Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"riigivanema" - 284 õppematerjali

thumbnail
9
docx

Eesti Vabariik 1918-1940

Seda nõudsid kõige otsustavamalt vabadussõjalased, kes kritiseerisid demokraatlikku valitsemissüsteemi ning partei-poliitilist kemplemist. Peagi muutus Eesti Vabadussõjalaste Keskliit Eesti suurimaks poliitiliseks organisatsiooniks. 1933. a. oktoobris koondus peaaegu kogu võim presidendi kätte. Vältimaks vabadussõdalaste võitu ning koondamaks võimu enese kätte, teostasid riigivanema kandidaadid K. Päts ja J. Laidoner 12. aprillil 1934 sõjaväelise riigipöörde. Septembris 1934 tuli Riigikogu uuesti kokku. Teise maailmasõja algul 1939 jäi Eesti erapooletuks. Sama aasta 28. septembril sõlmiti Nõukogude Liiduga, kuna viimane oli ähvardanud keeldumise korral jõu kasutamisega, vastastikune abistamise leping, mis tõi Nõukogude väed Eestisse. 17. juunil 1940 okupeerisid Nõukogude väed Eesti...

Eesti ajalugu
11 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Eesti ajaloo konspekt

Riigis kuulutati välja kaitseolukord Suleti kõik vabadussõjalaste organisatsioonid Lükati edasi valimised Keelustati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused Riigikogu saadeti laiali ja ei lubatud enam uuesti koguneda Erakondade tegevus õpetati ja asemele loodi riiklik ainupartei (isamaaliit) Ajakirjandus allutati järelvalvele ja mitu ajalehte suleti Olulisemate asutuste üle kehtestati range kontroll Olulisi seadusi hakati välja andma riigivanema dekreetidena Demokraatia asendus autoritaarse korraga...

Eesti ajalugu
5 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Johan Laidoner

2.6 Sõjaväeline riigipööre 12. märts 1934 Tõenäoliselt poleks Konstantin Päts suutnud teostada sõjaväelist riigipööret ilma kolmandat korda ülemjuhatajaks määratud Laidoneri abita. Tol hetkel oli Johani populaarsus tunduvalt kõrgem Pätsi omast. Vältimaks vabadussõjalaste võitu ja koondamaks võimu enese kätte, teostasid riigivanema kandidaadid Päts ja Laidoner 12.märtsil 1934 sõjaväelise riigipöörde. Kogu riigis kuulutati kaitseseisukord. Suleti vapside organisatsioonid ning keelustati kõik poliitilised koosolekud ja meeleavaldused. Vangistati 400 juhtivat vapsi, riigikogu saadeti suvepuhkusele. Riigiasutustes tehti puhastustöö. 2.7 Riigipöörde tagajärjed Riigi raudteed, post, telefon ja telegraaf said 12. märtsil 1934 otsealluvusse Kaitsevägede...

Ajalugu
9 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Eesti Vabariik aastatel 1920-1940

Poliitilist tegevust ei lubatud. Suleti ,,Maaleht", ,,Postimees" võeti sundhooldamisele, piirati inimeste liikumisvabadust. Opositsioon sai uut jõudu 1935 kui vabanesid arreteeritud vapsid ja hakkasid aktiivselt tegutsema. 8.dets arreteeriti juhtivad vapsid koosolekul, kus olevat arutatud relvastatud väljaastumise plaani. h) käitumine Riigikoguga- tänu kaitseseisukorrale lükkusid riigivanema ja riigikogu valimised edasi ja kui Riigikogu arvustas valitsuse sammu, kuulutas Einbund istungi lõppenuks. Rahvasaadikutel ei lubatud enam kokku tulla, kuid ametlikult seda laiali ei saadetud. Parlament jäi ,,vaikivasse olekusse". i) suhtumine erakondadesse- tegevus keelati, loodi Isamaaliit, loodi kutsekodasid j) suhtumine ajakirjandusse- tsensuur, suleti palju ajakirju ja ajalehti, nt ,,Maaleht", ,,Postimees"...

Ajalugu
14 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Eesti ajalugu

Riigis kuulutati välja kaitseolukord Suleti kõik vabadussõjalaste organisatsioonid Lükati edasi valimised Keelustati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused Riigikogu saadeti laiali ja ei lubatud enam uuesti koguneda Erakondade tegevus õpetati ja asemele loodi riiklik ainupartei (isamaaliit) Ajakirjandus allutati järelvalvele ja mitu ajalehte suleti Olulisemate asutuste üle kehtestati range kontroll Olulisi seadusi hakati välja andma riigivanema dekreetidena Demokraatia asendus autoritaarse korraga...

