· sõja eel kuulus Hiiumaa Läänemaa koostisesse, praegu omaette maakond · sõja eel Virumaa, nüüd Ida- ja Läänevirumaa * osast Võrumaast Põlva mkn. · Lõuna- Harjumaa Rapla maakond ,* P-Tartumaa Jõgeva mkn.* Valga mkn. Laienenud · 1920-34 võim kahetasandiline 1934-40 võim kolmetasandiline prageu kahetasandiline EV SISEPOLIITIKA 1920-1940 1919- Maaseadus&Põhiseadus. Seadusandlik saja kohal. Riigikogul 3a. TäidesaatevValitsus RIIGIPEA puudus PõHISEADUSE MIINUSED: presidendi puudumine välisriikides ei saanud Eesti riigipea tuntsuks PLUSSID: täielikud demokr. Vabadused (keelat.kommunistide partei) 1. dets. 1924- kommunistide relvastatud riigipööre GrigoriZinovjev 2. 1929- algas majanduskriis. Rahulolematus kehtiva poliitilise süsteemiga. Kommunistide populaarsus. Rahulolematus olemasolevate erakondadega. Mõeldi Põhiseaduse muutmise peale.Vaja oli riigipea ametikohta. Vastu sotsialistid.
võimu ellu · Valimiste · Rahvahääletuste (referendumid) · Rahvaalgatuste kaudu Riigikogu seadusandliku võimu teostaja 100 liikmeline Ühekojaline parlament Vabariigi Valitsus täidesaatev võim Riigivanem juhtis valitsuse tegevust + esindusülesanded Esimese põhiseaduse puudused Ülimalt demokraatlik põhiseadus ei hakanud tegelikkuses täies ulatuses tööle: · Rahvaalgatuse ja rahvahääletuse õigust kasutati harva · Riigipea (presidendi) puudumine · Riigikogu hakkas domineerima valitsuse üle · Riigivanem ei saanud etendada tasakaalustavat rolli kahe võimu vahel · Riigikogu üle puudus rahva ja riigipea kontroll Teine põhiseadus · 1931 valmis uue põhiseaduse eelnõu · 1932 a. augustis pandi see rahvahääletusele · Eelnõu sai kritiseerimise osaliseks nii vapside kui ka sotside poolt eelnõu kukkus rahvahääletusel läbi
inimestesse, nepotism onupojapoliitika, sugulaste eelistamine ametikohtadele, notar - notaritoiminguid täitev isik, omavalitsus kohalike võimuorganite süsteem, opositsioon vastuseisjad, pakt rahvusvaheline leping, pank krediidiasutus, parlament riigi või omavalitsusliku allüksuse kõrgeim seadusandlik esinduskogu, peaminister valitsusjuht, põhiharidus 1 9 klass, president valitav riigipea, radikaal käremeelne isik poliitikas, rass inimeste jaotus välis tunnuste alusel, regioon ala, piirkond, religioon usund, usk, riigikogu parlamendi nimetus Eestis, riik - organiseeritud inimeste kogu, seadus reguleerib inimeste ja riigi vahelisi suhteid, seadusandlik võim parlament, riigikogu, segamajandus plaani ja turumajanduse kooslus, SKT riigis toodetud teenuste või asjade summa, sotsiaalhoolekanne
Viimased Eesti presidendi valimised just nii läksid. Ehk Riigikogu ei jõudnud otsusele ning seetõttu tuli kokku kutsuda valimiskogu. Presidendiks sai inimene kellest varem ei mainitud midagi ning üldiselt olid valimised lihtsale kõrvalt vaatajale väga segased. Leian, et presidendile võiks siiski jääda esinduslik roll ning seetöttu on hea, et otsustajaks on parlament, sest Riigikogu liikmed peavad tihedalt koostööd presidendiga tegema. Riigipea valimise õigus võiks olla rahval seljuhul, kui president oleks rahva esindaja ja suurema otsustusõigusega. Arvan, et Eestis rahvale otsustusõiguse andmine ei ole põhjendatud. Seevastu tuleks muuta valimissüsteemi toimumist ehk kaotada ära võimalus, et iga ringis saab esitada uusi kandidaate. Kui jätta kolme ringiline valimissüsteem, siis viimases ringis peaks kaotama ära võimaluse, et presidenti ei valita. See tähendab, et tuleks kaotada ära
Elizabeth II (Elizabeth Alexandra Mary Windsor; sündinud 21. aprillil 1926) on Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendatud Kuningriigi, Kanada, Austraalia, Uus-Meremaa, Jamaica, Barbadose, Bahama, Grenada, Paapua Uus-Guinea, Saalomoni Saarte, Tuvalu, Saint Lucia, Saint Vincenti ja Grenadiinide, Antigua ja Barbuda, Belize'i ning Saint Kittsi ja Nevise kuninganna. Westminsteri statuudi (1931) järgi on ta võrdselt kõigi nende riikide riigipea. Ta on maailma ainus monarh, kes on samal ajal rohkem kui ühe iseseisva riigi pea. Kuueteistkümnes riigis, mille riigipea ta on, elab kokku umbes 128 miljonit inimest. Ta sai kuningannaks 6. veebruaril 1952 pärast oma isa, kuningas George VI surma, viibides ise sel ajal koos abikaasaga Kenyas. Ametlik kroonimine toimus Westminster Abbeys 2. juunil 1953. Huvitavaid fakte 1. Britid kasutavad sõna TEA õhtusöögi tähenduses. Kui inglane
· 5) EESTI VABARIIK · (1920. JA 1938 põhiseadused , probleemid) · 1920. a põhiseadus riigipea-riigivanem parlament-100 liikmeline,1 kojaline valitsus-vabariigi valitsus , täidesaatev võim, 7-10 ministrit, peamin.rahva võimalus osaleda poliitikas-valimised, rahvahääletus, referendum, rahvaalgatused puudused-puudus presidendi ametokoht , riigikogu domineeris valistuse üle, poliitiliste erakondade paljusus, rahvahääletust , algatust kasutati harva . · 1938. a põhiseadus riigipea-president parlament-40 plus 80 liiget(riigivolikogus 80 liiget, riiginõukogus 40 liiget), kahekojaline valitsus-vabariigivalitsus, mille ees oli peaminister, kes oli presidendi tahte ja otsuste täideviija võimalus osaleda poliitikas-piiratud rahvahääletus ja valimisõigus, kaotati ära rahvaalgatus, streigiõigus puudused-kärbiti rahva võimalusi osaleda poliitikas, presidendi liiga suur võim · 1923. ja 1930. a majanduskriisid · 1...
