Vabadussõjalaste survel hakkasid võimul olnud parteid üle vaatama põhiseadust. Riigikogu töötas üsna kiirelt välja põhiseaduse muutmise ning pani selle rahvahääletusele. Sõjaveteranide õnneks kukkus esimene hääletus napilt läbi. Nimelt oli eelnõu nende arust liialt tagasihoidlik ja nad kutsusid üles enda toetajaid hääletama seaduse vastu. Vabadussõjalased soovisid, et luuaks riiki peale riigivanema ka riigipea koht, kelle kätte koguneks suuresti võimu. Sõjalased töötasid välja oma põhiseaduse projekti, mis nägi ette parlamendi volituste kärpimist ja suurte võimupiiridega riigipea ametikoha loomist, kuid Riigikogu otsustas põhiseaduse parandamise jätte enda kätesse. Keskliidu populaarsus üha kasvas ja aina süveneva kriisi tulemusena kukkus ka parandatud eelnõu läbi. Riigikogul ei jäänudki muud üle, kui panna hääletusele vabadussõjalaste poolt esitatud eelnõu.
Fidel ei ole ristitud ,kuni ta sai 8 aastaseks, siis ta tundis piinlikkust ja naeruvääritatuna teisete laste suhtes.Kui Angel Castro esimene abielu lõpplikult purunes oli Fidel 15 aastane.Castro oli ametlikult tema isa ,millal Fidel sai 17 siis ta perekonnanimi juriidiliselt muutus Castro tema isa nimi ja Ruz tema ema nimi. Fidel õppis aastaid usklikkes koolides ja talle meeldis teha sporti.Ta oli koolis pesapalli mängja. 4 Fidel Castro Poliitika Castro elus. Fidel Castro on Kuuba riigipea. Aasta lõpus 1945, Castro kantud õiguse kooli University of Havana . He became immediately embroiled in the political culture at the University, which was a reflection of the volatile politics in Cuba during that era. Ta sai kohe sotkeutunut poliitilist kultuuri ülikoolis, mis oli peegeldus lenduvate poliitikas Kuubas sel ajastul. Since the fall of president in the 1930s, student politics had degenerated into a form of gangsterismo dominated
Parlamendi koosseis 100 50 80+40 (liikmete arv) Parlamendi valimised 3 4 5 (mitme aasta tagant) Parlamendi kodade arv 1 1 2 Valimisõigus (vanus) 20 X 22 Riigipea riigivanem riigivanem Riigipea Iseloomustage vaikivat ajastut järgmiste alapunktide alusel: f) riigipööre (millal, miks, kes)- 1934 kevadel, Laidoner ja Päts, et takistada vapside võimulepääsemist, koondamaks võimu enda kätte. g) võitlus opositsiooniga- opositsiooni põhituumiku moodustasid endiste Asunike Koondise ja Rahvusliku Keskerakonna liikmed
määratud võimu ülesehitusele ja valitsemise põhimõtetele. 3. Mis on presidentaalse ja parlamentaarse riigivalitsemise vormi omased tunnused ja mis neid eristab? Nende valitsemisvormide plussid ja miinused. Presidentaalse riigivalitsemise vorm: 1) Rahvas valib presidendi otse 2) Presidendil suur võim, juhib riigi valitsust (üksikisikuline täidesaatev võim) 3) President riigipea ja valitsusjuhi ülesanded 4) Valitsus on presidendi nõuandev organ 5) President valib ministrid üksi 6) Presidenti ei saa lihtsalt umbusaldushääletusega maha hääletada 7) Seadusandlik võim kuulub kongressile 8)Seaduseid algatab kongress aga president võib lisada enda seisukohad 9)Riigieelarve võetakse vastu parlamendi poolt Plussid: valitsused on pikaajalised
6. Õpilane suudab allikatekstist välja lugeda riikide riigivalitsemise vormi, riigikorralduse vormi ja võimu iseloomu tunnused. RIIGIVALITSEMISE VORMID - Vabariik, Monarhia Vabariik: Mittepärilik võimukorraldus, mis tekkis vastandina pärilikule monarhiale Vabariik (Parlamentaarne): Parlamendi võimu ülimuslikkus. Valitsus seatud ametisse parlamendi poolt ning parlamendi ees aruandekohustuslik. Vabariik (Presidentaalne): Riigipea on ühtlasi valitsuse juht ja otse rahva poolt valitud. Parlament ei moodusta valitsust ja nende ees ei pea aru andma. Monarhia: Riigipea on päriliku võimuga monarh (kuningas, keiser, sultan, emiir, vürst vms). Monarhia (Konstitutsiooniline): Monarhi võim on piiratud põhiseadusega, pigem esindusvõim. Riigi igapäevaelu juhib valitsus. Monarhia (Absoluutne): Monarh on ainuvalitseja, kellele kuulub nii seadusandlik täidesaatev kui ka kohtuvõim.
