1. Nimeta ühiskonna kolm sektorit. Mida need endast kujutavad ja millega tegelevad? Mis on iga sektori eesmärk? Ühiskonna kolm sektorit on: Avalik ehk riigisektor, era- ehk tulundussektor ja mittetulundussektor ehk kodanikuühiskond. • Avalik ehk riigisektor koosneb riigi- ja omavalitsuse asutusest ning selle ülesanne on tagada riigi normaalne toimimine. • Era- ehk tulundussektor koosneb eraettevõtetest. Eesmärk on teenida kasumit. • Mittetulundussektor ehk kodanikuühiskond on inimeste vaba tegevus, mille eesmärk on mingit valdkonda parandada, ilma ise kasu saamata. Nt: MTÜ. 2. Seleta mõisted: ametiühing, vabaühendus, mittetulundusühing, kodanikualgatus
Ühiskonnaõpetus 9. klass Sektorid ja valdkonnad Sektorid 1. Esimene ehk Avalik sektor (Riigisektor) Riigi- ja omavalitsusasutused, koolid, haiglad, politsei jne 2. Erasektor e. Tulundussektor Eraettevõtted, aktsiaseltsid, osaühingud, äriühingud 3. Mittetulundussektor ehk kolmas sektor (Kodanikuühiskond) Mittetulundusühingud, õpilasomavalitsused, koorid, huviringid jne Valdkonnad 1. Poliitika valitsus, erakonnad 2. Majandus turg, ettevõtted 3. Kultuur muusika, kunst, teater 4. Õigus seadused, kohtusüsteem 5. Moraal käitumisõpetus, eetika Näited AS Regio erasektor Eesti Pank avalik sektor Rahvastikuregister avalik sektor MTÜ Lagedi kodanikuühiskond Swedbank erasektor Läänemaa Õpilasomavalitsuste Liit kodanikuühiskond Lasteaed Karikakar avalik sektor Segakoor Kaleva - kodanikuühiskond
ja võimusuhted tuginevad traditsioonidel Tööstus ehk industriaalühiskond- tööstuspöörde tagajärjel kujunenud ühiskond(2) sektoris ja võimusuhete demokratiseerumine Teenindus- ehk postindustriaalne ühiskond- ühiskond mida iseloomustab kõrgtehnoloogia kasutamine, paindlik sotsiaalne struktuur ja hõivatute ülekaal teenindavas sektoris Ühiskonna sektorid Majanduslikud: Hankiv- kalur,marjuline, lüpsia jt. Töötlev-, teenindav Poliitiliseed: Avalik e. riigisektor: Nt: Politsei ja piirivalve Era- e. tulundussektor: Kodaniku- e. mittetulundussektor: nt mingid mittetulundusühingud Põhimõisted: Infoühiskond- 20. saj. viimase veerandi ühiskond, mida iseloomustab IKT kasutamine majanduses, valitsemises ja igapäevaelus Teadmusühiskond- Ühiskond, kus majanduses ja valitsemises kasutatakse teadusuuringute tulemusi, hiunnatakse paindlikust ja innovaatilisust
Ühiskonna struktuur 1.Sektor e. Avalik e. Riigisektor (Ühiskonna Tartu linna- ja maavalitsus, justiitministeerium juhtumine ja korraldamine)(Poliitika) 2.Sektor e.era.e turundussektor (oü, as, fie) Playtech, Am Company (Majandus ja kasum) 3.Setkor e. Mittetulundus sektor (MTÜ, SA, ,,Teeme ära" Selts, KÜ) Kommunikatsioon Kommunikatsiooni vahendid: Telefon, faks, E-Mail Massikommunikatsiooni vahendid: Televiisor, ajaleht, internet Vormid: Otsene, tehniliselt vahendatud, interaktiivne Tsensuur poliitiline kontrolll meedia üle(Põhja-Korea) Kommunikatsioon demokraatlikus Kommunikatsioon mittedemokraatlikus *Välismaa kanalid on lubatud kasutada *Riik/Valitsus kontrollib meediat. *Väljaandja vastutab Kellest ühiskond koosneb? Demograafia on rahvastiku teadus, mis uurib rahvastiku koostist, struktuuri, kasvu ja kahanemist. Iive näitab rahvaarvu muutumist, sündide ja sur...
