Peab olema ülesehitatud võimude lahususe põhimõttest lähtuvalt. Seadustest kinnipidamine ja täidesaatva võimu seaduslikkus. Tunnus, mis iseloomustab võimu tema formaalsest küljest. Täidesaatvad riigiorganid võivad toimetada ainult siis, kui neil on selleks vastav õigus. Seadustest kinnipidamisel on aga õigusriigis laiem tähendus. Kõik riigiorganid peavad loodud õiguseeskirjadest ise kinni pidama. Just see, milline on riigiorganite tegevuse suhe selle tegevuse õiguslikesse alustesse näitab õigusriigi olemasolu või selle puudumist. Korraline õigustee peab olema avatud ka riigi enda vastu menetlemiseks. Seadusandja peab oma töödes-tegemistes tunnetama põhiseadust. Põhiseadus annab raamid, mille sees ta peab tegutsema. V seminar 21. oktoober 2008. a. 10:08 19. Kaugia Õigussüsteem on riigis kehtiv, moodustavad õigusharud ja õigusinsititutsioonid.
üks magistri- ja mitu bakalaureusetööd. Erialakirjanduses ilmunud kirjutistest väärivad nimetamist eelkõige järgmised: T. Annus. Riigiõigus. Tallinn: Juura, 2001, lk 140 jj; P. Järvelaid. Õiguskantsleri instituut Eestis: ajalugu ja tänapäev. Akadeemia Nord toimetised, 1999, nr 2, lk 1927; R. Narits. Õiguskantsler. Eesti konstitutsiooniõigusest. K. Merusk, R. Narits. Tallinn: Juura, 1998, lk 141147; H. Schneider. Õiguskantsler: tema koht riigiorganite süsteemis. Eesti Akadeemilise Õigusteaduse Seltsi aastaraamat 19911992. Tallinn, 1995, lk 1925; E.-J. Truuväli. Õiguskantsleri tegevuse mõningatest garantiidest. Juridica, 1997, nr 9, lk 440441. Vt ka vastvalminud Eesti Vabariigi põhisea- dus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Õigusteabe AS Juura, 2002, XII ptk. Õiguskantslerist on kirjutatud üks magistritöö politoloogias: M. Sarapuu. The Ombudsman for Local Government. Tartu Ülikool, 1998
Riigiõigus on õigusnormide- ja instituutide kogum, mis reguleerib riigivõimu suhteid ja määrab ühiskonna sotsiaalmajandusliku ja poliitilise süsteemi. Siia kuuluvad avaliku võimu org., riiklik korraldus, valimisõigus jne. Haldusõigus ehk administratiivõigus on üks suuremaid õigusharusid suhete mitmekesisuse ja mahu poolest. Haldusõigus reguleerib riigi täitev-korraldavat tegevust, sõltumata riigiorganitest, kes seda teostavad (nt valitsus). Finantsõigus reguleerib riigiorganite tegevust rahandussuhetes. Karistusõigus kui õigusharu on suunatud võitlusele süütegude vastu, rakendades karistusi süüteo toimepanijate suhtes. Kriminaalprotsessi õigus reguleerib uurimisorganite, prokuratuuri ja kohtu tegevust kriminaalasjade menetlemisel. Tsiviilõigus reguleerib varalisi suhteid ühiskonnas, sõltumata subjektidest, aga ka mõningaid mittevaralisi isiklike suhteid (nt autorsust).
