võeti vastu inimese ja kodaniku deklaratsioon. Kaotati sise tollidja tsunfid, ning muudeti senist haldusjaotust. -- Jakobiinide diktatuuri ajal kuhukutati üle 40000 inimese, suremosa lihtrahvast. Ning lõpuks tapeti ka kuninganna Marie Antoinette. Jakobiinide juht tembeldas temaga mittenõusolevad kaaslased revolatsiooni vaenlasteks, ning saatis giljotiini alla. -- Algul olid Euroopa riigid rahulikud, kuid peale kuninga hukkutamist hakkasid riigipead asja tõsiselt võtma. Euroopa riigid otsustada sõjaliselt sekkuda ning revolutsioon maha lämmatada ja monarhia taastada. Kõige aktiivsemad olid Austria ja Preisimaa. Prantsusmaa hakkas neile vastu ning see muutus juba vallutus sõdadeks. 1793 aastal moodustasid Austria, Preisimaa, Inglismaa, Hispaania ja Holland ühise sõjaväe, et Prantsusmaa purustada. -- Selle tagajärjel murti feodaalsüsteem, kaotati seisused, kukutati monarhia ja loodi vabariik.
Sulg 6. Dets. 1917 Saame saab iseseisvaks. 24. Veebr. 1918 Eesti saab iseseivaks. 28. Nov. 1918 Eestis algab Vabadussõda. Soome aitab Eestit võitluses bolsevistliku Venemaa vastu laenates 20 milhonit ning 10 00 vintpüssi ja 20- 25 suurtükki ningi 2500 vabatahtliku. Inglise laevastik saabus 12 detsembril tallinna Inglased hõivavad 1918 jõulu ajal 2 vene hävitajat. Need antakse üle eestlastele. Laevad saavad uued nimed Lennuk ja Wambola . Punalaevastik suruti baasidesse ja ei omanud eriti tähtust enam. 30. Dets. 1918 Jõuab eestlastele appi 1157 soome vabatahtlikku Kolonelleitnant Martin Ekströmi juhtimisel. 7. Jaan. 1919 Eestlasest koloneli Hans Kalmu rügemendis ''Põhjan Pojat'' jõuab Eestisse 2014 soome vabatahtlikku. Legendaarne Rootsi kapten Einar Lundborg ehitas ise soomusauto. 3700 soomalse kõrval osaleb Vabadussõjas 200 rootsi, 200 taani, 750 baltisaksa vabatahtlikku ning 9800 lätlast ja 6000 vene valgekaartlast . Vabadussõja lõpul...
Nõukogu istungite juhataja valitakse kuueks kuuks. Hetkel juhib EL Nõukogu istungeid Itaalia. Ühehäälne otsus on vajalik põhimõttelistes küsimustes. Kvalifitseeritud häälteenamus on vajalik üldisel Nõukogu hääletusel. Nõukogu töötab Belgias, Brüsseli linnas. Istungeid valmistab ette peamiselt peasekretariaat. 4.2. Euroopa Ülemkogu on Euroopa Liidu ametlik institutsioon ja tähtsaim organ. Seda nimetatakse ka tippkohtumisteks kuna osalevad riigipead ja valitsuste juhid. Tippkohtumisel arutatakse aktuaalseid rahvusvahelisi küsimusi. Euroopa Ülemkogu juhib hetkel eesistuja Herman Van Rompuy. 4.3. Euroopa Komisjon töötab samuti Brüsselis. Selle koosseisu moodustavad peadirektoraadid ja talitused. Komisjoni juhivad 28 volinikku, kelle määrab ametisse Euroopa Komisjoni president. Komisjoni meeskonnale on vajalik ka Euroopa Parlamendi nõusolek. Komisjoni tööd juhib kuni okt 2019 Jean-Claude Juncker. Volinike ametiaeg on 5 aastat
TEEMA: ,,21. SAJANDI VÄLJAKUTSED" Kirjuta vähemalt 400- sõnaline arutlev kirjand, milles analüüsid 21. sajandil lahendamist vajavaid probleeme. ÜLESANNE: KONTROLLI, KAS ÕPILASE SÕNASTATUD PEAPROBLEEM JA PEAMÕTE SOBIVAD OMAVAHEL KOKKU: Peaprobleem: Kuidas mõjutab tehnoloogia areng ühiskonda? Peamõte: Tehnoloogia on andnud inimkonnale palju ning ilma oleks tänapäeval raske elada. Ei lähe kokku. Probleemis küsitakse kuidas mõjutab ja peamõttes vastatakse küsimusele mida on nadnud. Peaprobleem: Miks on muutunud tehnika kiire areng nii populaarseks? Peamõte: Tehnika kiire areng tekitab ühiskonnas puudusi. Ei lähe kokku. Probleemis küsitakse miks on muutunud ja peamõttes vastatakse mida tekitab tehnika kiire areng. Peaprobleem: Kuidas ohjeldada tehnika kiiret arengut ning suurel kiirusel kasvavat populaarsust inimeste seas? Peamõte: 21. sajandil mängib tehnika inimeste seas liiga suurt rolli. Tänu nutividinatele kaob järk- järgult inimes...
suveräändes(sõltumatud) riiklikud üksused. * Liitriik- liitriik,mis tekib riigiõigusliku akti alusel,konstitutsiooni vastuvõtmise tulemusel.Föderatsioonil on oma riigipea ja keskorganid föderatsiooni pädevuse kuuluvate küsimuste lahendamiseks.Annab riigi osadele mõningaid riigile omaseid volitusi,nt.luua seadusi.*Konföderatsioon- riikide liit,mis sõlmitakse rahvusvaheliste lepingute teatud eesmärkide saavutamiseks,ei ole ühist riigipead,riigi osad säilitavad suurel määral oma iseseisvuse. Tsiviilühiskond. ehk kodanikuühiskond -ühiskonna elu valdkond,mis eristub riigist ja valitsemisest ,sest pole orienteeritud võimu teostamisele,selle moodustavad kodanike eneste algatusel ning kehtivate õigusnormide raames loodud vabatahtlikud organisatsioonid ja liikumised.Mittetulundus sektor ehk KOLMAS sektor,kaasab kodanikud avaliku ellu. Kodanikuühiskond . Kujutab endast sotsiaalse elu valdkonda,mis on vabatahtlik ,isekorraldav
EESTI PRESIDENDID: NENDE ROLL EESTI AJALOOS Referaat SISUKORD Sisukord.............................................................................................................................2 Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1.EESTI VABARIIGI PRESIDENT.................................................................................4 1.1.Valimine ja ametiaeg................................................................................................4 1.2. Presidendi kohustused.............................................................................................4 2. KONSTANTIN PÄTS...................................................................................................5 3. LENNART GEORG MERI...........................................................................................8 4. ARN...
