Loetelust tuleb maha tõmmata Petain, sest ta oli Prantsusmaa sõjaväelane. Ülejäänud isikud on Venemaa valgekaartlased. Koltsak - Venemaa admiral, polaaruurija ning valgekaartlik väejuht Vene kodusõjas ja Venemaa ülemvalitseja aastatel 19181920. Denikin - Vene sõjaväelane, üks valgekaartlaste relvastatud üksuste Vabatahtlike Armee ja Lõuna-Venemaa Relvajõudude juhte Venemaa kodusõjas. Petain - Prantsusmaa sõjaväelane (Prantsusmaa marssal, 1918) ja riigipea aastail 19401944. Judenits - Vene jalaväekindral (1915) ja Venemaa valgekaardi juhataja Baltimaades Vene kodusõja ajal 19181920. 5. Milles avaldus sisepoliitiline kriis 1917.a Venemaal? · Majanduslik kaos (nt. tööjõu- ning toorainepuudus, transpordi- ja kütusekriis, toimusid näljamässud) · Rahutused sõjaväes (nt. Venemaa oli kaotanud üle 6 miljoni sõduri) Rahulolematuse üldine kasv (nt. rahvuslikud vastuolud) · Keisrivõimu autoriteedi langus 6
1. Iseloomusta Eesti Vabariiki 1920ndate alguses ja proovi teda võrrelda tänapäevaga? Vanasti oli riigipea, kes juhtis riiki, nüüd juhib president, territoorium on suurenenud, riigikoguliikmeid oli 100 nüüd 101, maakondi oli vähem, vanasti olid rahvahääletused, erakondi oli vähem. 2. Kirjelda 1.detsembril 1924 sündmusi? Riigipöördekatse: Venemaa( kommunistlik internatsioon E.Viia Eesti taas ENSV alla. Mässulised pidid Venemaale saatma tegegrammi. Hõivati Toompea, raudteejaam, hävitati sillad. Kutsuti kokkku Kaitseliit, kommunistide populaarsus vähenes. 3
Külma sõja lõpp oli seega Mihhail Gorbatšovi ja ta truude seltsimeeste sihikindla tegevuse tulemus. Lõpetati vastasseis Washingtoniga, kelle kehtestatud majandusalased nõuded andsid riigi rahakotti vaadates valusalt tunda. 80ndate lõpul Ronald Reaganiga kokkulepitud tuumaprogrammide ja maavägede vähendamine tõotas Kremlile laialdast kulude kokkuhoidu. Gorbatšov väitis, et Venemaa kuulub nii ajalooliselt kui kultuuriliselt Euroopasse; lisaks kaasnesid ka majanduslikud huvid. Vene riigipea lõi kiirelt usalduslikud suhted Suurbritannia, Prantsuse ja Lääne-Saksa riigipeade ning valitsusjuhtidega. Kokkulepetest kinni pidamise ning vastastikuse usalduse võitmiseks oli vajalik jõuvõtetest loobumine Kesk-ja Ida- Euroopas. Kohe võimule asumise järgselt anti teade, et Venemaa hoiab end edaspidi sõjaliselt vaoshoitult ning sekkumatult, mis puudutab nende riikide poliitikat. Leian, et säärane sõja lõpplahendus oli juhuste kokkulangevus. Selles olukorras, kuhu olid
b).presidentaalne vabariik nt Leedu, Venemaa jt. Riigivõimu kolmikjaotus tähendab võimu jaotumist seadusandlikuks, täidesaatvaks ja kohtuvõimuks. Eestis seadusandlik võim kuulub Riigikogule e parlamendile (esimees ene Ergma) ja peamiseks ülesandeks on seaduste vastuvõtmine. Täidesaatev võim kuulub Vabariigi Valitsusele (seda juhib peaminister Andrus Ansip), ülesandeks on seaduste koostamine ja Riigikogus vastuvõetud seaduste elluviimine. Eesti president e riigipea on Toomas Hendrik Ilves, teda on riigipeaks valitud juba 2 korda järjest. Eesti raha emiteerimise ainuõigus on Eesti Pangal (juht Andres Lipstok) Riiklike organisatsioonide majandustegevust kontrollib Riigikontroll (juhib riigikontrolör Mihkel Oviir). Järelvalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitse õigusaktide põhiseadusele ja seadusele vastavuse üle teostab õiguskantsler (Indrek Teder).
· Põhjasõda- oli 17001721 peetud sõda ülemvõimu pärast Läänemerel. · I maailmasõda- 28 juuni 1914- 11 nov. 1918. · Vabariigi loomine 24 veebruar 1918 · Vabadussõda 28nov 1918 2veeb 1920 · Landeswehri sõda 1919 juuli · Tartu rahu 2 veeb 1920 · 23 juuni võidupüha, 20 august taasiseseisvumine, 24 veeb iseseisvus päev · MÕISTED · Absoluutne monarhia- piiramatu kuninga võim 17 saj. · Monarhia- riigivorm, mille puhul riigipea on harilikult eluaegse ja päriliku võimuga monarh ( kuningas, keiser, tsaar). · Demokraatia- poliitilise korra vorm, kus riigijuhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu. · Paavst kõrgem katolikukiriku tegelane. · Lutherlus- protestantlik usuvool, Martin Lutheri õpetus. · Valgustus- periood euroopa ajaloos 1680- 1780. usk mõistuse võimalustesse ja vanade traditsioonide hülgamine.
Institutsioonid- Institutsioon on sotsioloogia termin ühiskondlikult mõju omavate struktuuride ja mehhanismide tähistamiseks. Institutsioon võib olla ka mingi asutus või organisatsioon. Uus institutsionalist Douglass North väitis, et institutsioonid on ühiskondlikud stimuleerimissüsteemid Parlamentarism- Parlamentarism on kõrvuti presidentalismiga konstitutsioonililise reziimi üks põhivariante. Parlamentarismi puhul on riigipea ja valitsusjuht eri isikud. Valitsus vastutab usaldushääletuse kaudu parlamendi ees. Rahvusvahelite suhete iseloomustus- Rahvusvahelised suhted on suhted rahvusvahelises süsteemis peamiselt riikide vahel, aga ka rahvusvaheliste organisatsioonide ning hargmaiste ettevõtete (multinatsionaalsete korporatsioonide) vahel. Akadeemilise distsipliinina on rahvusvahelised suhted politoloogia haru, mis uurib rahvusvahelisi suhteid. Rahvusvahelisi
Võim kasutab massiliselt vägivalda sise- ja välisvaenlaste suhtes ning on mingi kindla ideoloogia keskne. Totalitaarses riigis võib võim olla päritav (Põhja-Korea). Riigivalitsemise vormid: 1)VABARIIK: *Parlamentaarne(Eesti, Mongoolia, Lõuna- Aafrika)- riigipeal on vaid esindusfunktsioon. valitsus on parlamendi poolt ametisse nimetatud ja parlamendi ees aruandekohustuslik. *Presidentaalne(Ameerika Ühendriigid, Indoneesia)- riigipea on ka valitsuskabineti juht ja enamasti kodanike poolt otse valitud. valitsus moodustatakse parlamendiväliselt ja ei ole parlamendi ees aruandekohustuslik. 2)MONARHIA: *Kondtituts-iooniline(Suurbrit, Tai)- riigi igapäevast toimimist juhib valitsus ja seadusloomega tegeleb parlament. monarhi võim on piiratud põhiseadusega ja tal on pigem esindusfunktsioon. *Absoluutne(Vatikan, Katar, Saudi Araabia)- monarh on ainuvalitseja, kellele kuulub nii seadusandlik, täidesaatev kui kohtuvõim.