kehtestab riiklikud autasud,sõjaväelised ja diplomaatilised auastmed, otsustab umbusalduse avaldamise Vabariigi valitsusele, peaministrile või ministritele, kuulutab riigis välja erakorralise seisukorra, kuulutab Vabariigi Presidendi ettepanekul välja mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni, lahendab muid küsimusi, mis ei ole põhiseadusega 6 antud Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse, teiste riigiorganite või kohalike omavalitsuste pädevusse. 28.Riigikogu seadusandlik tegevus. Reguleerib nimetatud valdkonda PS VII peatükk "Seadusandlus". Seadusandliku algatuse õigus on Riigikogu liikmetel ja Riiigikogu struktuuriüksustest fraktsioonidel ja komisjonidel, Vabariigi Presidendil põhiseaduse muutmiseks, Vabariigi valitsusel. PS §104 loetleb Riigikogu koosseisu enamust nõudvad seadused, mida nimetatakse ka konstitutsioonilisteks seadusteks. Seadusandliku
Lähtuvalt õiguste kandjast saab eristada inimõigusi, mis on igaühel, kodanikuõigusi, mis on ainult riigi kodakondsetel, ja rahvusõigusi, mis on ühest rahvusest isikutel, sõltumata nende kodakondsusest. Teine oluline vahetegu põhiõiguste kandjate puhul on füüsiliste ja juriidiliste isikute eristamine. Eriprobleemid kerkivad esile surnute ja veel sündimata laste puhul, ning vist küll kõigi riikide riigiõiguses eksisteerib põhiõiguste ja riigiorganite pädevuste piiritlemise probleem. Nii võib president ametiisikuna tugineda ainult viimastele, eraisikuna aga ainult esimestele. 18.4 Põhiõiguste adressaadid Adressaadid on subjektid, kes peavad põhiõigustest juhinduma ja kelle suhtes õigustatud isik (põhiõiguste kandja) saab põhiõiguste pinnal oma põhiõigusi kaitsta. Põhiõigused seovad kõiki kolme riigivõimu. 18.5 Põhiõiguste piiramise lubatavus
KOV võivad ühiste huvide kaitsmiseks ja ühiste ülesannete täitmiseks moodustada liite. Ühistegevuseks võib olla mõne teenuse pakkumine, mitmesuguste liitude moodustamine, aga ka teenuste ostmine või müümine (kommunaal-, haridus-, sotsiaal-, tervishoiu teenused). Koostöö tehakse planeeringute koostamisel, õpilastranspordi rahastamisel ja ühisürituste korraldamisel, ühiste projektide läbiviimine. Liit esindab sellesse kuuluvaid KOV üksusi kui tervikut suhetes riigiorganite, teiste isikute ja rahvusvaheliste organisat-sioonidega, kuid kuulumine liitu ei ole kohustuslik. Eestis on 2 üleriigilist ja 15 maakondlikku omavalitsusliitu. Üleriigiliste liitude eesmärgid: liikmeks olevate KOV ühishuvide esindamine ja kaitsmine; üldisele arengule kaasaaitamine; KOV-st puudutavas seadusloomeprotsessis osalemine; koostöö edendamine ja korraldamine; ülesannete paremaks täitmiseks võimaluste loomine.
seadusandliku-, täidesaatva- ja kohtuvõimu harudeks. Vertikaalne võimude lahusus tähendab, et üksteisest põhimõtteliselt lahutatud peavad olema ka riigi keskvõimu, ja kohalike omavalitsuste poolt teostatavad võimufunktsioonid, -organid ja võimu teostavad isikud. Funktsionaalne- riigivõimu teostamine on jagatud erinevateks funkts. Riigikogu, presidendi, peaministri, ministri ja kohtuniku pädevus ja volitused. Org. ehk institutsionaalne- riigivõimu jaotamine erinevate riigiorganite vahel. Personaalne- ühes võimuharus töötavad isikud ei kuuluks teise võimuharu juurde. 2. Mida tähendab võimude tasakaalustatuse printsiip ja kuidas see on täidetud Eestis? Tooge näiteid! Võimude tasakaalustatuse printsiip: idee, et võimuharud oleksid üksteisest sõltuvuse.. Tagada see, et ükski võimuharu ei hakkaks teise üle liiga palju domineerima. Tasakaalustamis mehhanismid erinevad: kontrollimehhanism (arupärimine),
