poolt rohkem kui vastu. KOOSSEISU HÄÄLTEENAMUSkui poolt hääletab üle poole esinduskogu koosseisust,saadakse väh.501 häält KVOORUMistungil või koosolekul osalejate arv,millest piisab,et koosolek või istung oleks otsutusvõimeline. EELNÕU seaduse projekt,mis on enne selle vastuvõtmist parlamendile arutamiseks esitatud. PRESIDENT üldmõistena,mis tahes esimees või eesistuja,riigiga seoses riigipea,kelle volitused ja võim on riigiti väga erinevad. VETO riigipea õigus mõni parlamendis vastu võetud seadus või otsus kas üldse väljakuulutamata jätta või selle jõustumin edasi lükata. VALIMISKOGU Riigikogu liikmetest ja kohalike omavalitsuste esindajatest Vabariigi Presidendi valimisek smood.kogu. VALITSUS ministritest kosnev kõrgeim täidesaatva riigivõimu organ PEAMINISTER valitsuse juht MINISTER valitsuse liige,ministeeriumi juht
Riik on ühiskonna valitsemise süsteem ja valitsemisasutuste kogum. Riik peab kujundama rahva ühtekuuluvustunnet, korraldama avalikku elu valitsusalusel territooriumil, koondama inimeste huvid mingiks kidlaks poliitikaks. Riigil on ainuõigus kehtestada seadusi, koguda makse, rakendada sundi. 4. Riigivalitsemise vormid: parlamentarism, presidentalism Parlametarism-parlamendi valib rahvas ja parlament valib presidendi. Riigipea kujutab endast erapooletut iseseisvat võimuinstitutsiooni, mis peab tasakaalustama valitsuse ja parlamendi suhted. Parlament on seadusandlik võim ja tähtsaim võimuinstitutsioon. Täidesaatev võim on valitsus, ks juhib praktiliselt riigi elu. Valitsus ja parlament peavad üksteist toetama, vastasel juhul valitsuskriis. Valitsus moodustatakse parlamendi valimistulemuste põhjal. Nt: Suurbritannia. Presidentalism-president täidab riigipea kui ka valitsusjuhi ülesandeid, aga võim on piiratud
Kordamisküsimused 12.kl ,,Eesti Vabariik" 1.Valige Eesti poliitikaelus 3 olulist sündmust ajavahemikus 1930-1939. Dateerige need ning põhjendage oma valikut. · Uus põhiseadus jaanuar 1934. laienesid riigipea võimupiirid, muutus valitsuse struktuur · Vaikiv ajastu sügis 1934. suleti vabadussõjalaste liidud, alustati riigi valitsemise põhjalikku ümberkorraldamisega · Presidendiks sai K.Päts aprill 1938. Eesti Vabariigi esimene president 2.Nimetage 5 poliitilist erakonda EV-s 20.aastatel. · Põllumeeste kogud - K.Päts · Eesti Rahvaerakond J.Tõnisson · Eesti Tööerakond O.Strandmann · Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei(ESTP) A.Rei
üksteist kaitseväelast, viis politseiametnikku ning üks piirivalvur. Teiste seas langesid terroristide ohvriks teedeminister Karl Kark ja kolonelleitnant Hermann Rossländer. 1930. aastate algul tabas Eesti majandust ja ühiskonda kriis. See sai alguse ülemaailmsest majanduskriisist. Inimesed hakkasid oma elu halvenemises süüdistama erakondi, valitsust ja parlamenti. Hakati uskuma, et tugeva võimuga riigipea suudab lüüa korra majja. Riigipea ametikoha loomiseks oli vaja muuta põhiseadust. Eriti jõuliselt nõudis põhiseaduse muutmist Eesti Vabadussõjalaste Keskliit. (A.Larka, A.Sirk) Uue põhiseaduse vastuvõtmiseks toimus kolm rahvahääletust ja kolmandal korral võeti põhiseadus vastu. Ametis olnud ebapopulaarne J.Tõnissoni valitsus astus tagasi ja ametisse nimetati K.Pätsi üleminekuvalitsus. Vastavalt uuele põhiseadusele tuli korraldada presidendivalimised aprillis 1934. Aastal. Kõige populaarsemad olid
Parlamentaarne Presidentaalne Segasüsteem Parlamentaalne Absoluutne Kõige suurem Võim presidendi (poolpresidentaal võim on käes, kes on nii ne) Riigipea (kuninga) Valitsejal on peaministril, valitsusjuht kui ka Peaminister ja võim on piiratud täielik võim. president on riigipea. president jagavad või pole seda Katar, Saudi riigiesindaja. Mehhiko, USA. võimu. Soome, üldse. Araabia. Parlament koos Venemaa, Austraalia, valitsusega teeb Prantsusmaa. Kanada. olulisemaid otsuseid. Sveits,
2. veebruaril 1920. Leping lõpetas sõja, tagas eestile soodsa idapiiri ning lahendad mitmed majanduslikud probleemid. Venema tunnustas tingimusteta Eesti iseseisvust ja loobus igaveseks ajaks kõigist varasematest õigustest Eesti suhtes. 5. Kirjelda Eesti valitsemist 1920-1934 aasta märtsini (korraldus, parteid, tähtsamad seadused) 1920. koostati Eesti esimest põhiseadust Võim oli parlamendi Riigikogu käes. Riigivanem täitis peaministri ja riigipea kohust, sest presidendi kohta polnud loodud. Nelja aasta jooksul tekkis palju erakondi e. parteisid ja selle tõttu riik ei suutnud midagi tähtsat otsustada, sest kõigil olid erinevad meeled. Eestit juhtisid koalitsioonivalitsused. 1930. aastal tabas eestit kriis, mis algas maailmakriisist, mille tulemusena paljud tehased, ärid läksid pankrotti. Inimesed kaotasid töökohti ja majandus langes. Inimesed süüdistasid kõiges parlamenti
Välismaalaste suhtes teeb ta aga olulisi erandeid, mõned põhiõigused on välismaalaste suhtes piiratud. Samas ei kehti välismaalaste jaoks ka mõned põhikohustused. Riigi rahva hulka kuuluvad ka välismaal elavad riigi kodanikud. Riigivõimu ei teosta mitte kogu rahvas, vaid ainult hääleõiguslikud kodanikud. Rahvas osaleb ühiskonna poliitilises organisatsioonis otseselt aktiivse elemendina: - parlamendi, ka riigipea valimisel, kui riigipea valitakse otse - rahvahääletuse ning rahvaküsitluse kaudu 5. Riigi territoorium. Riik on inimeste ühendus, kes elavad teatud maa-alal, mida nim territooriumiks. Territoriaalriigi areng võimaldab ühtse siseriikliku õiguse rakendamist. Territoriaal- printsiip tähendab ühe riigi territooriumil valdavalt ühe riigi territooriumil valdavalt ühe õigussüsteemi funktsioneerimist. Riigiteoorias on kesksel kohal piiri mõiste, just piiri abil saab määratleda kilnda osa maakera
Oliver Cromwell- 1653 pika parlamendi lõpp puritaanid 1653-58 Cromwelli diktatuur lordprotektor 1658 Cromwelli surm Charles II Stuart- 1660- restauratsioon 1660-1685 Charles II 1685-1688 James II- püüdis taastada absolutismi ja katoliklust 1688- kuulus (hiilgav) revolutsioon Õiguste Bill/ Deklaratsioon: 1)määras kindlaks parlamendi ja kuninga võimupiirid; 2)parlament andis välja seadusi ning kehtestas makse; 3)kuningale andis parlament täievvõim; 4)kuningas oli küll riigipea, kuid allus nagu iga teinegi kodanik õigustele ja seadustele; 5)parlament sai õiguse esitada valitsusele arupärimisi ning võimaluse valitsusele umbusaldust avaldada; 6)kehtestati trükivabadus; 7)parlamendivalimised peavad olema vabad.
