hakanud põhiseadusega nähti ette: · laiade võimuvolitustega rahva poolt 5 aastaks otseselt valitava riigipea (riigivanema) ametikoha loomise. Riigivanemal oli õigus laiali Riigikogu enne tähtaega laiali saata ja panna Riigikogu eelnõudele veto (e keeld). · seadusandlik võim oli 50 liikmelisel Riigikogul. · täidesaatev võim oli valitsusel eesotsas peaministriga, kes oli vastutav nii Riigikogu, kui ka riigivanema ees. Riigivanema ja uue Riigikogu valimised nähti ette 1934 aprillis. · ,,Vaikiv ajastu" Eestis: Aprillis toimuvatel Riigikogu ja riigivanema valimistel oleks edu saatnud suure tõenäolisusega vapse ja nende riigivanema kandidaati Andres Larkat. Ennetamaks vapside võimuletulekut korraldasid K.Päts ja J.Laidoner 12.märtsil 1934 sõjaväelise riigipöörde: kehtestati üleriigiline
Autoritaarne Eesti Lea Lips Pärnu Hansagümnaasium Riigipööre 12.märtsil 1934 · Uue Riigikogu valimistel pidi valitama ka riigivanem (sisuliselt president). Käivitus kärarikas valimisvõitlus. Riigivanema kandidaatidena seati üles Johan Laidoner (Asunike Koondise poolt), Konstantin Päts(Põllumeestekogud), Andres Larka(Vabadussõjalaste Liit), August Rei (sotsialistid) · K.Päts ja J.Laidoner teostasid riigipöörde ennetamaks vabadussõjalaste eeldatavat võitu valimistel Riigipööre 12. märtsil 1934 · Taas kehtestati kaitseseisukord · Kõikide erakondade tegevus peatati, vapside organisatsioon suleti · Riigikogu läks suvepuhkusele, Päts asus
poliitikasse. 1917 osales ta Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee esimehena Eesti rahvusväeosade asutamises, kuulus Järvamaa saadikuna Eesti Maapäeva liikmete hulka ning valiti Eesti Maavalitsuse esimeheks. 1918 sai temast Eestimaa Päästmise Komitee esimees, kellena ta juhtis Eesti iseseisvaks kuulutamist ja Eesti esimese Ajutise Valitsuse moodustamist, kuhu ta kuulus ministrite nõukogu esimehe ja siseministrina. Niinimetatud kaitseseisukorras valitses Päts 1934 1937 riiki peaministrina riigivanema ülesandeis, seejärel 1937-1938 riigihoidjana ja 1938. aastast kuni Nõukogude Liidu okupatsiooni alguseni Vabariigi Presidendina. Seda perioodi tuntakse Eesti ajaloos "vaikiva ajastu" nime all. Riigikogu saadeti laiali, poliitilisi vabadusi kärbiti (1935 peatati kõigi parteide tegevus), valiti arvukalt uusi kutsealaseid omavalitsusi. Perekond : Abikaasa Helma, 1. poeg oli Leo, 2. poeg oli Viktor Surmaaeg, matmispaik : Suri 18. jaanuaril 1956. Konstantin Päts on maetud Tallinna
nende vabaks võideldud riik ei toimi nii nagu nemad seda endale ette kujutasid. Nad leidsid, et J. Tõnissoni poolt moodustatud valitsus ei olnud neile meelepärane. Vapsid tegid valesüüdistusi ning levitasid laimu. Üsna pea kehtestati tänu sellele üleriigiline kaitseseisukord. See piiras rahva poliitilisi vabadusi ning suleti poliitilised organisatsioonid. Kaitseseisukorra kaotamise järel kavandati uusi valimisi, mis näitasid, et rahvas pooldab just vapside võimu, seega otsustasid riigivanema kandidaadid K. Päts ja J. Laidoner teostada sõjaväelise riigipöörde. 1934 kuulutati taaskord välja kaitseseisukord, mis andis Pätsile pea piiramatud õigused. Eesti rahvale tehti Pätsi ja Laidoneri poolt ajupesu. Päts ja Laidoner põhjendasid kaitseseisukorra väljakuulutamist vapside väidetava vägivaldse võimuhaaramiskava ilmsikstulekuga. Veel väitsid Päts ja Laidoner, et Eesti rahvas pooldas vapse vaid seetõttu, et
vormiks on mitmesuguste komiteede ja nõukodade loomine, selleks et arutada ministeeriumide ja regioonide koostööd. Regionaalarengu tähtsustamine eurointegratsiooni kontekstis. Eesti riigipead läbi aegade • 1918-1934 Riigipea ametit polnud ette nähtud, kõrgemateks ametiisikuteks peaminister (hiljem riigivanem)ja parlamendi esimees • 1934-1937 Riigipeaks pidi olema 5 aastaks valitav Riigivanem. Valimisi ei toimunud, Päts täitis Riigivanema ülesandeid • 1938-1940 Vabariigi President Konstantin Päts • 1944 Viimane seaduslik peaminister Uluots kuulutati presidendi kohusetäitjaks, kuid ta pidi põgenema. Paguluses tegutsenud eksiilvalitsus lõpetas tegevuse 1992. aastal, kuna Eestis olid valimised • 1991-1992 Riigipeana toimis Ülemnõukogu Presiidium (esimees A. Rüütel), Eesti Komitee (T. Kelam) • 1992-2001 Vabariigi President Lennart Meri • 2001-2006 Vabariigi President Arnold Rüütel • 2006-..