Presidendi ülesanded erakorralistes situatsioonides Valitsuskriisi korral · kui riigikogu on valitsusele või peaministrile umbusaldust avaldanud, peab president kas vabastama valitsuse ametist või kuulutama välja erakorralised valimised Riiki ähvardava välis- või siseohu korral · teeb riigikogule ettepaneku sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni väljakuulutamiseks · kui riiki rünnatakse, teeb ise otsuse, ei oota kaitseväe ülema ja riigikogu otsust Eesti riigipead 1918-1934 Riigipea ametit polnud ette nähtud, kõrgemateks ametiisikuteks peaminister (hiljem riigivanem) ja parlamendi esimees 1934-1937 Riigipeaks pidi olema 5 aastaks valitav Riigivanem. Valimisi ei toimunud, Päts täitis Riigivanema ülesandeid 1938-1940 Vabariigi President Konstantin Päts 1944 Viimane seaduslik peaminister Uluots kuulutati presidendi kohusetäitjaks, kuid ta pidi põgenema. Paguluses tegutsenud eksiilvalitsus lõpetas tegevuse 1992. aastal, kuna Eestis olid valimised
Suurbritannia ja USA). Neil on õigus panna mittevastuvõetavale otsusele veto. Julgeolekunõukogu saab võta vastu otsuseid, mida pooldavad kõik nõukogu alalised liikmed. Otsused on kõigile liikmesriikidele kohustuslikud. 2)Peaassamblee koguneb kord aastas ÜRO peakorterisse New Yorki ning kujutab endast esinduslikku rahvusvahelist foorumit. Iga liikmesriik saadab 5 delegaati, foorumil võivad sõna võtta ka riigipead. Arutatakse kõiki küsimusi, mis põhikirja kohaselt organistatsiooni tegevusvaldkondade hulka kuuluvad. Iga riik võib teha ettepaneku mingi probleemi päevakorda võtmiseks. Peaassamblee võtab arutelude põhjal vastu resolutsioone. Väga olulised tegutsemist nõudvad asjad edastab Peaassamblee Julgeolekunõukogule, mis saab nende täitmise muuta kohustuslikuks. ÜRO on ainus ülemaailmse ulatusega julgeolekuorganistatsioon. NATO- Põhja- Atlandi Lepingu Organisatsioon
Kultuuis on ka võimalik, et info tükikesed levivad valesti. Nagu viirus. Kommunikatsiooni institutsioonide areng *Kommunikatsiooniprotsessi jätkumist tagavad kindlad rollid, vahendid, reeglid ja ressusid, mis moodustavad ühiskonnas kommunikatsiooni e teabelevi korralduse ehk institutsionaalse vomi. Kõige vanem ühiskondlik komm institutsioon. :samaanid. Ühendaja, kommunikaator. Kelle vahel on jaotunud see roll,mis ennem oli ainult nende käes: neid on palju nt- preestrid, paavstid, riigipead, eksperdid, õppejõud, ajakirjanikud missugune on põhiline kommunikatsioon? Verbaalne. in. räägivad või laulavad koos. Inimesed on reaalselt koos. Kuidas algselt anti teata paljudele olulisest sündmusest: suits, kella löömine jms. Kuidas anti teada mis on ühised väärtused, reeglid, mis oll on kellelgi ühiskonnas? Kogumemised. Rituaalne kommunikatsioon. Kas midagi oli ka n-ö visuaalsel teel? Kaljujoonised, mustrid jne. Põhilised komm. Vormid olid juba siis olemas. Miks in
Samas mõisnikul polnud enam nii palju vabadust ja õigusi karistada või tõsta talupoja koormisi. Kui tuli Vene võimu aeg ja Balti erikord toimus selle ühe punktina ka restitutsioon, ehk varasemalt riigistatud mõisad anti mõisnikule pärisomandisse tagasi, koos talupoegadega. Talupoegade elu muutus raskemaks, mõisnike elu kergemaks. Seoses erinevate võimudega on ka näha erinevusi arhitektuuris ja stiilide muutumisest. Otseselt polnud see küll sellega seoses, kuid mina arvan, et uued riigipead tõid uued stiilid kiiremini sisse, mis mõjutas ka mõisate ehitamist. Muidugi on palju mõisad hävinenud läbi sõdade. Näiteks Põhjasõda mis oli 1700-1721 aastatel. See hävitas palju barokki aegseid mõisi. Mina isiklikult olen käinud Alu mõisa juures ja sealses pargis. Park on väga maaliline ja Alu koht on suhteliselt väike. Praeguseks on Alu mõis restaureeritud. Osad tiigid on ka ära kuivanud või kinni kasvanud. Kuid kahes suuremas tiigis pesitsevad luiged aastaringselt. 7
Ühenduse institutsioon, vaid Euroopa Liidu poliitilise koostöö institutsioon. Ta loodi juba 1974. aastal, mil otsustati, et riikide ja valitsuse juhid peaksid regulaarselt vaheaegade järel ,,tippnõupidamisi" (Tanning,2001:223) Neid nõupidamisi hakati nimetama Euroopa Ülemkogu koosolekuteks ja ajapikku muutusid nad ühenduse arengu oluliseks osaks. ELi lepingu artikkel 4 kohaselt osalevad Euroopa Ülemkogu koosolekutel riigipead või valitsusjuhid ning komisjoni president. Tema ülesanne on kindlaks määrata ELi poliitilised strateegilised sihid, mis suunas peaks liitu edasi arendama. Euroopa Ülemkogu teeb praktikas vaid põhimõttelisi otsuseid ja plaane: ta otsustab tuleviku üldsuunised ning tema tähendus on pigem poliitiline kui õiguslik. Euroopa Komisjon ehk komisjon on ühenduses nõukogu otsuste ettevalmistaja ja täideviija.
