Rahvusehuvid klassihuvidest kõrgemal, riigi kui terviku huvid üle kõige. Riik pidi ühiskonnaelu kindlakäeliselt juhtima, sh. ka majandust tervendama. Neid iseloomustas terav erakonnavastasus. Eestis valitsevad parteid on laastanud rahva vaimset kultuuri ja kõlblust. Lääne mitmeparteiline parlamentarism on oma aja ära elanud, põhiseadust tuleb muuta rahvahääletuse teel. Diktatuuri ei soovi, küll aga kindlakäelist tsentraliseeritud demokraatiat. Nõuti riigipead - presidenti, teovõimelist valitsust, 50-liikmeline Riigikogu on Eestile piisav. Ühiskond tuli organiseerida korporatiivsete kutseesinduste baasil. Marksism absoluutselt vastuvõetamatu. Juute, kes levitavad sotsialismi, pole ühiskonda vaja. Eraomand on püha ja kaitse all. Eesti haritlaskond tuli puhastada internatsionalistidest, boheemlaslikust suhtumisest. Vabadussõjalased esitasid 7. detsembril 1933 riigikogule marksismivastast võitlust käsitleva
vastutus võimalik. Kaitse kehtib riigikogus ja selle organites. Sõnavõtt peab olema seotud ta tööga. Ta vastutab sõnavõtu eest ajakirjanduses. Ametite ühildamatus Riigikogu liige ei tohi olla üheski teises riigiametis. Ta ei tohi teostada täitev või kohtuvõimu. Saadikute võrdsuse põhimõte Ebavõrdne kohtlemine piirab saadikute võrdsuse põhimõtet. 3.2 VABARIIGI PRESIDENT President on riigipea. Riigipead parlamentaarses riigis on pigem sümboolse tähendusega. Presidentaalset riigikorraldust iseloomustab seadusandliku kogu ja täidesaatva võimu juhi ametiaegade omavaheline sõltumatus st, et president kui täidesaatva võimu juht, ei pea toetuma seadusandliku kogu usaldusele.Presidendi valimineotse rahava poolt. Parlamentaarses riigis peab täidesaatev võim presidendi usaldust omama, need kaks võimu on sulanud. 3.2.1 Vabariigi presidendi funktsioonid
. 125. Mis on poliitika? Poliitika institutsioonina? POLIITIKA ON TEATUD PÕHIMÕTETEST LÄHTUV KAVAKINDEL TEGUTSEMINE, ET MÕJUTADA VÕI KORRALDADA RIIGIASJU, RIIKIDEVAHELISI SUHTEID VÕI ÜHISKONNAELU. POLIITIKA INSTITUTSIOONINA ON POLIITILISTE REEGLITE, STANDARDITE JMS KOGUM, MILLEGA REGULEERITAKSE JA JUHITAKSE ÜHISKONDLIKKE PROTSESSE. 126. Nimeta erinevaid poliitilisi reziime ja kirjelda neid? (Demokraatia vs totalitarism) TOTALITAARNE: RIIGIPEAD ÜRITAVAD REGULEERIDA ÜHISKONNA JA SELLE LIIKMETE ELU KÕIKI ASPEKTE. DEMOKRAATLIK: KODANIKUVABADUS, POLIITILINE MÕTTEAVALDUS, ERINEVATE PARTEIDE JA POLIITILISTE SUUNDADE ESINDATUS 127. Nimeta erinevaid avaliku arvamusega manipuleerimisvõimalusi poliitilisi vahendeid? Avaliku arvamusega manipuleerimine: Propaganda sellise valikulise info levitamine, mis arvatakse olevat soodne võimulolijatele ja mis peaks suurendama solidaarsust ja toetust liidritele;
I loeng EUROOPA LIIDU AJALOOLINE KUJUNEMINE ehk EUROOPA INTEGRATSIOONI KRONOLOOGIA Sissejuhatus: · Mis asi on Euroopa Liit ühine raha; inimeste vaba liikumine, teenuste vaba liikumine, kaupade vaba liikumine, kapitali vaba liikumine; · Mingi hulk riike on kasvanud üksteisega kokku, see on suur protsess. · Euroopa nõukogu, parlament, kohus, erinevad komiteed jne. · Euroopa Liit on loodud teatud eesmärkide saavutamiseks. On palju plusse ja miinuseid. Väga raske on määratleda, kas on negatiivne või positiivne. · Millal sai alguse EL? Konksuga küsimus. Euroopa liidul pole ühtset sünnidaatumit. Areng on etapiviisile. Sõjajärgne periood. 1952 esimene oluline daatum loodi Söe ja Teraseühendus. Väga tähtis. 9 Mai on Eurooopa päev 1950 kuulutati see idee välja, Prantsuse välisminister ütles, et neil Saksamaaga on plaan luua midagi sellist. 1958 Rooma Leping loodi EL m...
valitsuse tegevust ning vastu võtta valla- või linnaeelarve. Valitsus vastutav peamiselt jooksvate ülesannete täitmise eest. See juhib ka linna ametiasutuste tööd. Kesk- ja regionaalvõimu suhted Võimutasandid: - keskvõim - regionaalvõim ehk maakonnatasand - kommunaalvõim ehk kohalik tasand (linn, vald) Euroopa Liidu institutsioonid EL Nõukogu ehk Euroopa Ülemkogu Koosneb liikmesriikide vastava valdkonna ministritest . Euroopa Ülemkogus on esindatud riigipead või peaministrid. Eesistuja riik on Ungari, järgneb Poola. Eesti saab eesistujariigiks aastal 2018. President on Herman van Rompuy. Ülesanded: · Võtab vastu koos Euroopa Parlamendiga otsuseid ehk viib ellu seadusandlikku võimu. Euroopa Komisjon 27 liiget, iga liikmesriiki esindab 1 volinik. Eestist Siim Kallas. Ülesanded: o Esindab Euroopa Liidu kui terviku huve. o Algatab uusi õigusakte. o Täidasaatva võimu komisjon. o Haldab Euroopa Liidu eelarvet.