ühingud (sh Eesti Vabadussõjalaste Keskliit). 1933. III rahvahääletus, kus vs koostatud põhiseaduse eelnõu saavutas suure võidu. · Kõrgema võimu teostaja riigivanem- rahva poolt valitav ja laialdased õigused riigipeana, õigus anda seadusi oma dekreetiga, panna parlamendis vastuvõetud seadustele veto, saata Riigikogu laiali, nimetada ja tagandata valitsus · Riigikogu võimu ja liikmeskonda vähendati 50 saadikuni · Valitsuse eesotsas peaminister, riigivanema tahte täiteviija Tõnissoni valitsus astus tagasi, andes teed Pätsi valitsusele. Tühistati kaitseseisukord ja taastus vs tegevus Eesti Vabadussõjalaste Liidu nime all. Kohalikel valimistel saavutasid vs suure edu. Riigikogu ja riigivanema valimised pidid toimuma 1934 aprill. Kandidaadid olid Larka, Laidoner, Päts ja Rei. Riigipööre Ennetamaks vs võitu valimistel teostasid Päts ja Laidoner 12.03.1934 riigipöörde. Valitsus kuulutas välja
kemplemist. Peagi muutus Eesti Vabadussõjalaste Keskliit Eesti suurimaks poliitiliseks organisatsiooniks. 1933. a. oktoobris pandi rahvahääletusele vabadussõjalaste koostatud uue põhiseaduse projekt, mis koondas peaaegu kogu võimutäiuse presidendi kätte. Riigivanemal oli õigus tühistada Riigikogus vastuvõetud seadusi ning saata riigikogu laiali. Eelnõud toetas enamik valijaid. Aprillis 1934 pidid toimuma riigivanema ja uue Riigikogu valimised. Vältimaks vabadussõdalaste võitu ning koondamaks võimu enese kätte teostasid riigivanema kandidaadid K. Päts ja J. Laidoner 12. aprillil 1934 sõjaväelise riigipöörde. Kogu riigis kuulutati välja kaitseseisukord. Riigikogu valimised lükati edasi ja Riigikogu saadeti suvepuhkusele. Kõiki neid samme põhjendati vabadussõjaleste väidetava riigipöördekavaga, ent süüdistusi polnud võimalik tõestada. Septembris 1934 tuli Riigikogu uuesti
elule. Kuna olen ka ise varem ,, Mahtra sõda" lugenud oli huvitav oma mälu värskendada. Artikkel oli põnev kuigi oleks võinud vähem raamatu materjali kasutada ja läheneda asjale teisest küljest. 3) Eesti erakonnad toetasid Pätsi-Laidoneri riigipööret Jaak Valge ( Ajaloolane) Eesti Ekspress 05.09.2008 Kahtlusteta on 1943. aasta riigipööre kõige olulisem sisepoliitiline sündmus, mis määras suuresti ka valikud 1939.-40. aasta kriisis. 12.märtsil 1934 toimunud riigivanema valimistel oli suurim favoriit Andres Larka , see võis aga tähendada, et valimiste teist vooru kus Päts ja Laidoner saaksid kandideerimisest üksteise heaks loobuda, ei pruugigi toimuda. Päts tahtis võimu säilitada, pidi ta kohe tegutsema. Ja küllap ta teadis, et kogu senine poliitiline eliit teda toetab. Riigikogu reageeriski Pätsi võimuhaardejärgsele esinemisele aplausiga ning võttis kiirkorras vastu kaitseseisukorra täiendamise seaduse, mis lihtsustas uue reziimi kindlustamist
allikatest ei selgu midagi, mis tema väiteid tõestaks. Päts võttis osa ka ühiskondlikust tegevusest. 1927 osales ta "Fenno-Ugria" sihtasutuse rajamisel ning oli selle esimees. Konstantin Päts korraldas 12. märtsil 1934 koos Johan Laidoneriga vabadussõjalaste võimulesaamise vältimiseks ja oma poliitilise tuleviku kindlustamiseks sõjaväelise riigipöörde, mis halvas parlamentliku riigikorralduse. Niinimetatud kaitseseisukorras valitses Päts 19341937 riiki peaministrina riigivanema ülesandeis, seejärel 19371938 riigihoidjana ja 1938. aastast kuni Nõukogude Liidu okupatsiooni alguseni Vabariigi Presidendina. Seda perioodi tuntakse Eesti ajaloos "vaikiva ajastu" nime all. Riigikogu saadeti laiali, poliitilisi vabadusi kärbiti (1935 peatati kõigi parteide tegevus), valiti arvukalt uusi kutsealaseid omavalitsusi. Mõned propagandistid (nt. Rein Kordes alias Andrus Roolaht) on väitnud, et Pätsi lähikond kasutas presidendivõimu ära isiklike huvide läbisurumiseks.
Põhiseaduse kriis kujunes samaaegselt majanduskriisi ja sisepoliitilise kriisiga. Liigne demokraatia, mida oli võimaldanud I põhiseadus, ei sobinud enam. Tuli töötada välja uus põhiseadus. Riigikogu poolt koostatud põhiseaduse projekt kukkus kahel rahvahääletusel (1932, 1933 ) läbi. 1933 hääletati vabadussõjalaste poolt koostatud põhiseaduse poolt. Selle järgi oleks valitud rahva poolt ka laialdasi õigusi omav riigivanem, riigipea s.t. president . Riigikogu ja riigivanema valimised pidid toimuma 1934.aprillis. Riigivanema kandidaadid: Andres Larka (Vabadussõjalaste Liit), Konstantin Päts Põllumeestekogud), Johan Laidoner (Asunike Koondis), August Rei ( (Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei). 12.märtsil 1934 sõjaväeline riigipööre Eestis. Üleminek autoritaarsele riigikorrale. K.Pätsist sai diktaator. Peale K.Pätsi olid veel võimu juures Johan Laidoner ja Karl Einbund (1935 Eenpalu) siseministrina. · valitsemine dekreetidega
Põhiseaduse kriis – kujunes samaaegselt majanduskriisi ja sisepoliitilise kriisiga. Liigne demokraatia, mida oli võimaldanud I põhiseadus, ei sobinud enam. Tuli töötada välja uus põhiseadus. Riigikogu poolt koostatud põhiseaduse projekt kukkus kahel rahvahääletusel (1932, 1933 ) läbi. 1933 – hääletati vabadussõjalaste poolt koostatud põhiseaduse poolt. Selle järgi oleks valitud rahva poolt ka laialdasi õigusi omav riigivanem, riigipea – s.t. president . Riigikogu ja riigivanema valimised pidid toimuma 1934.aprillis. Riigivanema kandidaadid: Andres Larka (Vabadussõjalaste Liit), Konstantin Päts Põllumeestekogud), Johan Laidoner (Asunike Koondis), August Rei ( (Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei). 12.märtsil 1934 – sõjaväeline riigipööre Eestis. Üleminek autoritaarsele riigikorrale. K.Pätsist sai diktaator. Peale K.Pätsi olid veel võimu juures Johan Laidoner ja Karl Einbund (1935 – Eenpalu) siseministrina. valitsemine dekreetidega
Opositsiooni peamiseks keskuseks jäi Tartu. „Vaikiv ajastu“ nimi- Pärast 2. oktoobri istungijärgu lõpetatuks kuulutamist sõitsid Rahvasaadikud laiali, rohkem neid enam kokku tulla ei lubatud, ehkki ametlikult parlamenti laiali ei saadetud. Parlament jäi „vaikivasse olekusse“. I Põhiseadus (15.juuni 1920) II Põhiseadus (jaanuar 1924) III Põhisadus (1.jaan. 1938) * Kõrgeim võimukandja rahvas * Riigivanema võimupiiride * Riigipeaks oli president, (õigus valida alates 20.a) laiendamine. valiti rahva poolt kuueks * Seadusandlikku võimu teostas * Rahvas valis riigivanema aastaks. Riigikogu. (riigipea) hääletamise teel * Riigikogu- kahekojaliseks * Riigikogu valimised toimusid viieks aastaks. * Vabariigi valitsuse ja pea- iga kolme aasta tagant, valiti
killustus just süvenes. Seda on näha valitsuse moodustamise raskusest. Nii kulus Karl Einbundil oma kabineti moodustamiseks 29 päeva ja 76 päeva pärast kukkus ta koalitsioonivalitsus kokku. Järgnes 29 päeva valitsemiskriisi, mis lõppes Konstantin Pätsi 3 4. valitsuse ametisse seadmisega. See valitsus oli nn. usaldusvalitsus, mis pidi olema poliitiliselt erapooletu ja loodi isikliku usalduse alusel riigivanema ja tema ministrite vahel. Pätsi valitsus pidas vastu pool aastat, ning pidi tagasi astuma. Järgmise 24 päeva jooksul proovisid valitsust moodustada 7 poliitikut, kuid asjatult. Lõpuks suutis Riigikogu esimees Jaan Tõnisson valitsuse kokku panna. Kriisi haripunktis lõhkesid suured erakonnad, mis olid moodustatud hetkevajadusest. Ühinenud põllumehed jagunesid kaheks, keskerakondlaste ja sotside hulgast lahkus hulk saadikuid, kes olid Riigikogus järgnevalt erapooletud.
