hakkab 1. jaanuar 1934. Hakatakse tegema ettevalmistusi, et üles seada riigivanemaid. Hakatakse koguma riigivanema kandidaatidele hääli – kokku on vaja 10 000 häält. Kandidaadid: August Rei, Johann Laidoner, Konstantin Päts, Andres Larka. Hääled saavad kokku Laidoner, Päts ja Larka. 1934 – otsustavad Päts ja Laidoner kuulutada välja kaitseseisukorra. Toimub nn riigipööre. Peatatakse riigivanema valimised. Riigikogu saadetakse laiali pooleks aastaks. Algab Vaikiv Ajastu. St, et rahva suu on suletud, kuna rahvas ei saa valida
Tugevnes veendumus, et ainsaks väljapääsuks on põhiseaduse muutmine nii, et Eesti saaks tugeva presidendi. Seda nõudsid kõige otsustavamalt vabadussõjalased, kes kritiseerisid demokraatlikku valitsemissüsteemi ning partei-poliitilist kemplemist. Peagi muutus Eesti Vabadussõjalaste Keskliit Eesti suurimaks poliitiliseks organisatsiooniks. 1933. a. oktoobris koondus peaaegu kogu võim presidendi kätte. Vältimaks vabadussõdalaste võitu ning koondamaks võimu enese kätte, teostasid riigivanema kandidaadid K. Päts ja J. Laidoner 12. aprillil 1934 sõjaväelise riigipöörde. Septembris 1934 tuli Riigikogu uuesti kokku. Teise maailmasõja algul 1939 jäi Eesti erapooletuks. Sama aasta 28. septembril sõlmiti Nõukogude Liiduga, kuna viimane oli ähvardanud keeldumise korral jõu kasutamisega, vastastikune abistamise leping, mis tõi Nõukogude väed Eestisse. 17. juunil 1940 okupeerisid Nõukogude väed Eesti
Kui sisepoliitiline kriis saavutas oma haripunkti aastatel 1932-1933, oli ametis neli valitsust, millest ühegi eluiga ei küündinud isegi kuue kuuni. See aga sundis valitsusel kehtestama üleriigilist kaitseseisukorda. Valitsuse abinõud tähendasid vaid näilist meeleolude rahunemist tegelikkuses langes valitsuse autoriteet veelgi ning astutud sammudesse suhtuti varjamatu halvustusega. Asjad läksid aga veelgi hullemaks, kui riigivanema kandidaadid K. Päts ja J. Laidoner otsustasid teostada 1934. aastal 12. märtsil sõjaväelise riigipöörde. Sügisel algas Vaikiv ajastu, mis kujutas endas sisuliselt autoritaarset diktatuuri. Rahvas hoiti poliitikast eemal, otsused võeti vastu kitsas ringkonnas. Ajakirjandus allutati tsensuurile, mis kulmineerus sellega, et lõpuks puudus igasugune avalik arvamus. Rahva elatustasemele mõjus halvalt 1940. aasta novembris teostatud rahareform.
Vaikivajastu. 1934.a. algul toimusid Eestis kohalike omavalitsuste valimised, kus vapsid saavutasid suurt edu. Et ennetada vapside eeldatavat võitu ka Riigikogu ja riigivanema valimistel ning koondada võim enda kätte, viisid Konstantin Päts ja Johan Laidoner (kellest sai sõjavägede ülemjuhataja) 12. märtsil 1934 läbi riigipöörde. Valitsus kuulutas välja 6- kuulise kaitseseisukorra, keelustati kõik poliitilised meeleavaldused ning asuti vapse arreteerima. Aprillis toimuma pidanud valimised lükati edasi, tühistati vapside tulemused kohalikel valimistel, riigiametites viidi läbi puhastus. Parlament saadeti suvevaheajale
Johan Laidoner Johan Laidoner sündis Viljandimaal, Viiratsi vallas, Raba talus Jaak Laidoneri (1854–1911) ja tema naise, Raba talu peretütre Mari Saarseni (1851–1938) esimese lapsena. Sealsamas Rabal sündisid ka Johan Laidoneri vennad Villem(1886), Peeter(1888) ja Oskar(1890). Johan Laidoner õppis aastatel 1892–1894 Viiratsi vallakoolis, 1894. aastal asus Laidoneride pere elama Viljandisse, seejärel õppis ta aastatel 1895–1897 Viljandi 1. algkoolis ja 1897– 1900 Viljandi linnakoolis Johan väga töökas ja tahtis saada head haridust. Haridustee algas Asumaa vallakoolis 1892. aastal. Kui vanemad kolisid Viljandi linna, siis pandi Johan linna saksakeelsesse algkooli, siis jätkas ta õpinguid venekeelses Viljandi linnakoolis, mille ta 1900. aastal lõpetas. Kehva majandusliku olukorra tõttu pidi Laidoner astuma vabatahtlikuna Vene sõjaväkke, kus teenis 110. Kama jalaväepolgus Kaunases. 1902 pääses ta Vilno (Vilni...