Ilves, teatas presidendi kantselei. Ilvese sõnul on ka oluline, et valitsuse sellel nädalal saavutatavad kokkulepped oleksid võimalikult paljudele inimestele mõistetavad ning et paratamatud ja valusad eelarvekärped ei lõikaks läbi homse arengu eeldusi. Isamaa ja Res Publica esimehe ja Riigikogu liige Mart Laar, Reformierakonna esimees ja peaminister Andrus Ansip ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees ja rahandusminister Ivari Padar informeerisid riigipead võimuliidu tegevusest 2009. aasta negatiivse riigieelarve koostamisel. Kärpekäärid nudisid ka erakondade rahapakki 03.02.2009 Postimees Hanneli Rudi Rahandusministri eelmisel nädalal tehtud korraldus sundis lisaks riigiasutustele ka erakondi oma kulutusi piirama. Rahandusministri Ivari Padari jaanuari lõpus riigiasutustele seatud piirangud, et need ei tohi ühes kuus teha
NSVLiidu ja lääneriikide vahendajaks sai Soome, mille presidendiks oli V.K. Kekkonen. Nõupidamine avati 1973a juulis Helsingis, kus olid koos välisministrid. Teine etapp algas septembris 1973a Genfis ja kestis 1975nda aastani. Seal pidasid läbirääkimisi ja koostasid lõppakti diplomaadid ning eksperdid. Igas küsimuses tuli saavutada täielik üksmeel. Kolmas etapp toimus Helsingis 31juuli ja 1 aug 1975a. Lääneriike esindasid riigipead või valitsusjuhid. Ida-Euroopa maid esindasid kommunistlike parteide juhil, sest nende käes oli reaalne võim. Osales 33 Euroopa riiki, USA ja Kanada. Albaania keeldus osalemast. Lõppakt kandis pealkirja ,,Rahu, julgeoleku ja koostöö nimel" ning koosnes kolmest osast ehk korvist: 1) Esimese korvi sisuks oli julgeolek, mis meeldis NSVLiidule. ,,Osalevad pooled käsitlevad vääramatuina kõiki üksteise piire samuti nagu kõigi Euroopa riikide piire" 2) Teine
õigusaktide üle ega võta neid vastu. Ülemkogu määrab kindlaks ELi poliitilise tegevuskava, tavaliselt võttes Euroopa Ülemkogu kohtumistel vastu järeldused, milles selgitatakse välja mureküsimused ja määratakse kindlaks võetavad meetmed. Euroopa Ülemkogu võttis hiljuti vastu esmatähtsate valdkondade strateegilise tegevuskava ELi pikemaajaliste meetmete ja tegevuse kohta. Euroopa Ülemkogu liikmed Euroopa Ülemkogu liikmeteks on ELi 28 liikmesriigi riigipead või valitsusjuhid, Euroopa Ülemkogu eesistuja ja Euroopa Komisjoni president. Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja osaleb samuti Euroopa Ülemkogu kohtumistel, kui arutlusel on välisküsimused. Otsustusprotsess Euroopa Ülemkogu teeb oma otsused enamasti konsensuse alusel. Teatavatel ELi aluslepingus sätestatud juhtudel teeb Euroopa Ülemkogu otsuse siiski ühehäälsuse alusel või kvalifitseeritud häälteenamusega.
Poliitika institutsioonina? · Poliitika Kavakindel tegutsemine, mõjutamaks/korraldada riigiasju, ühiskonnaelu. · Poliitika institutsioon - poliitiliste reeglite, standardite jms. kogum, millega reguleeritakse ja juhitakse ühiskondlikke protsesse. 123. Nimeta erinevaid poliitilisi reziime ja kirjelda neid? (Demokraatia vs totalitarism) Totalitaarsed reziimid: püüavad reguleerida ühiskonna ja selle liikmete elu kõiki aspekte, sh religioon ja eraelu. Riigipead võivad olla nii diktaatorid, usumehed, sõjaväelased. · Diktatuur totalitarismi edasiarendus, kus kogu võim kuulub ühele inimesele, mitte väikesearvulisele eliidile. · Tavaliselt ühiskondades, kus puuduvad demokraatia eeltingimused: levinud kirjaoskus, majanduslik stabiilsus või võrdsuse ideoloogia. · Kontroll kultuuri üle massiteabevahendid, kool, teater jms. Demokraatlikud reziimid:
4) moodustamine ettenähtud korras; 5) kindel ülesanne ja pädevus selle teostamiseks; 6) eelarveeraldised ja muu raha oma ülesannete täitmiseks; 7) koosseis koosneb füüsilistest isikutest, kes on riigiteenistuses ning moodustavad bürokraatia ehk profesionaalse riigiteenistujate korpuse. Riigiorganite põhiliigitusi 1) Levinumaid kolmikliigitusi: a) seadusandlikud riigiorganid; b) täitev-korraldavad riigiorganid; c) kohtuorganid. Vastab võimude lahususe põhimõttele, kuid ei arvesta riigipead (kui tal on dekreediõigus +absoluutse või supsensiivse veto õigus) 2) Nelikliigitus: a) riigivõimu esindusorganid; b) riigipea; c) täidesaatva riigivõimu organid; d) justiitsorganid. Riigiorganite eriliigitusi Moodustamisviisi alusel jaotatakse: 1) Valitavad, 2) määratavad, nimetatavad, kinnitatavad. 1.1. Valitavad kas kollegiaalsed või ainuisikulised: 1) otsevalitavad või 2) kaudselt valitavad. 2.1
seisneda erisused eri riikide vahel? Tooge mõningaid näiteid Euroopast! · Kaks peamist valitsuste tüüpi: Koalitsioonivalitsused Ühe erakonna poolt moodustatud valitsused · Valitsuse moodustamine: Riigipea teeb harilikult ülesandeks moodustada valitsus valimised võitnud erakonnale Kui uuel valitsusel õnnestub saada parlamendi enamuse toetus, siis valitsus astub ametisse ja ka riigipea kinnitab PM-i ametisse Mitte kõigis riikides ei mängi riigipead aktiivset rolli valitsuse moodustamisel, vaid formaalselt kinnitavad PM-i ametisse kui see on valitsuse moodustanud (UK, Saksa) Mitte kõikides riikides pole ka formaalset usaldushääletust, kui uus valitsus ametisse astub (näit. UK, Saksa, Taani). Võimaldab näiteks vähemusvalitsustel ametisse tulla (Taani). Rootsis nt. võib valitsus tulla ametisse ka siis, kui ei kogu enamuse toetust. Mis on konstruktiivne umbusaldushääletus valitsusele ja mis riigis/riikides seda kasutatakse?
o kvalifitseeritud hääletamine (2/3 enamus), mitte koosseisust või kohalolnutest, kuid just hääletanutest o lihthäälteenamus (pigem absoluutne enamus); 50%+1 hääl osavõtnutest Otsused tehakse resolutsioonide näol, need on kõik soovituslikud. PA käib koos istungjärkudel: o korralised – ligikaudu septembri keskpaigast jõuludeni, pole täpselt fikseeritud, lõppevad ettekannetega, kuhu tulevad ka riigipead o eriistungjärgud – toimunud kokku 28 juhul, viimane nendest oli 2005. aastal (natslike koonduslaagrite sulgemise 60. aastapäev), esimene 1947. aastal (Lähis-Ida) o erakorralised – Uniting for Peace (võeti vastu 1950. aastal); istungjärku on võimalik kokku kutsuda väga kiiresti, kui midagi väga tõsist on lahti (esimesed Suessi kriis ja Ungari revolutsioon 1956. aastal 3-päevaste vahedega). 10.