mis sätestas laialdased kodanikuõigused. Põhiseaduse kohaselt oli Eesti Vabariigi kõrgeimaks võimukandjaks rahvas, kes viis oma võimu ellu valimiste, referendumite ehk rahvahääletuste ja rahvaalgatuse kaudu. Seadusandlik võim kuulus 100-liikmelisele Riigikogule, täidesaatev võim aga valitsusele, keda juhtis riigivanem. Lisaks peaministri kohustustele täitis riigivanem ka mõningaid riigipeale kuuluvaid esindusülesandeid. Eraldi riigipea ametikohta selle põhiseaduse loojad vajalikuks ei pidanud, see on ka nimetatud põhiseaduse peamiseks veaks, kuna puudus president, kes oleks lahendanud parlamendi ja valitsuse vahelisi lahkhelisid. Sellest tulenesid ka rohked valitsuskriisid, mis tõid kaasa põhiseaduse ulatusliku reformimise 1933.aastal. 1920ndail tegutses Eestis hulgaliselt parteisid, kellest edukamad olid valimistel tavaliselt Põllumeestekogud ja Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei. Eesti poliitilisel maastikul olid
· Sariaat?islami seadus, lähtub koraanist, hõlmab kõike, mida Allah inimeselt nõuab, suur tähelepanu ka perekonnale ja naise olukorrale · Koraan?araablaste püha raamat islami usu kohta · Dzihaad?püüdlikkus, mida hakati mõistma eeskätt püha sõjana islami eest ja muu- usuliste vastu · Mosee?islamisusuliste palvetamise ja püha paik · Medres?kõrgemad koolid araabia riigis · Basileus? bütsantsi riigipea tiitel · Konstantinoopoli patriarh?bütsansti riigi kõrgeim kirikutegelane · Druziina?idaslaavlaste hõimuüliku või Vana-Vene vürsti isiklikus teenistuses olev väesalk. · Suurvürst?valitseja tiitel vana-vene riigis eha vana-vene riigi valitseja
Demokraatia eeldab rahvalt teadlikkust ja hariduslikku valmisolekut. Ning nagu elu on tõestanud, on demokraatia üpriski kulukas valitsemiskord. Demokraatia on ennekõike heaoluühiskonna lõbu. Viletsus soosib teisi valitsemisvorme. Ajaloost on teada, et majandusliku heaolu vähenemine pakub viljaka pinnase ebademokraatlikele jõududele. Seejuures lämmatatakse demokraatiat tihtipeale just nimelt selle süvendamise loosungi all: valitagu riigipea otse ja antagu talle võim, vähendatagu parlamendi koosseisu ja algatatagu seadused rahva poolt ning võetagu need referendumil vastu. Selline valitsemiskord ei saa viia objektiivselt õigete ja õiglaste otsusteni, sest õiglase otsuse ,,väljamõõtmine" on võimatu. See, mis ühele tundub õiglane, on teisele ebaõiglane. Võtame näiteks vanemahüvitise: seaduse kohaselt ei ole tegemist vanema tasuga, vaid lapsega kojujäämise tõttu saamata jääva tulu hüvitamisega
10. 1989 sügis – Lammutati Berliini müür. 1990 ühines Ida-Saksamaa Saksamaa Liitvabariigiga. 11. Gorbatšov riigipeana Ta oli vaid 54-aastane ja esimene NSV Liidu juht, kes oli sündinud riigi eksisteeerimise ajal. NSV Liidu juhina mõistis ta, et riigi päästmiseks on vaja tõsiseid reforme, kuna riigi majandusareng oli pidurdunud ning korruptsioon süvenenud. Ta oli ainus kõrgharidusega NSV Liidu liider Gorbatšov oli Nõukogude Liidu viimane riigipea. 12. Gorbatšovi reformid Reformide eesmärk oli riik eesseisvast majanduskriisist päästa. Ta alustas korruptsiooni- ja alkoholismivastast võitlust ning ettevaatlikult ka teatud turumajanduslikke reforme. Ta käivitas sisepoliitikas liberaalsed reformid ning pani ette mitmeparteilise demokraatia kehtestamise. Välispoliitiliselt üritas aga peatada võidurelvastumist. 13.Perestroika Gorbatšov algatas perestroika e. Poliitika. Eesmärgiks olid senise sotsialistliku ühiskonna reformimine, et
Konstantin Päts Sünniaeg: 23. veebruaril 1874 Sünnikoht: Pärnumaa Tahkuranna vald Vanemad: ema Olga Päts(Tumanova , neiupõlve nimega)- Gründeri perekonna guvernar, hiljem Tahkurannas talunaine, õmbles, ravis külarahvast. Elu datuumid 1847-1914 . Isa Jakob Päts(1841-1909)- ehitusmeister, kaitses talupoegade õigusi Riia kohtus,Jakob Päts kuulus ka sellesse eesti ärkamisaja tegelaste saatkonda, kes läksid St. Peterburgi Vene tsaarile palvekirja viima, milles viidati parunite ja mõisnike ebaõiglustele ja eesti talupoegade allasurutusele. Õed,vennad: Nikolai Päts-oli Räpina õigeusu koguduse preester aastatel 1904-1919. Sündis 1871- 09-05 ja suri 1940. Marianne Pung-sündis1888 ja suri 6. jaanuaril 1947 Kirovi oblasti Oritsi rajooni Gadõ turbarabas Voldemar Päts-sündis1878 ja suri Torontos 27. juulil 1958. Kunstipedagoog Päts töötas Tallinna koolides joonistusõpetajana, valiti 1907 esimese eesti kunstiorganisatsiooni Eesti Kunstiselts juhatuss...
teenetemärki kandnud Risto Teinonenilt. Ilves kirjutas alla otsustele võtta ära Valgetähe IV klassi teenetemärk (Valgetähe teenetemärk antakse riigiteenistuses või kohaliku omavalitsuse teenistuses olevatele isikutele, samuti majanduse, hariduse, teaduse, kultuuri või spordi alal osutatud või muude üldkasulike teenete ning saavutuste tunnustamiseks.)Herman Simmilt, kelle suhtes on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus riigireetmises. Samuti otsustas riigipea võtta ära Maarjamaa Risti V klassi teenetemärgi (Maarjamaa Risti teenetemärk antakse välismaalastele kõrgeima teenetemärgina Eesti riigile osutatud teenete tunnustamiseks.)Risto Mikael Teinonenilt, kes kandis Eesti Vabariigi teenetemärki koos Eestit okupeerinud riigi sümboolikaga. Teenetemärkide seaduse(mis jõustus 01.03.08) järgi võib president otsustada isikult teenetemärgi ära võtta, kui on jõustunud kohtuotsus, millega isik on süüdi mõistetud tahtliku kuriteo
Ühiskonnas on indiviididel üheaegselt nii ühised kui ka vastandlikud huvid kuid ühiste huvide olemasolu ei vii iseenesest koostööle ja erihuvid on seotud nii koostöökasude loomise kui ka jaotamisega. Institutsioonide mõte on koostöö võimaldamises ning mõnel juhul ka takistamises. · Politoloogias eristatakse poliitilisi institutsioone (erakond), võimuinstitutsioone (parlament, volikogud, riigipea administratsioon), valitsemisinstitutsioone (valitsus, riigiametid), järelvalveinstitutsioone (kohus, inspektsioonid). · Institutsioonid aitavad ühiskonna korraldust paremini struktureerida sõjavägi kaitseb, valitseja määrab ülalpidamiseks ressursse, tolliametnik kogub makse... · Ühiskonna struktuuris (hierarhias) olevad kohad muutuvad ihaldatavateks, andes teatud positsiooni, hüve, mõju, võimu vms.