• Demokraatlikus riigist teostab valitsus kõrgemat täidesaatvat riigivõimu, viies ellu riigi sise- ja välispoliitikat. 2.Tuleta meelde parlamentaarne/presidentaalne vabariik lk.20 • Parlamentaarne vabariik: Parlamentaarne võimukorraldus rajaneb parlamendi võimu ülimuslikkusel. Riigipeal on vaid esindusfunktsioon. Valitsuse on ametisse nimetatud parlament ja ta on parlamendi ees aruandekohustuslik. Nt: Lõuna-Aafrika, Mongoolia, Eesti. • Presidentaalne vabariik: Riigipea on ühtlasi valitsuskabineti juht ja enamasti kodanike poolt otse valitud. Valitsus moodustatakse parlamendiväliselt ning ei ole parlamendi ees aruandekohustuslik. Nt: Ameerika Ühendriigid, Indoneesia. 3.Kuidas moodustatakse valitsus? • Presidentaalne riik, kaks peamist parteid, nt Ameerika Ühendriigid: Ametisse astuv kodanike poolt otse valitud president nimetab ka uue valitsuskabineti, mis kinnitatakse parlamentaarse ülemkogu ehk Senati poolt
mõningat rahalist hüvitust. Samuti asus rahulepingu järgselt Eestisse ümber (optantidena) umbes 20 000 Venemaal elanud eestlast. Vastu võetakse Eesti esimene põhiseadus 15. juuni 1920 1920. aastal esitas Asutav Kogu rahvahääletusele Eesti esimese põhiseaduse, mis kehtestas riigis parlamentaarse valitsuskorralduse. Sellega loodi 100liikmeline Riigikogu, mis seadis ametisse valitsuse, mida juhtis ühtlasi ka riigipea kohuseid täitev riigivanem. 15. juunil 1920 toimunud rahvahääletusel kiideti põhiseadus heaks ning aasta lõpus hakkas see kehtima. Esimesed Riigikogu valimised toimusid 27.29. novembrini 1920 ja Riigikogu alustas tegevust 1921. aasta alguses. Enne seda, 1920. aasta detsembris, lõpetas oma tegevuse Asutav Kogu. Kasutusele võetakse Eesti kroon 01. jaanuar 1928 1920. aastatel suutsid Eesti poliitikud ja finantstegelased riigi majanduslikku olukorda oluliselt
1932. aasta parlamendivalimistel said hitlerlased üle komandiku saadikukohtadest ning 1933. aasta jaanuaris nimetati Adolf Hitler valitsusjuhiks. Esialgu tegutsesid natsid põhisseaduste piirides, kuid pärast parlamendi hoone põlengut aastal 1933 sai valitsus parlamendilt erakorralised volitused kehtestada üheparteisüsteem. Kõik erakonnad v.a natsipartei saadeti laiali. Keelatud olid ka ametiühingud. Parlament kaotas oma tähtsuse ning nii võttis Hitler endale ka riigipea rolli. Tegelikkuses muutus ta diktaatoriks. Demokraatlik kord säilis Suurbritannias ja Prantsusmaal, sest nad ei kandnud I Maailmasõjas nii suurt kahju ja nendes riikides oli demokraatlikud traditsioonid mõnevõrra tugevamad ning majandusprobleemid polnud nii suured. Minu arvates ei olnud diktaatorlik käitumine riikides hea. Algul lubati lihtrahvale head tuleviku aga tegelikkuses elasid inimesed hiljem hoopis hirmua all oma valitseja ees.
Demokraatlik Eesti 1920.aasta põhiseadus: *kõrgemaiks võimukandjaks rahvas: valimised rahvaalgatuse rahvahääletuse *100 liikmeline riigikogu,mis valiti 3ks aastaks *valimisõigus kõigil vähemalt 20aastastel *valitsus eesotsas riigivanemaga *laialdased kodanikuõigused *puudus valimiskünnis,tulemuseks väga kirju riigikogu,p alju erakondi,koalitsiooni oli raske kokku panna. Probleemid: *kuna puudus valimiskünnis oli Riigikogu koosseis üsna kirju *Valitsesid koalitsioonivalitsused(1921-1931 keskmine valitsuse eluiga 11 kuud) *palju valitsuskriise *Puudus riigipea(tasakaalustaja) Majandus: *1919 maaseadus-maareform: -riigistati mõisate maa -Loodi 35000 asendustalu *1923.aastani majandustõus: -uued tehased -põlevkivitööstus -Venemaa tellimused *1923 majanduskriis: -Hiigellaenud-inflatsioon -Väliskaubanduse negatiivne bilanss -Venemaa turu kadumine *1924 uus majanduspoliitika: 'Orienteeruti Euroopa turule -Esikohale seati põllumajandus...