2. Milline oli opositsiooni roll nn. vaikival ajastul? 3. Kas 1938. aasta põhiseadusega taastati Eestis demokraatia? Põhjendage oma arvamust. 4. Kas võib väita, et 1938.aasta põhiseaduse kohaselt oli Eesti presidentaalne riik? Kas K.Päts on esimene demokraatlikult valitud Eesti president? 1934.a. algul toimusid Eestis kohalike omavalitsuste valimised, kus vapsid saavutasid suurt edu. Et ennetada vapside eeldatavat võitu ka Riigikogu ja riigivanema valimistel ning koondada võim enda kätte, viisid Konstantin Päts ja Johan Laidoner (kellest sai sõjavägede ülemjuhataja) 12. märtsil 1934 läbi riigipöörde. Valitsus kuulutas välja 6-kuulise kaitseseisukorra, keelustati kõik poliitilised meeleavaldused ning asuti vapse arreteerima. Aprillis toimuma pidanud valimised lükati edasi, tühistati vapside tulemused kohalikel valimistel, riigiametites viidi läbi puhastus. Parlament saadeti
EESTI VABARIIK 1919-1939 23.04.1919 - Asutava Kogu avaistung Estonia teatrimajas ( tänapäeval tähistab riigikogu oma sünnipäeva sel päeval) 1.12.1924 kommunistide riigipöördekatse (detsembrimässu all tuntakse ka) Moska toetas seda (relvad, rahad) 1.01.1928 rahareform (uus raha eesti kroon) 12.03.1934 sõjaväeline riigipööre (rahulikult toimus). *Viisid läbi K.Päts ja J.Laidoner. *Kaitseseisukorra kehtestamine. *Riigikogu ja riigivanema valimiste edasilükkamine. *Vabadussõjalaste tegevuse keelustamine. *Peaministri asetäitjaks ja siseministriks saab Karl Einbund(tuntakse rohkem Kaarel Eenpalu all). 1923. aasta majanduskriis: põhjused, tagajärjed, kriisist väljumine. Põhjused: -laenude kergekäeline andmine -Negatiivne väliskaubanduse saldo (import > eksport) -Suhted Nõukogude Venemaaga (Eesti üritab likvideerida kommunistlikke parteisid) -Ikaldus põllumajandussektoris Tagajärjed: -pankrottide laine
Kuusinen) ning NSVL saatkonnast Tallinnas. Punaarmee õppused Pihkva ümbruses, NSVL laevad Soome lahel. 29. XI 1924 – Moskva korraldus ettevalmistused peatada. Täideviijad kohalikud kommunistid (Otto Rästas, Anvelt). Mässajaid u 200 (sh 40 NSVLst). Peamised rünnakuobjektid: Balti jaam – tapeti politseinikke ja teedeminister Karl Kark Sõjaministeerium – rünnak löödi tagasi Tondi kasarmud – rünnak löödi tagasi Toompea, riigivanema maja Peapostkontor Mäss suruti maha mõne tunni jooksul peamiselt improviseeritud üksustega. Kaitsepolitsei teadlik tegevusetus? Mässu tagajärjed: sisemaise kommunismiohu likvideerimine muutused rahva mentaliteedis Kaitseliidu taastamine, kapo tugevdamine EESTI ERAKONNAD Põllumeeste Kogud (PK). Päts, Laidoner, Jaan Teemant, Jaan Soots, Jüri Uluots. 1920 –
Eksisteeris rahvahääletus ja rahvaalgatus. Rahvaalgatuse korras sai eelnõu esitada 25 000 kodanikku. Presidenti ei olnud Seadusi kuulutas välja Riigikogu juhatus Täitevvõim kuulus Vabariigi Valitsusele, mille eesotsas oli riigivanem Põhiseaduse muutmine oli võimalik vaid rahvahääletusel 1933. aasta Põhiseaduse täiendused Riigikogu koosseis vähendati 50 liikmeni, valimisperiood pikenes 4 aastani Muudeti riigivanema ja Riigikogu pädevust, mille tulemusena senine Riigikogukesksus asendus võimu kontsentreerumisega riigivanema kätte Riigivanema valib rahvas 5 aastaks Riigikogu poolt vastuvõetud seaduste väljakuulutamise õigus läks riigivanemale. Riigivanemale anti õigus jätta seadus välja kuulutamata ja anda see uuesti riigikogu arutamiseks Valitsuse moodustamine anti riigivanema ainupädevusse, tekkis peaministri institutsioon
