aastal? 31. augustil 1994. aastal lahkusid Vene väed lõplikult Eestist. Eesti Vabariik andis kohale jäänud sõjaväepensionäridele võimaluse taotleda elamisluba. Võõrvägede väljaviimisele aitasid suuresti kaasa rahvusvahelised organisatsioonid ja avalikkus. Kuna Eesti polnud enne nende organisataioonidega liitunud, siis ei lahkunud ka Vene väed Eestist. 1994. aasta juulis lääneriikide toel aset leidnud presidenide B. Jeltsini ja L. Meri tippkohtumsel Moskvas andis suure läbimurde. Riigipead kirjutasid alla lepingule, pärast mida võõrväed Eestist 1994. aastal lahkusid. 4) Milliste poliitiliste jõudude vahel toimus sisepoliitiline võitlus 90.ndate aastate Eestis? Eelkõige erakondade vahel. Viiest erakonnast koosnev Koonderakond ja Maarahva Ühendus(KMÜ). Peaministriks sai Tiit Vähi. Samuti ka Reformi erakond, Mart Siimann, kes moodustas uue valitsuskoalitsiooni. Siim Kallas moodustas valitsuse, kuhu kuulusid Reformierakond ja Keskerakond
informatsiooni vastu erinevalt, kuid siiski kõigile on see antud ja see oleneb inimesest endast kuidas ta seda kasutab. Minu arust ei saa öelda, et mehed ja naised on looduse poolt vormitud võrdseteks, vaid pigem on meile antud alfaisased ja oomeganaised. Mitmeid sajandeid on naist peetud kui lihtsat koduperenaist. Kellele jäid otsused? Eks otsused olid siiski just meeste teha. Riikide juhtimine on olnud ikka peamiselt meeste teha. See, et naised riigipead on, see on tänapäevane nähtus. Koguaeg on naist peetud inimeseks, kes laseb enda emotsioonidel ennast juhtuda ja kui aus olla, siis ma ei vaidle sellele üldse mitte vastu, kuna minu arust on see ka nii. Kuna meestel on olnud koguaeg suurem sõnaõigus siis olid vanasti ka enamus üritused just meeste teha ja korraldada. Näiteks Eesti esimesed laulupeos. Kes võisid laulda, need olid mehed. Sama on olnud ka hariduses. Läks väga kaua aega, enne
Diktatuuride tekkepõhjused – Pahatihti ei suutnud demokraatia lahendada riikide ja nende elanike ees seisnud raskeid probleeme. Demokraatias tekkis pettumus, mida nim. demokraatia kriisiks. Tekkisid uued suured valijate rühmad, kelle rahulolematust suutsid tulevased diktaatorid edukalt ära kasutada. Kui karmil käel riiki juhtiv riigijuht saavutas kasvõi mingit edu muutus ta väga populaarseks. Pettumine Pariisi rahukonverentsi lepingus – Riigipead, kelle riikides ei oldud selle lepinguga rahul lubasid ebaõigluse heastada. Majanduslikke raskustega riikides lubasid riigijuhid, et elu läheb kiiresti paremaks kui nad võimule saavad ning rahvas uskus neid. Terav riigisisene võimuvõitlus ning põhirahvuste ja vähemusrahvustevahelised vastuolud. Kuna parlamentides oli palju erakondi kasutasid mittedemokraatlikud pisirühmitused parlamenti demokraatia vastu võitlemiseks
Lugupeetud Kantorek! Mäletate, kui Te ütlesite meile kõigile, et just meie olemegi raudne noorsugu. Ma pean Teile teatama, et asjad ei ole nii. Te olite meie klassijuhataja, Teie juhendasite ning õpetasite meid. Te oleks pidanud olema vahendaja ja juhendaja astumiseks täiskasvanute maailma, töö, kohustuste, kultuuri ja progressi maailma, tuleviku maailma. Te olite meile autoriteet, me uskusime Teid. Te panite meid uskuma, et me oleme tundetud ja liigutamatud. Aga me ei tunne end sellistena, vastupidi, me tunneme justkui me kaotame oma mõistuse. Samuti ei tunne me endid enam noorena, kõik see lahingumöll on meid muutnud palju vanemaks, kui me tegelikult oleme. Me usume, et Te olete meid reetnud ja saatnud meid tühjade ja mõtetute ideede eest surma. Teie sisendasite meile, et rindel olemine on uhke ja tähtis kogemus. Kuid Te vist ei tea, mis tunne on olla päevast päeva suures hirmus, kas täna jään ellu ja kas ma pärast näen oma s...
pidutsema ja pühendavad oma elu lõbudele, sest alkohol on ainus, mis paneb neid sündmusi unustama. Rääkides eelnevalt vigastest, keda oli 3,5 miljonit, on ka selles raamatus peategelane haavatud ning nimelt impotent. Selle tõttu aga ei suuda ta armastatu temaga koos olla, ning mees peab taluma veel lisaks sõjatraumale ka naise ringi jooksmist. Nendele inimestele aga riigipead ei mõelnud, sest võitjad, kelleks Versailles’i rahulepingu järgi oli Antant, soovis kaotajatelt koorida materjaalselt võimalikult palju, lootes tasuda enda võlgasid, mis olid sõjaga seoses tekkinud. Kuid sõdurid, kes osalesid sõjas, pidid minema eluga edasi, ilma, et oleks saanud psühholoogilist abi, mis oleks riikidele liiga kulukaks läinud. Selle tõttu võib nimetada võitjad ja kaotajad välja tuua mitte
läksid pankrotti. Inimesed kaotasid töökohti ja majandus langes. Inimesed süüdistasid kõiges parlamenti. Inimesed lootsid et piiratakse Riigikogu võimu ja tehakse riigipea ametikohta, selleks aga tuli muuta põhiseadust. Selle muutmist nõudis eriti Eesti Vabadussõjalaste Keskliit. 1933. aastal kiideti heaks Vabadussõjalaste poolt parandatud põhiseadust. 1934. aprillis pidid toimuma valmised, kus valitakse riigipead ja uut Riigikogu. 1934. märtsil toimus sõjaväeline riigipööre, selleks et võim ei läheks vabadussõjalaste kätte suleti kõik nende organisatsioonid, vangistati nende juhte ja valimisi lükati edasi, Riigikogu saadeti laiali, erakondade tegevust lõpetati ja loodi ainuparteid (Isamaliit). 6. Kes olid vabadussõjalased? Miks nad politiseerusid? Vabadussõja veteranid. Nad tahtsid saada võimu enda kätte ja muuta Eesti valitsemisviisi. 7
Savisaart, keda ta nimetas "Eesti Hugo Cháveziks" ja "odavaks populistiks". Avaldatud ettekannete järgi olla Ilves 2006. aasta juunis kohtumisel tolleaegse USA suursaadikuga Aldona Wosiga öelnud, et tegelikult ta ei tahagi presidendiametit. Ettekande koostajad järeldasid, et peamised põhjused, miks ta kandideeris Arnold Rüütli vastu oli see, et Ilvese sõnul pole Rüütli presidendiks olemise ajal sisuliselt riigipead olnudki ja Ilves usub, et tema on ainuke, kes suudab Rüütlit võita. 2011. Aasta Eesti presidendivalimised 2011. aastal oli Toomas Hendrik Ilvese ainus vastaskandidaat Indrek Tarand. Ilves valiti Riigikogus tagasi presidendiks esimeses hääletusvoorus, kus teda toetas 73 riigikogulast, Tarandit 25, 3 hääletussedelit tunnistati aga kehtetuks. Tunnustused ja tiitlid --Norra Kuningliku Teeneteordeni I klass (Grand Cross; Storkors) --Kreeka Auordeni suurrist
Eurole ülemineku planeerimine. Euroala edasise haldamise määratlemine. Liikmesriikide vahel majandusliku lähenemise saavutamine. 3. etapp (1999) Toimus lõplike vahetuskursside kinnitamine ja üleminek eurole. Euroopa Keskpanga (EKP) ja Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) asutamine koos sõltumatu rahapoliitikaga. Siduvate eelarve-eeskirjade rakendamine liikmesriikides. 1991. aasta detsembris Maastrichtis toimunud Euroopa Ülemkogul kiitsid riigipead ja valitsusjuhid Euroopa Liidu lepingu heaks. 1992. aasta 7. veeburaril allkirjastati Euroopa Liidu leping.