tehakse. 2.Presidentaalne, pool-presidentaalne või parlamentaarne valitsemiskorraldus. Mis oleks iga korraldustüübi ,,head ja vead" Eesti kontekstis? Presidentalism ehk presidentaalne valitsemiskorraldus. Selle korraldustüübi mudeliks võetakse valimiskord USA-s. Presidentaalse valitsemiskorralduse puhul on president valitsuse juhiks, kui ka riigipeaks, aga tal ei ole ainuvõimu, kuna ta peab jagama oma võimu parlamendiga. Eestis on presidendil riigipea ülesanne, parlamendil on seadusandlik võim. Minu meelest ei sobiks Eestile presidentalism, kuna riik on väike ja ma leian, et parlamentaarne süsteem toimib siin paremini. Mulle meeldib kui president on riigipea ja rahva esindaja ning võimu teostatakse parlamendis tehtavate otsustega. President on presidentalismi puhul täidesaatva võimu esindajaks, see tähendab seda, et president on valitsusjuht ehk peaminister ja ta ülesandeks on valitsuse moodustamine. Samuti on tal
2003. aasta rahvahääletusel keeldusid Rootsi kodanikud euro kasutuselevõtust. Rootsi jääb oma rahvusvahelises suhtluses neutraalseks nagu tegi ta seda mõlema maailmasõja ajal. Erapooletuse tõttu sai riik aga keskenduda elanike heaolu parandamisele. Monarhia Rootsi on riigi korralduselt kuningriik. Tegelik aeg, millal Rootsi sai kuningriigiks on täpselt teadmata, kuid iseseisvusajaks on märgitud 6. juuni 1523. Praegu on riigikorraks konstitutsiooniline monarhia. Rootsi kuningriigi riigipea on kuningas (kuninganna), kes täidab esindusülesandeid. Kuninga lapsed elavad täiesti tavaliste laste elu. Nad käivad koolis koos teiste lastega. Kui nad on oma kooliskäimised lõpetanud, võivad nad ise endale sobiva tegevusala leida. Ainult kõige vanem laps peres saab troonipärijaks. Seadusi koostab Rootsi Kuningriigis ühekojaline parlament Riksdag (Riigipäev). Parlamendivalimisteks esitavad parteid oma saadikukanditaadid, kelle hulgast valib rahvas saadikud parlamenti
Põhiseadusega kehtestati laialdased kodanikuõigused: kõigi kodanike võrdsus seaduse ees, isiku- ja korteripuutumatus, ühinemis-, usu- ja sõnavabadus, streigivabadus, õigus eraomandile jne. Vastavalt põhiseadusele sai seadusandlikuks võimuorganiks ühekojaline Riigikogu, kuhu kuulus 100 liiget ja mis valiti kolmeks aastaks. Valimisõigus anti kõigile vähemalt 20-aastaseks saanud kodanikele. Täidesaatvaks võimuks sai Vabariigi Valitsus ning kohtuvõimuks kohtuorganid. Riigipea ametit sisse ei seatud ja riigipea ülesanded jagati Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse vahel (selletõttu on loodud riigikorda nimetatud ka "piiramatuks parlamentarismiks"). Sisepoliitiline olukord 1920. -tel aastatel rohkesti erakondi. Suurema toetajaskonnaga olid: · Rahvaerakond (endine Rahvameelne Eduerakond), liidriks Jaan Tõnisson, tsentristlik, toetajaid kõigist rahvakihtidest, ühendavaks jooneks rahvuslus, · Põllumeestekogud (end
EESTI 1918-1944 1. Loe üle peatükid § 9, 9a, 9b, 10b, 14, 14a + VIHIK!!!! 2. Selgita järgnevad mõisted! Parlamentarism- on kõrvuti presidentalismiga konstitutsioonililise režiimi üks põhivariante. Parlamentarismi puhul on riigipea ja valitsusjuht eri isikud. Valitsus vastutab usaldushääletuse kaudu parlamendi ees. Vaikiv ajastu- 12. märtsist 1934 kuni 21. juunini 1940. See on siis, kui valitsus oli pandud vaikivasse olekusse jne. Kõik kuulasid riigipea(de) sõna. Teistel polnud sõnaõigust. Tartu rahu- 2. veebruaril 1920 Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel Tartus sõlmitud rahvusvaheline leping, millega lõpetati Vabadussõda, määrati Eesti
21. Kes on Euroopa Komisjoni president? Kes eestlastest on Euroopa Komisjoni üks neljast asepresidendist? Kes on Eestist valitud Euroopa Parlamenti? Vastused. 1. Parlamentaarne valitsemine - Parlamentarismi põhitunnuseks on parlamendi ülimuslikkus ja esindusdemokraatia põhimõtete tähtsutamine. Parlamentarismi puhul valib rahvas otse tavaliselt ainult parlamendi, presidendi valib aga juba parlament. Riigipea kujutab endast erapooletut iseseisvat võimuinstitutsiooni, mis peab tasakaalustama valitsuse ja parlamendi suhteid. Parlamendil on lisaks traditsioonilistele seadusandja ülesannetele oluline osa ka täidesaatva võimu kokkupanemisel. Valitsus moodustatakse parlamendivalimiste tulemuse põhjal. Parlamentaarse riigikorralduse puhul on tähtsaim võimuinstitusioon parlament. Näiteks: Suurbritannia
Kogu informatsioon pärineb internetist. Kuna tekst on ise tõlgitud, vabandan juba ette võimalike tõlkimisvigade pärast. Lesotho riik loodi aastal 1820, mil hõimupealik Moshoeshoe I ühendas bantu hõimud ühitseks sotho rahvaks. Aastatel 1864-1884 kuulus ala Suurbritanniale. 1966 kuulutati Lesotho iseseisvaks riigiks ja temast sai ÜRO liige. Lesotho on maailmas üks kolmest riigist, mida ümbritseb teine riik. Lestho on parlamentaarse konstitusioonilise monarhiaga riik. Vormiliselt on riigipea kuningas, kuid tal pole seadusandlikku ega täidesaatvat võimu. 2. Geograafiline asend, kliima, haldusjaotus. Lesotho katab 30 355 ruutkilomeetrise ala. See on ainus iseseisev riik maailmas, mis asetseb täielikult kõrgemal, kui 1000 meetrit merepinnast. Riigi madalaim punkt on 1400 meetrit merepinnast, seega kõrgeim maailmas. Üle 80% riigist asub kõrgemal kui 1800 meetrit merepinnast. Lesotho on lõunapoolseim merepiirita riik. Ümbritsetud täielikult Lõuna- Aafrikast. 2.1
21.12.1920- eesti esimene põhiseadus jõustus 12.03.1934- toimus riigipööre RIIGIVÕIM Riigivalitsemise vormid: 1) vabariik: mittepärilik võimukorraldus, mis tekkis juba antiikajal vastandina pärilikule monarhiale 1.1) parlamentaarne- rajaneb võimu ülimlikkusel. Riigipeal vaid esindusfunktsioon. Valitsus on ametisse nimetanud parlament ja ta on parlamendi ees aruande kohustuslik. Nt Lõuna-Aafrika, Mongoolia, Eesti 1.2) presidentaalne- riigipea on ühtlasi valitsuskabineti juht ja enamasti kodanike poolt otse valitud. Valitsus moodustatakse parlamendiväliselt ning ei ole parlamendi ees aruande kohustuslik. Nt Ameerika Ühendriigid, Indoneesia 2) monarhia: riigipea on päriliku võimuga monarh: kuningas, keiser, sultan, emiir 2.1) konstitutsioonline- monarhi võim on piiratud põhiseadusega ja tal on esindusfunktsioon. Riigi isepäevast toimimist juhib valitsus ja seadusloomega tegeleb parlament. Nt suurbritannia, Tai 2
president. Valitsusse kuuluvad peaminister ja ministrid. Valitsuse tegevust juhib peaminister või president. Valitsus astub ametisse ametivande andmisega riigikogu ees. 13. Järjesta sammud valitsuse moodustamisel, alustades parlamendi valimistega ja lõpetades valitsuse ametisse astumisega. 1 parlamendi valimised 8 valitsus annab parlamendi ees ametivande 2 parlamendi uue koosseisu kokkukutsumine 3 riigipea nimetab valitsusjuhi kandidaadi 4 valitsusjuhi kandidaadi ettekanne Riigikogus tulevase valitsuse tegevusprogrammist 7 riigipea nimetab valitsuse ametisse 5 parlament annab peaministri kandidaadile volitused valitsuse moodustamiseks 6 peaministri kandidaat esitab valitsuse koosseisu riigipeale 9 valitsus astub ametisse 14. Vasta! 1.Mida mõistetakse termini umbusaldus all ja miks on selle avaldamine meie PS-sse sisse kirjutatud?