Eesti ajalugu
2 allalaadimist
thumbnail
16
pptx

Kaitseväe juhid

detsembril 1924. aastal kommunistliku riigipöördekatse ajal nimetati Laidoner taas Sõjavägede ülemjuhatajaks. Johan Laidoner 12. märtsil 1934 nimetati Johan Click to edit Master text styles Laidoner Riigivanema otsusega Second level kolmandat korda Kaitsevägede Third level ülemjuhatajaks ja Sisekaitse Ülemaks. Fourth level Fifth level Riho Terras Click to edit Master text styles Sünnikuupäev: 17. aprill 1967 On Eesti sõjaväelane ja riigiametnik, Second level kindralmajor...

Riigiõpetus
1 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Eesti Majandusolud 1920

Ametlikuks juhiks oli Andres Larka, tegelikku juhirolli etendas Artur Sirk. 1932 augustis toimus uue põhiseaduse eelnõu vastuvõtmiseks esimene rahvahääletus. Projekt kukkus läbi. Teine rahvahääletus kukkus taas läbi. 1933 oktoobris pandi hääletusele vabadussõjalaste koostatud põhiseaduse eelnõu, mis saavutas kolmandal rahvahääletusel võidu. 1934 jaanuaris jõustus uus põhiseadus. Selle kohaselt pidi laiendatama riigivanema võimupiire, rahvas pidi valima viieks aastaks riigipea, riigivanemale anti õigus panna Riigikogus veto, seadusandlik võim jäi endiselt Riigikogule. Täidesaatev võim jäi valitsusele. Valimisvõitlus kujunes teravaks. Taandumas oli majanduskriis. §16. Vaikiv ajastu Sõjaväeline riigipööre K. Päts ja J. Laidoner otsustasid teostada sõjaväelise riigipöörde. 12 märts 1934 võtsid Sõjakool ja Kaitseliit Tallinna kesklinna ja Toompea oma kontrolli alla. Vahistati vabadussõjalasi...

Ajalugu
12 allalaadimist
thumbnail
9
pdf

Gustav II Adolf

iseloomu ja avarat mõttelendu Gustav II Adolfi trooni päris tema tütar Kristiina. Perekond Gustav II Adolf abiellus 25. novembril 1620 mit Maria Eleonora von Brandenburgiga, kellega tal oli kaks tütart: Christina Augusta (16. oktoober 1623 ­ 21. september 1624) ­ Rootsi printsess Christina I (18. detsember 1626 ­ 19. aprill 1689) ­ Rootsi kuninganna. Gustav II Adolfi monument Gustav II Adolfi monument on 27. juunil 1928 Eesti Vabariigi riigivanema Jaan Tõnissoni avatud ja 15. mail 1950 nõukogude okupatsioonivõimu kõrvaldatud Gustav II Adolfi mälestusmärgi koopia. See asub Tartu Ülikooli peahoone taga Kuningaplatsil. Algne monument oli püstitatud Eesti Vabariigi 10. aastapäevaks. Skulptuuri autor oli rootslane Otto Strandman. TÄNAN TÄHELEPANU EEST!!...

Ajalugu
9 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Valimised Eesti Vabariigis: Riigikogu, kohalike omavalitsuste volikogude ja Euroopa Parlamendi valimised

Pätsi-Laidoneri riigipööre ja sellele järgnenud vaikiv ajastu: Ennetamaks vabadussõjalaste eeldatavat võitu eesseisvatel valimistel ja koondamaks võimu enda kätte, teostasid Päts ja Laidoner 12.03.1934 riigipöörde. Valitsus kuulutas välja 6-kuulise kaitseseisukorra ning sõjaväe ülemjuhatajaks määratud Laidoner keelustas kõik poliitilised meeleavaldused ja sulges vabadussõdalaste ühingud. Riigikogu ja riigivanema valimised lükati edasi, tühistati vabadussõjalaste saadikumandaadid omavalitsustes, vallandati riigijuhtidele vastumeelseid inimesi, saadeti parlament suvevaheajale ning seadusandlus läks riigivanema kätte. Otsustavat tegevust alustati hilissuvel. Alustuseks määrati peaministri asetäitjaks siseministriks Karl Einbum. Seejärel pikendati kaitseseisukorda ja lükati uuesti edasi riigivanema ja parlamendi valimised. Kui...