Töö uurimiseesmärki toetav uurimisprobleem seisneb selles, et vastastikuse sõltuvuse liberalismi teooria ütleb - moderniseerumisega kaasneb paratamatult ka riikide suurem sõltumine üksteisest. Ukraina ja Venemaa vahelised suhted on kogu maailma meedias pideva jälgimise all. Mismoodi aga Eesti peavoolumeedia oma riigi kodanikele kahe riigi vahelisi suhteid, Venemaa seisukohast vaadatuna, kajastab ning kui suureks peavad Vene riigipead kahe riigi omavahelist sõltumist teineteisest, seda Eesti meedia lipulaeva, online- meediaväljaande Postimees.ee, vahendusel. Uurimisküsimused: 1. Millised on põhisõnumid ja läbivaimad jooned eelpool mainitud kahel teemal Eesti peavoolumeedia enimkülastatavamas online-meediaväljaandes Postimees.ee? 2. Millisena kajastatakse kriisi mõjusid, läbi Postimees.ee, Vene elanikkonnale? 3
selle täitmist. Põhisuunad: seadusandlik, eelarveline ja järelevalve organ. · Nõukogu - Euroopa Liidu Nõukogu võib iseloomustada kui ühelt poolt riikide suhtes ülimuslikku ja teiselt poolt valitsustevahelist organisatsiooni, mis otsustab enamiku küsimusi valdava häälteenamusega ning mõningad ühehäälsusega. Oma töös sõltub Nõukogu solidaarsusest ja usaldusest. · Euroopa komisjon tööperiood on 5 aastat. Liikmesriikide riigipead või valitsused valivad Parlamendiga konsulteerides Komisjoni Presidendi. Ülejäänud Komisjoni liikmed määratakse liikmesriikide valitsuste poolt, konsulteerides enne uue presidendiga. Kogu koosseis tervikuna peab enne töö alustamist saama Europarlamendi heakskiidu. Komisjonil on administratiivkoosseis, asukohaga peamiselt Brüsselis, vähem Luksemburgis. Ilma Euroopa Komisjonita Euroopa Liit ei töötaks. Nõukogu ja Europarlament vajavad oma tööprotsessi
aga noor advokaat, Vabadussõjas õppursõdurist ohvitseriks tõusnud Artur Sirk. Vabadussõdalased ehk vabsid ehk vapsid hakkasid üha häälekamalt nõudma põhiseaduse muutmist, et lõpetada erakondade ,,kemplemine" Toompeal ja seada riigis sisse vali kord. 4. 1920ndatel aastate keskpaiku juba pakkusid Põllumeestekogud Riigikogu võimu vähendada ja sisse seada presidendi ametikoht. Sellega oleks riigipead liiga tiheda vaheldumise probleem likvideeritud. 1930 hakkasid seda pooldama ka rahvaerakondlased. Riigikogu võttis asja menetlusse ja 1931 valmiski uue põhiseaduse eelnõu, mis pandi 1932 augustis rahvahääletlusele. Eelnõu sai terava kriitika osaliseks nii vapside kui sotside poolt. Eelnõu kukkus rahvahääletusel napilt läbi. Nüüd soovisid vapsid hääletusele panna uut eelnõu, mis nägi ette otsevalitud, suurte võimupiiridega presidenti
Sõjaväekorraldus Vanaaja Roomas Alates aastast 510 e.Kr, kui kukutati viimane etruski kuningas Tarquinius Superbus, kehtestati Roomas vabariik. Riigi eesotsas seisis senat ja igal aastal valitavad ametnikud, kelle seast valiti ka 2 konsulit, kelle ülesandeks oli juhtida ka sõjaväge. Rooma vabariik püsis kuni aastani 30 e.Kr, mil Octavianus vallutas Egipuse ja sai kogu Rooma riigi valitsejaks. Peale enda iseseisvaks kuulutamist teiste Latiumi maakonna linnriikide seast, võttis Rooma üle nende sõjaväe ja kehtestas nende suhtes hegemoonia. 5. saj. lõpuks oli Rooma Kesk-Itaalia tugevaim riik. Kiirele võimsuse kasvule andis tugeva tagasilöögi aga Gallide sissetung 387. a. e.Kr, mil nad vallutasid Rooma. Rooma oli sunnitud nendest vabanemiseks maksma suurt lunaraha ja hiljem, peale tagasilöögist toibumist, alustati sõdu samniitidega. Peale Mariuse sõjaväe reformi, Vabariigi languse ajal, hakati sõjaväkke värbama palgasõdureid prolet...
