Demokraatliku ühiskonna valitsemine Ühiskonnaõpetus I kursus Koostaja: P.Reimer Riigikantselei korraldab valitsuse ja peaministri asjaajamist ja dokumendihaldust, annab välja Riigi Teatajat, korraldab valitsuse ja peaministri suhtlust Riigikogu ja teiste põhiseaduslike institutsioonidega ning koordineerib Euroopa Liidu asjades Eesti seisukohtade kujundamist. Riigikantseleid juhib riigisekretär, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist peaminister. 5.4. Valitsuse ülesanded: Vastavalt põhiseadusele (§ 87) Vabariigi valitsus: 1) viib ellu riigi sise- ja välispoliitikat: 2) suunab ja koordineerib valitsusasutuste tegevust; 3) korraldab seaduste, Riigikogu otsuste ja Vabariigi presidendi aktide täitmist; 4) esitab Riigikogule seaduseelnõusid ning ratifitseerimiseks ja denonseerimiseks
Üksikaktide liigid otsused, käskkirjad, korraldused, ettepanekud. Otsused - Otsuseid võtavad seadustest tulenevalt üksikaktidena vastu oma pädevuse piires nt: Vabariigi President nimetab ametisse kohtunikud ja kõrgemad ametiisikud, kuulutab välja seadused, annab armu jne. Riigikogu, KOV volikogu, Eesti Panga nõukogu ja kohus - kohtuotsus. Käskkirju võtavad üksikaktidena oma pädevuse piires vastu nt: minister teenistusalastes vm üksikküsimustes, riigisekretär, ministeeriumi kantsler, ameti ja inspektsiooni peadirektor, vallavanem, linnapea, Eesti Panga President. Korraldusi võtavad oma pädevuse piires üksikküsimustes vastu nt: Vabariigi Valitsus, peaminister, maavanem, valla- või linnavalitsus. Ettepanekuid teeb oma seaduses määratud pädevuse piires õiguskantsler, ettekirjutusi ameti või inspektsiooni peadirektor. Seadus : õiguse üldakt, mis on vastu võetud riigivõimu kõrgeima esindusorgani
Question 5 Konkurents majanduses ja võitlus turgude pärast, mis on ühed peamised põhjused Euroopa Liidu olemasoluks, viisid eelmisel sajandil Euroopas paaril korral suurema verevalamiseni. Ometigi ei tehtud enne Teist maailmasõda Euroopa ühendamise suunal praktiliselt midagi. Euroopa rahvusriikide majanduslik ja poliitiline integratsioon hoogustus XX sajandi keskel. Valitseva viletsuse tõttu hakkas Euroopas pead tõstma kommunistlik liikumine ning hirmust selle ees pakkus USA riigisekretär välja Euroopa ühtse abistamise plaani. Briand'i plaan oli VASTUS: 1930a välja pakutud Euroopa Ühendriikide plaan Marshall'i plaan oli VASTUS: USA riigisekretäri plaan Euroopa abistamiseks Question 6 26. veebruaril 2001 aastal sõlmitakse Nice'i leping millega muudetakse otsuste tegemise protsessi Euroopa Liidus ning lepitakse kokku laienemise ajakava. Nice leping jõustub veebruaris 2004. Mitu liikmesriiki liitus Euroopa Liiduga 1 mail 2004 aastal? VASTUS: 10
Valitsuse istung · Valitsus teeb oma otsused istungil. · Valituse õigusaktid võetakse vastu istungitel. · Valitsuse istungit juhatab peaminister. · Otsused tehakse istungil osalevate valitsusliikmete häälteenamusega. · Eestis peetakse aastaid juba kõiki istungeid elektrooniliselt Riigikantselei · Riigikantselei juht on riigisekretär Heiki Loo · Tema juhtimisel koostatakse materjalid, mille alusel valitsetakse 19.jaanuar 2011 Vaatame jälle Valimiskooli, kuuenda osa I osa Bürokraatia ptk 4.5 Bürokraatia funktsioonid · Poliitika elluviimine · Süsteemi stabiliseerija ja vahekohtunik · Iseenda taastootmine ja arendamine
Seal on Riik, Ametkond, Kool, Ametiühing, Firma, Kaitsevägi ja kõik muud meie maailma abstraktsed kõuepilved (5:10). Võimuahnetel on ainult üks moodus, kuidas Välissfääri ümber näpu mässida. Seleks tuleb teha Madalamasse Sfääri Laskumine manööver ehk puksida need Välissfääri osad, mis meie arvates vastupanu osutavad, Vahessfääri (5:10). Meil tuleb otsida ja luua isiklikke kontakte inimestega, kes institutsioonide taga seisavad. Riigist peab saama riigisekretär Kiidukukk ja minister Opman, ametiasutusest peadirektor Ülemkindlus, haridusministeeriumist koolinõunik Õiglane jne. Neid tuleb rünnata, nii nagu nad oma inimlike nõrkustega, ja mitte kunagi nende täies ja hiilgavas institutsioonirelvastuses (5:10). Sfäärid sünnitavad õige erinevaid probleeme ja nõuavad erilist kohandatud tehnilisi võtteid. Üldkehtiv reegel näeb ette, et mida kaugematesse võimusfääridesse
VAIMUELU POOLA JA ROOTSI AJAL Vaimuelu Poola ajal ● Vastureformatsioon: taastatakse katoliku usk, 1583 rajatakse Tartusse jesuiitide gümnaasium, rajatakse tõlkide seminar ● Jesuiidid katoliikliku mungaordu Societas Jesu liikmed. ○ Ordu asutati 1540. aastal paavst Paulus III bullaga. ○ Eestvedajaks Ignatius Loyola koos kuue sõbraga ● Aastaks 1600 oli Tartus juba 31 jesuiiti, neist 9 preestrid. ○ Üks nendes oli ka eesti päritolu ilmikvend Johannes Esto. Vaimuelu Rootsi ajal ● Luteri usk. ● XVII sjandi esimesel poolel jäi luteri usk eestlastele kohtai võõraks. Keskajal oli katoliiklus omaks võetud seda muinasusu tavadega segades. Luteri pastoritele see ei sobinud ja nad asusid rahvast ebausust võõrutama. Selleks hävitati näiteks taas kasutusele võetud ohvripaiku. ● Joachim J...