Vene võimu alt vabanenud Eestis oli inimestel kindel soov, rajada iseseisev demokraatlik vabariik. Sellest veendumusest lähtus, ka Asutav kogu Eesti esimest põhiseadust koostades. 1920. aasta põhiseaduse kohaselt teostas seadusandlikku võimu ühekojaline parlament - Riigikogu -- ja täidesaatvat võimu valitsus. Valitsuse kinnitas ametisse Riigikogu ning valitsuse tegevust juhtis riigivanem. Riigivanem täitis lisaks peaministri kohustele ka riigipea (presidendi) esindusülesandeid, sest presidendi ametikohta ei loodud. Neil aastail osalesid Eesti poliitika kujundamisel paljud erakonnad. Enamasti oli Rijgikogus esindatud kuus suurt ja mõned väiksemad (sh saksa ja vene vähemusrahvuste) parteid. Erakondade paljususe tõttu ei suutnud siikski neist moodustada üheparteilist valitsust ning Eestit juhtisid koalitsioonivalitsused. Mida rohkem oli valitsuses erinemid parteisid, seda suuremad olid koalitsioonisisesed vastuolud
Suur osa rahvast muutus ostujõuetuks, paljud ettevõtted läksid pankrotti, kiirelt tõusis töötute arv (1932.a. oli neid 32 000). Kriisi ületamiseks rakendati ranget kokkuhoiupoliitikat, toetati ulatuslikult põllumehi, töötute abistamiseks korraldati hädaabitöid 4.1.Milleni see viis? Elu halvenemise tõttu hakkas rahvas süüdistama võimulolijaid ja levis kiiresti arvamus, et Eestil on vaja kärpida Riigikogu õigusi ja luua riigipea ametikoht. Usuti, et suure võimuga riigipea suudab korra majja luua. Riigipea ametikoha loomiseks oli vaja muuta põhiseadust. 5. Millal toimus Eestis riigipööre? 12.märtsil 1934. 5.1. Kes olid selle läbiviijad? Konstantin Päts ja Johan Laidoner. 6. Võrdle Eesti riigi juhtimist 1920ndatel ja peale 1934.aasta riigipööret. 1920ndatel: mitmeparteiline demokraatia. Seadusandlik võim oli Riigikogul, täidesaatev võim valitsusel
Seaduste vastu võtmiseks on vaja häälteenamust. Riigikogus seaduse vastu võtmisel kirjutab alla sellele Riigikogu esimees. Tema äraolekul istungi juhataja. Hiljem esitab kantselei direktor viivitamatult seaduse väljakuulutamiseks Vabariigi Presidendile. Seaduse kuulutab välja president, hiljemalt 14 päeva jooksul. Seadus jõustub 10 päeval pärast Riigi Teatajast avaldamist. Täidesaatev võim- teostavad riigipea ja valitsus. Riigipea võib olla kas monarh või president. Valitsus koosnev peaministrist ja ministritest. Valitsus viib ellu riigi poliitikat ja tegeleb valitsemisega. Valitsusel on oluline roll seaduseloomel, sest just läbi valitsuse esitatakse seaduseelnõud parlamenti. Peaminister valitakse kas parlamendi või siis riigipea poolt. Valitsemine peab olema allutaud seadustest kinnipidamise ehk seaduslikkuse nõudele. Seda reguleeritakse läbi kindlate struktuuride. Oluline roll on ka õigusmõistmisel
kuulusid Saksa Liitu vaid osaliselt. Oluline argument oli ka Austria impeeriumi erinevast rahvusest elanikud: näiteks ungarlaste, sloveenide, horvaatide, serblaste, rumeenlaste, ukrainlaste, poolakate, slovakkide ja tšehhide hulgas moodustasid sakslased vaid väikese osa. Seetõttu kujunesid kaks varianti Saksamaa ühendamiseks: Suur-Saksamaa või Väike-Saksamaa. Suur-Saksamaa tähendas seda, et riik ühendataks Austria ümbert, nii et Austria keiser oleks Saksamaa riigipea. Väike-Saksamaa ühendataks Preisimaa ümbert, nii et Preisimaa kuningas oleks Saksamaa riigipea, ja Austria jäetaks täielikult välja. 4. Mis on Preisimaa tugevnemise taga? Kuidas võideti sõda Austria ja Prantsusmaaga? Preisimaa uus tõus sai alguse 1860. aastate algul, kui Preisi valitsusjuhiks sai Otto von Bismarck. Läbi ja lõhki Preisi patrioot Bismarck oli erakordselt osav poliitik, kes suutis lahendada välispoliitilisi konflikte Preisimaa kasuks
19. juunil 1973 leidis Stockholmi Storkyrkanis (Suurkirik) aset pompöösne laulatus. Kogu Rootsi juubeldas kuninglikul pidupäeval ning tänaseni on rootslased vaimustuses oma kuningannast - ühest maailma populaarsemast ja fotografeeritavamast daamist. Kuninglikul paaril on 3 last: kroonprintsess Victoria (sündinud 1977), prints Carl Philip (1979) ja printsess Madeleine (1982), keda on kasvatatud kaasaegse mõttelaadi vaimus. Aeg on võtnud Rootsi monarhidelt kogu poliitilise võimu ning riigipea täidab eelkõige esindus- ja tseremoniaalfunktsioone. Tänases Rootsis kannavad poliitilist vastutust rahva valitud Riksdag (parlament) ja valitsus. 1974. aastal kehtima hakanud valitsuskorralduse järgi on kuningas riigipea ja riigi kõrgeim representatiivpersoon. Ta võtab vastu välisriikide saadikute volikirjad, avab traditsiooniliselt parlamendihooaja (kuningas sõidab ise selleks puhuks Riksdagi). Kuningas juhatab ka valitsuse
2. Koguda makse 3. Kasutada vägivalda julgeoleku ja sisekorra tagamiseks 4. Otsused on kohustuslikud kõigile 5. Võib korraldada riigi igapäevaelu 6. Esindada riiki rahvusvahelises suhtlemises 3. Nimeta riigi valistemise vormid ja iseloomusta neid lühidalt I MONARAHIA E. KUNINGRIIK Võim päritakse veresuguluse alusel, on ainuisikuline ehk kuulub ainult ühele valitsejale. A) Absoluutne monarhia Saudi-Araabia, Araabia Ühend Emiraadid B) Konstitutsiooniline monarhia Monarh on riigipea, tal on esindus funktsioon, valitsus töötab monarhist sõltumatult ja vastutab parlamendi ees. N: Suurbritannia, Taani, Rootsi, Hispaania, Portugal, Holland II VABARIIK Riigikord, kus kõigil täisealistel kodanikel on poliitilised õigused ja juurdepääs riigi võimu teostamisele. Kõrgemad riigorganid täidetakse valimiste teel, tegu on esindusdemokraatiaga. A) Presidentaalne vabrariik Riigipea on ühtlasi valitsuskabineti juht ja enamasti kodanike poolt otse valitud. Valitsus
MÕISTED- Eesti Vabadussõda-iseseisvuse kaitseks ja kindlustuseks peetud sõda Venemaa ja Eesti vahel. Landeswehri sõda-relfakonflikt Rahvaväe ja landerveerlaste vahel. Tartu rahu- Eesti ja Venemaa vahel sõlmitud rahuleping (2.veebr.1920) Riigikogu- ühekojaline EV parlament. Riigivanem-valitsuse juht, kes täitis ka riigipea ülesandeid demokraatlikud õigused ja vabadused. Vapsid-Vabadussõja Veteranide Liit, mis sekkuskriisiaastail poliitikasse,nõudes põhiseaduse muutmist. Vaikiv ajastu-Pätsi autoritaarne diktatuur 1934-1940. Tsensuur-range kontroll ajakirjanduse üle. President-riigipea. Balti Liit-Soome,Eesti,Läti,Leedu,Poola vaheline tihe sõjalis-poliitiline koostöö. Neutraliteet-Eesti välispoliitika erapooletus. Maareform-mõisamaade riigistamine ja jagamine soovijaile taludeks.