Unitaarriik ehk ühtne riik. Tsentraliseeritud riigivõimu ja valitsemis organitega ja ühtse seadusandlusega. Riigi teritoorium on jagatud haldusüksusteks kuid neid juhitakse keskvõimu poolt. Föderatsioon: Liit riik mis tekib konstutsiooni vastu võtmisel tulemusel. Tal on oma riigipea ja keskorganid kuid föderatsiooni osades kehtib oma õiguskord. Konföderatsioon on riikide liit mis sõlmitakse rahvusvahelise lepinguga teatud eesmärkide saavutamiseks. Tal ei ole ühist riigipead, ta ei ole ise rahvusvahelise õiguse subjekt, vaid subjektid on kofederatsiooni moodustanud riigid. Riigi valitsemis vormid: 1. Monarhia : riigipead ei valita vaid saab isik kellel on selleks sünnipärane õigus 2. Vabariik: Riigipea valitakse teatud ajaks seaduses ettenähtud kujul. Ühiskonna tuntumad teooriad Karl Marxi teooria: Selle aluseks on omandi suhted. Elanikkond on jaotatud kahte vastandlikku põhiklassi: 1. Kodanlus (omavad tootmis vahendeid) 2. Palgatöölised
eesmärki. Jah minu arvates on teos vastav klassitsismi nõuetele, sest selles kajastatakse kõlbelisust ja usuvagadust, samuti ka on ju see teos suuresti seotud looduses tõesena olevaga. 11. Autor tahtis avada monarhide silmad, et kõik need usumehed, kes on võtnud riigi valitsemise üle võimust, et neid tegelikult ei huvitagi niivõrd inimeste hüved, kui pigem see, et nendel oleks rohkem vara. Tänapäeval võib leida tartüflikke inimesi poliitikas, kes samuti püüavad riigipead mõjutada oma vaatevinklitega, et kuidas muuta kõik paremaks, kuigi tegelikult ihkavad nad endale ainult suuremat võimu ja vara.
Ristiusu vastuvõtt Constantinus Suur (306 337 pKr) ajal rahutused jätkusid. Andis Milano ediktiga kristlastele usuvabaduse. 330. a muutis Konstantinoopoli pealinnaks. Julianus (361 363 pKr) Kristlaste tagakiusamine aga kukkus läbi. 381.a kuulutati kristlus Rooma riigiusuks. Keiser Theodosius ühendas riigi aga tema surma järel Rooma jagunemine kaheks, Lääne ja Ida- Roomaks e Bütsantsiks. 476.a kukutas Germaani väepealik viimase Rooma keisri, tunnustas I-Rooma keisrit kui riigipead ja L-Rooma riigil oli lõpp. Panteoni tipus seisis taeva-, pikse-, ja tormijumakl Jupiter, tema tähtsaimaks pühamuks oli tempel Kapitooliumil, kus teda austati koos jumalannade Juno ja Minervaga. Jupiteri isa Saturnus oli põllutööde ja viljakasvu edendaja. Kõrgelt austatud oli sõjajumal Mars. Kodukolde jumalanna Vesta. I Puunia sõda (264- 241) peeti merel ja Sitsiili saarel. Roomal puudus laevastik. II Puunia sõda (218 201) Kartaago pealik Hannibal tungis Hisp. läbi.
Regulaarsete üleujutuste tõttu oli seal viljakas muld. Siis kui inimesed läksid üle viljelusmajandusele ja enamasti kasutati ka metalli. 2) Tsivilisatsiooni tunnused? Igas tsivilisatsioonis olid inimesed üle läinud viljelusmajandusele ja kasutasid metalli. Sellega hakkas kujunema ühiskondlik tööjaotus (mehed tegid põllutöid ja naised lihtsamaid töid). Ühiskond hakkas jagunema erinevateks varanduslikeks klassideks. Tekkisid rikkad ja vaesed. Rikastest edasi kujunesid juba riigipead ja vaesed pidid nende käske täitma. Kasutusele tuli ka kiri, selle abil hakati kirja panema seadusi, uskumusi, pärimusi, ajaloosündmusi... 3)Egiptuse ja mesopotaamia jumalad ning usund? Egiptus: Austatud jumalate hulk oli tohutu. Tihti kujutati neid looma peaga ja inimese kehaga. Päikesejumal RA oli maailma looja ja selle esimene valitseja. Keskmise riigi ajal hakati teda samastama Teeba jumala Amoniga. Uue riigi ajal muutus Amon-Ra tõeliseks peajumalaks ja vaarao oli tema poeg
· kollane · punane · lossi keskmes piklik õu, mis oli ilmselt härjakultuste vaatemängudeks · lossides oli kanalisatsioonisüsteem · laevastik oli piisavalt tugev, et jätta linnad kindlustamata · freskodel puuduvad sõja- ja jahistseenid, mis annavad mõista, et ühiskond polnud sõjakas. · lineaarkiri A- siiamaani desifreerimata · puudusid templid · kombetalitusi saatsid läbi perekonna- ja riigipead · austati emajumalannat, kelle viljakuskultuslikuks partneriks oli sõnn · oliivipuid ja madusid peeti pühaks · hauda panti surnutele kaasa relvi, ehteid ja nõusid · ajavahemikus 1500-1480 toimus vulkaanipurse millest suur osa kreetast hävines ning ülejäänud kreetast hävines 1400 eKr kui tulid peloponnesuselt ahhailased ning vallutasid selle. · avastajateks olid Schliemann ja Evans
organisatsioone, kes seisavad demokraatliku ja iseseisvuse alusel; aidata süvendada ja uuendada kodanikus omariikluse mõtet, kohuse-ja rahvustunnet, ala hoida vabadussõjalastes ja levitada kodanikes seda vaimu, mis valitses Vabadussõja päevil; poliitiliselt võideldi korruptsiooni ja markismi vastu. 1931. aastal käisid nad välja põhiseaduse muutmise idee, mis nägi ette- riigikogu koosseisu vähendamist, majoritaarseid isikuvalimisi ja laialdase täitevvõimu volitustega riigipead, mis oleks kindlustanud riigivõimu ning võimaldanud tugeva ja püsiva valitsuse loomist. Siit järeldub, et vapsid ei tahtnud kehtestada totalitaarset dikatuuri, sest neil puudus juhikultus ja militaarne allorganisatsioon. Pealegi oli vapsidel suurim populaarsus rahva hulgas, mistõttu olid nad kindlad, et saavutavad võimu rahvahääletuse teel, kasutamata ebaseaduslikke manöövreid. Niisiis ei olnud 1934. aasta pööre nende huvides.
