Etioopia on riik Aafrika idaosas. Pindala on 1 221 900 km2 ja rahvaarv 75 miljonit. Etioopia on üks maailma vanimaid riike ja Aafrikas rahvastiku suuruselt teine. Samuti on see üks vanima inimasutuse jälgedega riike. Etioopia on jaotatud 14 provintsiks, pealinn on Addis Abeba. Riik koosneb rassilisest ja kirevast rahvastikust, mis tõttu räägitakse seal mitmeid keeli. Etioopia on unitaarne vabariik. Kõrgeim võimuorgan on Ajutine Sõjaväline Haldusnõukogu, mille esimees on ühtlasi riigipea, valitsusjuht ja relvajõudude ülemjuhataja. Rahvastikust on 40% usklikest kristlased ja 50% muhameedlased. 19. sajandi lõpus toimunud Itaalia-Etioopia sõjas suutis Etioopia oma sõltuvust kaitsta ja Menelik II ühendas Etioopia lõunaosa islamiriigid ning selle tulemusena saigi riik oma nüüdsed piirid. 1889 sai pealinnaks Addis Abeba. Riik hakkas arenema ning suhted Euroopaga paranesid. Meneliku tütre, Haile Selassie I, keisriks saamisega algasid riigid mitmed reformid. 1935
1962 toimus Kuubal raketikriis, mistõttu oleks USA ja NSVL vahel peaaegu puhkenud tuumasõda Castro lähedased suhted Nõukogude Liiduga põhjustasid suhete jahenemise Guevaraga. 1971 külastas Castro Tsiilit ning diplomaatilised suhted paranesid 1989 aastal külastas Kuubat Gorbatsov, misjärel Castro tõdes, et teistel sots. Riikidel läheb kehvasti 1991 mõjus NSVLiidu kokku Varisemine Kuubale laastavalt Fidel Castro oli Kuuba riigipea kuni 2006. aastani, mil andis kehva tervise tõttu oma ameti üle nooremale vennale Raulile 2008. aastal keeldus ta ametisse tagasi astumast, kuna see vajab tema sõnul mobiilsust ja täielikku pühendumist ning tema tervis seda ei võimalda Oma esimese naise, Mirta DiazBalartiga abiellus ta 11. okt 1948 Poeg Fidel Angel Castro DiazBalart on sündinud 1. sept 1949 Nad lahutasid 1955 Teine naine on Dalia Soto del Valle, kellega saadi 5
Romet Kolk 12a 2009 Saksamaa poliitik 1921 NSDAP juht 1933 Riigikantsler 19341945 Riigipea Sündis 1988.aastal 20.aprill kell 06.30 Peres oli veel peale tema 5 last Isa Alois ja ema Klara Suhteliselt rikas pere 6 aastaselt kooli Väga hea algkoolis Meeldis anda korraldusi Astus Linzi reaalkooli Isa surm 1903 1903.a. toitjakaoutuspensjoni 1907 .a. viini Kunsti Akadeemia 1907 .a. ema surm 21.detsember 1909 .a. kolis varjupaika 1913 .a. kolis Münchenisse 1914 .a. 19 jaanuar kuulutati sõjaväeteenistuseks kõlbmatuks 1914.a
Vägivallateooria- inimühiskond on jagunenud erinevateks hõimudeks ja rassideks, kelle kokkupõrgete ja võitluste tulemusel sünnib riiklus-võimu nimel on vaja võidelda4.teokraatlik teooria- jumal lõi maailma ja riigid5.marksistlik teooria- riigi tekke põhjuseks ühiskonna lõhenemine sotsiaalseteks klassideks3)Vabariik- kõrgeim võim on valitav.Parlametaarne- president valib parlamendi.Presidendil esindusül.Presidentaalne-presidendi valib rahvas.President tavaliselt riigipea, osa võimust.Monarhia-kõrgeim võim päritav.Absoluutne-monarhia on ainuvalitseja.Konstituts.-monarhi võimu piirab pühiseadus.Unitaarriik-tugeva keskvõimuga riik.Föderaalriik-liitriik(USA)Konföderatsioon-riikide liit(euroopa liit)Demokraatia- valitsemisvorm, kus rahvas osaleb poliitikas.Liberaalne riik-demokraatlik õigusriik,kus kõrgeima võimu kandjaks on rahvas.Diktatuur-ainuvalitsus, sõjavälise riigipöörde teel võimule tulnud reziim
Riigis toimusid pidevalt streigid ja meeleavaldused kommunistlike ja natsionaalsotsialistlike loosungite all. Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei (NSDAP) nägi kommunistides oma põhivaenlasi. NSDAPs omakorda nähti kommunismiohu pidurdajat. Parteid kemplesid omavahel, töölisparteid olid lõhestatud (natsinaaldemokraatide ja kommunistide vatuolud), mis kergendas natside võimuletulekut. Pärast riigipresidendi Hidenburgi surma omastas Hitler kõik riigipea funktsioonid. Võib öelda, et Weimari Vabariik oli loodud hukule. Saksamaa ei saanud hakkama demokraatliku korraga, vaid vajas kindlat kätt. Majandusraskused ja inflatsioon viisid teravate sotsiaalprobleemideni, nagu tööpuudus ja keskklassi nõrgenemine. Kõik, kellel oli midagi kaotada, eelistasid natse kommunistidele. Saksamaa muutus totalitaarse diktatuuriga riigiks, mille peamiseks eesmärgiks sai ekspansioon, sõda ja selleks ettevalmistumine.