17. Ülesanne-Kirjuta tegeuvse eesmärk a)Riigi Ringhääling-raadio b)Eesti Kultuurifilm-filmistuudio 18. Ülesanne-Leia sobivad paarid 1)Ernst Öpik-astronoom 2)Paul Kogermann-põlevkivikeemik 3)Anton Hansen Tammsaare-romaanikirjanik 4)Marie Under-luuletaja 5)Eduard Wiiralt-kunstnik 6)Kristjan Palusalu-maletaja,olümpiavõitja 7)Paul Keres-maletaja 19. Ülesanne-Millist mõistet on iseloomustatud? a)valitsusjuht Eesti Vabariigis,kes täitis mõningaid riigipea kohustusi- riigivanem b)Rahvuste omavalitsusõigus kultuurilistel küsimustes-eitea c)1920.aastate maareformi tulemusena loodud uued talud-asundustalud 20. Ülesanne-Täida tabel Eesti Vabariigi põhiseaduste kohta aastatel 1920- 1939 1)I PÕHISEADUS a)vastuvõtmise või jõustumise aasta-1920 b)Seadusandliku kogu nimetus-Asutav kogu c)Täidesaatva võimu nimetus-valitsus d)Riigipea nimetus-riigivanem e)koostaja/vastuvõtja-Asutav Kogu
Peale I maailmasõda oli Saksamaale määratud palju kohustusi ja piiranguid Versailles' rahulepinguga. Saksamaa pidi loovutama osa maast, tunnistama Austria, Tsehhoslovakkia ja Poola iseseisvust, loovutama asumaad, kaotama sõjaväekohustuse ning pidi maksma võitjariikidele sõjakahjude eest reparatsioonimakse maksma. Kahe maailmasõja vahel sai Saksamaal võimule Adolf Hitler, kes nimetas end diktaatoriks ametliku nimega Saksamaa kantsler ja riigipea. Tema hakkas läbi viima suuri muudatusi ja provotseerima Saksamaale Versailles' rahulepinguga määratud kohustusi. Siinkohal küsiksin, kas järeleandmised Hitlerile olid õigustatud? Õigustamatud järeleandmised hakkasid üpris varsti peale Versailles' rahulepingu jõustumist, 28. juuni 1919, peagi pihta. Nimelt USA, kes ei ratifitseerinud Versailles' rahulepingut, sõlmis 25. augustil 1921. Saksamaaga separaatrahulepingu, mis on teistest liitlasriikidest eraldi sõlmitud rahulepe
RAHVA HEAOLU MASSIORGANISAT- Hitlerjugend SIOONIDE LOOMINE 6. Kuidas valitseti Eesti Vabariiki 1920.aasta põhiseaduse järgi? 1920. aastal võttis Asutav Kogu vastu Eesti Vabariigi põhiseaduse. Eesti oli iseseisev demokraatlik vabariik. Seadusandlik võim kuulus parlamendile e. Riigikogule. Täidesaatvaks võimuks oli valitsus, mida juhtis riigivanem. Riigipea e. Presidendi koht puudus, esindusülesandeid täitis riigivanem. Erakondade paljususe tõttu moodustati koalitsioonivalitsusi (mitmetest erakonna esindajatest koosnev valitsus) sagedased olid valitsuskriisid. 7. Milles seisnes kriis Eesti Vabariigis 1930.-ndate aastate algul? 1930. aastate algul tabas Eesti ühiskonda kriis: 1. ülemaailme majanduskriis a) vabrikud ja talud läksid pankroti b) tööpuudus c) elutaseme langus
ajal, mil umbes sada tuhat töötut on loobumas illusioonist, et nad suudavad endale väärikat tööd leida, kurdavad infotehnoloogia firmade juhid, et neil napib tööjõudu. See on selge märk eelkõige õpilastele ja meile, abiturientidele, et ei tohiks vältida esmapilgul raskemana tunduvaid õppeaineid, nagu infotehnoloogia või inseneriõpetus. Presidendi kõne kajastab ka haridusreformide poleemikat ning hiljutisi vaidlusi Riigikogus selle küsimuse ümber. Riigipea seisukohalt on suurimaks takistuseks suutmatus teha otsuseid ning jõuda kompromissini. Tõepoolest, Eesti haridussüsteem vajab mõistlikke ümberkorraldusi, mis tõstaks tööjõu kui ühiskonda edasiviiva teguri kvaliteeti, aitaks koolitada eelkõige ettevõtlikke inimesi. Kuid Toomas Hendrik Ilves juhib meie tähelepanu ka saavutustele ja positiivsetele aspektidele. Näiteks, kui 2011. aastal toimub üleminek eurole, siis saab Eestist Põhja-Euroopa kõige integreeritum riik
Toomepuu efekt kui tänu ühele kandidaadile osutuvad valituks väga vähe hääli saanud isikud. KOMISJONID FRAKTSIOONID ° Eri erakondade liikmed ° Ühendab konkreetse erakonna liikmeid ° Töötab seaduseelnõudega ° Kujundatakse erakonna poliitikat riigikogus PRESIDENT ° Demokraatliku vabariigi valitav riigipea, seega kõrgeim ametiisik riigis. Presidendi kandidaadi ülesseadmisõigus on ainult Riigikogul. Presidendi kandidatuuri peab üles seadma vähemalt 21 Riigikogu liiget. Riigikogu Riigikogus viiakse vajadusel läbi 3 hääletamisvooru. ° Valituks osutub kandidaat kelle poolt Kui keegi ei saa vajalikku häälteenamust, siis hääletab 68 Riigikogu liiget ( 2/3 ) moodustatakse valimiskogu Valimiskogu (koosseis)