Teose eesmärk oli natsionaalsotsialismi kujunemisloo ja eesmärkide esitamine. Isikud: 1. Stalin- oli Nõukogude Liidu juht. 2. Mussolini- oli Itaalia peaminister ja diktaator aastail 19221943. 3. Hitler- oli Austriast pärit Saksamaa poliitik. Alates 1921. aastast oli ta Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei (NSDAP) juht, 1933. aastast riigikantsler ja 1934. aastast natsionaalsotsialismi ajal "füüreri ja riigikantslerina" samaaegselt Saksa Riigi valitsusjuht ja riigipea. Aastaarvud: 1. NSVL-i loomine-1922.aastal 2. Stalini, Hitleri ja Mussolini võimuletulek : Stalin 1927.aastal ; Hitler 1921. Aastal ; Mussolini 1922. Aastal. 3. Vene kodusõda 1917-1920 4. kollektiviseerimise algus NSVL-s 1920 5. Weimari vabariigi aastad 1919 -1933 4. Kelle vahel ja miks puhkes kodusõda Venemaal? Kes võitis ja miks? Venemaa kodusõda puhkes punaste ja valgete (poliitilised jõud) vahel. Puhkes ta kuna
Tema osa Oktoobripöörde ettevalmistamises oli marginaalne, põhifiguurid olid Vladimir Uljanov ja Lev Trotski jt. Adolf Hitler (20. aprill 1889 Austria, Braunau Inni ääres 30. aprill 1945 Berliin) oli Austriast pärit Saksamaa poliitik. Alates 1921. aastast oli ta Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei (NSDAP) juht, 1933. aastast riigikantsler ja 1934. aastast natsionaalsotsialismi ajal "füüreri ja riigikantslerina" samaaegselt Saksa Riigi valitsusjuht ja riigipea. Hitler oli karismaatiline kõnemees, keda peetakse üheks väljapaistvamaks riigijuhiks maailma ajaloos. Ta aitas luua sõjalis-tööstusliku kompleksi, mis võimaldas Saksamaal väljuda Esimesele maailmasõjale järgnenud majanduskriisist. Hitleri valitsemisaja kõrgpunktis oli tema kontrolli all suurem osa Euroopast.Kui sõda oli peaaegu kaotatud, sooritas Hitler Berliinis Führerbunker'is enesetapu. Mussolini pooldas Itaalia astumist ilmasõtta Antanti poolel. Kuna aga sotsialistid olid
Seadusi võttis vastu parlament, neid täitis valitsus koos peaministriga. Oli 2 parteid: Tööerakond ja Konservatiivid, kes enamiku ajast valitsesid riiki. INGLISMAA VÄLIS: Inglismaa ja temast sõltuvad alad moodustasid Briti impeeriumi, mida nim. Briti Rahvaste Ühenduseks. Asumaad olid India, Aafrika, Kanada, Austraalia,UusMeremaa, kes olid dominioonid. Nad olid iseseisvad liikmesriigid, kel oli oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus. Riigipea oli Inglise kuningas, kohapeal esindas kindralkuberner. PRANTSUSE SISE: Oli demakraatlik vabariik, kus tegutses palju parteisid. 20 aasta jooksul vahetus 41 valitsust, enamasti paremerakondade valitsused. Majanduskriisi ajal tekkis diktatuuri oht. Sellega võitlemiseks loodi Rahvarinne, kes moodustas ka valitsuse. Parlament võttis vastu uusi seadusi: vähendati töönädala pikkust; puhkuseseadus andis 2 nädalat tasutud puhkust iga aasta.
Sisu: territoriaalsed muutused, sõjaroimarite kohtualla andmine. 15) Teine rinne - Normandias avatud rinne Saksamaa vastu. 16) Lepituspoliitika Suurriikide presidendid tahtsid sõda lõpetada. 17) ,,kummaline sõda" Toimumisaeg 1939-1940. Mõlemad pooled Saksamaa ja Poola, aktiivsust ei ilmutanud. 2. Isikud: 1) A. Hitler Saksamaa kantsler, diktaator, riigipea. 2) J. Stalin NSV Liidu juht 3) W. Churchill - Briti konservatiiv. Sai Suurbritannia peaministriks. 4) C. De Gaulle - Prantsuse sõjaväelane ja riigimees. 5) K. Litzmann Eesti kindralkomissaar. 6) F. D. Roosevelt USA president. 7) G. Zukov - Nõukoguderiigitegelane ja väejuht 8) H. Mäe - Eesti poliitik ja 1941 1944 Eesti Omavalitsuse juht. 9) J. Vares-Barbarus - Eesti luuletaja, günekoloog ja poliitik
Avalik sektor- poliitiline · Tuumaks riik · Tunnused: rahvas, territoorium, avalik võim · Õigused: koguda makse, anda välja seadusi, korraldada riigi igapäevaelu, riigikaitset, haridust, tervisehoidu, perepoliitikat, mõista kohut, rahvusvaheline suhtlemine · Institutsioonid: riigipea, parlament, valitsus, kohus · võimude lahusus = võimud üksteisest lahus · Ükski riigiametnik ei tohi töötada teisel kahel ametil · Avalik haldus: riigi ja omavalitsuste plaanipäevane igapäevane tegevus, et ellu viia poliitikas püstitatud eesmärke. Rahastab riik. Hõivatute osakaal alla 20% Erasektor- majandus · Tulundussektor AS, OÜ, FIF osakaal 8%
11a 2012 Sisukord: 1. Sissejuhatus 2. Prantsuse revolutsiooni mõju sõjanduse arengule 3. ,,Sõjakas sajand" 4. Massiarmee loomine 5. Üldise sõjaväekohustuse kehtestamise põhitegurid 6. Tehnika arengu mõju sõjandusele 7. ,,Sõjapidamine muutub humaanseks" 1. Sissejuhatus 19. sajandi kogu Euroopa oli korrastatud: riikide piirid olid selged, riigi juht oli absoluutse võimuga riigipea, rahvusvahelises suhtes kehtis kinlaksmääratud etikett. Sõjapidamine oli tugevalt seotud ühiskonna poliitilise arenguga. Muutus poliitilises korralduses tõi kaasa ka muudatusi sõjapidamises. Revolutsioon ühes valdkonnas kutsus selle esile ka teises. 2. Prantsuse revolutsiooni mõju sõjanduse arengule Pärast suurt revolutsiooni kehtestatud kors pidi end kaitsma, kuid revolütsionääridel puudus professionaalne sõjavägi
Kordamisküsimused kontrolltööks §1-2 (1) Pariisi rahukonverents: millal, miks ja kes osalesid? Pariisi rahukonverents tuli kokku Versailles' lossis 18.01.1919, sest võidu joovastuses Antandi riigid soovisid igati Saksamaad ja tema liitlasi alandada ning neile kätte maksta. Osalesid vaid võitja riigid, kaotajad jäid välja samuti ka balti riigid. Kuldne nelik: George Clemenceau (Prantsusmaa peaminister), Woodrow Wilson (US president), Daivid Lloyd George (GB peaminister) ja Vittorio Emmanuele Orlando (Itaalia peaminister.) (2) Uued riigid peale I maailma sõda. KAART! Kadus ära Austria-Ungari keisririik (Austria muutus väikeseks vabariigiks ja Ungari kuningriigiks), Austria-Ungari aladele tekkis Tsehhoslovakkia vabariik + Sudeedimaa, Austria-Ungari lõunaslaavi alad läksid Serbia-Horvaatia- Sloveenia kuningriigil, mis hiljem hakkas kandma Jugoslaavia Kuningriigi nime. Venemaa kaotas Poola, Leedu, Läti, Eesti ja Soome. Rumeenia suurenes. (3)...