· Riigivanemal oli õigus anda seadusi oma dekreetidega, veto õigus, Riigikogu laiali saatmise õigus, valitsuse ametisse nimetamise ja tagandamise õigus Kolmas põhiseadus · 1936 algatas Päts kolmanda põhiseaduse koostamise · Viidi läbi rahvahääletus, mis andis Pätsi kavale jah-sõna, valiti põhiseaduse vastuvõtmiseks spetsiaalne Rahvuskogu, mis tuli kokku 1937 · 1938 jõustus Eesti Vabariigi kolmas põhiseadus, mis vastas riigivanema soovidele · Tugeva võimuga president, kes valiti 6 aastaks · Presidendil täielik võim valitsuse üle · Riigikogu muutus kahekojaliseks: 80-liikmeline alamkoda e. Riigivolikogu 40-liikmeline ülemkoda e. Riiginõukogu · Kärpis rahva õigusi kaotas rahvaalgatuse, streigiõiguse, piiras oluliselt rahvahääletusi ja valimisõigust Eesti saab presidendi · 1938.a. 24.aprillil kinnitati Konstantin Päts Eesti esimeseks presidendiks
Eesti Maailmasõdade vahel EV sisepoliitika (demokraatia): *1920.a seadusandlikku võimu teostas ühekojaline parlament (Riigikogu), täitesaatvat võimu valitsus. Valitsuse kinnitas ametisse Riigikogu ning valitsuse tegevust juhtis riigivanem.*Eesti poliitikat kujundasid paljud erakonnad. Enamasti oli riigikogus esindatud kuus suurt ja mõned väiksemad parteid. Erakondi oli palju, seetõttu ei suutud moodustada üheparteilist valitsust ning eestit juhtisid koalitsioonivalitsused. Mida rohkem oli parteisid, seda suuremad olid koalitsioonisisesed vastuolud. Valitsused lagunesid kuskil alla 11 kuu. 1933 oktoober tuli uus põhiseadus, milles oli rahval õigus valida riigipea. EV sisepoliitika (diktatuur) :*12.märts 1934 sõjaväeline riigipööre Pätsi ja Johan Laidoneri poolt riigis kuulutati välja kaitseseisukord, suleti kõik vabadussõjalaste organisatsioonid, vangistati mitusada juhtivat vabadussõjalast, lükati edasi va...
ning tegutses Kaubandus-Tööstuskojas, Eesti-Vene Kaubandusekojas jm. Samuti võttis ta osa ka ühiskondlikust tegevusest. 1927 osales ta "Fenno-Ugria" sihtasutuse rajamisel ning oli selle esimees. 12. märtsil 1934 korraldas Päts koos Johan Laidoneriga vabadussõjalaste võimulesaamise vältimiseks ja oma poliitilise tuleviku kindlustamiseks sõjaväelise riigipöörde, mis halvas parlamentliku riigikorralduse. Niinimetatud kaitseseisukorras valitses Päts 19341937 riiki peaministrina riigivanema ülesandeis, seejärel 19371938 riigihoidjana ja 1938. aastast kuni Nõukogude Liidu okupatsiooni alguseni Vabariigi Presidendina. Seda perioodi tuntakse Eesti ajaloos "vaikiva ajastu" nime all. Riigikogu saadeti laiali, poliitilisi vabadusi kärbiti (1935 peatati kõigi parteide tegevus), valiti arvukalt uusi kutsealaseid omavalitsusi. Rahvusvahelise õiguse seisukohalt loetakse Konstantin Pätsi tegevust alates 19. juunist (või hiljemalt 21
Ajaloo KT 9-10. 9Klass 1). Mõisted: Vaikiv ajastu -on periood Eesti Vabariigi ajaloos alates 1934 aasta riigipöördest, mil K. Päts juhtis riiki ainuisikuliselt (st ilma riigikoguta - ebademokraatlikult) ja viis järgnevate aastate jooksul ainuisikulisel vastutusel läbi rea reforme. Balti liit- Sõlmida soome,eesti,läti,leedu,poola vaheline leping! Landeswehr-Landeswehr loodi Saksa okupatsioonivägede nõusolekul ja toetusel kaitseks Venemaa enamlaste vastu Sürrealism-Sürrealism on 20. sajandi kunsti- ja kirjanduse vool, milles on olulisel kohal ebareaalsus, unenäod, hallutsinatsioonid, patoloogiliste seisundite jms. 2).Aastaajad: 28.Nov 1918-Vabadussõda. 2.Veb 1920-Tartu rahuleping. 1934 "vaikiva ajastu" algus Eestis. 1937 kutsuti kokku ebademokraatlikult moodustunud Rahvuskogu. 1939-Hispaania kodusõja lõpp. 3).Isikud: Konstatin päts- Ta oli Eesti Vabariigi esimene president. Johann Laidoner- oli Venemaa ja Eesti sõjaväelane ning Eesti poli...