Poliitika
4 allalaadimist
thumbnail
15
doc

2. ja 1. maailmasõja ja Eesti iseseisvumise, okupeerimiste, Vene impeeriumi lagunemise kohta konspekt

Pätsi-Laidoneri riigipööre ja sellele järgnenud vaikiv ajastu: Ennetamaks vabadussõjalaste eeldatavat võitu eesseisvatel valimistel ja koondamaks võimu enda kätte, teostasid Päts ja Laidoner 12.03.1934 riigipöörde. Valitsus kuulutas välja 6-kuulise kaitseseisukorra ning sõjaväe ülemjuhatajaks määratud Laidoner keelustas kõik poliitilised meeleavaldused ja sulges vabadussõdalaste ühingud. Riigikogu ja riigivanema valimised lükati edasi, tühistati vabadussõjalaste saadikumandaadid omavalitsustes, vallandati riigijuhtidele vastumeelseid inimesi, saadeti parlament suvevaheajale ning seadusandlus läks riigivanema kätte. Otsustavat tegevust alustati hilissuvel. Alustuseks määrati peaministri asetäitjaks siseministriks Karl Einbum. Seejärel pikendati kaitseseisukorda ja lükati uuesti edasi riigivanema ja parlamendi valimised. Kui suvepuhkuselt naasnud...

Ajalugu
15 allalaadimist
thumbnail
47
pdf

Võru linna juubelipidustused

Ohumärgiks sai ka uue poliitilise jõu, vabadussõjalaste esiletõus. Neile kriisidele lisandus veel põhiseaduse kriis: Riigikogul olevat liiga suur võim ja väljapääsu nähti uues põhiseaduses ja presidendi ametis. Ka vabadussõjalased asusid põhiseaduse muutmist toetama: kaks referendumit kukkusid läbi, oktoobris 1933 peetud referendum tõi vabadussõjalastele võidu. Valmistuti Riigikogu ja riigivanema valimisteks, mis pidid toimuma aprillis 1934. Ennetamaks vabadussõjalaste võitu teostasid Konstantin Päts ja Johan Laidoner 12. märtsil 1934 riigipöörde. Valimised lükati edasi. Parlament saadeti suvevaheajale ja kui see naases ning hakkas valitsuse tegevust arvustama, seati ta vaikivasse olekusse (ei lubatud kokku tulla). 2.2. Võru linna käekäik 1930ndail Haldamine. Linna esindusorganiks oli valitav volikogu, mida valiti 1932. aastast alates 4 aasta järel...

Ühiskond
4 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Eesti Vabariigi sisepoliitika iseseisvumise algusaastatel

vabadussõjalaste poolt koostatud põhiseaduse muutmise eelnõu, mis piiras oluliselt 50- liikmelise parlamendi otsustuspädevust ja andis otse valitavale riigipeale suured volitused,muu hulgas ka vetoõiguse Riigikogu otsuste suhtes ning seadusjõuliste dekreetide andmise õiguse. Nüüd astus valitsuse eesotsas olnud Jaan Tõnisson tagasi ja uue koalisatsioonivalitsuse moodustas Konstantin Päts. Uus põhiseadus hakkas maksma 1934. aasta jaanuarisja sama aasta aprilliks kuulutati välja riigivanema valimised, mis aga ei toimunud. 12. märtsil 1934 panid üleminekuvalitsuse juht Konstantin Päts ja sõjavägede ülemjuhataja kindral Johan Laidoner põhiseadust rikkudes demokraatia kaitsmise - s.o. paremäärmuslike jõudude ("vapside") poolt kavandatud riigipöörde ärahoidmise ettekäändel toime sõjaväelise riigipöörde ja haarasid võimu. Mõjukamate erakondade vaikival heakskiidul kuulutati riigis välja kaitseseisukord, Vabadussõjalaste Liidu organisatsioonid suleti, üle 400...

Ajalugu
3 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Eesti Vabariik 1920-1938

„Vaikiv ajastu“ nimi- Pärast 2. oktoobri istungijärgu lõpetatuks kuulutamist sõitsid Rahvasaadikud laiali, rohkem neid enam kokku tulla ei lubatud, ehkki ametlikult parlamenti laiali ei saadetud. Parlament jäi „vaikivasse olekusse“. I Põhiseadus (15.juuni 1920) II Põhiseadus (jaanuar 1924) III Põhisadus (1.jaan. 1938) * Kõrgeim võimukandja rahvas * Riigivanema võimupiiride * Riigipeaks oli president, (õigus valida alates 20.a) laiendamine. valiti rahva poolt kuueks * Seadusandlikku võimu teostas * Rahvas valis riigivanema aastaks. Riigikogu. (riigipea) hääletamise teel * Riigikogu- kahekojaliseks * Riigikogu valimised toimusid viieks aastaks. * Vabariigi valitsuse ja pea- iga kolme aasta tagant, valiti...