Kas sellel võiks olla ka positiivseid jooni? Tootmine, müümine ja ostmine on kasulikud vaid müüjale, kuigi mina selles erilist midagi positiivset ei näegi. Inglased ütlevad: ,,Ma pole nii rikas, et osta odavat ülikonda." Mõtesta see ütlus lahti, kasutades omandatud teadmisi tarbimiskäitumisest. Et inimene pole selline, kes ostaks kalli asja asemel mingi halvema ja odavama asja. 3. Euroopa Liidu organisatsioonid: EL Ülemnõukogu sinna kuuluvad EL liikmesriikide riigipead ja valitsusjuhid. EL Parlament koosneb 600 saadikust, igast riigist on võetud saadikud vastavalt rahvaarvule. Eesti saadikud on: Siiri Oviir (KE), Toomas Savi (REF), Andres Tarand (SDE), Marianne Mikko (SDE), Katrin Saks (SDE), Tunne Kelam (IRL) EL Ministrite nõukogu kutsutakse kokku omaala ministrid (näiteks EL liikmesriikide majandusministrid, et rääkida finantsküsimustest). EL Komisjon koosneb 20 volinikust. Esimees on Manuel Barroso, aseesimees Siim Kallas.
sõnadega ja ka erinevas tempos, mõlema maa riigihümniks. Ametlikult kinnitas Eesti Vabariik Fredrik Paciuse "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" Eesti riigihümniks pärast Vabadussõja lõppemist 1920. Vene okupatsiooni ajal oli "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" rangelt keelatud. Hümni laulmine tõi kaasa karmid repressioonid, kuid laul ei ununenud. Ühes Eesti iseseisvuse taastamisega 1991. aastal võeti uuesti kasutusele ka Eesti riigihümn. Eesti riigipead 24. aprill 1938 - 17. juuni 1940 Konstatin Päts 6. oktoober 1992 8. oktoober 2001 Lennart Meri 8. oktoober 2001-... Arnold Rüütel Eesti pass Eesti kodaniku pass on Eesti kodaniku reisidokument ning isikut ja kodakondsust tõendav dokument välisriikides. Aastal 2002 alustati Eestis uute, rahvusvahelistele turvanõuetele vastavate passide välja andmist. Uue põlvkonna reisidokument on endiselt sinisekaaneline, kuid
Nii et järelikult valetas Bush. Ja kui talle tuldi ütlema, et teine lennuk sõitis torni, siis ei teinud president teist nägugi ja andis tundi edasi. Aga miks oleks ta pidanud midagi selle kohta valetama, kui ta just ise sellega seotud pole. Kahtlane oli ka see, et asitõendid hävitati kohe ja seda üldse ei uuritud. Ja kui alguses oli ka avalikuses, et kuuldi pommi plahvatusi, siis need kustutati õigepea. Nii et äkki avalikus ei räägi üldse täit tõttki, vaid seda, mida riigipead lubavad? Ning ametlikus raportis pole midagi kirjas plahvatustest ja tunnistajatest, kes ütlesid, et kuulsid pomme plahvatamas. Peale selle,Washington on üks enimturvatuid linnu maailmas, kui mitte kõige turvatum. Linnal on turvasüsteem, mis ulatub väga kaugele õhus ning kohe kui mingi kahtlane või tundmatu lennuk õhuväljas on, saadetakse sellest häiresignaal, mille tagajärjel tõusevad õhku sõjalennukid, mis võivad lennuki rajalt maha tulistada kui kahtlus on
arendamine ning meie ühiskonna eksisteerimise alus. Maailma jätkusuutlikkuse programm Maailma jätkusuutlikkuse programmiks on Agenda 21. 1992. aasta juunis peeti Rio de Janeiros ÜRO keskkonna- ja arengukonverents, milleks valmistuti kolm aastat kõige kõrgemal ÜRO tasemel. Rohkem kui 170 riigi osalusel koostati 21.sajandi keskkonnastrateegia, mis pealkirjastati eelnevalt toodud nimetusega (Agenda 21). Konverentsi ajal kirjutasidki riigipead alla Rio de Janeiro deklaratsioonile, mis seab kohustused keskkonda säästval teel vastavalt strateegiadokumendis sätestatule. Nimelt Agenda 21 määrab keskkonnastrateegia ja riikide tegevuse põhisuunad keskkonna kaitsmisel ning loodushoiul selle sajandi lõpust alates järgmiseks sajandiks. Seal on ettekirjutused mitmesugustele huvirühmadele ja tasemetele: riikidele, kohalikele omavalitsustele, valitsusvälistele ühendustele, kõikidele ühiskonna rühmadele (naised, noored, töölised,
rikkusest saanud tasapisi multi vihavaen. Miks laiub islami ja kristluse vahel mitte lõhe, vaid lõputuna näiv sügavik. Kusjuures mõlema kultuuri esindajad püüavad kogu teemat siluda pidevalt vabandades, et me tegelikult pole sellised. Kuidas on tekkinud need käärid, kus on tekkinud selline mittemõistmine? Miks kerkivad islami äärmusrühmituste grupid esile nagu seened pärast vihma. Kui Vana-Euroopa ei ole siiani toibunud II maailmasõja õudustes ja üksteise võidu käivad riigipead kannatanud riikides vabandust palumas, siis kas on praegune olukord islamimaades sama? Et kunagi paluvad ka nemad vabandust ja kõik algab otsast peale? Või ei olegi selleks ajaks inimkonda? Ühesõnaga, ma ei soovi praegu ainult negatiivsel peatuda, kuigi seda on lihtsalt nii palju. Ma peatuks natuke hoopis multikutuursuse positiivsetele külgedel, mis on rahulikud, pehmed ja üdini head. Kas meil oleks jõuluõhtul nii hästi maitsvaid hapukapsaid ja sülti või tänapäeva
1951/52 Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamine. Eesmärgiks kindlustada rahu võitjate ja kaotajate vahel. Ühendada neid koostöös. Luua söe- ja terasealane vastastikune sõltuvus, et üks riik ei saaks enam oma relvajõude mobiliseerida teiste teadmata. Kiirendada majanduslikku arengut, tööturu laienemist ning elukvaliteedi tõusu liikmesriikides. Institutsioonid: Ülemamet, Ministrite Nõukogu, Euroopa Assamblee, Euroopa Kohus. 1957/58 Rooma lepingud: Euroopa Majandusühenduse asutamisleping. Eesmärgiks ühisturu loomine, majandusühenduse laiendamine teistesse valdkondadesse, institutsionaalse struktuuri loomine. Institutsioonid: Euroopa Komisjon, Ministrite Nõukogu, Parlamentaarne Assablee, Euroopa Kohus, Euroopa Investeerimispank, Majandus- ja Sotsiaalkomitee, Kontrollikoda. Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamisleping. Eesmärgiks koordineerida aatomienergia ühist rahumeelset kasutamist liikmesriikides ja suurendada selle osakaalu. Rahu taga...
Lennart Meri Lennart Meri was a writer, film director and statesman who served as the second President of Estonia. Meri was a leader of the Estonian independence movement. His lifestory: Lennart Georg Meri was born in Tallinn, 29 March 1929, a son of the Estonian diplomat and later translator Georg Meri, and Estonian Swedish Alice-Brigitta Engmann. Because his father was a diplomat, Lennart left Estonia at an early age and studied abroad, in nine different schools and in four different languages. In addition to his native Estonian, Lennart Meri fluently spoke five other languages: Finnish, French, German, English and Russian. The family was in Tallinn when Estonia was occupied by the armed forces of the Soviet Union in June 1940 and in 1941, the Meri family was deported to Siberia. They came back to Estonia 1945. In 1953, Lennart Meri graduated cum laude from t...