UK kuninganna, US president, Jaapani keiser, Monaco vürst, Leedu president, Madalmaade kuninganna, Belglaste kuningas ja kuninganna, Türgi president, Tadzikistani president, Läti president, Hispaania kuningas ja kuninganna, Leedu president, Montenegro president, Gruusia president, Aserbaidzaani president, Soome president, Serbia president, Makedoonia president, Rumeenia president, Kasahstani president. Pildil: Monaco vürst Albert II Tunnustused ja tiitlid Meie lugupeetud riigipea on oma eluajal saanud palju tunnustust ja tiitleid, kokku 17, nende seas näiteks: Prantsusmaa Auleegioni Ordeni Suurohvitseririst (Grand Officier de la Légion d`Honneur), Jaapani Lindiga Krüsanteemi Suurorden (24.05.2007), Thbilisi ülikooli audoktor (8.05.2007), Madalmaade Lõvi Ordeni suurrist (14.05.2008), Gruusia Püha Jüri Võidu Orden (20.01.2010) Huvitavaid fakte Tsitaat ,, Väliseestlased on need, kes on elus hoidnud tsensuuri-vaba, demokraatliku
Ta on maailma riikide seas pindalalt 8. kohal.Argentina pretendeerib lisaks veel 1 000 000 km² alale Antarktikas ja Falklandi saartele. Kliima Riigi kirdeosa asub lähistroopikas.Andide põhjaosa on poolkõrbeline, lõunaosas katab mägesid lumi.Lääneosas laiuvad kõrbelised tasandikud,pampa kliima on pehme, sealne suvi on vihmane. Riigi vorm ja valitsemine Argentina sai iseseisvaks Hispaania alt 9. juulil 1816.Argentiina on vabariik. President on nii riigipea kui valitsusjuht. Majandus Kolmandik kuni pool Argentina ekspordituludest tuleb põllumajandusest.Argentina on maailma suurim sojatootja. Kasutatakse valdavalt geneetiliselt muundatud organisme. Saadus müüakse USA firmadele.Argentina on maailma 5. veinitootja. Tänapäevane veinitööstus sai seal alguse 19. sajandi teisel poolel. Argentina lipp Argentina vapp Riigikeel hispaania keel Pealinn Buenos Aires President Cristina Fernández de Kirchner
Ülemaailmseid majanduskriise oli olnud 19.sajandi keskpaigast, kuid see oli suurem ja purustavan kui varasemad kriisid.Tuhanded ettevõtted läksid pankrotti, paljud vabrikud ja tehased jäid täielikult või osaliselt seisma. Miljonid tööta jäänud inimesed olid näljas. Samas hävtitati aga rongide kaupa toiduaineid ja vilja. Seda tehti selleks, et natukenegi suurendada ja tõsta põllumajandustootjate ostujõudu ja sissetulekuid. USA valitsus keeldus alguses majandusellu sekkumast. Riigipea Herbert Hoover väitis, et majandus suudab ennast ise reguleerida ning kriis lõpeb varsti. Kuid seda ei juhtunud. 1932. aastal valiti USA presidendiks Franklin Delano Roosevelt. Ta innustas USA rahvast tegustema selle nimel, et elu paremaks läheks.Ta mõtles välja reformi tegevuskava, mis oli jagatud mitme aasta peale , mille ta ise nimetas New Deal´iks . 1933.aastal hakkas Ameerika majandus paranema, kuigi lõplikult toibuti ülemaailmse
Eestit juhtivate koalitsioonvalitsuste sisemised vastuolud tegid aga valitsused nii ebastabiilseks, et valitsuse keskmine eluiga jäi alla 11 kuu. Paljud leidsid, et sagedased valitsuskriisid ei ole normaalsed ning leidsid, et valitsus ei suuda nii lühikese aja jooksul oma plaane ellu viia. 1930. aastate majanduskriis halvendas eluolu tunduvalt ning mitmed arvasid et karmim käsi riigijuhtimises parandaks olukorda. Sooviti laialdaste õigustega riigipea ametikohta. Seda nõudsid eriti jõuliselt vapsid. Vältimaks vapside võimule pääsemist teostasid Laidoner ja Päts sõjaväelise riigipöörde. Riigis kuulutati välja kaitseseisukord, suleti kõik vapside organisatsioonid, keelustati meeleavalduse ning lükati edasi valimised. Kehtestati range kontroll ajakirjanduse, ametiühingute, noorsoo-organisatsioonide, omavalitsuste, ülikoolide, kirikute ja muude ühiskonnaelus tähtsate asutuste üle
7. Võimude lahusus- riigi 3 võimu peavad üksteisest seisma eraldi Võimude tasakaalustatus- igalühel 3 võimust on sama kaal kui kahel ülejäänul e ükski kolmest võimust ei ole tähtsam kui 2 ülejäänut. 8. Heaoluriik-valitseb demokraatia, turvalisus olemas, riik hoolitseb rahva eest, osutab ühiskondlikku abi, kõrged maksud 9. Põhiseaduslik demokraatia- määrab riigis toimuva (kes ja kuidas valib parlamenti) Riigipea kõrval on ka parlament ja nende võimu piirid panebki paika põhiseadus. 10. Monarhia- võim on päritav, vabariik- võim on valitav, diktatuur- võim põhineb jõul 11. Põhiseadus on kõige tähtsam seadus. Teised valdused peavad olema kooskõlas. 12. Kodanikuühiskond- omaalgatus, inimesed loovad vabatahtlikult seltse, ühinguid, organisatsioone. Ül: 1) olla erialaselt tugev 2) tegeleda oma huvialaga 3) mõjutada riigivõimu
Põhiseaduse vastuvõtmine oli tähtis, kuna see sätestas laialdased kodanikuõigused. Nendeks olid täielik võrdsus seaduse ees (vaatamata rahvusele, soole, usule, varanduslikule seisule), isiku- ja korteripuutumatus, kirjavahetuse saladus, ühinemise, koosolekute-, südametunnistuse-, usu- ja sõnavabadus jne. Põhiseaduse kohaselt oli kõrgeimaks võimuks rahvas. Võimu teostas ka Riigikogu ning Vabariigi Valitsus. Riigivanem juhtis valitsuse tegevust. Ainsaks probleemiks oli riigipea puudumine, mis viis kahjuks 1930.aastatel vallandanud ränga kriisini. Siiski suutis Eesti Vabariik saavutada rahvale vabaduse ning võrdsuse ja riigi süsteemi toimima panna ning see oli järjekordne edukas samm Eesti riigil aastal 1920. Edukas oli Eestis ka kultuuri arendamine. Laienesid kontaktid Põhjamaade ja inglise-prantuse kultuuriga, tugevnesid soome-ugri hõimusuhted. Pandi rõhku ka haridusolude parandamisele. Algharidus muudeti kohustuslikuks ning saadi õppida ka
Assamblees 1991. aasta lõpul. Sellele assambleele järgnes kohe üldrahvalik arutelu. 1992. aasta 28. juunil toimunud rahvahääletusel kiideti heaks uus põhiseadus. Põhiseadus sätestab, et riik peab tagama eesti rahvuse ning kultuuri säilimise läbi aegade. Parlamendi- ning presidendivalimised võtsid aset 1992. aasta septembris. Kuna presidendivalimiste esimeses vooruse ehk siis üldvalimistel ei saavutanud mitte üksgi kandidaat üle poole valijate häältest, tuli riigipea valida riigikogul. President tuli valida kahe kõige enam hääli saanud kandidaadi seast ja nendeks olid Arnold Rüütel ja Lennart Meri. Riigikogu valis esimeseks taasiseseisvunud Vabariigi presidendiks Lennart Meri. Peale riigikogu valimisi lõpetas oma töö ka Eesti Kongress ning pagulasvalitsus. 1993. aasta kevadel alustas tööd Eesti esimene Riigikohus. Suurt tähelepanu hakati pöörama kaitsejõudude, piirikaitse ja politsei loomisele.