Pärast Riigikogu põhiseaduseelnõu teistkordset läbikukkumist jõudis järjekord vabadussõjalaste eelnõu kätte. See eelnõu andis riigivanemale väga suured õigused, millega oleks kehtestatud autoritaarne reziim. Enamik erakondadest olid selle eelnõu vastu, kuid kõigest hoolimata said vabadussõjalased 14.- 16. oktoobri rahvahääletusel suure võidu (72,7%). Põhiseadus jõustus 1934. aasta 24. jaanuaril, kuid selle täielikuks rakendamiseks oli vaja viia läbi riigivanema ja Riigikogu VI koosseisu valimised. Äge valimisvõitlus puhkes pärast riigivanema kandidaatide ülesseadmist. Vabadussõjalased pidased esialgu läbirääkimisi J. Laidoneriga, esitasid riigivanema kandidaadiks hoopiski liidu keskjuhatuse esimehe A. Larka. Kogumiskampaania jooksul sai Larka enim hääli. 8 Konstantin Päts Konstantin Päts sündis 23. veebruaril 1874. aastal Pärnumaal Tahkuranna vallas ehitusmeistrist
Paraku orienteerus Soome Skandinaaviale (Soome kujuneski sellel ajal Balti riigist Skandinaavia riigiks), Poola aga oli hõivanud leedulastelt iidse pealinna Vilniuse (Poola piir ulatus Lätini) ning selle tõttu ei saanud leedukad ja poolakad koos liidus olla. Pealegi pidas Poola end suurriigiks ja otsis lepingupartnereid läänest. Lisaks oli Balti Liidu vastu ka Nõukogude Liit. 8) Head suhted suutis Eesti luua Rootsiga, mille ilmekas tõend oli riigivanema Jaan Tõnissoni külaskäik Rootsi 1928 aastal ja Rootsi kuninga Gustav V vastuvisiit. 9) Sõja- ja segadusteajad olid Eesti majanduse segamini pööranud. Õigupoolest ei olnud terviklikku Eesti majandust enne maailmasõda olemas olnudki, sest Vene aja lõpupoole toimunud tööstuslikku pööret tuleb vaadelda üle venemaaliste protsesside raames. Eesti majandus oli Vene majanduse lokaalne osa. Eesti üritas venemaast lahti saada. Läbi Eesti liikus suur osa
Oma 1919.a. kõnes ütles K. Päts "Me peame suutma kindlustada oma majandust, et ei vaja ühtegi liitlast. Et mitte pankrotti jääda, tuleb Eesti riik rajada põllumajandusele." Eriti edukaks kujunes sõjajärgne valitsus 1921. aasta jaanuarist kuni 1922. aasta oktoobrini. Konstantin Päts viis riigi rahuaja rööbastele. Tööerakond leidis, et K. Pätsi suund valitsemises kaldub paremale. 1923.a. augustist kuni 1924.a. märtsini tuli K. Pätsil jälle riigivanema kohustusi täita. Pikema vaheaja järel astus K. Päts uuesti valitsuse etteotsa 1931.a. veebruaris. Pärast mitut valitsusvahetust asus ta 1933.a. oktoobris riigijuhi kohale. 1934.a. 12. märtsil teostasid K. Päts ja J. Laidoner riigipöörde. Sisepoliitilise rahu saavutamiseks katkestati parlamendi töö, peatati erakondade tegevus, pikendati kaitseseisukorda. Algas vaikiv ajastu. Riiki juhtisid K. Päts, kindral Laidoner ja Kaarel Eenpalu. 1934.a. algas K. Pätsi
Pätsi koos perekonnaga Venemaale. 1941. aastal ta arreteeriti ja viibis mitmes vanglas, kus ta 18. jaanuaril 1956 aastal, pärast pikki ja ränki vintsutusi Kalinini oblast Burasevo vanglas suri. aastal maeti Konstatin Päts auavaldustega ümber Tallinna Metsakalmistule. Kronoloogia Ministrite nõukogu esimees 24.02.1918-12.11.1918 Peaminister 12.11.1918-08.05.1919 Riigivanem 25.01.1921-21.11.1922 02.08.1923-26.03.1924 12.02.1931-19.02.1932 21.10.1933-24.01.1934 Peaminister riigivanema ülesannetes 24.01.1934-03.09.1937 Riigihoidja 03.09.1937-24.04.1938 Vabariigi President 24.04.1938-17.06.1940 1928 Tartu Ülikooli õigusteaduse audoktor 14. veebruar 1929 Kotkaristi teenetemärgi I klass 1935 Püha Mauriitsiuse ja Püha Laatsaruse ühendatud Ordu suurrist 1938 Prantsuse Auleegioni suurpael 1938 Tallinna Tehnikaülikooli tehnikateaduste audoktor 1938 Andhra ülikooli audoktor 1938 Õpetatud Eesti Seltsi auliige 1938 Loodusvarade Instituudi auliige
lükati edasi valimised, keelustati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused. Riigikogu saadeti laiali ja saadikutel ei lubatud uuesti koguneda, erakondade tegevus lõpetati ja nende asemele loodi riiklik ainupartei (Isamaaliit), ajakirjandus allutati järelvalvele ja mitu ajalehte suleti, kõige olulisemate asutuste, nagu ametiühingute, noorsoo- organisatsioonide, omavalitsuste, ülikoolide, kiriku jt. üle kehtestati range kontroll, olulisi seadusi hakati välja andma riigivanema dekreetidena. Demokraati asendus autoritaarse riigikorraga, mis on tagantjärele saanud nimeks vaikiv ajastu. 1930. aastate algul rahvusvaheline olukord teravnes. Maailmarahu hakkasid ohustama nii stalinlik Venemaa kui ka hitlerlik Saksamaa, mis mõlemad tugevnesid ja muutusid järjest sõjakamaks. Samal ajal ilmnes Rahvasteliidu ja demokraatlike riikide suutmatus lahendada rahvusvahelisi probleeme. Sellistes tingimustes ei olnud Eesti püüded kindlustada oma julgeolekut tulemuslikud
lehmakauplemine" muutus rahva seas üha ebapopulaarsemaks. 1933. aasta oktoobris heakskiidetud põhiseaduse paranduste kohaselt tuli riigivanem valida otse rahva poolt viieks aastaks. Riigivanemal oli õigus anda seadusi oma dekreetidega, saata Riigikogu ennetähtaegselt laiali ning nimetada ja tagandada valitust. Minu jaoks ei ole see eriti autoritaarne põhiseadus, kuid lõi võimalused demokraatlikult riigikorralt autoritaarsele üleminekuks. Uue põhiseaduse kohaselt pidid Riigikogu ja riigivanema valimised toimuma kevadel ning vabadussõjalaste šansid häid tulemusi saavutada näisid üpris reaalsed. Selle vältimiseks korraldasid Päts ja Laidoner 1934. aasta märtsis riigipöörde. Valitsus kuulutas välja kaitseseisukorra, mis sisuliselt tähendas autoritaarse võimu kinnistamist - piirati ajakirjanduse sõnavabadust, rakendades selleks jõuvõtteid; kehtestati kontroll kirjandisele, kunstile, teatrile jm. Välisriikide, sh ka Rootsi ja