Lennart Meri Lennart Meri was a writer, a film director and a statesman who served as the second President of Estonia. Meri was a leader of the Estonian independence movement. His lifestory: Lennart Georg Meri was born in Tallinn, 29 March 1929, a son of the Estonian diplomat and later translator Georg Meri, and Estonian Swedish Alice-Brigitta Engmann. Because his father was a diplomat, Lennart left Estonia at an early age and studied abroad, in nine different schools and in four different languages. In addition to his native Estonian, Lennart Meri fluently spoke five other languages: Finnish, French, German, English and Russian. The family was in Tallinn when Estonia was occupied by the armed forces of the Soviet Union in June 1940 and in 1941, the Meri family was deported to Siberia. They came back to Estonia 1945. In 1953, Lennart Meri graduated cum laude fr...
Rahvusvaheline kokkulepe - Kokkulepe, mis on sõlmitud rohkem kui kahe riigi vahel. 19.sajandi algul, peale Napoleoni sõdasid, loodi peaaegu kõiki Euroopa valitsejaid ühendav Püha Liit. Esimene teadaolev rahvusvahelie lepe loodi 1269a. eKr Egiptuse vaarao ja Hetiidi kuninga vahel Rahvusvahelise poliitika osapooled - Sõltumatud riigid, Rahvuvahelised organisatsioonid, Valitsusvälised organisatsioonid (Greenpeace) Unipolaarne – Üks rahvusvahelises poliitikas osaleja domineerib teiste üle Bipolaarne – Kaks rahvusvahelises poliitikas osalejat domineerivad teiste üle (ja konkureerivad sealjuures omavahel) (Külm sõda) Multipolaarne – Rahvusvahelises poliitikas on mitu ühesuguse võimupositsiooniga osalejat. (Praegune olukord) Rahvusvaheline Leping – Lepingu sõlmimisele eelnevad läbirääkimised, teksti kokkuleppimine, lepingu allkrijastamine, ratifitseerimine, jõustumine ja täitmine. Nt: Tartu rahuleping De fa...
1.E Parlament Martin Schulz president 751 liikmeid/üles:1.näidata kätte poliitilised suunad ja teha poliit.algatusi rahvaesinduse moraalse jõuga 2.kontrollida EK tegevust 3. kontrollida eelarve üle, va kohustus.väljaminekud 2. E Ülemkogu(Brüssel) Donald Tusk eesistuja,ametiaeg 2,5a ELi liikmesriikide riigipead või valitsusjuhid, E Kom. president, liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja.Üles:määratleda Euroopa Liidu üldised poliitilised sihid ja prioriteedid. 3. EL Nõukogu(Brüssel) Liikmed:Valitsuse ministrid igast ELi liikmesriigist, vastavalt arutamisele kuuluvale poliitikavaldkonnale.Üles:1. Arutab ja võtab vastu ELi õigusakte koos EP, tuginedes E.Komi ettepanekutele.2.nende õigusaktide vastuvõtmise õiguse delegeerimine komisjonile, millega
hinnus (kindla suurusega andam); õigus ja kohustus sõjateenistus. Talupoegadega peetud ühised söömaajad vakusepeod. Riiklikud moodustised Eesti aladel: Tartu piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond, Saksa Ordu Liivimaa haru, Eestimaa hersogkond. Vana-Liivimaa oli AINULAADNE poliitiline ühendus Euroopa ajaloos varauusajal. V-L'd on nim konföderatsiooniks (riikide ühendus, milles on iseseisvad riigid ja ühtset riigipead pole). Suurimale võimule pretendeeris peapiiskop.Kuulsaks on saanud Tartu piiskop Damerow. V-L poliitilisest ühtlusest ei saa rääkida, sest seisused olid sageli ma territ. huvide eest väljas. Poliitiliselt oli V-L feodaalselt killustunud ala, mille ühendamise katsed sageli ebaõnnestusid. Rahuaeg kestis pikalt (1494-1535.a), kui Liivi ordu ordumeister oli W. Von Plettenberg. Liivisõjast al. algab Eesti ajaloos üleminek uusajale. Üleminek lõppes 1645. a Rootsi võimu all.
inimlikud ja kõikidele kättesaadavad, kes seda soovivad. VEEL FAKTE: ● Femitsiidid moodustasid 2019. aastal umbes 10 protsenti kõigist mõrvadest, määr on hüppeliselt kasvanud, kasvades alates 2015. aastast 145 protsenti. ● Mehhikos tapetakse iga päev keskmiselt 10 naist, lihtsalt sellepärast, et nad on naised. ● 68% naistest kogeb ahistamist avalikes kohtades, sealhulgas tänavatel ja parkides. ● 2015. aastal oli kogu maailmas vaid 21 naissoost riigipead. ● Rohkem kui 150 riigis on vähemalt üks aktiivselt seksistlik seadus. ● Igal minutil sõlmitakse 28 sundabielu, kus tüdruk pole veel selleks valmis. ● Ülemaailmselt arvab 44% 15–19-aastastest tüdrukutest, et mehel on õigus peksta oma naist. ● Üle miljardil naisel pole juurdepääsu pangakontole. ● Viiest inimkaubanduse ohvrist 4 on tüdrukud. ● Saudi Araabias ja Marokos võib vägistamisohvreid süüdistada kuritegudes.
keskvõimu ja kohalike võimude vahel c)III Kohalik tasand-rahvas valib esinduse, oma eelarve, vastutus kultuuri valdkonnas ja kohalikus majanduses Detsentraliseeritud a)I Keskvõim-rahvas valib esinduse b)II Regionaaltasand-rahva poolt valitud esindus olemas, oma eelarve, rahvas saab osaleda selle tasandi korraldusega c)III Kohalik tasand-rahvas valib esinduse, suurem otsustusvabadus avaliku elu korraldamisel. 7)Euroopa Liit: a)Euroopa Ülemkogu- riigipead, valitsusjuhid. Valitakse eesistuja praegu Herman van Rompuy. b)Ministrite Nõukogu- liikmesriikide erivaldkondade ministrid, alalist liikmeskonda pole, seadusandlik, töötab välja eelarve, selle peab heaks kiitma Euroopa Parlament Õigusaktid: *määrused- kohustuslikud kõikidele *direktiiv-ettekirjutus, eesmärk kuhu tuleb jõuda *arvamusavaldus-soovitus liikmesriikidele mingisuguses valdkonnas c)Euroopa Parlament- iga 5a
Laskis rajada riigi idaossa Euroopa ja Aasia piirile, uue pealinna Konstantinoopoli. Rooma impeerium jagunes : · Ida-Rooma · Lääne-Rooma - Konstantinoopol 395 pKr. Keiser Theodosius Suur jagas surres riigi kahe poja vahel. Lääne-Rooma keisririik 476. aastal. Kuna germaani soost väepealikud hakkasid tegutsema keisritest sõltumatult. Üks germaani väepealik kuulutas tollase Lääne-Rooma keisri võimult kõrvaldatuks, ja tunnistas Ida-Rooma keisrit kui riigipead, ning hakkas ema asemikuna Itaalia üle valitsema. Itaalia Germaani rahvaste kuningatele. Sõjaväe barbariseerumine Lihtsõdurite ja ohvitseride seas moodustasid enamuse vähetsiviliseeritud äärealade või rajataguste barbarite esindajad. Metropoliit Kristlike koguduste emalinnade piiskopid. Jeruusalemm Juudamaa pealinn Sinod Üleriigilised kirikukogud, kuhu kogunesid kõige tähtsamate asjade otsustamiseks piiskopid ja peapiiskopid.