aug.-2.okt. 1944a. Varssavis toimunud Saksa okupatsioonivõimu vastane ülestõus. Saksa väeosad surusid Punaarmee toetuseta jäänud ülestõusu maha, suur osa Varssavist hävis ja linnaosa elanikkond hävitati. 10) Tuumapommide viskamine- 6.aug. ja 9.aug. 1945 a. Jaapani kapituleerumine. II maailmasõda lõpeb. 11) C. de Gaulle- Prantsuse sõjaväelane ja riigimees, hiljem valiti Prantsusmaa presidentiks. D.Eisenhower- USA 34. president. Esimene NATO ülemjuhataja. M.Petaine- Prantsusmaa riigipea II maailmasõja ajal. M.Mannerhelm- Talvesõja ajal Soome kaitsejõudude juhataha, 1944. a. sai presidentiks. F.D.Roosevelt- valiti neljal korral presidendiks. Peale börsikrahhi viis läbi mitmeid muudatusi (Uus Kurss), et olukord kontrolli alla saada. 12) Välksõjastrateegia- 1) Prantsusmaa ja Saksamaa ei olnud 1940. a. sõjaks valmis. 2) Ühendatud koostöö lennuväe ja maavägede vahel. 3)
Vabadussõda (valin töösse ülesanded juba tunnis lahendatud ülesannete seast) Mõisted: Asutav Kogu- Eesti rahvaesindus ja seadusliku võimu organ Maareform- maade ümber jagamine; riigistati mõisate maad, uute talukohtade loomine kultuuriautonoomia seadus- suuremad rahvusgrupid said õiguse luua omavalitsuslikke asutusi, mis hoolitsesid nende emakeelsete koolide ja kultuuriasutuste eest; riigiasutuse natsionaliseerimine Millised oli Eesti välispoliitika peamised ülesanded 1920. aastatel? Riigi julgeoleku kindlustamine Mis iseloomustab Eesti sisepoliitikat 1920. ja 1930. aastate alguses? Eesti sisepoliitikat 1620. ja 1930. aastate alguses iseloomustab pidev võimude vahetus. Mitte üksik valitsuse ei suutnud võimul olla kauem kui 9 kuud. Nii noor riik nagu oli Eesti, tegi pidevalt oma põhiseadust ümber ning see näitas sisepoliitika nõrkust. 20ne aasta jooksul muudeti põhiseadust 3 korda ümber. Mil moel mõjutas Eesti majandus...
12. klassi II k 1. kontrolltöö 1) Kuidas valitseti Eesti Vabariiki 1920. aasta põhiseaduse järgi? Puudus riigipea ehk president, oli oht, et riigikogu hakkab domineerima täidesaatva võimu üle. Valitsused vahetusid liiga tihti. Põhiseadus toimis kuni 1930 a. kriisini edukalt. Võim kuulus rahvale, rahvaalgatus ja oli väga demokraatlik. 2) Milles seisnes maareform? Alusesk sai vastu võetud maaseadus 1919 a. Reformi käigus riigistati mõisate maa, Võõrandatud maadest jagati välja ja loodi 56000 uut asendustalu.
tähendab rahvavõimu, rahvavalitust ehk riiki, kus võimul on rahvas. Demokraatia tugisambad on rahva iseseisvus, valitsemine valitsevate nõusolekul, enamuse võim, vähemuse õigused, inimõiguste tagamine, vabad ja ausad valimised, võrdsus seaduse ees, korrakohane õigusemõistmine, põhiseadusega piiratud riigivõim, sotsiaalne, majanduslik ja poliitiline paljusus (pluralism), sallivus ja koostöö ning kompromissivalmidus. Demokraatia püsimisel on tähtis presidendi, valitsuse ja riigipea vastastikune seotus ning rahva võimalus poliitikas kaasa rääkida. Samuti võimu kontrollimine selleks loodud institutsioonide poolt, et tagada ühisvara kasutamine rahva huvides, Garanteerida riigi ja kodanike julgeolek, vältida riigivõimu kuritarvitamist. Demokraatiale on iseloomulik võimude lahususe (seadusandlik-, täidesaatev- ja kohtuvõim on lahutatud) ja tasakaalustatuse põhimõte (võimude jagamine ja vastastikune kontroll).
veebruar 1918 Eesti iseseisvus 1918-1920 toimus Vabadussõda 2. veebruaril 1920 sõlmiti Tartu rahuleping Eesti Vabariigi esimene põhiseadus võeti Asutava Kogu poolt vastu 15. juunil 1920. See oli oma aja kohta väga (isegi liiga!) demokraatlik! Põhiseaduse kohaselt: · võim Eestis oli rahva käes · oli oma rahvaesindus ehk parlament nimega Riigikogu (100-liikmeline) · oli valitsus, mis koosnes ministritest ja riigivanemast. Riigivanem polnud riigipea (president), vaid peaminister mõningate riigipea ülesannetega NB! Seega puudus võimu tasakaalustav presidendi ametikoht Tähtsamad erakonnad (ehk parteid) Eestis: parempoolsed ------------------------------------------------------------ vasakpoolsed Põllumeeste Kogud Eesti Rahvaerakond Eesti Tööerakond Eesti Sotsialistlik Tööliste (K.Päts, J. Laidoner) (J. Tõnisson) (O. Strandmann) Partei (eesmärk oli
II Riigi valitsemine, sisepoliitika. 1920 – I põhiseadus, mille järgi kõrgeimaks võimuks oli rahvas. 1920 – I Riigikogu – 100- liikmeline. Täidesaatev võim – Vabariigi Valitsus. Valitsuse tegevust juhtis riigivanem,kes lisaks peaministri kohustele täitis ka riigipeale kuuluvaid ülesandeid. Ülimalt demokraatlik põhiseadus ei hakanud täies ulatuses tööle: oli oht, et seadusandlik võim hakkab domineerima täidesaatva võimu üle, sest tasakaalustavat jõudu riigipea näol ei olnud. Kujunes välja mitmeparteiline erakondlik süsteem. Agraarerakonnad (Põllumeestekogud, Asunike koondis), liberaalsed erakonnad ( Rahvaerakond, Kristlik Rahvaerakond, Tööerakond) , sotsialistlikud erakonnad, vähemusrahvuste ( sakslaste ja venelaste )erakonnad. Erakondade paljusus – parlamendi killustatus, sisepinged, valitsuste sagedane vahetumine. 1924, 1.dets. - kommunistide riigipöördekatse (mäss EV vastu) .Üldjuht Jaan Anvelt. Juhiti
*Kontroll panganduse üle. *Riik reguleeris põllumajandust. *Loodi uusi töökohti. *Abirahasüsteem. *Tootmise elavdamine. EV põhiseadused: 1920 *Üldine valimisõigus alates 20. eluaastast. *Seadusandlik võim Riigikogu: ühekojaline, 100 liiget, valimised iga 3a. järel.*Täidesaatev võim: valitsus ministrid ja riigivanem. *Kõrgeim võimukandja - rahvas. *Võeti vasti 15. juuni 1920 Asutava Kogu poolt. *Hakkas kehtima 21. detsembril 1920. 1933/1934 *Seatakse sisse riigipea institutsioon riigipea on rahva poolt valitav 5 aastaks. *Seadusandlik võim kuulus Riigikogule, kuhu kuulus 50 liiget., 1937/1938 *EV riigipeaks on president. *President valitakse 6 aastaks. *Riigikogu oli kahekojaline: riigivolikogu 80 saadikut, valis rahvas; riiginõukogu 40 saadikut, osa määras president, osa ameti kaudu, valitakse kutsekodade kudu. *Valitsuse eesotsas peaministriga määras ametisse president. *Valimisõigus saadi 22 aastasekt, *Valimised olid isikuvalimise