ning informatsiooni; tagama mitmekülgsuse saadetele ja kajastatavatele vaadetele; edastama kindla mahu uudiseid, kultuuri-, kunsti-, haridus-, vähemuste-, usu-, laste- ja meelelahutussaateid; propageerima asukohamaa kultuuri ja väärtusi; tootma ja edastama riigi kõikide piirkondade jaoks olulisi saateid; eraldama tasuta eetriaega avalikes huvides edastatavatele teadaannetele, näiteks tervishoiu- ja liiklusohutusalased teated ning riigiorganite erakorralised teadaanded. (Hunt, 2006) Tuntuimad eraõiguslikud ehk kommertstelekanalid Eesti Vabariigis on TV3 ja Kanal 2. Nende telejaamade eesmärk on saada kasumit ning suuri vaatajanumbreid. Kuna programm on üles ehitatud meelelahutuse pakkumisele, siis ei ole need telekanalid patriootlikud. Sageli ohverdatakse üldine kvaliteet vaatajanumbritele ning reklaamiraha teenimisele. Lisaks saavad eraõiguslikud kanalid peale reklaami oma tulu ka muudest
sotsiaalse reguleerimise süsteem. Õiguse idee koosneb: - Õiglusest- igaüks saab oma osa - õiguskindlusest ehk õiguslikust garanteeritusest- selge, kindel/ võetakse kasutusele leebemad tingimused. - eesmärgipärasusest- asjade muutmisest peab tulenema seaduse muutmine Õigus tekib siis, kui sotsiaalselt on tunnetatud vajadus muuta käitumine ettenähtavaks või tagada sotsiaalsed väärtused. Õigus tekib riigiorganite otsustusest. Õigus on otsus selle kohta, mis hea ja õiglasena peab kehtima. Õigusele on omane: - Normatiivsus - Ühiskondlikkus - Ajaloolisus - Kokkuleppelisus - Neutraalsus (+ eetiline neutralsus) Õiguse ülesanded Õigus on abstraktsioon, mis on inimeste poolt kasutusele võetud, et tagada kord. - Korrafunktsioon – õigus suunab inimeste käitumist, riigi tegevust ning tagab normide täitmise sunni kohaldamise võimalusega (KORD)
riikliku tegevuse liigid. /haldusorganite kogu tegevus olenemata selle materiaalsest sisust Avaliku halduse määratlemine organisatsioonilises ja materiaalses mõttes on seotud võimude lahususe põhiseadusliku printsiibiga. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 4 sätestab, et Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse ja kohtute tegevus on korraldatud võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttel. Siin ei nimetata expressis verbis võimude lahusust kui põhimõtet, vaid antakse riigiorganite loetelu, kelle tegevus on korraldatud võimud lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttel. Loetelus on ära toodud neli organit. Sellega seoses võib tekkida mitmeid küsimusi. Esiteks, kas võimude lahususe põhimõte kui õigusriigi üks olulisemaid tunnuseid on Eesti Vabariigis põhiseaduslikult sätestatud või ei? Miks ei ole siin ära toodud kolm vaid neli organit? Kas see tähendab traditsioonilise kolme võimu asemel nelja võimu olemasolu? Põhiseaduse nimetatud
riikliku tegevuse liigid. /haldusorganite kogu tegevus olenemata selle materiaalsest sisust Avaliku halduse määratlemine organisatsioonilises ja materiaalses mõttes on seotud võimude lahususe põhiseadusliku printsiibiga. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 4 sätestab, et Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse ja kohtute tegevus on korraldatud võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttel. Siin ei nimetata expressis verbis võimude lahusust kui põhimõtet, vaid antakse riigiorganite loetelu, kelle tegevus on korraldatud võimud lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttel. Loetelus on ära toodud neli organit. Sellega seoses võib tekkida mitmeid küsimusi. Esiteks, kas võimude lahususe põhimõte kui õigusriigi üks olulisemaid tunnuseid on Eesti Vabariigis põhiseaduslikult sätestatud või ei? Miks ei ole siin ära toodud kolm vaid neli organit? Kas see tähendab traditsioonilise kolme võimu asemel nelja võimu olemasolu? Põhiseaduse nimetatud
avaliku õiguse hulka. Avaliku ja eraõiguse piiritlemisteooriad on vastandlikud ning palju kritiseeritud. Eraõigus Avalik õigus Lähtekohad Objektiks eraisikute õiglased Objektiks õigussuhe, milles üheks suhted; privaatautonoomia pooleks on riik või riigi organ Funktsioon Eraõiguslike suhete reguleerimine Määratleda/piiritleda riigiorganite pädevus Piiritlemis- huviteooria teooriad subordinatsiooniteooria subjektiteooria Era- ja avaliku õiguse piiritlemisteooriad huviteooria õigusnormide huvi suundumusesest lähtuv, selle alusel teenib avalik õigus avalikke huve ja eraõigus erahuve. Lähtealuseks Rooma juristi Ulpianuse tsitaat, mille kohaselt