inimest. Augustis 19444 kaotasid königsbergis oma vara 134 000 inimest. Septembris heideti Darmstadtile rohkem kui 250 000 süütepommi. Surma sai umbes12 000 inimest. Tänavad olid kaetud söestunud laipadega.. Samasugused õhurünnakud tuli üle elada Bremerhaveni, Braunschweigi ja Heilbronni elanikel. Liitlaste õhujõudude juhatajad õigustasid neid massimõrvu kui jätkuvat,, Saksa tööstuse ja majanduse purustamist". See oli eesmärk, mille suhtes liitlaste riigipead oli Casablancas konverentsil kokku leppinud. Kuid Dresdeni pommitamisel olid hoois teised eesmärgid. Dresden, mida kutsuti Elbe- äärseks Firenzeks, oli Saksamaa kaunimaid linnu. 1945. aasta algul oli linna raidteejaamu ja vabrikuid pommitatud kahel korral. Et Dresden asus Inglise lennuväljadest kaugel, näis ta olevat õhurünnakute eest kaitstud ning seepärast evakueeriti sinna lapsi ohustatud linnadest. 1945. aasta veebruari algul hakkasid linna voorima
kinni. Väidetavalt oli ta hüüdnud: "Ärge tulistage! Ma olen Che Guevara ja teile elusana rohkem väärt kui surnuna!" Ta võetigi võitluseta kinni ning teda hoiti öö läbi tühjas koolimajas, järgmisel hommikul aga lasti maha. Tema viimased sõnad olevat olnud "Ma tean, et te tapate mind. Lase, argpüks, sa tapad ainult inimese!". 1967. aastal päev pärast Guevara tabamist tema hukanud Boliivia armee ning ka teiste mittekommunistlikule poolele jäänud riigipead ja salateenistused lootsid, et revolutsionääri surm summutab ajapikku ka tema ümber hõljuvad legendid. Guevara legendil on ka tumedam pool, mis tihti varju jääb. Näiteks kirjeldab üks revolutsionääri biograafia seda, kuidas too hukkas Kuuba ülestõusu ajal Sierra Maestra mägedes reetureid, keda tema relvavennad tappa ei suutnud. 1967. aasta 8. oktoobril langes Guevara Boliivia sõjaväe kätte vangi, päev hiljem ta hukati La Higuera koolimajas. 1997
Itaalia Poola Sveits Belgia SAKSAMAA PEAMISED IMPORTPARTNERID Hiina Holland Prantsusmaa US Itaalia Poola Sveits Tsehhi Suurbritannia Austria KOKKUVÕTE Saaksamaa on aastate jooksul läbinud majanduslikult hüppelisi tõuse ja languseid, ometi on nad suutnud kõigest välja tulla ja jõuda maailma tipp-riikide hulka. Languseid põhjustasid sõjad ja ülemaailmsed majanduslangused ning tõuse rahva süvikus ja targad riigipead. Sain referaati tehes väga palju uusi teadmisi ja huvitavaid teadmisi, mida rakendan ka kindlasti tulevikus. KASUTATUD KIRJANDUS https://www.destatis.de/DE/Startseite.html https://de.wikipedia.org/wiki/Wirtschaft_Deutschlands https://et.wikipedia.org/wiki/Kolmas_riik http://www.kool.ee/?5864 https://de.statista.com/infografik/7556/prognosen-institute-und-institutionen-zum-wirtschafts wachstum-2018/ https://www.destatis.de/DE/PresseService/Presse/Pressemitteilungen/Pressemitteilungen
pärimisõigus - pärimine testamendi ja pärimine seaduse järgi Pandectae (entsüklopeedia) e-dicere (väljarääkimine, praetori dokument) ius aedelicum () ius honorarium (tasu, mis ei ole palk; kingitus) Õiguse allikad (jagunevad kaheks): 1) Tavad ja edastatavad kombed selle kohta, kuidas õigust mõista 2) administraatorid ja juhid moodustasid ise uue õiguse, nimetatakse magistraatideks Kõige tähtsamad magistraadid: - 2 konsulit/nõunikku, kes olid riigipead - diktaator - tribunus plebis - rahva eestkostja - aedelis - ediil ehk rahva politseinik Materiaalne eraõigus (1 õiguse jaotusi): - on see, mis reguleerib suhteid isikute vahel ja kehtestab nende vahel õigusi ja kohustusi (ost-müük) Protsessuaalne õigus - on see, mis reguleerib suhteid õiguste realiseerimisega (reguleerib õigusi ja kohustusi vaidluste käigus) Isikute olemise aluseks on õigus olla juriidiliselt tunnistatud isik Roomlastele omased staatused:
joonistas oma käitumisprotokollis ette Eesti eksriigipea positsiooni riiklikel tseremooniatel, visandas sellele ametipostile esitatavad ootused. Ent nendel aastatel ei jätnud ta unarusse ka oma kodu Viimsi poolsaare otsal Kabelineemel, mille ta jõudis puhastada võõrvõimu jäetud risust, et anda ruumi seal jõudsalt taastuvale Eesti loodusele. Kabelineeme on olnud rahvusvaheline kodu, mida on väisanud riigipead, ministrid, suursaadikud, 4 mõtlejad ning sajad ja sajad Lennart Mere sõbrad, ent kahtlemata on see alati olnud ka üks kaunis eesti kodu. Poliitilised on Meri tekstid, olgu need siis kirjandus või kõnekunst, nii pildilised, et suisa loomulik on mehe kunagine filmimehe karijäär. Eesmärgiks
Kui inimene tahab elada täisväärtusliku elu on tema tervise ainsaks hoidjaks tema ise. Hoides eemale igapäevaahvatlustest on võimalus elada väga tervet ning huvitavat elu. Puu põhikomponentideks on toestav tüvi ja maa sees tugev juur, järgmistena oksad laiali sirutatult mille otstes lehed, mis kõik ammutavad puule vajalike toitaineid. Nii on ka riigiga, mille tüviks on riik, oksteks riigikogu saadikud, juureks president ja lehtedeks oleme meie, riigi kodanikud. Kui riigipead ei suhtle kodanikega jääb ketis lüli vahelt ära ja süsteem, mis aitab riigi majandusel ja rahval õitseda, muutub hädiseks ning jätab riigi sõltuma teiste riikide abist kui ka laseb bürokraatial lokata. Rahvas ja saadikud peavad tegema pidevat koostööd ning arenema ühtselt. Kui inimestel kaob huvi poliitika vastu ja ainult virisevad, et elu on niivõrd kehv, ei muutu riigis midagi. Riigi kõrgeim võimuorgan olemegi meie, rahvas, ning loobudes
Selle tõestamiseks vaadeldakse kummagi põhjendused ja alused. Töö lõpuks selgitatakse välja, kuivõrd täiendas üks teooria teist. Traditsioonilise realismi järgi on inimeste loomuses olla ahne ning saada rohkem võimu, mistõttu näevad riigid pidevalt vaeva, et oma mõjujõudu suurendada - see on üks põhjustest, miks sõjad puhkevad. Kuigi riigid on need, kes rahvusvahelisel areenil osalevad ja on kõige tähtsamad, juhivad riiki inimesed ehk riigipead, kes alustavad sõda või muudavad poliitilist süsteemi, et enda võimu ja rikkusi suurendada. Nende ahnus ja iha võimu järgi on peamiseks motivatsiooniallikaks. (Elman, 2007.) Samuti postuleerib realism, et otsuseid tuleb teha ratsionaalselt selleks, et enda jõudu suurendada. Selleks, et enda mõjuvõimu laiendada tuleb vältida igasugust omavahelist koostööd, et olla ise ainuüksi võitjapositsioonil, mistõttu