• Euroopa Komisjonil on põhiülesanneteks on: • 1. Õigusaktide ettepanekute tegemine parlamendile ja nõukogule. • 2. ELi poliitika elluviimine ja eelarve haldamine, täitmine. • 3. ELi õigusaktide täitmise järele valvamine 4. Ülemkogu • Euroopa Ülemkogu istungid on põhiliselt tippkohtumised, kus ELi juhid teevad otsuseid poliitiliste prioriteetide ja oluliste algatuste kohta. • Euroopa Ülemkogusse kuuluvad ELi kõigi liikmesriikide riigipead või valitsusjuhid. • Euroopa Ülemkogu eesistuja ( president) on Herman van Rompuy. • Euroopa Ülemkogul on järgmised ülesanded: • kehtestab ELi üldised poliitikasuunad ja prioriteedid ning tegeleb keeruliste ja tundlike küsimustega, mida ei ole võimalik lahendada valitsustevahelise koostöö raames. 5. Euroopa Kohus • Euroopa Kohtu ülesandeks on: tagada Euroopa Liidu seaduste ühesugune tõlgendamine ja rakendamine kõikides liikmesriikides
Saksamaa liidumaad. Unitaarriik ühtne juhtimine ehk keskvõim ja ühtne seadusandlus. Riik on jagatud väiksemateks haldusüksusteks, kuid neil puudub suur otsustusõigus. Nt: Eesti. Konföderatsioon ehk riikide liik sõlmitakse rahvusvaheliste lepingutega teatud eesmärkide saavutamiseks. Ühine riigipea puudub. ~ Euroopa Liit Ühiskonnakorralduse vormid Demokraatia Diktatuur Riigivalitsemise vormid Vabariik riigipea valitakse teatud ajaks seaduse järgi. Monarhia riigipead ei valita. Selleks saab sünnipäraste õigustega isik. Kohtuvõim On demokraatliku poliitilise süsteemi üks osa. Kindlustab õigusriigi põhimõtteid. Ei allu täidesaatva ega seadusandliku võimu kontrollile. ÕIGUS Eraõigus = tsiviilasi Reguleerib eraisikute vahelisi suhteid
teooria kohaselt kaasneb moderniseerumisega paratamatult riikide suurem sõltumine üksteisest. See tähendab vastastikuse sõltuvuse suurenemist mistahes olukordades. Olgu selleks sõjalised, poliitilised või majanduslikud küsimused. Ukraina ja Venemaa vahelised suhted on kogu maailma meedias pideva jälgimise all. Mismoodi aga Eesti peavoolumeedia oma riigi kodanikele kahe riigi suhteid, Venemaa seisukohast vaadatuna, kajastab ning kui suureks peavad Vene riigipead kahe riigi omavahelist sõltumist teineteisest, usun, et on eesti meedia lipulaeva, online-meediaväljaande Postimees.ee vahendusel päris huvitav jälgida. Töö uurimiseesmärgiks saab olema analüüsida, milline on Eesti peavoolumeedia lipulaeva, Postimees.ee, nägemus Ukraina ja Venemaa vahelise kriisi ajal ning selle järgselt kahe riigi omavahelistest suhetest ning teineteisest sõltumisest.
Liitlased ja liitlasstrateegia Julgeoleku tagamine liitlaste kaudu. Liitlastel on sarnased ja kattuvad huvid. - Autonoomia - Heaolu - Seisund ja prestiiz - Kõik muu Välispoliitikat teostavad aparaadid 1. Riigipea Esindab riiki rahvusvahelistes suhetes. Parlamentaarses valitsuses: - Annab teistele institutsioonidele volitusi - Omab kõrgeimat staatust. On sümboolne - Riigipead teevad üksteisele visiite - Kaastundeavaldused ja õnnitlused - Õigus ratifitseerida rahvusvahelisi dokumente - Paljud riigipead on kaitseväe ülemjuhatajad ja paljudel on õigus kuulutada välja sõda. Presidentaalses valitsuses: - Võtab vahetult osa rahvusvaheliste protsesside kujunemises - On sõltumatud teiste institutsioonide suhtes 2. Parlament - Parlament kontrollib välisministeeriumi tegevust 3. Valitsus
autonoomsed või suveräänsed (sõltumatud) riiklikud üksused. Liitriik - liitriik,mis tekib riigiõigusliku akti alusel, konstitutsiooni vastuvõtmise tulemusel. Föderatsioonil on oma riigipea ja keskorganid föderatsiooni pädevuse kuuluvate küsimuste lahendamiseks. Annab riigi osadele mõningaid riigile omaseid volitusi, (nt.luua seadusi. Konföderatsioon - riikide liit, mis sõlmitakse rahvusvaheliste lepingute teatud eesmärkide saavutamiseks, ei ole ühist riigipead, riigi osad säilitavad suurel määral oma iseseisvuse. Tsiviilühiskond. ehk kodanikuühiskond - ühiskonna elu valdkond, mis eristub riigist ja valitsemisest, sest pole orienteeritud võimu teostamisele, selle moodustavad kodanike eneste algatusel ning kehtivate õigusnormide raames loodud vabatahtlikud organisatsioonid ja liikumised. Mitte tulundus sektor ehk kolmas sektor. kaasab kodanikud avaliku ellu. Kodanikuühiskond - kujutab endast sotsiaalse elu valdkonda, mis on vabatahtlik,
Tekkis vabadussõjalaste liikumine. Põhiseaduslik kriis Taheti uut põhiseadust, kus oleks ka presidendi ametikoht. Eriti tahtis seda Pätsi partei. Vabadussõdalased ehk vapsid Vabadussõdalaste koondumine ei olnud esialgu poliitiline, see oli lihtsalt sõjaveteranide koondumine, mis pidi kaitsma endiste sõdurite huve eeskätt maadejagamise osas. Poliitikasse sekkus ühing rahulolematuse tõttu valitsuse tegevuse pärast. Nende poliitilised seisukohad olid: nad tahtsid tugeva võimuga riigipead ja riigikogu tähtsuse st. arvulist vähendamist. Vapside põhiseadus võeti ülekaalukalt poolthäältega 72,2% vastu. Vapse saatis suur edu kohalikel valimistel ja loota oli võitu Riigikogu ning riigivanema valimistel 1934.a. IV Autoritaarne Eesti ehk Vaikiv ajastu 12.märts 1934 riigipööre Riigipöörde korraldasid Konstantin Päts ja Johan Laidoner. Nende eesmärk oli ennetada vapside võitu valimistel ning haarata võim enda kätte. Valimised lükati edasi, vapside
Kui kuna paljastav ettekanne jäi aga pealiskaudseks ja poolikuks polnud sellel erilist mõtet.Usun, et kuna ta oli ka Stalinile lähedal seisev isik ei saa seda ettekannet väga usaldusväärseks pidada 20. Miks nimetati Hrustsovi valitsemisaega ``sulaajaks``? Too näiteid! Sest tema valitsusajal toimus mingil määral ühiskonnaelu liberaliseerimine.Ta jätkas vägivallapoliitika pehmendamist ja tühistas osaliselt piiranguid ühiskonnaelu erinevates valdkondades. 21. Nimeta kõik NSV Liidu riigipead alates Leninist. Lenin, Stalin, Hrustsov, Breznev, Andropov, Tsernenko, Gorbatsov. 22. Miks nimetati Breznevi valitsemisaega seisakuajaks ehk stagnatsiooniks? Sest kõigis ühiskonnaelu valdkondades majanduses, poliitikas, vaimuelus valitses seisak. 23. Kes olid Andrei Sahharov, Aleksandr Solzenitsõn.? Mis oli nende tegevuse ehk dissidentluse eesmärk? Kes nendega võitles? Milliste ahenditega nendega võideldi?