täitmist, osutada ühikondlikku abi, sh tagada kõigile haridus ja arstiabi. · Heaoluriik sekkub turumajandusse ning tulude jaotamisse, et mõjutada sotsiaalsete teenuste abil inimese toimetulekut. Presidentalism · Presidentaalse riigivalitsemise vormi korral valivad kodanikud presidendi kui ka parlamenidsaadikud. · Valitsus mood parlamendiväliselt ning ei ole parlamendi ees aruandekohustuslik. · President täidab nii riigipea kui ka valitsusjuhi ülesandeid. Parlamentalism · Parlamentaarne võimukorraldus rajaneb parlamendi võimu ülimuslikkusel. Riigipeal on vaid esindusfunktsioon. · Valitsus nimetatakse ametisse parlamendi poolt ja valitsus on parlamendi ees aruandekohustuslik. · Rahvas valib otse tavaliselt ainult parlamendi, presidendi valib aga juba parlament. · Riigipea kujutab endast erapooletut iseseisvat võimuintitutsiooni, mis peab tasakaalustama valitsuse ja parlamendi suhted.
Pidulik ja uhke Rooma baroki stiilis keisriloss, mida ümbritses Versailles’ eeskujul purskkaevude, hekkide ja lilleparteritega regulaaraed, kerkis karge Läänemere äärde Vene valitseja Peeter I tahtel. Suured muudatused lossi elus ja sisustuses toimusid 19. sajandi esimesel poolel, kui moodsaks kuurordiks kujunenud Tallinnas käisid sageli Nikolai I ja ta pere. 1920. aastatel ja 1946–1991 oli loss Eesti Kunstimuuseumi peahoone. 1930. aastatel asus siin Eesti Vabariigi riigipea residents. Sel ajal valmisid juurdeehitised – banketisaal, talveaed; paljud ruumid said uue kujunduse. 2000. aastal avas loss uksed Kadrioru kunstimuuseumina, kus näidatakse Eesti suurimat Lääne-Euroopa ja Vene vanema kunsti kogu. Presitendi Loss 1930-ndatel aastatel otsustas valitsus ehitada Vabariigi
inimese üle, pole riiki, üleüldse kohustuslikku ühiskondlikku organisatsiooni. Demokraatia- on valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine. Diktatuur- on autokraatlik valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemi Parlamentaarne vabariik - riigipeaks on president või riigipea puudub. Presidentaalne vabariik- president omab olulist rolli riigiorganite süsteemis. Ta on nii riigipea kui ka valitsusjuht. Konstitutsiooniline monarhia- riigikord, kus monarhi võim on piiratud põhiseaduse ja teiste seadustega. Absoluutne monarhia- on riigi valitsemisvorm, mille eesotsas on üksikisik, kelle võim on piiramatu. Unitaarriik riik, mille koosseisus ei ole autonoomseid haldusterritoriaalseid üksusi.
Plaanimajandus. 12) Kolhoseerimine inimeste kolhoosidesse sundimine küüditamiste ja repressioonide abil. Vara ja maa läksid kolhoosile. 13) ENSV Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik. 14) Kulak inimene, kes oli kuulutanud end rahvavaenlaseks, sest nad olid rikkamad kui teised ning kasutasid palgatööjõudu. 15) ,,sahtlisse kirjutama" midagi kirjutama, kuid tsensuuri tõttu mitte avaldama. 2. Isikud. 1) N. Hrustsov NSVL-i riigipea pärast Stalinit. Sula. 2) L. Breznev NSVL-i riigipea. Stagnatsioon. 3) J. Andropov NSVL-i ja KGB juht. Töödistsipliini kampaania. 4) K. Tsernenko NSVL-i riigipea. Ei püüdnud midagi teha ega muuta. 5) A. Sahharov NSV Liidu tuntuim dissident, demokraatia pooldaja ja inimõiguste austaja. 6) A. Solzenitsõn dissident, kirjanik. Koos Sahharoviga Nõukogude teisitimõtlejate juht. 7) N. Karotamm ENSV juht
turumajanduse ja kodanikuühiskonna eristatavus, rahva osalus ühiskonnaelus, vabameelsus vaimuelus ning inimõiguste tunnustamine Opositsioon - grupp inimesi v. üksikisik mingis asutuses, ühingus, organisatsioonis vm., kes seab oma seisukohti, poliitikat jm. vastu valitsevatele seisukohtadele, poliitikale jm., vastasrind Parlamentaarne demokraatia - demokraatia vorm, mille korral parlament ja valitsus on tihedalt seotud, riigipea võim on väike. Nt Eesti vabariik Peibutuspart - poliitikaterminoloogias poliitik , kes küll kandideerib valimistel, kuid ei kavatsegi valimisvõidu korral saadud mandaati kasutada, vaid laseb enda asemel ametipostile asendusliikme. NT:Europarlamendi liikmete kandideerimine riigikokku Pluralism - ideede, arvamuste, poliitiliste jõudude ja huvigruppide mitmekesisus. Vastandiks on monism. Poliitbroiler - Noorpoliitik, kes on teinud üksnes erakonnasisest karjääri (poliitilistel ametikohtadel)
K T p Pooep : : 1, 3 (Rahvuspüha): 24 (Riigipea): : (Riigikord) : : : 45 227 2 1450,2 681,6 : ; 768,6 : , , 50,5% , 20% , 9,2% ( 1521), 6,1% 1000 o : 318 (Euroopa suurlinnad Tallinna läheduses) 85 310 350 375 600 1050 1210 1395 . , . , , 11 700 , 50 000 , 17 000 , 17 000 , 800 , 600 , 100 . , "" . !!!