objekt, vaid ka võimu legitimatsiooni aste ja eriti selle usaldusväärsus.4 1.1.1. Põhiseaduse tähendus Põhiseadust või konstitutsiooni võib mõista nii formaalses kui ka materiaalses tähenduses. Formaalses tähenduses on põhiseadus põhiseadusandja poolt antud riigi kõrgeima õigusjõuga akt, mille muutmine on seadusega võrreldes raskendatud. Materiaalse definitsiooni kohaselt sätestab põhiseadus riigivõimu organisatsiooni ning kõrgeimate riigiorganite ülesanded ja kompetentsid, garanteerib kodanike põhiõigused ja vabadused ning määratleb riigi põhiväärtused ja põhiülesanded. Samas on põhiseadus ka rahvusliku kogukonna identiteedi ja püüdluste väljenduseks ning märgiks oma ajastu vaimust. Seega ei ole riigi põhiseadus üksnes juriidiline dokument, ta on ka poliitiline ja rahvuslik-kultuuriline dokument. Põhiseaduse tekkesituatsiooni iseloomustab olukord, kus ühelt poolt on rahval kui suveräänil
Eesti Advokatuur – kutseorganisatsioon ja avaliku halduse kandja Kristel Voltenberg Riik omakorda valvab advokatuuri järele, kuidas viimane nende ülesannetega hakkama saab. Samas vaba- neb riik vahetust järelevalvest advokaatide üle. Oluline on artikli autori hinnangul meeles pidada, et suhted, mis tekivad avalik-õiguslike juriidiliste isikute kui avaliku halduse kandjate ja riigiorganite vahel, ei ole subordinatsioonisuhted, vaid üldjuhul koordinatsioonisuhted. Konkreetsemalt: ministeeriumid mitte ei juhi, vaid koordineerivad oma haldusalas tegutsevaid avalik-õiguslikke isikuid. Nii on Justiitsministeeriumi pädevuses muuhulgas sõltumatute õiguskutsete esindajate, s.o notariaadi ametitegevuse ja õigusteenuse, vandetõlgi- ja kohtutäituriteenistuse ning pankrotihaldurite töö korraldamine ning advokatuuri tegevuse seaduslikkuse tagamine
(riigikorraldus, riigivõimu ja üksikisiku suhted, keelekasutus, õigusloome jms.). See seadus käsitleb ainult üldisi põhimõtteid ning seda täiendavad veel lisaks paljud muud seadused ja õigusaktid. Kuna põhiseadus on riigi tähtsaim seadus, siis alapeatükk toob välja paragrahvid, mis määratlevad keelekasutust. § 6. „Eesti riigikeel on eesti keel“ (Eesti Vabariigi põhiseadus 2011). Riigikeeles avaldatakse seadused jt ametlikud dokumendid, ta on riigiorganite töökeel ning teda kasutatakse ametlikus asjaajamises, samuti kohanimedes ja üldkasutatava teabe allikates, ta on põhiline õppekeel haridusasutustes ning riigikeelne peab olema ka meedia. Eelneva võib lahti seletada selliselt, et eesti keel on avaliku võimu teostamise keel ja Eesti ametlik keel (Merusk jt. 2012: 92). § 51. „Igaühel on õigus pöörduda riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute poole eesti keeles ja saada eestikeelseid vastuseid.
Jurisdiktsiooniline Õigusemõistmine. Kohtud rakendavad kehtivat õigust funktsioon üksikjuhtumite üle otsustamiseks. Erinevus haldusega kohtutel on õiguse rakendamine eesmärgiks, haldusel vahendiks. Iga riigi põhifunktsiooni täidab teatud organ. Kuid riigi funktsioonid ei ole üksteisest isoleeritud. Oluline on, et ühe organi põhifunktsioon ei muutuks teisele organile põhifunktsiooniks. 2. Riigiorganite põhi- ja kõrvalfunktsioonid Põhifunktsioon Abistav funktsioon parlament legislatiiv Haldusfn parlamendi Jurisdiktsioonilinkoe fn - sisemine haldustegevus parlament otsustab teatud oma töö korraldamiseks. isikute kriminaal-