Ajaloo Kontrolltöö 23.01.2012 Eesti Vabariigi iseseisvumine 1. Mõisted Landeswehr Baltisaksa vabatahtlikest koosnev maakaitsevägi, mille algne eesmärk oli kukutada Eesti ja Läti raahvuslik valitsus. Riigikogu Eesti Vabariigi nõukogu, kes võttis vastu seaduseid. Riigivanem Eesti Vabariigi valitsusjuht, kes täitis ka mõningaid riigipea ülesandeid. Koalitsioonivalitsus erinevate poliitiliste jõudude poolt moodustatud valitsus. Asundustalud Talud, mis jagati kõigepealt vabadussõdalastele, seejärel teistele, kes soovisid. Vabadussõjalased Vabadussõja veteranide liit, mis sekkus poliitikasse suure majanduskriisi ajal. Vaikiv ajastu Ajajärk, mil riigikogu kokku ei kutsutud, erakonnad keelati, ajakirjanduses valitses tsensuur. Balti liit 5 riigi vaheline tugev majanduslik ja poliitiline koostöö, mis jäi
lugemisele Kolmas lugemine – esitatakse lõpptekst, läbirääkimised fraktsioonide esindajatega, seaduseelnõu pannakse lõpphääletusele 7. Millal seadus jõustub? – Kümnendal päeval pärast selle avaldamist Riigi Teatajas 8. Nimetage presidendi ülesanded parlamentaarses ja presidentaalses riigis. Parlamentaarses – esindada riiki; kuulutada välja riigikogu valimised ja seadused; nimetada kõrgeid riigiametnikke; olla riigikaitse kõrgeim juht Presidentaalses – riigipea ja valitsusjuht; nimetab valitsuse liikemed parlamendist sõltumata; tseremooniate läbiviimine 9. Kas Eesti presidendil on suur mõjuvõim? Põhjendage oma seisukohta. – Ei ole, temale kuulub vaid esindusfunktsioon 10. Kas pooldate presidendi otsevalimist? Põhjendage. – Jah, rahvas saab ka oma sõna sekka öelda, riigikogus on kõik omakasupüüdlikud 11. Millistele tingimustele peab vastama EV presidendi kandidaat? – Sünnilt Eesti kodanik, vähemalt 40-aastane 12
Euroopa riikide huvitavamad faktid Albaania Albaania keel kuulub indo-euroopa keelerühma, aga ei ole suguluses ühegi teise keelega maailmas, see tähendab et ta ka ei sarnane ühelegi teisele keelele. Albaanias on 700 000 betoonist varjendit, mis rajati sõja kartuses ja mis nüüd seisavad lihtsalt tühjalt. Andorra Andorra on ainus riik maailmas, kus riigipea funktsiooni täidavad kaks välismaa ametikandjat. Seisuga 31.detsember 2007 oli Andorras elanikest ainult 36,6% ka Andorra kodanikud. Armeenia Saslõkk on pärit Armeeniast. Eestis elab paartuhat armeenlast ning tegutseb Armeenia Rahvusühing. Aserbaidzaan 2008.aastal toodeti seal 45 miljonit tonni naftat. Keskmine aser saab kuus palka 3000-4000 krooni, kuid kahetoalise korteri üüri eest tuleb kuus välja käia 10 000krooni. Austria Austria on tuntud suusakuurort
4. Seleta mõisted! 11p Kodanik Riigi kodanik on inimene, kellel on vastava riigi kodakondsus või suhe Senat Rooma senat oli Vana-Rooma poliitiline institutsioon, mis rajati varsti pärast Rooma linna asutamist, asutamisajaks loetakse traditsiooniliselt aastat 753 eKr. Konsul Konsul oli Vana-Roomas täidesaatva võimu teostaja. Igaks aastaks valiti kaks konsulit. Vabariik riigi valitsemisvorm, kus kõrgemad riigivõimu organid valitakse. Tavaliselt valib riigipea kas riigi esindusorgan või valijad. Keisririik Ainuvalitseja. Rahvas valib keisri. Patriits Vana-Rooma riigi kodanik, kes kuulus põliste Rooma linna eliitperede hulka ja kes võis astuda riigiameteisse ning pääseda senatisse. Plebei Rooma riigi kodanike seisus Piibel ristiusu kanoniseeritud Pühakiri. Vana Testament kristliku Piibli esimene osa, mis on kirjutatud enne Jeesuse sündimist.
