valimisõiguse; naistele anti valimisõigus. Nende rahulolematust kasutasid ära diktaatorid. · Sõja mõju: sõja ajal osutus karmikäeline ja vägivaldne võim tõhusaks juhtimiseks. · Pettumine Versailles süsteemis: uued riigipiirid ei arvestanud rahvaste ja riikide huve ja juhid lubasid ebaõigluse jõuga heastada. · Majanduslikud raskused: majanduskriisiga kadus rahva usk paremasse ellu. Karmikäelised juhid lubasid paremat elu. · Terav riigisisene võimuvõitlus: poliitiliste erakondade omavahelist kemplemine. · Valimiskünnise puudumine: oli palju erakondi aga puudus parlamendienamus. INGLISMAA, PRANTSUSMAA, USA SISE JA VÄLISPOLIITIKA 19201930ndatel: INGLISMAA SISE: Demokraatlik riik, kus toimis monarhia. Riigipeaks oli kuningas või kuninganna, kes ei osalenud riigi igapäevases juhtimises. Seadusi võttis vastu parlament, neid täitis valitsus koos peaministriga
arvestatud väike rahvaste ja riikide huve. Seepärast leidsid toetust need juhid, kes lubasid oma rahvale ebaõigluse jõuga heastada. 4. Majanduslikud raskused. Sõja kaotanud riikides olid need seotud reparatsioonimaksete, kiire inflatisooni või tooraineallikate kadumisega. 1929. aastal alanud majanduskriis tõi kaasa demokraatia languse ning võimule said need juhid, kes lubasid inimeste elu kiiret paranemist ning rahvas uskus neid. 5. Terav riigisisene võimuvõitlus. Poliitiliste erakondade omavaheline kemplemine ning üksteise mustamine valmistas pettumust. Paljurahvuselistes riikides lisandusid ka põhirahvuse ja vähemusrahvuste vahelised vastuolud. 6. Valimiskünnise puudumine. Erakondi oli väga palju ning parlamendis ei tekkinud seal selgepiirilist parlamendienamust ning otsuste tegemine oli raskendatud. Mittedemokraatlikud pisirühmitused kasutasid parlamenti ära demokraatia vastu võitlemiseks
diktaatorid edukalt ära kasutada. Kui karmil käel riiki juhtiv riigijuht saavutas kasvõi mingit edu muutus ta väga populaarseks. Pettumine Pariisi rahukonverentsi lepingus – Riigipead, kelle riikides ei oldud selle lepinguga rahul lubasid ebaõigluse heastada. Majanduslikke raskustega riikides lubasid riigijuhid, et elu läheb kiiresti paremaks kui nad võimule saavad ning rahvas uskus neid. Terav riigisisene võimuvõitlus ning põhirahvuste ja vähemusrahvustevahelised vastuolud. Kuna parlamentides oli palju erakondi kasutasid mittedemokraatlikud pisirühmitused parlamenti demokraatia vastu võitlemiseks. Ning mõjutasid valijaid. Diktatuuride tunnused Ühe partei ideoloogia Juhikultus nt Saksamaal führer Teised parteid tõrjuti või keelati Piirati kodanike vabadusi ja inimõiguseid Venemaa/NSVL teke
(lk 59-60) Inimesi saadeti koonduslaagritesse, tegutsesid julgeolekuametid (näiteks Gestapo) ja relvastatud rühmitused, üheparteisüsteem (Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei), üks juht (Adolf Hitler), valmistuti sõjaks, hirmutati rahvast tehes propagandat juutide vastu, kaotati demokraatia. 4. Miks tekkisid diktatuurid? (lk 42-43) 1) Tekkisid muutused ühiskonnas. 2) Sõja mõju. 3) Pettumine Versailles'i süsteemis. 4) Majanduslikud raskused. 5) Terav riigisisene võimuvõitlus. 6) Valimiskünnise puudumine ehk erakondi oli liiga palju. 5. Millised on diktatuuridele iseloomulikud jooned? Riigis, kus valitses diktatuur, ei puudunud ka juhikultus ehk juhi ülistamine. Ainult üks partei toetus valitsevale juhile. Rahvast hirmutati vaenlastega, kes võisid olla ka riigijuhid. Kasutati propagandat, mille tõttu pidid inimesed omaks võtma kindla arvamuse. Tegutsesid julgeolekuteenistused, mis tegutsesid väljaspool avalikkuse kontrolli
Igas direktiivis on ette nähtud tähtaeg, mis kuupäevaks peab liikmesriik olema direktiivi üle võtnud à Oluline on välja selgitada direktiivi mõte ja eesmärk ning seejärel valida riigisisene õigusakt kui vorm, milles direktiiv üle võtta à Kui direktiivi ülevõttev õigusakt on jõustunud, tuleb sellest teavitada Euroopa Komisjoni à Juhul, kui komisjoni ei ole õigeaegselt teavitatud direktiivi ülevõtmisest või kui komisjon leiab, et riigisisene õigusakt ei võta üle direktiivis toodud sätteid, võib komisjon algatada liikmesriigi suhtes rikkumismenetluse MILLE POOLEST ERINEVAD DIREKTIIVID MÄÄRUSTEST- Määrust kohaldatakse üldiselt. See on tervikuna siduva ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides. Direktiiv on saavutatava tulemuse seisukohalt siduv iga liikmesriigi suhtes, kellele see on adresseeritud, kuid jätab vormi ja meetodite valiku selle riigi ametiasutustele.
millega jagati keisririik kolme ossa: Lääne-Frangi kuningriik-noorim vend Karl Paljaspea-Prantsusmaa põhialad, romaani keel. Ida-Frangi kuningriik-keskmine vend Ludvig Sakslane-Saksamaa põhialad, germaani keel Lothari kuningriik-Vanim poeg, kes sai endale ka keisritiitli-Itaalia põhialad, Lääne-ja Ida-Frangiriigi vahelised alad piki Reini jõge. Puudus riigisisene etniline ja majanduslik ühtsus ning riik lagunes. Aacheni linna toomkiriku kabel Saksamaa 805.a. kuhu maeti 814.a. Karl Suur.