1992. a. juulis taastas Suurbritannia viisavaba piiriületusreziimi Eestiga, olles sellega esimene Euroopa Liidu liikmesriik, kes taastas sõlmitud lepingute kehtivuse Eesti Vabariigiga ja kaotas viisanõude Eesti kodanikele. Olulisemad visiidid Eestisse veebruar 2003 konkurentsiminister Melanie Johnson aprill 2003 haridusminister Charles Clarke mai 2003 Lordkantsler Lord Irvine juuni 2003 Sotimaa riigisekretär Helen Liddell september 2003 Wales'i Esimene Minister Rhodri Morgan mai 2004 Londoni lordmeer Alderman Robert Finch oktoober 2004 tööhõive minister Gerry Sutcliffe Juuli 2005 Euroopa asjade minister Douglas Alexander detsember 2005 peaminister Tony Blair oktoober 2006 Kuninganna Elizabeth II ja prints Philip; välisminister Margaret Beckett september 2007 tööhõive minister Pat McFadden kaitseminister Baroness Taylor november 2008
riigipea üldaktist madalama õigusjõuga. Otsuseid võtavad seadustest tulenevalt üksikaktidena vastu oma pädevuse piires nt: 1. Vabariigi President nimetab ametisse kohtunikud ja kõrgemad ametiisikud, kuulutab välja seadused, annab armu jne. 2. Riigikogu, 3. KOV volikogu, 4. Eesti Panga nõukogu ja 5. kohus - kohtuotsus. Käskkirju võtavad üksikaktidena oma pädevuse piires vastu: 1. minister teenistusalastes vm üksikküsimustes, 2. riigisekretär, 3. ministeeriumi kantsler, 4. ameti ja inspektsiooni peadirektor, 5. vallavanem, linnapea, 6. Eesti Panga President. Korraldusi võtavad oma pädevuse piires üksikküsimustes vastu: 1. Vabariigi Valitsus, 2. peaminister, 3. maavanem, 4. valla- või linnavalitsus. Ettepanekuid teeb oma seaduses määratud pädevuse piires õiguskantsler, ettekirjutusi ameti või inspektsiooni peadirektor.
Loomulikult need määrused ja korraldused tehakse seaduse alusel ja seaduse täitmiseks. Valitsuse määrus on normatiivse iseloomuga akt ehk üldakt, ta loob teatud üldnormid?????? seaduse täitmiseks. Korraldusega lahendatakse aga konkreetseid üksikküsimusi nimetatakse kedagi ametisse ja eraldatakse raha jne. Määruse või korralduse andmine otsustatakse valitsuse istungil. Määruse kirjutab alla peaminister, asjaomane minister ja riigisekretär. Valitsuse korraldusele kirjutab alla peaminister ja riigisekretär. Valitsuse määrused ja korraldused avaldatakse ka Riigi teatajas. 2) Ministritel Minister annab määrusi ja käskkirju ja jällegi seaduse alusel ja seaduse täitmiseks. Ka ministrite määrustel on normatiivne iseloom, käskkirjadel aga mitte. Oma positsioonist tulenedes peavad ministri määrused olema kooskõlas seadustega, presidendi seadustega aga ka valitsuse aktidega
1. Kõik Vabariigi Valitsuse liikmed - § 100 44 - §§ 101, 139 lg 3 - § 99 - § 96 lg 2 2. Peaminister - § 90 - § 93 lg 1 (esindamisfunktsioon) - § 93 lg 2 (juhtimis- ja esindamisfunktsioon) - § 94 lg 3 - § 95 lg 2 (riigisekretäri ametissenimetamine) 3. Ministri pädevus § 94 lg 2 IV Riigisekretär ja riigikantselei 1. Riigisekretär § 95 - Nimetab ametisse peaminister § 95 lg 2 - Peab tagama Riigikantselei sujuva töö - topeltalluvus § 79 lg 9 2. Riigikantselei § 94 lg 1, lg 4 - VVS § 77 V Ministeerium Ministrit teenindav asutus, mille abil minister korraldab ministeeriumi valitsemisala. 1. struktuur - kantsler VVS § 53 - põhimäärus VVS § 42 2. valitsemisalad §§ 45, 57 jj § 35 Haldushierarhia I Põhimõte II Järelevalve 1
1. Kõik Vabariigi Valitsuse liikmed - § 100 46 - §§ 101, 139 lg 3 - § 99 - § 96 lg 2 2. Peaminister - § 90 - § 93 lg 1 (esindamisfunktsioon) - § 93 lg 2 (juhtimis- ja esindamisfunktsioon) - § 94 lg 3 - § 95 lg 2 (riigisekretäri ametissenimetamine) 3. Ministri pädevus § 94 lg 2 IV Riigisekretär ja riigikantselei 1. Riigisekretär § 95 - Nimetab ametisse peaminister § 95 lg 2 - Peab tagama Riigikantselei sujuva töö - topeltalluvus § 79 lg 9 2. Riigikantselei § 94 lg 1, lg 4 - VVS § 77 V Ministeerium Ministrit teenindav asutus, mille abil minister korraldab ministeeriumi valitsemisala. 1. struktuur - kantsler VVS § 53 - põhimäärus VVS § 42 2. valitsemisalad §§ 45, 57 jj § 35 Haldushierarhia I Põhimõte II Järelevalve 1
(UNESCO). Kõik see andis lootust, et tulevane maailmakorraldus rajaneb julgeolekul ja koostööl. Külma sõja algus Külm sõda kujutas endast Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vastaseisu, mis hõlmas kõik eluvaldkondi. 1947 kuulutas USA president Harry Truman välja doktriini, mis seadis USA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvaste toetamise nii sise- kui ka välissurve vastu, selle all peeti silmas kommunistide võimuhaardekatseid. Samal aastal kuulutas USA riigisekretär George Marshall välja ulatusliku abiandmisplaani sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Sotsialismimaadest võttis abi vastu ainult Jugoslaavia, mille tõttu sattus Moskvaga teravasse vastasseisu. Külma sõja alguseks loetakse Berliini blokaadi tekkimist. Algas võidurelvastumine Berliini blokaad (24.juuni 1948 11.mai 1949) Pärast seda, kui Saksamaa läänepoolsetes okupatsioonisektorites oli toimunud rahareform ja algas okupatsioonisektorite