Vabadus ja Vastutus Me elame müstilises maailmas, sageli teadmata, miks üks või teine asi juhtub, sest see kõik on lihtsalt nii seletamatu, nii ebareeglipärane. Ilmas on palju kirjutamata seadusi, mis tuleb meil kõigil iseendi jaoks paika panna, need on reeglid, mis kehtivad personaalselt ainult meile endile. Reeglid, mis panevad meid vastutama selle eest, mis meil on, selle eest, mida me teeme ning kuidas räägime ning reeglid, mis õpetavad meid hindama vabadust-seda kõige pühamat elus. Vabadus on elu alus. Kui me oskame seda väärtustada võime kõik meile antud aastad elada õnnelikult ning nautida täisväärtuslikku elu. Vabadus on meie endi valik, sest selle vale käsitlus karistab meid vabaduse võtmisega. Inimesed, kes ei ole õppinud oma vabadust hindama ning selle eest vastutust kandma, leiavad sageli oma koha kinnipidamisasutustes. Vabaduse kaotus tähendab vastutuse puudumist. Kui kõik i...
Gustav II Adolf asutas gümnaasiume Tartus ja Tallinnas ning kirjutas alla Tartu ülikooli asutamisele. Ta oli silmapaistev väejuht. Ta jagas heldelt riigi maid Eestis ja ka Hiljem Liivimaal. 3. Kus asub pildil kujutatud monument? Miks just seal? See asub Tartu Ülikooli peahoone taga Kuningaplatsil, kuna ta oli Tarru Ülikooli asutaja. 4. Milline on olnud selle monumendi saatus? Praegune monument on koopia 27. juunil 1928 Eesti Vabariigi riigivanema Jaan Tõnissoni poolt avatud ja 15. mail 1950 nõukogude okupatsioonivõimu poolt hävitatud Gustav II Adolfi mälestusmärgist. Algne monument oli püstitatud Eesti Vabariigi 10. aastapäevaks. Skulptuuri autor oli rootslane Otto Strandman. Uue pronksskulptuuri (Uppsala Ülikooli kingitusena) valmistas Göteborgi raekoja ees seisva Gustav II Adolfi kuju kipsmudelilt võetud vormide alusel Elisabeth Tebelius- Myren
Laidoneri Nõukogude okupatsioonivõimude survel Sõjavägede ülemjuhataja ametist. Poliitikas 1921-1929 oli Laidoner Riigikogu 1. 2. ja 3. koosseisu liige. 1925 vahendas Johan Rahvasteliidu komisjoni esimehena piiripingeid Türgi ja Iraagi vahel. Laidoneri enda soovitusel otsustati anda Mosul iraagile. 1929. aastal loobus kandideerimast IV valimistel ning lahkus oma „parteist“. 4 aasta pärast tuli aga poliitikaareenile tagasi ning vastavalt uuele põhiseadusele kandideeris ta riigivanema positsioonile. Algselt, lootis ta Vabadussõjalaste peale, kes olid lubanud tema eest hääle anda, kuid lõpus nad siiski murtsid oma lubaduse. Veelgi hullem, nad otsustasid näidata Laidoneri „halvast valgusest“ s.t vihjasid sellele, et Johan olevat mõttetu majandusmees, kuna paljud tema ettevõtted oli pankrotistunud. Võimalik, et just need asjaolud viisid JL-i kokkulepe sõlmimiseni Konstantin