7. POLIITILISED IDEOLOOGIAD VASAKPOOLSED-------------------------------------------------------- -----------------------PAREMPOOLSED Sotsialism Liberalism Sotsiaaldemokraatia Konservatism Kommunism Fasism Natsionaalsotsialism 8. 5 põhjust miks kujunes 1920. -ndate lõpul demokraatia kriis. Põhjenda! 1. muutused ühiskonnas töölised ja naised. 2.Sõja mõju harjutud kindlakäelise valitsemisega. 3.Pettumine Versaille's süsteemis 4.Majanduslikud raskused 5.Terve riigisisene võimuvõitlus ja valimiskünnise puudumine. 9.mille poolest erineb totalitaarne diktatuur autoritaarsest? Näited . Autoritarism on see kui võim on koondunud ühe isiku või grupi kätte, rahvas valitsemises ei osale. NT:Eesti alates 1934. aga Totalitarism on see kui diktatuuril on kontroll inimeste mõtteavalduset üle, hirm ja vägivald. Autoritarism on tegelikult väga palju parem kui totalitarism. NT: stalin NL-s alates 1922 10
kodanike võimu ühepoolselt või iseseisvalt tegutseda; seab ohtu majandusliku autonoomia. Samuti globlaliseerumise tagajärjel erastatakse riigiturud, mis tekitab rahvusvahelist konkurentsi välisinvesteeringutes, see sunnib riiki reageerima rahvusvahelisele, mitte siseriiklikule tarbijaskonnale. Näiteks vähendatakse globaliseerumise tagajärjel makse, et riigiväline kauplemine oleks tõhusam. Selle tagajärjel aga riigisisene olukord kehveneb, jäävad saamata sotsiaaltoetused jms. b) individualiseerumine Individualiseerimist kiirendas avalike teenuste, hariduse ja sotsiaalabi, pakkumine. See aga protsessi käigus lõhestas tuumpere mudelit, traditsioonilist abielu ja sarnaseid toetusmehanisme, millele toetusid sotsiaalne ja majanduslik reproduktsioon. Nendest piirangutest vabastamine annab suurema võimaluse harimiseks, reisimiseks ja töötamiseks välismaal, need aga omakorda suurendavad riski kooselu püsivuses
piirkond, mis omab linna staatust. ● INIMESE ELUKOHA PERSPEKTIIVIST on linn koht, kus ennast teostada ning paik, kus sotsialiseeruda. EESTIS ON 39 linna, mis on kujunenud suuruse tõttu, ajaloo tagajärjel või haldusmuutuse tulemusena. LINNASTUMISE PÕHIJOONED ARENGUMAADES JA ARENENUD MAADES: MAAILMA MEGALINNAD: RAHVASTIK - SISSE- JA VÄLJARÄNNE. VÕIMALIKUD PÕHJUSED. näiteks -> paremad töökohad, palk, riigisisene majandus. -> paremad õppevõimalused. -> suurem turg. -> väiksem konkurents teatud ettevõtetele. -> sunniviisiline väljaränne (nt iga aasta saadetakse ligikaudu 800 000 mehhiklast USAst välja, sest tegu on illegaalse immigratsiooniga). -> riigi sise-ja välispoliitilised konfliktid (nt Jeemeni kodusõda), epideemiad, näljahädad jms. -> looduslikud tegurid (juba korra eelpool mainitud). -> vanemate ränne põhjustab laste kaasaminekut.
Interventsioon ja kodusõda NV 1918-1920: Interventsioon-ühe või mitme riigi sekkumine teise riigi siseasjusse. NV vastu osales umbes 10 antankti riiki eesotsas Sb, Pr, USA, Jaapan. Eesmärgid: 1.Kukutada Nõukogude võim ning taastada kas monarhia või vabariik. 2.kaasata venemaa taas I MS ja antankti. 3.taastada kapitalistlikud tootmissuhted, sh. eraomand, saata tagasi venemaale antud laenud ja väliskapitaliga rajatud ettevõtted. Kodusõda- riigisisene relvavõitlus rahvusvaheliste leelide vahel. Nõukogude võim e. punased Nõukogude võimu vastased ehk valged. Saidinterventidelt materiaalset abi. Eesmärgiks ühtse, jagamatu venemaa taastamine. Sõjakommunism- 1918-1921 oli abinõude kompleks, mis tegutses tungitud sõja oludest, eesmärgiga võita kodusõda ja interventsioon. Rakendati mõningaid kommunismile omaseid jooni, eriti veel sotsiaalsfääris nt. tasuta teenused. Sõjakommunismi abinõud: 1.Kogu majandus allutati riigivõimule. 2
Antandi liitlasi. Ärritas see, et pärast sõda kehtestatud riigipiirid ei arvestanud rahvaste ja riikide huve. 2.4) Majanduslikud raskused- Sõja kaotanud riikides olid need seotud reparatsioonimaksete, kiire inflatsiooni või tooraineallikate kadumisega. Poliitilised jõud, kes nõudsid karmikäelist tegutsemist ja lubasid, et kui nad võimule pääsevad, läheb elu kiiresti paremaks, ning rahvas uskus neid. 2.5) Terav riigisisene võimuvõitlus- Poliitiliste erakondade omavaheline kemplemine ja mustamine, põhjustasid samuti pettumust. Paljurahvulistes riikides (Tsehhoslovakkia, Ungari ja Jugoslaavia) lisandusid ka põhirahvuste ja vähemusrahvuste vahelised vastuolud 2.6) Valimiskünnise puudumine- Paljudes Euroopa riikides häiris parlamentide tööd erakondade paljusus. Ei tekkinud parlamendi enamust ning otsuste vastu võtmine oli raskendatud.