Tootmisressursid loodusvarad, maa, kapital ja tööjõud Majanduse põhiküsimused mida toota, kuidas toota, kellele toota Tavamajandus enamik eluks vajalik valmistatakse ise Plaanimajandus majandusviis, kus põhiküsimused otsustab poliitiline võim. Turumajandus majandussüsteem, mida iseloomustab konkurents, majandusvabadus ning hinna kujunemine nõudmiste-pakkumiste suhte tulemusena Segamajandus majandussüsteem, kus kõrvuti erasektoriga funktsioneerib ka avalik riigisektor ning riik reguleerib majandust Konkurents olukord, kus mitmed tootjad omavahel ostjate pärast võistlevad. Nõudjad kõik kes turult midagi ostavad Turunõudlus nõudjate ostusoovid kokku Hind kauba oluline omadus, mis mõjutab nõudmist ja pakkumist Omahind kauba tootmiseks tehtud kulutused Müügihind sõltub turul valitsevast olukorrast nõudmisest ja pakkumisest, konkurentsi tugevusest ja inimeste ostujõust
tegema politsei ja kohus. Sotsialism kujunes 19. sajandi keskpaiku koos töölisklassi väljakujunemisega. See on töölisklassi ideoloogia. Tänapäeval selle omaks võtnud sotsiaaldemokraatlikud parteid. Sotsialismi seisukohad on järgmised: 1) ühiskond peab tagama igale liikmele inimõigused - võimaluse saada haridust, oman- dada elukutse ja saada tööd 2) pooldatakse niisugust majandust, kus riigis on nii erasektor kui ka riigisektor, kuid tähtsamad majandusharud ja kommunikatsioon peavad olema riigi käes. Valitsus peab reguleerima kogu riigi majandust - nii riiklike kui ka erasektorite tegevust 3) sotsiaalpoliitikas lähtutakse põhimõttest, et tuleb kehtestada astmeline tulumaks, st suuremad sissetulekud = suuremad maksud. Kogu riigis pooldatakse kõrgeid makse. Laekunud raha läheb sotsiaalsfääri, et toetada inimesi, kes ei tule omadega toime, ning
MAJANDUS eurionistid · britid-protestandid (luterlased) · iirlased-katoliiklased kvartal = 3 kuud Toota-eksportida Rahuldada inimeste ja riikide põhivajadusi MAJANDUSE VASTUOLU vastuolu vajaduse ja võimalustega (vajadus suureneb- võimalused, kõike ei saa, tuleb valida, mida, kuidas ja kellele) RESURSS inimene (tööjõud) kapital (raha) tooraine tehnika ettevõtlikkus (ettevõtlus suurim USAs, eestlased on samuti ettevõtlikud) Rikkust ühiskonnas luuakse läbi majanduse Kuidas hinnata kuidas majandusel läheb? Vastus: SKP- aasta jooksul konkreetsel territooriumil (riigis) toodetud ja lõpptarbimisse läinud kaupade ning teenuste kogumaksumus turuhindades. Nominaalne SKP-hinnatõus Reaalne SKP-näitab tootmise kasvu Käsumajandus-turumajandus Vahetarbimine(niit, nööbid) Lõpptarbimine(müügil poes valmis toode) RKP- aasta jooksul riigi kodanike või riigis registre...