Rahvusvaheliste suhete süsteem 18.-20. sajandil, 1. loeng 1. Mis teeb süsteemist süsteemi? Süsteemiteoreetikud Süsteem – omavaheliselt seotud objektide terviklik kogu (entsüklopeediline määratlus) Eesti teoreetik Uno Mereste (?): Süsteemi olulised omadused (2 väga olulist!): 1) Mitteamorfsus – süsteemis võib eristada üksteisest erinevaid osiseid – elemente, mis on omavahel mingil moel seotud ja neid on võimalik kuidagi moodi jaotada. 2) Terviklikkus – ühte süsteemi on võimalik eristada teisest süsteemist, järelikult süsteemisisesed seosed on tugevamad kui süsteemivälised. Süsteemide vahel võivad ka olla seosed, aga ei pruugi. •Eesmärk/otstarve – süsteemil võiks olla eesmärk. •Funktsioon (sarnane eesmärgiga Mereste arvates) •Organiseeritus (küberneetikud kasutavad: struktuur) – aktiivne •Isejuhitavus, isereguleeruvus – süsteemi ei ...
ministritest, nõukogusse tulevad need ministrid, kelle valdkond arutamisele kuulub. Koguneb kas Brüsselis või eesistuja riigis. Euroopa Ülemkogu- Euroopa Ülemkogu määrab ELi üldise poliitilise suuna ja prioriteedid. Ülemkogu määrab kindlaks ELi poliitilise tegevuskava, tavaliselt võttes Euroopa Ülemkogu kohtumistel vastu järeldused, milles selgitatakse välja mureküsimused ja määratakse kindlaks võetavad meetmed. Euroopa Ülemkogu liikmeteks on ELi 28 liikmesriigi riigipead või valitsusjuhid, Euroopa Ülemkogu eesistuja ja Euroopa Komisjoni president. Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja osaleb samuti Euroopa Ülemkogu kohtumistel, kui arutlusel on välisküsimused. Euroopa Liidu välisminister Federica Mogherini. Euroopa Liidu Kohus- Luxembourg'is asuva Euroopa Liidu Kohtu ülesandeks on tagada, et Euroopa Liidu aluslepingute tõlgendamisel ja kohaldamisel austatakse õigust
Rahva esindusorgan (kui ta üldse eksisteerib) on monarhi juures sisuliselt nõuandva staatusega (näiteks Vene Riigiduuma tsaariajal). Tänapäeval on absoluutse monarhiaga riikideks näiteks Saudi-Araabia, Jordaania ja Brunei). 31. Mida kujutab endast dualistlik monarhia? Valitsemisvormilt jagatakse riigid monarhistlikeks ja vabariikideks. Monarhistlikus riigis antakse riigipea amet edasi pärimise teel. Vahel loetakse monarhistlikuks siiski ka mõni selline riik, kus riigipead valitakse. Valitavaks monarhiks loetakse Rooma paavst, kes valitakse eluajaks, ja Malaisia kuningas, kes valitakse teatud tähtajaks. Selliste riikide monarhistlikeks lugemine on siiski ainult traditsiooni küsimus. Monarhistlike riikide põhiseadusest ei pruugi alati ilmneda, millist tüüpi monarhiaga on tegemist (näiteks Norra põhiseadusest lugedes võib jääda mulje, et tegemist on absoluutse monarhiaga; tegelikult on Norras parlamentaarne monarhia).
FIFA andis Peruule vaenu lõpetamiseks aega esmaspäevani 21.11.2008 21:49 Rahvusvaheline jalgpalliliit FIFA andis Peruule kohaliku vaenu lepitamiseks aega kuni esmaspäevani. Juhul kui olukord kohaliku jalgpalliliidu ja riigi valitsuse vahel ei leebu, ootab Peruud rahvusvahelisest jalgpallielust eemaldamine, vahendab sport.err.ee. «Peruu probleem on riigi valitsuse sekkumine kohaliku jalgpalliliidu tegemistesse,» sõnas Sepp Blatter pressikonverentsil. «Esmaspäevaks ootame kirjalikku kinnitust, et Peruu jalgpalliliit ja valitsus nõustuvad oma probleemid lahendama kümne päeva jooksul. Kui me seda dokumenti esmaspäevaks ei saa, ootab neid tingimusteta eemaldamine,» hoiatas FIFA president. Peruulanna tõusis Eesti teaduse tippu 01.11.2008 00:00 Tosina aasta eest Lõuna-Ameerikast Eestisse kolinud María Cecilia Sarmiento Guérin ei kartnud, et siin ootavad ees jääkarud, aga hirmu tundis ta küll. Kodumaal pole ta enam kordagi käinud. Kaksteist...
tagajärgede vastu ühtlasi ka võitluseks demokraatia vastu. · Märtsis 1920 katse Weimari vabariik kukutada Versailles' rahuleping · Esimene Maailmasõda päädis Versailles' rahulepinguga (allkirjastati 18.juuni 1919). · Rahulepingut valmistas ette rahvusvaheline Pariisi rahukonverents, mis töötas 18. jaanuarist 1918 kuni 21. jaanuarini 1920. Osa võtsid 27 riiki (ka Balti riigid, aga mitte Nõukogude Venemaa). · Olulised oli neli riigipead: Prantsusmaa peaminister Georges Clemenceau, Inglise peaminister David Lloyd George, USA president Woodrow Wilson ja Itaalia peaminister Vittorio Orlando. · Wilson oli rahulepingus pettunud ja USA ei ratifitseerinud seda (nagu ka nt Ecuador ja Hedjaz). Hiina ei kirjutanud alla rahulepingule. · Valitses eelkõige Saksamaa karistamise mentaliteet. Ei püütudki otsida alust lepituseks või uueks sõjajärgseks kõiki rahuldavaks tasakaaluks.