· Kõrgeim võimukandja rahvas · Võim viidi rahva poolt ellu valimiste rahvahääletuste ja rahvaalgatuse kaudu · Seadusandlik võim riigikogu (ühekojaline, 100 liiget, valiti 3 aastaks) · Täidesaatev võim vabariigi valitsus · Valitsust juhtis riigivanem, kes täitis ka esindusülesandeid 1934 · Demokraatialt diktatuurile üleminek · Riigikogu 50 liiget · Kõrgeim võim riigivanem 1938 · Eesti vabariigi riigipea president · Valitakse rahva poolt kuueks aastaks · Kahekojaline riigikogu ( alamkoja e Riigivolikogu 80 saadikut valiti rahva poolt, ülemkoja e Riiginõukogu 40 liikmest osa valiti kutsekodade polt osa kuulusid sellesse oma ameti poolest ja osa määrati presidenti poolt) · Vabariigi valitsuse eesotsas peaminister(määras president) · Rahvalt oli ära võetud rahvaalgatuse õigus, samuti tõsteti valimisõiguse tsentsust 20 eluaastalt 22le.
Bütsantsi e Ida-Rooma keisririigi püsimajäämise põhjused: *Sõjaväe ülesehitus rohkesti vabu talupoegi, kes koos käsitöölistega maksid makse sõdurite palkamiseks, riigil polnud vaja varvata sõjaväkke germaanlasi *kaubanduselu jätkus kaubateede ristumiskoht Vahemerelt Mustale merele meretee, maismaatee Väike-Aasiast Euroopasse. *Bütsantsi kuldmünt oli rahvusvaheline valuuta, pikka aega kasutatavaim raha Vahemere ääres *Vabade talupoegade maavaldus säilis ja isegi suurenes pidurdas põllumajanduse langust. Riigkorraldus: *Riigipea oli keiser e Basileus seadusandlik ja kohtuvõim tema valduses, sõjaväe kõrgeim juht, piiramatu võimuga *piiratud volitustega riiginõukogu ja senat *keisrile allusid kõrgemat usujuhid, hiljem ei pidanud Rooma paavst ennast alluvaks, Konst patriarh jäi siiski truuks *eksisteerisid keiser Justinianuse ajal Tsirkusepartei e deemosed e Hipodroomiparteid, vankri juhte pooldavatest linnaelanikud moodustasid erine...
parandamiseks ning mitmed neist ehk taipasid ühiskonna erinevate sfääride seotust ning omavahel põimumist. Võib öelda, et juhtida saab tõesti erinevatel viisidel isegi enese teadmata. Üle ega ümber aga ei saa me negatiivsest juhtimisest. Julgen väita, et väljapaistvaim juht maailma ajaloos on olnud Adolf Hitler. Alates 1934. aastast figureeris ta Saksa Riigi füüreri ja riigikantslerina, olles samaaegselt riigi valitsusjuht ja riigipea. Tema teod olid kohutavad. Antud diktaator oli väga ebainimlik. Näiteks võiks tuua tema idee ,,puhta rassi" loomise kohta. Ebasobivad isikud tapeti või saadeti vangilaagritesse. Teisalt aga olles karismaatiline kõnemees ning julgelt tegutsev, aitas Hitler luua sõjalis-tööstusliku kompleksi, mis võimaldas Saksamaal väljuda Esimesele maailmasõjale järgnenud majanduskriisist. Nagu juba öeldud, vajab iga pisemgi ühiskond juhtimist. Me vajame, et meid suunatakse, et me
Selleks riigivanemaks ja peaministriks üheisikuliselt sai Konstantin Päts. 6 1938. Aasta põhiseadus Eesti Vabariigi kolmas põhiseadus jõustus 1. jaanuaril 1938. aastal. Riigikogu muudeti kahekojaliseks -- alamkojaks ehk Riigivolikoguks ja selle kohale kutsuti ellu ülemkoda -- Riiginõukogu. Riigivanem asendati Vabariigi presidendiga, kelle mandaat pikenes kuuele aastale. Samas sisuliselt välistati riigipea vahetu valimine rahva poolt. Demokraatial põhinev riigikord asendati autoritaarse diktatuuriga. Eesti Vabariigi kolmas põhiseadus kehtis faktiliselt 16. juunini 1940, mil Nõukogude Liit okupeeris Eesti, juriidiliselt aga 28. juunini 1992, mil rahvahääletusel võeti vastu Eesti Vabariigi neljas põhiseadus. 7 Kokkuvõte Aastatel 1920-1940 oli Eesti Vabariigil 3 põhiseadust, millest 2 olid
Eesti seisukohtade kujundamisel on olnud senisest enam maailmavaatelist debatti, mis räägib otsuste riigisisesest mõjust. Üks Euroopa Liidu rajajaid Robert Schuman on öelnud: ,,Euroopat ei looda üleöö ega ühe hooga. Euroopa sünnib konkreetsete tegude kaudu, mis kõigepealt loovad reaalse ühtekuuluvuse." Just selliseid ühtekuuluvust tugevdavaid institutsioone on Euroopas pärast kriisi tekkimist loodud. Eesti ühinemise tõttu Euroopa Liiduga on ülimalt aktuaalne Eesti riigipea ülesannete muutmine. Poliitilise diskussiooni jätkamiseks ühiskonnas on tekkinud vajadus uurimuse järele, mis toob välja presidendiinstitutsiooni rollide ja funktsioonide võimaliku muutumise Euroopa Liiduga ühinemise korral. Eesti on Euroopa Liidust saanud viis korda rohkem raha, kui on ise sinna sisse maksnud. Eesti on praeguseks Euroopa Liidu ühiskassasse maksnud miljard eurot, kokku maksab Eesti aastatel 2004- 2013 1,2 miljardit eurot, selgub rahandusministeeriumi andmetest
Vene rahvusköök Faktid Pealinn : Moskva Rahvaarv : 141,9 milj. Riigikeel : vene keel Rahaühik : rubla Venemaa pindala on 17075200 km2. Riigi pikkus põhjast lõunasse on üle 4000 km, läänest itta aga peaaegu 10000 km. Naaberriigid on Eesti, Leedu, Soome Riigikord- föderatiivne vabariik Riigipea- president Vladimir Putin Venemaa on maailma suurima pindalaga riik, võttes enda alla 11,5% maailma maismaast, hõlmates 11 ajavööndit ja asudes oma territooriumiga nii Euroopas kui Aasias. Venemaa kultuur ja tavad Peavad lugu teatrist ja kontserdist Äärmiselt külalislahked,temperamentsed Toitudest armastavad enim kala,hästi maitseb viin religioossed,austavad vanu kombeid,tavasid. Vene köögi iseloomustus Laialt tuntud oma delikatesside poolest ( kala, kalamarjad,seened, hoidised) Vene köök, sellisel kujul nagu seda tänapäeval tuntak...