• Paranevad migrantide tööoskused, mida hiljem saab kodumaal kasutada. • Suur osa teenitud rahast saadetakse kodumaale. Negatiivne külg lähteriigile: • Väheneb tööealiste osakaal, väheneb maksumaksjate arv. • Lahkuvad haritumad, seega väheneb haritud inimeste osakaal. • Lahkuvad peamiselt mehed, riigis tekivad soolised disproportsioonid. • Tagasi tullakse pensionieas, siis suureneb pensionäride osatähtsus. • Riik kaotab haridusinvesteeringud. RIIGISISENE RÄNNE • Vähem arenenud maades on ülekaalus ränne maalt linna. Loodetakse leida tööd või saada parem haridus. Toimub linnastumine. • Paljudes arenenud riikides on ülekaalus ränne linnast maale. Soovitakse rahulikumat ja puhtamat elukeskkonda. Toimub vastulinnastumine. • Eestis liigutakse peamiselt linnade lähialadele. Rändavad eelkõige nooremad pereeas inimesed. • Eeslinnasutmine on toonud kaasa ka piirkondliku muutuse rahvastiku vanusstruktuuris
motivatsioon) Intellektuaalsuse omand: Autoriõigus Autoriõigusega kaasnevad õigused Tööstusomand Intellektuaalse omandi kaitse: Põhiseadus Autoriõiguse seadus Patendiseadus Kaubamärgiseadsu Tööstusdisaini kaitse seadus Loomemajandus ühendab kultuuri ja ettevõtlust, mis teenib kasumit intellektuaalse omandi loomisel ning kasutamise kaudu. Tööturg kuht, kus kohtuvad tööjõu nõudlus ja pakkumine Tööhõive riigisisene näit töötajatest ja ülalpeetavatest Tööealine elanikkond: Tööjõud o Töötajad o Tööotsijad Ülalpeetavad Tööpuudus töökohti pole Tööjõupuudus spetsialiseerinud inimesi pole Tööränne rändevorm, mille tulemusena inimesed lähvad tööle teise regiooni või riiki Tööhõivepoliitika Aktiivne riik tegeleb tööpuuduse põhjustega Passiivne - riik tegeleb tööpuuduse tagajärgedega Töpuudusevastased meetmed:
1.2.Arvutikaardi eelised; interaktiivsus, operatiivsus, otsingud, suumimine,uueneb, Paberikaardil on võimalik kajastada vaid kindel hulk objekte võinähtus. Paberkaarti saab kokkumurda ja on igal pool kättesaadav(kaasaskantav), isegi kui pole muid 3. 4.GPS- globaalne positsioneerimissüsteem, koosneb satelliitidest ja seirejaamadest . Võimaldab GPS-seadmete abil määrtata ükskõik mis koha geograafilised koordinaadid. 5. GIS ehk geoinfosüsteem ( ruumiandmeid haldav infosüsteem kohateabesüsteem ) on infosüsteem, mis kogub, salvestab, analüüsib, töötleb ja esitab andmeid, mis on seotud mistahes objektide geograafiliste asukohtadega. 1. Elektrijaam kasutab GISi et juhtida oma keerulist infrastruktuuri mis koosneb sadadest alajaamadest 2. Hädaabi väljakutsete puhul 3. Veejaam peab üleval vee/jäätmevee kogumissüsteemi, mis koosneb miilidest kanalisatsioonitorudest ja kasutab GISi koos veevõrgusüsteemi...
õiguskorda sisse kirjutada. Küll aga võib vastu võtta rakendusakte. Näiteks võib riigisiseste aktiga ette näha, milline asutus hakkab määruse rakendamist praktikas tagama. Direktiiv: Kuna direktiiv ei ole vahetult kohaldatav, siis tuleb direktiiv riigisisesesse õigusesse sisse viia. Igas direktiivis on ette nähtud tähtaeg, mis kuupäevaks peab liikmesriik olema direktiivi üle võtnud à Oluline on välja selgitada direktiivi mõte ja eesmärk ning seejärel valida riigisisene õigusakt kui vorm, milles direktiiv üle võtta à Kui direktiivi ülevõttev õigusakt on jõustunud, tuleb sellest teavitada Euroopa Komisjoni à Juhul, kui komisjoni ei ole õigeaegselt teavitatud direktiivi ülevõtmisest või kui komisjon leiab, et riigisisene õigusakt ei võta üle direktiivis toodud sätteid, võib komisjon algatada liikmesriigi suhtes rikkumismenetluse (ELTL art 258). 14. Mille poolest erinevad direktiivid määrustest?
following his 2008 presidential election to the presidency. He was inaugurated as President on January 20, 2009. Now he is s the forty-fourth and current president of the United States. Kasutatud kirjandus: · http://www.biography.com/featured-biography/barack-obama/index.jsp · Pildid: GOOGLE märksõnad Barack Obama; Barack Obama's family Sõnade tõlked herding: karjatamine goat: kits domestic: pere-, kodu-, sise-, riigisisene. servant: teener, teenija, ametnik rig: naftapuurimisplatvorm bomber: pommitaja, pommituslennuk assembly: paigaldus Federal: Föderaalne scholarship: stipendium pursue: püüdlema, taotlema separate lahku minema divorced lahutatud commonly: tavaliselt, harilikult, üldiselt throughout: täiesti maternal: ema-, emapoolne Cancer: Vähk enrol: kirja panema, nimestikku kandma, registreerima grade: hinne, aste, järk, klass esteemed: lugupeetud conscious: teadlik
Muudatused poliitilisel kaardil peale I MS: uued riigipiirid kehtestati kahepoolsete kokkulepetega või Pariisi rahukonverentsil koostatud rahulepingutega. Mandri-Euroopa sõjaliselt tugevaimaks riigiks sai mõneks ajaks Prantsusmaa. Versailles' rahulepinguga sai Prantsusmaa tööstuspiirkonna Elsass-Lotring-i tagasi. Suurbritannia ja USA suurendasid oma mõjuvõimu terves maailmas. Itaalia sai suurriigiks. Euroopa kaardilt kadus 4 Euroopa arengut määranud impeeriumi: Saksa Keisririik, Austria-Ungari, Türgi, Venemaa. Nende aladele tekkisid: Saksa Vabariik, Austra, Ungari, Tsehhoslovakkia, Poola, Eesti, Läti, Leedu, Soome, Nõukogude Venemaa, Türgi Vabariik. Balkani ps-el kuulutati välja Serbia-Horvaatia-Sloveenia Kuningriik. Rahvusvahelise olukorra teravnemise põhjuseid 1930- ndatel: poliitilise ja majandusliku iseloomuga, suuresti seotud Versailles' süsteemiga. 1) Sakslasi vihastas Versailles' rahuleping ja, et prantslased ja inglased ei tahtn...
Gooti stiil (12-16 saj.) Gootika tekkimise aeg langes kokku feodalismi valitsemisajaga. Käsitöölised jagunesid erialade järgi ja hakkasid tootma müügiks. Elavnes nii riigisisene kui ka kaugkaubandus, Idamaadest hakati sisse tooma kalleid luksusesemeid. Gooti kunst tekkis ja saavutas täiuslikkuse Prantsusmaal ning levis sealt eeskätt põhja poole - Inglismaale, Saksamaale ja Skandinaaviasse. Itaalias, kus antiikkunsti mõju oli väga tugev, ei kodunenud gootika tõeliselt kunagi. Nimetust "gootika" hakkas kõigepealt kasutama itaalia kunstiajaloolane ja ehitusmeister GIORGIO VASARI (1511-1574). Sel
2. Sõja mõju- taheti juhte, kes oleksid kindlakäelised ja karmid 3. Pettumine Versailles süsteemis- vihastas rahvaid, sest kehtestatud riigipiirid ei arvestanud rahvaste ja riikide huve. Toetust leidsid juhid, kes lubasid ebaõigluse jõuga taastada. 4. Majanduslikud raskused- elu oli raske, sest raha väärtus langes, toorained kadusid ning olid reparatsioonimaksed, poolehoidu leidsid juhid, kes lubasid, et elu läheb paremaks. 5. Terav riigisisene võimuvõitlus- poliitiliste erakondade võimuvõitlus ei meeldinud inimestele. 6. Valimiskünnise puudumine- oli liiga palju erakondi. 3. Tv lk 20 harjutuses 3 on kirjas diktatuuri iseloomulikud jooned, kirjuta need tabelisse ning too iga diktatuuri kohta näited. Diktatuuri Kommunism Fasism Natsionaalsotsialism iseloomulikud jooned (7 tükki)
Kordamisküsimused 11. kl. Ühiskonna areng ja globaliseerumine. 1. Iseloomust agraar-, industriaal- ja infoajastu riiki (peamised majandusharud, töö iseloom, kasutatavad ressursid, osalemine maailmamajanduses,) Agraarühiskond põllumajandus, metsandus, kalandus; käsitöö; loodusjõud, toorained; kohaliku valla sisene; Industriaalühiskond töötlev tööstus; masinad; toodetud energia, kapital; riigisisene; Infoühiskond teenused; vaimne tehnoloogia; informatsioon, koolitus, ajupotentsiaal; ülemaailmne 2. Milleks vajasid Euroopa riigid kolooniaid 16.-18. sajandil ja milleks kasutasid nad kolooniaid 19. sajandil? 16.-18. sajandil põllumajandustoodang, vürtsid, vääriskivid; 19. sajandil toorained. 3. Miks kadus 20. sajandil vajadus kolooniate järele? Toimus impeeriumide vahel võitlus kolooniate ja tooraineallikate pärast. Toimusid kaks maailmasõda. Tekkisid suurettevõtted ja suurenesid vastuolu...