) USA presidendiks 2.2. Miks USA president Roosevelt nii pikalt võimule jäi? Roosevelt innustas rahvast tegutsema selle nimel, et elu paremaks läheks. Tema moto oli järgnev- ``Tehke midagi. Kui see toimib, tehke seda veel. Kui aga ei toimi, tehke midagi muud.`` Et suurest majanduskriisist üle saada, tegi ta neli tähtsat reformi. Ta erines eelnevatest Ameerika presidentidest sellega, et sekkus riigi majandusse, mida endised ametis olnud riigipead polnud teinud. Ja tänu sellele sai Ameerika kriisist suhteliselt ruttu üle, mida poleks aga juhtunud siis, kui president poleks sekkunud riigi majandusse. Roosevelti reformid olid: · Riik hakkas põllumeestele maksma, et nad vähem põllumajandussaadusi toodaksid. Tänu sellele hakkas vilja hind tõusma. · Riik hakkas kontrollima panku ja sulges need, mis enam toime ei tulnud. Samas said paljud inimesed oma kogutud säästud tagasi.
$56... rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu: 1) RK valimisega 2) rahvahääletusega $57 - 58... hääleõiguslik on Eesti kodanik, kes on 18+ 2 piirangut. EV rahvas (umbes 1,29 miljonit) -> EV kodanikud (üle 1,1 miljoni ehk 85%) -> EV hääleõiguslikud kodanikud (2011. aastal 963 000 sh 912565 Eestis). Demokraatlikes riikides saab rahvas teostada kõrgeimat riigivõimu hääleõiguslike kodanike kaudu: 1) parlamendivalimised 2) vabariikides saavad hääleõiguslikud kodanikud riigipead valida 3) referendum ehk rahvahääletus 4) seadusandlik initsiatiiv ehk rahvaalgatus: hääleõiguslikel kodanikel on õigus ise koostada seaduseelnõusid ja esitada neid parlamendile menetlemiseks. ?Võimude lahusus ja tasakaalustatus (lk 34-37) 18. sajandi Prantsuse valgustaja Montesquieu sõnastatud põhimõtte järgi peavad 3 võimu haru olema tasakaalustavalt jagatud erinevate institutsioonide vahel. Seadusandlik võim: peaülesanne seaduste koostamine ja vastuvõtmine ehk seadusloome
aastatel ning neljas (religioosne) terrorilaine algas 1979. aastal ning kestab tänapäevani Anarhistliku terrori laine sai alguse anarhistide sügavast rahulolematusest Vene ühiskonna reformide aeglusega ning arusaamast, et revolutsionääride varasemad katsed vallandada ülestõuse mitmesuguste kirjutiste levitamise abil olid ebaefektiivsed. Oma terroriaktidega püüdsid nad lõhkuda käitumisnorme ja tõekspidamisi. Vägivalla sihtmärkideks said riikide tippametnikud ja riigipead. Narodnikute poliitiline organisatsioon Rahva Tahe korraldas mitu kõmulist atentaati, mis tipnesid 1881. aasta 1. märtsil Aleksander II tapmisega. Riigi liigne jõukasutus pidi anarhistide arvates ühiskonda polariseerima ja viima ülestõusule. Terroriaktide toimepanemisel eelistasid terroristid dünamiiti ja tavaliselt hukkusid terroristid oma töö sooritamisel. Kolonialismivastase terrori alguseks võib lugeda Versailles' rahulepingu allakirjutamist
oma poliitilise ja kultuurilise tähtsuse. 359 a jagunes impeerium lõplikult kaheks sõltumatuks osaks- Lääne-Rooma ja Ida-Rooma riigiks. See põhjustas Aasia sisealadelt hunnide sissetungi Euroopasse, mis on tuntud nime all Suur rahvasteränne. Varsti kaotasid Lääne-Rooma keisrid peaaegu täiesti võimu oma provintside üle. 1 germaani soost väepealik kuulutas 476a Lääne-Rooma keiri võimult kõrvaldatukd ja tunnistas Ida- Rooma keisrit kui riigipead. 8.Ühiskond ja eluolu: Kreeklaste mõju- Õpiti kreeka keelt, loeti kreeka kirjandust, võeti omaks kreeka kombeid ja uskumusi. Senatiaristokraatia- asus ühiskonna kõige kõrgemal astmel, koosnes perekondadest. Ratsanikuseisus- järgmine aste peale senaatoreid. Moodustasid rikkad ja mõjukad inimesed. Senaatoritest ja ratsanikest sai ühiskonna ülemkiht Käsitöölised-olid madalam kiht, moodustasid vabad talupojad ja rentnikud.
Mehhiko sümbolid ja lipp ja vapp Mehhiko Lipp Mehhiko vapp 8 Geograafilise asendi iseloomustus Piirneb põhjast Ameerika Ühendriikidega, kagust Guatemala ja Belizega, läänest Vaikse ookeaniga ning idast Mehhiko lahe ja Kariibi merega. Tegemist on kõige põhjapoolsema ning suuruselt kolmanda Ladina-Ameerika riigiga. 9 10 Mehhiko riigipeade loend Loetleb Mehhiko riigipead alates Mehhiko Ühendriikide moodustamisest 1824. aastal. Valitsemisaja algus Valitsemisaja lõpp Nimi Eluaastad 1824, 10. oktoober 1829 Guadalupe Victoria 1829, 1. aprill 1829 Vicente Ramón Guerrero 1829, 23. detsember 1830 Pedro Vélez (17871848) Lucas Alamán (17921853)
Tugevate ametiühingute ja ülereguleeritud tööjõuturu tõttu vähenes ka tööjõu tootlikkus.Majandusliku ebakindluse tõttu ei laekunud enam ka välisinvesteeringuid. Välispoliitika Argentiina välispoliitika üks aluseid on Falklandi saarte nõudmine. Pärast 1982.-83.a. ebaõnnestunud katset saari jõuga ÜK-lt hõivata püütakse neid nüüd sada diplomaatilisel teel. Kahepoolsed suhted on edenenud sedavõrd, et mõlemad riigipead kohtusid 1995; pooled jätkasid kalapüügialaseid räbirääkimisi ning leppisid kokku Falklandi saarte piirkonna naftaluure ja tootmise korraldamises. Argentiina soovisse läheneda USA-le on peronistid suhtunud tavapärase ettevaatusega. Poliitikamuutuse peapõhjus on see, et menemi valitsuse ajal asendati majanduse riiklik juhtimine Ameerika tüüpi turumajandusega ning on vaja meelitada ligi USA kapitali. Hoogsalt edendatakse kaubandussuhteid Brasiilia, Paraguay ja Uruguayaga. 1995
USA Presidendid XX Saj. Referaat Sisukord Sissejuhatus...........................................................................3 USA presidentide nimekiri 1901-2000............................................4 Presidentidest.......................................................................5-9 Kokkuvõte...........................................................................10 Kasutatud kirjandus.................................................................11 Pildid..............................................................................12-13 2 Sissejuhatus USA on olnud läbi aegade üks maailma juhtivamaid riike. Võimsad on olnud ka USA presidendid, üks parem kui teine. Tegelikult ei saa loetleda, et kes oli parem ja kes polnud, kõik olid head presidendid ja andsid oma panuse USA arengule. ...