Suspensiivne veto - Suspensiivne vetoõigus on edasilükkav vetoõigus. Näiteks Eesti presidendi õigus keelduda seadus välja kuulutamast ning saata see Riigikogule uueks arutamiseks või pöörduda Riigikohtu poole. Riigipea volitused on erinevates riikides 4-7 aastat. Monarh on võimul kogu elu. Presidendiks võib üks ja sama isik olla ainult teatud arv kordi või see pole piiratud, nt Prantsusmaa. Valitakse otse või vahendatult. Riigipead teenindab reeglina oma kantselei. 44. TÄIDESAATEV RIIGIVÕIM Juriidiline laad: Täidesaatve riigivõim ei allu reeglina ei parlamendile ega riigipeale (v.a. parlamendikeskses süsteemis), kuid tal peab olema parlamendi poltiiline usaldus. Erand on presidentaalne süsteem, kus tugev riigipea on teatud juhtudel kogu täidesaatva süsteemi otsene juht. Valitsuse võimu allikas on sekundaarne – ta on teisese võimu kandja rahva suhtes.
Vahe siduva ja mittesiduva leppe vahel: kui detailselt on mingi siduv asi seal sätestatud. Üldised lepped võivad tunduda, et ei ole siduvad see võib olla aga petlik. Nt kultuuri vahetuslepped peetakse üldisteks, kuid tegelikult on väga siduvad. Riik peab olema esindatud füüsilise isiku pool lepete sõlmimisel need isikud on ette nähtud; peavad näitama, et neil on täisõigused, -volitused, et sõlmida lepingut. Omavad volitusi: Riigipead Valitsuse pead Välisministrid Veel: Riigi suursaadik õigus esindada riikides, kus neil on täisõiguslikud suursaadiku õigused. Tuleb kokku leppida lepingu tekstis. Lepe, mis on vastu võetud Suurel Rahvusvahelisel Konverentsil ja 2/3 hääletavad selle teksti poolt, siis võetakse see vastu. VII LOENG RESERVATSIOONID Reservatsioon = riigi ühepoolne avaldus, millega riik soovib välistada või muuta lepingu
o Majanduses üritati kasutusele võtta Lääne tehnoloogiat, kuid peagi sellest loobuti o kasvas bürokraatia, initsiatiiv suruti maha o Majandus kasvas ressursside pillava kasutamise, raiskamise teel ehk ekstensiivselt o Majandus sõltus üha enam tooraine müügist o Pingelõdvendus tõi kaasa tihedama läbikäimise Läänega: parendati suhteid L-Ega, USAga, riigipead kohtusid regulaarselt o NL ei loobunud soovist maailmas domineerida, oli näiliselt võimsuse tipus o NLi sõjaline võimsus kasvas, järjest rohkem riike mutusid kommunistlikuks o Sõjalise võimekuse hoidmine nõudis aina rohkem ressursse, järjest tuntavam oli tehniline mahajäämus Läänest o Majanduses tekkisid ebakõlad, tavaliseks muutus defitsiit 19
nõustab riiki. On ka riike, kus esindusfunktsiooniga riigipeaks on traditsiooniliselt kuningas või kuninganna. Siis on tegu konstitutsioonilise monarhiaga (Suurbritannia, Rootsi, Madalmaad, Belgia, Norra, Taani, Hispaania jt.) Kuigi sellist riiki nimetatakse ametlikult kuningriigiks, ei erine selline kuningriik laias laastus parlamentaarsest vabariigist, sest võimu teostatakse ka neis riikides demokraatlikult. (Pole ju tähtis, kuidas esindusfunktsiooniga riigipead kutsutakse.) Niisiis on nendes kuningriikides tähtsaim poliitiline kuju mitte kuningas (kuninganna, vürst), vaid peaminister. Kuningas üksnes esindab riiki annab üle aumärke, avab üritusi, lõikab linte, võtab vastu suursaadikute volikirju. Nii on meie presidendi ja Rootsi kuninga kohustused suuremalt jaolt sarnased. Mõlemaid riike juhib peaminister Linna või valla tasandil teostatakse demokraatlikes riikides võimu samamoodi nagu riigis. Seda võimu nimetatakse kohalikuks e
keel nt läti-‐eesti leping mis tehakse inglise keeles. 24 Rahvusvaheline õigus 2015 1.semester Lepingu sõlmimisega seonduvaid toiminguid võivad teha isikud, kes omavad selleks volitust lähtuvalt: -‐ volikirjast -‐ ametikohast • riigipead, valitsusjuhud, välisministrid • diplomaatilise esinduse juhid • konverentsil või oranisatsioonis riiki esindama volitatud isikud Sõlmimise protseduuri peamised etapid: -‐ teksti ettevalmistamine -‐ teksti vastuvõtmine -‐ teksti autentsuse kindlaksmääramine -‐ riigisisesed protseduurid
see, kas eksisteerib legitiimne opositsioon. Totalitaarsed reziimid üritavad reguleerida ühiskonda ja selle liikmete elu kõiki aspekte, kaasa arvatud religiooni ja eraelu. Kõige tavalisemad on totalitaarsed reziimid ühiskondades, kus puuduvad demokraatia eeltingimused: levinud kirjaoskus, majanduslik stabiilsus või egalitaarsuse ideoloogia. Totalitaarsed reziimid püüavad reguleerida ühiskonna ja selle liikmete elu kõiki aspekte, sh religioon ja eraelu. Riigipead võivad olla nii diktaatorid, usumehed, sõjaväelased. Diktatuur totalitarismi edasiarendus, kus kogu võim kuulub ühele inimesele, mitte väikesearvulisele eliidile. Demokraatlikud reziimid · Erinevalt totalitaarsest eksisteerib legitiimne opositsioon · Eksisteerivad kodanikuvabadused, poliitilised mõtteavaldused, mida on õigus avaldada siis kui ollakse oma õigustest teadlikud · Erinevate parteide ja poliitiliste suundade esindatus 14.8
jumalannale võib loota kuid selle lükkas ümber järgnev ilmutus, mis ütles, et eelnev sõnum oli Saatana ning mitte Allahi saadetud ~620 hakkas Muhammad läbirääkimisi pidama Yatribi linnas ning 622 läks ta Yatrib, Mediinasse see sündmus tähistab islami ajaarvamise algust Aastaks ~630 oli Muhammadile allutatud armee ning kogu Araabia poolsaar Muhammadit tunnustati kui riigipead Muhammad suri aastal 632 Muhammadi tüli juutidega seisnes selles, et ta väitis, et Judaism on Islami jätkuust ning et Islam on tõene, kui Judaism on tõest eemale liikunud. Juudid ei aktsepteerinud sellist seisukohta. Samuti saatis ta Mediinast välja kaks juudi hõimu ning lasi kolmanda tappa. Pärast Muhammadi surma valiti temale asevalitseja ehk kaliif ning alles siis algab tõeline islami kujunemine.