1. Iseloomusta presidentaalset valitsemiskorraldust. Nimeta riike, kus kehtib. President omab olulist rolli riigiorganite süsteemis. Ta on riigipea ja valitsusjuht. (USA, Egiptus, Tsiili) 2. Iseloomusta parlamentaarset valisemiskorda. Nimeta riike, kus kehtib Riigipeaks on president või riigipea puudub. Presidendil on esinduslik funktsioon. (Eest, Itaalia, Saksamaa) 3. Iseloomusta poolepresidentaalset valitsemiskorraldust. Nimeta riike, kus kehtib. President jagab valitsusjuhi rolli peaministriga, sekkub ja osaleb valitsustöös ainult teatud küsimuste lahendamisel. ( Portuga, Venemaa, Leedu). 4. Millised võimalused on komplekteerida kahekojalist parlamenti. 5
(monarh), kelle võim on sümboolne. Absoluutne monarhia on riigi valitsemisvorm, mille eesotsas on üksikisik (monarh), kelle võim on piirmatu. Vabariik- on riigivalitsemise vorm, mille tunnuseks on mittepärilik võimukorraldus, mis tekkis vastandina pärilikule monarhiale. Vabariigiks peetakse riike, mida juhib valitud või mittevalitud president, mitte pärilik monarh. Parlamentaarne vabariik- Parlamentaarne vabariik on parlamentarismi vorm, kus riigipeaks on president või riigipea puudub. EESTI VABARIIK Presidentaalne vabariik on riigi valitsemise vorm, kus president omab olulist rolli riigiorganite süsteemis. Ta on nii riigipea kui ka valitsusjuht. BRASIILIA
Milles seisneb võimude lahusus ja tasakaalustatus? Võimude lahusus ja vastastikune piiramine väldib võimu koondumist riigipea või väikese ringi tipp- poliitikute kätte ning lubab paremini arvestada erinevate huvidega. Erinevate ülesannetega eraldi võimuharud. Stabiilne ja tasakaalus, sest kontrollitakse teineteise tegevust ning on omavahel seotud. Ükski võim ei domineeri teise üle. Millise võimuharuga on riigipea rohkem seotud presidentaalses, poolpresidentaalsed ja parlamentaarses süsteemis? Põhjenda. Presidentaalse riigikorralduse puhul on riigipea seotud rohkem täidesaatva võimuga, sest tal on suur vabadus selle komplekteerimisel. Täidab ka ülesandeid peaministrina. Valitsus vahetub peale presidendi- , mitte parlamendivalimisi. Poolpresidentaalses süsteemis teeb riigipea samuti suuremat koostööd täidesaatva võimuga. Ta osaleb
olümpiamänge. 2) NSVL sissetung ühendas vaenujalal olevad afgaani relvarühmad võitluseks okupantide vastu. Algas sissisõda, mille võitmine käis NSVL üle jõu. Kokku kaotas NSVL üle 15 000 mehe. Väga rasked olid ka kohalike elanike kaotused: miljonid inimesed hukkusid või olid sunnitud kodu maha jätma. Sõda Afganistanis kurnas NSV Liitu nii poliitiliselt, majanduslikutl kui ka moraalselt ning oli selge, et ka NSV Liit on haavatav. Riigikord Riigipea on presidentaalne vabariik, Riigipea, valitsusjuht ja relvajõudude ülemjuhataja on 5 aastaks otsevalimistel valitav president. Valimisvõiduks peab presidendikandidaat saama esimeses voorus absoluutse enamuse. Kui ükski kandidaat absoluutset enamust ei ole saavutanu, korraldatakse kahe enim hääli saanuga teine voor, selle võitmiseks piisab suhtelisest häälteenamusest. Presidendi võib veel üheks ametiajaks tagasi valida. Ka teise asepresidendi valib rahvas viieks aastaks.Kehtib 2004
i b RAHVAS Ülesannete kogu 9. klassile 2. Demokraatlik valitsemine Presidentaalne korraldus (USA näitel) 2.2. Eesti kui parla- PRESIDENT KONGRESS mentaarne demokraatia Riigipea SENAT ESINDAJATEKODA ÜLEMKOHUS igast osariigist 2 Saadikud vastavalt osariigi Valitsusjuht saadikut rahvaarvule Ülemjuhataja Osariigi kuberner v
5) 1935a seoses Suurbritannia-Saksa mereväe kokkuleppega jäi Balti riikidele üle laveerida Saksamaa ja Venemaa vahel (üritada mõlemada läbi saada). Põhjamaade eeskujul kuulutas Eesti end neutraalseks riigik, omamata samas jõudu oma neutraliteedi kaitseks. EESTI SISEPOLIITIKA 1920-1930 aastatel 21.dets 1920 jõustus Asutava Kogu poolt tehtud põhiseadus, mis pani aluse parlamentaarsele demokraatiale ja Eesti omapärana ei nähtud ette eraldi riigipea institutsiooni, vaid tema esindusülesanded pandi peaministrile, kes samuti vastatus parlamendi ees ja keda nimetati ameti järgi riigivanemaks. Tulemuseks olid sagedased valitsuse vahetused, nt 1921-31 vahetus 11 valitsust. Ebastabiilsuse mõõdupuuks EV-s kujunes 01.12.1924- kommunistliku riigipöörde katse. III Kommunistlik Internatsionaal e Komitern- idee oli viia läbi kommunistlik maailmarevolutsioon alustades nendest
opositsiooniks. Parlamendi igapäevatööd juhib parlamendi esimees ehk spiiker. Spiikeri parteilise aktiivsuse suhtes on eri demokraatiavormides üpris erinevad nõuded. Parlamendi esimees ei võta osa komisjonide ega fraktsioonide tööst, mis tähendab, et ta jääb seaduseelnõude sisulisest arutamisest kõrvale. Vaid erakorralistes oludes, riigi presidendi pikaajalisel eemalolekul , muutub spiiker tähtsaks poliitiliseks figuuriks riigipea kohusetäitjaks. Komisjonid/kommiteed on parlamendi tähtsad tööorganid. Kas neid nimetatakse komisjonideks või kommiteedeks, sel pole sisulist vahet, mõlemad täidavad ühelaadseid funktsioone. Eesti riigikogus on komisjonid, USA kongressis komiteed. Alatised komisjonid keskenduvad igaüks ühele valitsemisalale, seda nii seadusloome kui ka parlamentaarse järelevalve osas. Kui võrrelda Eesti riigikogu alatise komisjonide