Teiseks, kui meie valikute piiramine. Näiteks mina kui gümnaasiumi õpilane tahaksin valida omale riigieksamiks psüholoogia või mis tahes muu aine, kus on vähem kursuseid läbitud, siis ma ei saa seda teha, kuna mul pole piisavalt kursuseid läbitud, seega ma ei saa omale vabalt valida meelepärasemat eksamit, kuigi ma tahaksin. Järelikult on minu valikute võimalused piiratud. Ka presidendiks kandideerimisel on oma piirid seatud. Vabariigi president on riigipea, kelle kandidaadi ülesseadmise õigus on vähemalt viiendikul Riigikogu koosseisul. Presidendi kandidaadiks võib seada sünnilt Eesti kodaniku, kes on vähemlat nelikümmend aastat vana ning kes ei ole kohtu poolt karistatud. Valimine toimub salajase hääletamise teel ning president valitakse ametisse viieks aastaks. See on juba seadusega paika pandud selleks, et igaüks ei saaks riiki juhtida. Ka on paika pandud ülesanded, et igaüks ei saaks teha riigis nii
Eesti taasiseseisvumine ja Eesti-NSV Teise maailmasõja ajal okupeeris NSV-Liit Balti riigid ja ka mitmed teised Ida-Euroopa ning Aasia riigid. Alates sellest ajast oli Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik formaalselt suverääne riik, kuid tegelikult iseseisvus praktiliselt puudus. Eesti NSV kodanikel polnud võimalik tavalise passiga reisida välisriikidesse. Selleks oli vaja erilube, mille hankimine oli peaaegu võimatu. Riigis puudus sõnavabadus. Kodumaa, riigipea vms solvamine ja taga rääkimine tõi kaela suure karistuse (tavaliselt oli igas asutuses spioon, kes seda kontrollis, näiteks koolis õpetaja). NSV-Liidus olid keelatud jõulude pidamine ja kirikus käimine. Keelatud oli kuulata raadiosaadet "Ameerika hääl" ja vaadata Soome televisiooni. Kuna NSV-Liit välismaalt kaupu sisse ei ostnud ja müügil olev toodang oli riigis endas toodetud või valmistatud, oli palju defitsiittooteid. Defitsiittoode on toode, mis oli tavainimesele peaaegu
Presidendietikett Mari-Liis Kallikorm 1 S KÕ Vabariigi president Vabariigi President on kõrgeim põhiseaduslik isik ja Eesti riigipea. President astub ametisse, andes Riigikogus ametivande: "Astudes Vabariigi Presidendi ametisse, annan mina, (ees ja perekonnanimi), pühaliku tõotuse kaitsta vankumata Eesti Vabariigi põhiseadust ja seadusi, õiglaselt ja erapooletult kasutada minule antud võimu ning täita ustavalt oma kohuseid kõigi oma võimete ja parima arusaamisega Eesti rahva ja Eesti Vabariigi kasuks. Mõned põhireeglid Presidendi saabumisel ja lahkumisel tõusevad kõik püsti.
Demokraatia kahe maailmasõja vahel Esimese maailmasõja tulemusena saavutasid Antandi riigid eesotsas Suurbritannia, Prantsusmaa ja USA-ga võidu Keskriikide üle. Võitjad said uusi maid ja palju eeliseid. Sõda nõudis aga miljoneid inimelusid ning sõja tulemusel toimus palju muutuseid üle terve maailma. Näiteks rahulepingutega vähendati kaotanud riikide territooriumi ning pandi neile majanduslikke, poliitilisi ja sõjalisi kohustusi, kujunes välja sõjavaenulikkus ehk patsifism. Esimese maailmasõja tagajärjel muutus ka paljude maade siseriiklik elukorraldus. Tugeva demokraatliku korraga suurriigid tõestasid, et nad suudavad katsumustele vastu seista ning olla edukad ka suures sõjas. Nüüd kuna sõjas jäid peale demokraatlikud suurriigid, kasvas nende maine märgatavalt ning demokraatia kasuks osutasid enamik uutest, esimese maailmasõja järel tekkinud riikidest. Demokraatia peamisteks ideoloogiateks said liberalism ja kon...
Ühendriikide iseseisvust. Benjamin Franklin USA saadik Pariisis, USA 18. sajandi lõpus USA riigikord 1789.a. põhiseaduse järgi (õ. lk.69) • See põhiseadus kehtib tänaseni, on tehtud paarkümmend muudatust. Võimude lahusus. Osariike valitsevad kubernerid+ kohalik parlament • Seadusandlik võim kuulub kahekojalisele parlamendile Kongressile, mis koosneb Esindajate kojast ja Senatist, mõlemad kojad valiti • Täidesaatev võim kuulub presidendile, kes on riigipea ja valitsuse juht. Veto õigus.Presidendi võim on väga täpselt piiritletud • President valitakse 4. aastaks valijameeste poolt. • NB! USA on presidentaalne vabariik! • Kohtuvõimu teostavad kohtud, kõrgeim kohtuorgan Ülemkohus- teostab õiguslikku kontrolli ja järelevalvet ka presidendi üle. USA iseseisvumise tähtsus, mõju ja tähendus • Tekib uus riik- tänane maailmavõim • USA oli esimene iseseisvunud koloonia, lõi pretsedendi;
Jaapani saarestikku kuulub 6852 saart. Rahvaarvu poolest on Jaapan oma enam kui 127 miljoni elanikuga maailmas kümnendal kohal. Jaapan on väga mägine maa: mägedega on kaetud umbes 70% territooriumist. Jaapan on sademeterohke maa. Eriti palju sajab suvise vihmaperioodi ajal. Jaapani kogupindala (ilma vaidlusaluste Kuriili saarteta) on 377 915 on km² ja maismaapindala 364 485 km² · Rahvustoit Misosupp · Keeled jaapani · Riigikord konstitutsiooniline monarhia · Riigipea Keiser · Pealinn Tokyo · Rahaühik Jeen (JPY) · Rahvastik 98,5% jaapanlased, 0,5% korealased, 0,4% hiinlased Rahvastik on jaotunud väga ebaühtlaselt. Valdav osa inimesi elab suurlinnastutes. Kõige hõredamini on asustatud Hokkaid saar. Jaapanlaste keskmine eluiga on 81,25 , mis on üks kõrgemaid maailmas. Loomulik iive on väga väike (-1,04). Keskmiselt sünnitakse 1,39 last naise kohta. Linnades elab 91,3% kogu rahvastikust, sellega on linnastumise tase väga