Kes kontrollib ilma kontrollib ka maailma. See oli juba kolmas USA teadlaste poolt esile kutsutud torm peale Kolmanda Maailmasõja algust. See torm ründas kohutavate tsunaamide ja keeristormidena Venemaa idarannikul asuvaid linnu. Ühendriigid kavatsesid seda strateegiaat jätkata kuni Venemaa täielikult alistub. Samamoodi ähvardasid nad ka Hiinat ilma jätta nende mussoonvihmadest ka seda kavatsesid nad teha oma uue leiutise abil, mis oli algselt mõeldudpäästmaks tuhandeid inimelusi, suunates eemale ka kõige tugevamad keeristormid. Ilma vihmata, põuas ja toidupuuduses alistuks Hiina ilmselt kiiresti. Kõik see algas pärast seda, kui see hull vabariiklane Ammerika Ühendriikides võimule sai ja Vene ning Hiina riigipäid solvama kukkus. Venemaa, kes muidugi selliseid provokatsioone ei talunud, saatis pärast aastat solvangute talumist oma kõige osavamad palgamõrtsukad USA riigipea kallal. Kolm...
Arvukus bürokraate on palju Bürokraatia funktsioonid Poliitika elluviimine Süsteemi stabiliseerija Vahekohtunikuks olemine (rahva ja riigivõimu vahel) Ametnikkonna taastootmine ja arendamine (koolitused) Ametnike värbamine Avalik konkurss Nõuded: kodakondsus, kõrgharidus vastaval erialal Eestis on ametnikke umbes 20 000 Bürokraadi nimetab ametisse valitsus ja tippametnike puhul võib ka sekkuda riigikogu või riigipea Järelvalve ametnike üle Sisekontroll Poliitiline kontroll Õiguslik kontroll Milleks on vaja järelvalvet? On vaja kontrollida, et ametnik töötaks avalikkuse huvides Võimalikud ohud: · Korruptsioon - ametiseisundi kuritarvitamine omakasu eesmärgil · Altkäemaks - tasu ebaseadusliku teo toimepanemise eest · Pistis - ebaseaduslik tasu ametiisikule seadusliku teo toimepanemise eest
välja uusi seaduseid . Formaaljuriidiliselt oli 1933. aasta referendumil vastuvõetu näol tegemist 1920. aasta põhiseaduse täiendustega. Seega ei saa täiendatud põhiseadust pidada uueks põhiseaduseks. Kui aga võtta arvesse muudatuste sisu, siis puudutasid need tervet riigiehitust, ja selle tunnuse alusel on õigus rääkida uuest, 1933. aasta põhiseadusest. Need täiendused, mis võeti 1933 aastal vastu olid maailma majandus- ja poliitilise kriisi tippajal. Põhiseadus muutis riigipea tugeva täitevvõimuga institutsiooniks, kelle valis otse rahvas viieks aastaks. Riigipea sai õiguse laiali saata valitsuskabinet, tal oli suspensiivse veto õigus Riigikogu poolt vastuvõetud seaduste suhtes. Riigikogu koosseisu vähendati 100-lt 50-le ning riigipeal oli õigus igal ajal saata laiali ja kuulutada välja uued valimised. Riigivanem võis lõpetada Riigikogu korralisi istungjärke ja kutsuda kokku erakorralisi istungjärke. Kaotati maavolikogud. Riigipea oli ka
märts 1963 – 23. detsember 1970 • Tõnis Kint (1896–1991) – 23. detsember 1970 – 1. märts 1990 • Heinrich Mark (1911–2004) – 1. märts 1990 – 15. september 1992 • Eesti Vabariigi presidendid • Lennart Georg Meri (1929–2006) – 6. oktoober 1992 – 8. oktoober 2001 • Arnold Rüütel (1928-) – 8. oktoober 2001 – 9. oktoober 2006 • Toomas Hendrik Ilves (1953-) – alates 9. oktoobrist 2006 • Vabariigi president on Eesti riigipea (PS § 77) • Riigipea amet omab parlamentaarses demokraatias eelkõige sümboolset ja protokollilist tähendust • Vabariigi president kui riigipea on ühtlasi ka riigikaitse kõrgeim juht (PS § 78 p 16) • Vabariigi presidendile kuulub armuandmisõigus (PS §78 p 19) • Armuandmisel ei hinnata tegu tagantjärele ümber, vaid süüdimõistetu vabastatakse karistuse kandmisest pärast Vabariigi Presidendi otsuse jõustumist • Armuandmine eeldab selle individuaalset taotlemist
Valitsuses oli ka teisi erakondi ja väliselt säilis demokraatlik riik - 1925 kehtsestati üheparteisüsteem: algas fasistliku diktatuuri kinnistamine - võitluseks poliitiliste vastastega loodi salapolitsei ja koonduslaagreid, seadused mis andsis Mussolinile piiramatu võimu Natsionaalsotsialistlik Saksamaa Adolf Hitler 1889-1945 sündinud Austrias- füürer- al. 1921 NSDAP juht, al 1933 riigikantsler, al 1934 Saksa valitsusjuht ja riigipea. Pärast hitleralste mässukatset 1923 pidi veetma aasta vangis, kus kirjutas raamatu 'Mein Kampf'. Sõdis I m.s. Tegi Berliinis enesetapu. - 1919 loodi Saksamaa Kommunistlik Partei; Natsionaalsotsialstlik Saksa Töölispartei- NSDAP - 1922 sõlmiti Rapallo leping. Saksamaa-Venemaa - NSDAP ülesandeks taastada Saksamaa võimsus pärast kaotust I maailmasõjas - Hitlerlased lõid pruune särke kandvad rünnakrühmlased- SA(sõjaväeline organisatsioon), kes hirmutasid juute ja kommuniste.