-30. aastail (lk 42-43), · Diktatuur on autokraatlik valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel. Tekkis, sest olid muutused ühiskonnas, nmaised said valimis õiguse, keskklass kaotas poliitilise , majandusliku mõjuvõimu. Sõja mõju, oldi harjutud karmikäelise riigivõimuga, mis oli tõhus Pettuti Versaille süsteemis, kehtestati riigipiirid, mis ei arvestanud rahvaste ja riikide huve. Majanduskriis Terav riigisisene võimuvõitlus Valimiskünnise puudumine palju erakondi oli parlamendis. · millist riigikorda nimetatakse autoritaarseks, millist totalitaarseks (lk 44), · Autoritaarses riigis on kogu võim koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, seadusi muudavad valitsejad oma suva järgi, rahval ei ole mingit võimalust osaleda riigi juhtimises. Totalitaarset diktatuuri iseloomustavad lisaks võimu koondumist ühe isiku või rühma kätte ka
EESTI MAJANDUS 1. Millega tegeleb majandusgeograafia? Käsitleb majanduselu seoses keskkonnaga. 2. Kuidas kujuneb geograafiline tööjaotus? Otstarbekat kaupade tootmise ja vahetamise ruumilist korraldust nim. geograafiliseks tööjaotuseks. See toimib nii riikide vahel kui ka riigisiseselt selle üksikute piirkondade vahel. Iga riigi ja piirkonna arengutase sõltub sellest, milliseid kaupu valmistades kasutab ta oma loodusvarasid, tööjõudu ja kapitali kõige kasulikumalt. See omakorda sõltub sellest, kui hästi on korraldatud majandussidemed teiste riikide ja piirkondadega, kui hästi suudetakse enda toodetud kaupu teistele müüa. 3. Tutvusta Eesti majandust mõjutavaid looduslikke ja inimtegureid. Asen Tegur Eesti d aafiline asendMajandusgeogr e asendLoodusgeograafilin Kliima (keskmine temperatuur 650750 mm suvel ja ta...
* PETTUMINE VERSAILLES SÜSTEEMIS. Solvusid kaotanud rahvad(Saksamaa, Ungari, Türgi) ja ka Antanti liitlased(IT, JP). Kehtestatud riigipiirid ei arvestanud erinevate rahvaste soovidega. Leidsid toetust juhid, kes lubasid ebaõiglase lepingu tingimuste tühistamist. * MAJANDUSLIKUD RASKUSED. Majanduskriis röövis usu demokraatiasse. Arvati, et kui halvemaks minna enam ei saa, võib karmikäeline diktaator olukorda parandada. * TERAV RIIGISISENE VÕIMUVÕITLUS JA VALIMISKÜNNIS. Poliitikud ei töötanud oma eesmärkide nimel, põhirahvuse ja vähemusrahvuste vahelised vastuolud. Liiga palju erakondasid ühes parlamendis tegi otsustamise raskeks. Mittedemokraatlikud pisirühmitused kasutasid parlamenti demokraatia vastu võitlemiseks ja valijate mõjutamiseks.
9. klassi kt küsimused diktatuurid, 2009-11-16 1.Kuidas aitas I MS tulemus kaasa fasismi tekkele Itaalias? Antandi lubadused Itaaliale olid unustatud, mis vedas itaalia raskesse majanduskriisi. Kuna sõjavägi ei suutnud enam midagi teha, siis kaotasid paljud sõjaväelased ja muud sõjaga seostuvate asustuste töötajad enda töö. Töötud ja endised sõjaväelased tekitasid eraldi partei, mille etteotsa sattus Mussoliini. See partei kogus palju võimu ja liikmeid. Tänu sellele suutis see partei jõuda valitsuse etteotsa. 2.Kirjelda Mussolini isikut ja õpetusi. oli Itaalia peaminister ja diktaator aastail 19221943 ja seejärel juhtis aastatel 19431945 Saksamaa marionettvõimuna Itaalia Sotsiaalset Vabariiki. Tema lapsepõlv möödus vaesuses, mis ei võimaldanud tal omandada head haridust. Oli õpetaja, aga õpetaja ametit ei pidanud ta kaua. Mussolini pooldas Itaalia astumist ilmasõtta Antanti poolel. Kuna aga sotsialistid olid haaratud patsifismi ide...
Sihtpiirkonna tõmbetegurid · Suur töökohtade valik · Õppimisvõimalused · Kõrge palk · Head elamistingimused · Sugulased, sõbrad, tuttavad · Sotsiaalne keskkond · Soodne ja tervislik looduskeskkond Rahvusvaheline ränne · Pikaajaline ühes suunas toimuv ränne muudab nii lähte- kui sihtriigi rahvaarvu. Kaasaegsed rändevood · Lääne-Euroopassse · Põhja-Ameerikasse sissevool Euroopast. · Lähis-Ida naftariigid Riigisisene ränne · Rändebarjääre vähem · Maalt-linna · Linnast-maale RAHVASTIKU POLIITIKA Rahvastikupoliitika · Riigi sihiteadlik tegevus rahva arvu, selle demograafilise koosseisu ja paiknemise mõjutamisel. · Sündimus · Suremus · Sisseränne · Väljaränne · Hiina · Rumeenia ASUTUSE ARENG, LINNASTUMINE Linnastumine · Linnastumine on linnade kasvu ja linnarahvastiku osatähtsuse tõus. · Kõige kiirem on olnud linnade kasv 50aastade jooksul.