LEPINGU SÕLMIMINE: ❏ Lepingu võib sõlmida mis tahes keeles, kuid kui seda hiljem tõlgitakse, siis on autentseks tekstiks vaid alla kirjutatud tekst (nt kui leping võetakse mitmes keeles vastu, siis kõik need keeled on autentsedehk võib viidata lepingule nendes keeltes) ❏ Lepingu sõlmimisega seonduvaid toiminguid võivad teha isikud, kes omavad selleks volitus lähtuvalt: - volikirjast - ametikohast: 1. riigipead, valitsusjuhid, välisministrid 2. diplomaatilise esinduse juhid 3. konverentsil või organisatsioonis riiki esindama volitatud isikud ❏ Sõlmimise protseduuri peamised etapid: - teksti ettevalmistamine - teksti vastuvõtmine / allkirjastamine (võib olla päris pikk protsess, mõned lepingud võetakse vastu aastaid) - riigisisesed protseduurid (nt lepingu ettevalmistamine on riigi täidesaatva võimu
-Kuue kuu ametipalk, kui on töötanud vähemalt üle aasta -Kui Riigikogu liige astub tagasi, makstakse talle hüvitist üksnes juhul, kui ta oli Riigikogu liige vähemalt ühe aasta. Hüvitise suurus on Riigikogu liikme kolme kuu ametipalk -Hüvitist ei maksta, kui riigikogu liige nimetatakse teise riigiametisse, jõustub süüdimõistev kohtuotsus, on kestvalt võimetu oma ülesandeid täitma, surma korral. 3.26VABARIIGI PRESIDENT President on riigipea. Riigipead parlamentaarses riigis on pigem sümboolse tähendusega. Presidentaalset riigikorraldust iseloomustab seadusandliku kogu ja täidesaatva võimu juhi ametiaegade omavaheline sõltumatus st, et president kui täidesaatva võimu juht, ei pea toetuma seadusandliku kogu usaldusele.Presidendi valimineotse rahava poolt. Parlamentaarses riigis peab täidesaatev võim presidendi usaldust omama, need kaks võimu on sulanud. 3.26.1Vabariigi presidendi funktsioonid
8 Eestist Siim Kallas transpordivolinik Komisjoni asepresident, DG Transport, ERA- Euroopa Raudteeagentuur, EASA- Euroopa Lennuohutusagentuur, EMSA- Euroopa Mereohutusagentuur, Üleeuroopalise Transpordivõrgustiku Agentuur, Konkurentsi ja Innovatsiooni Agentuuri transpordivaldkond 6. Euroopa Ülemkogu ülesanded ja struktuur Ametlikult EL institutsioon alates Lissaboni Lepingust. Selle moodustavad ELi kõikide liikmesriikide riigipead või valitsusjuhid ning Euroopa Komisjoni president. Sõltuvalt liikmesriigi poliitilisest süsteemist osaleb ülemkogu kohtumistel president ja/või peaminister. Kohtumised toimuvad tavaliselt neli korda aastas ning kokku lepitakse ELi üldpoliitilistes küsimustes ja antakse hinnang tehtud tööle. Ülemkogu on Euroopa Liidu kõrgeim poliitikat kujundav organ ning kohtumisi nimetatakse tippkohtumisteks (toimuvad Brüsselis).
impeerium kaheks sõltumatuks osaks Lääne-Rooma ja Ida-Rooma. Suur rahvasterändamine, hunnid Aasia sisealadelt, Rooma põhjapiiri taga olevad germaanlased tulid keisririiki, Lääne-Rooma keisrid kaotasid võimu oma provintside üle, Itaalias valitsesid germaani soost väepealikud, üks kuulutas tollase Lääne-Rooma keisri võimult kõrvaldatuks 476 eKr ja tunnistas Ida-Rooma keisrit kui riigipead, hakkas tema asemikuna valitsema Itaalia üle Lääne-Rooma ja vanaaja lõpp. 20.Rooma: kirjasõna ja kultuur, usk Cicero oraator kõnemees, hiilgavad kohtukõned, senati õiguste ja vabariigi pooldaja, konflikt Caesari ja Octavianuse ja Antoniusega, lasid ta tappa; suur osa kõnedest säilinud tänapäevani, meisterlik keelekasutus; 3 kõnestiili: · madal stiil seisukohtade loogiliseks põhjendamiseks · keskmine kuulajatele naudingu pakkumiseks
Vabariigi Presidendi ametipalga määraks on Eesti keskmise palga korrutis koefitsendiga 7,0. Peale selle saab Vabariigi President esinduskulude katteks esindustasu, mille suurus on 20% ametipalgast. Ametivolituste ajal on Vabariigi Presidendil õigus kasutada ametikorterit, ametiautot ja autojuhti. Tal on õigus saada aastas puhkust 35 päeva. Puhkuse aja ja kestuse määrab president ise. Puhkuse ajaks säilitatakse talle ametipalk. Riigipead kaitseb ametivolituste ajal politseiasutus (julgestusteenistus). Pärast ametivolituste lõppu makstakse presidendile pensioni, mille suurus on 75% kehtivast presidendi ametipalga määrast. Kui president on oma ametivolituste ajal kaotanud täielikult või osaliselt töövõime, suurendatakse tema ametipensioni 25% võrra. Õigus toitjakaotuspensionile on presidendi surma korral ka tema töövõimetutel pereliikmetel ja abikaasal. Presidendi pereliikme pensioni suurus on veerand
Need väljendavad solidaarsust ja kooskõla Euroopa rahvaste vahel. Algul oli see Euroopa Nõukogu lipp. Mitmete tavade kohaselt on kaksteist sümboolne arv, mis tähistab täiuslikkust. Samuti on see kalendriaasta kuude arv ning kella numbrilaua tundide arv. Ring sümboliseerib samuti lisaks muule ka ühtsust. Euroopa Nõukogu soovitas teistel Euroopa institutsioonidel võtta kasutusele sama lipp ning 1983. aastal Euroopa Parlament nõustus sellega. 1985. aastal otsustasid ELi riikide riigipead ja valitsusjuhid võtta Euroopa lipu kasutusele Euroopa Liidu (mida tol ajal nimetati Euroopa ühendusteks) sümbolina. Tähtede arvul poole seost liikmesriikide arvuga. Euroopa hümn - "Ood rõõmule" Ludwig van Beethoveni 9. sümfooniast Friedrich Schilleri sõnadele, mille viimane kirjutas 1785. aastal. Luuletus väljendab Schilleri idealistlikku nägemust sellest, kuidas inimkond vennastub. Praegu kasutatakse küll uut versiooni, mille sõnad on alljärgnevad.