ilmalikumaks. Samuti oli luterlik kirik palju seisustevabam kui katoliiklik. Suur Prantsuse revolutsioon ehk Prantsuse kodanlik revolutsioon 1789.-1799. aastatel tõi oma ennenägematuses kaasa mitmeid uusi ideid ja muutusi. Revolutsiooni tulemusel hakkas kahanema seisuste roll ühiskonnas ja esikohale kerkis rahvuslikkus. Tekkisid rahvusriigid, millega muutus riik ühenduseks, milles elavad ühe rahvuse esindajad, mitte alaks, mille valitsev riigipea oma valdustesse haaranud on. Revolutsioon raputas läbi senised süsteemid ja vabastas võimalused uueks riigikorraks, õigusteks ja majanduseks ehk kapitalismi arenguks. Uusajal toimus ka tööstusrevolutsioon, mille käigus kadus naturaalmajandus ja algas tööstusajastu. Spetsialiseerumise (st. töö jagunemine erinevate inimeste kätte) tulemusena said hoogu kaubandus- ja rahandussuhted. Edukast ärist sai rikkuse allikas. Tänu masintootmisele ja üldisele
omavahel põimusid: 1) majanduskriis - Miks paljud ettevõtted/põllumehed läksid pankrotti? Oli tingitud 1929. aastal alguse saanud maj. kriisist usas? V: Tollimaksud tõusid ja välismaine turg kadus ära. Olid võtnud palju laenu ja kui toodangul polnud turgu, ei suudetud laene tagasi maksta. 2) sisepoliitiline kriis rahvas süüdistas erinevates hädades poliitikuid (parteide omavahelised võitlused). Eesti põhiseaduses ponud tasakaalustavat jõudu riigipea näol. 3) põhiseaduse kriis kaks põhisedust, mis olid riigikogu poolt välja töötatud, mis pandi rahvahääletusele, kumbki nendest rahva poolt heakskiitu ei leidnud II põhiseadus tehtud vabadussõjalaste poolt. Riigikogus 100 asemel 50 liiget ja valitakse 4 aastaks. Seati sisse riigipea koht. Toonane riigipea kandis nimetust Riigivanem. Tal olid väga ulatuslikud volitused: sai riigikogu laiali saata, veto peale panna, seadusi luua? Hiljem
Hoone sai küll kannatada, kuid ei hävinud. Neljas kaaperdatud lennuk kukkus alla Pennsylvanias, jõudmata sihtmärgini. Kohe pärast 11. Septembri terrorirünnakuid hakati rääkima, et inimkonna ajaloos on alanud uus ajastu ning et endise Ida-Lääne vastasseisu asemele on tekkinud uus vastasseis- vaba demokraatliku maailma ja terrorismi vahel. USA president George W. Bush kuulutas ülemaailmse sõja terrorismile. ,,Kes ei ole meiega, on meie vastu!" teatas USA riigipea kõhklemata. Et vältida uusi terrorirünnakuid, hakati USA-s piirama inimeste vaba reisimist ning lennujaamades, ametiasutustes ja avalikes kohtades rakendati tugevdatud turvameetmed. Eriti suure umbusuga suhtuti sisserändajatesse ja araabia päritolu isikutesse. Kuigi ametlikult teatati, et tegemist ei ole kristliku maailma ja islamimaailma kokkupõrkega, käsitasid paljud inimesed seda just sellisena. Ühtekokku osales aktsioonides neli ärandatud reisilennukit. Neist kaks kuulusid
giljotiin läks eriti kasutusse. Kaotati kohtupidamisel tunnistajate ülekuulamine. Võeti vastu seadus kahtlaste kohta, inimesi sattus vangi vaid sellepärast, et arvati, et nad olid ,,kahtlased" . Termidoorlik Konvent ja Direktoorium Lihtrahvast muserdava terrori ja talupoegade rahulolematuse tõttu kujunes opositsioon jakobiinide diktatuuri vastu. 1794 viis opositsioon läbi riigipöörde. Pärast seda lakkas Rahvapäästekomitee olemast valitsus. Vältimaks ainuvõimu kujunemist anti riigipea ülesanded viieliikmelisele Direktooriumile. Demokraatia huvides oli püütud luua tasakaalu riigiorganite vahel, aga tegelikult tõi uus süsteem kaasa ebastabiilsuse. Direktooriumi aeg kestis kuni 1799. aasta riigipöördeni.
Orienteeruma Suunduma; ülevaadet omama Paralleelne Rööpne Panderoll Ristpaelsaadetis, postisaadetise liik Pankrot Laostus, maksujõuetus; ebaõnnestumine, krahh Paragrahv Alljaotis tekstis, eritis seadustes ja määrustes Personal Isikkond, (asutuse v ettevõtte) töötajad Pidzaama Jakist ja pükstest koosnev magamisrõivas Pokaal Karikas, väike jalaga klaas v metallnõu President Valitud riigipea Propaganda Ideede, veendumuste vm sihikindel levitamine poolhoidjate leidmiseks Prozektor Helgiheitja Psühholoogia Hingeelu uuriv teadus Psüühika Hingeelu, hingelaad Religioossed Religioonile omased v sellesse puutuvad; usklik; usuline Ressurss Toote keskmine töömaht Renessanss Uuestisünd, vaimne ja kultuuriline murrang Lääne Euroopas XIV-XVI saj. Rezissöör Lavastaja, näitejuht, filmi, TV-saate jm loominguline juht
Sõnakuulikat massi, nendega saab manipuleerida. A kui juht on arutu pärdik, on perses. Kas inimene oskab oma elu juhtida? Leidke novellist mõni kirjeldus, mida võiks nimetada sõnaliseks natüürmordiks! Kas Tuglas on sõnadega maalind? Jah oskas, Kirjeldas päikesekiiri ja värve. Popi leppiv, truu, üksik, ebaiseseisev, alandlikkus e.orjameelsus, tujukas Popi sümbolisserib ustavust, alandlikust Huhuu sümboliseerib võimu, vägivalda Isand sümboliseerib rahu, tarkust, Riigipea Tuglas kujutas läbi nende sümbolite ühiskonda Novelli lõpp, süsteem kukkus kokku. Võim(Huhuu mõtlematu) ja vaim (Popi e.hall mass liiga alandlik)ei osanud koos töötada. Õuduselamus huhuu peksis popit Lõbujanu - huhuu sai alkoholi läbi rõõmsamaks, kuid samas tegi see aind hullemaks. Loomade järgi maailma kujutamine. Sümbolistika. Teos on sügava psühholoogilise taustaga. Inimese vari Filosoofilised probleemid: Ema armastus ja sõja tüdimus