eluvaldkondi vähem. Totalitaarne diktatuur-valitsemisvorm, kus on range kontroll kodanike tegevuste üle. Fasism-poliitiline ideoloogia, mis taotleb kindla rassilistele ja rahvuslikele tunnustele tugineva, ühe isiku juhtimise all sõjaliselt tugeva riigi loomist. NSDAP-Natsionalistliku Saksa Töölispartei. GESTAPO-riiklik salapolitsei. Isikud: A. Hitler:NSDAP partei täielik peajuht, Saksamaa diktaator ja kantsler ning riigipea. Hea kõneleja, kes suutis oma tõelisi eesmärke varjata. B.Mussolini:Oli Itaalia peaminister ja diktaator. H.Hoover:Ameerika rikkamaiks meheks tõusnud president. F.D. Roosevelt:demokraat, USA president, kes lubas maa riiklikku sekkumist suurendades kriisist välja tuua. J.M. Keynes:Inglise majandusteadlane. Tema teooria järgi võis tasakaalust välja lasta riigieelarve. James S. Braddock:raskekaalupoksija. Ta andis teistele eeskuju raskustest võitu saada. Aitas
kavandatud dessandiga Castro valitsuse kukutada, aga see kukkus häbiväärselt läbi. 1962. aasta sügiseks oli Ameerika Ühendriikide relvastuses 25 000 tuumalõhkepead, NSV Liidul oli see arv enam kui poole väiksem. 16. oktoobril 1962 tegi USA luurelennuk Kuuba kohal lennates fotod, millelt võis näha, kuidas Nõukogude armee mundris sõdurid kiirustades ja suure saladuskatte all tuumalõhkepeadega varustatud keskmaarakette paigaldavad. Tolleaegne USA riigipea Kennedy oli hoiatanud, et kui Moskva peaks Kuuba saarele tooma ründeiseloomuga relvi, siis “võib see endaga kaasa tuua väga ohtlikke tagajärgi” ja samuti oli NSV Liidu tookordne liider Nikita Hruštšov korduvalt lubanud, et Kreml Kuubale ründerelvastust ei tarni. Aga kuna sellel 16. oktoobri hommikul tuli välja Hruštšov vale, siis nüüd oligi käes „ohtlike tagajärgede“ kord. Kui tuumarakettide paigaldamine Kuubale sai lõpliku
Prantsuse ühiskonnas tekkis ohutunne. Loodi Rahvarinne diktatuuriohuga võitlemiseks. Nad võitsid valimised ja hakati ümberkorraldusi tegema. Võeti vastu rohkem kui sada seadust, vähendati töönädala pikkust palka muutmata, võeti vastu puhkuseseadus. Rahvarinne püsis kuni 1938. sügiseni. Sellel kõigel aga oli suur tähtsus majanduskriisi ületamisel. USA sisepoliitika Toimis kaheparteisüsteem, kuid valitses vabariiklik kord, mitte monarhia. Seadusi võttis vastu kongress, riigipea oli 4-ks aastaks valitav president. Juhtivad erakonnad olid Vabariiklik ja Demokraatlik Partei. Tegemist oli paremerakondadega mõlemad pooled pooldasid vabaturumajandust. Kuid vabariiklased pidasid riigi majandusse sekkumist lubamatuks, demokraatlased aga arvasid, et vajadusel võib riik majandust reguleerida. Enne sõja lõppu oli presidendiks demokraat, peale sõda aga vabariiklane. Vabariiklased kaotasid sõja ajal kehtestatud
Perestroika sotsialismileeri lagunemise peamine põhjus NSV Liidus olid just üksteise järjestikku nii elust kui ka riigipea ametist lahkunud kolm vanadusnõtra meest: Leonid Breznev 1982, Juri Andropov 1984, ja ainult aasta hiljem Konstantin Tsernenko 1985. Selleks ajaks oli NSV Liit jõudnud sügavasse majanduslikku, sise- ja välispoliitilisse kriisi. Muutuste vajadust hakkas aduma isegi sügavkommunistlik parteiladvik. Märtsis 1985 sai NLKP KK peasekretäriks (tollal 54-aastane) Mihhail Gorbatsov. Gorbatsov oli uue põlvkonna mees, kes omas ühte kõrgharidust õigusteaduskonnast ja teist
Alvina Panova ja Sirle Toots TAANLASED Üldinfo : Riik : Taani Kuningriik Pindala : 43 094 km² Rahvaarv : 5 543 819 inimest (11.02.2010.a.) Riigikeel: taani keel Riigikord: konstitutsiooniline monarhia Riigipea: kuninganna Margrethe II Pealinn: Kopenhaagen 678 873 elanikku Rahaühik: Taani kroon Usund: luteri usk Rahvas: Praegune Taani rahvas on kujunenud : kohalikest germaani hõimudest jüütidest Taanlastest Seepärast pole imekspandav, et taani keel on sarnane saksa keelele ja väga lähedane norra keelele - sedavõrd, et üksteist on võimalik mõista. Taanlased armastavad oma maad looduse idülli pärast: rohelised tasandikud vaheldumisi rulluvate põldudega, nende vahele lõikuvad sinised fjordid ja abajad. Et meri on hästi lähedal, kuskilt pole rannikuni pikem maa kui 17 km ja saari on palju (403), siis on purjetamine Taanis rahvusspordi staatuses. Igal perel on oma jaht või paat. Vabal ajal on pop minna loodusesse sportima ja jalutama. Pa...
Presidendivalimise süsteemid Euroopas Euroopas erineb presidendivalimine riigiti. Paljudes maades ei ole riigipea valitav, sest selleks on konstitutsiooniline monarh. Nii on näiteks Taanis, Norras ja Suurbritannias. Vatikanis on monarh valitav kardinalide konklaavi poolt. Bosnia ja Hertsogoviinas ning San Marinos on mitmeliikmelised presidentuurid. Enamikes riikides valitakse president otse, kasutades selleks kas lihtenamuse, täisenamuse või alternatiivse hääle meetodit. Lihtenamuse puhul osutub valituks kandidaat, kes saab teistest rohkem hääli. Selline viis on kasutusel Islandil ja Bosnias
Nõuka-aegne kultuur ja kord oli teistsugune kui mujal maailmas. Liidumaades kehtis karm kord, ei tohtinud pidada sidet läänega (keelati läänemeelsed raadio- ja telekanalid ning kasutati segajaid) ja liikumist piirati (v.a NL-i piires). Idanaabrid on alati olnud viinalembesed ning moes oli puskari ajamine kodudes, selle pealt oli võimalik ka lisaraha teenida. Nõukogude Liit väärtustas pühade ja tähtpäevade tähistamist, näiteks naistepäev oli riiklik püha. Kui riigipea suri, peeti üleliidulist püha ning lapsed ei pidanud sel päeval kooli minema. Koolis õpetati peamiselt NSVL ajalugu ja seda NSVL-i seisukohalt. Noored said palju kuulda kiidulaulu Nõukogude korra ja Lenini kohta. Laste usaldust hakati taotlema juba noorena, luues neile mitmeid toredaid organistatsioone, kus propageeriti kommunismi ja NL-i korda. Nii olid noored alguses oktoobrilapsed, seejärel pioneerid ja vanemana komsomolid. 20
toimusid peale 40-aastast vaheaega parlamendivalimised, kus osales 18 koalitsiooni ja 100 parteid. ·1978 a. võeti vastu uus konstitutsioon. ·1981 a. 18. jaanuar toimus sõjaväeline riigipööre, mis nurjus. ·1981 a. liitus Hispaania NATO- ga. ·2002. a. Läks Hispaania üle euro kasutamisele, majanduse kiire kaasajastamine. 3 Seaduslikud võimuorganid Hispaania on parlamentaarse monarhiaga ühtne riik. Riigipea on kuningas ja tema määrab ka kohale valitsuse peaministri. Seadusandlusorgan on kahekojaline parlament- Las Cortes Generales. Selle mõlemad kojad valitakse 4 aastaks otsestel valimistel. 300- 400 saadikust koosneva Alamkoja (Saadikute Kongress) kohad jaotatakse parteide vahel proportsionaalse süsteemi järgi. Ülemkoja (Senati) kohad jaotatakse aga majoritaarse süsteemi järgi. Täidesaatvat võimu teostab valitsus eesotsas peaministriga.