Põhitüüpideks on a) demokraatlik ; b) autoritaarne ; c) totalitaarne. 5. Mis on riigi funktsioonid? Riigi funktsioon on riigi tegevuse põhisuund, mis vastab riigi ees seisvatele ülesannetele ja annab riigile sotsiaalmajandusliku ja poliitilise iseloomustuse. Riigi funktsioone teostatakse mitmesugustes õiguslikes ja organisatsioonilistes vormides. 6. Mis on riigiaparaat ja riigiorgan? Kuidas riigiorganeid liigitatakse? Riigiaparaat on riigiorganite süsteem, mille abil teostatakse riigivõimu. Riigiorgan on riigiaparaadi struktuurne element, selle funktsionaalne osa. Riigiorganite olulisemad tunnused on: a) riigiorganil on riigivõimualased volitused, ta teostab riigi monopoolset pädevust, riigivõimu; b) riigiorganil on õigusaktidega kindlaksmääratud funktsioon ; c) oma funktsiooni teostamiseks on riigiorgan varustatud vajaliku pädevusega (kompetentsiga), mis antakse kas seadusega või seaduse alusel antud madalama õigusaktiga;
võimalik, vajalikult põhjendatud, juriidiliselt lubatud, finantsmajanduslikult teostatav ning mille tulemusena hinnatav vara omandab suurima väärtuse. 3. Maasuhete mõiste ja sisu. Maasuhete mõiste (lk17) Maasuhted on inimestevahelised ühiskondlikud suhted, mis on seotud maa kasutamise, valdamise ja käsutamisega. Nende suhete aluseks on maa omandiõigus. Need tekivad kodanike, ettevõtete, kohalike omavalitsusorganite, riigiorganite ja teiste majandusliku tegevuse subjektide vahel. Maasuhete objektiks on erineva pindala, asukoha, kvaliteedi ja sihtotstarbega maatükid. Maasuhete sisu (lk 18) Maasuhete süsteemis on põhiküsimusteks: kellele kuulub maa, kes on selle omanik. Omand on majandusliku korra põhialus. Lähtuvalt sellest, kas omandi ese on vallas-või kinnisasi, jaguneb omand vallas-ja kinnisomandiks. Omand ehk omandiõigus on isiku täielik õiguslik võim asja üle
juhtumil: vt HMS § 10. PS § 30 lg 2 nimetab seadusandja volitust piirata mõne kategooria riigiteenistujate õiguseid tegeleda ettevõtlusega, koonduda tulundusühendustesse, kuuluda erakonda ja mõnda liiki MTÜsse. V Avalik-õiguslik juriidiline isik (v.a riik) 5.1. Olemus Avalik-õiguslike juriidiliste isikute moodustamine on riigivõimu detsentraliseerimise üheks vormiks, kui riik loob enese kõrvale iseseisva otsustuspädevusega haldusekandjad, kelle organid ei asu riigiorganite ühtses hierarhilises süsteemis. Avalik-õiguslike juriidiliste isikute loomise kaudu saavutatakse kaudne detsentraliseeritud riigihaldus, territoriaalsest lähedusest või valdkonna spetsiifikast tulenev huvitatud isikute kaasatus ning riigisüsteemi stabiliseerimine paindlikumaks muutmise läbi. 14 Riigi- ja haldusõigus
Riigi funktsioone teostatakse mitmesugustes õiguslikes ja organisatsioonilistes vormides. Riigi funktsioonid liigitatakse: Sisefunktsioon – riigivõimu säilitamine ja kindlustamine, õiguskorra tagamine, majanduslik – organisatoorne ka kultuurilis – kasvatuslik. Välisfunktsioon – kaitse, vastastikune koostöö ja abistamine. Mis on riigiaparaat ja riigiorgan? Kuidas riigiorganeid liigitatakse? Riigiaparaat on riigiorganite süsteem, mille abil teostatakse riigivõimu. Riigiorgan on riigiaparaadi struktuurne element, selle funktsionaalne osa. Riigiorganite olulisemad tunnused on riigivõimualased volitused, teostab riigivõimu, õigusaktidega kindlaksmääratud funktsioon, riigiorgan varustatud vajaliku pädevusega, mis antakse kas seadusega või seaduse alusel antud madalama õigusaktiga, kulud kaetakse riigieelarve vahenditest, ise
" ei kasutata. Neid saab kasutada sünonüümidena ja Eestis kasutatakse traditsiooni järgi mõistet "riigiõ". 3 Reguleerimismeetoditest kasutab riigiõigus nii imperatiivset kui dispolitiivset meetodit. Imperatiivne meetod seisneb ühiskonnasuhete reguleerimist käskude ja keeldude abil. Imperatiivse meetodi hulka kuulub ka riigiorganite pädevuse määramine, sest enamikul juhtudel on riigiorganid kohustatud oma pädevust täitma (nt. kohtud -- õigusemõistmine, valitsus - täitevvõim). Dispolitiivset meetodit kasutatakse peamiselt isiku õiguste ja vabaduste kehtestamisel. Ebatäpne on väide, et riigiõiguse põhimeetod on imperatiivne meetod -- see väide peab paika peamiselt siis, kui kõneldakse nendest normidest, mis reguleerivad riigiaparaadi tegevust