nõustab riiki. On ka riike, kus esindusfunktsiooniga riigipeaks on traditsiooniliselt kuningas või kuninganna. Siis on tegu konstitutsioonilise monarhiaga (Suurbritannia, Rootsi, Madalmaad, Belgia, Norra, Taani, Hispaania jt.) Kuigi sellist riiki nimetatakse ametlikult kuningriigiks, ei erine selline kuningriik laias laastus parlamentaarsest vabariigist, sest võimu teostatakse ka neis riikides demokraatlikult. (Pole ju tähtis, kuidas esindusfunktsiooniga riigipead kutsutakse.) Niisiis on nendes kuningriikides tähtsaim poliitiline kuju mitte kuningas (kuninganna, vürst), vaid peaminister. Kuningas üksnes esindab riiki – annab üle aumärke, avab üritusi, lõikab linte, võtab vastu suursaadikute volikirju. Nii on meie presidendi ja Rootsi kuninga kohustused suuremalt jaolt sarnased. Mõlemaid riike juhib peaminister Linna või valla tasandil teostatakse demokraatlikes riikides võimu samamoodi nagu riigis. Seda võimu nimetatakse kohalikuks e
Parlamendid on kahekojalised. Esimene koda valitakse vastavalt osariikide rahvaarvule, teine koda kaitseb osariikide erihuve, seal on osariikidel enam-vähem võrdne arv esindajaid. Nt USA, Argentiina, Mehhiko, Brasiilia, Saksamaa, Austria, India, Kanada, Sveits, Venemaa. Osariikidel on oma parlamendid ja valitsused, mõnikord ka oma kodakondsus. Konföderatsioon e riikide liit on ühendus, mille liikmed on säilitanud suveräänsuse, pole ühist riigipead või keskvalitsust. Nt SRÜ, NATO, Euroopa Liit Dominioon oli kunagi Briti impeeriumi koostisosa tavalisest veidi suuremate õigustega. Praegu on need riigid sõltumatud, kuigi nende riikide riigipea on Elizabeth II, keda kohapeal esindab kindralkuberner (Kanada, Austraalia, Uus-Meremaa, Bahama saared). ÕIGUSRIIK JA VÕIMUDE LAHUSUS Õigusriigi põhimõtted hakkasid kujunema juba keskaegses Euroopas, kui riiki hakati vaatlema
· volikogu esimehe ja aseesimehe valimine · linnapea või vallavanema valimine, kes moodustab valla(linna)valitsuse. · osavalla või linnaosa moodustamine b) Maakonnad on riigihaldusüksused - neil ei ole valitavat esinduskogu ega maksustamisõigust. Maavanema nimetab 5 aastaks ametisse vabariigi valitsus. Maavanem on keskvõimu esindaja, aga samas ka kohalike huvide esindaja keskvõimu ees. o Euroopa Liidu institutsioonid Euroopa Ülemkogu - liikmesriikide riigipead või valitsusjuhid, koguneb paar korda aastas, arutatakse põhimõttelisi küsimusi Ministrite Nõukogu, loodi 1967 - seadusandlik võim, koosneb liikmesriikide ministritest, igat riiki esindab 1 minister, koosseis muutub olenevalt sellest, mida arutatakse. Nt põllumajandusteemadel kohtuvad põllumajandusministrid jne. Euroopa Komisjon tinglikult EL valitsus, alaliselt tegutsev organ. Komisjon koosneb 25 (või 27
KODANIKUÕPETUS III KURSUSELE ÕPIJUHIS Kursuse nimetus: Kodanikuõpetus kutseõppeasutuste III kursusele Maht: 1 AP (40 t) Sihtrühm: kutseõppeasutuste III kursuse õpilased Kursuse eesmärk: Tähtsamate rahvusvaheliste institutsioonide ja nende eesmärkide tundmine, Euroopa Liidu (EL) kohta ülevaate saamine: miks Euroopa Ühendused loodi ja kuidas on toimunud laienemisprotsess; EL-i olulisemate lepingute tundmine; millised on EL-i tähtsamad institutsioonid; kuidas kujuneb EL eelarve; kuidas mõjutab Eestit Euroopa Liidu liikmestaatus; anda teadmised õigustest, mis kaasnesid EL-i kodanikuks saamisega, eriti tööjõu vabast liikumisest; ühtse turu funktsioneerimispõhimõtete mõistmine, põhjendatud seisukoha kujunemine EL-i kohta Kursuse sisu Tähtsamad rahvusvahelised koostööorganisatsioonid, demokraatiat kindlustavad konventsioonid. Euroopa Liidu kronoloogia ja integratsioon. Lääne tsivilisatsioon ja Euroopa Liidule aluseks olevad väärtused. Eu...