· Demokraatlike vabaduste ja üldiste inimõiguste kaitseks peab olemas olema sõltumatu kohtuvõim. 8) Selgita presidentaalse ja parlamentaarse riigi erinevusi. Parlamentaarne riik Presidentaalne riik Parlamentarismi põhitunnuseks on valitsuse Presidentaalses vabariigis valib rahvas nii moodustamine parlamendi (või selle seadusandliku võimuorgani kui ka alamkoja), mitte riigipea soovide alusel. Et täitevvõimu juhiks oleva presidendi, kel on aga parlamendi enamus ja valitsus on samade ministrite ametissevõtmisel vabad käed. poliitiliste jõudude käes, kaob Valitsus viib ellu presidendi poliitilist kurssi. parlamentaarriikides range vahe Presidendi ja tema valitsuse ülesandeks on seadusandliku ja täitevvõimu vahel. seaduste täitmine. Et mõlemat võimu
Mida tähendab rahvusvaheline kokkulepe? Too näiteid ajaloost. Rahvusvaheline kokkulepe on riikide vaheline kokkulepe millega tagatakse rahvusvaheline õigus. Nt: Washingtoni leping, ÜRO mereõiguse konvensioon. Nimeta rahv.vahel. poliitika osapooled Parlament kinnitab rahvusvahelisi lepinguid. Välispoliitika eest vastutab välisministeerium ja välisesindused. Riigipea on maa kõrgeim esindaja. Kui riigipea on valitsusjuht, siis juhib ka välispoliitikat. Unipolaarne- üks rahvusvahelises poliitikas osaleja domineerib. Usa pärast II MS. Bipolaarne-Kaks domineerivad teiste üle olles samal üksteisega konkureerides. Külma sõja ajal USA ja NSVL. Multipolaarne- mitu ühesuguse võimupositsiooniga osalejat. Tänapäeva maailm. Mis on rahvusvaheline leping ja loetle sellega kaasnevad toimingud.Too näiteid Eesti ajaloost ja selgita rahv.vahel
Eesti Vabariik 1. Kuidas valitseti Eestit 1920.a. põhiseaduse järgi? Seadusandlikku võimu teostas ühekojaline parlament- riigikogu- ja täidesaatva võimu valitsus. Valitsuse kinnitas ametisse Riigikogu ning valitsuse tegevust juhtis riigivanem. Riigivanem täitis lisaks peaministri kohustusele ka riigipea (presidendi) esindusülesandeid, sest presidendi ametikohta ei loodud. Neil aastateil osalesid Eesti poliiitka kujundamisel paljud erakonnad. Eestit juhtisid koalitsioonivalitsused. Oli olemas riigipeaametikoht ja Eesti oli demokraatlik vabariik, kus olid inimõigused. 2. Mis oli peamine sisepoliitiline probleem Eestis 1920ndail (tulenes osaliselt põhiseadusest)? Parteisid oli palju, kelle vahel sai valida. 11 kuud valitsust. Riigipea ametikoht puudus. 3
hinnata seaduste sobivust ning otsustada autonoomsete piirkondade ja keskvalitsuse vaidluste üle. Riigipea Riigipeaks on kas kuningas või kuninganna, hetkel on aastast 1975 kuningas Juan Carlos I, kes määrab valitsuse peaministri kandidaadi. Riigipeal pole täidesaatvat rolli, ainult ametnike ametisse määramine, nendelt aruannete saamine ja Hispaania esindamine ametlikel ja pidulikel puhkudel nii kodus kui ka võõrsil. Riigipea ametikoht on päritav, seda saavad pärida nii tütred kui ka pojad, tütar aga ainult juhul kui monarhil pole poegi. 7 6 Kättesaadav internetist: https://e- justice.europa.eu/content_judicial_systems_in_member_states-16-es- et.do?member=1 7 Kättesaadav internetist: http://en.wikipedia.org/wiki/Government_of_Spain 4 Kasutatud allikad: 1. Hispaaniast üldiselt. http://et.wikipedia.org/wiki/Hispaania 2. Hispaaniast üldiselt. http://en.wikipedia.org/wiki/Spain 3
P. 3. VALIMISE ORGANISATSIOON 49 P. 4. VALIMISSÜSTEEM 49 P. 5. HÄÄLETUSSEDEL 49 P. 6. MUUD MÕISTED 49 P.7. VALIMISSÜSTEEMIDE PATOLOOGIAD (Taagepera) 50 TEEMA 6. PÕHIMÕISTED 52 TEEMA 7. RIIGIVÕIMU ESINDUSORGANID, RIIGIPEA, 53 VALITSUS NING JUSTIITSORGANID: JURIIDILINE LAAD, FUNKTSIOONID, PÄDEVUS JA STRUKTUUR § 1. RAHVA VAHETU OSAVÕTT VÕIMU TEOSTAMISEST 53 5 §2. SEADUSANDLIK RIIGIVÕIM 53 P.1.JURIIDILINE LAAD (ISELOOM ) 53 P. 2. FUNKTSIOONID 54 P. 3
Valitsused jagunevad. · Üheparteiline enamusvalitsus valimised võitnud partei saavutab parlamendis absoluutse enamuse ning võib valitsuse üksinda moodustada · Koalitsioonivalitsus: A)enamusvalitsus- kahe või rohkema partei võimuliit, millele kokku kuulub enamik parlamendi saadikukohti. b)vähemusvalitsus- valitsuse moodustanud parteidel puudub enamus parlamendis. Presidentaalne valitsemiskorraldus · President on keskne poliitiline figuur · Nii riigipea kui valitsusjuht · Võim on piiratud · Kodanikud valivad nii presidendi kui parlamendisaadikud · President nimetab ametisse ministrid ja ei pea seda tehes arvestama parlamendi arvamusega · Otsustab nende tagandamise Valitsemiskorraldus: presidentaalne, poolpresidentaalne, parlamentaarne Seadusandliku võimu institutsiooniks on parlament · Seaduse algatamise õigus on parlamendisaadikuil · Presidendil on vetoõigus
korral. Vabariigi Presidendi institutsiooni tugevus ja populaarsus sõltub kahtlemata nii Eestis kui ka teistes riikides eelkõige presidendiks valitud poliitiku isikuomadustest. Värvikad ja ambitsioonikad presidendid saavad poliitilisse ellu kindlasti palju enam sekkuda kui nende tagasihoidlikumad ametivennad. Rahvas ootab Vabariigi Presidendilt kui institutsioonilt siiski aktiivset sekkumist poliitikasse; nõnda oodatakse näiteks, et riigipea jätaks välja kuulutamata rahva seas pahameelt põhjustanud seadused, sõltumata sellest, kas need on põhiseaduse vastased või mitte. Vabariigi Presidendi ülesanded ja õigused ei ole põhiseaduses üks-üheselt välja toodud, pigem varustab põhiseadus presidenti üldiste juhistega. See vaieldavus teeb Vabariigi Presidendist ühe huvitavaima ja vastuolulisima institutsiooni Eesti riigielus. Vabariigi Presidendi institutsioon