9 kohtunikku) või üldkogu. PS JV põhiline funktsioon on õigustloovate aktide ja välislepingute PS-le vastavuse kontroll. Abstraktne normikontroll on menetlus, mille raames kolleegium või üldkogu püüavad diskussiooni teel määratleda, kas õigustloov akt on PS-ga kooskõlas või mitte. Järelkontroll (ex post). Eelkontroll. (ex ante). Lahendatakse ka riigiorganite pädevusvaidlusi. Kordamisküsimused 2012 Riigiõigus NB! Abistav materjal, mitte "piletid" Konkreetne normikontroll tõusetub haldus- või üldkohtumenetluses, kui konkreetses kohtuasjas kohtunik jätab oma algatusel või menetlusosalise taotlusel kohaldamata seaduse või õigusnormi selle vastuolu tõttu PS-ga. Siis edastab ta lahendi Riigikohtule
1 I LOENG: RIIGIÕIGUSE PÕHIKÜSIMUSED Riik (rahvas, territoorium) kindla territooriumiga suverääne üksus – juriidiline lähenemine Õigus on sotsiaalne kord, mis reguleerib inimeste omavahelisi suhteid. Riigiõigus on õigusnormide kogum, mis määrab kindlaks ühiskondliku korra põhialused, riigiorganite moodustamise korra, pädevuse, nende vastastikused suhted, tegutsemise põhimõtted ja üksikisiku põhiõigused, vabadused ja kohustused. Riigiõiguses puuduvad sanktsioonid.Riigiõigus pole üldine, tema sisu on igas riigis erinev. Rahvusvaheline õigus on riigiväline, ta vaatelb riiki kui üksust. Riiki eesmärk, ülesanded, tegevuspiirid Julgeoleku tagamine Sotsiaalne, majanduslik, kultuuriline heaolu Üksikisiku õiguste ja vabaduste tagamine
kõigis õigusharudes välja arvatud rahvusvahelises õiguses. Üksikisiku õigussubjektsust iseloomustavad isiku õigusvõime ja teovõime. Õigussubjektsus eeldab subjekti võimet kanda iseseisvat juriidilist vastutust toimepandud õigusrikkumiste eest ehk delikti võimet. Selleks, et mõni organisatsioon astuks majanduslikesse suhetesse, peab ta olema tunnistatud juriidiliseks isikuks ehk talle peab olema antud juriidilise isiku subjektsus. Riigiorganite õigussubjektsuse määrab ära nende pädevus ehk kompetents. 22. Mida tähendab õigusvõime, millal see tekib ja lõpeb (Kama 40) Õigusvõime on isiku võimelisus olla õigussuhtest osavõtjaks võimet omada õigusi ja kohustusi. Õigusvõime on võime omada õiguse ja kohustusi, iseseisvalt teostada ehk omandada neid õigusi ja kohustusi oma tegudega. Inimene, füüsiline isik omab seda õigust sünnist surmani.
12) kehtestab riiklikud autasud, sõjaväelised ja diplomaatilised auastmed; 13) otsustab umbusalduse avaldamise Vabariigi Valitsusele, peaministrile või ministrile; 14) kuulutab riigis välja erakorralise seisukorra vastavalt põhiseaduse §-le 129; 15) kuulutab Vabariigi Presidendi ettepanekul välja sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni; 16) lahendab muid riigielu küsimusi, mis ei ole põhiseadusega antud Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse, teiste riigiorganite või kohalike omavalitsuste otsustada. §66. Riigikogu uue koosseisu esimene istung toimub kümne päeva jooksul arvates Riigikogu valimistulemuste väljakuulutamisest. Esimeseks istungiks kutsub riigikogu kokku Vabariigi President. §67. Riigikogu korralised istungjärgud toimuvad jaanuarikuu teisest esmaspäevast juunikuu kolmanda neljapäevani ning septembrikuu teisest esmaspäevast detsembrikuu kolmanda neljapäevani. §68
Rahvusriigist kõneldes peetakse silmas poliitilist rahvust, seotud territooriumiga. Euroopas eristatakse kolme rahvuslikku arengumudelit: 1. Lääne versioon määratleb rahvust territoriaalse sideme alusel 2. Ida versioon määratleb rahvust keele ja kultuuri alusel 3. Lõuna versioon määratleb rahvust usu alusel Avaliku võimu organisatsioon On suveräänse riigi õigus ja võime teostada takistamatult oma riigiorganite süsteemi abil seaduandlikku, täidesaatvat ja kohtuvõimu. Avaliku võimu organisatsiooniks on riigi süsteem, mille moodustavad riigiaparaat (primaarsed elemendid) ja nn. teised organisatsioonid (sekundaarsed elemendid). Primaarsed on parlament, kohtud, riigipea, valitsus, ministeeriumid, ametid. Sekundaarsed on kohalikud omavalitsused, riigikaitselised organisatsioonid, erakonnad, kultuurautonoomia organisatsioonid jne. Riigitekke teooriad 1