Kapitalistlikule ühiskonnale ühiskonnale. ühiskonnale. ühiskonnale. arengumaades. NSV Liit, Kuuba, PõhjaKorea. 2. Tootmine on väga 2. Kauplemine ja 2. Turg määrab hinna. 2. Kõrvuti erasektoriga väike, vähearenenud. tootmine toimub riikliku Kaupade vaba valik. on riigisektor. Kaubavahetus on väga plaani järgi. Konkurents. Riik kontrollib tulu. väike. Vähe tarbekaupu. Rõhk rasketööstusel. 5. Ühishüvis. Tarbitakse tasuta. Kaup või teenus, mida jaotatakse
● Hinnad üles ja siis allahindlus; lõpus. ● Ankurtooted- kaup, mille kõrval teised on odavamad; 6. Kodanikuühiskond – esitluse põhjal. Kodanikuühiskond: ● Kodanike riik. ● Ühiskonna aluseks on teadlikud kodanikud ja kodanikualgatus. ● Kodanikualgatus- kodanike tegevus omal initsiatiivil, et muuta ühiskond paremaks paigaks. ● Esimene sektor- valitsus- ehk riigisektor. ● Teine sektor- era- ehk ärisektor (äriettevõtted). ● Kolmas sektor- kodanike loodud omaalgatuslikud ühendused. Toimiv kodanikuühiskond: ● Ühise kasu taotlemine; ● Julgus oma arvamust väljendada; ● Inimväärika elu poole püüdlemine; ● Võrdsete võimaluste teotamine; ● Tolerantsus; ● Vbatahtlikud ettevõtmised. Kodanikualgatuse vormid:
Sotsialism - “Sotsialistlik” demokraatia – ühe kandidaadiga valimised. Kommunistlik ideoloogia, kultuuri ideologiseerimine. Sotsialistlik majandus: riigiettevõtted, plaanimajandus. Industrialiseerimine, kollektiviseerimine. Kapitalistlikud riigid Demokraatia – kahe- või mitmeparteisüsteem. Mitme kandidaadiga valimised. Pluralism. Kultuuriline vabadus ja mitmekesisus. Kapitalistlik turumajandus: eraettevõtlus + riigisektor, vabaturg. 5. Millal tekkisid, mida kujutasid endast 2 külma sõja aegset sõjalis- poliitilist liitu NATO ja VLO? NATO - aprill 1949, Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon, 10 Euroopa riiki + Kanada, USA. Kui ühte osalist rünnatakse, astuvad teised tema kaitseks välja VLO - 1955 Varssavi Lepingu Organisatsioon, NSVL sidus oma Kesk- ja Ida-Euroopa satelliidid endaga. Poola, SDV, Tšehhoslovakkia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Albaania + NSVL Kasutage kahte värvi. 1
tahab tunda ennast vajalikuna, mitte orjana kuskil tehases. Töötajad on motiveeritud kui neil on head suhted oma valdkonna ministriga, või laiemas mõistes oma ülemusega. Üks oluline probleem, mis Eestil on, on see, et erasektor on palju ligitõmbavam kui on riigisektor. Seda seetõttu, et erasektoris on väiksem töömaht, tihtipeale ka tulemustasud, võimalus olla iseenda peremees ja samuti ei torgi meedia iga nurga alt. Paraku meeldib riigikodanikele kritiseerida seda, mida teeb riigisektor, sest kõik, mida nad kulutavad on ju tegelikult maksumaksja raha ja seetõttu tuntakse endal olevat suurt sõnaõigust. Erasektoris aga ei tunne kodanikud sinu vastu huvi, firmal on omad sissetulekud, mis ei sõltu maksumaksja rahakotist. Samuti vahetuvad erasektoris palgad kiiresti, kord need langevad tihemini ja kord need tõusevad tihemini, riigisektoris on keeruline lisaraha teenida, sest riigisektor ei ole kasumipeal väljas olev ettevõte, kes õnnestumise korral ka oma töötajaid
Arvestus: 26. oktoober Kell 11-12 M-218 Arutlus: kolm lahtist küsimust. Juhtimisalused 1. tund- Juhtimisteoorias 4 võtmesõna organisatsioonide juhtimise mudelist: planeerimine, organiseerimine, eestvedamine, kontrollimine. See võimaldab saavutada eesmärgid kiiresti ja võimalikult väheste resurssidega. Keskkonnast tulenevad sisendid: inimresurssid, finantsresusrssid, füüsilised vahendid, info. Juhtimise mõiste Juhtimine- eesmärkide saavutamise protsess, tasakaalu säilitamine, (teiste inimeste) tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine. Juhtide põhiline kohustus: strateegia loomine ja organisatsiooni kujundamine selle rakendamiseks Komponendid: Keskkond, koostöö, ressursid, eesmärgid, tasakaal (optimaalsus: ressurss vs eesmärk) OLUKORRAST lähtuv Võtmesõna: paindlikus Esmane on ühendada olemasolev (mitte luua uut) Tööd hästi teha on palju viise Iga olukord on unikaalne Üks õige suund + keskkond Kindlate reeglite asemel välis- ja sis...