Välisnõudluse langus Inglise naela ja Rootsi krooni devalveerimine Tööpuudus 1932 u 32 000 inimest Riigi sekkumine, hädaabitööd Juuni 1933 krooni devalveerimine 1929 Eesti Vabadussõjalaste Keskliit (EVKL) ◦ A. Larka, A. Sirk ◦ u 20 000 liiget ◦ tugev keskvõim 1932 aug I rahvahääletus 1933 juuni II rahvahääletus 1933 okt III rahvahääletus 1. jaan 1934 uus põhiseadus ◦ Riigivanema kandidaadid J. Laidoner, K. Päts, A. Rei ja A. Larka Päts riigivanemana kehtestas kaitseseisukorra Laidoner sõjaväe ülemjuhatajaks Karl Einbund (Kaarel Eenpalu) siseministriks Valimised lükati edasi Parlament puhkusele ◦ 2. okt vaikivasse olekusse Puhastus riigiaparaadis Tsensuur Riiklik Propaganda Talitus Erakonnad keelati Isamaaliit Kutsekojad 8
Barbarus ütleb, et ta vihkab oma varasemat loomingut,ennast ja oma nõrkusi. Tema loomingus puuduvad isamaalised ja rahvuslikud teosed. 10. Milliseid probleeme Johannes Vares-Barbarus Eesti kultuurielus nägi? - Suuremad ajalehed likvideerisid kirjandusliku lisa: avaldatakse anekdoote ja koomikseid nö mõttetut prahti - Kvaliteetne kirjandus jäetakse vedelema - Kirjanduslikud huvid keerlesid liialt kultuurkapitali ja riigivanema käes olevate summade umber st. autorid on muutunud rahakeskseks - Üleüldine sisutühjus kirjanduses. Puudub ühine idee ja vaimustus - Liialt ollakse vanas kinni, korratakse seda mis on olnud - Vajadus teha uuendusi. Barbarus leiab, et just luule on üks viis uuendusteks . Kirjandus on ühesugusest lüürikast ja luulest üle ujutatud. 11. Ametliku versiooni järgi sooritas Johannes Vares oma korteris Kadrioru lossis 29.
viimati raamatus ,,Kui tõmbetuul on luuletaja Anneli Oidsalu saatus" (1999) 14 Vaikiv olek (19341940) Majanduskriis tõi 1930. aastate algul kaasa poliitilise kriisi, avalikkuse ette tõusid uued, sõjakalt rahvuslikud jõud. Vabadussõjalaste Liidu (vapside) välja pakutud ja rahvahääletusel heaks kiidetud uus põhiseadus lõi olukorra, kus riigivanema kohuseid täitval Konstantin Pätsil õnnestus 1934. aasta 12. märtsil teostada riigipööre ning kehtestada autoritaarne kord. Oma väidetavalt ajutist ja erakorralist sammu õigustas Päts vajadusega vältida vapside võimuhaaramist, ent see autoritaarne reziim jäi püsima sisuliselt Eesti Vabariigi lõpuni. Anneli Oidsalu 15 Positiivsus ja rahvuslikkus 1934. aasta pööre tõi kaasa ... kontroll ajalehtede üle;
EVKL muutus suurimaks poliitiliseks organisatsiooniks. Ametlikuks juhiks oli Andres Larka, tegelikku juhirolli etendas Artur Sirk. 1932 augustis toimus uue põhiseaduse eelnõu vastuvõtmiseks esimene rahvahääletus. Projekt kukkus läbi. Teine rahvahääletus kukkus taas läbi. 1933 oktoobris pandi hääletusele vabadussõjalaste koostatud põhiseaduse eelnõu, mis saavutas kolmandal rahvahääletusel võidu. 1934 jaanuaris jõustus uus põhiseadus. Selle kohaselt pidi laiendatama riigivanema võimupiire, rahvas pidi valima viieks aastaks riigipea, riigivanemale anti õigus panna Riigikogus veto, seadusandlik võim jäi endiselt Riigikogule. Täidesaatev võim jäi valitsusele. Valimisvõitlus kujunes teravaks. Taandumas oli majanduskriis. §16. Vaikiv ajastu Sõjaväeline riigipööre K. Päts ja J. Laidoner otsustasid teostada sõjaväelise riigipöörde. 12 märts 1934 võtsid Sõjakool ja Kaitseliit Tallinna kesklinna ja Toompea oma kontrolli alla. Vahistati vabadussõjalasi