alusmüüri. Selle alusmüüri kõige tähtsamateks kivideks olid julge maareform ja põhiseadus, mis kinnitati 1920. Aasta juunis. Maaseadus likvideeris mõisad ja avas tee 56 000 uue, nn. Asunikutalu moodustamisele. Parlamendist sõltumatut presidenti üldse ei olnudki. Riigi kõrgeimaks esinduskoguks oli 100-liikmeline Riigikogu, milles enamuse saavutanud erakond või erakondade koalisatsioon moodustas valitsuse, mille juhti nimetati riigivanemaks. Tolleaegne peaministes oli ühtlasi riigipea. Mäss algas Tallinnas 1924. Aasta 1. Detsembri varahommikul. Umbes 350 relvastatud vandenõulast ründas väiksemates salkades Toompead, raudteejaama, postkontorit, sõjaväelennuvälja jm. Tähtsamaid objekte. Eesti vanim erakond oli Jaan Tõnissoni Rahvaerakond, mida võib nimetada keskparteiks. Rahvuserakonna kants oli Tartu ja häälekandja ,,Postimees". Rahva erakonnast eraldus Kristlik Rahvaerakond
aasta alguses oli leedulasi arvestuslikult 84,0%. Kaks suurimat vähemusrahvust olid poolakad (üle 6% rahvastikust) ja venelased (veidi üle 5%). Veel leidus valgevenelasi (1%) ja ukrainlasi (0,6%). Inimesi, kellel ei olnud rahvust kirjas, oli 86 800 (2,6%). 68,5% rahvastikust elab linnades ja 31,5% elab maal. Tähtsamad linnad: pealinn Vilnius Kaunas Klaipeda Panevezys 3 Riigikord Leedu Vabariigis kehtib 1992. aasta konstitutsioon. Riigipea on otsestel üldvalimistel viieks aastaks valitav president. Ühekojalises parlamendis ehk Seimis on 141 liiget ja neid valitakse otsestel üldvalimistel viieks aastaks. Haldusjaotus Leedus on kahetasandiline haldusjaotus. 1. järgu haldusüksused on 60 linna- ja rajooniomavalitsust, mis omakorda jagunevad 2. järgu haldusüksusteks seninija'deks. 19952010 oli riik jagatud kümneks maakonnaks (apskritis). Maakonnad jagunesid 2. järgu
8.Mida kujutab endast ühiskonna pluralism? kus kõik inimesed on ühesugused 9.Mida kujutab endast erasektor? Konkurents ja ettevõtlusvabadus on viinud selleni, et enamik ärilisi ettevõtteid kuulub erakapitalile. 10.Selgitage mõisted: a)unitaarriik-Ühtneriik b)föderaalriik- Liitriik c)presidentaalne vabariik- on riigi valitsemise vorm, kus president omab olulist rolli riigiorganite süsteemis d)parlamentaarne vabariik-on parlamentismi vorm,kus riigipeaks on president või riigipea puudub e)parlamentaarne monarhia-on parlamenrismi vorm, kus riigipeaks on monarh f)absoluutne monarhia-kuninga võimuei piiranud ükski dokument ega seisuslik esinduskogu 11.Millised ühised tunnused on kõigil kodanikuühiskonna institutsioonidel? 12.Millised institutsioonid kuuluvad kodanikuühiskonna kompleksi? 13.Nimeta vähemalt 5 valitsuse ülesannet. Kes on EV peaminister? Andrus Antsip · Viib ellu riigi sise- ja välispoliitikat
Rootsit Läänemeri. Rootsi on silla abil ühendatud Taaniga. Sümboolika Lipp Rahvuslill-Harakkuljus Vapp Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Riigikord Rootsi kuningriigi riigipea on Carl XVI Gustaf on Rootsi kuningas alates 15.sept.1973. kuningas, kes täidab esindusülesandeid. Seadusi koostab Rootsi Kuningriigis ühekojaline parlament Riksdag(Riigipäev). Riksdag määrab peaministri ja kinnitab ministrid. Kõige vanem laps kuningaperes saab järgmiseks troonipärijaks. Pealinn Stockholm Click to edit Master text styles Second level Third level
Kreeka Tairi Kaarna 11 B-K Sisukord Üldinfo Asend Rahvastik Majandus Maavarad ja eksport Reisimine Vaatamisväärsused Suhted Eestiga Veel huvitavat. Mida kaasa osta Kreekast Kasutatud materjal Üldinfo Asukoht: Balkani poolsaar Pealinn: Ateena, ligikaudu 5 miljonit elanikku Rahvaarv: ligikaudu 12 miljonit inimest Pindala: 131 944 km 2 Riigikord: Kreeka on parlamentaarne vabariik, riigipea president Rannajoone pikkus: 17 500 km Suuremad saared: Kreeta, Euboia, Kerkira, Kefalonia Saari kokku: 760, millest asustatuid 350 Kõrgeim mägi: Olümpos 2917 m Viisa: Eesti passi omanikele viisavaba: punase ja halli passi omanikele viisa kohustuslik Elektrivool: 220 V Vaktsineerimised ei ole kohustuslikud. Asend Põhjas asub neli naaberriiki: Albaani, Makedoonia, Bulgaaria ning Türgi. Kreeka rannajoon on väga liigestatud, sa arte ja poolsaarterohke.
Ülesanne: seaduskuulekuse tagamine; võimu seadusliku kasutamise järelvalve; sõltumatu ja ausa õigusemõistmise korraldamine. Õigusriik valitsetakse vastavalt seadustele. Eesmärk: inimeste heaolu. Tunnused: kehtib võimude lahusus; tuginetakse seadustele; austatakse isikuvabadusi; inimesed on seaduse ees võrdsed; üksikisiku õiguste kaitsmine. Valitsemine ja avalik haldus Presidentalismi tunnused: - president on keskne poliitiline figuur, kes täidab nii riigipea kui ka valitsusjuhi ülesandeid. - valitsus vahetub seoses presidendi valimistega. - täidesaatev ja seadusandlik võim on omavahel nõrgalt seotud. - president valitakse rahva poolt. - president seotud rohkem täidesaatva võimuga. - USA Plussid: valitsuse stabiilsus. Miinused: probleemiks parlamendi ja valitsuse halb koostöö. Poolpresidentalismi tunnused: - lisaks presidendile on riigis ka peaminister. - rahvas valib presidendi. - president tugevamalt seotud täidesaatva võimuga.