Kolmandat sektorit nähakse võrdväärse partnerina kõrvuti riigi ja ärihuvidega edendamas ühiskondlikku elu. Samas ei saa kolmas sektor otseselt sekkuda teiste sektorite rolli. Seega on joonisel kujutatu pigem ideaalide kajastus kui reaalsus. Seega on mõnevõrra reaalsem järgmine joonis. Selles nähtub, et reaalsuses ei ole majandus-ehk ärisektor otseselt seotud kolmanda sektoriga. Küll aga domineerib nende mõlema üle avalik ehk riigisektor. Samas viitab mudel avaliku sektori ülemvõimule, mis näitab samal ajal demokraatiast eemaldumist. Mõned autorid on märkinud, et kapitalistliku orientatsiooniga ühiskondades domineerib pigem majandus- ehk ärisektor. Sellisel juhul tuleks sellel joonisel omavahel vahetada avalik sektor ja majandussektor. See on reaalsusele lähemal asuv mudel. Tulenevalt vajadusest neid puudusi sektorite jaotuses vältida on rahvusvaheline programm UNDP
toimi. 7) Riigi ülesanne on kaitsta inimeste varanduslikku ja füüsilist julgeolekut sellega peavad tegelema politsei ja kohus. Sotsialism tänapäeval on selle omaks võtnud sotsiaaldemokraadlikud parteid. Seda ideloogiat iseloomustab: 1) Ühiskond peab tagama igale liikmele inimõigused, võimaluse saada haridust, omandada elukutse ja saada tööd. 2) Pooldatakse niisugust majandust, kus riigis on nii era- kui ka riigisektor, kuid tähtsamad majanduskasud ja kommunikatsioon peavad olema riigi käes 3) Valitsus peab reguleerima kogu riigi majandust, nii riiklike kui ka erasektori tegevust. 4) Pooldavad astmelist tulumaksu 5) Laekunud raha läheb sotsiaalsfääri. 6) Arstiabi ja haridus peab olema kõigile rahaliselt kättesaadav 7) Sotsiaaldemokraadid ei poolda revolutsioone vaid reforme Kommunism sotsialismi äärmuslik vorm. See ideoloogia väitis, et kogu omand
1. Mis on ühiskond, millised on nüüdisühiskonnale omased tunnused? Mis on ühishüve? Ühiskond on suurte inimhulkade korrastatud kooselu viis. NÜÜDISÜHISKONNALE OMASED TUNNUSED: ● Ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus ● Tööstuslik kaubatootmine ● Rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises ● Vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus ● Inimõiguste tunnustamine Ühishüve Riik, mille oleme valinud end juhtima, kogub makse, mis hüvitab meile meie vajadusi. Mittemajanduslik: Majanduslik: -haridus ja tervishoid -riigimeedia -politsei ja kaitsejõud -teed ja tänavad -kohus -ühistransport jne 2. Milline on ühiskonna struktuur? ● avalik sektor (riigisektor)(tegeleb ...
tulumaksu, suuri makse ja riiklikku toetust laialdastele elanikekihtidele. Sotsialism kujunes 19. sajandi keskpaiku koos töölisklassi väljakujunemisega. See on töölisklassi ideoloogia. Tänapäeval on selle omaks võtnud sotsiaaldemokraatlikud parteid. Seda ideoloogiat iseloomustab: ·ühiskond peab tagama igale liikmele inimõigused võimaluse saada haridust, omandada elukutse ja saada tööd. ·pooldatakse niisugust majandust, kus riigis nii erasektor kui ka riigisektor, kuid tähtsamad majandusharud ja kommunikatsioon peab olema riigi käes. Valitsus peab reguleerima kogu riigi majandust nii riiklike kui erasektorite tegevust. ·sotsiaalpoliitikas lähtutakse põhimõttest, et tuleb kehtestada astmeline tulumaks suuremad sissetulekud = suuremad maksud. Kogu riigis pooldatakse kõrgeid makse. Laekunud raha läheb sotsiaalsfääri, et toetada inimesi, kes ei tule omadega toime, et arstiabi ja haridus oleks riigis kõigile rahaliselt kättesaadav.