- laiade võimuvolitustega rahva poolt 5 aastaks otseselt valitava riigipea (riigivanema) ametikoha loomise. Riigivanemal oli õigus laiali Riigikogu enne tähtaega laiali saata ja panna Riigikogu eelnõudele veto (e keeld). - seadusandlik võim oli 50 liikmelisel Riigikogul. - täidesaatev võim oli valitsusel eesotsas peaministriga, kes oli vastutav nii Riigikogu, kui ka riigivanema ees. Riigivanema ja uue Riigikogu valimised nähti ette 1934 aprillis. 3.4. ,,Vaikiv ajastu" Eestis: Aprillis toimuvatel Riigikogu ja riigivanema valimistel oleks edu saatnud suure tõenäolisusega vapse ja nende riigivanema kandidaati Andres Larkat. Ennetamaks vapside võimuletulekut korraldasid K.Päts ja J.Laidoner 12.märtsil 1934 sõjaväelise riigipöörde: kehtestati
muuta põhiseadust nii, et Eesti saaks tugeva presidendi. Põhiseaduse muutmist nõudsid eelkõige vabadussõdalased, kes kritiseerisid demokraatlikku valitsemissüsteemi ja poliitilist kemplemist. Oktoobris 1933 pandi vabadussõdalaste koostatud uue põhiseaduse projekt rahvahääletusele. Eelnõu toetas enamik valijaid, riigivanem sai õiguse tühistada Riigikogu seadusi ja saata Riigikogu laiali. Vältimaks vabadussõdalaste võitu ja koondamaks võimu enese kätte teostasid riigivanema kandidaadid K. Päts ja J. Laidoner 12. märtsil 1934 sõjaväelise riigipöörde. Kogu riigis kuulutati välja kaitseseisukord. Suleti vapside organisatsioonid ning keelustati kõik poliitilised koosolekud ja meeleavaldused. Vangistati 400 juhtivat vapsi. Riigikogu saadeti suvepuhkusele ja riigiasutustes alustati puhastustööd. Vaikiv ajastu (1934- 1940) Septembris 1934 tuli Riigikogu jälle kokku ja nõudis tagasipöördumist demokraatliku valitsemisviisi juurde
*1933 kukkus läbi II rahvahääletus *1933 Tõnissoni valitsus kehtestas üleriigilise kaitseseisukorra. *1933 oktoobris III rahvahääletusel võitis Vabadussõjalaste põhiseaduse eelnõu. *Tõnissoni valitsus astus tagasi ja tühistas kaitseseisukorra. 1934 jaanuaris jõustus uus põhiseadus: *Riigivanem oli rahva poolt 5ks aastaks valitud suure võimuga riigipea( veto,laialisaatmine) *Riigikogu liikmeskonda vähendati *Täidesaatev võim valitsusel eesotsas peaministriga,kes pidi saama riigivanema usalduse. Üleminekuaeg: *Demokraatlikult riigikorralt autoritaalsele *riigivanem-kõrgeim võim *Taastus vabadussõdalaste tegevus 1934 Eesti Vabadussõjalaste Liit *Maal oli tugevamaks agraarerakondadele,kuid linnades vabadussõdalased *1934 aprillis riigikogu ja riigivanema valimised *Johan Laidoner(Asunike Koondis); Konstantin Päts(Põllumeestekogud): August Rei(Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei) Autoritaarne Eesti 12
märtsil 1879 Pilistveres, Viljandimaal, suri 8. jaanuaril 1942 Malmõz, Kirovi oblastis. Ta oli Eesti sõjaväelane (kindralmajor) ja poliitik, Eesti Vabadussõjalaste Liidu üks juhte. 19021917 Vene armee staabiohvitser. 1918 Eesti Vabariigi sõjaminister. 19181919 Eesti sõjaväe peastaabi ülem. 19191925 Eesti Vabariigi sõjaministri abi. 19301933 Eesti Vabadussõjalaste Keskliidu juhatuse esimees. 19331934 Eesti Vabadussõjalaste Liidu juhatuse esimees. 1934 kandidaat Eesti riigivanema valimistel. Jaan Poska sündis 24. jaanuaril 1866 Laiuse Kirikukülas, suri 7. märtsil 1920 Tallinnas. Ta oli Eesti riigimees. 1900. aastal asus tööle Tallinnas juriidilise abilisena Konstantin Pätsile.Aastal 1904 valiti Jaan Poska Tallinna linnavolinikuks. 1905. aastast valiti Jaan Poska linnavolikogu juhatajaks. 19131917 oli Jaan Poska Tallinna linnapea. Jaan Poska vastutas kubermangukomissarina Eesti Ajutise Maanõukogu (Maapäeva) valimiste läbiviimise eest.
väljaastumiseks pärast Vabadussõda. Ülemjuhataja 12. märtsist 1934 kuni 22. juunini 1940 24. jaanuaril 1934 hakkas kehtima rahvahääletusel vastu võetud vabadussõjalaste esitatud Põhiseaduse eelnõu, mis keskendas riigivõimu riigipea (Riigivanema) kätte, kes oli ka kaitsevägede kõrgemaks juhiks. Senine riigivanem Konstantin Päts pidi jätkama ametikohustuste täitmist riigivanema uutes volitustes kuni 1934. a aprillis toimuma pidanud riigivanema valimisteni. Vältimaks vabadussõjalaste riigivanemakandidaadi kindralmajor Andres Larka tõenäolist võitu valimistel, haaras riigivanem Konstantin Päts 12. märtsil 1934 sõjaväe toetusel võimu oma kätte, kehtestades üleriigilise kaitseseisukorra, millega piirati demokraatlikke vabadusi. Kaitseseisukorra kehtestamise otsusega määrati taas ametisse ülemjuhataja kindralleitnant Johan Laidoner.
Põhiseadus AASTA ISELOOM KES KEHTESTAS? 1920 Demokraatlik,kaasaegne,liiga Asutav Kogu parlamendikeskne, puudus president, riigivanem, naiste valimisõigus 1933 Suurendas riigivanema õigusi, Vabadussõjalased esitasid, president rahvahääletus võttis vastu 1938 Riigi eesotsas on suure võimuga Rahvuskogu töötab välja, president, riigikogu on 2kojaline: rahvahääletusel võetakse vastu riigivolikogu ja riiginõukogu.
Valitsuse autoriteet langes aga veelgi. 1933. aasta oktoobris toimuski kolmas rahvahääletus. Vabadussõjalaste koostatud põhiseaduse eelnõu saavutas ülisuure võidu. Üleminekuaeg Uus põhiseadus lõi võimalused üleminekuks demokraatlikult riigikorralt autoritaarsele. Eesti kõrgeimat võimu pidi teostama hakkama riigivanem (president). Riigivanemal olid laialdased õigused, ta oli rahva poolt valitav. Riigikogu võimu ja liikmeskonda vähendati. Valitsusest, eesotsas peaministriga, sai riigivanema tahte täideviija. Kohe pärast rahvahääletust astus Tõnissoni valitsus tagasi. Tühistati kaitseseisukord, taastus vabadussõjalaste tegevus (Eesti Vabadussõjalaste Liit). 1934. aastal toimunud kohalikel valimistel saatis vabadussõjalasi suur edu. Riigikogu ja riigivanema valimised pidid toimuma 1934. aasta aprillis. Kandidaatideks olid Andres Larka, Johan Laidoner, Konstantin Päts ja August Rei. Valimisvõitlus kujunes ägedaks, kuid loodeti, et meeleolud rahunevad pärast valimisi.