organiseeritud kuritegevuse tulevik. Siiski ei tähenda see, et tulevikus on seadusandjat puudutavad negatiivsed arengud välistatud. (Pullat 2002, 27). Organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus. Organiseeritud kuritegevuse kasv korrumpeerib ja ohustab valitsust, rahvuslikku ja rahvusvahelist julgeolekut ning seaduslikkust. See seab politsei ette uuesd ja kõrgendatud nõudmised, mida saab täita koolituse ning ulatusliku rahvusvahelise koostöö abil. Läänemeremaade riigipead tõdesid nn. Visby kohtumisel 1996. aasta mais, et koostöös Euroopa Liidu liikmesriikide ja teiste Euroopa riikidega on vaja asuda ühiselt võitlema organiseeritud kuritegevusega. Läänemeremade nõukogusse kuulub 11 riiki Taani, Eesti, Soome, Saksamaa, Island, Läti, Leedu, Norra, Poola, Venemaa, Rootsi ning Euroopa Komisjon. Ühtlasi lepiti kokku, et luuakse Läänemeremaade organiseeritud kuritegevuse vastane töörühm (Task-Force on Organized Crime in the Baltic Sea Region)
teeneteks. Ligurio on intriigi põhivedajaks, kelle ülesandeks on tähele panna ja arvesse võtta asjaosaliste huvid ja nõrkused ning seejärel igaühele olukorda just talle kasulikust küljest esitlema. Ligurio mängib osavalt kõigi pahedel ja puudustel, kuid lõpptulemusel jääb tema panus varju. Machiavelli kirjutas ses suhtes justkui iseendast, kuna diplomaadina korraldas ja lahendas tema asju, tegi niinimetatud musta töö ära, kuid lõpuks olid riigipead need, kes surusid käsi. „Mandragora“ on pilt ühiskonnast. Nicia tundis seda maailma hästi, tema pilk oli skeptiline. „Mandragora“ märgib teistsuguse ajastu algust, mil on „masside mässud“ ja eksisteerivad „omadusteta mehed“. Teos kujutab hüvastijättu renessanssi vaimu ja ideedega (Schutting, 2006: 38-39). 10 4. Kokkuvõte
teeneteks. Ligurio on intriigi põhivedajaks, kelle ülesandeks on tähele panna ja arvesse võtta asjaosaliste huvid ja nõrkused ning seejärel igaühele olukorda just talle kasulikust küljest esitlema. Ligurio mängib osavalt kõigi pahedel ja puudustel, kuid lõpptulemusel jääb tema panus varju. Machiavelli kirjutas ses suhtes justkui iseendast, kuna diplomaadina korraldas ja lahendas tema asju, tegi niinimetatud musta töö ära, kuid lõpuks olid riigipead need, kes surusid käsi. ,,Mandragora" on pilt ühiskonnast. Nicia tundis seda maailma hästi, tema pilk oli skeptiline. ,,Mandragora" märgib teistsuguse ajastu algust, mil on ,,masside mässud" ja eksisteerivad ,,omadusteta mehed". Teos kujutab hüvastijättu renessanssi vaimu ja ideedega (Schutting, 2006: 38-39). 10 4. Kokkuvõte ,,Mandragora" on justkui musternäide ühest commedia erudita näidendist, milles on esindatud nii
Kamid võivad olla nii head kui ka halvad 56. Shintos pole moraalseid absoluute. Usutakse, et inimesed ja maailm ise on head. Halvaks peetakse asju nagu kamide häirimine, maailma harmoonia häirimine ja kamide austamises tehtavate rituaalide segamine57. Yamato võimu ajal toodi Jaapanisse sisse budism, mis muutus shinto kõrval riigiusuks. Ka tänapäeval on budism üks jaapani suurim usk. Budismi levikuga lõpetasid riigipead ja muud võimul olevad isikud kofunite ehitamise, mis märgib Kofuni perioodi lõppu. 4.2 KUNST 54 Ancient History Encyclopedia. (15.10.16) 55 Japan guide. Kättesaadav: http://www.japan-guide.com/e/e2056.html (15.10.16) 56 BBC. Kättesaadav: http://www.bbc.co.uk/religion/religions/shinto/beliefs/kami_1.shtml (15.10.16) 57 BBC. Kättesaadav: http://www.bbc.co.uk/religion/religions/shinto/shintoethics/ethics.shtml (15.10.16)
Lepingute liigitus: · kahepoolsed lepingud bilateral treaties · mõnepoolsed lepingud plurilateral treaties, vähemalt kolme osapoolega suletud lepingud (saab ühineda teiste osapoolte nõusolekul) · mitmepoolsed lepingud multilateral treaties, vähemalt kolme osapoolega avatud lepingud ( saab vabalt ühineda iga riik) Igal suveräänsel riigil on rahvusvaheline õigusvõime lepingute sõlmimiseks volitatud isikute vahendusel: · riigipead, valitsusjuhid, välisministrid kõik lepingu sõlmimisega seotud toimingud · diplomaatiliste esinduste juhid võtta vastu lähetaja- ja vastuvõtjariigi vahelise lepingu teksti · esindajad, kes on volitatud esindama riiki rahvusvahelisel konverentsil või rahvusvahelise organisatsiooni või selle organi juurde võtta vastu asjaomase konverentsi, rahvusvahelise organisatsiooni või selle organi raames sõlmitava lepingu tekst.