1. Riigi kui omaniku ettevõte 2. KOVi kui omaniku (munitsipaal) ettevõte 3. Ühistu 4. Täisühing 5. Usaldusühind 6. Osaühing 7. Aktsiaselts 8. Aktsiad 9. FIE 10. Talud Omandisituatsioon: Riiklik omand: Omandisituatsiooni muutumine: 1 tulp: 2. tulp: Riiklike omandisuhete reformimine (25-30%) Lahtiriigistamine (70-75%) (75-90%) Riikliku ettevõtte iseseisvuse otsene Ettevõtte omandivormi muutmine suurendamine (peamiselt) Riiklike alluvussuhete tugevdamine (vähemas osas) Lahtiriigistamise Individuaal- ja kollektriivomand Üldrahvalik e rahva ühisomand 1. Üksikisiku omand 1. Riiklik omand 1.1 Individuaaltöötaja omand 2. Munitsipaalomand 1.2 Eraomand 3. Rahvaettevõtte omand 2. Talupereomand 3. Kollektiivi e ühistu omand 4. Töökollek...
tarbiti meetoti, kus iga naturaalmajanduses tööline tegeles ühe ära. Ajapikku aenes ka kindla detalili käsitöö ja kaubandus. monteerimisel. Linnad olid vähetähtsad ja suurema osa inimsesed elasid maal. 2. Majanduspoliitika. Riigi välisvõlg. Eelarvepoliitika. Maksusüsteem. Majanduspoliitika tähendab riigi sekkumist majandusse. Eesti majandus on turumajandus, kus kõrvuti on era- ja riigisektor. Riigisektor pakub ühishüve (haridus, tervishoid ja riiklik meedia) ning hoolitseb riigivara (hooned, metsad) korrashoiu eest. Riik sekkub majandusse seadusandluse kaudu ja maksude kehtestamise ja kogumiseda. Riigi rahapoliitika tähendab kontrolli finantsasutuste tegevuse üle, raharingluse korraldamist ja käibiva valuuta väärtuse tagamist. Riigivälisvõlg on võlg välismaisele võlausaldajale, mis jaguneb kaheks:
Kuigi kõik arenenud maad on turumajanduslikud, on ka riik tavaliselt majanduslikult aktiivne. Valitsus ja parlament töötavad välja majanduspoliitika, riigile kuulub ettevõtteid või koguni majandusharusid (tavaliselt transport, raadio, televisioon, energeetika). Skandinaavias, Prantsusmaal, Jaapanis on üsna palju riigi omanduses olevaid ettevõtteid, seevastu, USA-s, Eestis, Singapuris aga üpris vähe. Niisugust majandussüsteemi, kus kõrvuti erasektoriga funktsioneerib ka riigisektor ehk avalik sektor ning riik reguleerib majandus nimetatakse segamajanduseks. Segamajanduse üheks tekke põhjuseks on asjaolu, et turg ei ole osutunud igas olukorras täiuslikuks ning ei tule ressursside paigutamisega toime nii, nagu ühiskonna seisukohalt oleks vaja. Teiseks riigi sekkumise põhjuseks võib pidada turukonkurentsi karmust. Näiteks võiksid toidukauplused püüda iga hinna eest ära müüa vanaks läinud kaupa.