Mis on diktatuur, miks tekkis Euroopas? ·Diktatuur on jõule toetuv võim(hirmuvalitsus), mis ei ole seadustega kitsendav ega millestki piiratud. Diktatuuri tekkepõhjusteks Euroopas olid: 1. Muutused ühiskonnas(kesklass küll suurenes, kuid kaotas mõjuvõimu) 2. Sõja mõju(sõja karmus) 3. Pettumine Verailles' süsteemis(kehtestatud riigipiire ja rahvaste/riikide huve ei arvestatud) 4. Majandulikud raskused(toorainete kadumine, reparatsioonimaksed) 5. Terav riigisisene võimuvõitlus(erakondade vaheline üksteise mustamine ja põhirahvuse ja vähemusrahvuse vastuolud) 6. Valimiskünnise puudumine(mittedemokraatlikud pisirühmitused võisid parlamendisaalis kuulutada diktatuuri kehtestamist ja põhiseaduliku riigikorra kukutamist) Millist riigikorda nimetatakse autoritaarseks, millist totalitaarseks? Autoritaarses riigis on kogu võim koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, seadusi muudavad valitsejad oma suva järgi, rahval ei
1. Ida-Viru Maavalitsus - Regionaalministri valitsemisalas oleva Ida-Viru Maavalitsuse põhitegevusteks on maakorralduse, maareformi, sotsiaal- ja tervishoiu, hariduse, noorsoo, kultuuri, spordi, regionaalarengu, planeeringu, ettevõtluse, majanduse, ühistranspordi, rahvastiku toimingute, perekonnaseisu, infrastruktuuri ja keskkonnaalaste ülesannete täitmine, regionaalse arengu programmide elluviimine, infosüsteemidealase koostöö korraldamine ja Euroopa Liiduga seonduv riigisisene teavitustegevus maakonnas.Maavalitsus on maavanemat teenindav ning maavanema juhtimisel töötav valitsusasutus, mis korraldab maavanema asjaajamist ja tehnilist teenindamist. 2. Päästeamet - Ida päästekeskus on Siseministeeriumi haldusalasse kuuluva Päästeameti Ida- ja Lääne-Virumaal tegutsev struktuuriüksus, mille tegevusvaldkonda kuulub päästetööde korraldamine, päästeala ennetustöö, riiklik tuleohutusjärelevalve ja kriisireguleerimine
Kordamine Demokraatiad ja diktatuurid 1920.-1930. aastatel 1. Demokraatia mõiste ja iseloomulikud jooned (lk. 30) Demokraatia on valitsemisvorm, mille tunnuseks on rahva osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine. 2. Diktatuuri mõiste ja iseloomulikud jooned (lk. 44-46, vihik) – ole valmis demokraatlikku ja diktatuurset ühiskonda võrdlema. Diktatuur on valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel. Mitte millegagi piiratud, seadustega kitsendamata, jõule toetuv võim. 3. Peamised demokraatlikud ja mittedemokraatlikud liikumised Euroopas 1920- 30ndail – nimetus, selgitus (lk. 31-32) Liberalism (vabameelne- inimesevõrdõiguslikkus, vabadus) konservatism (alahoidlik- järgitakse traditsioone ja ajalooline järjepidevus) ja sotsialism (sotsiaalnevõrdsus). Mittedemokraatlikud on kommunism (ühiskond, kus inimesed on varaliselt võrdsed, p...
Siia kuuluvad enamike demokraatlike riikide parteid. c) Diktaatorlikud parteid Võim on partei juhi ja tipp-eliidi organistasiooni käes. Erakonna struktuur on tugevalt tsentraliseeritud. Allorganisatsioonidel puudub iseseisva tegutsemise õigus. Liikmeskonda valitakse rangete ideoloogiliste põhimõtete alusel. · Tegevushaarde järgi: a) Kaadripartei Meeste elitaarne seltskond. Võistlus parlamendikohtade pärast oli riigisisene. Ei arendatud ulatuslikku propagandat. Erakonda rahastas tema jõukas liikmeskond. b) Massipartei Oluline osa liikmeist asus väljaspool parlamenti. Esmajärguliselt tähtis oli valijate poolehoiu võitmine. Hästiarenenud organisatsiooniline hierarhia. Massipartei polnud alati ise võimu juures. c) Laiahaardepartei Eesmärgiks on valimised võita. Püütakse saada võimalikult paljude hääletajate toetus, taotlemata nende astumist partei liikmeks
vanemate inimeste osatähtsus tõuseb. NB! Kui ühiskond on vaesem, siis võib iive minna negatiivseks, sest lastega peresid ei toetata. · Infoühiskond kaasaegne rahvastiku taastootmine, sündimus madal, suremus madal. Iive natuke üle 0. Rahvaarv aeglaselt kasvab. Migratsiooni liigid ja mõjutavad tegurid Liigitub: · Iseloomu järgi vabatahtlik, kaasränne, sundränne · Ulatuse järgi riigisisene, rahvusvaheline · Kestuse järgi alaline, ajutine, sesoonne · Põhjused 1) majanduslikud (madal palk, halvad elamistingimused, vähe töökohti) 2) poliitilised (küüditamine) 3) usulised 4) kultuurilised 5) loodusõnnetused Rahvastikurännete suunad minevikus ja tänapäeval Minevikus: · 17.-20. saj Lääne-Euroopast Ameerikasse, Aafrika rannikualad, Asutraalia rannikualad
Demograafiline siire toimub koos riigi arengu ja industrialiseerumisega. Põhjariigid on üldjoontes arenenumad kui Lõunariigid, kus on palju arengumaid. Seega on Põhjariigid demograafilise ülemineku kaugemas etapis kui Lõunariigid. Põhja-Am ja enamik Euroopa riike on viimases etapis, milleks on kaasaegne rahvastiku tüüp. Must Aafrika aga seevastu demograafilise plahvatuse etapis. 8. Migratsioon. Migratsiooni jaotus ulatuse järgi:siseränne ehk riigisisene, välisränne ehk rahvusvaheline Migratsiooni jaotus iseloomu järgi: vabatahtlik ränne, kaasränne(lapsed koos vanematega), sundränne(küüditamine) Rände tõukepõhjused: väike töökohtade ja õppimisvõimaluste valik, madal palk, halvad elamistingimused, inimeste vahelised lahkhelid, ebameeldiv ja üksluine sotsiaalne keskkond, ebasoodne looduskeskkond, looduskatastroofid. Rände tõmbepõhjused:suur töö-ja õppimisvõimaluste valik, kõrge palk, head elamistingimused,