mandaate saanud erakonna liidri või äärmisel juhul valitsuskoalitsiooni moodustamise tahet kindlalt deklareerinud erakondadest enim mandaate saanud erakonna liidri. Valitsus astub ametisse ametivande andmisega Riigikogu ees. Ametivande andmise hetkest tekivad uuel valitsusel volitused ja lõpevad tagasi astunud valitsuse volitused. Ehk lühidalt ja konkreetselt: 1) Parlamendi uue koosseisu kokkutulemine 2) Riigipea nimetab peaministrikandidaadi 3) Peaministrikandidaadi ettekanne parlamendis tulevase valitsuse tegevusprogrammist 4) Parlament annab peaministrikandidaadile volitused valitsuse moodustamiseks 5) Peaministrikandidaat esitab valitsuse koosseisu riigipeale 6) Riigipea nimetab valitsuse ametisse 7) Valitsus annab parlamendi ees ametivande Valitsuse tagasiastumise võimalused: 1) Riigikogu uue koosseisu kokkuastumisel; 2) peaministri tagasiastumisel;
Riigikogu liikmed valib rahvas neljaks aastaks. Kõrgeim kohtuorgan on Riigikohus. See koosneb 19 kohtunikust. Riigikohtu esimehe nimetab parlament presidendi ettepanekul. Täidesaatvat võimu kuulub Eesti Vabariigi Valitsusele, mida juhib peaminister. Eesti krooni emitwweimise ainuõigus on Eesti pangal. Riigikontroll kontrollib riigiasutuste majandustegevust ning riigi vara kasutamist. Taani Taani on konstitutsiooniline monarhia. Riigipea on kuningas (praegu kuninganna Margrethe II), kelle ülesandeks on Folketingi (Taani parlamendi) istungjärkude avamisel osalemine, seaduste allakirjutamine ning mõningad esindusfunktsioonid. Riigi poliitiline juht on peaminister (2006. aasta aprilli seisuga Anders Fogh Rasmussen). Taani parlament Folketing on ühekojaline, sinna kuulub 179 saadikut. Kaks saadikut valitakse Fääri saartelt, kaks Gröönimaalt ning ülejäänud Taani valimisringkondades.
Demokraatlik Eesti (1918-1934) 9. klass 1. Sisepoliitika a) I põhiseadus (1920): seadusandlikuks võimuks Riigikogu ühekojaline EV parlament täidesaatvaks võimuks valitsus riigivanem valitsuse juht, kes täitis ka riigipea ülesandeid demokraatlikud õigused ja vabadused b) Mitmeparteisüsteem ja koalitsioonivalitsused: erimeelsuste tõttu sagedased valitsuskriisid ühe valitsuse pikkus keskmiselt 11 kuud c) Kommunistlik mässukatse Tallinnas 1. detsembril 1924: vasakpoolsete ideede populaarsus EKP plaan Vene kommunistidega võim haarata ja ühendada Eesti NSVL-ga mässu ebaõnnestumine ja EKP keelustamine 2. Välispoliitika
ENAMUSVALITSUS kahe või rohkema erkonna võimuliit, millele kuulub üle poolte saadikukohtadest. VÄHEMUSVALITSUS valitsus, mida aktiivselt toetab alla poole parlamendist. Peaminister- valitsusjuht (Jüri Ratas) Ministrid ministeeriumi poliitikud, kesjuhivad riigihalduse mõnd konkreetset valdkonda. Haridus- ja teadusminister Mailis Reps Rahandusminister Toomas Tõniste Kultuuriminister Indrek Saar RIIGIPEA RIIGIPEA ROLL: Presidentaalse vaöitsemiskorra puhul RIIGIPEA ON POLIITIKAS JUHTIV KUJU Juhib valitsuse tegevust Juhib riiklikke tseremooniaid Parlamentaarse valitsemiskorra puhul RIIGIPEA ON ESINDUSFUNKTSIOONIGA Teeb visiite teistesse riikidesse Pöördub lõnega rahva poole Annab riiklikke autasusid KOHTUVÕIM RIIGIKOHUS (asukoht Tartu, esimees Priit Pikamäe) RINGKONNAKOHTUD
c) muuta 51 poolthäält nõudvaid seadusi. Demokraatliku ühiskonna valitsemine Ühiskonnaõpetus I kursus Koostaja: P.Reimer 11 5. Täidesaatev võim: 5.1. Valitsuse moodustamine: Täidesaatvat riigivõimu teostab demokraatlikus riigis valitsus, kes viib ellu riigi sise-, välispoliitikat. Valitsust juhib peaminister (parlamentaarsetes riikides) või riigipea (presidentaalsetes riikides). Valitsuse koosseisu kuuluvad veel täitevvõimu erinevaid valdkondi juhtivad ministrid, kellel on tavaliselt erakondlik ja ideoloogiline taust. a) Presidentaalses riigis nimetab kodanike poolt otse valitud president ametisse uue valitsuskabineti, mis kinnitatakse parlamendi ülemkoja poolt. Valitsuse liikmed (ministrid) vastutavad täidesaatva võimu pea - presidendi ees
c) muuta 51 poolthäält nõudvaid seadusi. Demokraatliku ühiskonna valitsemine Ühiskonnaõpetus I kursus Koostaja: P.Reimer 5. Täidesaatev võim: 5.1. Valitsuse moodustamine: Täidesaatvat riigivõimu teostab demokraatlikus riigis valitsus, kes viib ellu riigi sise-, välispoliitikat. Valitsust juhib peaminister (parlamentaarsetes riikides) või riigipea (presidentaalsetes riikides). Valitsuse koosseisu kuuluvad veel täitevvõimu erinevaid valdkondi juhtivad ministrid, kellel on tavaliselt erakondlik ja ideoloogiline taust. a) Presidentaalses riigis nimetab kodanike poolt otse valitud president ametisse uue valitsuskabineti, mis kinnitatakse parlamendi ülemkoja poolt. Valitsuse liikmed (ministrid) vastutavad täidesaatva võimu pea - presidendi ees.