Kolm põhiseaduse muutmise referendumit nägid kõik ette luua tugev täidesaatev võim. 24. Jaanuaril 1934 kehtima hakanud põhiseaduse järgi sai rahva poolt 5 aastaks riigivanem õiguse anda Riigikogu vaheajal seadusjõulisi dekreete, panna Riigikogu otsustele edasilükkav veto, nimetada ametisse ja tagandada valitsust, saata laiali Riigikogu ja määrata uusi valimisi. Valimiskampaania ajal saavutasid poliitilised pinged kulminatsiooni. Riigivanema ametisse pürgisid K.Päts, J.Laidoner, A.Rei ja A.Larka. 12. märtsil 1934 panid üleminekuvalitsuse juht K. Päts ja tema poolt sõjavägede ülemjuhatajaks nimetatud kindral J.Laidoner põhiseadust rikkudes veretu sõjaväelise riigipöörde ja haarasid võimu, põhjenduseks toodi demokraatia ja riigi julgeoleku kaitsmine ning vabadussõjalaste riigipöörde ärahoidmine. Samal päeval kuulutas valitsus välja
1930. a. algas Suur majanduskriis, esmajoones tabas see põllumajandust. Rahva ostujõud vähenes, tööpuudus kasvas, süüdistati erakondi. Olukorda püüti parandada erakondade liitumise teel. Põhiliseks poliitiliseks jõuks said Vabadussõjalased (juhikultus, rahvaüritused, erakondade süüdistamine; A. Larka, A. Sirk). Soovisid läbi suruda oma põhiseadust. Peale selle vastuvõtmist astus J. Tõnissoni partei tagasi, moodustati üleminekuaja valitsus eesotsas Pätsiga. Riigivanema võimupiiri laiendati tunduvalt. 1934. a. märtsis viisid Päts ja Laidoner läbi sõjaväelise riigipöörde, põhjendades seda vapside väidetava võimuhaaramise plaanidega, kuulutati välja üleriigiline kaitseseisukord. Karl Einbund määrati peaministri asetäitjaks ja siseministriks, algas vaikiv ajastu. Kehtestati tsensuur ja riigi kontroll, loodi kutsekodasid. 1935. a. lõpuks oli demokraatia asendunud autoritaarse diktatuuriga. Kuigi vapsid nõudsid demokraatia taastamist
a. sügisel tööle Tallinnasse ajalehe "Virulane" toimetusse. Tema ülesandeks oli kirjutada sõnumeid ja teatriarvustusi, tõlkida välismaiseid uudiseid ja jutte. Kui vähegi mahti oli, kirjutas ta ka algupäraseid jutustusi, mis ilmusid lehe joonealustena. Ajakirjanikuna töötas Vilde kõigis tollal ilmuvates suuremates väljaannetes, olles ise ka ühe rajajaks. 1901. a. hakkas ilmuma "Teataja", mille asutajaks oli Vilde koos tollase vandeadvokaadi ja hilisema riigivanema Konstantin Pätsiga. 1904. a. juulis suundus Vilde Tartusse vabameelset haritlaskonda koondava ajalehe "Uudised" juurde, kus toimetas lehe veste- ja naljanurka ning avaldas omaloomingut. Muuhulgas ilmus siin Vilde kõige tuntum noorsoojutustus "Minu esimesed "triibulised."" Ajakirjanikuamet oli Vildele nii elatusallikas kui võimalus realiseerida oma vaateid ja veendumusi. Vilde parimaks teoseks peetakse 1916. a. ilmunud "Mäeküla piimameest." Vilde
õpinguid Pärnu Gümnasiumis.1894-1898 ta õppis Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas, mille lõpetas cand. jur. kraadiga. Sellele järgnes aastane teenistu Pihkvas 96.Omski jalaväepolgus, kust ta lahkus lipniku aukraadiga. Karjääriastmed:Riigijuhina · Ministrite nõukogu esimees 24.02.1918-12.11.1918 · Peaminister 12.11.1918-08.05.1919 · Riigivanem 25.01.1921-21.11.1922 02.08.1923-26.03.1924 12.02.1931-19.02.1932 21.10.1933-24.01.1934 · Peaminister riigivanema ülesannetes 24.01.1934-03.09.1937 · Riigihoidja 03.09.1937-24.04.1938 · Vabariigi President 24.04.1938-17.06.1940 · Muudes ametites · 1900-1901 vandeadvokaat Jaan Poska abi Tallinnas · 1901-1905 ajalehe «Teataja» toimetaja · 1904-1905 Tallinna linnanõunik · 1905 Tallinna abilinnapea · 1908-1910 ajalehe «Peterburi Teataja» tegevtoimetaja · 1911-1916 ajalehe «Tallinna Teataja» toimetaja · 1917 Eesti Maavalitsuse esimees
veebruaril kleebiti üles iseseisvusmanifestid.Kuid saksa väed,kes Tallinnale lähenesid ei tunnistanud uut Eesti Vabariiki.Konstantin Päts vahistati taas,seekord sakslaste poolt.Erinevates vangilaagrites Lätis ja Poolas oli Päts novembrini. Kuni 1919.aasta kevadeni ehitati riigiaparaati ja võeti vastu otsus Vabadussõjas relvaga vaenlase vastu võidelda. Sõjajärgsed aastad osutusid edukateks.Rahu oli jalule seatud,majandus arenes.Konstantin Pätsil tuli täita riigivanema kohustusi,olla valitsuse eesotsas ja pärast mitut valitsuse vahetust taas riigijuhi kohal.1934.aasta 12.märtsil teostati riigipööre ja toimus palju muutusi sisepoliitilise rahu saavutamiseks.Riiki juhtisid Konstantin Päts,kindral Laidoner ja Kaarel Eenpalu.Viimaks-1938.aasta 24.aprillil valiti Konstantin Päts Eesti Vabariigi esimeseks presidendiks.Ta oli siis 64.aastane. 1940.aasta juunis okupeeris Nõukogude Liit Eesti.Konstantin Pätsile on ette
Muuseum, kuid aja jooksul jäi loos jällegi keisriperekonna tähelepanuta. 1837. aastal külastas Tallinna uus Vene keiser Nikolai I, kes andis korralduse lossi korrastamiseks ning andis lossi Eestimaa kuberneri suveresidentsiks. 1917. aasta kaksikvõimu ajal Eestis asus Kadrioru lossis Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee. 1921. aastast asus lossi Tallinna Eesti Muuseum, mis reorganiseeriti 1928. aastal Eesti Kunstimuuseumiks. 1929. aastal võeti Kadrioru loss kasutusele Eesti riigivanema (alates 1938. aastast presidendi) residentsina. Hoone restaureeriti 19331934 ja 1938. aastal valmis tema juurde Alar Kotli projekti järgi ehitatud Kadrioru administratiivhoone. Arhitekt Aleksander Vladovsky projekti järgi ehitati juurde ülemise aia terrassile banketisaal ning arhitekt Olev Siinmaa kavandite järgi kujundati mõned ruumid ümber rahvusromantilises stiilis. Alates 1946. aastast on loss jälle Eesti Kunstimuuseumi käsutuses. 22. juulil 2000 avati renoveeritud
Eesti lipu lugu Raili Retpap Lipu loomine Idee tekkis Eesti Üliõpilaste Seltsil. 29. september 1881. Lipu värvideks valiti sinine, must ja valge. 1905. aastal sai rahvuslipuks. Esimene avalik värvide demonstratsioon 7. aprill 1882. Esimene sinimustvalge lipp pühitseti 4. juunil 1884. a Otepää kiriklas. Ametlikuks riigilipuks sai 1918. aastal. Lipu värvid pidid... Kajastama eesti rahva iseloomu ja aateid. Tähistama eesti rahvariiete enamlevinud värvitoone. Peegeldama eesti ilmastikku ja loodust. Olema omavahel kooskõlas. Värvide tähendusi seletati ka nii: Sinine- usk ja lootus eesti tulevikku, samuti oli ustavuse sümboliks. Must- meenutamaks eesti rahva sünget ja piinavat minevikku, kodumaa musta mulda, luuletustes armastuse värv. Valge- sümboliseerimaks püüdeid hariduse ja vaimuvalgue poole, talvit valget lund, suviseid valgeid öid ja kaskede valget koort, lootust ilusamale tulevikule. ...