süüteo, peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Ettevaatamatus on hoolsuskohustuse mittejärgimisest tulenev kergemeelsus või hooletus. 16. EL institutsioonid: Euroopa Parlament (nad on seal selleks tava kodanike häält oleks kuulda. Põhimõteliselt toimib nagu iga teine Parlament. Järelvalve. Eelaarve. Ainuke institutsioon mis on mõeldud kodanikutele.) EL nõukogu: Liikmesriikide riigipead. Vähemalt korra poole aasta jooksul. Ministrite nõukogu: Riigid valivadise ministreid. Valmistakse akte, mis lähevad EL Parlamenti. Peaksid heaks kiitma eelarvet. Euroopa komisjoon: on õigus algatada ettepanekuid. Jälgida, et EL liikmesriigid täideksid põhilepinguid. Kõige tähtsam organ funktsionalsuse poolest. EL komisjooni vaivad EL Parlament. Euroopa kohus: Saavad pöörduda kõik, kes tegutsevad EL. Määrakse 6 aastaks mida hiljem aab pikkendada
hirm, surve avaldamine, radikaalne poliitiline muutus ning abinõud, mis seavad ohtu süütute osapoolte põhilised vabadused. Lõplik eesmärk on tavaliselt selliste poliitiliste nõuete rahuldamine, mida rühm enda arvates ei suuda saavutada tavapäraseid poliitilisi, majanduslikke või sõjalisi teid kasutades. · Rünnakuobjektid. Terroriaktide objektideks on inimesed ja vara (nii riigi- kui ka eravara), ent põhitähelepanu all on riigipead, diplomaadid, riigiametnikud, firmajuhid ning mittesõjalisi või rahuvalveülesandeid täitvad sõjalised sihtmärgid. 3 AJALUGU Terrorism ulatub tagasi antiikaega, kuid olulise rahvusvahelise probleemina ilmnes ta 1960-datel aastatel ning levis kiiresti 1970-datel ja 1980-datel aastatel. Kui 1970-datel aastatel registreeriti 4051 rahvusvahelist terroriakti, milles hukkus kokku 5840 inimest, siis 1980-datel oli juhtumeid 5751 ja neis hukkus 11 601 inimest
isandaks, milleks paraku ei sobi keegi pööblitest. Viimases salmis kutsub luuletajaid üles, kirjutama oma pimedast raevust. Kuna see luuletus on etteheitev ühiskonnale, siis ma tõesti ei imesta, miks tollal nii julge ja otsekohene mees trellide taha pisteti. Tunda on isamaalise mehe julgust öelda, kuidas asjad on ja mitte teha nägu, et on kangelaslikud meie mehed kirjutades seda, mida tellivad revolutsionääridest riigipead. Viimane periood Heiti Talviku elus on "Kohtupäeva" järgne aeg ehk tema viimased eluaastad. Kõige paremini võitab kokku tema segadusest ja negatiivsusest olekust luuletus, millel puudub pealkiri. Meie süda on kui kannel, riist, mis kõlab kahel keelel. Ühel rõkkab rõõm- ja teisel Nuuksub mure mustal meelel. Elu põlisviise rohkeid- täna rõõmsad pulmalaule, homme süngeid surmaohkeid...
Demokraatliku EST kujunemine 1920-1930-ndatel. o peale vene võimu tahtei iseseisvat riiki o Asutav kogu võttis 1920 vastu põhiseaduse o Seadusandlik võim ühekojaline parlament Riigikogu o Presidenti ametit polnud o EST juhtisid koalitsioonivalitsused o nagu prantsusmaal vahetusid valitsused o majanduskriisiga nõuti riigipead o Muudeti põhiseadust ja rahvas sai hääletada presidenti Vene võimu alt vabanenud Eestis oli inimestel kindel soov, rajada iseseisev demokraatlik vabariik. Sellest veendumusest lähtus, ka Asutav kogu Eesti esimest põhiseadust koostades. 1920. aasta põhiseaduse kohaselt teostas seadusandlikku võimu ühekojaline parlament - Riigikogu -- ja täidesaatvat võimu valitsus. Valitsuse kinnitas ametisse Riigikogu ning valitsuse tegevust juhtis riigivanem
eelarve täitmise kontrollimisel. 5. Annab arvamusi kui menetletakse finantsküsimustega seotud õigusakte Ülemkogu Kujunemine ESTÜ riikide valiltsusjuhid kohtusid poliitika planeerimiseks ning koordineerimiseks juba enne Rooma lepingute sõlmimist Alates 1974 a. Pariisi kohtumisest regulaarne mitteametlik koostööfoorum 1987 a. Ühtse Euroopa Akti jõustumidega ülemkogu "instiutsionaliseeriti Koosseis EL liikmesriikide riigipead ja valitsusjuhid Euroopa Komisjoni president Ülesanne annab "Liidule selle arenguks vajaliku tõuke ning määratleb tema üldised poliitilised suunad", st Ülemkogu roll on valdavalt poliitiline ta ei saa langetada õiguslikult siduvaid otsuseid Ülemkogu teeb oma otsused ühehäälselt Majandus ja sotsiaalkomitee Koosseis Majandus- ja sotsiaalkomitee on Rooma lepinguga loodud ühenduse alaline nõuandev organ, mis koosneb liikmeriikide
Põhiseaduse sisu kokkuvõtlikulmalt. 1. Ps sätestas demokraatlike kodanikie põhiseaduse bloki 2. Riigivõimu kõrgeimaks teostajaks loeti rahvast (Hääleõiguslikkus tekkis alates 20 eluaastast) 3. Rahavaaõigatuse õigus anti 25000 anti hääleõiguslikule kodlanikule. 4. Seadusandlikku võimu amavaks rahvaesinduseks valiti riigikogu (100-liikmeline) valiti 3 aastaks. 5. Seadusi kuulutas välja Riigikogu juhatus. 6. Täitev võim kuulus vabariigi valitsusele, kelle eesotsas oli riigivanem. Riigipead ei olnud. Valitsus sõltus täielikult Riigikogust. 2ne Põhiseadus 1933. Olulisemad muudatused olid: Riigikogu liikmete arvu vähendati 100->50nele. Riigikogu volitust pikendati 3>4.a. Seatakse sisse peaministri instituut. Riigivanema valimine rahva poolt 5.a. täthtajaga. Muudeti riigivanema riigikogu pädevust, riigikogu kseskus asendus võimu konsentreerimisega riigivanema kätte. Pädevus sisaldab ülesandeid ja funksts, õigusi, kohustusi, vastutust.
Franklin Delano Roosevelt sündis 30. jaanuaril 1882 ning suri 12. aprillil 1945. Ta oli Ameerika 32. president, kes valitses aastatel 1933 1945, ainuke president Ühendriikides, kes valiti presidendiks rohkem kui kaheks ametiajaks. Ta oli keskseks figuuriks 20. sajandi maailma sündmustes, juhtides Ameerika Ühendriike ülemaailmse kriisi ajal kui ka maailmasõjas. Alustades oma ,,esimese saja päeva" ametiaja algust käivitas Roosevelt väga olulise õigusaktidest ja täitekorraldustest koosneva uue kursi ,,The New Deal" keeruline komplekt programme, mille eesmärk oli majanduskriisi leevendamiseks toota uusi töökohti töötutele, eriti riigisektorilisi, majanduse parandamine ning reform läbi Wall Streeti regulatsioonide, pankade ja transpordi. Selle korraldusega majandus kasvas järsult aastast 1933 kuni 1937, kuid siis vajus sügavasse kriisi.1 Franklin Delano Roosevelt sündis ajal, millal Ameerika peremehed olid progressi kapitalismi sünonü...