1922. aastal lasti maha üks fanaatilisemaid riigikukutajaid Viktor Kingissepp, juhuu. RELVASTATUD RIIGIPÖÖRDEKATSE 1924. a 1. detsembril tegid kommunistid Jaan Anveldi juhtimisel Tallinnas relvastatud riigipöördekatse, milles osales üle 300 mehe. Valitsus oli ohtlikust olukorrast teadlik, kuid ei võtnud selle ära hoidmiseks midagi ette. Ootamatust ära kasutades vallutasid mässajad mõned strateegiliselt tähtsad objektid Tallinnas : Toompea lossi, riigivanema maja, raudteejaamad, peapostkontori ja isegi sõjaväelennuvälja. Sõjaministeeriumi ja Tondi sõjakoolide hõivamine aga ebaõnnestus. Mõne tunniga suruti mäss maha, kogu maal kehtestati sõjaseisukord, välikohtud hukkasid 155 mässajat, üle 200 mõisteti vangi. Anvelt jõudis Venemaale tagasi, kus ta hiljem omade poolt surnuks peksti, juhuu. SISEPOLIITILINE KRIIS Ülemaailmne majanduskriis aastail 1929-1933 pani Eesti majanduse raskesse olukorda ja viis riigi sisepoliitilisse kriisi
Nende surve tõttu asuti kavandama põhiseaduse muutmist. Sisepoliitika Eesti muutus aina keerulisemaks. Uue põhiseaduse kaks eelnõud olid rahva poolt tagasi lükatud ning riiki tabas pikaajaline valitsuskriis. Majanduskriisi tõttu sõneleti ka krooni devalveerimise üle, mis siiski 1933 sai teoks. Sama aasta oktoobris korraldati uue põhiseaduse vastu võtmiseks kolmas referendum, mis seekord, vapside meeleheaks, läks läbi. Uus põhiseadus lõi ka riigivanema ametikoha, kelle valmine pidi toimuma 1934 aasta aprillis. Kandideerima uuele ametikohale hakkasid 4 meest - Andres Larka (Eesti Vabadussõjalaste Liit), Johan Laidoner (Asunike Koondis), August Rei (Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei) ja Konstantin Päts (Põllumeestekogud). Paraku kahe mehe võimujanu pärast valimisi kunagi ei tulnudki. Päts ja Laidoner teostasid 12.03.1934 riigipöörde ja valitsus kuulutas välja kaitseseisukorra. Laidoner
18. sajandi ilme on säilitanud ka lossi vestibüül ning mõned ruumid, samuti rida ahjusid peahoones. Keisrinna Katariina I järgi Kadrioruks nimetatud lossi ja parki kui keiserlikku suveresidentsi külastas enamik Venemaa valitsejaid, alates Peeter I tütrest Elisabethist ja lõpetades Nikolai II-ga. 1921. aastal asus lossi Tallinna Eesti Muuseum, mis reorganiseeriti 1928 Eesti Kunstimuuseumiks. 1929 võeti Kadrioru loss kasutusele Eesti riigivanema (alates 1938 presidendi) residentsina. Hoone restaureeriti 1933 34. Arhitekt Aleksander Vladovsky projekti järgi ehitati juurde banketisaal ning arhitekt Olev Siinmaa kavandite järgi kujundati mõned ruumid ümber rahvusromantilises stiilis. Alates 1946. kuni 1991. aastani asus lossis Eesti Kunstimuuseumi peahoone. Maja amortiseerumine sundis alustama üheksa aastat kestnud restaureerimistöid, mida toetas Rootsi riik 21 miljoni krooniga. 22