Maavanem on keskvõimu esindaja, aga samas ka kohalike huvide esindaja keskvõimu ees. Et oma huvisid paremini realiseerida, on loodud nii maakondlikud kui üleriiklikud omavalitsusliidud Linnade Liit ja Maaomavalitsuste Liit (vt. http//portaal.ell.ee) Eesti kohaliku omavalitsuse seadusandlus lähtub Euroopa Nõukogu Kohaliku Omavalitsuse Euroopa Hartast. 19.Euroopa Liidu institutsioonid. Lk.131-137 http://elik.nlib.ee/ - Euroopa Liidu infokeskus 1. Euroopa Ülemkogu - liikmesriikide riigipead või valitsusjuhid, koguneb paar korda aastas, arutatakse põhimõttelisi küsimusi 2. Ministrite Nõukogu, loodi 1967 - seadusandlik võim, koosneb liikmesriikide ministritest. 3. Euroopa Komisjon -täitevvõim, koosneb 20 volinikust, kelle nimetavad liikmesriikide valitused 5 aastaks. 4. Euroopa Parlament - liikmesriikide valijaskonna esindusassamblee, 1979.a. toimus esimest korda sinna otsevalimine, saadikuid vastavalt riigi rahvaarvule, valitakse iga 5 aasta järel. Ülesanded: EU
3 valitsust lahkus erakorraliste sündmuste tõttu - putsikatse, erakondade ühinemine, uue põhiseaduse vastuvõtmine. 15st 4 lahkusid parlamendivalimiste tõttu (toimusid iga 3 aasta tagant), 15st 7 lahkusid koalitsiooni lõhkimineku tõttu. Kogu selles reas jääb erandlikuks Teemanti valitsus, kus lahkuti umbusaldushääletuse tõttu (algatas riigivanem ise). Nii et tekib küsimus, kus siin peaks olema riigikogu diktatuur. · Eesti vaja hädasti riigipead, kes oleks tasakaalustavaks faktoriks riigikogu ja valitsuse vahel. Kui valitsuste lühiealisus oleks olnud põhjustatud riigikogu diktatuurist, siis oleks riigipead olnud vaja. Põhjuseks oli ennekõike ikkagi koalitsiooni lagunemine - kuidas saaks president sekkuda? Ega ei saagi. Ühesõnaga, kõik need 3 olulist põhjendust, mida tõid kaasa kõik need põhiseaduse muutjad, ei olnud kehtivad (v.a V Riigikogu). Parlament ei olnud valitsuse kukutajaks
viivitamata vastu võtma korruptsiooni kriminaalõigusliku reguleerimise konventsioon, mis näeks ette korruptsioonikuriteo eest karistuste mõistmise ühtlustamise, koostöö tihendamise nende õigusrikkumiste eest vastutuse kehtestamisel, ning liikmesriikide ja teistele riikide üle võrdsetel alustel tõhusa järelevalve korraldamise; • Euroopa Nõukogu riigipead ja valitsusjuhid otsustasid 10. ja 11. oktoobril 1997. a Strasbourg’is peetud teisel tippkohtumisel otsida ühiseid lahendusi korruptsiooni kasvust tulenevatele väljakutsetele ja võtsid rahvusvahelise koostöö edendamiseks korruptsioonivastases võitluses, sealhulgas tema seostes organiseeritud kuritegevuse ja rahapesuga, vastu tegevusplaani, mis kohustas Ministrite Nõukogu tagama viivitamatult
· Heaoluriik: riigi sekkumine majandusse. Koos sotsiaalsete õigustega kodanikuõiguste levik. Oluline jälgida ühiskonna rahvuslikke väärtusi (individuaalsus vs kollektiiv), ärieliidi võimu ja töölisliikumise tähtsust. 20.1.7. Poliitilised süsteemid: totalitaarsed reziimid · Totalitaarsed reziimid püüavad reguleerida ühiskonna ja selle liikmete elu kõiki aspekte, sh religioon ja eraelu. Riigipead võivad olla nii diktaatorid, usumehed, sõjaväelased. 20.1.8. Diktatuur totalitarismi edasiarendus, kus kogu võim kuulub ühele inimesele, mitte väikesearvulisele eliidile. · Tavaliselt ühiskondades, kus puuduvad demokraatia eeltingimused: levinud kirjaoskus, majanduslik stabiilsus või võrdsuse ideoloogia. · Kontroll kultuuri üle massiteabevahendid, kool, teater jms. Poliitilised süsteemid: demokraatlikud reziimid
vastutust, kuid ka riiklikke garantiisid) ja moodustavad seaduse või nnprofessionaalse riigiteenistujate korpuse ehk bürokraatia seaduse alusel antud ... jne. P. 2. RIIGIORGANITE PÕHILIIGITUSI: 1) levinumaid kolmikliigitusi: - seadusandlikud Vastab võimude riigiorganid lahususe põhimõttele, - täitev-korraldavad-”- kuid ei arvesta - kohtuorganid riigipead (monarhias – monarhi;vabariigis- presidenti:kui tal on dekreediõigus + absoluutse või suspensiivse veto õigus) 2) kaasaegse teooria nelikliigitus: - riigivõimu esindusorganid - riigipea - täidesaatva riigivõimu organid - justiitsorganid (kohtud; 47 täitemenetluse organid;
RAHVUSVAHELISTE SUHETE AJALUGU Lühikonspekt Arvestuse teemad 1. Rahvusvahelise süsteemi olemus. Erinevad rahvusvaheliste suhete süsteemi tüübid ja mudelid. Nende ühis- ja erijooned. 2. Riikide teke Egiptuses ja Sumeris. Vana-Idamaade imperiaalsed süsteemid (Vana- Babüloonia, Assüüria, Pärsia, Hiina ja India). 3. Kreeka polistest koosnev süsteem ja selle ühendamine Makedoonia ülemvõimu alla. Aleksander suure sõjaretk ja diadohhide riigid. 4. Rooma impeerium kui Vahemere ruumi universaalne riik. 5. Rahvusvahelised suhted keskajal: Bütsants, kalifaat ja frangi riik. Euroopa keskaegne poliitiline süsteem. Ristisõjad. 6. Tsentraliseeritud rahvusriikide kujunemine. Renessanss. Habsburgide hegemoonia Lääne-Euroopas: Karl V impeerium ja Itaalia sõjad, ususõjad. 7. Kolmekümneaastane sõda ja Vestfaali rahu. 8. Prantsusmaa hegemoonsed taotlused Louis XIV ajal. Sõjad mereriikide vahel. Rootsi hegemoonia Läänemere regioon...
Euroopa Liidu eksamikonspekt Euroopa komisjon EK (Euroopa komisjon)on kaasatud otsuste vastuvõtmise protsessides kõikidel tasanditel. Tihti EK võim on veel suurem, selle tõttu, et teised EL-i institutsioonid ei taha või ei saa tagada tugevat juhtimist. Komisjon on EL süsteemi südames. Kohalemääramine ja koosseis Komisjonäride kolleegiumis alguses oli 9 liiget, siis see arv kasvas, sellega kui liitusid uued riigid. Igast riigist pidi olema vähemalt üks komisjonär, aga suuremad riigid esindasid isegi kahte, kuni oli Nizza sametini, kus oli kokkulepitud, et iga liimkesriik, saab nomineerida ühte komisjonääri, ning nende maksimum arv on 27. Igal komisjonääril on oma pädevus ning oma valdkond ja kõik saavad kokku komisjonäride kolleegiumil. Vanasti EP ja Komisjoni side oli üsna nõrk. Asjaolud muutusid Amsterdami lepingu pärast. Pärast seda EP määrab ametisse EK presidendi (keda nomineerib Euroopa Nõukogu) ning kinnitab kogu kolleegiumi (kogu...