riigis 1919.aastal diktatuuri. Diktatuurid kehtestatakse mitmetes riikides peale 1923.aasta majanduskriisi. I SISEPOLIITIKA JA MAJANDUS 1) riikides kehtisid demokraatlikud konstitutsioonid e põhiseadused, mis sätestasid kodanikuõigused ja -vabadused 2) Riigikorralduselt olid: · USA presidentaalne vabariik - president oli nii riigipea kui ka valitsusjuht · Ing parlamentaarne monarhia · Pr parlamentaarne vabariik 3) Riigipead ja valitsusjuhid: riigipea valitsusjuht USA president president W.Wilson (1913-1921) F.D. Roosvelt (1933-1945) Suurbritannia monarh / kuningas peaminister George V (1910-1936) Edward VIII (1936) George VI (1936-1952) Prantsusmaa president peaminister 4) USA-s ja Ing-l kaheparteisüsteem, Pr mitmeparteiline süsteem
Interrinde ja teiste Eestile vaenulike organisatsioonide tegevus lõpetati. Tallinna kesklinnas võeti maha Lenini kuju. Eesti diplomaatiline tunnustamine kulges kiiresti. Sellele aitas kaasa esimesel iseseisvusajal loodud diplomaatilised suhted teiste riikidega. Esimesed tunnustajad olid Island ja Leedu. 1991. aasta lõpuks tunnustas Eestit ligi 100 riiki. 17. septembril võeti Eesti ÜRO liikmeks. Järgmistel aastatel külastasid eestit paljude riikide riigipead. Eesti oli taas leidnud oma koha rahvusvahelisel areenil. Taasiseseisvunud eesti presidentiks valis Riigikogu kirjanik Lennart Meri. Põhiseadusliku valitsuse moodustas Mart Laar. Eesti Ülemnõukogu valitud ENSV kõrgeim riigivõimuorgan. Eesti Komitee Eesti Kongressi täidesaatev võimuorgan. Eesti kongress rahvaalgatuse korras 24. veebruaril 1990 valitud Eesti õigusjärgsete kodanike esinduskogu. Eesti Kongress moodustas täidesaatva
1972 SLV ja SDV suhete aluste leping. Rahulik kooseksisteerimine kahe erineva rezimi vahel.1973 võeti nad ÜROsse. OSCE Euroopa julgeoleku- ja koostöönõupidamine millal toimus ja mida seal arutati? Kes võtsid osa? Millisel tasandil? I etapp 1973 Helsingis. Koos olid välisministrid. II etapp 1973 1975 Genfis. Koos olid diplomaadid ja eksperdid. Konsensuse põhimõte. III etapp 31. juuli j 1. august 1975 Helsingis. Lääneriike esindasid nüüd riigipead või valitsusjuhid, Ida-Euroopa maid kommunistlike parteide liidrid. Võtsid osa 33 Euroopa riike, USA ja Kanada. Arutati: I korv Euroopa julgeoleku probleemi Kõik riigid tunnustasid Euroopa territoriaalset jaotust. (Lääneriigid tunnustasid Moskva hegemooniat Ida-Euroopas. II korv majandus-, teadus-, tehnika-, ning keskkonnakaitsealast koostööd. III korv koostöö humanitaar- ja teistel aladel. Andis võimaluse nõuda inimeste, ideede
(Dillon 2009) 2.2 Peter Blau Peter Blau sündis 1918. aastal Austrias Viinis. Tema vanemad olid ilmalikud juudid, kes vangistati seoses natsismi kasvuga ning hiljem hukati Auzchwitzi vangilaagris. (Dillon 2009) Teismelisena oli Peter Blau näol tegemist mässumeelse noormehega, kes avaldas meelt poliitilise repressiooni vastu . Vahepeal kirjutas Blau ka nn. põrandaalusele ajakirjale, mida seostati sotsialistliku tööliste parteiga. läks ta vangu, kui austria riigipead avastasin ajakirja ringluse. Seetõttu mõisteti ta süüdi kõrges riigireetmises ning ta pidi kümneks aastaks vangi minema. Peagi jõustus aga kokkulepe Hitleri ja Austria võimude vahel, mis sätestas poliitiliste vangide vabastamise. Kui Hitler võttis Austria üle kontrolli 1938. aastal, siis juudipäritolu Blau üritas kindlustada viisat, mis lubaks tal emigreeruda teise riiki. Kui see ebaõnnestus, proovis ta põgeneda Tšehhoslovakkiasse, kuid piirivalve püüdis ta kinni
Algas nn. vaikiv ajastu (19341938), mida iseloomustab parlamentaarse demokraatia lammutamine ja autoritaarse valitsuskorra järkjärguline sisseseadmine. Riigi juhtimine läks triumviraadile, mille moodustasid riigivanem KonstantinPäts, sõjavägede ülemjuhataja Johan Laidoner ja siseminister Kaarel Eenpalu. 1937. aastal kokku tulnud Rahvuskogu töötas välja Eesti Vabariigi kolmanda põhiseaduse, mis jõustus 1. jaanuaril 1938. Uue põhiseaduse järgi asendas riigipead president, kes valiti kuueks aastaks. Presidendil oli õigus nimetada ametisse ja vabastada võimult valitsus ning saata laiali parlament. Kahekojalise parlamendi poolt vastu võetud seadused jõustusid alles pärast presidendi poolset kinnitust. Presidendi kätte oli koondatud nii seadusandlik kui täidesaatev võim. Riigipeal oli õigus anda Riigikogu istungjärkude vaheaegadel oma dekreetidena välja seadusi, kui see osutus "edasilükkamatutel riiklikel põhjustel" vajalikuks
Kas on vähe neid inimesi kes purjus peaga sõidavad politesi eest ära, põhjustavad liiklusõnnetuse või pekasvad kellegi vaeseomaks. Neid asju ju päris heateoks ei kutsuks. Siin kaasnevadki kõikvõimalikud seaduserikkumised ja muud taolised asjad. Õnneks on rajatud korrakaitseasutusi: politesi, piirivalve ja ka sõjavägi. Kõik need asutused on kindlasti kaitseks ja abiks ka siis kui puhkeks näiteks sõda, sest eks ole olemas ka kurje ja ahneid inimesi kes on riigipead ja neil on palju võimu. Siis himus saada juurde endale maad ja rahvast ja kõike mis sellega kaasneb võibki saata see sama riigipea teise riiki, mida ta himustab, oma sõjaväe. Ja sõda pole ju kunagi tore koht. Sõda on sammuti üks julmemaid kurjuse vorme, sest sõjas ju hukkub inimesi hävib kodusid, võivad levida haigused ja näljahädad. See probleem võib küll tunduda meie jaoks kauge kuid alati on olemas ka see oht.