kuberner suure maa-ala valitsusjuht. 11. Millal ja kelle poolt võeti vastu Eesti vabariigi I põhiseadus? Sisu? 1920. aastal Asutava kogu poolt. · Seadusandlikut võimu teostab ühekojaline parlament Riigikogu. · Täidesaatvat võimu valitsus, mille kinnitas ametisse Riigikogu ning valitsuse tegevust juhtis riigivanem. · Presidendi ametikohta ei loodud. Seda täitis riigivanem, kes juhtis valitsuse tegevust, peaministri kohustusi ning riigipea esindusülesandeid. · Eesti on iseseisev demokraatlik vabariik. 12. Millised olid Eesti Vabariigi võimuorganid? Seadusandlik võim Riigikogu , täidesaatev võim valitsus. 13. Miks puhkesid Eestis tihti valitsuskriisid? Mis on koalitsioon? Sest puudus valimiskünnis ning erakondi oli parlamendi palju. Seega oli raske kokkuleppele jõuda ning valitsuses valitses praktiliselt kaos. Koalitsioon on võimuliit. See luuakse, kui ei suudeta moodustada üheparteivalitsust. 14
kontrolli elanikkonna ja territoorimu üle, sotsiaalhoolekanne pole küllaldane. Võimu korraldamise viis väljendub riigivormis, mis hõlmab nii riigivalitsemise vormi (monarhia, vabariik) kui ka riigi haldusliku korralduse vormi (föderatsioon, unitaarriik). RIIGIVALITSEMISE VORMID VABARIIK MONARHIA Vabariik on mittepärilik võimukorraldus, mis tekkis Riigipea on päriliku võimuga monarh: kuningas, keiser, juba antiikajal vastandina pärilikule monarhiale. sultan, emiir. Parlamentaarne Presidentaalne Konstitutsiooniline Absoluutne Parlamentaarne võimukorral- Riigipea on ühtlasi Monarhi võim on pii- Monarh on ainuvalitseja, dus rajaneb parlamendi võimu valitsuskabineti juht ja ratud põhiseadusega ja kellele kuulub nii seadusandlik, ülmuslikkusel
Põhiseadusega kehtestati Eestis demokraatlikud kodanikuõigused ja -vabadused. Põhiseaduse enda muutmiseks oli nõutav rahvahääletuse korraldamine. Asutava kogu poolt välja töötatud Eesti esimene põhiseadusomas mitu julget omapära. Selles oli ühte liidetud kaks süsteemi: klassikaline parlamentarism ja Sveitsile omane kallak rahva vahetule valitsemisele.Riigipead asendas parlamendi poolt ametisse määratud valitsuse eesotsas olev peaminister, kes esindas riiki ja täitis teisi riigipea kohustuste hulka kuuluvaid ülesandeid. Kuigi sellel omapärasel süsteemil oli palju tugevaid külgi, oli sellel ka palju puudusi. Nimelt muutus parlamendi võim teataval määral valitsevaks võimuks ja sekkus valitsuse tegevusse, põhjustades sagedasi valitsuskriise. Uuendusi olukorra parandamiseks oli raske läbi viia,sest valitsuse etteotsa pääsesid tavaliselt suuremad lubajad. Sageli kaeti antud lubadusi riigi kaitsekulutusi kärpides.
kultuuriasutuste asutamise, ülalpidamise ja juhtimise eest. 3. Allikas 12 a) "Iseseisvusmanifest" loeti esmakordselt ette 23.veebruaril 1918 Pärnu teatri rõdult. b) Eesti Maapäev pidas vajalikuks kuulutada Eestimaa iseseisvaks, demokraatlikuks vabariigiks. c) Maapäev sai ennast maa ja rahva seaduslikuks esindajaks nimetada, sest 28.nov. 1918 kuulutas Maapäev end kõrgeimaks võimuks Eestis ja hakati püüdlema omariikluse poole. Riigipea ametit polnud veel loodud, nii et seni tegutses Maapäev rahva nimel. d) Esimene maailmasõda oli just lõppenud ja Venemaa üsna kannatanud seisus, see võimaldas Maapäeval otsustavaid samme teha. e) Venemaa kokkuvarisemine soodustas Eesti iseseisvuse välja kuulutamist. f) Iseseisvusmanifestiga saavutas Eesti iseseisvuse ehk kuulutati välja Eesti Vabariik. Allikas13 a) Tartu rahuleping lõpetas Vabadussõja. b) Tartu rahuleping kirjutati alla 2.veebruaril 1920
19881990 NSVL Ülemnõukogu esimees 19901991 Nõukogude Liidu president. Gorbatsov riigipeana Ta oli vaid 54-aastane ja esimene NSV Liidu juht, kes oli sündinud riigi eksisteeerimise ajal. NSV Liidu juhina mõistis ta, et riigi päästmiseks on vaja tõsiseid reforme, kuna riigi majandusareng oli pidurdunud ning korruptsioon süvenenud. Ta oli ainus kõrgharidusega NSV Liidu liider Gorbatsov oli Nõukogude Liidu viimane riigipea. Gorbatsovi reformid Reformide eesmärk oli riik eesseisvast majanduskriisist päästa. Ta alustas korruptsiooni- ja alkoholismivastast võitlust ning ettevaatlikult ka teatud turumajanduslikke reforme. Ta käivitas sisepoliitikas liberaalsed reformid ning pani ette mitmeparteilise demokraatia kehtestamise. Välispoliitiliselt üritas aga peatada võidurelvastumist. Perestroika Gorbatsov algatas perestroika e
Linnastumine: 92% Sündimus: 15 Suremus: 7 Keskmine eluiga: 79 aastat. Põllumaj. % SKP-st 10 Tööstuse % SKP- st 22 Teeninduse % SKP- st 68 SKP $/in. 21 000 Eksportkaubad kala ja kalatooted, loomakasvatustooted Islandi Vabariik asub samanimelisel saarel Põhja-Euroopas Atlandi ookeani ja Põhja- Jäämere vahel, 287 km Gröönimaast kagus. Islandil kehtib 1944. aasta konstitutsioon. Riigipea on neljaks aastaks valitav president, seadusandlik võim kuulub kahekojalisele, samuti neljaks aastaks valitavale, parlamendile (Althing) ja presidendile. Täidesaatvat võimu teostavad presidendi poolt määratud valitsus, mille eesotsas on peaminister. Vulkaanilise tekkega Islandi saar asub Sotimaast Gröönimaani ulatuval veealusel kõrgendikul. Lääne ja põhjarannikut liigestavad fjordid. Saar koosneb peamiselt palogeeni ja neogeeni basaldist, mida katab kvaternaari purskeaine