Seetõttu on malaaria ennetamine raseduse ajal eriti tähtis. · Ka laste puhul on ennetamine tähtis, sest neil võib malaaria täiskasvanutest kiiremini areneda tõsiseks haiguseks. · Reisi ajal või peale reisi tekkinud palaviku puhul tuleks kohe pöörduda arsti poole. 11. Kuidas vältida nakatumast gripiviirusesse A(H1N1)? Tervisekaitseinspektsioon soovitab kõigil, kes saabunud välisreisilt riikidest, kus esineb uue gripiviiruse A(H1N1) püsiv riigisisene levik või on olnud kontaktis haigetega, kellel on laboratoorselt kinnitatud uus A(H1N1) gripp, jälgida järgneva seitsme päeva jooksul oma tervist. 12. Oled minemas reisile Etioopiasse (2 nädalat, külastad sisemaa külasid), millise haigusevastu ja kui kaua enne reisi pead ennast vaktsineerima? Nakkushaiguste juhtude vältimiseks on riskipiirkondadesse sõitjatel soovitatav vähemalt 4 nädalat enne reisi algust
1. Miks tekkisid diktatuurid? Nimeta vähemalt 6 põhjust ning seleta need lahti Muutused ühiskonnas(noored+naised+töölised said valida), sõja mõju, pettumine Versailles süsteemis, majanduslikud raskused, teravd riigisisene võimuvõitslus, valimskümnise puudumine. 2. Mille poolest erineb totalitaarne diktatuur autoritaarsest diktatuurist? Kuivõrd levinud olid diktatuurid Euroopas 2 maailmasõja vahelisel ajal? (vt kaarti lk 44) Autoritaarses (parem) riigis on kogu võim koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, rahval ei ole võimalust osaleda valitsemises. Totalitaarses lisaks rühmale või isikule koondunud võimule on seal ka kontroll inimeste mõtteavalduste ja väjendusvõimaluset üle
GEOGRAAFIA LK.38-39 Nafta Mootoriküt 2/3 Lähis- Saudi- Venem Lääne- Kõrge Taastumatu, 40% us,soojuse Ida,Saudi- Araabia,US aa, Euroo kütteväärtus, Saastab õhku,puur- taastumat saamine,e Araabia,Ir A Saudi- pa, Saab suuri aukude rajamine on u lektriener aak,Iraan Venemaa Araabi USA Koguseid keemiline gia Iraan,Hiina a, Jaapan transportida ammutamine võib Iraan, tankerite ja tekitada reostust Norra, torujuhtmete vajab töötlemist. Mehhi abil. ...
lahendamises; kodanikuvabaduse ning kodanikuõiguste olemasolu. Nimeta tähtsamad demokraatlikud riigid maailmas 1920.-30.aastal Tätsamad demokraatlikud riigid olid Prantsusmaa, Suurbritannia ja USA. DIKTATUUR: Diktatuuri mõiste ja tekke põhjused Euroopas 1920.-30.aastail Diktatuur mitte milleski piiratud, seadustega kitsendamatu, jõule toetuv võim. Tekke põhjused: Muutused ühiskonnas; sõja mõju; pettumine Versailles` süsteemis; majanduslikud raskused; terav riigisisene võimuvõitlus; valimiskünnise puudumine. Millist riigikorda nimetatakse autoritaarseks, millist totalitaarseks? Autoritaarne riik: võim koondunud ühe isiku või väikse rühma kätte. Seadusi muudavad valitsejad oma suva järgi. Rahval ei ole mingit võimalust osaleda riigi juhtimises. Totalitaarne riik: võim koondunud ühe isiku või rühma kätte. Kontroll inimeste mõttevalduste ja väljendamisvõimaluste üle. Inimõigute rikkumine, inimeste pidev hirmu all hoidmine, mis saavutati nt
sellised show’d, girlfriend’iga SÕNATULETUS Liialdatakse u-liiteliste tegusõnadega: säiluma > säilima, ühtuma > ühtima, pleekuma > pleekima, kostuma > kostma. Tuleb vältida ne-liite asendamist ndu-ga: uuenduma > uuenema, pehmenduma > pehmenema. Ei sobi kaassõnaühendil põhinevad omadussõnatuletised: pärastsõjajärgne > sõjajärgne, ennesõjaaegne > sõjaeelne, siseriiklik > riigisisene. Halvad on lt-määrsõnatuletised: ülearuselt palju > ülearu palju, lepingujärgselt > lepingu järgi, ööpäevaringselt > ööpäev ringi, ööpäev läbi, kogu ööpäev. Õiged on kevaditi, suviti, talviti, sügiseti. tulija, panija, olija, pesija, surija, nägija Tüvele on lisatud ebasobiv võõrliide: arvutiseerima > arvutistama, raalistama. kõlbulik > kõlblik importtariifid > imporditariifid, ekspertarvamus > eksperdiarvamus, diiselkütus >
nõustamine ja toetamine Euroopa Liidu asjades ja Euroopa Ülemkogu kohtumiste ettevalmistamisel ning Euroopa Liidu õigusaktide ülevõtmise koordineerimine; 5) Vabariigi Valitsuse otsustusprotsesside arendamine; 6) Riigikogu, Vabariigi Valitsuse ja peaministri poolt ministritele antud ülesannete täitmise arvestamine; 7) Vabariigi Valitsuse ja peaministri avalike suhete korraldamine, Euroopa Liiduga seotud riigisisene teavitustegevus, valitsuskommunikatsiooni ja avalikkuse hädaolukorras teavitamise arendamise koordineerimine ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse sümboolikaga seonduva korraldamine; 8) Vabariigi Valitsuse ja peaministri Riigikogu ja teiste põhiseaduslike institutsioonidega suhtlemise korraldamine; 9) peaministri nõustamine riigi julgeoleku ja riigikaitse küsimustes, Vabariigi Valitsuse
Demokraatlikud liikumised Vasakpoolsed SOTSIALISM Poliitiline õpetus mis püüab saavutada ühiskonnas sotsiaalset võrdsust. SOTSIAALDEMOKRAATIA Poliitiline õpetus, mis taotleb ühiskonnas sotsiaalset võrdsust, mis saavutatakse demokraatlike vahenditega. Sotsiaaldemokraadid-Riigi suurem sekkumine majandusellu, kõrged maksud- aidata abivajajaid, puudub ebavõrdsus. Parempoolsed LIBERALISM Poliitiline õpetus, mis rõhutab inimeste võrdõiguslikkust ja vabadust ning on uuenduste meelne. KONSERVATISM Poliitiline õpetus, mis järgib ajaloo eeskuju ning on uuenduste vastane. Konservatiivid- tegelesid majandusküsimustega, kaitsta vaba turgu, mittesekkumine majandusellu, tradits. hoidmine, üksikisiku vabadus. USA Presidentaalne vab. Parlament e. Kongress: 1)Esindajate kogu, 2)Senat. President(valitsusejuht) + valitsus, Demokraatik ja Vabariiklik Partei 1920ndad vabariiklasete poliitika(Herbert Hoover): piiras riigi osalemist majanduselus, vaba...