peavad tegema politsei ja kohus. Sotsialism kujunes 19. sajandi keskpaiku koos töölisklassi väljakujunemisega. See on töölisklassi ideoloogia. Tänapäeval on selle omas võtnud sotsiaaldemokraatlikud parteid. Sotsialismi seisukohad on järgmised: 1) ühiskond peab tagama igale liikmele inimõigused võimaluse saada haridust, omandada elukutse ja saada tööd; 2) pooldatakse niisugust majandust, kus riigis on nii erasektor kui ka riigisektor, kuid tähtsamad majandusharud ja kommunikatsioon peavad olema riigi käes. Valitsus peab reguleerima kogu riigi majandust nii riiklike kui ka erasektorite tegevust; 3) sotsiaalpoliitikas lähtutakse põhimõttest, et tuleb kehtestada astmeline tulumaks, st suuremad sissetulekud = suuremad maksud. Kogu riigis pooldatakse kõrgeid makse. Laekunud raha läheb sotsiaalsfääri, et toetada inimesi, kes ei tule omadega
Väljakujunenud rahva, klasside, traditsioonide säilitamine. Sotsiaalse ebavõrdsuse pooldamine Omanike huvide kaitsmine; ei poolda riigi sekkumist ettevõtja tegevusse Sots heaolu peab tagama perekond, kirik, suguvõsa, tööandja Riigi ül inimeste varandusliku ja füüsilise julgeoleku kaitsmine Sotsialism Ük peab tagama liikmetele inmõigused Pooldatakse majandust, kus riigis on nii era- kui riigisektor, kuid tähtsamad majharud ja kommunikatsioon peab olema riigi käes. Valitsus peab reguleerima kogu riigi majandust Astmeline tulumaks. Kõrged maksud kogu riigis. Laekunud raha sotsiaalsfääri Sotsdemid ei pooda revolutsioone, vaid reforme Kommunism on sotsialismi äärmuslik vorm. Kogu omand riigile. Revolutsioon. Vasak- ja parempoolsus Parempoolsed ideoloogiad ei poolda riigi sekkumist ettevõtjate majandusse, eesmärk suur tööhõive, kõrged
· Usuline · Kultuurilis-etniline · Linn-maa · Uus-vana · Välispoliitika · Reziimi toetus · Jne Tsiviilühiskond (kodanikeühiskond) mõiste on tõlge roomlaste societas civils'est. Kasutusel tõid valgustusaja filosoofid, vastandus loomulikule seisundile. Hõlmas algselt tervet ühiskonda ja märkis selle kõrgemat arengujärku tsiviliseeritud seisundit. Kõige üldisem tähendus: kodanike poliitilise aktiivsuse areen. · Avalik sektor riigisektor · Majandusektor majandus · Kolmas sektor algselt 'hall tsoon' riigi ja majanduse vahel, mittetulunduslikud organisatsioonid Huvigrupp ehk huvirühm mõiste võttis kasutusele 1908 aastal ilmunud raamatus 'Valitsemise protsess' kasutusele Ameerika nüüdisaegse poliitikateaduse rajaja Arthur Bentley. Huvigrupi tunused: · Ühine huvi · Tegutsev organisatsioon · Püüd mõjutada poliitilist võimu · Ei ole riigivõimu asutused · Ei ole parteid
Sellega peavad tegelema politsei ja kohus. o Sotsialism - kujunes 19. sajandi keskpaiku koos töölisklassi valjakujunemisega. See on töölisklassi ideoloogia. Tänapäeval on selle omaks võtnud sotsiaaldemokraatlikud parteid. Ühiskond peab tagama igale liikmele inimõigused - võimaluse saada haridust, omandada elukutse ja saada tööd; Pooldatakse niisugust majandust, kus riigis on nii erasektor kui ka riigisektor, kuid tähtsamad majandusharud ja kommunikatsioon peab olema riigi käes. Valitsus peab reguleerima kogu riigi majandust - nii riiklike kui ka erasektorite tegevust; Sotsiaalpoliitikas lähtutakse põhimõttest, et tuleb kehtestada astmeline tulumaks - suuremad sissetulekud = suuremad maksud. Kogu riigis pooldatakse kõrgeid makse. Laekunud raha läheb sotsiaalsfääri, et toetada inimesi, kes ei tule omadega toime, arstiabi
MAJANDUSTEOORIA Eksam enne jõule v jaanuari alguses (Liivi tn, u 1h arvutis). Economics (N. Greogory Mankw) Kes on pildil ? Adam Smith-Nähtamatu käsi, 18. saj lõpp, Rahvaste rikkuste põhjus, šoti, industaliseerimine Inglismaal. Maj ei pea juhtima, ettevõtete, inimeste ja riigi huvi paneb turumaj tööle. Karl Max-revolutsiooni organiseerija Alfred Marshall- 1 ökonoomia õpiku autor 1870. Sealt tuleb palju termineid, mida me praegu kasutamine. Elas Londoni suurema ajast. John Meynard Kaynes-Inglise majandusteadlane, A. Marshall vastand. Maj isendaga hakkama enam ei saanud (liiga keeruliseks muutus). Milline on riigi sekkumine ? 80ndad majanduse peenhäälestamine. Suur tööpuudus-mida riik peaks tegema ? Suure vabaturumajanduse väiksem regulatsioon. Tekkisid vastuolud. Võtke laenu, tehke investeeringuid, siis hakkab maj käima. Friedrich Hayek- riigi liigne sekkumine, Kaynes ja Hayek enamvähem samal ajal tegut...