· Juuni 1793- uus konstitutsioon- demokraatlikum üldse. · Seadusandlik korpus- · 13.juuli 1793- Marat'i tapmine, üleminek terrorile. · Surmanuhtlus- kahtlastele, zirondiinid. Kaotati kohtumõistmisel tunnistajad. Dermitoorlik konvend ja direktoorium · 27. juuli 1794 viis opositsioon läbi riigpöörde, Robesbierre ja kaaslased hukati. · 1795- Seadusandlik korpus(viiesaja nõukogu, vanematenõukogu) · Drektoorium- viis liiget, riigipea ül.(Riiki juhtisid 7 ministrit, kuid nad ei loonud valitsust.) · Riik väga ebastabiilne · 1799 uus riigipööre. Kirik ja kontrevolutsioon · Tunnustati ainult kondanlikku abielu, sünnid ja surmad regrist. Riigiametnik; · Suleti enamus kloostreid, säilisid küreed(alamvaimulik) ja piiskopid · Võeti maha ja hävitati religioossed sümbolid, lõhuti reliikviaid, võõandati kirikute väärtasjad. · Aug. 1794 võõrandati kirik riigist
Nõukogude Liidu lagunemist on Venemaa rahvusvaheline mõjukus vähenenud, kuid on endiselt märkimisväärne, eriti SRÜ maades. Nimi Praeguse Vene riigi nimi on eesti keele normi järgi Venemaa Föderatsioon. Laialt on levinud nimekuju Vene Föderatsioon, sealhulgas diplomaatias. Nimekuju Vene Föderatsioon kasutati Vene NFSV lühendnimena. Maa ja riik Venemaa kui riik sai alguse Moskva Suurvürstiriigist. Riik Venemaa on vastavalt põhiseadusele föderatiivne presidentaalne vabariik. Riigipea on president. Seadusandlik organ on kahekojaline parlament: Riigiduuma ja Föderatsiooninõukogu. Freedom House klassifitseerib Venemaa mittevabaks riigiks. Venemaa praegust riigikorda on nimetatud ka juhitavaks demokraatiaks. Transparency Internationali korruptsioonitajumise indeksi järgi oli Venemaa 180 uuritud riigi seas 2007. aastal 143. kohal. Rahvastik Demograafilised näitajad Venemaa rahvaarvu dünaamika 1992-2007
Jaanika Mardla ja Liina Mälgand Eesti taasiseseisvumine 1985-1991 Perestroika 1985- M. Gorbatsovi võimuletulek, NSV Liidu uus poliitiline periood. Majanduslik pankrot, Moskva suutmatus kaasa minna võidurelvastumise järjekordse ringiga. Alternatiivid: majandusreformid ilma poliitiliste muudatusteta, stalinistliku kasarmukommunismi taastamine. Mihhail Gorbatsov- Nõukogude Liidu viimane riigipea. Uus poliitika siht: ühiskonna sisepingete vähendamine, auru väljalaskmine poliitilise ja majandusliku elu mõningase liberaliseerimise hinnaga, majanduskooperatiivide, rendi- ja ühisettevõtete asutamine, väliskapital maale. Seda saboteeris parteibürokraatia. Sisepoliitikas: kaadrimuutused, reformid. Välispoliitikas: pingelõdvenduse ning tuumaarsenalide desarmeerimine alustamine. Et päästa NSV Liidus vasallriike, reformiti süsteemi. Vastutasuks Läänelt majandusabi.
sõjategevuse vastu, siis 1999. a. sügisel pooldas üle ¾ Vene kodanikest jõu kasutamist Tsetseenias. Sõjahüsteeria taustal kogus ootamatult populaarsust peaminister Putin, kelle toetatud valimisblokki ,,Ühtsus" saatis 1999. a. detsembris peetud Riigiduuma valimistel suur edu. See mõjutas president Jeltsinit teatama 31. XII 1999. a. oma võimult tagasiastumist, millega ta soovis kindlustada ka oma perekonna puutumatuse. Riigipea kohustused anti Putinile. 2000. a. märtsis valitigi Putin (47a.) Venemaa presidendiks. Ta kuulutas oma valitsemisaja peaeesmärkideks: · Venemaa kui suurriigi positsioonide taastamise rahvusvahelisel tasandil · riigi terviklikkuse kindlustamise · majandusarengu kasvu Kuid võimul oldud 4 aastat näitasid, et demokraatia kattevarjus on tegemist tugevalt autoritaarse reziimiga. On piiratud sõna- ja trükivabadust, suletud ajakirju ja
Paralleelne kõrvutine Tendents suunitlus Perfektne laitmatu Tolerantsus sallivus Personal isikkoosseis Totaalne täielik Pidzaama ööriietus Traagiline kurblooline Pokaal jalaga joogiklaas Tragöödia kurbmäng Portugallane portugali elanik Transport edasitoimetamine Potentsiaalne varuks olev, võimalik Tärpentin teatud õli President valitav riigipea Türanlik hirmuvalitsuslik Prestiiz mõjukas Pretensioon nõudlus Variant teisend Professionaalne elukutseline Violetne lilla Progressiivne edasiviiv, edumeelne Prozektor helgiheitja Psühholoogia hingeteadus Psüühiline hingeline
Hamlet oli väga keerulise karakteriga tegelane, kelles leidus väga erinevaid iseloomujooni. Kuid kas need omadused kuuluksid ka minu arvates ühele ideaalsele valitsejale? Sellele küsimusele otsingi vastust. Üks ideaalne valitseja peaks olema tark ja läbinägelik inimene, kes julgeb suuri otsuseid vastu võtta, kes suudab ennast kontrollida, teisi inimesi efektiivselt mõjutada ning kes hoolib teistest inimestest. Edukas riigipea peaks olema ka rahva poolt tunnustatud ja armastatud, muidu oleks tegemist türanniaga. Kuid kõige enam peaks ideaalne valitseja olema visiooniga juht, kelle eesmärgiks on teenida oma maad ja oma rahvast. Hamlet, Taanimaa prints, vastas eelpool nimetatud iseloomuomadustele mingil määral, aga enamjaolt, minu arvates, ei meenutanud ta laitmatut valitsejat. W.Shakespeare'i teoses ,,Hamlet" on näha, et peategelasel oli julgust kaalukate otsuste
1.Riigi ülesanded valimiste läbiviimisel 1. Õigusliku baasi loomine 2. Kandidaatide registreerimine 3. Valijate nimekirja koostamine 4. kogu dokumentatstooni ettevalmistamine 5. Tulemused aldul mitte ametlikud 6. Pärast apellatsioone ametlikud 7. Tulude ja kulude kontroll 2.Miks on erakondi vaja? Erakondade ül on koondada teatud sotiallsete gruppide huve ja propageerida oma ühiskonnaprogramme. Erakond pääseb võimule ainult valimiste läbi. Enne valimisi: 1. Valimisprogramm,2. Valitsemisprogramm. Koalitsioonilepingu nim läheb käiku teine. 3.Survegruppide liigid 1. Kategooria kaitegrupid kaitsevad kindla sotsiaalse kategooria huve 2. edendamisgrupid on hägusa või ebamäärase liikmeskonnaga, ei piirdu sotsiaalse klassiga. Tekib kodaniku algatuse põhjal. 4.Sotsiaalsed liikumised 1. Nad on killustunud võrgustikud, mitte selge ülesehitusega organisatsioonid 2. Nende toetajaskond on laialivalguv ja muutub kiiresti 3.Nad on probleemipõhised, ...