Ajalugu
11 allalaadimist
thumbnail
74
ppt

Iseseisev Eesti

 Välisnõudluse langus  Inglise naela ja Rootsi krooni devalveerimine  Tööpuudus 1932 u 32 000 inimest  Riigi sekkumine, hädaabitööd  Juuni 1933 krooni devalveerimine  1929 Eesti Vabadussõjalaste Keskliit (EVKL) ◦ A. Larka, A. Sirk ◦ u 20 000 liiget ◦ tugev keskvõim  1932 aug I rahvahääletus  1933 juuni II rahvahääletus  1933 okt III rahvahääletus  1. jaan 1934 uus põhiseadus ◦ Riigivanema kandidaadid J. Laidoner, K. Päts, A. Rei ja A. Larka  Päts riigivanemana kehtestas kaitseseisukorra  Laidoner sõjaväe ülemjuhatajaks  Karl Einbund (Kaarel Eenpalu) siseministriks   Valimised lükati edasi  Parlament puhkusele ◦ 2. okt vaikivasse olekusse  Puhastus riigiaparaadis  Tsensuur  Riiklik Propaganda Talitus  Erakonnad keelati  Isamaaliit  Kutsekojad  8...

Ajalugu
2 allalaadimist
thumbnail
60
doc

RIIGIÕIGUSE KORDAMISKÜSIMUSED, eksam, arvestus

PS preambul. Kas Eesti PS preambulil on juriidiline tähendus? Preambula peamine juriidiline tähendus seisneb selles, et ta sõnastab need üldised sihtjooned, mis on aluseks põhiseaduse teiste normide ning põhiseadusest alamalseisva õiguse tõlgendamisel. Kogu põhiseadust tuleb vaadelda preambulas sätestatud printsiipide valgusel. 2. Mitu PS on Eestil olnud? 1920, selle 1933 a muudatuste ja 1937 a PS lühiiseloomustus I: 1920 a. PS – põhilised tunnused: kõige olulisem ja mõjuvõimsam organ Riigikogu (100 l), presidenti ei olnud (seadusi kuulutas välja RK juhatus, vetoõigus puudus); „riigipeaks“ riigivanem, kes oli ka Valitsuse eesotsas; VV ja riigivanem olid sõltuvuses Riigikogu usaldusest; PS iseloomustati kui ülimalt demokraatlikku. 1920. a PS muutmine 1933 – presidendi ametikoht, RK koosseisu vähendati(50l), valitsuse etteotsa pidi saama peaminister. II 1938 a PS. – kuulutati 37 välja, jõustus 38; k...

Riigiõigus
198 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Eduard Vilde

sügisel tööle Tallinnasse ajalehe "Virulane" toimetusse. Tema ülesandeks oli kirjutada sõnumeid ja teatriarvustusi, tõlkida välismaiseid uudiseid ja jutte. Kui vähegi mahti oli, kirjutas ta ka algupäraseid jutustusi, mis ilmusid lehe joonealustena. Ajakirjanikuna töötas Vilde kõigis tollal ilmuvates suuremates väljaannetes, olles ise ka ühe rajajaks. 1901. a. hakkas ilmuma "Teataja", mille asutajaks oli Vilde koos tollase vandeadvokaadi ja hilisema riigivanema Konstantin Pätsiga. 1904. a. juulis suundus Vilde Tartusse vabameelset haritlaskonda koondava ajalehe "Uudised" juurde, kus toimetas lehe veste- ja naljanurka ning avaldas omaloomingut. Muuhulgas ilmus siin Vilde kõige tuntum noorsoojutustus "Minu esimesed "triibulised." Vilde kolmest näidendist kuuluvad eesti näitekirjanduse kullafondi psühholoogiline draama "Tabamata ime" (1912) ja komöödia "Pisuhänd" (1913) . Neid lavastatakse tänini ja mõlemast on tehtud ka telefilmid...