Presidentism ja parlamentarism · Seadusandliku võimu institutsiooniks on USA-s kahekojaline parlament ehk Kongress. Presidentaalse riigikorralduse puhul on president tihedamalt seotud täidesaatva võimuga. Võimuharude autonoomia on teiste demokraatia vormidega võrreldes suurim. · Riigipea kujutab endast erapooletut iseseisvat võimuinstitustiooni. Parlamentaalse riigikorralduse puhul on tähtsaim võimuinstitutsioon parlament. Seadusandlik ja täidesaatev võim on väga tugevas vastastikkuses sõltuvuses, konflikt nende vahel
Viimaks-1938.aasta 24.aprillil valiti Konstantin Päts Eesti Vabariigi esimeseks presidendiks.Ta oli siis 64.aastane. 1940.aasta juunis okupeeris Nõukogude Liit Eesti.Konstantin Pätsile on ette heidetud,et riigipeana oleks ta pidanud olema kindlameelsem. Juulis 1940 küüditati Konstantin Päts koos perega Venemaale.Kuigi ta ei olnud haige,veetis K.Päts oma elu viimased päevad Kalinini Psühhoneuroloogia haiglas.Lihtsalt sinna oli hea tülikas riigipea jalust ära saata.18.jaanuaril 1956 aastal seal ta ka suri ja maeti Burasevo metsa.Kodumulda Tallinna Metsakalmistule maeti Konstantin Pätsi säilmed alles 1990.aastal. Eesti Vabariigi esimene president ütles oma viimases Võidupüha läkituses 23.juunil 1940.aastal:´´Kõige suurem,mida meie oleme suutnud luua on Eesti riik.Temale kuulub meie kõige palavam armastus,meie ustavus,meie töö ja meie elu.´´Nüüd on meil taas Eesti Vabariik.Järgigem siis Konstantin Pätsi sõnu ja
TÄITEVVÕIM Valitsuse ülesanded: - juhtida riiki parlamendi suuniste alusel. Määrata rahvusliku poliitika suunad ja viia neid ellu - administratsiooni (halduse) järelvalve; -tagada piisav toetus oma poliitikate elluviimiseks -kriiside juhtimine - sõjalised ja välisasjad. - sõmboolsed ja tseremoniaalsed küsimused. Riigipea valitsuskabinet ja administratsioon Täitevvõimu laienemine heaoluriigiga. Valitsuse tähtsuse suurenemine Valitsuse ülesannete, vahendite ja personali laienemine. Kabinettide hüppeline suurenemine. Valitsuse tugistruktuuride, eriti valitsuskomisjonide paisumine. Valitsuse domineerimine parlamendi üle (kiire ja spetsialiseeritud otsustusprotsess). Valitsuse ja parlamendi vastastikused kontrollimehhanismid pole paigas. Valitsusjuhi esiletõus ja valitsussisene hierarhia süvenemine
vabadust ja vastutust Konservatism-alalhoidlikkus, ajaloolist järjepidevust tähtsustav ja traditsioonilisi vaateid säilitav poliitiline õpetus. Sotsialism-suuremat sotsiaalset võrdsust taotlev poliitilne õpetus; ühiskonnakord pärast kapitalismi, mil tootmisvahendid on ühiskondlikus omandis ja lõpeb tööliste rõhumine. Oska välja tuua, milles see maailmavaade seisnes. 2. Valitsemisvormid Monarhia –riigivalitsemisvorm, mille puhul riigipea on harilikult eluaegse ja päriliku võimuga monarh. Absoluutne-absoluutne monarhia, riigivalitsemisvorm, mille puhul kõrgeim võim kuulub piiramatult üheleisikule. PRANTSUSEMAA Konstitutsiooniline e. Parlamentaarne- riigivalitsemisvorm, mille puhul kuningas jagab võimu parlamendiga. INGLISMAA Vabariik-riigivorm, mille puhul kõrgemad riigivõimuorganid on valitavad või moodustab need parlament. HOLLAND
- Kongo, Etioopia, Somaalia, Mosambiik, Angola, Madagaskar; Roheneemesaared, ... · koostöö: VMN - arendamaks majanduslikku koostööd - vastukaaluks Marshalli plaanile - vastastikune abi USA abi asemel VLO - sotsialismileeri ühendav sõjaline ja poliitiline jõud - ajend: SLV võeti NATO liikmeks · lahkhelisid - vastuhakud (Ungari, Praha; 1953 Ida-Berliin) - erimeelsused (nt Jugoslaaviaga, Hiinaga) · tunnused: 1) võim ühel parteil, parteijuht ka riigipea - NB! nt Poola Ühendatud Töölispartei; Saksa Demokraatlik Vabariik - NB! nt SDV-s, Poolas mitu parteid 2) partei kontrollis kõike - nt kultuur, teadus, usk - julgeolekuorganid 3) majandus riigistatud - eraomand puudus, see mõjutas mentaliteeti - plaanimajandus (NSV Liidus alates 1928 viisaastakud) 4) suur rõhk sõjaväele - nt 1980. a. USA-s, Inglismaal ca 0,8% aga NSV Liidus ca 1,8% elanikkonnast
Adolf Hitler Sündinud 20. aprill 1889 Braunau Inni ääres, Austria-Ungari Surnud 30. aprill 1945 Berliin, Saksamaa Ta oli Austriast pärit Saksamaa poliitik ja Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei juht (19211945). Aastatel 19341945 oli ta Saksamaa diktaator ametliku tiitliga Saksamaa kantsler (19331945) ning tiitliga riigipea ("füürer ja riigikantsler"; 19341945). Faktid *Hitler tahtis lapsena preestriks saada. Tuleb välja, et Hitler käis Austrias Lambach'is kihelkonnakoolis. Ta oli ka kohaliku kiriku kooripoiss ja altari teenija. *Esimene tüdruk, kes Hitlerile meeldis, oli juudi tüdruk, kuid Hitleril ei olnud kunagi julgust neiule oma tundeid avaldada. Kui Hitler oli 16-aastane, armus ta ülepeakaela juudi tüdrukusse nimega Stefanie Isak. Silmakirjalikkus räägib enda
täidesaatva võimuga d)Tähtsaim võimuinstitutsioon X on parlament Ül 3. Valitsuse moodustamine Eesti Vabariigis (2 p) Järjestage sammud valitsuse moodustamisel, alustades parlamendi valimisega ja lõpetades valitsuse ametisse astumisega. (6 õiget 1 p; 7 õiget 2 p) 1)Valimised 2) Parlamendi uue koosseisu kokkutulemine 3) Riigipea nimetab peaministrikandidaadi 4) Peaministrikandidaadi ettekanne parlamendis tulevase valitsuse tegevusprogrammist 5) Parlament annab peaministrikandidaadile volitused valitsuse moodustamiseks 6) Peaministrikandidaat esitab valitsuse koosseisu riigipeale 7) Riigipea nimetab valitsuse ametisse 8) Valitsus annab parlamendi ees ametivande 9)Valitsus asub tööle Ül 4. Põhiseaduste võrdlus Väljavõte 1938. aasta Eesti Vabariigi Põhiseadusest. § 40
· vähemuse õigustega arvestav enamuse võim Võimude lahusus - demokraatliku riigivalitsemise nurgakivi. Selle järgi peavad kolm klassikalist riigivõimu institutsiooni - seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim - olema üksteisest eraldatud. Sellega välditakse riigivõimu koondumist ühe isiku kätte ja selle kuritarvitamist. Horisontaalne lahusus - seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahusus. Seadusandlik võim kuulub parlamendile, täidesaatev valitsusele(ka riigipea kuulub täidesaatva võimu harusse), kohtuvõimu teostavad kohtud. Võimude lahusus ei ole reglina täielik. Näiteks teostab valitsus määruste andmisega ja seaduseelnõude algatamisega ka osaliselt seadusandlikku funktsiooni. Seadusandlikul parlamendil võib olla täidesaatva riigivõimu funktsioone, nt kõrgemate riigiametnike ametissenimetamine. Kohtuvõimu seosed teiste võimuharudega on suhteliselt piiratud, et tagada sõltumatu ja erapooletu kohtupidamine.