hoopis vastumeelsemalt viivad nad ellu poliitikat, mis nende enda ministeeriumile otseselt kasuks ei tule. Lisaks peaministrile ja ministeeriumi juhtivatele ministritele lubab põhiseadus ametisse nimetada ka nn portfellita ministreid, kes ministeeriumi ei juhi. Siseministeeriumi juhib aga Vabariigi Valitsuse seaduse alusel kaks ministrit: siseminister ja regionaalminister. Valitsust ja peaministrit toetab Riigikantselei, mida juhib riigisekretär, kelle nimetab ametisse ning vabastab ametist peaminister oma korraldusega. Riigikantselei toetab valitsuse töö planeerimist, koostab valitsuse tegevusprogrammi ja koordineerib selle elluviimist, valmistab ette ning korraldab valitsuse istungeid ja kabinetinõupidamisi, tagab valitsuse õigusaktide eelnõude põhiseadusele ja teistele seadustele vastavuse, koordineerib Eesti seisukohtade kujundamist ning nõustab ja toetab peaministrit Euroopa Liidu asjades. Samuti korraldab
5. Päevakord VVS § 17 6. Protokoll VVS § 20 III Vabariigi Valitsuse liikmete pädevus ja õiguslik staatus 1. Kõik Vabariigi Valitsuse liikmed - § 100 - §§ 101, 139 lg 3 - § 99 - § 96 lg 2 2. Peaminister - § 90 - § 93 lg 1 (esindamisfunktsioon) - § 93 lg 2 (juhtimis- ja esindamisfunktsioon) - § 94 lg 3 - § 95 lg 2 (riigisekretäri ametissenimetamine) 3. Ministri pädevus § 94 lg 2 IV Riigisekretär ja riigikantselei 1. Riigisekretär § 95 - Nimetab ametisse peaminister § 95 lg 2 - Peab tagama Riigikantselei sujuva töö - topeltalluvus § 79 lg 9 2. Riigikantselei § 94 lg 1, lg 4 47 - VVS § 77 V Ministeerium Ministrit teenindav asutus, mille abil minister korraldab ministeeriumi valitsemisala. 1. struktuur - kantsler VVS § 53
aastal (852 hukkunut, 137 ellujääjat). 1994. aasta oli edukas, inflatsioon langes, reaalpalk tõusis, riigieelarve oli ülejäägis. 29. aprillil 1995 avati Tallinnas Eesti esimene McDonaldsi hamburgerirestoran. 1998. a kaotati ära Eestis surmanuhtluse. 1999. a alustas Tartus tegevust Rahvusarhiiv. 2000. aastaks ÜRO arenguprogrammi aruande järgi Eesti oli inimarengu pingereas maailmas 46. kohal. Välispoliitika: 1991. aastal Eestit külastas Prantsusmaa ja Saksamaa välisministrid, USA riigisekretär, XIV dalai-laama ja Taani peaminister. Peame välispoliitika eesmärgiks oli liitumine NATO-ga ja astumine Euroopa Liitu. 1991. aasta lõpul sai Eesti Põhja-Atlandi Koostöönõukogu liikmeks. Eesti Vabariigi välispoliitikas on olulisel kohal suhted Põhjamaadega ning teiste Balti riikidega Läti ja Leeduga. Eesti osaleb aktiivselt Läänemeremaade Nõukogu töös olles huvitatud Läänemere regiooni poliitilise ja majandusliku arengu stabiilsusest. Suhted Venemaaga on jätkuvalt üks
Sõlmiti Reini tagatispakt, millega Saksamaa kohustus tagama Versailles´i rahuga määratud piirid Lepingu garantideks olid Suurbritannia ja Itaalia 119. 120. Briand-Kelloggi pakt Sõlmiti 1928.a. Autorid Prantsuse välisminister A.Briand ja USA riigisekretär F.B.Kellogg Sisu: kohustuti loobuma sõjast kui rahvusliku poliitika vahendist; samas ei räägitud desarmeerimisest ega karistustest lepingu rikkujate suhtes Siit saab alguse patsifismi ajastu PATSIFISM – maailmavaateline seisukoht, mis mõistab hukka kõik sõjad 121. 122. Diktatuuride tekke põhjused
Inimese kui liigi teaduslik nimetus on Homo sapiens. Kirjutage suur Rootsi teatejooks ja väike Rootsi teatejooks. Õige on kirjutada Euroopa ministrite konverents. Sõna läänemaailm on väiketähega. Sõna laululava on väikese algustähega. Kirjutage väiketähega: eesti rahvuseepos. Ühendis Ameerika kirjanik on esimene sõna suure algustähega. Miks on üleeuroopaline väikese tähega? See on nimetuletis. Õige on kirjutada riigisekretär (väikese algustähega). Võib kirjutada nii Aleksandri kook kui ka aleksandrikook. Õige on kirjutada Kuressaare raekoda. Sõna maailmameistrivõistlused on kokku ja väikese algustähega. Õige on kirjutada Margarita kokteil. Õige on kirjutada noorte laulu- ja tantsupidu (kõik sõnad väikese tähega). Õige on kirjutada Harju XII maakaitsepäev (viimane sõna väikese algustähega). Tõunimetus on Jack Russelli terjer. Kirjutage kõrgemad riigikaitsekursused (väiketähega).