sõlmimist Nõukogude Liiduga. 1929.a toimus ka Rootsi kuninga Gustav V visiit Eestisse, kus vastuvõtjaks oli riigivanemana August Rei. 5 Aastatel 19301934 oli Rei Tallinna linnavolikogu juhataja, samal ajal ka teedeministeeriumi konsultant ning 2. novembrist 193219. maini 1933 välisminister Konstantin Pätsi valitsuses. 1934. aastal oli August Rei koos Konstantin Pätsi, Johan Laidoneri, Andres Larkaga riigivanema (presidendi) kandidaat. Kuni suveni 1936 töötas Rei Tallinnas ka vandeadvokaadina (muu hulgas oli Rei Ado Birki kaitsja 1927. aastal toimunud protsessil). Ajal 17. august 1936 detsember 1937 oli August Rei välisministri abi. Seejärel asus Rei Eesti saadikuna Moskvassse, kus ta aastatel 19381940 oli kõikide pöördeliste sündmuste lähitunnistajaks, mis Eesti ja Nõukogude Liidu vahel sel ajal aset leidsid, kaasa arvatud kurikuulus vastastikuse abistamise pakti sõlmimine.
Kõrgeimat võimu pidi teostama hakkama Sisepoliitiline areng: Õigusliku aluse rajamiseks Eesti riigile tuli koostada riigivanem (rahvas valis). Riigivanemal oleks olnud õigus anda seadusi oma põhiseadus (23. aprill 1919 kutsuti kokku Asutav Kogu). See võttis Eesti dekreediga, panna seadustele veto, saata Riigikogu laiali, nimetada ametisse Vabariigi esimese põhiseaduse vastu 15jun, 1920. See tõi kaasa laialdased valitsust. Riigikogu ja riigivanema valimised pidid toimuma 1934 aprillis. kodanikuõigused: täielik võrdsus seaduse ees (vastamate Kandideerisid: Larka (EVKL), Johan Laidoner (Asunike Koondis), K.Päts soole,rahvusele,usule,varanduslikule seisule jms), isiku- ja korteripuutumatus, (Põllumeestekogud), August Rei (Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei). Äge kirjavahetuse saladus, ühinemise, koosolekute-, südametunnistuse-, usu- ja valimisvõitlus oli
ei jäädud pol. erapooletuks.Toetati põhiseaduse muutmist Muututi suurimaks pol. organisatsiooniks ligi 20 000 liikmega Oldi radikaalne jõud Juhiks erkindral A. Larka, tegelikku juhtrolli etendas aga A.Sirk - Uus põhiseadus kukkus 2x rahvahääletusel läbi - 1933 augustis üleriigline kaitseseisukord - kolmas põhiseadus ( EVKL-i oma) sai kindlalt rahva poolt vastu võetud - Moodustati üleminekuaja valitus eesotsas Pätsiga - 1934. jaanuar astus jõusse uus põhiseadus (suurendas riigivanema võimupiire) 4. Vaikiv ajastu: - 1934. 12 märts Sõjakool ja Kaitseliit toompea oma kontrolli alla - Vabadussõdalased arrekteeriti - Üleriigiline Kaitseseisukord - Puhastustöö riigiaparaadis - Peaministri asetätijaks Karl Einbund (hiljem Kaarel Eenpalu) - 1935 keelustati pol. erakonnad, mille asemel lood Isamaliit - Itaalia eeskujul loodi kutsekodasid - tsensuur, ajakirjandusele jagas infot Riiklik Propaganda Talitus - 8
peaministri kohustusi; seadustele, nimetas ametisse valitsuse, Riigikogu laialisaatmise võimalus; · Riigikogu nimetas ametisse Vabariigi · Riigikogu oli riigivanema range Valitsuse ja võis seda tagandada, valitsuse eesotsas oli riigivanem; kontrolli all, riigivanem kontrollis ja reguleeris Riigikogu tegevust; · juhtiv oli riigivanem.
12)Kas Eesti teine põhiseadus(1938) sätestas parlamentaalse või presidentaalse valimiskorra? Sätestas parlamentaalse.13) enda arvamus! 14)Millal ja kus algas ``Vaikiv ajastu``? 1934a septembris alanud Riigikogu istungjärgul kritiseeriti riigivanemat ja leiti et kaitseseisukorda ja valimise edasilükkamist polnud tarvis.15) Millised olid ``Vaikiva Ajastu`` tunnused Eestis? Valitsus jätkas tegevust ilma parlamendi kontrollita,Valimise liikmed olid vastutatavad ainult riigivanema ees.16)Mis andis võimaluse ``Vaikiva Ajastu `` tekkimiseks? selleks oli 1933 a. Põhiseadus :17)Millal ja miks moodustati Eesti Rahvuskogu? 1936a. veebruaris korraldatud rahvahääletusel andis Eesti rahvas riigivanemale õiguse kokku kutsuda rahvakogu,kelle ül oli otsustada riigikorralduse ülesehituse muutmine.19)Millised muudatused viidi riigivalitsemisse sisse 1937a. põhiseadusega? Uue põhiseadusega kehtestati presidendi ja valitsuskeskne valitsemisviis. 20)
Suleti vapside organisatsioon, keelustati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused. Lükati valimised edasi kaitseseisukorra lõpuni ning tühistati vapside saadikumandaadid kohalikes omavalitsustes. Algas puhastustöö riigiaparaadis. 2) Pätsi ja Laidoneri võimu kindlust. Määrasid peaministri asetäitjaks ja siseministriks Karl Einbundi. Septembris pikendati kaitseseisukorda 1.a. võrra (liikusid automaatselt edasi ka riigivanema ja parlamendi valimised). Parlament ,,vaikivasse olekusse" (Riigikogu söendas valitsuse samme arvustada, aeti rahvasaadikud laiali). 1935.a. kevadel poliitiliste erakondade tegevuse keelustamine. Loodi Isamaaliit (ainupartei, valitsuse suunatud). Hakati looma kutsekodasid, mis pidid koondama kõik 1 eluala esindajad ja vahendama nende soove- mõtteid valitsusele. Panid kehtima trükikodade tsensuur (tähendas opositsiooni suu lõplikku sulgemist). Valitsusele sobilikku infot jagas ajakirjandus
- Koalitsioonivalitused - Mitmeparteisüsteem - 12.märts 1934 teostasid Päts ja Laidoner sõjaväelise riigipöörde Autoritaarne Eesti 1935 1940 : - Riigikogu saadeti laiali - Erakondade tegevus lõpetati ja loodi riiklik ainupartei Isamaaliit - Ajakirjandus allutati järelvalvele - Olulisematele asutustele kehtestati range kontroll - Olulisi seadusi hakati välja andma riigivanema dekreetidena 2. EV 1920 1940 välispoliitika ? - Suurim ohuallikas (1920) oli Venemaa - Osaleti Rahvaste liidu töös (püüti osaleda loodava kollektiivse julgeolekusüsteemi kujundamises) - Rahvaste liiduga tehti tihedat koostööd - Tehti 4 suuremat lepingut : Eesti-Vene mittekallaletungi leping, Eesti-Läti kaitseliidu leping, Eesti-Saksa mittekallaletungi leping, Eesti-Vene vastastikkuse aitamise leping