· 1960. seksuaalrevolutsioon: rasestumisvastaste tablettide müügiletulek · Woodstocki rokifestival, hipiliikumine: vabadus, narkootikumid ja seks · Terroristlikud organisatsioonid- Punaarmee, Punased Brigaadid · Kolmanda tee otsing: Tsehhoslovakkia katse rajada inimnäoline sotsialism, kuid NSV Liit nurjas selle Inglismaa · Riigivorm: parlamentaarne monarhia · Riigipea: Elizabeth 2 · Parteid: leiboristid ja konservatiivid · Prestiiz: madalam kui varem (Suessi kriis, kolooniate kaotamine, ülemereturg, tööpuudus) · Poliitika positiivsed jooned: ÜRO Julgeoleku Nõukogu alaline liige, tuumariik, briti rahvanduse elujõulisus · Emotsioonide teke: Beatles´i edu, omamoodi ´´maailma vallutamine 1960 a., sport(jalgpalli MM võit 1966 a.) Saksamaa Liitvabariik · Riigipea: Konrad Adenauer
Paanika-kabuhirm.Pakt-pol.tähtsusega rahvusvahel.leping.Palgamajandus-süsteem,kus palka makstakse rahas. Pank-mitmesuguseid rahatehing. sooritav ja sellega raharinglust korrald.krediidiasutus. Parlament.riigi või oma valitsusliku allüksuse kõrgeim seadusandl.esinduskogu.peaminister-valitsusjuht.põhiharidus-1-9klass.Põhiseadus e.konstitutsioon-riikliku seadusandluse olulisim osa.Poliitika.ühiskonna ja riigi toimimist korraldav sihiteadlik ja järjekindel tegevus.President-valitav riigipea .Prokurör-seaduste täpse täitmise järele valvaja ja riiklik süüdistaja kohtus kriminaalasjade arutamisel.Protestantism-reformatsiooni tulemusena roomakatolikust kirikust eraldunud kirikute ja usuvoolude ühin. nimetus.radikaal-põhjalike abinõude rakend.taotlev käremeelne isik poliitikas.Raha- väärtuste ostu,müügi ja hindamise ekvivalent.Rass-inimeste jaotus väliste tunnuste alusel.Regioon-ala,piirkond ,valdkond.Segionaalne-regioonile omane.Riigikogu-parlamendi nimetus eestis
ETIOOPIA Kolmanda maailma riik Pealinn Addis Abeba Riigikord liitvabariik Pindala 1 127 127 km² Rahvaarv 66 557 553 Keeled amhari, tigrinja, somaali Rahaühik Etioopia birr (ETB) Riigi kõrgeim riigivõimuorgan on Ajutine Sõjaväeline Haldusnõukogu, selle esimees on ühtlasi ka riigipea, valitsusjuht ja relvajõudude ülemjuhataja. Riigis on mitmeid kordi kehtestatud uusi põhiseadusi, vahetatud juhte ja ka võimu pärast riigis sõditud. 20 saj. on Etioopias põhiseadust muudetud 3 korda. Revolutsioone ja ülestõuse on toimunud kümneid. Võimuvahetusi 3 korda. Praegu valitseb riigis president Girma WoldeGiyorgis Lucha Kuna Etioopia sõltus ja sõltub siiani paljudele teistele riikidele ei ole riigis püsivat ja korraliku majandust
valitsuse vastased , korraldades aastal 1940 21.juunil demonstratsioone ja valmistasid ette Eesti okupeerimist). 2.Karl Vaino EKP Keskkommitee liige. Ei kaitsnud Eesti kultuuri ja vältis eesti keele kõnelemist. 3.Johannes Käbin EKP juht 1950-1978. Kollaborante mujal maailmas 1. Vidkun Quisling Norra poliitik, kes tegi koostööd saksa okupatsioonivõimudega. 2. Philippe Pétain Prantsusmaa sõjaväelane ja riigipea aastatel1940-1944. Toetas Saksamaad, kus oli tal ka eksiilvalitsus. Läks kaasa juutide hävitamisepoliitikaga. 3. Andrei Vlassov Oli Nõukogude liidu suhtes kollaborant. Tema eest vedamisel loodi Vene vabastusarmee olles ise endide Nõukogude kindral. Suhted okupeeriva riigi võimuesindajate ja okupeeritud ala elanikkonna vahel võivad olla : 1) Elanikud toetavad okupeeriva riigi reziimi ja teevad koostööd okupeeriva riigiga kaitstes ennast ja enda perekonda.