1. Saksamaa ühendamine Preisimaa poolt ja Saksa keisririgi väljakuulutamine 1871 2. Itaalia ühendamine (127-129 õpik), see toimus Sardiinia ehk Piamonte kuningriigi poolt: 1861 Itaalia kuningriigi väljakuulutamine, pealinnaks Torino 1870 liideti keisririik, mis tähendas Itaalia ühendamise lõpule jõudmist, pealinnaks Rooma 3. Austria keisririik reorganiseeriti 1867 Austria-Ungari keisririigiks (pärast lüüasaamist Preisimaalt 1866 Austria-Preisi sõjas). Mõlemal poolel ühine riigipea, Austria keiser, kes oli ühtlasi Ungari kuningas, ühised olid ka välis-, kaitse- ja rahanduspoliitika 4. Kreeka vabanemine Osmani impeeriumi (Türgi) koosseisust: 1822 iseseisvuse väljakuulutamine Kreeka rahvuskongressi poolt 1830 sõlmisid Venemaa+Preisimaa+Suurbritannia kokkuleppe, millega tunnustasid Kreeka iseseisvust 5. Euroopa nn haige mehe-Türgi/Osmanite impeeriumi pärandi jagamine Balkani (nn ida küsimus) (õpik 146-148). Sellest olid eriti huvitatud Venemaa. Austria-Ungari,
ADOLF HITLER 1889-1945 Koostas: Elli Sepp 11A ADOLF HITLER A. Hitler oli Austriast pärit Saksamaa poliitik ja Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei(NSDAP) juht (1921-1945) Aastatel 1934-1945 oli ta Saksamaa diktaator ametliku tiitliga Saksamaa kantsler ning riigipea. SÜND JA LAPSEPÕLV Sündis 20. aprillil 1889.a Austrias. Sündis tolliametnik Alois Hitleri ja tema abikaasa Klara kuuest lapsest neljandana. Lastest jõudis täiskasvanuikka ainult Hitler ja ta õde Paula. 1897.a kolib pere Leondingi, kus Adolf 3 korda vahetab kooli ning läheb 4. klassi. Just Leondingis isa väljendamiste mõju all tekib Hitleril kriitiline suhtumine kirikusse. SVASTIKA 1896.a. saabus poiss Lambachi kooli, mis oli vana benediktide klooster
töösturid, sõjaväelased kui ka keskklass.(1932. aasta parlamendivalimistel said hiterlased üle kolmandiku saadikukohtadest ning..) 1933. aasta jaanuaris nimetati Adolf Hitler valitsusjuhiks. Kuu hiljem toimus Berliinis parlamendi hoone põleng, milles süüdistati kommuniste. Kehtestati üheparteisüsteem ning keelati ametiühingud ja kõik erakonnad peale natsipartei. Parlament kaotas oma tähtsuse ja Hitler võttis endale riigipea rolli ning muutus diktaatoriks ehks füüreriks. Demokraatia on valitsemisvorm, kus kõrgem võimu kandja on rahvas.
õigusi, kohustusi ja vastutust. Riigiorganeid liigitatakse Põhiliigituseks on riigiorganite kolomikliigitus: · Seadusandlikud riigiorganid (parlament) · Täitev-korraldavad riigiorganid (ministeeriumid, valitsus, inspektsioonid jne) · Kohtuorganid Säärane liigitus vastab võimude lahususe põhimõttele, st seadusandil, täidesaatev ja kohtuvõim peavad olema lahutatud. Kasutatakse ka nn nelikliigitust: · Riigivõimu esindusorganid · Riigipea · Täidesaatva riigivõimu organid · Justiitsorganid (kohtud, kinnipidamis/karistus asutused jne) Moodustamis viisi järgi jaotatakse riigiorganid: · Valitavad kollektiaalsed või ainuisikulised. Või otsevalitavad (valitakse otse rahva poolt) või kaudselt valitavad (valitakse valija meeste kaudu, nagu Eestis presidenti) · Määratavad, nimetatavad ja kinnitatavad- neid määratakse, nimetatakse või
Riigivõimu kolmikjaotus: · Seadusandlik võim · Täidesaatev võim · Kohtu võim Riigivõimu tasakaalustatus et võim ei koonduks ühe isiku või grupi kätte Presidentaalne riigivõim (USA, Mehhiko, Argentiina, Tsiili, Egiptus, Gruusia) Rahvas e valijaskond e valijamehed valivad presidendi ja parlamendisaadikud. President moodustab valitsuse. Valitsuse koosseis vahetub pärast presidendivalimisi. Võimude lahusus on suurim. Presidendi 3 ametit: · Riigipea · Peaminister e valitsuse juht õigus ministreid ametisse nimetada või tagandada · Vägede ülemjuhataja Seadusandlikuks institutsiooniks on kahekojaline ( Esindajatekoda ja Senat e ülemkoda) parlament e Kongress. Süsteemi eelised: valitsused on pikaajalised Süsteemi puudused: vastastikuse tegevuse pärssiminevõi blokeerimine; Kongressi ja Valge Maja poliitilise liini vastuolulisus) Parlamentaarne riigivõim (Inglismaa, Eesti, Skandinaavia, Sveits, Itaalia, Saksamaa, Iirimaa)
Riigivõimu kolmikjaotus: Seadusandlik võim Täidesaatev võim Kohtu võim Riigivõimu tasakaalustatus – et võim ei koonduks ühe isiku või grupi kätte Presidentaalne riigivõim (USA, Mehhiko, Argentiina, Tšiili, Egiptus, Gruusia) Rahvas e valijaskond e valijamehed valivad presidendi ja parlamendisaadikud. President moodustab valitsuse. Valitsuse koosseis vahetub pärast presidendivalimisi. Võimude lahusus on suurim. Presidendi 3 ametit: Riigipea Peaminister e valitsuse juht – õigus ministreid ametisse nimetada või tagandada Vägede ülemjuhataja Seadusandlikuks institutsiooniks on kahekojaline ( Esindajatekoda ja Senat e ülemkoda) parlament e Kongress. Süsteemi eelised: valitsused on pikaajalised Süsteemi puudused: vastastikuse tegevuse pärssiminevõi blokeerimine; Kongressi ja Valge Maja poliitilise liini vastuolulisus)
rahvahääletuste. - seadusandlik võim oli 100 liikmelisel parlamendil- Riigikogul, mis valiti iga 3 aasta tagant. - valimised olid proportsionaalsed; valimisõigus oli nii meestel, kui naistel (alates 20 aastastest). - täidesaatvaks võimuks oli valitsus, kes oli vastutav Riigikogu ees. - valitsuse eesotsas oli riigivanem; kes täitis ka ühtlasi riigipea funktsioone (eraldi riigipea kohta vasakpoolsete parteide survel ei loodud). - kehtestati laialdased kodanikuõigused (teatud piirkondades olid kodanikuõigused piiratud). Tulenevalt proportsionaalsetest valimistest oli Riigikogus esindatud palju parteisid; seetõttu ei suutnud ükski partei saavutada parlamendis absoluutset enamust. Eestile olid iseloomulikud koalitsioonivalitsused (e. valitsused, mis koosnesid kahest või enamast parteist).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