Koolides õpetajad räägivad näiteks , et nende jaoks on kõik lapsed võrdsed, et nad ei hinda lapsi nägude järgi. Kuigi on olnud palju juhuseid kus tegelikult õpetajal on ka oma lemmikuid ja sellised keda nad üldse ei salli ja sellepärast õpetaja võibki anda erinevatele lastele erinevaid võimalusi, mitte võrdseid. Aga väljaspool koole ja kodusid , on minu arust kõigil võrdsed võimalused , igal inimesel on õigus oma arvamusele, hääletada, valida enda arust õige riigipea . peab olema vaid 18 ehk täisealine. Ka mina olen saamas kuu aja pärast 18, ning mul avaneb võimalus minna hääletama ja seda ma ka teen, kuna paljud inimesed jätavad selle tegematta ja pärast ise virisevad valitu üle. Iga hääl on oluline ja iga inimene kes tahab, et oleks hea elu peaks minema ja andma oma hääle. Mulle endale meeldib demokraatia kuna siis on inimesel võimalus teha nii mõndagi, ennast arendada, vabalt reisida , tutvuda uute ideedega. Kõigil on võimalus teha oma
tegevust juhtis riigivanem.*Eesti poliitikat kujundasid paljud erakonnad. Enamasti oli riigikogus esindatud kuus suurt ja mõned väiksemad parteid. Erakondi oli palju, seetõttu ei suutud moodustada üheparteilist valitsust ning eestit juhtisid koalitsioonivalitsused. Mida rohkem oli parteisid, seda suuremad olid koalitsioonisisesed vastuolud. Valitsused lagunesid kuskil alla 11 kuu. 1933 oktoober tuli uus põhiseadus, milles oli rahval õigus valida riigipea. EV sisepoliitika (diktatuur) :*12.märts 1934 sõjaväeline riigipööre Pätsi ja Johan Laidoneri poolt riigis kuulutati välja kaitseseisukord, suleti kõik vabadussõjalaste organisatsioonid, vangistati mitusada juhtivat vabadussõjalast, lükati edasi valimised, keelustati poliitilised meeleavaldused. Jäi ainult Isamaliit (ainupartei), ajakirjandus allutati järelvalvele, mitu ajalehte
· Eesti riigikorra määras kindlaks Asutavas Kogus 15. aprillil 1920 vastu võetud põhiseadus. · Eesti oli parlamentaarselt valitsetav demokraatlik vabariik, kus kõrgeim võim kuulus rahvale: seadusandliku võimu kandja oli Riigikogu. Täidesaatvat võimu teostas parlamendi ees poliitilist vastutust kandev valitsus eesotsas riigivanemaga. · Riigivanem, kelle õlul olid ka mõned riigipea esindusfunktsioonid, täitis eelkõige peaministri ülesandeid. · 1921. aastal sai Eestist Rahvasteliidu täieõiguslik liige. · 1920. aastatel mõjutas Eesti poliitilist elu erakondade rohkus. Seetõttu olid koalitsioonid ebastabiilsed valitsuste keskmine eluiga jäi veidi alla 11 kuu. · Riik osutus siiski üllatavalt haldussuutlikuks ja ka majandust suudeti arendada edukalt, mis tugevdas riigi stabiilsust
Adolf Hitler Lily-Ann Rand 2015 Adolf Hitler Austriast pärit 1934-1945 oli ta Saksamaa diktaatori ametliku tiitliga Saksamaa kantsler (1933-1945) ning tiitliga riigipea Süüdistati 2 maailmasõja vallapäästmises Aitas luua sõjalis-tööstusliku kolmpleksi Suutis oma kõnedega kaasa haarata Kui sõda oli peaaegu kaotatud, sooritas Hitler Berliinis Führerbunkeris enesetapu Lapsepõlv Oma päritolust ja elust enesest enne poliitikasse tulekut pärast Esimest maailmasõda tegi Hitler alati saladuse “Nad ei tohi teada“. „“Kust ma tulen ja millisest perekonnast ma pärit olen“
Miks kaasnes konveiermeetodi kasutuselevõtuga üldine elatustaseme tõus? 5. Riigivõim: riigi mõiste ja tunnused Organiseeritud inimeste kogu, kes elab kindlal maa-alal ja on seotud ühise avaliku-õigusliku võimuga. Oma territoorium, rahvastik, avalik suveräänne võim. riigivalitsemise vormid: vabariik (parlamentaarne parlamendi võimu ülimuslikkus, riigipeal on esinduslik funktsioon. Eesti, presidentaalne riigipea on ka valitsuse juht ja valitud otse kodanike poolt, valitsus ei pea parlamendile aru andma. USA); monarhia (absoluutne monarh on ainuvalitseja. Katar, Vatikan, konstitutsiooniline monarhil on esindusfunktsioon, riigi toimimist juhib valitsus. SB, Tai ) Riigikorralduse vormid: unitaarriik Üks kõrgema võimu keskus. Eesti, Jaapan, föderaalriik Haldusüksustel on mõned iseseisva riigi tunnused, otsustusõigus
seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim – olema üksteisest eraldatud. - 250 aasta vanune idee - Formuleeris prantsuse õigusteadlane ja poliitik Charles-Louis de Montesquieu oma teoses „Seaduste vaimust“ (1748) Parlamentaarne vabariik – parlamentaarne võimukorraldus rajaneb parlamendi võimu ülimuslikkusel. Riigipeal on vaid esindusfunktsioon. Valitsus on parlamendi ees aruandekohustuslik. Presidentaalne vabariik – riigipea on ühtlasi valitsuskabineti juht ja enamasti kodanike poolt otse valitud. Valitsus moodustatakse parlamendiväliselt. Riigikogu - seadusandlikku võimu kandja. 101 saadikut valitakse suletud nimekirja alusel 4 aastaks. Riigikogu valimise seadus: Hääletamisõigus on Eesti kodanikul, kes on valimispäevaks saanud 18-aastaseks. Hääleõigust pole: teovõimetu isik, kuriteos süüdimõistetu ja vangis viibiv kodanik.