Lähenemise tipuks sai Euroopa julgeoleku ja koostöö nõupidamine. 32. Euroopa julgeoleku- ja koostöönõupidamine millal toimus ja mida seal arutati? Kes võtsid osa? Millisel tasandil? I etapp 1973 Helsingis. Koos olid välisministrid. II etapp 1973 1975 Genfis. Koos olid diplomaadid ja eksperdid. Konsensuse põhimõte. III etapp 31. juuli j 1. august 1975 Helsingis. Lääneriike esindasid nüüd riigipead või valitsusjuhid, Ida- Euroopa maid kommunistlike parteide liidrid. Võtsid osa 33 Euroopa riike, USA ja Kanada. Arutati: I korv Euroopa julgeoleku probleemi Kõik riigid tunnustasid Euroopa territoriaalset jaotust. (Lääneriigid tunnustasid Moskva hegemooniat Ida-Euroopas. II korv majandus-, teadus-, tehnika-, ning keskkonnakaitsealast koostööd. III korv koostöö humanitaar- ja teistel aladel. Andis võimaluse nõuda inimeste, ideede ja informatsiooni
Tartuffe Maarja-Liis Loo Moliere'i kuulus viies vaatuses kirjutatud komöödia, on üks värvikamaid teoseid naeruvääristamaks usuvagadust. 17. sajandil avaldatud näidend tekitas omal ajal ja ka hiljemgi palju poleemikat ja probleeme. Louis XIV austas väga kirjaniku tööd, kuid ei olnud lihtne laval esitleda seda näidendit ajal, mil kiriku käes oli nii suur võim. Isegi Napoleon on öelnud, et kui see teos oleks avaldatud tema valitsemise ajal, ei oleks ta mitte mingi hinna eest lubanud seda lavale tuua. See lühike umbes 100-leheküljeline näidend on täielik meistriteos ja paneb imestama, kuidas saab üleüldse nii meisterlikult kellegi üle naerda ning samal ajal rõhuda ühiskonnas valitsevatele probleemidele. Komöödia autor on täielik geenius, kes oma andega püüdis võidelda Püha sakramendi ühingu vastu, kuhu teatavasti kuulus tol ajal Prantsusmaad valitsenud kuninga ...
parlamenti ei pääse." ,,Valest hääletamisest sõltub palju. Head inimesed, kõik mida me kaheksa aastat üles ehitasime, võib kuradile lennata. Öelge oma sõpradele, tuttavatele ja lähedastele, kõigile edasi ärgu tehku nalja," lisas president. Valimised Moldova parlamenti toimuvad 5. aprillil. Praegu kuulub suurem osa sealseid kohti president Voronini kaasvõitlejatele kommunistlikust parteist. Põhiseaduse järgi valib riigipead Moldovas häälteenamusega parlament. 11 1.9 Uudise analüüs Olulisemad faktid: · Vladimir Voronin pidas kõnet Gagauusia valijatele. · Oma kõnes võrdles ta oma konkurenti muinasjutukangelase Harry Potteriga. · Seletas miks ei tohi parlamenti valida ''Chirtoaca taolisi debiilikuid''. · Moldova parlamendi valimised toimuvad 5. aprillil.
- Eesistuja!!! - Asutati 1958 ECSC raames Council of Europe – Euroopa Nõukogu - Rahvusvaheline organisatsioon; 47 riiki Euroopast ja Aasiast - Tegevusvaldkonnad: inimõigused, sotsiaalõigused, keelelised õigused, haridus ja kultuur - Ei ole EL institutsioon - Asutas inimõiguste kohtu pärast EHCR 1950. aastal - Juhtorganiks parlamentaarne assamblee ja ministrite komitee European Council – Euroopa ülemkogu - Liikmeteks riigipead või valitsusjuhid, Euroopa Ülemkogu eesistuja ja Euroopa Komisjoni president (Donald Tusk) - Määrab üldise poliitilise suuna ja prioriteedid, ei pea läbirääkimis õigusaktide üle ega võta neid vastu - Kohtub 2x poole aasta jooksul - Konsensus - Pesident 2,5 a - Loodi 1973 - ELi eesmärkide ja prioriteetide seadmise eest vastutav organ - 1992 Maastrichti leping – EC ametlik staatus
juhtisid koalitsioonivalitsused. Erakondade vaheliste vastuolude tõttu osutusid koalitsioonid ebapüsivaks ja enamik valitsusest lagunes kiiresti. 1930. aastatel tabas Eesti majandust ja ühiskonda kriis, mis sai alguse ülemaailmsest majanduskriisist. Paljud ettevõtted läksid pankrotti, elatustase langes ning kasvas tööpuudus. Paljud inimesed süüdistasid kriisis erakondi, parlamenti ja valitsust. Arvati, et oleks vaja ühte kindlat riigipead, kuid riigipea ametikoha loomiseks oli vaja muuta põhiseadust, mille muutmist nõudis eriti Eesti Vabadussõdalaste Keskliit. 1934 aprillis pidid toimuma valimised ning valimisvõidu lootus oli tänu vabadussõjalaste populaarsusele. Vältimaks vabadussõjalaste võitu otsustasid Konstantin Päts ja Johan Laidoner kuulutada välja sõjaväelise riigipöörde. Riigis kuulutati välja kaitseseisukord, suleti vabadussõjalaste organisatsioonid, vangistati vabadussõjalasi ja lükati
Kodukaunistamise kampaania käigus võõbati luitunud hooneid värviga, peamiselt odava rootsi punasega. Hoogustus Vabadussõja mälestusmärkide püstitamine. PEHME DIKTATUUR 12. märtsi riigipööre ei lahendanud konstitutsioonikriisi. Formaalselt kehtiv 1933. aasta põhiseadus polnud kooskõlas riigis kujunenud olukorraga. 1938. a 1. jaanuaril jõustus Eesti Vabariigi III põhiseadus. Uue põhiseaduse järgi nimetati 6 aastaks valitavat riigipead presidendiks. Riigikogu muudeti kahekojaliseks esimene koda, 80-liikmeline Riigivolikogu, valiti viieks aastaks üldvalimistel. Riigikogu teine koda koosnes 40 liikmest, kellest osa valiti mitmesuguste institutsioonide poolt, osa nimetati presidendi poolt, osa kuulus sinna ametikoha tõttu. 1938. a veebruaris toimusid Riigivolikogu valimised uue põhiseaduse järgi. Opositsiooni tegevus olid endiselt kitsendatud, ent valimistel said tema kandidaadid peaaegu pooled kõigist häältest.