Tammsaare artiklid Unistused Meie unistused on kujunenud meie keskkonna ja välimuse järgi üksluised, tavapärased, mitte midagi ebatavalist. ,,Veel maksab unistada, veel peab unistama, set me oleme vähem unistanud, kui kodumaa lubab. Peab unistama sõnas, värvis, helis, peab unistama, kuni unistused reaalseks muutuvad." Inimeste unistused on enesekesksed. Tammsaare arutleb, mida võiksid küll riigipead ja poliitikud unistada, kuhu nende unistused suunduvad. Tammsaare mõtleb nende jõukate peale, kes pärast sõda meie kodumaal elama hakkavad. Kas nad kõnelevad oma unistustest valjult või hoiavad need endale? Tõenäoliselt püüeldakse rahva tuntuse poole, kuna kõik tahavad, et neid teataks kui kunstiarmastajaid, hariduse edendajaid, teaduse toetajaid. Tammsaare loodab, et pärast sõda siia tulnud jõukad satuvad vanadega kokkupõrkesse ning
globaalse soojenemise vastased plaanid edasi lükkunud. Neljandaks peavad rikkad riigid tagama, et vahendid jätkusuutliku arengu tagamiseks jõuaks ka vaesemate riikideni. (Sepp, 2010) Tagamaks rahvusvahelist koostööd on loodud mitmeid organisatsioone, sõlmitud kokkuleppeid, peetud konverentse. ÜRO keskkonna- ja arengukonverents oli ÜRO üks tähtsamaid nõupidamisi, mis toimus 3. 14. juunil 1992 Rio de Janeiros. Konverentsil osales 108 riigipead ja esindused olid 172 riigist. Konverentsil arutati rahvusvahelise jätkusuutliku arengu hetkeolukorda ja peamisi arenguteid. Vastu võeti vastavateemaline Agenda 21. Lisaks sellele võeti vastu Rio deklaratsioon keskkonnahoidliku arengu põhimõtete kohta, kliimamuutuste raamkonventsioon ja bioloogilise mitmekesisuse konventsioon, metsandust ja kõrbestumist käsitlevad dokumendid. Ehkki konverentsil ei kohustatud riike millegi otseselt tegemiseks, oli see üks
1966: Ida bloki “Üleskutse kõikidele Euroopa riikidele” 1969: NATO vastus USA ja Kanada kaasamine Olulised põhimõtted: 1. Kõik osavõtjad-riigid on suveräänsed ja võrdsed 2. Kõik otsused konsensuse alusel 3. Koostöö-julgeolek Miks julgeolekukonverentsi vajati? 1. N.Liit: territooriumid 2. USA: relvastusläbirääkimised 3. Lääne-Euroopa: killustatuse idee 4. Neutraalsed, mitteühinenud riigid: koostöö ja sõprus OSCE alusdokument 1.august 1975 allkirjastasid 35 riigipead N.Liidu esindatus Juriidilised aspektid Esimene korv – CSCE/OSCE 10 põhimõtet: 1. Võrdsus, austamine 2. Jõu kasutamisest 3. Piirid 4. Territoriaalne ühtsus 5. Vaidlused 6. Mittesekkumine 7. Inimõigused 8. Enesemääramisõigus 9. Koostöö 10. Kohustused Teine korv 1. Majanduse-, teaduse, tehnika, keskkonna-alane koostöö; 2. Vahemere-äärne regioon ja julgeoleku-alane koostöö Kolmas korv “Humanitaar- ja teiste valdkondade koostöö”
võeti vastu inimese ja kodaniku deklaratsioon. Kaotati sise tollidja tsunfid, ning muudeti senist haldusjaotust. -- Jakobiinide diktatuuri ajal kuhukutati üle 40000 inimese, suremosa lihtrahvast. Ning lõpuks tapeti ka kuninganna Marie Antoinette. Jakobiinide juht tembeldas temaga mittenõusolevad kaaslased revolatsiooni vaenlasteks, ning saatis giljotiini alla. -- Algul olid Euroopa riigid rahulikud, kuid peale kuninga hukkutamist hakkasid riigipead asja tõsiselt võtma. Euroopa riigid otsustada sõjaliselt sekkuda ning revolutsioon maha lämmatada ja monarhia taastada. Kõige aktiivsemad olid Austria ja Preisimaa. Prantsusmaa hakkas neile vastu ning see muutus juba vallutus sõdadeks. 1793 aastal moodustasid Austria, Preisimaa, Inglismaa, Hispaania ja Holland ühise sõjaväe, et Prantsusmaa purustada. -- Selle tagajärjel murti feodaalsüsteem, kaotati seisused, kukutati monarhia ja loodi vabariik.
................................................................................ 6 2. Erakondade kujunemine ja organisatsiooniline areng .............................. 8 3. Täidesaatev võim tänapäeva valitsemissüsteemis ...................................... 11 3.1 Miks on regionaalne valitsemine tähtis? ...................................................... 12 3.2 Millises suunas kohalik valitsemine areneb? ................................................ 12 4. Eesti riigipead läbi aegade..............................................15 Kasutatud kirjandus .................................................................................... 16 2 Sissejuhatus Avalik haldus on seotud avaliku võimu teostamisega, moodustades organisatoorselt, funktsionaalselt ja õiguslikult suletud üksuse, mis on selgesti eristatav haldusest muudest valdkondadest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