Tänapäeva demokraatlikele riikidele on omane võimude lahusus ehk riigivõimu kolmikjaotus (valgustusfilosoof Charles de Montesquieu määratlus). Rahva valitud esinduskogu (parlament, Eestis Riigikogu) tegeleb seadusandlusega seadusandlik riigivõim, täidesaatev võim kuulub valitsusele (või riigipeale), õigusemõistmisega tegeleb seadusandlikule ja täitevvõimule mittealluv kohtuvõim. Ükski neist ei saa täita teiste riigiorganite ülesandeid, st üks inimene ei saa samaaegselt olla ametis seadusandlikus, täidesaatvas ja kohtuvõimus. Võimude lahususe abil püütakse vältida võimutäiuse kontsentreerumist, sest ainult sel viisil on võimalik riigivõimu seaduse piires hoida. Riigivõimu koondumine ühtedesse kätesse viib diktatuurile, seega on võimude lahususe eesmärk vältida võimu kuritarvitusi. Nii on tagatud kodanike vabadus, seaduste ülimuslikkus ja kohtuvõimu sõltumatus
,territoorium ,iseseisev avalik võim ) . Riigi territooriumina käsitletakse maaala mis allub riigi võimule . Riigi elanikkonna ehk rahvastiku moodustavad riigi territooriumil alaliselt või ajutiselt elavad inimesed. Etnograafiliselt jagatakse rahvastik rahvustunnuse alusel põhirahvuseks ja rahvusvähemuseks . Rahvastiku poliitilise tõlgenduse aluseks on kodakondsus . Avalik võim kui põhitunnus tähendab seda , et eksisteerib riigiorganite süsteem, mis on suuteline iseseisvalt teostama võimu oma territooriumil. Sümbolid : lipp , vapp , hümn . Valitsemine elu korraldamine . Valitsemisülesanded : · tagada inimese elu,vabaduse ja omandi kaitse kasutades selleks seadusi ja riigi sunniaparaati. · Soodustada üldise heaolu ja õigluse edenemist riigis · Osutada riigi arenguks vajalikke teenuseid ja arendada kommunikatsioonivõrke
Juriidiliselt tähendas see Eesti tunnistamist okupeerituks ja annekteerituks, st enam mitte liiduvabariigiks, vaid riigiks, kes taotleb iseseisvuse taastamist ja okupatsiooni lõpetamist. Ülemnõukogu 30. märtsi 1990. a otsusega ,,Eesti riiklikust staatusest" kinnitati, et Eesti on okupeeritud riigi staatuses, kuid tema õiguslik järjepidevus kestab edasi de jure. Nimetatud otsusega kuulutati välja üleminekuperiood, mis pidi lõppema põhiseaduslike riigiorganite moodustamisega. Samast kuupäevast pärineb deklaratsioon Eesti NSV Ülemnõukogu ja Eesti Kongressi koostööst, millega tunnistati Eesti Kongressi Eesti Vabariigi kodanikkonna esinduskoguna ja Eesti Vabariigi riigivõimu taastajana ning avaldati valmidust temaga koostööd teha. Eesti Kongress pidas oma esimese istungi 11.12. märtsil 1990 ja valis oma alaliseks organiks Eesti Komitee. Üleminekuperioodi põhiseaduslike aktide seas on tähtsamad Ülemnõukogu 8. mai 1990. a
valijaskond; võrdsus seaduse ees. Põhiseaduslikud garantiid peavad tagama indiviidi arengu ja tema õigused (riigipoolne surve peab arvestama põhiseadust). Riigiõiguslike piiridena nimetatakse veel kolmikmõju, st riigi, üksikisikute ja ühiskondlike institutsioonide omavahelist vastastikust mõjutamist. Siin avaldavad mõju nii seadused kui ka vastastikused huvid, motivatsioon ja stiimulid. Riigiõiguslikuks piiriks on ka võimu mõjupiirkonna jagunemine riigiorganite eelkõige parlamendi, valitsuse ja sõltumatute kohtute vahel. Seda nimetatakse tihti ka seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahususe põhimõtteks. Just sellel põhines Euroopa edu. Kuna täidesaatev riigivõim kuulub valitsusele, siis on riigiõiguslike piiride seisukohast lähtudes väga oluline, et mitte kogu ühiskonnaelu korraldamine ei sõltuks ainuüksi valitsusest. Rida valdkondi peaksid olema valitsusest sõltumatud. Või vähemalt suhteliselt sõltumatud.