selgu midagi, mis tema väiteid tõestaks. Päts võttis osa ka ühiskondlikust tegevusest. 1927 osales ta "Fenno-Ugria" sihtasutuse rajamisel ning oli selle esimees. Konstantin Päts korraldas 12. märtsil 1934 koos Johan Laidoneriga vabadussõjalaste võimulesaamise vältimiseks ja oma poliitilise tuleviku kindlustamiseks sõjaväelise riigipöörde, mis halvas parlamentliku riigikorralduse. Niinimetatud kaitseseisukorras valitses Päts 19341937 riiki peaministrina riigivanema ülesandeis, seejärel 19371938 riigihoidjana ja 1938. aastast kuni Nõukogude Liidu okupatsiooni alguseni Vabariigi Presidendina. Seda perioodi tuntakse Eesti ajaloos "vaikiva ajastu" nime all. Riigikogu saadeti laiali, poliitilisi vabadusi kärbiti (1935 peatati kõigi parteide tegevus), valiti arvukalt uusi kutsealaseid omavalitsusi. Mõned propagandistid (nt. Rein Kordes alias Andrus Roolaht) on väitnud, et Pätsi lähikond kasutas presidendivõimu ära isiklike huvide läbisurumiseks.
ning eesmärgid; kõik õigusaktid peavad olema põhiseadusega kooskõlas. Eesti põhiseadused: I põhiseadus: · Võttis vastu Asutav Kogu 1920.a. · Väga demokraatlik puudus president, riigi eesotsas riigivanem · Riigikogus 100 liiget · Palju valitsuskriise, majanduskriis, rahulolematus. II põhiseadus: · 1933 rahvahääletused ehk vabadussõjalasteprojekt jõustus 1934 · Suurendas riigivanema õigusi valiti otse rahva poolt, anti veto õigus ja õigus Riigikogu laiali saata III põhiseadus: · Hakkas kehtima 1938 · Viidi sisse suure võimuga presidendi ametikoht · Kahekojaline parlament (alamkoda ehk Riigivolikogu 80 saadikut valiti rahva poolt, Riiginõukogu 40 valiti osalt kutsekodade poolt, osa ameti poolest, osa määrati presidendi poolt) · Valitsuse eesotsas peaminister IV põhiseadus:
1. detsembril 1924. aastal kommunistliku riigipöördekatse ajal nimetati Laidoner taas Sõjavägede ülemjuhatajaks. Johan Laidoner 12. märtsil 1934 nimetati Johan Click to edit Master text styles Laidoner Riigivanema otsusega Second level kolmandat korda Kaitsevägede Third level ülemjuhatajaks ja Sisekaitse Ülemaks. Fourth level Fifth level Riho Terras Click to edit Master text styles Sünnikuupäev: 17. aprill 1967 On Eesti sõjaväelane ja riigiametnik, Second level kindralmajor
detsembris. Varem ei saadud seda iseseisva riigi alustala ellu rakendada lihtsalt sellisel põhjusel, et poliitiline olukord oli äärmiselt ebastabiilne (nt. võõrvägede siinviibimine). Esimene põhiseadus oli oma aja kohta üks demokraatlikemaid Euroopas. Rahvas valis hääletamise teel Riigikogu ehk parlamendi, mis koosnes 100 liikmest ja oli võimul kolm aastat ( valimisõigus oli kõigil üle 20. aastastel meestel ja naistel ). Riigikogu valis omakorda valitsuse ja riigivanema. Valitsusel oli täidesaatev võim ning ta sõltus täielikult parlamendist ja kui valitsusele umbusaldust avaldati ei jäänud sel muud üle kui tagasi astuda. Riigivanem aga täitis nii presidendi kui ka peaministri kohustusi. Esimese põhiseaduse iseloomustatakse nagu väga demokraatlikku. Ta lõi sisse võimude lahususe idee. Põhiseadus täiendas klassikalist jaotust neljanda elemendiga rahvaga, kusjuures rahvast käsitati riigiorganina