Tunnused: territoorium maapind, maapõu, õhuruum, territoriaalvesi. Elanikkond kodanikud, välismaalased, kodakondsuseta isikud. Suveräänne (iseseisev)riigivõim riigiorganite süsteem (k.a. sõjavägi ja päästeteenistus.) Spetsiifilised jooned: riigivõimu otsus on kohustuslik; ainuõigus välja anda seadusi; õigus kasutada sunnivahendeid; koguda makse. Tekkimine: varanduslik ebavõrdsus; tööjaotuse kujunemine; kirjaõiguse olemasolu. Riigivalitsemise vormid: Monarhia riigipea on päriliku võimuga monarh: kuningas, keiser, sultan, emiir.Konstitutsiooniline monarhia Monarhi võim on piiratud põhiseadusega ja tal on pigem esindusfunktsioon. Riigi igapäevast toimimist juhib valitsus ja seadusloomega tegeleb parlament. Nt Suurbritannia ja Tai. Absoluutne monarhia monarh on ainuvalitseja, kellele kuulub nii seadusandlik, täidesaatev kui ka kohtuvõim. Nt. Saudi Araabia, Vatikan. Vabariik mittepärilik võimukorraldus, mis tekkis juba
................................................... 3 2. Elulugu ............................................................................................ 4 2.1 Perekond .................................................................................... 5 3. Kokkuvõte ........................................................................................ 6 2 Sissejuhatus Mihhail Gorbatsov oli Nõukogude Liidu viimane riigipea. Gorbatsov oli 19801991 NLKP KK Poliitbüroo liige, 19851991 NLKP peasekretär, 19881990 NSVL Ülemnõukogu esimees ja 19901991 Nõukogude Liidu president. 3 Mihhail Gorbatsov Mihhail Sergejevits Gorbatsov (vene keeles ; sündis 2. märtsil 1931) oli Nõukogude Liidu viimane riigipea. Gorbatsov oli 19801991 NLKP KK Poliitbüroo liige, 19851991 NLKP peasekretär, 19881990 NSVL Ülemnõukogu esimees ja 19901991
siis süüdistatigi selles Riigikogu. Leiti, et on vaja leida meie vabariigile president ning riigkogu õigusi hoopistükis kärpida. Et aga leida riigile president, kes omaks laialdast võimu, tuli muuta põhiseadust, mille oli 1920. aastal esmakordselt koostanud Asutav Kogu. Eesti Vabadussõjalaste Keskliidust kujunes tollal suurim poliitiline liikumine Eestis. Olid ju nemad need, kes nõudsid eriti põhiseaduse muutmist. Saavutanud oma tahtmise, nägigi uus põhiseadus ette, et loodaks riigipea ametikoht, kellel on laialdased õigused. Valmistel, mis pidid toimuma 1934.aasta aprillis, kavatsesid vabadussõjalased ka ise osaleda. Nende võidus oldi enam kui kindel, kuna nad olid väga populaarsed. Ka riigipea valimised oleks suure tõenäolisusega võitnud nende kandidaat- erukindral Andres Larka. Et nende võitu ennetada, toimuski 12. märtsil 1934 sõjaväeline riigipööre, mille teostasid Konstantin Päts ja Johan Laidoner
Franco aga keelas baski keele, naeruvääristas baski kultuuri, piinas ja mõnitas baski haritlasi. Evolutsioon Franco isikuvõimult konstitutsioonilisele korrale algas Hispaanias 1950. aastate lõpul töölisstreikide, tudengirahutuste ja meeleavalduste kaudu diktaatorlikule reziimile osutatud vastupanu tõttu. Franco ise otsustas rahumeelselt lasta laguneda Hispaania koloniaalimpeeriumil.1969 nimetas Franco oma järeltulijaks Juan Carlose. 1974 ja 1975 täitis ta Franco tervise halvenedes riigipea kohuseid. 30. oktoobril 1975.aastal, vähem kui kuu aega enne oma surma, andis Francisco Franco riigipea kohused lõplikult Juan Carlosele üle. 2 päeva peale Franco surma, 22. novembril 1975 kuulutas Hispaania parlament ta Juan Carlos I nime all Hispaania kuningaks. Tema isa loobus Hispaania kuningliku perekonnapea positsioonist ametlikult 1977. aastal.1959. aastal püstitati Madridi San Juan de la Cruzi väljakule Franco kuju, mis võeti maha alles 2005
Ühiskonna õpetus . Ptk 6-9 6. EESTI VABARIIGI PRESIDENT 7. VALITSUS 8. KOHALIK OMAVALITSUS 9.ÕIGUSSÜSTEEM MÕISTED. president -üldmõistena mis tahes esimees või eesistuja , riigiga seoses riigipea, kelle volitused ja võim on riigiti erinevad veto riigipea õigus mõni parlamendis vastu võetud seadus või otsus kas üldse jätta välja kuulutamata või selle jõustumine edasi lükata valimiskogu Riigikogu liikmetest ja kohalike omavalitsuse esindajates Vabariigi Presidendi valimiseks moodustatud kogu valitsus ministritest koosnev kõrgeim täidesaatva võimu organ peaminister valitsuse juht minister valitsuse liige , ministeeriumi juht kantsler valitsusametnik , kes kodeerib ministeeriumi valitsusalas olevate riigiasutuste tööd
ainsana keeldus Praha kevade lämmatamisest Rumeenia Tsehhoslovakkia reformimeelne juhtkond sunniti lahkuma ametisse seati uus valitsus (G. Husaki) dissidentluse tugevnemine Nimed: *D. MacArthur ÜRO vägede juhataja *N. Hrustsov NSVL juht 195664. *W. Gomulka Poola kompartei juht *I.Nagy Ungari valitsuse uus juht, kommunist *Ho Chi Minh PVietnami valitsuse juht *Pol Poth Kambodza diktaator *A. Novotny Tsehhoslovakkia riigipea *A. Dubsek Novotny asemel uus riigipea vietkongid punapartisanid vietnamiseerimine sõjapidamise üleandmine lõunavietnamlastele, lootuses et need suudavad Ameerika relvade ja nõuandjate abil vastu pidada
Monarhia Hollandis Madalmaade Kuningriik on alates 1954. aastast liitriik ja koosneb praegu kolmest oma parlamendi ja valitsusega osast: Holland , Hollandi Antillid ja Aruba. Mademoiselle suhted määrab kindlaks Madalmaade Kuningriigi statuut. Monarhia Hollandis Ta on föderaalne monarhia, mille riigipea on Madalmaade kuningas. Madalmaade Kuningriigi statuut on Kuningriigi põhiseadus. Nn Hollandi põhiseadus on statuudile allutatud ning kehtib ainult Hollandi kohta. Kuningal on parlamendiga seadusandlik võim. Kuningriigi seadusandja koosneb Generaalstaatidest ja Kuningriigi valitsusest. Monarhia Hollandis Madalmaade Kuningriik on föderaalne monarhia. Riigipea on Hollandi kuningas. Holland on Euroopa Liidu täisliige.