● § 93 lg 2 (juhtimis- ja esindamisfunktsioon) ● § 94 lg 3 ● § 95 lg 2 (riigisekretäri ametissenimetamine) 3. Ministri pädevus § 94 lg 2 IV Riigisekretär ja riigikantselei 1. Riigisekretär § 95 ● Nimetab ametisse peaminister § 95 lg 2 48 ● Peab tagama Riigikantselei sujuva töö ● topeltalluvus § 79 lg 9 2
juudi segavereline valiku ette seatakse, kas evakueeritud saada või end steriliseerida lasta, laseks end ta end parema meelega steriliseerida. Riigisekretär Dr. Stuckart nendib, et juudi segaabielude ja juudi segavereliste probleemi lahendamine eelpool nimetatud lahendusviisidel tooks selles vormis endaga kaasa lõputu haldustegevuse. Et teisalt kõigil juhtumitel ka bioloogilisi asjaolusid arvesse võtta, tegi riigisekretär Dr. Stuckart ettepaneku hakata rakendama sunduslikku steriliseerimist. Lihtsustamaks juudi segaabielude probleemi, peaks edaspidi kaaluma võimalusi, et seadusandja võiks umbes nõnda ütelda: „Need abielud tuleb lahutada.“ Mis puutub juutide evakueerimise mõjusse majanduselule, teatas riigisekretär Neumann, et sõjaliselt olulistes ettevõtetes töötavaid juute ei saa seni evakueerida, kui neile ei ole asendajaid. 106
vahel. Valitsust juhib peaminister. Valitsuse liikmeteks on ministrid. Ministrid juhivad ministeeriumite tööd. portfellita minister minister ilma ministeeriumita. Kantsler ministri järel teine isik , ül korraldada ministeeriumi igapäevane asjaajamine , ja tagada sujuv töö ministrite vahetumise ajal. Täidesaatva võimu asjaajamise korrashoidmiseks tegutseb valitsuse juures riigikantselei , mida juhib riigisekretär. Uus valitsus moodustatakse nii peale riigikogu valimist kui ka pärast umbusaldusavaldust peaministrile. Valitsuse peamised ülesanded: · Viia ellu riigi sise ja välispoliitikat. · Juhtida riiki seaduste ja riigieelarve alusel · Koostada riigieelarve eelnõu ja enamik seaduseelnõusid · Suunata ja koordineerida valitsusasutuste tegevust EESTI MINISTEERIUMID: · Välisministeerium · Kaitseministeerium
Riigikogu töö juhtimiseks valitakse riigikogu juhatus. Praegu on riigikogu esimees Toomas Savi, aseesimehed Tunne Väldo Kelam ja Siiri Oviir. Vabariigi valitsus koosneb peaministrist ja ministritest. Valitsusele kuulub täidessatev riigivõim. Peaminister on Mart Laar, välisminister Toomas Hendrik Ilves, rahandusminister Siim Kallas ja siseminister Jüri Mõis. Valitsuse kui terviku asjaajamist korraldab Riigikantselei, mida juhb peaministrile alluv riigisekretär - Aino Lepik von Wires. Maavanema määrab viieks aastaks ametisse Vabariig Valitsus. Lääne-Viru maavanem on Marko Pomerants. Vabariigi president valitakse ametisse viieks aastaks. Kandidaat peab olema vähemalt 40aastane, sünnipärane Eesti kodanik. Lennart Georg Meri on Eesti president alates 1992. aastast. Presidendiks saab valida ühte isikut kõigerohkem kaheks järjestikuseks valitsemis ajaks. Õiguskantsler - sõltumatu ametiisik, keda nimetab ametisse presidendi
o kui peaminister astub tagasi või sureb Praeguses EV valitsuses 14 liiget: 13 ministrit ja 1 portfellita minister peaminister, välisminister, kaitseminister, justiitsminister, siseminister, avaliku halduse minister, rahandusminister, majandus- ja kommunikatsiooniminister, põllumajandusminister, kultuuriminister, haridusminister, keskkonnaminister, sotsiaalminister, portfellita on rahvastikuminister. Valitsuse kui terviku asjaajamist juhib Riigikantselei, mille eesotsas riigisekretär. Valitsuse kohalikuks käepikenduseks on maavanemad - määratakse ametisse 5 aastaks. 8. Bürokraatia. Lk.116-118. Riigibürokraatia kontrollimise võimalused lk. 119-121 Bürokraatia ehk ametnikkond need, kes tegelevad avaliku haldusega ehk võimude otsuste elluviimisega. Tagavad riigi haldussuutlikkuse Bürokraatlikul asjaajamisel on järgmised tunnused: o kogu asjaajamine on seotud kindlate reeglitega; o valitseb selge tööjaotus ja ametivõimu piirid on kindlaks määratud;
Liidu ülesandeks oli kaitsta kristlust Euroopas, tegelikult sai see hoopis monarhiate kaitsmise tööriistaks. Paralleelselt selle liiduga lõid IM, VM, Aut, Preisi Nelja Riigi Liidu è kaitsta Viinis loodud Eur poliitilist süsteemi. ISIKUD Admiral Nelson - IM laevastiku juht, hävitas Pra-Hisp laevastiku Trafalgari lahingus. Aleksander I - VM keiser, sõjaväe juht, liitlaste juht Napoleoni tagandamisel. Mihhail Speranski - Al I peamine nõuandja, riigisekretär. Michael Andreas Barclay de Tolly - Eestist pärit balti aadlik, VM sõjaminister, 1.Läänearmee juhataja Mihhail Kutuzov - VM armee ülemjuhataja. Purustas Suure Armee VM’l. Metternich - Viini Kongressi peaorganisaator, Aut välisminister. Schwarzenberg - juhtis liitlaste vägesid Rahvaste Lahingus. Louis XVIII - sai Pra kuningaks peale Napoleoni Elbale saatmist, Louis XVI vend. Talleyrand - Pra välisminister, väga osav diplomaat
Need on üksikaktid, mis täidavad õiguse raknedamise ülesandeid. Vabariigi Valitsuse määrused on seaduste ja Vabariigi Presidendi seadluste järel kõige tähtsamad õigusaktid. Määruse või korralduse andmine otsustatakse Vabariigi Valitsuse istungil. Määrusele kirjutab alla peaminister, asjaomane minister ja riigisekretär, korraldusele aga peaminister ja riigisekretär. Nii määrused kui korraldused avaldatakse Riigi Teatajas. Minister annab määrusi ja käskkirju seaduse alusel ja nende täitmiseks. Milliseid õigusakte annavad Eesti kohaliku omavalitsuse organid ja milline on nende juriidiline jõud? Kõiki kohaliku elu küsimusi otsustavad ja korraldavad kohalikud omavalitsused, kes tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt. Kohaliku omavalitsuse
õigusaktid on allutatud seadustele. Vabariigi Valitsuse määrus on normatiivse iseloomuga ehk üldakt, korraldustega lahendatakse konkreetseid üksikküsimusi. Need on üksikaktid, mis täidavad õiguse raknedamise ülesandeid. Vabariigi Valitsuse määrused on seaduste ja Vabariigi Presidendi seadluste järel kõige tähtsamad õigusaktid. Määruse või korralduse andmine otsustatakse Vabariigi Valitsuse istungil. Määrusele kirjutab alla peaminister, asjaomane minister ja riigisekretär, korraldusele aga peaminister ja riigisekretär. Nii määrused kui korraldused avaldatakse Riigi Teatajas. Minister annab määrusi ja käskkirju seaduse alusel ja nende täitmiseks. Milliseid õigusakte annavad Eesti kohaliku omavalitsuse organid ja milline on nende juriidiline jõud? Kõiki kohaliku elu küsimusi otsustavad ja korraldavad kohalikud omavalitsused, kes tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt. Kohaliku omavalitsuse volikogu ning valla- ja
Muud dokumendid põhikiri, põhimäärus, juhend, eeskiri jne juriidilise jõu omamiseks tuleb kinnitada halduse üldaktiga muutuvad määrusteks /käskkirjadeks. §5 HALDUSE ÜKSIKAKTID Alluvad halduskohtu kontrollile. korraldus - üksikakt, millega midagi korraldatakse, kästakse või keelatakse, kohustatakse või õigustatakse. Korraldus võib olla ka käskkiri üksikaktina. - VV, maavanemad, KOV, riigikontrolör, õiguskantsler, riigisekretär otsus - üksikaktid, millega administratsioon lahendab jurisdiktsioonilisi küsimusi vaidlusi ja kaebusi. o reguleerib ta vahekordi individuaalselt määratletud subjektide vahel o temaga teostatakse jurisdiktsioonilist funktsiooni. o Lahendatakse teenistuslikke distsiplinaarküsimusi - Kaebuse otsuse peale võib esitada (isiku poolt kes otsust taotles) kõrgemalseisvale instantsile / KOV volikogule ning halduskohtusse.