Olulised ekspordiartiklid on veel elektroonikaseadmed (Ameerika Ühendriikidesse ja Hiinasse), lisaseadmed mootorsõidukitele (Belgiasse ja Hollandisse) ning teletehnika (Jaapanisse ja Mehhikosse) kokkuvõte Valisin rootsi kuna see on Eestile põhimõtteliselt nagu naaber riik. Rootsi on suur ja iseseidev. Rootsi asub Põhja-Euroopas, Norra ja Soome vahel, Skandinaavia poolsaare ida ja lõuna osas. Praegune riigipea on 19. septembril 1973. aastal kuningaks saanud Carl XVI Gustaf. kasutatud materjaalid http://et.wikipedia.org/wiki/Rootsi
● 2011 sai temast uus Põhja-Korea juht ● Maailma kõige noorem valitseja Faktid Põhja-Koreast ● 23,9 miljonil elanikul pole võimalik kasutada vabalt telefone või internetti ● Inimestel on kodudes raadiod, mida ei saa välja lülitada ● Enne söömist ülistatakse Kim Il-sung'i ● Tööd tehakse 6 korda nädalas ning 7. päeval ollakse vabatahtlikud ● Vaba aega on 15 minutit päevas, mis pühendatakse riigipea ülistamiseks Faktid Põhja-Koreast ● Valgusfoorid pole töökorras ning nende asemel on liiklust juhtimas välimuse järgi valitud naised ● Tulekahju korral tuleb päästa pildid valitsejatest, siis alles lapsed ja teised esemed ● Keelatud on kuulata muusikat, mida valitseja pole heaks kiitnud ● Kui vangilaagris ei tööta hoolega, siis lastakse maha Vangilaagrid ● Enam kui 150 000 inimest hoitakse hetkel
· protokoll rahvusvahelise kokkuleppe liik · repressioon - surve avaldamine, karistamine · agressor - kallaletungija, sissetungija, anastaja · ratifitseerima rahvusvahelist lepingut kinnitama · separaatrahu rahu, mille on vastasriigiga sõlminud üks liitlasriik teistest eraldi · sudeedisakslased Tsehhoslovakkias Sudeedimaal elanud sakslased Petain Prantsusmaa riigipea Chamberlain Briti konservatiivist poliitik ja peaminister Zukov Nõukogude riigitegelane ja väejuht, Nõukogude Liidu marssal Roosevelt USA president, sõlmis liidu Suubritanniaga Molotov Nõukogude Liidu riigitegelane, kindler major Ribbentrop Saksamaa poliitik, välisminister Mannerheim - Soome sõjaväelane, riigihoidja ja president Rommel Saksa sõjaväelane, kindlarfeldmarssal Müncheni sobing 1938 29
Mida on õppida kuningas Oidipuselt? ''Kuningas Oidipus'' on raamat, mis on kirjutatud Sophoklese poolt. Ta on mees, kes elas aastail 496-406 eKr ja oma eluajal saavutas tragöödiavõistlustel rohkem auhindu kui keegi teine. Sophoklese tragöödiate raskuspunktis on inimene, tema otsuste, tegude ja võitluste kujutamine. Tragöödiat ''Kuningas Oidipus'' peetakse atika ning kogu maailma draamakirjanduse tippsaavutuseks. Mida on meil tänapäeval õppida kuningas Oidipuselt? Kõige tähtsam maailmas on ausus ja sõnapidamisoskus. Kuningas Oidipus hindas neid omadusi väga. Ta kuulutas välja, et otsib oma isa tapja üles ja karistab tapjat selle teo eest. Leides ennast isa mõrvajana ja oma emaga ühteheitnuna, oli ta aus ja tunnistas seda. Samuti karistas ise ennast, saates end maalt välja ja torgates silmad peast välja. Tänapäeval on väga vähesed riigijuhid ausad. See tuleneb sellest, et tänapäeva ühiskond o...
Islami teke: Muhhamedi elu elas 570 632 pKr. Sündis Mekas. Isa suri kohe, ema siis, kui oli 6 aastane. Hakkas kaameliajajaks => tutvus judaismi ja ristiusuga. 25- aastaselt abiellus 40 aastase kaupmehelese Khadidzaga => edukas kaupmees + muretu elu 15 a. 40 aastasena hakkas ilmutusi nägema ,,Ei ole teist jumalat peale Allahi" Muhhamedi kuulutustöö Mekas => kaupmeeste ja preestrite vastasseis Naise surm 622 Muhhamed põgeneb Jathribi = ajaarvamise algus Palgamõrtsukad tal kannul = > intsident vapra ämblikuga Medinas elab Muhhamed 622 630. Saab ilmutusi , palvetada näoga Meka suunas. Mõisted: Kaaba tempel, mis asub Mekas ja tema seina on müüritud ,,Must meteoriit" Allah üks peajumalaid Islam Usk, mille kuulutas Muhhamed välja Moslem Islami usu pooldaja Koraan islami püha raamat Prohvet- jumala sõna edastaja Medina ,,Prohveti Linn", 622 põgenes sinna Muhhamed Kaliif islami usukonna ja riigi juht. Vesiir kõrgeim riigiam...
Eesti riigi rajamine. Eesti alates 1918. Käsitleb: Sisepoliitiline areng (Peaprobleemid, asutav kogu, maaseadus, esimene põhiseadus). Majanduselu (maareform, majandustõus-selle põhjused, tagajärjed, seisnevus). Välispoliitika (de jure tunnustus, Ekp riigipöörde katse, rahavaste liit). Põhiseadused (1920a põhisedus, 1934a ps, 1938a ps ja nende võrdlus). Suurmajanduskriis (kokkuhoiupoliitika, krooni devalveerimine). Sisepoliitilinekriis. Põhiseaduslikkriis. Üleminekuaeg. Autoritaarne Eesti (Riigipööre ja kaitseseisukord, Vaikiv olek ehk tasa lülitumine ajakirjanduse piiramine jne, põhiseaduse muutmine ja rahvarinne, muutused, välispoliitika siis). Riigipöörde katsed (1924 ja 1934 riigipöörde katsete võrdlus). Kultuurielu (Riik ja kultuur, kultuurautonoomia, kultuuri üldised arengujooned erinevatel aastatel). Elulaad (haridus, seltsiliikumised, usk, sport, meelelahutus). Olme. Sisepoliitiline areng (Demokraatlik Vabariik)Õiguslik...