Peale Nõukogude Venemaa polnud üheski riigis 1919.aastal diktatuuri. Diktatuurid kehtestati mitmetes riikides peale 1923.aasta majanduskriisi. 2.1. Sisepoliitika ja majandus: 11* Näidisriikides kehtisid demokraatlikud konstitutsioonid e põhiseadused, mis sätestasid kodanikuõigused ja -vabadused. 12* Riigikorralduselt olid: 34* USA presidentaalne vabariik 35* Suurbritannia parlamentaarne monarhia 36* Prantsusmaa parlamentaarne vabariik 13* Riigipead ja valitsusjuhid: riigipea valitsusjuht USA president: president W.Wilson (1913-1921)DP H.Hoover (1929-1933)VP F.D. Roosvelt (1933-1945)DP Suurbritannia monarh / kuningas: peaminister George V (1910-1936) Edward VIII (1936) George VI (1936-1952) Prantsusmaa president peaminister
unenägu, nägemust ja vaistlikke tundeid ning eitas loogikat ja varasemat kunstitraditsiooni. Ka 1930. aastate looming kujunes tolle aja sündmustest, kui oli peale tulnud suus majanduskriis, diktatuurid pressisid ennast igalt poolt peale ja oli ka suur sõjakartus, mis valitses nii kunstnike kui ka kirjanike loominguis. Autoritaarsetes riisides sunniti kunstnikke ja kirjanikke tegema teoseid, mis ülistaksid riiki ja riigipead. Paljud kunstnikud ja kirjanikud allusid sellisele survele aga need kes ei teeninud võimude käske karistati või saadeti riigist välja. Need kultuuritegelased, kes riigist välja aeti, paljud läksid elama Ameerikasse ning enamus neist New Yorki, aga kuna nad soovisid siiski on loomingut edasi arendada ja ka teistele elanikele pakkuda, siis sai New Yorgist maailma kultuurikeskus. (Salvador Dali maal, kes oli üks tuntumaid kunstnike 1930. aastatel)
EL-i laienemine: 1995 liitusid Rootsi, Austria, Soome - liikmeid 15 2004 1.mai liitusid 10 uut riiki Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tsehhi, Slovakkia, Ungari, Sloveenia, Malta, Küpros liikmeid 25 2007 liitusid 2 Bulgaaria ja Rumeenia liikmeid nüüd 27 EL-i tegevuse eesmärk rahu ja majanduslik kasu. EL-i juhtorganid: Euroopa Ülemkogu liikmesriikide riigipead või peaministrid Ülesanne poliitiline juhtimine ja liidu arengu suunamine. Euroopa Komisjon (asub Brüsselis) igast liikmesriigist 1 esindaja (volinik) NB!Eestist on volinik Siim Kallas Ülesanne ettepanekud seaduste vastu võtmiseks, kontroll seaduste täitmise üle, paneb kokku EL-i eelarve. Ministrite Nõukogu (asub Brüsselis) igast liikmesriigist 1 minister vastavalt arutatavale küsimusele nt
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool JA 11 KÕ Anneli Raud LENNART MERI MINU LEMMIK PRESIDENT Referaat Juhendaja: Reino Veielainen Mõdriku 2011 SISSEJUHATUS..................................................................................................2 1. LENNART MERI ELUST...............................................................................3 1.1 Abielud.......................................................................................................4 1.2 Haridus:......................................................................................................4 1.3 Karjäär:.......................................................................................................4 2. LENNART MERI REISIKIRJANIKUNA.................
Lepingu peamine eesmärk on muuta EL demokraatlikumaks, võttes arvesse Euroopa kodanike ootusi vastutuse, avatuse, läbipaistvuse ja osaluse kõrge taseme osas, ning parandada ELi tõhusust ja suutlikkust tegelemisel tänapäeva ülemaailmsete väljakutsetega nagu kliimamuutused, turvalisus ja jätkusuutlik areng. Lissaboni lepingu suhtes saavutatud kokkuleppele eelnes põhiseadust käsitlev arutelu. Euroopa põhiseaduse lepingu võtsid riigipead ja valitsusjuhid vastu 17. ja 18. juunil 2004 Brüsselis toimunud Euroopa Ülemkogu istungil ning see allkirjastati Roomas 29. oktoobril 2004, kuid ratifitseeritud seda pole. Nice’i leping Nice´i leping allkirjastati 26. veebruaril 2001 ning see jõustus 1. veebruaril 2003. Lepingus käsitleti peamiselt institutsioonide reformimist, et Euroopa Liit saaks pärast 2004. aasta laienemist toimida tõhusalt 25 liikmesriigiga ning pärast 2007. aasta laienemist ka 27
kõrgemaid makse, kui omaenda riigis toodetud kaupadele, siis tänapäeval selline oma turu kaitsmine ei aita. Pigem viib ta riigist raha välja ning majandus hakkab langema. Tänapäeva majanduse edu saladuseks on võimalikult suur avatus ning inovatsiooni rahastamine ja selle edendamine. Mida avatum riik, seda tugevam majandus. Ameerika Ühendriigid, Saksamaa ja teised Euroopa Liidu riigid on siinkohal heaks näiteks. Isegi kommunistliku Hiina riigipead said aru, et eduks majanduses on võimalikult suur avatus ning innovatsioon. Vaadates tänapäeval kommunistliku Hiinat võib julgelt väita, otsus avada Hiina välisinvestoritele oli hea valik. Praeguses maailmas on Hiina oma majandusvõimsus suuruselt ainult väiksem Ameerika Ühendriikide omast (prognooside kohaselt on varsti seda hoopis Ameerika Ühendriigid ning Hiinast saab maailma esimene majandus).
ole ta eesmärk omaette. Majandus- ja rahaliitu juhitakse nii, et edendada jätkusuutlikku majanduskasvu ja kõrget tööhõivet asjakohase majandus- ja rahapoliitika abil. See hõlmab kolme põhilist majandustegevust: 1. rahapoliitika elluviimine, mille eesmärgiks on hindade stabiilsus; 2. majanduspoliitika kooskõlastamine liikmesriikides; 3. ühtse turu tõrgeteta toimimise tagamine. Majandus- ja rahaliidu ajalugu Pärast 1969. aastal Haagis peetud tippkohtumist määrasid riigipead või valitsusjuhid kindlaks Euroopa integratsiooni uue eesmärgi: majandus- ja rahaliidu loomise. Bretton Woodsi süsteemi kokkuvarisemine ning USA valitsuse otsus dollari kurss vabaks lasta põhjustasid 1971. aastal ebastabiilsuse laine valuutaturgudel, mis seadis tõsiselt kahtluse alla Euroopa valuutade omavahelised pariteedid. Selle tulemusena peatus ka majandus- ja rahaliidu projekt. EL püüdis 1972. aasta Pariisi tippkohtumisel anda rahaliidule uut hoogu, luues
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