Võeti vastu uusi seadusi nn vana korra lammutamiseks.Need seadused mis olid enne revol. Nimetatase vanadeks seadusteks, korraks. Tehti kõik, etvana korda lammutada. Tatatatatatayayayaa. Absolutism asendus Konsitutsiooniline monarhia(valitsejal pole piiramatut võimu, põhiseadus piirab tema võimu, tema võimu piirab ka parlament). Konst. Monarhia ..kuulutati välja ka vabariik(riigipea võim on valitav mitte päritav, ja riigipea võim pole ka eluaegne..ettenähtud teatud periood). Absol. Kadus paljudes euroopa riikides..see asendati enamasti siiski konst. Monarhiaga. Seisuslik kord, revol. Ajal seisused ja privileegid kaotati. Kehtestati kõigi kodanike võrdus seaduse ees, kehtestati maksude tasumised. Inimõigusi hakati valgustuse ajal esile tõstma. Talupojad vabanesid feodaalsest sõltuvusest. Maa kuulutati eraomandiks. See, kes seda maad haris see sai ka selle omanikuks.
aasta põhiseaduse preambul: Eesti rahvas kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki, mis on loodud Eesti rahva riikliku endamääramise kustumatul õigusel, mis on rajatud õiglusele, seadusele ja vabadusele, mis on kaitseks sisemisele ja välisele rahule ning pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus, mis jääb rahvavalitsuslikul alusel valitsetavaks vabariigiks, kus kõrgeim võim on rahva käes, ja mida juhib valitav riigipea tema poolt ametisse kutsutava valitsuse ning kahekojalise rahvaesinduse tasakaalustatud koostööl, volitas rahvahääletusega kokku kutsuma Rahvuskogu, kes samal rahvahääletusel antud ülesande täitmiseks võttis vastu järgmise Põhiseaduse: 5 2. EESTI VABARIIGI 1920. AASTA PÕHISEADUS 1920. aasta 15. juunil kuulutati esimest korda välja Eesti Vabariigi põhiseadus, mis jõustus
Vabariigi president. *Riigipea Eesti presidendil reaalse võimu praktiliselt pole. *Üks ametiaeg on 5aastat. *Sama isik saab olla praktiliselt kaks ametiaega järjest. Valimine: *Presidendi kanditaat peab olema 1)vähemalt 40aastane, 2)sündinud Eesti kodanik, 3)peab olema vähemalt 21 riigikogu liikme nõusolek, 4)riigikogu valib presidendi. Voorud: 1.voor kandidaat osutuks valituks, peab saama vähemalt 68(2/3) häält. 2.voor 2 kanditaati. 3.voor võtavad osa valimiskogu (101 riigikogulast, kohalike omavalitsuste esindajad) Rohkem hääli saanu saab presidendiks.
Need olid aastad, mil toimus üleminek demokraatiale ja turumajandusele; aastad, mil riiklikud institutsioonid omandasid oma näo; aastad, mil riigil tuli hakata töötama 24 tundi päevas kui kasutada Lennart Meri enda väljendit. Sellesse aega mahub Vene vägede väljaviimine Eestist, eeltöö liitumiseks Nato ja Euroopa Liiduga. Kõik see sai võimalikuks tänu aastal 1992 jõustunud Eesti Vabariigi põhiseadusele, mis määras ka riigipea volitused ja pädevuse ning pani aluse meie riigi järjekestvatele rahvusvahelistele suhetele, mida president Meri tugevasti kaitses ja arendas. Lennart Meri töö riigipeana kujundas presidendi rolli Eestis, täitis riigi tähtsaima institutsiooni tegeliku sisuga. President Meri oli Eesti esindusisik, Eesti Vabariigi eestkõneleja kõikidel rahvusvahelistel foorumitel ja kogunemistel. Tal oli
7m inimest. Stalin muutis Maailmarevolutsiooni plaani: Läks üle mässulikuse õhutamisest sõjalise jõu kasuks. Arvas, et punaarmeega on ta võimeline muutma maailma kommunistlikuks, hakkasid meeletud sõjalised ettevalmistused. 8.Kuidas Valitseti Eestit 1920. Põhiseaduse järgi? Oli ühekojaline parlament riigikogu ja täitesaav võimuvalitsus. Valitsuse kinnitas ametisse riigikogu, valitsuse tegevust juhtis Riigivanem, kes täitis nii peaministri kui ka riigipea ülesandeid. Enamasti oli riigikogus 6 suurt ja 2 väikest parteid, kuna neid olid palju, siis eestit juhtis koalitsioonivalitsused. 9.Mis oli peamine sisepoliitiline proleem 1920.? Erakondade rohkus tõi kaasa parlamendi killustamise. Ükski partei ei saavutanud valimistel ainparteilise valitsuse moodustamiseks piisavalt suurt ülekaalu ning tuli moodustada koalitsioonivalitsus.Et üksmeelt oli valitsuses raske saavutada, viisid vastuolud sageli valitsuskriiside ja valitsuste lagunemiseni
See sündis pärast revolutsiooni, kui lõplikult tekkis rahvustunne juurdus ja toimus rahvuse sünd. Rahvustunde tekkimisele aitas kaasa ebavõrdsete maksude kaotamine, ebavõrdsete õiguste kaotamine ning lihtrahva toetamise suurendamine (üleüldine eesõiguste kaotamine). Suur osa sellest ka "vabadus,võrdsus,vendlusel", kirikukümnise kaotamisel jne. Samuti usuvabadus. Napoleon aitas sõjakäikudega ja temale vastuseisus Saksamaal ja Itaalias Mõtestage lahti institutsioonid: kuningas, riigipea, parlament (2 koda), valitsus, kohalik omavalitsus. Kuningas: kõrgeim positsioon, eluaegne, päritav, täitevvõimus kõige kaalukam sõna, nimetab ministrid, piiskope ja kardinaale, talle kuulub seadusalgatus, praegu peamine esindusfunktsioon, vanasti ta omas kogu võimu Riigipea: kõrgeim positsioon riigis, üks või mitu isikut, oleneb riigivormist riigipea võim ja kohustused Parlament: seadusandlik võim