4.2.2 Seadlus Seadlusandluse õigus kuulub presidendile. Kõik formaalsed seadlused on funktsionaalselt õigustloovad aktid. Kuigi president on vastavalt tema pädevusele haldusorgan, on tal täita ka legislatiiv-funktsioon.Seadlused on sarnased dekreetidega, sest nad on funktsionaalselt haldusorganiks oleva organi ehk presidendi õigusorganiteks. Dekreet on materiaalses mõttes seadus, kuigi formaalses mõttes mitte. Seadus võetakse vastu riigikogu poolt, dekreet riigipea poolt. Parlamentalism ei suhtu dekreeti positiivselt, sest see vähendab parlamendi osatähtsust. Presidendil on erakorralises olukorras õigus võtta vastu: Erriiklikud vajadused. akorralisi dekreete.See on juhtudel kui riigikogu ei saa kokku tulla ja ilmnevad edasilükkamatud Hädadekreete. See on juhtudel kui edasilükkamatud riiklikud vajadused ilmnevad valitsuse poolt.. 4.2.3 MÄÄRUSED
Ametlikult kasutatakse ka järgnevaid regionaalseid keeli: · katalaani keel (catalan) - kasutusel Kataloonia autonoomses piirkonnas; · baski keel (euskera) - kasutusel Baskimaal; · galeegi keel (gallego) - kasutusel Galiitsia autonoomses piirkonnas; · valencia keel (valenciano) - tegelikkuses katalaani keele lähedane dialekt, kasutusel Valencia autonoomses piirkonnas ja Baleaari saartel. Poliitiline süsteem Hispaania on parlamentaarne monarhia, mille riigipea on kuningas. Seadusandlik võimuorgan on kahekojaline parlament (Cortes Generales), mis koosneb 350 liikmelisest alamkojast (Congreso de los Diputados) ja 259 liikmelisest ülemkojast (Senado). Valitsev partei on Hispaania Sotsialistlik Töölispartei (Partido Socialista Obrero Español), kes saavutas 14. märtsil 2004. aastal toimunud viimastel valimistel parlamendi alamkojas 162 kohta. Järgmised korralised üldvalimised toimuvad 2008. aasta kevadel.
1. Parlamentaarne( Rahvas valib parlamendi, parlament valib presidendi,parlament paneb kokku täidesaatva võimu. riigipea on erapooletu iseseisev võimuinstitutsioon- tasakaalustab parlamendi ja valitsuse suhteid, nimetab ametisse ametnikke ja täidab tseremoniaalseid kohustusi), presidentaalne(president on keskne poliitiline figuur, riigipea ja valitsusjuht, kuid ei oma absoluutset võimu,) ja poolpresidentaalne (president peab arvestama rohkem parlamendiga ning jagab valitsusjuhi rolli peaministriga, valitsuse töö eest vastutab peaminister kuid president sekkub mõningatel asjaoludel) valitsemine. 2
elu ja 2) Rahvas osaleb riigi reeglina kujuneb isikukultus poliitika valitsemises, valimiste ja 2) Sunniviisiline hääletamine või mingil muul rahvahääletuste kaudu, valitud moel valimisvabaduse piiramine, parlamendil parlamendil on seadusandlik puuduvad õigused, võib olla nõuandevorgan võim riigipea juures. 3) Tähtis on inimene ja tema 3) Kõige tähtsamad on riigi huvid. huvid 4) mitmeparteisüsteem 4) Erakondade 4) üheparteisüsteem 5) inimõigused on kaitstud ja tegevus piiratud või 5) inimõigused garanteeritud üheparteisüsteem puuduvad 5) inimõigused on
Leandro: Suured kauplused ja väikesed vigurid, ahah, nii suured kauplused. (Leandrol taas 4 suurem kaart). Clarice: Nonii, see suured kauplused on ka teie. Leandro: Nii, eks need kauplused ole ka kultuur. Clarice: Nüüd jagame ära moositööstuse. (Claricel suurem kaart) Clarice: Nojah, see on nüüd minu. Leandro: Nüüd jagame ära supiköögid ja talveaiad.(Leandrol suurem) Leandro: Vot see on mulle. Puha hariduse värk. Clarice: Aga nüüd, nüüd jagame ära riigipea ametikoht. Leandro: Peade pea. (Claricel suurem kaart) Clarice: Mina olen riigipea ja kogu moos on minu. Leandro: Asaaa, ma olen saanud emandalt lüüa. (Ilmub Prigella) Prigella: Mul ei ole loomupäraselt kaunid jalad, mis sest, las teised arvavad, et mul on, nii tundub maailm õiglasem. Leandro: Töörahva uued kangelased, Mars ja Snickers. Clarice: Eelista räimevormi. Prig: Emand Clarice. (suudleb samal ajal Clarice kätt). Prig: Isand Leandro. (teevad plaksu värki tervituseks)
Eesmärk on leida ühiseluvorm, millega on esikohal kodanik. 4. Riigivalitsemise vormid ja nende jagunemine (nimeta koos alajaotustega, selgita ja too näiteid) - *VABARIIK: mittepärilik võimukorraldus. 1)Parlamentaarne parlamendi võimu ülimuslikkus. Riigipeal on esindusfunktsioon. Valitsus on parlamendi poolt ametisse nimetatud ja parlamendi ees aruandekohustuslik. (Eesti, Mongoolia, Lõuna-Aafrika) 2)Presidentaalne riigipea on valitsuskabineti juht ja kodanike poolt otse valitud. Valitsus moodustatakse parlamendiväliselt ja ei ole parlamendi ees aruandekohustuslik. (USA, Indoneesia) *MONARHIA: riigipea on päriliku võimuga monarh: kuningas, keiser. 1)Konstitutsiooniline monarhi võim on piiratud põhiseadusega, esindusfunktsioon. Riigi toimimist juhib valitsus ja seadusloomega tegeleb parlament. (Suurbritannia, Tai)