142. Kas avalik sektor peaks pakkuma positiivse välismõjuga hüviseid? Positiivse välismõjuga hüviseid oleks avalikul sektoril soovitatav pakkuda, sest muidu on nende järele alanõudlus. Samas suurendavad need sotsiaalset sidusust ning majanduspotentsiaali. 143. Milline on riigi roll inimeste tööhõive tagamisel? Riigi roll inimeste tööhõive tagamisel on tähtis ühiskonna sidususe ja stabiilsuse tagamise seisukohalt. Ühelt poolt hoolitseb riigisektor regulatsioonidega selle eest, et erasektoris ei saaks kasumile orienteeritud tootjad inimest liiga lihtsalt elatusallikas ilma jätta, teisalt pakub avalik sektor paljudele inimestele tööd, nii korraliselt kui ka sotsiaalabi vormis. 144. Millised on avaliku sektori sekkumise vormid hüviste pakkumisse? Avalik sektor otsustab, kas organiseerida hüvede ja hüviste tootmist ja jaotamist avaliku sektori
Sellega peavad tegelema politsei ja kohus. Sotsialism kujunes 19. sajandi keskpaiku koos töölisklassi väljakujunemisega. See on töölisklassi ideoloogia. Tänapäeval on selle omaks võtnud sotsiaaldemokraatlikud parteid. Seda ideoloogiat iseloomustab: ·ühiskond peab tagama igale liikmele inimõigused võimaluse saada haridust, omandada elukutse ja saada tööd. ·pooldatakse niisugust majandust, kus riigis nii erasektor kui ka riigisektor, kuid tähtsamad majandusharud ja kommunikatsioon peab olema riigi käes. Valitsus peab reguleerima kogu riigi majandust nii riiklike kui erasektorite tegevust. ·sotsiaalpoliitikas lähtutakse põhimõttest, et tuleb kehtestada astmeline tulumaks suuremad sissetulekud = suuremad maksud. Kogu riigis pooldatakse kõrgeid makse. Laekunud raha läheb sotsiaalsfääri, et toetada inimesi, kes ei tule omadega toime, et arstiabi ja haridus oleks riigis kõigile rahaliselt kättesaadav.
Sellega peavad tegelema politsei ja kohus. Sotsialism kujunes 19. sajandi keskpaiku koos töölisklassi väljakujunemisega. See on töölisklassi ideoloogia. Tänapäeval on selle omaks võtnud sotsiaaldemokraatlikud parteid. Seda ideoloogiat iseloomustab: ·ühiskond peab tagama igale liikmele inimõigused võimaluse saada haridust, omandada elukutse ja saada tööd. ·pooldatakse niisugust majandust, kus riigis nii erasektor kui ka riigisektor, kuid tähtsamad majandusharud ja kommunikatsioon peab olema riigi käes. Valitsus peab reguleerima kogu riigi majandust nii riiklike kui erasektorite tegevust. ·sotsiaalpoliitikas lähtutakse põhimõttest, et tuleb kehtestada astmeline tulumaks suuremad sissetulekud = suuremad maksud. Kogu riigis pooldatakse kõrgeid makse. Laekunud raha läheb sotsiaalsfääri, et toetada inimesi, kes ei tule omadega toime, et arstiabi ja haridus oleks riigis kõigile rahaliselt kättesaadav.