institutsioon), mis on omakorda EBRD (European Bank for Reconstruction and Development) liige. Organisatsioonid tagavad heaoluriigi finantsolukorra ja arenduse poole pealt. Ukraina liitus 2008 aastal maailmakaubanduse organisatsiooniga (WTO) Tänapäeva Ukraina on areneva majandusega tööstusriik ning riik toetab finantseerimist ja põllumajandusega tegelemist. Turg Ukraina on üks suuremaid ja kiiremini kasvavaid turge Kesk-ja Ida- Euroopas. Aastal 2013 oli Ukraina riigisisene müük 40.8 miljardit eurot, poode oli enam kui 2045. Enamus Ukraina toodangust, mida ostetakse on Ukraina erasektori kaubamärkidega ning neid ostetakse tavaliselt avatud turgudelt. Ukraina turg on keskendunud kulude kokkuhoiule ja nende laienemisele. Üha enam pürgitakse ühise müügi planeerimise ja hangete olemasolule erinevates ettevõtetes. Peamised turud asuvad: Venemaal, Türgis, Hiinas, Itaalias ja Saksamaal. 9
Nende rahulolematust kasutasid ära diktaatorid. · Sõja mõju: sõja ajal osutus karmikäeline ja vägivaldne võim tõhusaks juhtimiseks. · Pettumine Versailles süsteemis: uued riigipiirid ei arvestanud rahvaste ja riikide huve ja juhid lubasid ebaõigluse jõuga heastada. · Majanduslikud raskused: majanduskriisiga kadus rahva usk paremasse ellu. Karmikäelised juhid lubasid paremat elu. · Terav riigisisene võimuvõitlus: poliitiliste erakondade omavahelist kemplemine. · Valimiskünnise puudumine: oli palju erakondi aga puudus parlamendienamus. INGLISMAA, PRANTSUSMAA, USA SISE JA VÄLISPOLIITIKA 19201930ndatel: INGLISMAA SISE: Demokraatlik riik, kus toimis monarhia. Riigipeaks oli kuningas või kuninganna, kes ei osalenud riigi igapäevases juhtimises. Seadusi võttis vastu parlament, neid täitis valitsus koos peaministriga
Määratlused Kontseptuaalsed o Vägivald Operatsiooniline o Ulatus o Kvantitatiivne lävend Emotsionaalsed o Õiglase sõja teooria o Ius ad bellum ja ius in bello o Marksism o Patsifism ja bellitism Juriidiline Konflikti tüübid Ulatus o Sõda – kui palju ohvreid o Madala intensiivsusega konflikt Osalejad o Riikidevaheline o Riigisisene o Riigiväline, ekstrasüsteemne o Sub-riigilised o Rahvusvaheliseks muutunud riigisisene Konflikti tüübid – põhjus või eesmärk Revolutsioon, režiimivastane konflikt Dekoloniseerimissõda Rahvusvaheline terrorism Sunnidiplomaatia o Täielik ultimaatum: nõue, ajaraamistik, jõu kasutamine (Austria ultimaatum Serbiale) o Vaikiv ultimaatum – sanktsioonid
1) Riik rikub jämedalt EL õigust 2) Õigus, mida see direktiiv hõlmab- isikule tuleb õigus, et just tema juhiload ei kehtinud 3) Kahju olemasolu seoses riigi rikkumisega – auto hävitati 4) Seos- kui riik oleks direktiivi üle võtnud, siis kahju poleks tekkinud. Kui riik oleks tema juhilube tunnistatud, siis karistus auto konfiskeerimise eest on kihutamise eest, seega siin ei ole põhjuslikku seost. Seega põhjuslik seos puudub, mistõttu on siin puhtalt riigisisene küsimus. Kahju hüvitamist ei saa nõuda. Kas läheb reoveepuhastusjaama? Puhtalt liikluskiirusega seotud rikkumine seega peab sinna minema. 5) Variant 2 EL liikmesriigis Eufoorias jõustus 31.12.2000 juhilubade vastastikuse tunnustamise seadus, mis oli mõeldud direktiivi XX/XXX sisseviimiseks. Seaduse § 1 nägi ette, et teistes liikmesriikides väljastatud juhiload on loal märgitud juhtimisulatuse piires kehtivad ka Eufoorias
NÜÜDISAEGNE · Sündimus väike · Suremus väike (loomulik iive 1-2 promilli · Eluiga pikk · Vanuseline koosseis noored = vanad · Näited Taani, Suurbritannia, USA, Jaapan, Saksamaa Migratsioon e. ränne Emigratsioon - väljaränne Immigratsioon - sisseränne Rände saldo aasta jooksul sisse- ja väljarännanute vahe Liigitatakse: a) iseloomu järgi vabatahtlik ja sundränne b) ulatuse järgi riigisisene e. pendelränne ja riikide vaheline c) kestuse järgi sesoonne (nt. maasikate korjamine Soomes), alaline ja ajutine ränne d) põhjuste järgi perekondlikud, majanduslikud, poliitilised, kultuurilised, usulised, loodusõnnetused Igal aastal läheb palju türklasi Saksamaale. Mis on Saksamaal ja Türgil positiivset ja negatiivset? SAKSAMAA Positiivne odav tööjõud maksude maksmine riigile
KORDAMISKÜSIMUSED KONTROLLTÖÖKS 1. Millised olid 1920. aastate rahvusvahelise elu põhiprobleemid? Kuidas neid lahendada püüti? · Majanduskriis, tööpuudus, hüperinflatsioon · Hakkasid levima erinevad liikumised · Komitern hakkas rahastama ettevalmistusi riigipöördeks mitmes Euroopa riigis 2. Miks valmistasid muule maailmale peavalu Saksamaa ja NSV Liit? · Need riigid olid pettunud IMS tulemustes ning polnud rahul Versailles rahulepingu tingimustega. Sõlmisid Rapallo lepingu. Venemaal oli plaan maailm uuesti ümberjagada.Hakati välja õpetama armeed ja arendama sõjatööstust. · NSVL keeldus 1922 majanduskonverentsil Genovas võlgade tasumisest · Saksamaa tahtis alguses revansi 3. Järgnevate sündmuste sisu ja nende tähtsus: Rapallo leping 1922, Locarno konverents 1925, Briand-Kelloggi pakt 1928 · Rapallo leping Saksamaa ja Venemaa sõlmitud Versailles' süsteemi...