ka kõrgem kohtumõistja. Monarhi tahe on seaduseks. Tänapäeval on piiramatu ainuvalitsus säilinud mitmel araabia maal (Saudi Araabia, Kuveit, Brunei jt). Monarhia erivormiks on 7 teokraatia (jumalavalitsus), mille korral vaimulik ja ilmalik võim on lahutamata ning usujuht on ühtlasi riigijuht (Tiibet XVII sajandist kuni 1959. aastani, Vatikan). Tänapäeva arenenud riikides, mille eesotsas seisab päriliku võimuga riigipea, on monarhi võim taandunud sümboolseks esindusrolliks (Rootsi, Norra, Ühendatud Kuningriik jt). Samas on vähearenenud maid, kus riigipeaks on valitud president, kel on peaaegu piiramatu võimutäius (näit autokraatia Põhja-Koreas). Türanniasse ehk hirmuvalitsusse (idamaade puhul despootiasse) kaldub ainuvalitsus siis, kui ta jalgealune kõikuma lööb või kui on tegemist vägivaldsel teel võimu haaranud valitsejaga.
Eesti Vabariik (1920. 1940.a) 1. 1920. a põhiseadus (sisu, kelle poolt vastu võeti, vead ja liialdused) SISU: 15. juuni 1920. a võeti vastu Eesti Vabariigi esimene põhiseadus Asutava Kogu poolt; Kõrgeima võimu kandjaks sai rahvas, kes viis võimu ellu: valimiste, rahvaalgatuste ja rahvahääletuste kaudu. Seadusandlikku võimu teostas Riigikogu, kuhu kuulus 100 liiget. Täidesaatvat võimu teostas valitsus, mis vastutas Riigikogu ees ja mida juhtis riigivanem. Riigipea/presidendi ametikoht puudus. PUUDUSED: Rahvahääletust või rahvaalgatust kasutati harva, kuigi rahvale kuulus kõrgeim võim. Puudus presidendi ametikoht. Riigivanem ei täitnud võimude vahel tasakaalustavat rolli. LIIALDUSED: Poliitiline erakondada paljusus suur erakondade kvantum põhjustas ka rohkem konflikte erinevate ar...
aasta lõpul, sellele järgnes üldrahvalik arutelu. 28. juunil 1992. aastal toimunud rahvahääletusel kiideti uus põhiseadus ülekaalukalt heaks. Põhiseadus sätestab, et riik peab "tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade". Presidendi- ja parlamendivalimised toimusid 1992. aasta septembris. Kuna presidendivalimiste esimeses voorus üldvalimistel ei saavutanud ükski kandidaat üle poole valijate häältest, tuli riigipea valida kahe enim hääli saanud kandidaadi (Arnold Rüütli ja Lennart Meri) vahel Riigikogul. Riigikogu valis taasiseseisvunud Eesti Vabariigi esimeseks presidendiks Lennart Meri. Riigikogu valimiste järel lõpetas oma tegevuse Eesti Kongress ja pagulasvalitsus. 1993. aasta kevadel alustas tööd Riigikohus. Suurt tähelepanu pöörati kaitsejõudude, piirikaitse ja politsei loomisele. ÜLEMINEK TURUMAJANDUSELE Iseseisvuse taastamine lõi poliitilised ja majanduslikud eeldused üleminekuks
Itaalia vapp Itaalia lipp 1) Itaalia geograafiline asend: Itaalia maailmakaardil Itaalia asub Euraasia mandril, Euroopa maailmajao lõunaosas, 800 km Vahemerre ulatuval Apenniini poolsaarel. Põhjas moodustavad loodusliku piiri Alpid. Põhjas on Itaalial maismaapiir Austria (430 km), Prantsusmaa (488 km), Sloveenia (232 km) ja Sveitsiga (740 km). 2) Üldandmed: Keel itaalia Riigipea on president Giorgio Napolitano Itaalia on unitaarne vabariik Pealinn Rooma Pindala - 301 230 km² Rahvaarv - 58,126,212 (2009) Rahvastiku tihedus - 198,5 in/km² Rahaühik euro (EUR) Usund katoliiklus Kuulub Euroopa Liitu Itaalias on 20 maakonda, mis omakorda jagunevad 93 provintsiks 87% Itaalia elanikest identifitseerib end rooma-katoliiklastena Itaaliale kuuluvad Sitsiilia, Sardiinia ja hulk väiksemaid saari
Demokraatia taastati riigis 2002. aastal pärast üksteist aastat kestnud kodusõda. Tänane Sierra Leone on vabariik rahva poolt otse valitava presidendi ja ühekojalise parlamendiga. Põhiseaduse kohaselt jaguneb riigivõim seadusandlikuks, täidesaatvaks ja 3 kohtuvõimuks. Seadusandlik võim on parlamendi käes. Täidesaatev võim on presidendil, kes on üheaegselt nii riigipea, valitsusjuht kui sõjaväe ülemjuhataja. President nimetab valitsuse liikmed, ministrid, kes peavad saama parlamendi heakskiidu. Alates 2007. aasta septembrist on Sierra Leone Vabariigi president Ernest Bai Koroma. Parlamendis on 124 kohta ja sinna kuuluvad riigi kõigi neljateistkümne maakonna esindajad. Majandus Sierra Leone on taastumas kodusõjast ning välisinvestorite huvi kasvab. Tänu maavarade rikkusele on kaevandus, eriti teemantide kaevandamine, üks peamisi majandusharusid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