Sellega peavad tegelema politsei ja kohus. Sotsialism kujunes 19. sajandi keskpaiku koos töölisklassi väljakujunemisega. See on töölisklassi ideoloogia. Tänapäeval on selle omaks võtnud sotsiaaldemokraatlikud parteid. Seda ideoloogiat iseloomustab: ·ühiskond peab tagama igale liikmele inimõigused võimaluse saada haridust, omandada elukutse ja saada tööd. ·pooldatakse niisugust majandust, kus riigis nii erasektor kui ka riigisektor, kuid tähtsamad majandusharud ja kommunikatsioon peab olema riigi käes. Valitsus peab reguleerima kogu riigi majandust nii riiklike kui erasektorite tegevust. ·sotsiaalpoliitikas lähtutakse põhimõttest, et tuleb kehtestada astmeline tulumaks suuremad sissetulekud = suuremad maksud. Kogu riigis pooldatakse kõrgeid makse. Laekunud raha läheb sotsiaalsfääri, et toetada inimesi, kes ei tule omadega toime, et arstiabi ja haridus oleks riigis kõigile rahaliselt kättesaadav.
sellega peavad tegelema politsei ja kohus. Sotsialism: Kujunes 19. saj keskpaiku koos töölisklassi väljakujunemisega. See on töölisklassi ideoloogia ja tänapäeval on selle omaks võtnud sotsiaaldemokraatlikud parteid. Seda ideoloogiat iseloomustab: 1) ühiskond peab tagama igale oma liikmele inimõigused võimalus saada haridus, omandada elukutse ja saada tööd 2) pooldatakse niisugust majandust, kus on riigis nii erasektor kui riigisektor, kuid tähtsamad majandusharud ja kommunikatsioon peab olema riigi käes. Valitsus peab reguleerima kogu riigi majandust nii riiklike kui erasektorite tegevust 3) sotsiaalpoliitikad lähtutakse põhimõttest, et tuleb sisse viia astmeline tulumaks suurem sissetulek = suuremad maksud. Kogu riigis pooldatakse kõrgeid makse. Laekunud raha läheb sotsiaalsfääri, et toetada inimesi, kes ei tule omadega toime ja et
Personali strateegia on organisatsiooni üldstrateegia osa, mis rõhutab rolli, mida inimesed täidavad konkreetses organisatsioonis strateegiliste eesmärkide realiseerimiseks. 4. Personalijuhtimise funktsioonid Töö analüüs, planeerimine, värbamine, valik, hindamisest, hüvitamisest, arendamisest ja eestvedamisest. 5. Personalijuhtimist mõjutavad tegurid organisatsioonis Organisatsiooni suurus, kodumaine või välismaine ettevõte, riigisektor või erasektor, ettevõttejuhtimine, väärtused, personalitöötajad ja nende ettevalmistus, õiguskeskkonna muutmine, töötajate ootuste teisenemine, organisatsiooni arengufaas. 6. Töötaja ja organisatsiooni vaheline psühholoogiline leping Psühholoogilise lepingu termini lõi 1960.a. Chris Argyris. Ta täheldas, et juhi ja töötajate vahel on teatud vaikiv kokkulepe, mille tulemusel töötajad säilitasid oma head tulemused ja
rjepidevuse tunde, ei tundu enam kehtivat" (lk 14). Ta nim "P?hireeglid ja mudelid, mis muutsid meie elu prognoositavaks ning tekitasid korra ja j?rjepidevuse tunde, ei tundu enam kehtivat." m??t - suur on turvaline Varem seostati turvalisust ja ohutust suurusega. Kui inimene t??tas suures organisat?sioonis, siis oli tema t??koht kaitstud. Riigisektor oleks hea n?ide turvalisuse kindlai?mast vormist. Paljude inimeste jaoks oli t?? riigiam 192 Aktiivne kaasamine Probleemi lahendamise ?lesanded: sidemete s?lmimine, otsustamine, valmistumine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