a. sügisel tööle Tallinnasse ajalehe "Virulane" toimetusse. Tema ülesandeks oli kirjutada sõnumeid ja teatriarvustusi, tõlkida välismaiseid uudiseid ja jutte. Kui vähegi mahti oli, kirjutas ta ka algupäraseid jutustusi, mis ilmusid lehe joonealustena. Ajakirjanikuna töötas Vilde kõigis tollal ilmuvates suuremates väljaannetes, olles ise ka ühe rajajaks. 1901. a. hakkas ilmuma "Teataja", mille asutajaks oli Vilde koos tollase vandeadvokaadi ja hilisema riigivanema Konstantin Pätsiga. 1904. a. juulis suundus Vilde Tartusse vabameelset haritlaskonda koondava ajalehe "Uudised" juurde, kus toimetas lehe veste ja naljanurka ning avaldas omaloomingut. Muuhulgas ilmus siin Vilde kõige tuntum noorsoojutustus "Minu esimesed "triibulised."" Ajakirjanikuamet oli Vildele nii elatusallikas kui võimalus realiseerida oma vaateid ja veendumusi. 1905. a. kevadel lülitus Vilde aktiivselt poliitilisse tegevusse, võttes osa Eestimaa Sotsiaaldemokraatliku
· ,,Tõe ja õiguse" teises osas on võitlus jumalaga. · ,,Tõe ja õiguse" kolmandas osas on võitlus ühiskonnaga. · ,,Tõe ja õiguse" neljandas osas on võitlus iseenda ja oma elu õnnega. · ,,Tõe ja õiguse" viiendas osas on alistumine. Peamine idee on,et inimene,kes koguaeg kaugeneb maast pöördub taas maast jõuduammutama.Iga köide algab lootusega kuhugi jõuda,iga köitega hoog väheneb.Teos oli lugejate seas väga populaarne ja sai ka riigivanema auhinna. 8 Hilisem looming Romaan "Elu ja armastus"on psühholoogiline teos.Käsitleb kahe inimese vahelist suhet.Teoses on vähe välist sündmustikku,palju pikki dialooge ja inimese siseheitluse kirjeldusi. "Ma armastasin sakslast"-päevikuvormis minajutustus.Romaan on pessimistlik,puudub väljapääs.Kahe erinevast rahvusest ja erinevast ühiskonna kihitst noorte armastuslugu.
Võimujahi käigus unustati riigi üldhuvid. 9)Iseloomusta I, II ja III põhiseadust. Ips-*kõrgeimaks võimukandjaks rahvas-teostas võimu valimiste, rahvaalgatuste, rahvahääletuse kaudu *seadusandlikku võimu teostas 100-liikmeline riigikogu, mis valiti 3aastaks *Üldine valimisõigus kõigil vähemalt 20-aastastel *täidesaatvat võimu teostas valitsus eesotsas riigivanemaga *puudus valimiskümnis.valitsesid koalitsioonivalitsused. Keskmise valitsuse eluiga ~11kuud IIps-*rahvas sai valida riigivanema 5aastaks *riigikogu liikmeskonda vähendati 50-le *täidesaatva võimu eesotsas peaminister IIIps-*riigipeaks 6aastaks valitud president *riigikogu muudeti 2-kojaliseks:1)alamkoda- riigi volikogu 80saadikuga-valiti rahva poolt otsevalimiste teel. Valijate vanusepiir 22- aastale. 2)riiginõukogu 40saadikuga-kuulusid sinna ameti poolest või määrati presidendi poolt. *valitsuse eesotsas peaminister, valitsus määrati presidendi poolt *rahvalt võeti ära omaalgatuse õigus