Riigikorralduse vormid: Monarhia võim on päritav Absoluutne monarhia- võim on päritav ja monarh juhib ainuisikuliselt kogu riigi elu Konstitutsiooniline monarhia- monarhi võim on piiratud põhiseadusega ja sageli on tal sümboli tähendus Autoritaarne riik- võim on kas ühe isiku või kildkonna käes, kes ei hooli seadustest, mis rahvale on kohustuslik Totalitaarne riik- võim on ühe kildkonna käes, kes kontrollib ka inimeste elu (nt. NSVL) Vabariik- riigivõim on valitav ja riigipea valitakse ~4...5 aastaks Demokraatlikus riigis moodustatakse tavaliselt enamusvalitsus, mis peab arvestama ka vähemuse huve. Demokraatliku riigi tunnused: valitsemine toimub rangelt seaduste järgi kõik on seaduste ees võrdsed võim pole koondunud ühe isiku kätte võim on avalik eraelu on kaitstud poliitika on humaanne poliitikas arvestatakse vähemuse huve. Riigid, kus toimub üleminek totalitaarsest ühiskonnast demokraatiale, kannavad nimetust siirderiigid.
VENE KÖÖK Evelina Teimurova K06- b Maa ja riik Venemaa kui riik sai alguse Moskva Vürstiriigist millele järgnesid Moskva Suurvürstiriik, Moskva tsaaririik Venemaa keisririik, Venemaa Nõukogude Vabariik, Vene Nõukogude Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik ja Venemaa Föderatsioon. Venemaa on vastavalt põhiseadusele föderatiivne presidentaalne vabariik. Riigipea on president. Seadusandlik organ on kahekojaline parlament: Riigiduuma ja Föderatsiooninõukogu. Freedom House klassifitseerib Venemaa mittevabaks riigiks. Venemaa praegust riigikorda on nimetatud ka juhitavaks demokraatiaks. Venemaa Venemaa rahvaarv on 142 miljonit Rahaks on rublad. Pealinnaks Moskva Pindala 17 075 200 km² Keeleks on vene keel Rahvastiku tihedus 8,5 in/km² Venemaa haldusjaotus Venemaa jaotub halduslikult 83 föderatsiooni subjektiks (1
vabadusjoovastus ja Asutava Kogu enamuse moodustasid vasakpoolsete veendumustega rahvasaadikud. Selle tulemusel saigi vabariigi esimene põhiseadus väga demokraatliku ja väga parlamendikeskne. Rõõgi kõrgeimaks esunduskoguks oli 100 liikmeline Riigikogu, milles enamuse saavutanud erakond või erakondade koalitsioon moodustas valitsuse mille juhti nimetati riigivanemaks ja tal olid ka teatavad esindusfunktsioonid. Tolleaegne peaminister oli ühtlasi ka riigipea. 4) 1924 aasta 1. detsembri varahommikul algas Tallinnas mäss. Umbes 350 relvastatud vandenõulast ründas väiksemates salkades Toompead, rraudteejaama, postkontorit, sõjaväelennuvälja jm. Tähtsaid objekte. Mitmel pool saavutati edu, kuid tuli ette ka tõrkeid. Näiteks ebaõnnestus Tondi sõjakooli Sõjaministeeriumi jõivamine, telegraafi vallutas aga tagasi juhuslikult mööda kõndinud kindral Põdderi improviseeritud rühm, enne kui mässajad
aasta Antverpeni mängudel, kohtunike vanne 1972. aasta Müncheni mängudel Olümpiamängude ava- ja lõputseremoonia Toimuvad alati olümpialinnas kindlate protseduurireeglite alusel Avatseremoonia ei tohi aset leida rohkem kui päev enne olümpiavõistluste algust Lõputseremoonia aga toimub mängude viimasel päeval pärast kõigi võistluste lõppemist Olümpiamängud kuulutab avatuks võõrustava maa riigipea, lõppenuks aga ROK-i president Autasustamistseremoonia Selle ajal võitjad tõusevad autasustamispjedestaalile Heisatakse riikide rahvuslipud Mängitakse olümpiavõitjaks tulnu rahvushümni Esmakordselt toimus autasustamine sellise korra järgi 1932. aasta Los Angelese olümpiamängudel
Willem III Õiguste deklaratsioon ÜL 2 Puritaan- range usulise elukorraldusega usurahu liige, 16 ja 17 sajandil Pikk parlament- kuningas kutsus marlamenti kokku, et saada raha sõdimiseks sotlaste vastu. Kuulus revolutsioon- 1688aastal Suurbritannias toimunud riigipööre, mille tulemusena tõugati troonilt viimane Stuartite soost kuningas. ,,Õigluste deklaratsioon" Määras kindlaks parlamendi ja James II kuninga võimupiirid. ÜL 3 Kuningas oli riigipea, kuid parlament piiras ta võimu. Ta pidi alluma õigustele, seadustele nagu iga teine kodanik Louis XIII Mille poolest erineb see olukord Inglismaa varasemast valitsemisest? Ka kuningas pidi nüüd alluma õiglustele ja seadustele. Kehtestati trükivabadus. LK 16 ÜL 1 1) 17 2) Ivan 3) ivan Julma noorima poja ja Dmitri tapmises 4) G.Otrepjev 5) Dmitri 6) poola kuningakoda 7) G.Otrepjev Dmitri 8)vandenõulased tõstsid uueks tsaarik Vassili 9)V.Suiski
riigist. koloonia asumaa konstitutsioon põhiseadus konstitutsiooniline monarhia riigivalitsemisvorm, mille puhul valitseja võimu ulatus on määratud konstitutsiooni ehk põhiseadusega. liberaalne vabameelne merkantilism majanduspoliitiline õpetus, mille järgi riigi heaolu sõltub võimalikult suurest kulla- ja hõbedavarudest, kaupade väljaveo soodustamisest ja sisseveo tõkestamisest kõrgete kaitsetollide abil. monarhia riigivalitsemisvorm, mille puhul riigipea on harilikult eluaegse ja päriliku võimuga monarh (kuningas, keiser, tsaar, sultan) pärisorjus talupoegade isiklik sõltuvus mõisnikust; seda iseloomustas sunnimaisus, kitsendatud omandiõigus, mõisnike politsei- ja kohtuvõim ja teokohustus. reduktsioon aadlile annetatud maade tagasiriigistamine. reform ümberkorraldus, mille eesmärk on mõningaid uuendusi tehes olemasolev süsteem säilitada. restauratsioon varasema poliitise korra taastamine.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