(HMS § 51 lg 1) Üldkorraldus on haldusakt, mis on suunatud üldiste tunnuste alusel kindlaksmääratud isikutele või asja avalik-õigusliku seisundi muutmisele. (HMS § 51 lg 2) 1. Korraldus üksikakt, millega midagi korraldatakse, kästakse või keelatakse, kohustatakse või õigustatakse. Korraldus võib olla ka käskkiri üksikaktina. VV, maavanemad, KOV, riigikontrolör, õiguskantsler, riigisekretär 2. Otsus üksikaktid, millega administratsioon lahendab jurisdiktsioonilisi küsimusi vaidlusi ja kaebusi. reguleerib ta vahekordi individuaalselt määratletud subjektide vahel temaga teostatakse jurisdiktsioonilist funktsiooni. Lahendatakse teenistuslikke distsiplinaarküsimusi Kaebuse otsuse peale võib esitada (isiku poolt kes otsust taotles) kõrgemalseisvale instantsile / KOV volikogule ning halduskohtusse.
Preisimaa, Suurbritannia ja Hannoveri vastase liidu. Austria soovis Sileesiat Preisimaalt tagasi vallutada ning Inglismaa ja Prantsusmaa sõdisid juba India ja Kanada kolooniate pärast. Sõjad olid kulukad need raiskasid aega, raha, relvi ja inimelusid ning kulutasid ära sõdiva riigi tagavarad. Sõjategevus algas 1756. aastal ning kestis seitse aastat. Esialgu paistis, et võidutsevad Austria ja Prantsusmaa. Britid liitusid riigisekretär William Pitt Vanema nõuandel Preisimaaga. Preisimaa võidud 1757. aastal Rossbachi (Prantsusmaa vastu), Leutheni (Austria vastu) ja Zorndorfi (Venemaa vastu) lahingus, brittide edu Plassey lahingus prantslaste vastu Indias ning võidud Kanadas Québecis taastasid jõudude tasakaalu. SÕJA LÕPP - 1759. aastal alistas Briti-Preisi vägi prantslased Saksamaal Mindeni lahingus, Briti vägi lõi Prantsuse laevastikku Quiberoni lahel. 1760. aastal vallutasid britid Kanadas Montréali
seaduse alusel ja täitmiseks määrusi ja korraldusi; korraldab suhtlemist teiste riikidega; kuulutab loodusõnnetuste ja katastroofi korral või nakkushaiguste leviku tõkestamiseks välja eriolukorra riigis või selle osas; täidab muid ülesandeid, mis Põhiseaduse ja seadustega on antud Vabariigi Valistuse otsustada. Vabariigivalitsusse kuuluvad peaminister ja ministrid. Valitsus asub ametisse ametivande andmisega Riigikogu ees. Vabariigi valitsuse juures on riigikantselei, mida juhib riigisekretär. Vabariigi Valitsuse istungid on kinnised, kui valitsus ei otsusta teisiti. Valitsus teeb oma otused peaministri või asjaomase ministri ettepanekul. Vabariigi Valitusus võib siduda temapoolt riigikogule esitatud eelnõu vastuvõtmise usaldusküsimustega. Vabariigi Valitsuse liikmed ei tohi olla üheski muus riigiametis ega kuuluda tulundusettevõtte juhatusse või nõukogusse. Vabariigi Valitsuse liikmed võivad sõnaõigusega osaleda Riigikogu ja tema komisjonide istungitel. 40
jalaväele riisi keeta. Sellest hoolimata jätkasid pea kõik Euroopa riigid ratsaväe arendamist, uskudes, et eelseisev sõda Euroopas tuleb kiire ning lõpeb ühe otsustava lahinguga. KOLMIKLIIT + eesmärgid. Kolmikliidu initsiaatoriks ja kandvaks jõuks oli Saksamaa. Saksamaa soovis uusi kolooniaid haarata, mis tegelikult tähendas konkurentsi võimu pärast maailmas Inglismaaga. 1899. aastal ütles tollane välisasjade riigisekretär Bernhard von Bülow: ,,Saabuval sajandil on saksa rahvas kas haamriks või alasiks." Et laiendada oma poliitikat Euroopa tasandil maailma tasandile, vajas Saksama võimsat laevastikku. Selle rahamiseks võttis Riigipäev vastu mitu eriseadust, mis esitasid otsese väljakutse Briti impeeriumile. Saksamaa eesmärk oli purustada Prantsusmaa ning kehtestada oma võim Euroopa mandril. Kolooniaid sooviti ümber jagada nii, et Saksamaa oleks esindatud kõikjal maailmas
b) positsioonide tugevnemine * NATO loomine (1949) VMN (1949) – kinnistas Nõukogude blokki * NL sõlmis palju lepinguid (sõltlasriikidega), väed ja baasid! c) vastasseis – Korea sõda 1) USA ja NL vastasseis muutus globaalseks 2) tekitas kolmandate riikide koondumist 3) konfliktid muutuvad lokaalseteks 4) Hiina tõus esile 2. 1953-1957 – hingetõmme ja uute pingete teravnemine a) uued liidrid (Stalin > Beria > Hruštšov) 1953 USA-s Truman > Eisenhower, tähtis riigisekretär Dulles: kommunism tuleb tagasi tõrjuda 1) kokkulepe Indo-Hiinas (54) 2) jõuti kokkuleppele Austria osas (Viin 4ks). Austria neutraalseks riigiks b) jätkub (sõjalik) blokkide kujunemine 1954 – SEATO – Kagu-Aasia 1954-1955 – KENTO – Kesk-Ida (Iraan, Pakistan) 1955 – VLO – Varssavi Lepingu Organisatsioon – Ungari ülestõusu mahasurumine, Suessi kriis > Egiptus natsionaliseeris kanali 3. 1957-1964 – kuristiku servale tagasiminek
seaduse alusel ja täitmiseks määrusi ja käskkirju ning täidab muid ülesandeid, mis talle on pandud seadusega sätestatud alustel ja korras. Kui minister ei saa haiguse või muude takistuste tõttu ajutiselt oma ülesandeid täita, paneb peaminister tema ülesanded selleks ajaks mõnele teisele ministrile. Vabariigi President võib peaministri ettepanekul nimetada ametisse ministreid, kes ei juhi ministeeriumi. Vabariigi Valitsuse juures on riigikantselei, mida juhib riigisekretär. Riigisekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist peaminister. Riigisekretär võtab sõnaõigusega osa valitsuse istungitest. Riigisekretäril on riigikantselei juhina samad õigused, mis on seadusega antud ministrile ministeeriumi juhtimiseks. Vabariigi Valitsuse istungid on kinnised, kui valitsus ei otsusta teisiti. Valitsus teeb oma otsused peaministri või asjaomase ministri ettepanekul. Valitsuse määrused kehtivad, kui nad kannavad peaministri, asjaomase ministri ja riigisekretäri
üldaktiga muutuvad määrusteks /käskkirjadeks. §5 HALDUSE ÜKSIKAKTID 39 Alluvad halduskohtu kontrollile. korraldus - üksikakt, millega midagi korraldatakse, kästakse või keelatakse, kohustatakse või õigustatakse. Korraldus võib olla ka käskkiri üksikaktina. - VV, maavanemad, KOV, riigikontrolör, õiguskantsler, riigisekretär otsus - üksikaktid, millega administratsioon lahendab jurisdiktsioonilisi küsimusi vaidlusi ja kaebusi. o reguleerib ta vahekordi individuaalselt määratletud subjektide vahel o temaga teostatakse jurisdiktsioonilist funktsiooni. o Lahendatakse teenistuslikke distsiplinaarküsimusi - Kaebuse otsuse peale võib esitada (isiku poolt kes otsust taotles) kõrgemalseisvale instantsile / KOV volikogule ning halduskohtusse.