unitaarriik. Riigivalitsemise peamisteks vormideks on monarhia ja vabariik. Vabariikidevahelised liidud jagunevad konföderatsioonideks ja föderatsioonideks. Konföderatsioon on vabariikide liit, mis sõlmitakse rahvusvahelise lepinguga teatud eesmärkide saavutamiseks. Harilikult on selleks välispoliitika koordineerimine iseseisvuse kaitseks ja omavahelise majanduskoostöö tihendamine. Konföderatsioonil ei ole ühist riigipead. Ühisküsimused otsustab osariikide esindajaist konvent, millest riigid võtavad osa oma diplomaatiliste esindajatega. Konvendi otsuseid viivad ellu liidust osavõtvate riikide riigiorganid. Konföderatsioon ise ei ole rahvusvahelise õiguse subjekt, vaid seda subjektsiust kannavad konföderatsiooni moodustavad riigid. Föderatsioon on liitriik, mis tekib riigiõigusliku akti, konstitutsiooni vastuvõtmise tulemusel. Föderatsioonil on oma riigipea ja keskorganid föderatsiooni kompetentsi
Parlamendid on kahekojalised. Esimene koda valitakse vastavalt osariikide rahvaarvule, teine koda kaitseb osariikide erihuve, seal on osariikidel enam-vähem võrdne arv esindajaid. Nt USA, Argentiina, Mehhiko, Brasiilia, Saksamaa, Austria, India, Kanada, Sveits, Venemaa. Osariikidel on oma parlamendid ja valitsused, mõnikord ka oma kodakondsus. Konföderatsioon e riikide liit on ühendus, mille liikmed on säilitanud suveräänsuse, pole ühist riigipead või keskvalitsust. Nt SRÜ, NATO, Euroopa Liit Dominioon oli kunagi Briti impeeriumi koostisosa tavalisest veidi suuremate õigustega. Praegu on need riigid sõltumatud, kuigi nende riikide riigipea on Elizabeth II, keda kohapeal esindab kindralkuberner (Kanada, Austraalia, Uus-Meremaa, Bahama saared). ÕIGUSRIIK JA VÕIMUDE LAHUSUS Õigusriigi põhimõtted hakkasid kujunema juba keskaegses Euroopas, kui riiki hakati vaatlema institutsioonina,
Theseuse ja Minose kohta käivaid müüte) Freskodelt on näha, et kreetlased tundsid hetiitide sõjavankrit, kuid kasutasid seda lõbusõiduks. Freskodel pole ühtki sõja- ega isegi mitte jahistseeni. Esimesed kirjalikud mälestised: hieroglüüfkirjad A (2100-1900 e. Kr) ja B (1900-1700), ~1800 e. Kr. lineaarkiri A (desifreerimata, protoeurooplik). Religioon: templeid polnud, võimalik, et ka preestriseisus puudus ja usulisi kombetalitusi täitsid perekonna- ja riigipead. Ilmselt olid hiiekoopad, kuhu viidi sõnnide päid ja koljusid ning kullast kaksikkirveid >äikesejumala kultus (hilisem Kreeka mütoloogia peab Zeusi kreetlaseks). Austati Emajumalannat, kelle viljakuskultuslikuks partneriks oli sõnn. 4 Freskodel viljakuskultuslikud stseenid: üle ja ümber härja hüppamine ja tantsimine. Pühaks peeti oliivipuud ja madusid
okt 1933 poolt 72,7%, vastu 27,3% vastu. PS võeti vastu. Vapside PS: samasugune prjekt, nagu eelmisedki, ainult riigipea võimkonda uuesti suurendati RK arvelt. Vormiliselt ei olnud tegemist uue PS-ga, tegemist olid 1920 a PS muutmisega. 1920 PS 89 paragrahvist muudeti 30. sisulisest küljest oli tegemist uue PS-ga, kuna tõi kaasa taandumise parlamentaarsest dem-st ja liikumise presidentaalsuse suunas. Vapside Ps kohaselt hakkas rahvas valima riigipead otsevalimistega tähtajaks 5 aastat. Riigipea aemtinimetuseks jäi Riigivanem. 1920 a PS rriigivanem oli valitsusjuht. 1933 a PS järgi oli riigivanema näol tegemist tõepoolest riigipeaga. Uue riigivanema võim oli päris laialdane. Rk võim vähenes, vähenes ka liikmeskond 100 liikme asemel 50. Uus RK tuli valida sellisel moel, et rahvas saaks hääletada konkreetsete isikute poolt. Osaliselt jäädi senise proportsionaalsuse juurde. Kõik erakonnad jagasid oma kandidaadid kolmikutesse
1986 sai ta Castelo Branco ringkonna presidendiks. 1987 valiti ta Portugali parlamenti. 19992002 oli ta keskkonnaminister António Guterresi valitsuses. Pärast Sotsialistliku Partei võitu ennetähtaegsetel parlamendivalimistel 2005. aastal tõusis José Sócrates peaministriks. 9 Portugali riigipeade loend Portugali riigipeade loend loetleb Portugali riigipead alates 1816. aastast. Alates Kuni Nimi Eluaastad Kuningad 1816, 20. märts 1826, 10. märts João VI (17671826) Pedro IV (Brasiilia 1826, 10. märts 1826, 28. mai (17981834) keiser Pedro I) 1826, 28. mai 1853, 15
riike esindavad alaliselt suursaadikud). alluvuses. NATO ametlikud töökee- NACi välis- ja kaitseministrite tasandil led on inglise ja prantsuse keel. NATO kohtutakse üldjuhul kaks korda aas- relvajõud koosnevad liikmesriikide tas. Mõneaastaste vahedega peetavatel armeedest, mis vajaduse korral antak- tippkohtumistel esindavad NACis liik- se NATO ühise väejuhatuse alla. mesriike riigipead ja valitsusjuhid. NATO areng NATOs langetatakse otsuseid konsen- suse alusel pärast liikmesriikide omava- Arvestades alates 1990. aastast Euroo- helisi nõupidamisi, st iga NATO otsuse pa ja kogu maailma julgeolekusüstee- peavad heaks kiitma kõik liikmesrii- mis toimunud muutusi, on allianss gid. Seega on kõik NATO otsused ka teinud Euroopa stabiilsuse edenda-
Konverentsid: 1. Kliimakonverentsid- „Üleilmsed hääled kliimamuutustest“ (Global Voices on Climat Change) 2. ÜRO keskkonna- ja arengukonverents (mitteametliku nimega Rio konverents (Rio Converence) või Maa Tippkohtumine (the Earth Summit)) oli ÜRO üks tähtsamaid nõupidamisi, mis toimus 3.–14. juunil 1992 Rio de Janeiros. Konverentsil osales 108 riigipead ja esindused olid 172 riigist. 3. Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Kaubandus- ja Arengukonverents (United Nations Conference on Trade and Development; UNCTAD)ehk ÜRO Kaubandus- ja Arengukonverents on ÜRO allorgan, mille eesmärgiks on aidata kaasa arengumaade integreerimist maailmamajandusse. 4. ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon ehk lühemalt kliimamuutuste
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