Novembris kutsuti taas kokku Ajutine Valitsus. · Rahvaväe ebaedu põhjused VABADUSSÕJAS seisnesid: 1) vastase arvulises ülekaalus 2) varustuse ja relvastuse ebapiisavuses 3) otstarbeka juhtimissüsteemi puudumises 4) Meeste madalas võitlusmoraalis (!!) · Riigivanem oli Eesti Vabariigi valitsusjuht ja riigipea aastatel 19211937. · EVKL Eesti Vabadussõjaliste Keskliit (a'ka VAPSID) · Ennetamaks vapside võimuletulekut teostasid riigivanema kandidaadid Päts ja Laidoner 1934. aastal sõjaväelise riigipöörde. Algas VAIKIV AJASTU. Autokraatia (1935. a keelustati näiteks teised parteid). · Saksa okupatsioonil 1941-1944 moodustati kindralkomissariaat. · 1949 märts: KÜÜDITAMINE , 1941 juuli: KÜÜDITAMINE · 1989 23. aug: BALTI KETT (MRP 50. aastapäev) ·
põhiseaduslikku korda, Diktatuuri kehtestamine: taheti asendada “lodevat korda” korporatiivse “kodade süsteemi” või “juhitud demokraati” korraga, mis ei ole demokraatlik, isiklikud ambitsioonid, kokkulepped teiste erakondadega juba enne riigipööret - Vaikiv ajastu - riigikogu “vaikivas olekus” - saadeti laiali; ametlikult lõpetati volitused 01.01.1938 - 1935. aastast üks partei – Isamaaliit - K. Pätsi ametinimetus peaminister riigivanema ülesannetes - keelati poliitilised meeleavaldused (Päts pidevalt pikendas kaitseolukorda) - tsensuur ja propaganda - riiklik kontroll - 1936 Rahvuskogu valimised - I koda 80-liiikmeline, rahva valitav, II koda 40-liikmeline, määratud - uue põhiseaduse küsimus - võtta vastu uus - muuta 1934.a põhiseadust - võeti vastu uus põhiseadus - K. Pätsi ametinimetus riigihoidja - 01.01.1938 III põhiseadus
aastaks. 1933.lisandus veel põhiseaduse kriis ja algas üleminekuaeg. Vaikiv ajastu: periood Eesti ajaloos 1934-1938(tegelikult 1940), 12.03.1934 K.Pätsi ja J.Laidoneri korraldatud riigipööre.põhjuseks vädetav vapside planeeritud riigipööre või mäss. Ehk demokraatia kaitsmine. Välja kuulutati 6- kuuline kaitseseisukord(pidevalt pikendati kuni 1938.a.). Vabadussõjaliste organisatsioonide sulgemine. algas liikmete arreteerimine.Vikiva ajastu väljakuulutamine.Riigikogu ja riigivanema vlimised lükati edasi. Puhastus riigiaparaadis. Riigikogu sisuline laialisaatmine 02.10.1934.Peaministriks määrati Kaarel Einpalu. Sõnavabaduse piiramise dekreet detsembris 1934-loodi Riiklik Propagandatalitus. Märtsis 1935 keelustati erakondade tegevus-loodi kutsekojad ja ühingud nt.Isamaaliit(ainupartei), opositsiooni koondumine Tartusse-Tartu vaim, 8.12.1935 vapside riigipöörde katse. Olukorra normaliseerumine.uue põhiseaduse koostamine.1937 kutsuti kokku Rahvuskogu.Veebruaris 1938
oht demokraatiale? Ilmselt põhiseaduse punktid iseenesest polnudki nii tähtsad, vaid inimestele luges see, et uus seadus oli välja töötatud uue poliitilise jõu poolt, kes olid oma populaarsuse tipul – ehk siis põhiseaduse poolt hääletamine oli pigem poolehoiu avaldamine vabadussõjalastele ja protest valitsusele. Hilisem retoorika väidab, et kui vabadussõjalased võitnuks järgnema pidanud riigivanema valimised, siis oleks tabanud Eestit sama saatus Saksamaa ja Itaaliaga. Vabadussõjalaste sümpaatia kohta Hitleri võimuletuleku kohta on ka mitmeid tõendeid. 1933. aasta veebruaris-märtsis avaldas vabadussõjalaste ajaleht „Võitlus“ regulaarselt heakskiitvaid artikleid Hitlerist ja tema tegevusest.6 4.veebruaril ilmus samas ajalehes artikkel pealkirjaga „Toompea puhtaks“.7 Selline ägedus hakkas muidugi muret
jagamist. Üks tähtsamaid otsuseid Vabadussõjas võidelda relvaga vaenlase vastu. 1919.a. kõnes ütles K. Päts "Me peame suutma kindlustada oma majandust, et ei vaja ühtegi liitlast. Et mitte pankrotti jääda, tuleb Eesti riik rajada põllumajandusele." Eriti edukaks kujunes sõjajärgne valitsus 1921. aasta jaanuarist kuni 1922. aasta oktoobrini. Konstantin Päts viis riigi rahuaja rööbastele. 1923.a. augustist kuni 1924.a. märtsini tuli K. Pätsil jälle riigivanema kohustusi täita. Pikema vaheaja järel astus K. Päts jälle valitsuse etteotsa 1931.a. veebruaris. Pärast mitut valitsusvahetust asus ta 1933.a. oktoobris riigijuhi kohale. 1934.a. 12. märtsil teostasid K. Päts ja J. Laidoner riigipöörde. Sisepoliitilise rahu saavutamiseks katkestati parlamendi töö, peatati erakondade tegevus, pikendati kaitseseisukorda, algas vaikiv ajastu. Riiki juhtisid K. Päts, kindral Laidoner ja Kaarel Eenpalu. 1934.a. algas K. Pätsi
,, Nii valitseti Eestit demokraatlikul ja autoritaarsel perioodil ( 1920-1939/40 ) " Demokraatia Eestis kehtis ajavahemikul 1918-1934, see tähendas, et antud perioodil kontrollis võimukasutust rahva tahe. Aastal 1934 viidi Eestis läbi riigipööre Johan Laidoneri ja Konstantin Pätsi poolt, mille tulemusena lõppes demokraatia Eestis ja alguse sai autoritaarne periood. Autoritaarsel kursil oli Eesti aastatel 1934-1940, sel perioodil oli võim riigijuhi käes ja rahval puudusid peamised poliitilised õigused. Demokraatlikul perioodil võeti vastu kaks põhiseadust (15.06.1920 ja 24.01.1934). Kuigi teine põhiseadus võeti vastu rahvahääletusel, sisaldas see ebademokraatlikke jooni.12.03.1934 viisid Konstantin Päts ja Johan Laidoner läbi sõjaväelise riigipöörde, mille tulemusena kehtestati kaitseseisukord ja keelustati Vabadussõjalaste liikumine. Kui demokraatlikul perioodil rakendati võimude lahusust (täidesaatev võim oli valitsusel...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