1. TAVA MORAAL ÕIGUS IUS NON SCRIPTUM, IUS SCRIPTUM õiguse eelastmed. Inimese ja teda ymbritseva maailma vahelised suhted on mitmekesised ja keerulised. Samas on need alati soetud mingite reeglitega. Siin toimuvad protsessd ei ole juhuslikud, vaid on seotud kindlate seaduspärasuste ja seadustega. Jutt on loodusseadustest, millel on mitmete teiste korrasysteemidega võrreldes üldisem tähendus. Õigus on loomu poolest sotsiaalne kord, kuna ta regul inimeste omavahelisi suhteid. Samas pole õigus aga esimene sotsiaalne kord. Nimelt on moraal ja tava õiguse eelastmed objektiivses tähenduses. Nad olid valitsevaks inimeste kooselus juba enne õigust, olid sotsiaalseks harjumuseks, mis korrastasid inimkäitumist. Reguleerivad ühiskonnas sotsiaalset käitumist. Nende struktuur koosneb käitumiseeskirjadest e moraali ja tavanormidest. Need normid on tüüpilised sotsiaalsed normid ja on üldise iseloomuga ja üldkohustuslikud. Ius Scriptum- ...
kõnet ei tervitatud ei Läänes ega Idas. Konflikti vältimiseks oldi valmis Stalinile järeleandmisi tegema Trumani doktriin (USA 1947) – USA pr Henry Truman kuulutas välja doktriini, mis seadis USA välispoliitika eesmärgiks toetada vabasid rahvaid nende võitluses sise- ja välissurve vastu (kommunistide võimuhaaramiskatsed) Marshalli plaan (USA 1947) – USA riigisekretär George Marshall kuulutas välja ulatusliku abiandmisplaani sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Loodeti kaasa aidata Euroopa majanduse ülesehitamisele ja nõrgestada kommunistlikku kihutustööd; plaani kaudu andis USA 1948-1952 17 Euroopa riigile majanduslikku ja tehnilist abi kokku 17 miljoni dollari väärtuses; NL-i mõjusfääri riikidel keelas Stalin plaanis osaleda
). Vabariigi Valitsuse seaduse kohaselt ,,Vabariigi Valitsus annab määrusi valitsusasutuste ülesehituse, asjaajamise ja töö korraldamiseks, samuti teenistusliku järelvalve teostamiseks", kehtestab aga nõude, et määrus peab viitama selle andmise aluseks olevate seaduse sättele. Määruse või korralduse andmine otsustatakse Vabariigi Valitsuse istungil. Määrusele kirjutab alla peaminister, asjaomane minister ja riigisekretär, korraldusele aga peaminister ja riigisekretär. Nii määrused kui ka korraldused avaldatakse Riigi Teatajas. Määrus on juriidiliselt jõult seadusest ja riigipea normatiivsest aktist madalam. 45. Milliseid õigusakte annavad kohaliku omavalitsuse organid ja milline on nende juriidiline jõud? Põhiseaduse järgi korraldavad ja otsustavad kohaliku elu küsimusi kohalikud omavalitsused, kes tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt. Kohaliku omavalitsuse volikogu ning valla- ja
). Vabariigi Valitsuse seaduse kohaselt ,,Vabariigi Valitsus annab määrusi valitsusasutuste ülesehituse, asjaajamise ja töö korraldamiseks, samuti teenistusliku järelvalve teostamiseks", kehtestab aga nõude, et määrus peab viitama selle andmise aluseks olevate seaduse sättele. Määruse või korralduse andmine otsustatakse Vabariigi Valitsuse istungil. Määrusele kirjutab alla peaminister, asjaomane minister ja riigisekretär, korraldusele aga peaminister ja riigisekretär. Nii määrused kui ka korraldused avaldatakse Riigi Teatajas. Määrus on juriidiliselt jõult seadusest ja riigipea normatiivsest aktist madalam. Määrus Täidesaatva võimuorgani normatiivakt, mis juriidiliselt jõult on 23 seadusest ja riigipea normatiivsest aktist madalam. Määruste andmise õigus on
eesmärk: regendi võimu vähendamine; vastuolud aadlike ja III seisuse vahel III seisus tahtis fundamentaalseadusi, et aadel määratletaks kui sõjaline seisus, keda kasutatakse välissõdades, keelustada aadliliigad, lammutada nende kindlused, eesmärgiks kuningavõimu sõltumatus aadlist ja vaimulikest, generaalstaatide korrapärast kokkukutsumist; aadel nõudis õiguste laiendamist; kokku tulid 1789 Richelieu 1585-1642, piiskop, riigisekretär, siis kardinal, siis maailma I peaminister 1624-1642, oli ka rahanduse peakontrolör; tegelik valitseja Louis XIII valitsusajal; tema reformid: · Käsk lammutada aadlike linnused, v.a. piirikindlused uhke õukonna teke · Duell keelati, see oli kapitaalroim · Surus alla hugenottide püüdlused, tühistas Nantes`i edikti, paljud hugenotid emigreerusid · Intendandid piironna asevalitsejad, piiramatu võimuga, allusid kuningale
Ametinimetused, auastmed, aunimetused, teaduskraadid Nt minister, rektor, kolonelleitnant, kindral, admiral, professor, audoktor, filosoofiadoktor, magister, rahvusvaheline meister, riigikontrolör, välisminister, Eesti Panga president, rahandusministeeriumi (~ Rahandusministeeriumi) kantsler, Eesti kaitseväe ülemjuhataja, Eesti Kütuse peadirektor, AS Vaso juhatuse esimees, riigikogu (~ Riigikogu) esimees, Turu ülikooli audoktor, USA riigisekretär, Prantsuse Vabariigi president; aasta naine, sajandi eestlane, aasta vilistlane, aasta sotsiaaltöötaja. Suurt algustähte ei ole tarvis kasutada ka kirjalikul pöördumisel nende poole (nt Austatud härra minister!). Põhiseaduse kohaselt on Vabariigi President käsitatav asutuse ehk institutsioonina ja seda kirjakuju tuleks kasutada juriidilistes ja ametlikes tekstides. Tavakasutuses on aga sobiv