rahvavaenulikkudest tegutsemismeetoditest, revolutsioonist, usust. 1930. aastate kirjandust mõjutas poliitiliselt komplitseerunud olukord- majanduskriis ja teravnev ühiskondlik-poliitiline situatsioon. Tiraazide langus ja sissetuleku vähenemine muutsid loomeinimeste eksisteerimise raskeks. Seepärast hakati kirjanikele jagama toetusi ja preemiaid valitsuse, asutuste ja ettevõtete poolt, nt. Eesti Kultuurkapitalilt. Oluliseim nendest oli riigivanema auhind- kirjaniku talu- Lagle talu (Õismäel), mis anti August Mälgule mereteemalise loomingu eest (rannatriloogia: ,,Õitsev meri", ,,Taeva palge all", ,,Hea sadam"), kuid arvati, et selle saab hoopiski Tammsaare oma ,,Tõe ja õiguse" II-V köite eest. Selline stipendiumite jagamine aitas kirjanikel jätkuvalt kirjandusmaastikul püsida. Seega trükisõnas aktualiseerusid rahvusega seotud probleemid- rahvusteadvus, rahvuslik enesehinnang ja omapära
Vabadussõjalaste organisatsioon koondas sõjaveterane. Nad kasutasid ära rahva hulgas levinud meeleolusid. Keskliidu esimees oli Andres Larka, suur rolli etendas advokaat Andres Sirk. 5. Miks võib väita, et 1933. Aasta põhiseadus lõi võimalused demokraatialt autoritaarsusele? Uue põhiseaduse järgi pidi kõrgemat võimu teostama riigivanem, kellel olid laialdased õigused. Riigikogu võimu vähendati, valitsusest sai riigivanema tahte elluviia. Autoritaarne Eesti 1. Võrdle 1924. Aasta riigipöördekatset ja 1934. Aasta riigipööret. 1924. aasta 1. Detsembri 1934. aasta 12. Märtsi riigipöördekatse. riigipööre. Kes korraldasid? Eestimaa Kommunistlik K.Päts ja J.Laidoner Partei. Mis oli eesmärk? Nõukogude võimu Võimu kindlustamine ja
a. sügisel tööle Tallinnasse ajalehe "Virulane" toimetusse. Tema ülesandeks oli kirjutada sõnumeid ja teatriarvustusi, tõlkida välismaiseid uudiseid ja jutte. Kui vähegi mahti oli, kirjutas ta ka algupäraseid jutustusi, mis ilmusid lehe joonealustena. Ajakirjanikuna töötas Vilde kõigis tollal ilmuvates suuremates väljaannetes, olles ise ka ühe rajajaks. 1901. a. hakkas ilmuma "Teataja", mille asutajaks oli Vilde koos tollase vandeadvokaadi ja hilisema riigivanema Konstantin Pätsiga. 1904. a. juulis suundus Vilde Tartusse vabameelset haritlaskonda koondava ajalehe "Uudised" juurde, kus toimetas lehe veste- ja naljanurka ning avaldas omaloomingut. Muuhulgas ilmus siin Vilde kõige tuntum noorsoojutustus "Minu esimesed "triibulised." Vilde kolmest näidendist kuuluvad eesti näitekirjanduse kullafondi psühholoogiline draama "Tabamata ime" (1912) ja komöödia "Pisuhänd" (1913) . Neid lavastatakse tänini ja mõlemast on tehtud ka telefilmid
Vabadussõjalaste oranisatsioon koondas sõjaveterane. Nad kasutasid ära rahva hulgas levinud meeleolusid. Keskliidu esimese oli Andres Larka, suurt rolli etendas advokaat Andres Sirk. 5. Miks võib vätia, et 1933.aasta põhiseadus lõi võimalused demokraatialt autoritaarsusele? Uue põhiseaduse järgi pidi kõrgemat võimu teostama riigivanem, kellel olid laialdased õigused. Riigikogu võimu vähendati, valitsusest sai riigivanema tahte elluviija Autoritaarne Eesti 1. Võrdle 1924.a riigipöördekatsest ja 1934.a riigipööret. 1929. 1.dets 1934.a 12. Märtsi riigipööre riigipöördekatsete Kes Korraldasid? Eestimaa Kommunistlik K.Päts ja J. Laidoner Partei Mis oli eesmärk? Nõukogude võimu Võimu kindlustamine ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