Läti, Leedu ja Eesti 22. juunil 1940 alistus Prantusmaa Compiegne'i metsas 1941. aastal allkirjastati USA ja Inglismaa vahel Atlandi Hart 22. juunil 1941 ründas Saksamaa NSVL 7. detsember 1941 ründas Jaapan USA laevastikku Pearl Harboris 25. juunil 1941 algas Jätkusõda soomlaste ja NSVL vahel 1942. aastal kaotasid jaapanlased Midway atolli juures merelahingu USA-le 1942. aastal kirjutati alla Ühinenud Rahvaste deklaratsioonile 24. oktoober 1945. ÜRO asustamine Mannerheim- Soome riigipea Churchill- Inglismaa peaminister Roosevelt- USA president Chamberlain- Inglismaa peaminister enne Churchilli
26.riigikord ja sisepoliitika 1920-1934. I põhiseadus ja riigikorraldus selle alusel: Millal võeti vastu? 15.juuni 1920 Riigipea --- Asutav Kogu PS'e koostamisel, Järgiti lääne suurriikide Parlament 100liikmeline; 1- kellest võeti eeskuju? saavutusi ja tradistioone kojaline, valimised 3a tagant Riigikord Demokraatlik parlam- Rahva võimalus Kõrgema võimu kandja;
kummagi hinnangul vajab edasiarendamist idasuunal. Kohtumisel tõdeti, et Euroopa energiajulgeoleku küsimuste selgitamine ning päevakorras hoidmine on idasuunalise naabruspoliitika kujundamise raames jätkuvalt oluline. Peaminister Gurgenidze tutvustas president Ilvesele Gruusia presidendi Mikheil Saakasvili poolt eile tehtud ettepanekuid Abhaasia konflikti lahendamiseks. Kõneledes Gruusia sisepoliitikast, toonitas Eesti riigipea vajadust tagada maikuus eesootavate parlamendivalimiste vastamine rahvusvahelistele normidele, et neid saaks pidada vabadeks ja õiglasteks. Valimiste sujuva läbiviimise eesmärgil nõustavad Eesti esindajad ka Gruusia keskvalimiskomisjoni. Eesti riigipea tunnustas tehtud edusamme Gruusia majandusarengus, öeldes, et riigi edukus saab toetuda vaid majanduslikule edukusele. ,,Eesti kogemus on näidanud, et poliitilistest
2 PARLAMENDI ÜLESANDED JA TÖÖKORRALDUS Parlamendi ülesanded: · Algatada seadusi. · Menetleda seadusi. · Vastu võtta seadusi. · Erinevate huvide esindamine ja nende tasakaalustatud viimine seadustesse. · Edastada valijate huve. · Järelvalve valitsuse üle. Riigipea peab parlamendis vastu võetud seaduse välja kuulutama. Alles seejärel saavutab õigusakt seaduse jõu ning selle täitmine muutub kohustuslikuks. Riigipea võib seaduse ka parlamenti tagasi saata. Erimeelsuste püsimisel lahendab olukorra riigikohus. Lobism ehk kuluaaripoliitika katsed mõjutada poliitikuid, eriti parlamendisaadikuid, isiklike kontaktide ja vastastikku kasulike tehingute kaudu. Parlamendi otsese kontrolli vormid valitsuse üle: · Parlamendi õigus avaldada umbusaldust ministritele, määrata valitsuse ametisoleku aega. · Parlamendi parteilise koosseisu arvestamine valitsuse kokkupanemisel.
Eesti Vabariik 1920.-1939. 1. Eesti Vabariigi põhiseadused aastatest 1920., 1934 ja 1938. Jaotusmaterjal, TV lk. 25 tabel, vihik. 1920.a põhiseadus 1934.a põhiseadus 1938.a põhiseadus Riigipea Puudus riigipea. Riigivanem, kelle valis President. Olid laialdased Esindusfunktisoon rahvas. Talle anti väga õigused. Nt. Võis anda oma riigivanemal. Riigivanema suured õigused dekreetidega seadusi, saata määras parlament. parlament laiali, kinnitada
Avalik võim baseerub riigi autoriteedil ning riiklikul sunnil. Riigi süsteem on avaliku võimu organisatsioon, mille moodustavad riigiaparaat ja teised organisatsioonid. Riigiaparaadi moodustavad kõik võimude lahususe printsiibi alusel lahutatud ning tasakaalustatud riigiorganid. Rahvast käsitletakse organina, kui riigivõimu kõrgeima kandjana, kes üksnes teatud juhtudel teostab riigivõimu vahetult ehk otseselt. Riigiaparaat: seadusandlik organ; täidesaatev organ; justiitsorgan; riigipea. Sekundaarsed organisatsioonid: I - kohalik omavalitsus; riigikaitselised org; kultuurautonoomia org; kutsealaomavalitsus; kirikuomavalitsus II - poliitilisedd organisatsioonid (korporatiivsed) III - muud, nt mittetulnduslikud ja tulunduslikud organisatsioonid (korporatiivsed) Korporatiivne organisatsioon on kindla süsteemse sisekorraldusega ja ideoloogiaga organisatsioon kindla eesmärgi saavutamiseks. Põhitunnused: kindel liikmeskond; oma statuudiakt; autonoomsed juhtimisstruktuurid;
Soome kahe maailmasõja vahelisel ajal ISESEISVUMINE · 6.detsembril 1917 · Nõukogude valitsusest olenes, kas välisriigid tunnustavad Soome iseseisvust. · 31. detsembril 1917 Lenin tunnustas Soome iseseisvust. · Sellele aga ei järgnenud Vene vägede väljaviimist, kuigi Soome senat seda taotles. KODUSÕDA · 27. jaanuar 15. mai 1918 · Enamikul värsketel riikidel tuli oma iseseisvust relvaga kaitsta · Kohalikud kommunistid kukutasid Venemaa toetusel 1918. aasta algul seadusliku valitsuse. · Kindral Carl Gustav Mannerheim-pani punaväe edasitungi seisma KODUSÕDA · Aprillis saabusid keiserliku Saksamaa väed · Lõppes mais kommunistide lüüasaamisega. · Lahingute jätkumine Karjala rindel veel mitu aastat. PÄRAST KODUSÕDA · Carl Gustav Mannerheim - riigihoidja · Soome hakkas uuesti otsima poliitilisi kontakte lääneriikidega. · 1919.aastal - vabariik · 17. juulil 1919...