Haldusõigus Avalik haldus Haldusõigusel kui õigusharul peab olema mingi objekt/ese, mida ta reguleerib. Haldusõigus reguleerib neid suhteid, mis tekivad avaliku õiguse sfääris. Haldus – inimlik plaanipärane tegevus kindla inimliku eesmärgi saavutamiseks. Haldus hõlmab kogu haldustegevust. Haldus, mida teostatakse erasfääris ei ole halduse esmaseks ja põhiliseks eesmärgiks. Erasektoris on haldus abivahendiks põhieesmärgi teenimiseks. Avalik haldus vs erahaldus Avalik haldus on orienteeritud avalikele huvidele, reeglina puudub kasumisaamise eesmärk ja seda ka juhul, kui halduselt nõutakse säästlikkust. Avaliku halduse teostamisel kasutatavate vahendite kvaliteet on erinev nendest vahenditest, mida kasutatakse erahalduse puhul. Eripära seisneb selles, et avalik haldus võib õiguslikke kohustusi ühepoolselt konkretiseerida ja tagada nende täitmise avaliku võimu vahendite...
Oma juriidiliselt jõult on määrus madalam seadusest ja seadlusest. VV annab määrusi valitsusasutuste ülesehituse, asjaajamise ja töö korraldamiseks ning teenistusliku järelvalve teostamiseks. Määruses peab viitama selle andmise aluseks olevale seadusesättele. Korraldustega lahendatakse konkreetseid üksikküsimusi (nimetatakse ametisse, eraldatakse raha). Määruse või korralduse andmine otsustatakse VV istungil. Määrusele kirjutab alla peaminister, asjaomane minister ja riigisekretär, korraldusele peaminister ja riigisekretär. Nii määrused kui korraldused avaldatakse Riigi Teatajas. 45. Milliseid õigusakte annavad Eesti kohaliku omavalitsuse organid ja milline on nende juriidiline jõud? Kohaliku omavalitsuse korraldamise seadusest tuleneb, et kohaliku omavalitsuse volikogu ning valla- ja linnavalitsus annavad normatiivsete aktidena määrusi, mittenormatiivsetena aga volikogu otsuseid ja valitsuse korraldusi
Seejärel kirjutavad vande tekstile alla kõik ametisse astuva valitsuse liikmed. (4) Minister, kes astub ametisse pärast Vabariigi Valitsuse ametisse astumist, annab suulise ametivande ja kirjutab vandetekstile alla peaministri juuresolekul. (5) Ametisse astuv Vabariigi Valitsuse liige märgib vandetekstile alla kirjutades sinna vande andmise kuupäeva ja kellaaja. Vanne loetakse antuks vandetekstile allakirjutamise ajast. Ametivande andmise juures viibib riigisekretär. (6) Vabariigi Valitsuse või tema liikme ametisse astumise päeval antud Vabariigi Valitsuse, peaministri või ministri aktile märgitakse akti andmise kellaaeg. (7) Teadaanne Vabariigi Valitsuse või ministri ametisse astumise kohta avaldatakse Riigi Teatajas. Vabariigi Valitsus astub tagasi: 1) Riigikogu uue koosseisu kokkuastumisel; 2) peaministri tagasiastumisel; 3) peaministri surma korral; 4) kui Riigikogu avaldab Vabariigi Valitsusele või peaministrile umbusaldust ja Vabariigi
Ministeeriumi struktuuriüksuste tööd juhib kantsler, tema äraolekul asekantsler. Ministeeriumi valitsemisalas tegutsevad veel mitmesugused ametid ja inspektsioonid (ametit ja inspektsiooni juhib peadirektor, bürood juhataja või direktor). Välisministeeriumi struktuuri kuuluvad ka Eesti Vabariigi välisesindused. Valitsuse juures asub ka riigikantselei, mis korraldab valitsuse ja peaministri asjaajamist ning tehnilist teenindamist. Riigikantseleid juhib riigisekretär, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist peaminister oma korraldusega. Vabariigi Valitsuse ülesanded: · viib ellu riigi sise- ja välispoliitikat; · suunab ja koordineerib valitsusasutuste tegevust; · korraldab seaduste, riigikogu otsuste ja Vabariigi Presidendi aktide täitmist · esitab riigikogule seaduseelnõusid ning ratifitseerimiseks ja denonsseerimiseks välislepinguid;
I. HALDUS JA HALDUSÕIGUS 1. Avalik haldus 1.1 Avaliku halduse mõiste. Haldus laiemas tähenduses on iga korraldav, eesmärgistatud tegevus. Selle kandjaks võib olla indiviid, kes haldab omaasju, vara jne, ettevõte, ühing, riik jne. Halduseks võib nimetada ka füüsilise või juriidilise isiku tegevust oma kohustuste täitmisel. Haldust võib jagada era- ja avalikuks halduseks. Avalik haldus on seotud avaliku võimu teostamisega. Avalik haldus moodustab organisatsiooniliselt, funktsionaalselt ja õiguslikult ühtse terviku, mille alusel võib teda selgelt eristada teistest valdkondadest. 1.2 Avaliku halduse erinevad määratlused. Avaliku halduse määratlemine organisatsioonilises ja materiaalses mõttes on seotud võimuse lahususe põhiseadusliku printsiibiga. Avalik haldus organisatsioonilises mõttes – avalik haldus haldusorganisatsiooni tähenduses, mis koosneb avaliku ha...
konkreetseks käitumiseks. Otsuseid võtavad seadustest tulenevalt üksikaktidena vastu oma pädevuse piires nt: Vabariigi President nimetab ametisse kohtunikud ja kõrgemad ametiisikud, kuulutab välja seadused, annab armu jne. Riigikogu, KOV volikogu, Eesti Panga nõukogu ja kohus - kohtuotsus. Käskkirju võtavad üksikaktidena oma pädevuse piires vastu: minister teenistusalastes vm üksikküsimustes, riigisekretär, ministeeriumi kantsler, ameti ja inspektsiooni peadirektor, vallavanem, linnapea, Eesti Panga President. Korraldusi võtavad oma pädevuse piires üksikküsimustes vastu: Vabariigi Valitsus, peaminister, maavanem, valla- või linnavalitsus. Ettepanekuid teeb oma seaduses määratud pädevuse piires õiguskantsler, ettekirjutusi ameti või inspektsiooni peadirektor. 12.Õigusakti ajaline kehtivus. Õigusakti ajalise kehtivuse piirid.
Praeguses EV valitsuses 14 liiget: 13 ministrit ja 1 portfellita minister peaminister, välisminister, kaitseminister, justiitsminister, siseminister, avaliku halduse minister, rahandusminister, majandus- ja kommunikatsiooniminister, põllumajandusminister, kultuuriminister, haridusminister, keskkonnaminister, sotsiaalminister, portfellita on rahvastikuminister. 14 Valitsuse kui terviku asjaajamist juhib Riigikantselei, mille eesotsas riigisekretär. Valitsuse kohalikuks käepikenduseks on maavanemad - määratakse ametisse 5 aastaks. Järelvalve täidesaatva võimu üle - parlamendi kontroll täidesaatva võimu üle. ministrite aruandekohustus parlamendi ees, parlamendifraktsiooni surve oma erakonna ministrile - Riigikontroll, mis peab jälgima riigi rahaliste ja materiaalsete ressursside haldamist. Ta kontrollib riigiasutuste majandustegevust, riigi vara kasutamist ja omavalitsuste valdusesse antud riigivara kasutamist.
osutada nii majanduslikku kui sõjalist abi vabadele rahvastele, keda ohustas kommunism, nt Kreeka ja Türgi. USA hakkas sõlmima sõjalis-poliitilisi liite teiste riikidega, sh NATO asutamine (4. aprillil 1949. a.). NATO = North Atlantic Treaty Organisation (12 asutajariiki). S.t. USA lõplikku loobumist isolatsioonist. NATO rajamise eesmärgiks oli seista vastu kommunismi levikule sõjaliste vahenditega. 4. Marshalli plaan: sõnastas USA riigisekretär (= välisminister) George Marshall 1947. aastal. See oli Trumani doktriini majanduslikuks rakenduseks, kuna plaan nägi ette tagastamatut majanduslikku ja tehnilist abi (peamiselt kaubad) sõjast kurnatud riikidele eesmärgiga: 1. Aidata sõjast kurnatud Euroopa riigid välja majanduslikust madalseisust ja kujundada neist tugevad majandus- ja kaubanduspartnerid, kes oleksid võimelised tarbima USA kaupu.
kantseleis); enamjaolt luuakse selleks, et siseministeeriumite töökvaliteeti parandada (ministeeriume ei taheta nii kergelt lahku lüüa) Istungitel peavad olema kutsutud õiguskantsler ja riigikontrolör (ad hoc istungi korral võib tekkida probleeme)! Valitsuse tegevust korraldab Riigikantselei (asutus, teenindab peaministrit ja Vabariigi Valitsus) ja Riigisekretär (Riigikantselei juht) (§95 (4) Riigisekretäril on Riigikantselei juhina samad õigused, mis on seadusega antud ministrile ministeeriumi juhtimisel. siiski pole ta poliitiline ametnik/minister (mõnes riigis on). Juhib kantslerite nõupidamist ja koordineerib nende tegevust (pole opositsioon, pigem abikabinet) Ministeeriumid: Ministreid teenindavad asutused (VVS nimetab neid valitsusasutusteks). Ministeeriumi juhib kantsler, põhimääruse kinnitab Valitsus.
37 Keskkonnaminister: Jaanus Tamkivi Välisminister: Urmas Paet (Reformierakond) Kaitseminister: Jaak Aaviksoo Regionaalminister: Siim Valmar Kiisler Haridusminister: Tõnis Lukas Põllumajandusminister: Helir-Valdor Seeder Majandus- ja kommunikatsiooniminister: Juhan Parts Siseminister: Marko Pomerants (IRL) Lisaks ministritele võtab valitsuse istungitest osa sõnaõigusega riigisekretär ning neil istungitel võivad veel osaleda (samuti sõnaõigusega) riigikontrolör ja õiguskantsler. Valitsus võtab otsuseid vastu häälteenamusega. Kui hääled langevad pooleks, siis on otsustav peaministri hääl. Minister on kõigest oma ministeeriumi poliitiline juht. Ta lahendab oma valitsemisalal üldisi põhimõttelisi küsimusi. Ühtlasi on ta ühenduslüliks vastava ministeeriumi ning valitsuse vahel.
Samas see julmus, millega SB oma koloniaalalal mässu maha surus, sokeeris kogu Euroopat. Samas oli Euroopa riigid siiski Suurbritannia pool, kas või Jannseni Perno Postimees oli selgelt indialaste mässu vastu. Tsipoide mäss tähendas lõppu Ida-India kompanii võimule Indias ja ühtlasi Briti valitsus võttis India juhtimise otseselt enda kanda 1858 võttis Briti parlament vastu India valitsemise seadus, kus määrati ametisse India asjade riigisekretär (minister), kohalik võimutäius kuulus jätkuvalt kindralkubernerile (ehk asekuningale), tiitlitega pärjati kuninganna Victoria 1870a. ka India keisrinnaks. Aasias veel Oopiumisõjad: Esimene oopiumisõda 1839-42 ja Teine oopiumisõda 1856-60 Hiinaga. Esimene etapp oli selgelt seotud oopiumikaubanduse, seda ajas Ida-India kompanii. Euroopa huvi Aasia kaupade vastu kasvas 19.saj algul, ent hiinlased olid üpris isepäised
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