Kuna elanikkond vananeb ja rahvastik väheneb, siis ka tööjõud väheneb. Kriis jätab endast maha ebakindla majanduskasvu, liiga vähe töökohti, mis on sageli madala kvaliteediga, ning järjest rohkem inimesi, keda ohustab vaesus ja sotsiaalne tõrjutus. Tööd logistikutele on pakkuda aga pole neid, kellel oleks vastav haridus/väljaõpe jne. Eriti on puudus autojuhtidest. Tööturu ahenemine on põhjustanud selle, et logistikaettevõtted on pidanud oma tootmist vähendama ja riigisisene transport on jäänud väiksemaks. Samuti on vähenenud transport välisriikidesse. 4. Milline on Eesti tehnoloogiline keskkond ja kuidas see mõjutab logistika valdkonna ettevõtteid Tehnoloogiline keskkond - Tehnoloogiline keskkond hõlmab inimese poolt ümber kujundatud loodust ehk tehismaailma — tehnoloogiat ja tehnikat. Tehnoloogiline keskkond- üldine tehnoloogia tase ja teaduslikud saavutused, infotehnoloogia areng, infrastruktuuride
ohvrite arvu. Tiiu Kreegipuu artikkel „Ajakirjandus Nõukogude Eestis külma sõja võitlusvahendina“ uurib ajakirjanduse rolli selle aja eesti ühiskonnas. Nõukogude ajakirjandust kontrolliti ülalt alla, mida tähtsam oli väljaanne, seda suuremat tähelepanu pöörasid sellele ajakirjanduse kontrollijad.Teeb kokkuvõtte, et ajakirjanikud olid ühiskonna mõjutajad, sest ajakirjanduse eesmärk oli riigisisene propaganda ja kasvatustöö mis pidid reklaamima propaganda üritusi ning aitama ellu viia mitmesuguseid kampaaniaid, kirjutama nõukogulikest tähtpäevadest, kangelastest, reformidest, jne., et kasvatada uut inimest. Karin Veski, Anu Raudsepp „Vaenlase ja kangelase kuvand eestikeelses originaalõpikutes aastal 1947-1953“. Artikkel vaatleb vaenlase ja kangelase kuvandi loomist sõjajärgsetes eestikeelsetes originaalõpikutes ning nende kuvandite loomise ja muutmise põhjusi
peale Euroopa Inimõiguste Kohtusse (EIK) pöördumist kasutada.*1 Nimelt annavad EIK 4. jaanuaril 2012 tehtud kaebuste vastuvõetamatuks tunnistamise otsused asjades Urmas Velleste vs. Eesti*2 ja Juri Andre- jev vs. Eesti*3 põhjust rõhutada, et menetluse pikkusega seotud kaebuste puhul on Eestis olemas tõhusad õiguskaitsevahendid, mis tuleb esmalt riigisiseselt ammendada. Üldjuhul peaks riigisiseste otsustega vastav menetlus ka lõppema. Vaid siis, kui riigisisene otsus ei ole kooskõlas Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni*4 (edaspidi konventsioon) ja seda tõlgendavas EIK praktikas väljakujunenud põhi- mõtetega, võib muude vastuvõetavuse tingimuste täitmisel olla alust pöörduda EIK-sse. Artiklis selgitatakse esmalt riigisiseste õiguskaitsevahendite ammendamise ehk subsidiaarsus- põhimõtte tähendust ja eesmärki. Seejärel antakse EIK kohtupraktika ja riigisisese arengu alusel ülevaade
saatmisi kui Saksamaal või Nõukogude Liidus. Õige! · Itaalia välispoliitika oli rahumeelne, suuri vallutuslikke eesmärke ei seatud. Vale! Itaalia välispoliitika oli väga sõjakas. Vallutati Abessiinia, Albaania ja mõned teised alad. MIS VIISID DIKTATUURIDE KEHTESTAMISENI? 1. Muutused ühiskonnas 2. Sõja mõju 3. Pettumine Versailles' süsteemis 4. Majanduslikud raskused 5. Terav riigisisene võimuvõitlus 6. Valimiskünnise puudumine 7. Ülevaade Natsionaalsotsialistlikust Saksamaast: 1932. aastal võitsid natsid parlamendi valimised ja 1933. aastal nimetati Adolf Hitler kantsleriks. Pärast Riigipäeva hoone põlengut süüdistati selles kommuniste ja kehtestati üheparteisüsteem. Hitler muutus diktaatoriks ehk füüreriks. Natsliku õpetuse tugisambaks sai rassilise puhtuse tagamine, hakati hävitama juute.
KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mida uurib demograafia? Millised näitajad iseloomustavad rahvastikku? Demograafia ehk rahvastiku tedus uurib rahvastiku koostise ja rühmade vaheliste proportsioonide kujunemist ja muutumist ja muid sellega seonduvaid nähtusi. Rahvaarv, sündimus-suremus; imikusuremus; keskmine eluiga; sisse- ja väljaränne; asustustihedus; paiknemine; kirjaoskus. 2. Millal tekkis Maa? Mis vahe on homo sapiensil ja homo habilisel? 4,5 mld aastat tagasi. 3. Kui mitme inimese võrra suureneb rahvaarv igas minutis? 140 võrra 4. Kui suur oli rahvaarv 1000 a.-l; 1800 a-l; 1900a-l; 1990? Mis on prognoos 2050a-ks? 250 mln;üks mld, 1,6 mld, 5,2 mld, 11mld. 5. Prognoosi rahvaarvu muutusi regioonide kaupa 2000 aastast 2050 aastani.eakaid on rohkem kui noori. 6. Mõisted: demograafiline plahva...
Pettumine Versailles' süsteemis- vihastasid sõja kaotajariike, mõningaid Antanti liitlasi ning ei arvestatud väike rahvaste ja riikide huve. Seepärast leidsid toetust need juhid, kes lubasid oma rahvale ebaõigluse jõuga heastada. 4.Majanduslikud raskused. Sõja kaotanud riikides olid need seotud reparatsioonimaksete,kiire inflatisooni. 1929. aastal alanud majanduskriis tõi kaasa demokraatia languse ning võimule said juhid- inimeste elu kiiret paranemine ning rahvas uskus neid. 5.Terav riigisisene võimuvõitlus. Poliitiliste erakondade omavahelised tülid valmistasid pettumust. 6. Valimiskünnise puudumine. 1930. aastail oli Euroopas tekkinud olukord, mis soodustas diktatuuride võimulepääsu. Kus demokraatia oli nõrk, seal asendus, see diktatuuriga. 1939. aastal diktatuur enamikes riikides. Uutest riikidest suutis vaid Tsehhoslovakkia ja Soome kuni 1939. aastani säilitada demokraatia.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