Kirjandus
19 allalaadimist
thumbnail
30
doc

Maailm 20. saj. algul

Täidesaatvat võimu teostas valitsus Presidenti polnud Kehtestati demokraaatlikud kodanikuõigused Nõukogude liit oli tunnustanud eesti vabariiki üritas eestit endaga liita esialgu olid kommunistid eestis üsna populaarsed kommunistide vastu võitles eesti kaitsepolitsei 1922 hukati v Kingissepp 1 dets 1924 J Anvelt osales 300 inimest nad tahtsid kaotada ev ja liituda nõukogude liiduga punaarmee oli valmis sissetungiks Mässajad vallurasid tallinnas toompea lossi riigivanema maja ,, rautteejaama, rünnak oli ootamatu ebaõnnestus sõjaministeeriumi ja tondi sõjaväe kooli hõivamine mäss suruti maha mõne tuniga Eesti sõjaväelased ja töölised ei ühinenud mässajatega mäss sundis eesti parteisid 1920 ndatel Majandus Eestii oli vene impeeriumis üks enim arenenud piirkondi võrreldes euroopaga oli eesti majandus nõrk 1919 võeti eestis kasutusele mark 1919 võeti vastu ka maa seadus millega riigistati mõisnikele kuulunud maad...

Ajalugu
11 allalaadimist
thumbnail
28
pdf

Õiguskantsler

Altnurme (viide 3), 1. ptk, § 1 alapunkt 2. 24 Ülevaade Õiguskantsleri tegevusest 1938. ja 1939. kalendriaasta kohta. Tallinn, 1940. 25 Õiguskantsleri tegevuse korraldamise seadus. Vastu võetud 7. aprillil 1938. – RT 1938, 36, 315. Vabariigi President määras käskkir- jaga nr 46 alates 1. septembrist 1938 esimeseks õiguskantsleriks Anton Palvadre (RT 1938, 75, 691). 26 Õiguskantsleri instituut sisaldus nii Riigivanema poolt Rahvuskogule esitatud ja Rahvuskogu töö aluseks võetud põhiseaduse eelnõu §-s 44 kui ka Rahvuskogu esimese koja eelnõu §-s 47. Vt Põhiseadus ja Rahvuskogu. Tallinn, 1937, lk 477 ja 495. Riigivanema eelnõu lisas õiguskantslerile prokuratuuri juhi funktsiooni. 27 J. Uluots (viide 22), lk 28. Vt ka A.-T. Kliimann (viide 23), lk 45 jj. 28 A.-T. Kliimann (viide 23), lk 45. 29 J. Uluots (viide 22), lk 192. Põhiseaduse Assambleel käis 1991...

Ev õiguskaitsesüsteem
32 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Vabariigi teke ja omariikluse kaotus

Valimisringkongi oli 80. Rakendati enamusvalimist (igast valimisringkonnast valiti 1 saadik)  Eesti riigivanem – EV valitsusjuhi ja riigipea ametinimetus (aastatel 1920-37), 1920-34 oli riigivanemaks peaminister, ta täiis ka rahvusvahelises õiguses ette nähtud riigipea kohustusi. Tema koos Vabariigi Valitsuse liikmetega määras ametisse Riigikogu. 1934-37 a põhiseaduse alusel lahutati riigivanema ja peaministri ülesanded.  Eesti president – 1922 a andis presidendikandidaatidele hääli rahvas. Kahe enam hääli saanud kandidaadi seast pidi presidendi valima lihthäälte enamusega Riigikogu 4 aastaks. Esimene president oli K.Päts.  Eesti mark – Eesti rahaühik aastail 1918-1927. Seadused ja määrused, mis kehtestasid Eestis markvääringu, võeti vastu Saksa sõjavõimude poolt. Samas olid käibel ka Vene rublad ja Soome margad...

Ajalugu
10 allalaadimist
thumbnail
30
doc

Põhiseaduse kordamisküsimused sügis 2014

1920 PSi muudatused 1933 (põhilised muudatused valitsemiskorralduse kohta):  RK koosseis 50 liiget, valimisperiood 4 a, ette olid nähtud teatud isikuvalimiste momendid  Riigipeaks nime poolest riigivanem, kuid valiti rahva poolt ja 5 aastaks. Talt võeti valitsuse juhendamise ülesanne, selle sai endale peaminister.  Riigivanema õigused suurenesid märgatavalt – riiklikel kaalutlustel parlamendi laiali saatmise õigus, vetoõigus piiratud kujul, valitsuse moodustamise õigus (RKle jäänuks umbusaldamise õigus), seaduste vastuvõtmise ja kohtunike ametisse nimetamise õigus. Need muudatused jäid vaid paberile, sest Päts võttis vastu dekreedi kaitseseisukorra kohta, korra kutsuti veel RK kokku, saadeti kohe laial ja rohkem kokku ei kutsutud...

Riigiõigus
21 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun