o Universaalsuse pr: igal riigil jurisdikts teat kuritegude üle, nt sõjakuriteod. Immuniteedid: rv-se õ-se isikud, kes omavad siseriiklikes kohtutes immuniteeti: välisriigid ja diplom esindajad. o Riigi immunit: teise riigi nõusolek teostamaks jurisdikts tema üle. o Absoluutne vs. piiratud imm Territoorium Osa pinnast maakeral, mis on allutatud riigi jurisdikts-le. Riigipiir eraldab. Riigi terr: maismaa, maapõu riigile kuuluvates piirides terr all, õhuruum terr kohal, riigi akvatoorium (sisevesi, terrmeri). Tinglikult riigi terr: riigi lipu all sõitvad laevad, riigi registrisse kant õhu- ja kosmoselaevad, avamere põhja kaablid, sõjalaevad ja -lennukid (kus ka ei viibiks), kaubalaevad ja tsiviillennukid (avamerel ja neut õhuruumis). Territoriaalse suveräänsuse tekkimise viisid (6):
Territoriaalprintsiip ühe riigi territooriumil valdavalt ühe õigussüsteemi funktsioneerimist. Territoriaalprintsiibil eelistus isikuprintsiibi ees. Kuna on territoriaalprintsiip, teevad riigid palju bilateraalseid või multilateraalseid kokkuleppeid maksu-, eraõiguse jne valdkonnas. Kesksel kohal piiri mõiste. Riigi territoorium on maismaa, siseveed, territoriaalveed, õhuruum. Alati ei kattu riigipiir poliitilises mõttes tolli- ja majanduspiiriga. 2.3. Riigi suveräänsus Suveräänsus riigi võime või omadus ilma sisemiste ja välimiste kitsendusteta teatud viisil käituda. I. Bodin: suveräänsus tähendab seda, kui kellelegi kuulub ülemvõim, seega saab suverään olla monarh. Kui tegemist on valitud valitsejaga, siis on suverään rahvas või aristokraatia. Riigi kvaliteedi koha pealt pole tähtis, kas riigivõim on legitiimne või usurpreeritud, seni kuni ta on efektiivne
· Ka Eesti pool oli sõjast kurnatud · Venemaa tegi ettepaneku rahuläbirääkimisteks, lootes murda Lääneriikide blokaadi, eestlased nõustusid Tartu rahu (2.veebruar 1920) · Rahuläbirääkimised olid rasked, Venemaa üritas nende vältel Narva rinnet läbi murda · Alles peale rünnakute läbikukkumist nõustus Venemaa sõjategevuse lõpetada · 2.veeb 1920 kirjutati Tartus alla rahuleping, millega Venemaa tunnustas Eesti sõltumatust, kehtestati riigipiir · Tartu rahu tähistab Eesti iseseisvumisprotsessi lõppu Kaardid lk. 15-17 III MAAILM KAHE MAAILMASÕJA VAHEL (LÄHIAJALUGU I) Maailm Esimese maailmasõja järel. (ptk.11) Pinged säilivad · Ainsaks selgeks võitjaks I maailmasõjal osutus USA, mille territoorium jäi sõjast puutumata, mis kaotas teiste maadga võrreldes suhteliselt vähe inimesi ning mille majanduslik võimsus kasvas. · Kõige suurem oli pettumus pärast maailmasõja lõppu Saksamaal
pindalad, maavarade kaevandamine ja mere sügavusega seotud näitajad. Punkt lepingu sõlmimise ja täitmise koht, elukoht, asukoht, kuriteo toimepanemise koht. Joon iseloomustab eriti teid ja logistikat. Annab võimaluse leida ka kauguse kahe punkti vahel. Olles ruumi üldiselt piiritlenud, saab omakorda eristada pisemaid piiritletud alasid, mis evivad õiguslikku tähtsust ja tähendust (riigi territoorium, lepingu sõlmimise koht, õhuruum, riigipiir, välismaa jne). Ruumi "täidist" võib mõista sellena, mis on mingi ruumi liigi õiguslik tähendus, mis on nt riigi territoorium (territoorium on riigi üks põhitunnus, riigipiiriga eraldatud maismaa ja mere ning siseveekogude osa ning sinna juurde kuuluv õhuruum ja maapõu, millel riik teostab oma suveräänset võimu). Ruumi mõistetakse üldiselt kolmedimensioonilisena, õiguses saab seda käsitada nii ühe-, kahe- kui kolmemõõtmeliselt
ehk riigi tegeliku iseolemise neli elementi ehk põhitingimust (vt Truuväli - § 5, lk 32). § 2. RIIGI TERRITOORIUM Riigi territoorium on maakera pinna osa, selle all olev maapõu ning selle kohal olev õhuruum, aga samuti riigi akvatoorium koos selle all asuva kontinentaalselfiga, mis kuulub rahvusvahelise õiguse kohaselt tunnustatud riigi ülemvõimu (jurisdiktsiooni) alla. Jurisdiktsiooni ulatust ruumis piiritleb riigipiir. Normativistliku doktriini kohaselt on riigi territoorium riigipiiriga piiritletud ala, mille ulatuses riik ise lahendab rahvusvahelise õigusega tema siseriiklikku kompetentsi antud küsimusi (kompetentsi piir). Riigipiir on tähistus, millega nii dokumentaalselt (ofitsiaalne kaart, piirilepingud) kui ka looduses märgitakse riigi territoriaalse ülemvõimu kehtivuse reaalne ulatus ruumis. Riigipiiride tähistamise aluseks on:
1 loeng Geograafia jagunemine- suurjaotus inim-ja loodusgeograafia, tihti eraldi kartograafia ja geoinformaatika. Inimgeograafia jaguneb omakorda: loodusvarade geo, majandusgeo, poliitgeo, kultuurigeo, rahvastiku ja asulastiku geo, geo ajalugu, inimgeo rakendusharud. Inimgeograafia- antud mõitse eesti keeles uus. Geo on olunud traditsiooniliselt rohkem loodusteadus. Nõukogude perioodile jagunes loodus ja majandusgeoks. 1990 a. muudeti nimi inimgeoks, eelkõige O.Kursi eestvedamisel. Alguses oli harjumatu. Kultuurigeograafia- inimgeo üks allharudest. On ruumiline kultuuriteadus: piirkondlikud erinevused inimeste kultuuris, kultuuriline suhtlemine läbi ruumi, kultuuri mõju inimeste käitumisele, kultuuri materiaalsete jälgede paigutus ja ruumiline korraldus. Ohuks on see, et kultuurigeo valgub laiali kuna proovib hõlmata kõikke, kuna kõik on ju kultuur. Soomes ja rootsis tähistab kultuurigeo just inimgeograafiat. Seosed teiste teadusharudeg...
Sündmused 1. jaanuarist 1918 on antud uue (Gregoriuse) kalendri järgi Esiajalugu U 13 000–11 Eesti ala vabanes jääst. Jääaegsed liustikud taandusid Kagu-Eestist järk-järgult loode 000 eKr poole ja kujundasid maastikku. U 9000 eKr Pärnu jõe paremal kaldal Pullis peatus mõnda aega rühm küttijaid ja kalastajaid. Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg. Kõik selle ajajärgu ligi sadakond asulakohta (sh 9000–5000 Pulli) kuulusid Kunda kultuuri, mida iseloomustavad rohked luu- ja sarvriistad ning eKr vähesed kvartsist ja tulekivist esemed. Kunda Lammasmäele, madalaveelises järves paiknevale saarekesele, rajati esimest U 8700 eKr korda hooajaline asula, mida kasutati ka edaspidi. Kesk-Eesti neisse piirkondadesse, kus leidus kohalikku looduslikku tulekivi, rajati U 9000–7000 mitu asulat. Omaaegsed eluasemed kerkisid Navesti jõe ääres Jäleveres ja Lepakosel,...
Paranes sõjaväe varustatus Tartu rahu sept 1919 rahukõnelused Pihkvas nov läbirääkimised Tartus + Jaan Poska + Adolf Joffe 31. dets vaherahuleping 3. jaan 1920 kell 10.30 - vaherahu jõustus 2. veebr Tartu rahuleping 30. märts rahuleping jõustub Rahulepingu tingimused Sõja lõpetamine Venemaa tunnustab Eesti iseseisvust Pandi paika riigipiir Eesti ei pea tasuma Venemaa välisvõlga Eestile makstakse välja 15 milj (11,6 tonni) kuldrubla Venemaa kullavarudest Eesti saab tagasi I maailmasõja käigus evakueeritud kultuurivarad Rahvuskaaslaste opteerimine (38 000 eestlast) Vahetatakse sõjavangid, sõjas tekitatud kahjude eest tasu ei nõuta Sõda arvudes Eesti sõjaväes 75 000 80 000 Inglise laevastik Soome vabatahtlikud 4000 Vene valged 20 000 -50 000
hüdroelektrijaamad. Haritav maa moodustab 33% territooriumist. Põlde on enim põhja- ja lääneosas ning istandusi Vahemere ümbruses. Prantsusmaa on üks maailma suurimaid põllusaaduste eksportijatest (16% ekspordist seotud põllumajandusega). SKT ühe elaniku kohta 30 100 USD-d. Sellest 75,8% annab teenindus, 21,7% tööstus ja 2,5% põllumajandus. USA Ameerika Ühendriigid on 50 osariigist koosnev liitriik Põhja-Ameerikas. USA on maailma 3 riik nii pindalalt kui ka rahvaarvult. Riigipiir Kanada ja Mehhikoga, USA-l on palju valdusi ja sõltlasriike. Pindala koos sise- ja rannikuvetega on 9 826 630 km2. Rahvaarv 2006.a. peaaegu 300 miljonit inimest. Pealinn on Washington (linnastus üle 8 miljoni elaniku). Riigikeel on inglise keel ja rahaühik USA dollar. USA on presidentaalne liitriik, kus keskvõimu pädevusse kuuluvad välispoliitika, riigikaitse, osariikidevahelised suhted. President on nii riigipea kui ka valitsusjuht. Presidendi
aprill kogunes Estonias - selle kogu õigusjärglane on ka praegune Riigikogu. Maaseadus ja põhiseadus. · Landeswehri sõda juunis. 23.juuni Võnnu lahing. Ulmanis tagasi võimule · Kurss rahuläbirääkimistele septembris Pihkvas - katkestati Entente'i nõudmisel · Rahuläbirääkimised dets. Tartus - 3.jaan-1920 relvarahu, 2.veebr.1920 Tartu rahu (Poska, Joffe) Tartu rahu tingimused poliitikas: 1. Määrati kindlaks sobiv riigipiir. 2. Nõukogude Venemaa tunnustas tingimusteta EV iseseisvust ja loobus kõigist õigustest Eesti maa ja rahva suhtes. Koostöös: 1. Lepiti kokku sõjavangide vahetuses (10000 punaväelast 1000 eestlast) 2. Venemaal viibivad eestlased ja Eestis viibivad venelased said õiguse kodumaale tagasi pöörduda. 3. Lepingupoolte territooriumil ei võinud tegutseda teisele lepingupoolele vaenulikke vägesid ega organisatsioone. Majanduses: 1
3. Riigi funktsionaalne definitsioon? Miks riik on riik? (funktsionaalne vaatlus) Riik on inimõiguste realiseerimise institutsioon. Lepinguga loodud, et oleks kasulik. Tekib probleem riikidega, mis ei täida seda funktsiooni (Venemaa, Süüria jne) Kas see on inimõiguste realiseerimise institutsioon? 4. Riik kui riigiaparaat (võimuorganid) Puudub juriidiline tähendus (ebatehniline mõiste) Eesti Vabariik: - Riigipiir sätestatud riigipiiri seaduses ja mereala piiride seaduses, lisaks ka majandusvööndi seadus (mis on mingis mõttes seotud) Maismaapiirid: lõunapiir Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi taastamise leppega ja idapiir Tartu Rahuga Merepiirid: viitavad rahvusvahelistele konventsioonidele ÜRO mereõiguse konventsioon (territoriaalveed 12 miili); Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi vaheline leping merepiiri kehtestamisest Liivi lahes, Kura kurgus ja Liivi lahes
riigipiiriga piiratud maismaa osa riigi territoriaal- ja siseveed õhuruum maismaa, sise- ja territoriaalvete kohal atmosfääris asuvad riigi lennu- ja kosmoseaparaatide kabiinid maapõu riigipiiriga piiratud territooriumi all kauba- ja reisilaevad avamerel riigilipu all sõjalaevad avamerrel ja teiste riikide territoriaal- ja sisevetes 3 Territooriumi ulatust määrav Eesti riigipiir on katkematu ja suletud mõtteline joon ning seda mööda kulgev vertikaalpind, millega piiritletakse Eesti maa-ala, territoriaalmeri, piiriveekogude Eestilie kuuluvad osad, maapõu ja õhuruum. Eesti maismaapiir on määratud 1920. aasta 2. veebruari Tartu rahulepinguga ja teiste riikidevaheliste piirlepingutega. Eestis määratakse õhu- ja merepiir rahvusvaheliste konventsioonide alusel Eesti Vabariigi seaduste ning riikidevaheliste lepingutega.
s ja t on paralleelsed. Samuti oleksime võinud vaadata seost s t , mille korral sirge s on risti sirgega t . · Olgu K õppeaine ,,Matemaatiline maailmapilt" kuulajate hulk. Siis üheks seoseks hulgal K on xRy üliõpilane x on sümpaatne üliõpilasele y . · Olgu M maakeral elavate inimeste hulk. Siis aRb , kui inimestel a ja b on ühised vanemad. · Olgu R kõigi riikide hulk. Ütleme, et riigid a ja b on seoses S , kui neil on ühine riigipiir. Seose esitusviise 1. Kui hulgad A ja B on lõplikud ja ei sisalda väga palju elemente, siis võib seost R kujutada ka tabelina.Näiteks, kui A={2,3 } ja B={1, 2, 3, 4,5, 6 } , siis üheks seoseks on: A 2 2 3 3 B 2 3 1 5 2. Joonisel on esitatud seos R={( a ,2),(b , 1),(b ,3) ,(d , 2) } hulkade A={a , b , c ,d } ja
1. toimivad kokkulepitud reegleid järgides, 2. on suveräänsed, 3. on legitiimsed, 4. omavad õigust ja võimet luua seadusi ja jõudu oma tahet teostada. Riigil on 3 põhitunnust: 1)territoorium Territooriumi moodustavad maa-ala, maapõu, õhuruum ja kui tegu on mereriigiga, siis ka territoriaalvesi. Riigi alla kuuluvad tinglikult ka selle riigi lipu all liikuvad alused ning teistes riikides asuvad saatkondade territooriumid. Riigi territooriumi määrab riigipiir, mis määrab ühtlasi ka riigi suveräänsuse ulatuse. Riigipiiri rikkumine on alati karistatav. 2)rahvas/elanikkond Rahvas moodustub kõigist antud riigi alal elavatest ja selle seadustele alluvatest isikutest. Olenevalt oma sidemetest antud riigiga jaguneb rahvas välismaalasteks ja kodanikkonnaks. Välismaalasteks võivad olla nii teiste riikide kodanikud kui kodakondsuseta isikud. Kodanikud on antud riigi kodakondsusega isikud. Kodakondsus tähendab inimese ja riigi
lõpetamise või sellest taganemise alusele, välja arvatud juhul, kui: (a) sellised asjaolud olid osalisriikide lepingu siduvuse kohta väljendatud nõusoleku oluliseks tingimuseks ja (b) asjaolude muutumine mõjutab oluliselt neid kohustusi, mida endiselt tuleb lepingu järgi täita. 2. Asjaolude olulisele muutumisele ei või viidata kui lepingu lõpetamise või sellest taganemise alusele: (a) kui lepinguga kehtestatakse riigipiir või (b) kui selline oluline muutumine, millele viitab osalisriik, tuleneb tema lepingujärgse kohustuse või teise osalisriigi suhtes kehtiva muu rahvusvahelise kohustuse rikkumisest. 3. Kui osalisriik võib eelmiste lõigete kohaselt viidata asjaolude olulisele muutumisele kui lepingu lõpetamise või sellest taganemise alusele, on tal samuti õigus viidata sellele muutumisele kui lepingu peatamise alusele. Riik
1. toimivad kokkulepitud reegleid järgides, 2. on suveräänsed, 3. on legitiimsed, 4. omavad õigust ja võimet luua seadusi ja jõudu oma tahet teostada. Riigil on 3 põhitunnust: 1)territoorium Territoorimi moodustavad maa-ala, maapõu, õhuruum ja kui tegu on mereriigiga, siis ka territoriaalvesi. Riigi alla kuuluvad tinglikult ka selle riigi lipu all liikuvad alused ning teistes riikides asuvad saatkondade territooriumid. Riigi territooriumi määrab riigipiir, mis määrab ühtlasi ka riigi suveräänsuse ulatuse. Riigipiiri rikkumine on alati karistatav. 2)rahvas/elanikkond Rahvas moodustub kõigist antud riigi alal elavatest ja selle seadustele alluvatest isikutest. Olenevalt oma sidemetest antud riigiga jaguneb rahvas välismaalasteks ja kodanikkonnaks. Välismaalasteks võivad olla nii teiste riikide kodanikud kui kodakondsuseta isikud. Kodanikud on antud riigi kodakondsusega isikud. Kodakondsus tähendab inimese ja riigi
1. toimivad kokkulepitud reegleid järgides, 2. on suveräänsed, 3. on legitiimsed, 4. omavad õigust ja võimet luua seadusi ja jõudu oma tahet teostada. Riigil on 3 põhitunnust: 1)territoorium Territooriumi moodustavad maa-ala, maapõu, õhuruum ja kui tegu on mereriigiga, siis ka territoriaalvesi. Riigi alla kuuluvad tinglikult ka selle riigi lipu all liikuvad alused ning teistes riikides asuvad saatkondade territooriumid. Riigi territooriumi määrab riigipiir, mis määrab ühtlasi ka riigi suveräänsuse ulatuse. Riigipiiri rikkumine on alati karistatav. 2)rahvas/elanikkond Rahvas moodustub kõigist antud riigi alal elavatest ja selle seadustele alluvatest isikutest. Olenevalt oma sidemetest antud riigiga jaguneb rahvas välismaalasteks ja kodanikkonnaks. Välismaalasteks võivad olla nii teiste riikide kodanikud kui kodakondsuseta isikud. Kodanikud on antud riigi kodakondsusega isikud
Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. Riigil on 3 põhitunnust: 1)territoorium Territooriumi moodustavad maa-ala, maapõu, õhuruum ja kui tegu on mereriigiga, siis ka territoriaalvesi. Riigi alla kuuluvad tinglikult ka selle riigi lipu all liikuvad alused ning teistes riikides asuvad saatkondade territooriumid. Riigi territooriumi määrab riigipiir, mis määrab ühtlasi ka riigi suveräänsuse ulatuse. Riigipiiri rikkumine on alati karistatav. 2)rahvas/elanikkond Rahvas moodustub kõigist antud riigi alal elavatest ja selle seadustele alluvatest isikutest. Olenevalt oma sidemetest antud riigiga jaguneb rahvas välismaalasteks ja kodanikkonnaks. Välismaalasteks võivad olla nii teiste riikide kodanikud kui kodakondsuseta isikud. Kodanikud on antud riigi kodakondsusega isikud
Sisukord Eesti XX sajandi algul..............................................................................................................................................1 Ühiskonna politiseerumise algus..............................................................................................................................3 1905. aasta revolutsioon...........................................................................................................................................5 Revolutsioonist Ilmasõjani.....................................................................................................................................10 Eesti Ilmasõjas........................................................................................................................................................14 1917. aasta...............................................................................................................
Siit ilmneb, et ruumimõõde avardub pidevalt, sest võimaluste kasvades kasvab ka ruumi kasutamise huvi nii maapõue sügavusse kui maailmaruumi avarusse (kui veel 50 aasta eest oli mõttetu rääkida õiguslikus mõttes kuust, siis tänaseks on selline käsitlus igati mõistetav ja vajalik). Olles ruumi üldiselt piiritlenud saab omakorda eristada pisemaid piiritletud alasid, mis evivad õiguslikku tähtsust ja tähendust (riigi territoorium, lepingu sõlmimise koht, õhuruum, riigipiir, välismaa jne). Ruumi “täidist” võib mõista sellena, mis on mingi ruumi liigi õiguslik tähendus, mis on nt riigi territoorium, st juriidilist määratletust (territoorium on riigi üks põhitunnus, riigipiiriga eraldatud maismaa ja mere ning siseveekogude osa ning sinna juurde kuuluv õhuruum ja maapõu, millel riik teostab oma suveräänset võimu). Ruumi mõistetakse üldiselt kolmedimensioonilisena, õiguses saab seda (vt kasvõi eeltoodud näiteid) käsitada nii
Soome idapiiri taga koondades vägesid, Punaarmee juhtkond oli langenud võidueufooriasse. Oli meeleolu, et vastaseid on võimalik lüüa mütsiga. Valmistati sõjategevuse plaan Soome vastu, riigi kõrgem juhtkond lükkas plaani tagasi, ütles, et see on liiga mahukas, aega nõudev, liiga suuri jõude siduv, andis ülesande Leningr sõjaväeringkonna ülemale Meretskovile töötada välja uus sõjaplaan. Tema koostatud sõjaplaan oli mütsiga löömise plaan. Kuna NL ja Soome riigipiir oli õige pikk, ulatudes Soome lahest Põhja-Jäämereni, siis koondati siia ikkagi märkimisväärsed jõud, kokku koguni 4 armeed. Ainuüksi Karjala kannasel tegutses VII armee, Laadoga kannasel VIII armee, NL-Soome piiri keskosas IX armee ja päris põhjaosas XIV armee. Kokku koondati 460 000 meest, 2000 tanki ja 1000 sõjalennukit. Soomlased olid läbirääkimistest nii palju võitnud, et jõudsid okt keskel välja kuulutada üldmobilisatsiooni. Ei
..80. a - Colosseum (amfiteater Roomas, antiikaja suurim ehitis). 79. a - Vesuuvi purse 395. a - jagunemine Ida- ja Lääne-Roomaks Rooma perioodil said alguse väga paljud maailma tänaseni mõjutavad ideed. See oli suurte mõtlejate ajastu ning antiikmaailma kõrgpunkt. Rooma impeerium ulatus 10 pikkuskraadist läänes (Hispaania) kuni 45 idapikkuseni (Tigrise ja Eufrati vahel), 25 läänelaiusest (Egiptus) kuni 55 põhjalaiuseni (Inglismaal - Hadrianuse vall) - see oli riigipiir, mida roomlased ehitasid kaitseks barbarite rünnaku vastu. Geograafiliselt oli Rooma Impeerium väga palju sisaldav: siin olid erinevates piirkondades erinevad maastikud ja kliima. Rooma riigi ajalugu sai alguse Apenniini poolsaarelt, kus kasvasid eri liiki männid, tammed, küpressid, oliivipuud, viljapuud, loorber, lilledest levkoid, iirised, tulbid, nartsissid, nelgid. Apenniinidest lääne pool oli viljakas rannikumadalik, lõuna pool olid Kreeka kolooniad.
Sellele on kaasa aidanud Velikaja, Emajõgi, Rannapungerja ja teised Peipsisse suubuvad jõed, aga ka Peipsile põhjakaare tuultega kohale kantud Eesti ja Balti soojuselektrijaamade suits. Eelöeldust tulenevalt vajab Peipsi kompleksset geoloogilist, hüdroloogilist, hüdrokeemilist, bioloogilist ja sanitaar-hügieenilist uuringut ning tõhusat seiret. Seda pole kerge läbi viia, sest Peipsit poolitab Eesti ja Vene riigipiir ning heanaaberlik riikidevaheline koostöö selles vald konnas ei taha käivituda. Kristalne aluskord asub Peipsi nõos valdavalt 200–300 m sügavusel. Nõol on tektooniliste rikkevöönditega piiritletud plokiline ehitus. Aluskorraga seonduvad tektoonilised liikumised on jätkunud tänapäevani. Ordoviitsiumi ja Siluri karbonaatkivimid paljanduvad piiratult vaid nõo põhjaosas Valdava osa nõost moodustavad kuni 350 m
Iraanis. Selliseid piirkonniti erinevaid kultuuride nüanse on veel tuhandeid. Psühholoogias käsitletakse kultuuri mingil territooriumil eksisteerivat tervikut, millel on eristuv iseloom või eksisteerib isolatsioonis. Territoorium on tavaliselt suurel või vähemal määral piiritletud. Seda kirjeldatakse mingisuguste väärtuste, hoiakute, normide ja tavade kaudu, mis iseloomustab vastavat kultuuri. Väga sageli on kultuuri piiriks just geograafilis-poliitiline riigipiir, kus vastav kultuur esineb. Seda me näeme näiteks rahvusriikide korral Jaapan, Island, Iraak jpt. Kuid vahel võivad mõne riigi ( ehk kultuuri ) sees olla veelgi suuremad erinevused, kui seda on riikide ( ehk kultuuride ) enda vahel. Näiteks Belgia riik on Eestist palju väiksem lausa kolmandiku võrra. Belgias elavad kaks kultuurigruppi, milledeks on flaamid ja valloonid. Need kaks kultuurigruppi on selgelt omavahel eristuvad ja selgelt geograafiliselt ja keeleliselt määratletud
Iraanis. Selliseid piirkonniti erinevaid kultuuride nüanse on veel tuhandeid. Psühholoogias käsitletakse kultuuri mingil territooriumil eksisteerivat tervikut, millel on eristuv iseloom või eksisteerib isolatsioonis. Territoorium on tavaliselt suurel või vähemal määral piiritletud. Seda kirjeldatakse mingisuguste väärtuste, hoiakute, normide ja tavade kaudu, mis iseloomustab vastavat kultuuri. Väga sageli on kultuuri piiriks just geograafilis-poliitiline riigipiir, kus vastav kultuur esineb. Seda me näeme näiteks rahvusriikide korral Jaapan, Island, Iraak jpt. Kuid vahel võivad mõne riigi ( ehk kultuuri ) sees olla veelgi suuremad erinevused, kui seda on riikide ( ehk kultuuride ) enda vahel. Näiteks Belgia riik on Eestist palju väiksem lausa kolmandiku võrra. Belgias elavad kaks kultuurigruppi, milledeks on flaamid ja valloonid. Need kaks kultuurigruppi on selgelt omavahel eristuvad ja selgelt geograafiliselt ja keeleliselt määratletud
Iraanis. Selliseid piirkonniti erinevaid kultuuride nüanse on veel tuhandeid. Psühholoogias käsitletakse kultuuri mingil territooriumil eksisteerivat tervikut, millel on eristuv iseloom või eksisteerib isolatsioonis. Territoorium on tavaliselt suurel või vähemal määral piiritletud. Seda kirjeldatakse mingisuguste väärtuste, hoiakute, normide ja tavade kaudu, mis iseloomustab vastavat kultuuri. Väga sageli on kultuuri piiriks just geograafilis-poliitiline riigipiir, kus vastav kultuur esineb. Seda me näeme näiteks rahvusriikide korral – Jaapan, Island, Iraak jpt. Kuid vahel võivad mõne riigi ( ehk kultuuri ) sees olla veelgi suuremad erinevused, kui seda on riikide ( ehk kultuuride ) enda vahel. Näiteks Belgia riik on Eestist palju väiksem – lausa kolmandiku võrra. Belgias elavad kaks kultuurigruppi, milledeks on flaamid ja valloonid. Need kaks kultuurigruppi on selgelt omavahel eristuvad ja selgelt geograafiliselt ja keeleliselt määratletud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