patriitsidega võrdsed õigused SPQR rooma ametlik nimi, senatus populusque romanus Senat aristokraatlik vanemate nõukogue, kes juhtis rooma riigi poliitikat Konsul vabariigi kõrgeim riigiametnik, valiti igal aastal, ül oli juhtida sõjaväge Rahvakoosolek lihtrahva võimalus osaleda riigiasjades Magistraat - riigiametnik Provints rooma allutatud alad väljaspool itaaliat Munitsiipium linna staatus, elanikud said rooma kodakondsuse Foorum turu- ja koosolekuplats Veto riigipea õigus senati suhtes Pontifix preester Augur m ennustaja Sibüll n ennustaja Latifundium - suurmaavaldus Gladiaator mõõgavõitlja, esines avalikel mängudel Amfiteater ovaalse põhiplaaniga ehitis avalikeks vaatemängudeks Term avalik saun, meelelahutuskoht Akvedukt maapealne veejuhe Kuulsaimad ehitised forum romanum, ceasari foorum, venuse ja roma tempel, colosseum, circus maximus Puunia sõjad Etruskid Rooma tekke müüt Rooma laienemine, ida ja lääne provintsid
seadusi. Tänapäeva riigikorralduse vormid: ühtne ehk unitaarriik, liitriik ehk föderatsioon, konföderatsioon. *Ühtne e. Unitaarriik(ühtne riik)-riigiehituse vorm,milles vastupidiselt föderatsioonile ja konfederatsioonile puuduvad alamad ,autonoomsed või suveräändes(sõltumatud) riiklikud üksused. * Liitriik- liitriik,mis tekib riigiõigusliku akti alusel,konstitutsiooni vastuvõtmise tulemusel.Föderatsioonil on oma riigipea ja keskorganid föderatsiooni pädevuse kuuluvate küsimuste lahendamiseks.Annab riigi osadele mõningaid riigile omaseid volitusi,nt.luua seadusi.*Konföderatsioon- riikide liit,mis sõlmitakse rahvusvaheliste lepingute teatud eesmärkide saavutamiseks,ei ole ühist riigipead,riigi osad säilitavad suurel määral oma iseseisvuse. Tsiviilühiskond. ehk kodanikuühiskond -ühiskonna elu valdkond,mis eristub riigist ja
kõikide ühiskonnagruppide võrdne kohtlemine. Läbipaistev: inimesed teavad, kuidas riigis seadusi vastu võetakse. Kodanikke kaasav: tugev kodanikuühiskond OLULINE ON RAHVASTIKU KVALITEET. MILLISEID NÄITAJAID VAADATAKSE? Inimeste tervislik seisund. Haridustase. Keskmine eluiga. Hõivatus. Sotsiaalhoolekandeasutustes olevate inimeste hulk. Vägivaldsete surmade osakaal. RIIGIVALITSEMISE VORMID VABARIIK mittepärilik võimukorraldus, mis tekkis MONARHIA riigipea on päriliku võimuga monarh: juba antiikajal vastandina pärilikule monarhiale kuningas, keiser, sultan, emiir PARLAMENTAARNE PRESIDENTAALNE KONSTITUTSIOONILIN ABSOLUUTNE E Rajaneb parlamendi Riigipea on ühtlasi Monarhi võim on piiratud Monarh on ainuvalitseja, võimu ülimuslikkusel. valitsuskabineti juht ja põhiseadusega ja tal on kellele kuulub nii
Esimesel istungil valitakse Riigikogu esimees ja aseesimehed. Eestis panevad Riigikogu liikmed oma volitused maha iga 4 aasta järel, kui rahvas on valinud parlamendi uued esindajad. Presidendil on õigus Riigikogu laiali saata siis, kui 3 järjestikust peaministrikandidaati ei suuda valitsust moodustada, kui riigieelarve jääb vastu võtmata, kui rahvahääletusele pandud seaduseelnõu ei saa heakskiitu. Demokraatlikes riikides on parlamendi istungid avalikud. Riigipea on kõrgeim ametnik. Päritava võimuga riikides e, monarhiates saab riigipeaks sünni või abielu teel. Riigipea 1)esindab riiki rahvusvahelises suhtlemises 2)nimetab ametisse ja vabastab ametist testi diplomaate 3)kuulutab välja seadusi, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni 4)kutsub kokku Riigikogu uue koosseisu 5)algatab põhiseaduse muutmist 6)määrab peaministri kandidaadi 7)nimetab ametisse peaministri 8)teeb Riigikogule ettepaneku kaitseväejuhata ametisse nimetamise.
presidentaalne); monarhia (absoluutne, konstitutsiooniline (näited) – VABARIIK on mittepärilik võimukorraldus, mis tekkis juba antiikajal vastandina pärilikule monarhivõimule. Parlamentaarne võimukorraldus rajaneb parlamendi võimu ülimuslikkusel. Riigipeal on vaid esindusfunktsioon. Valitsus on parlamendi poolt ametisse nimetatud ja parlamendi ees aruandekohustuslik. (eesti) Presidentaalne: riigipea on ühtlasi valitsuskabineti juht ja enamasti kodanike poolt otse valitud. Valitsus moodustatakse parlamendiväliselt ning ei ole parlamendi ees aruandekohustuslik. (usa) MONARHIA: Riigipea on päriliku võimuga monarh: kuningas, keiser, sultan, emiir. Konstitutsiooniline: Monarhi võim on piiratud põhiseadusega ja tal on pigem esindusfunktsioon. Riigi igapäevast toimimist juhib valitsus ja seadusloomega tegeleb parlament (suurbritannia)
pühakute monumentide ja muude pühade objektide juurde, millega kaasnesid usulised rituaalid, laulud ja tants. Ühe sellise objekti laskis KGB õhku, nimelt püha Parpiata kalju Usbekistanis. Usklikud moslemid aga korjasid rusud kokku ja ehitasid sellest püramiidi, mille austamist nad jätkasid (kd. 2, lk. 377-78). Pole raske näha, et ka pronkssõduril on sarnane sümboolne väärtus ning loos on ka hoiatav eeskuju õhkulaskmise Eesti aktivistide jaoks. Kui sovjetimeelne Egiptuse riigipea Gamal Nasser suri 1970. aastal, sai tema järglaseks Anwar al-Sadat, kes aga orienteerus ümber Lääne ja USA-meelseks, ning saatis riigist välja NSVL militaarsed nõustajad. KGB ajas selline suunamuutus raevu, aastakümneid kestnud massiivne investeering Egiptusesse oli raisus. Et mitte halvendada suhteid araabia maadega ja et sundida Sadati enesekaitsele, algatas julgeoleku "aktiivsete meetmete" osakond laimukampaania Sadati vastu. Kuna Egiptuse riigipea oli veel 1953