J. Laidoner kaitsevägede ülemjuhatajaks Vaikiv ajastu 1934. riiklik propagandatalitus 1935 erakondade ja poliitilised ühingud keelati. Parlamentaarne demokraatia autoritaarne valitsuskord K. Päts, J. Laidoner, Kaarel Eenpalu. Kodaniku- ja poliitilised õigused kitsendatud. 1935 Isamaliit Reformid ja kampaaniad Ulatuslikud reformide programmid Rahvustervik Kutskojad Propagandakamaaniad Nimede eestistamine Pehme diktaktuur. 1.01.1938 kolmas EV põhiseadus. Riigipea president Kahekojaline riigikogu K. Päts presidendiks 1938 amnestiaseadus. Konstatin Päts Johannes Laidoner Kaarel Eenpalu Kasutatud allikad 9 klassi ajaloo õpik Eesti ajalugu gümnaasiumile Google pildigalerii
........................................13 3.2Mis on lobism?.............................................................................................. 13 3.3Parlamendijärelevalve.................................................................................. 14 3.4Seaduseelnõu menetlemine.........................................................................15 4.Täidesaatev võim tänapäeva valitsemissüsteemis............................................17 4.1Valitsuse suhted riigipea, parlamendi ja erakondadega...............................17 4.2Kuidas valitsust moodustatakse?.................................................................18 4.3Valitsuste elueast......................................................................................... 19 5.Avalik haldus ja bürokraatia.............................................................................. 21 5.1Bürokraatia mõiste ja tegevuse põhjused....................................................21 5
Parlamentaarne ja presidentaalne valitsemine Lk. 96-100 Demokraatia kui piiratud valitsemine · Konstitutsionalism. USA · Piirangud. Sisulised protseduurilised · Võimude lahusus. Presidentalism · Lõuna-Ameerika, Põhja-Aafrika, Kaukaasia, Kesk-Aasia. · President nii riigipea kui valitsusjuht. · Rahvas valib nii parlamendi kui ka presidendi. · Valitsuse pikk eluiga. · Vastastikune tegevuse pärssimine. Poolpresidentalism · Prantsusmaa, Venemaa, Leedu. Prantsusmaa · Valitsusjuhi ülesandeid täidab nii riigipea kui peaminister. · Peab rohkem arvestama parlamendi tahtega. Parlamentarism · Eesti, Saksamaa, Suurbritannia. · Parlamendi ülimuslikkus. · Riigipea tasakaalustab parlamendi ja valitsuse suhteid.
On vastutav, sest eraõiguslik firma Nui tegutseb tema territooriumil. Utoopial on/puudub jurisdiktsioon John Smithi üle. Passiivse isiku printsiip ehk ohver on riigi kodanik: riigil on olemas jurisdiktsioon nende tegude suhtes, mis on suunatud selle kodanike vastu välismaal, olenemata teo toimepanijat. J.Smith organiseeris J.Doe ja R.Jones kinnipidamist ja sundis neid TV-s avaldusi teha. Pärast neid tapeti ära ja kindlasti riigipea käsul. Patagooniapeab/ei tohivahistada ja anda välja John Smithi. Väljaandmine ei ole kohustuslik ilma asjakohase lepinguta, kuid samas ei keela rahvusvaheline õigus isikuid välja anda lepingulise kohustuseta (kui riigil on soov vastu tulle teise riigi poolt saadud taotlusele, siis on tal õigus isikut välja anda. Arkadia lubadus kasutada kõiki vajalikke meetmeid, et vajadusel vabastada oma riigipea,
Lugemistevahelisel ajal töötavad eelnõudega komisjonid ja Riigikogu liikmed. 3) Seaduseelnõu vastuvõtmine seadusena toimub hääletamise teel, vastuvõtmiseks vajalik häälte arv sõltub sellest, kas tegemist on lihtseadusega (nõutav poolthäälte enamus) või konstitutsioonilise seadusega (nõutav Riigikogu koosseisu häälteenamus). 4) Seaduse väljakuulutamine ehk promulgatsioon seaduse ametlik sanktioneerimine riigipea poolt ja selle teatavaks tegemine rahvale. Seaduse väljakuulutamine on tema jõustumise eelduseks, teiselt poolt on see riigipeale võimalus kontrolliks. Promulgatsiooni instituudil on veto rakendamise võmalused: · Absoluutne veto parlamendis vastuvõetud seaduse lõplik tagasilükkamine riigipea poolt. · Suspensiivne ehk relatiivne veto - seaduse tagastamine parlamendile
tähenduses. Sellega tähistatakse: 1) riigivalitsemise vormi; 2) riikliku korralduse vormi; 3) poliitilist režiimi. Riigivalitsemise vormi all mõeldakse riigivõimu seesmist organisatsiooni, st kõrgemate riigivõimuorganite loomise, ülesehituse ja omavaheliste suhete printsiipe ning nende suhteid teiste riigiorganite ja indiviididega. Riigivalitsemise vormi järgi eristatakse monarhiaid ja vabariike. Nende riigivalitsemisvormide peamiseks eristamiskriteeriumiks on riigipea institutsioon. VIII Monarhia Monarhia on riigivalitsemise vorm, mida iseloomustab kõrgema riigivõimu kuulumine monarhile, kes omandab võimu pärimise teel eluaegselt ja on juriidiliselt vastutamatu. Eristatakse: Piiramatu (absoluutne) ja Piiratud monarhia. Piiramatu monarhia korral kuulub monarhile kogu võimutäius – riigipea on üheaegselt kõrgeim seadusandliku võimu organ, täidesaatva võimu juht ja õigusemõistja.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