Peale seda avaldatakse seadus Riigi Teatajas. • Kui riigikogu võtab presidendi tagasi saadetud seaduse muutmata kujul uuesti vastu, kuulutab president seaduse välja või taotleb riigikohtult seaduse põhiseaduslikkuse kontrollimist. Kui riigikohus rahuldab presidendi taotluse, jääb seadus jõustumata. Kui riigikohus jätab taotluse rahuldamata, peab president seaduse välja kuulutama. 6. Valitsuse moodustamine: • Kaheparteisüsteem – riigipea kinnitab kahekordse valiku tulemused, peaministriks saab valimised võitnud erakonna liider ja valitsuse moodustab võitnud partei • Mitmeparteisüsteem – rahvahääletusel üle poolte riigikogu kohtadest saanud partei moodustab valitsuse üksi. Kui kõige rohkem hääli saanud partei saab alla poole kohtadest, teeb president ettepaneku moodustada valitsus, sel juhul peab partei
Hispaania tutvustus Hispaania on riik Lõuna-Euroopa lääneosas Pürenee poolsaarel. Riigi kogupindala on 506 013 km², millest mandriosa moodustab 493 486 km², Baleaarid 4992 km², Kanaarid 7447 km² ja Põhja-Aafrikas asuvad Ceuta ja Melilla linnad 32 km². Hispaanial on maismaapiir Prantsusmaaga, Andorraga, Portugaliga, Ühendatud Kuningriigiga (Gibraltariga) ja Marokoga (Ceuta ja Melilla linnad). Hispaania on konstitutsiooniline monarhia, mille riigipea on kuningas Juan Garlos I. Seadusandlik võimuorgan on kahekojaline parlament. Ajalugu Esimesed ajaloolised mälestised – 15 000 e.Kr. Christopher Columbus Hispaania uurijad 18.sajandi alguses kuulutati välja Hispaania Kuningriik 1.jaanuaril 2002 - Peseeta – Euro, majanduse kiire kaasajastamine Rahvastik 44,1 miljonit inimest 77,4% elab linnades Suurimad linnad: Madrid: 3,1 milj Barcelona: 1,6 milj Valencia: 797 tuhat Gran Ganaria: 379 tuhat Hispaania keel
Konstitutsioonilised monarhiad tänapäeva Euroopas 1. Andorra Vürstiriik Andorra on ainus riik maailmas, kus riigipea funktsiooni täidavad kaks välismaa ametikandjat (need on Urgelli piiskop ja Prantsusmaa president). 2. Belgia Kuningriik Praegune kuningas on Albert II Saksi-Coburgi ja Gotha dünastiast. 3. Taani Kuningriik Taani kuninganna Margrethe II (pärineb Schleswig-Holstein-Sonderburg-Glücksburg'i dünastiast) 4. Liechtensteini Vürtsiriik Vürst Hans Adam II (Liechtensteini dünastia) 5. Luksemburgi Suurhertsogiriik Henri (Luksemburgi suurhertsog)
konsulite poolt ametisse kuueks kuuks ratsanikuseisus -senaatorite järel teine eesõigustatud seisus Vana-Roomas rooma õigus -Rooma õiguse all mõistetakse roomlaste õigust, mis Rooma kui linnriigi õigusest arenes üldiseks suureks Rooma riigis kehtivaks õigussüsteemiks. leegion -Vana-Roomas algselt kõigi kodanike maakaitsevägi, hiljem suurim sõjaväeüksus (kuni 6000 meest) imperaator -väepealiku, hiljem riigipea austav tiitel Vana-Roomas, üks keisri tiitlitest provints-roomlaste alistatud piirkonnad väljaspool Itaaliat termid -Avalikud saunad, mida kasutati pesemiseks, suplemiseks, sportimiseks, aga ka raamatute lugemiseks ja tuttavatega kohtumiseks.
Adolf Hitler ● 20. aprill 1889- 30. aprill 1945 ● Austriast pärit Saksamaa poliitik ● 1921-Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei juht ● 1933-riigikantsler ● 1934-riigipea Lapsepõlv ● Adolf oli kiindunud emasse ● Isa töö tõttu vahetati pidevalt elukohta ● Vanemad surid varakult ● Teenis elatist ehitustöölise abina, hiljem postkaartide maalijana Kooliiga ● 16-aastaselt hülgas ta oma keskkooli ● Järgnevad 5 aastat elas ühiskonna heidikuna Hitler sõjaväes ● Astus vabatahtlikuna Beieri sõjaväkke ● Prantsusamaal ja Belgias sidemees ● Sai sõja ajal kirglikuks Saksa patrioodiks ● Hitler I maailmasõjas Tõus võimule ● Asus tööle Müncheni riigikaitsevalitsusse ● Muutus parteile asendamatuks ● Algul tegutses propagandajuhina Austerlasest Saksamaa kodanikuks ● 1932. a presidendi valimistele kavatseti...
Eesti vabariigi riigikogu ja , kompaniid ja sõjavägi Riigikogu 101 liiget. Riigikogu kuulutab välja sõjaseisukorra. Eesti Vabariigi president on Eesti Riigipea ja riigikaitse kõrgeim juht. Valitsus-täidesaatev võim Kaitsejõud relvastatud struktuur Kaitsevägi valmis riiki sõjaliselt kaitsma. Eesti kaitsejõudude struktuur ja ülesanded! Sõjaväemudelid :elukutseline(d) relvajõud Reservväed: need mobiliseeritakse ainult ohu korral üksustesse. Miinipilduja patareis on : tagalarühm,-siderühm Kolm jalaväekompanii moodustavad jalaväepataljoni põhja. Tagalakompanii tegeleb söögi, pesu,postkast, surnute matmisega.
Ühiskonna mõisted Ülemvõim-kui riigi valitsejaks on teise maa kuningas ,keiser või diktaator Okupatsioon-kui maa on osaliselt või täielikult võõra relvajõudude võimu all Iseseisvus-riigi sõltumatus teistest riikidest Vabariik-riigivalitsemisvorm,kus kõrgeimad riigivõimuorganid on valitavad Demokraatia-poliitilise korra vorm-rahva heaks,rahva seast Parlament-riigi kõrgeim seadusandlik organ Kodakondsus-inimese õiguslik seaos riigiga Naturalisatsioon-kui inimene taotleb kodakondsust omal soovil Välismaalane-teise riigi kodinik Illegaal-ebaseaduslikult riigis viibib isik Kodakondsuseta isik-isik ,kellel puudu yhegi riigi kodakondsus Riigikogu valimised-iga 4 a.tagant märtsikuu 1.pühapäeval-kodanikud valivad riigi esinduskogu Valitsuskoalitsioon-erakondade liit Opositsioon-erakonnad,mis ei kuulu valitsusse ja kes peavad valitsuse puudusi esile tuua Riigikogu-EV parlament(101 liiget,4 a..) Lihthäälte enamus-kui kohalolevatest h...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