Põhiseadus / ww.pohiseadus.ee Kasulikud lingid: riigiteataja.ee president.ee riigikogu.ee valitsus.ee õiguskantsler.ee riigikontroll.ee kohus.ee Lugemissoovitused: Taavi Annus "Riigiõigus" Jüri Põld "Loenguid Eesti riigiõigusest" Rait Maruste "Põhiseadus ja selle järelvalve" Riigiõiguse põhiküsimused Riigiõiguse mõiste Riigiõigus on õigusnormide kogum, mis määrab kindlaks ühiskondliku korra põhialused, riigiorganite moodustamise korra, pädevuse, nende vastastikused suhted, tegutsemise põhimõtted ja üksikisiku põhiõigused, vabadused ja kohustused Riigiõiguse ese on riik Riigiõiguse allikad Riigiõiguse suhe avaliku õigusega Riigiõiguse suhe rahvusvahelise õigusega Riigiõigusest(ainult meile, Eestile kehtivad) ei leia sanktsioone- tuleb vaadata teisi õigusharusid. PARAGRAHV 102 Seadusi võetakse vastu kooskõlas põhiseadusega Seaduste algatamise õigus on:
Vladimir Monomahh (1053-1125) a. Omandisuhted (vürsti maaomand, pärimine jms) b. Talupoegade sõltuvussuhted Arheograafiline komisjon a. Kogus ja andis välja Vene riigi ajaloo allikaid, sh õigusajaloolisi Sakslaste tehtud algus unustati Riigiõiguslik koolkond: Sergei Solovjov a. “kui ma Karamzinilt kogusin vaid fakte, siis Ewers sundis mõtlema Vene ajaloo üle” 1497. a sudebnik a. Reguleeris riigiorganite kompetentsi ja suhteid b. Kohtuprotsessi c. Viis vanad seadused muutunud oludega vastavusse (aitas riiki tsentraliseerida) d. Surmanuhtlus, piitsutamine jms Ivan Julma 1550. a Sudebnik a. Suurendas seaduste rolli b. Vähendas aadlike (bojaaride) omavoli c. Talupoeg võis peremeest vahetada (jüripäeval) Maakogu seadustik 17 saj Tähtsus: Valmistas ette absolutismi,
79 - 81) Ühiskondlikud suhted on suhted isikute vahel, mis kujunevad ühise praktilise ja vaimse tegevuse käigus. Õigussuhe on inimestevaheline seos, mis tekib õigusnormi alusel. Õigusnormita ei saa tekkida suhet, millel on õiguslik, juriidiline iseloom mis tekib inimeste subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustuste kaudu. Õigusnorm annab abstraktsetele subjektidele kindlad õigused. mille säilimise tagab riik. Riik tagab oma õigussuhete süsteemi puutumatuse riigiorganite abil. mis kannab individualiseeritud, määratletud iseloomu. Õigussuhete pooled on alati nimeliselt, personaalselt kindlaks määratud. Kahepoolne või ühepoolne Õigussuhe on õigusnormi alusel tekkiv isikutevaheline individualiseeritud ühiskondlik suhe, mida iseloomustab subjektide vastastikune seostus subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustustega ning toetumine riigi kaitsele. 5. ÕIGUSVÕIME JA TEOVÕIME (ÕIGUSÕPETUS, LK. 81-83)
Tänapäeva demokraatlikele riikidele on omane võimude lahusus ehk riigivõimu kolmikjaotus (valgustusfilosoof Charles de Montesquieu määratlus). Rahva valitud esinduskogu (parlament, Eestis Riigikogu) tegeleb seadusandlusega seadusandlik riigivõim, täidesaatev võim kuulub valitsusele (või riigipeale), õigusemõistmisega tegeleb seadusandlikule ja täitevvõimule mittealluv kohtuvõim. Ükski neist ei saa täita teiste riigiorganite ülesandeid. Võimude lahususe abil püütakse vältida võimutäiuse kontsentreerumist, sest ainult sel viisil on võimalik riigivõimu seaduse piires hoida. Riigivõimu koondumine ühtedesse kätesse viib diktatuurile, seega on võimude lahususe eesmärk vältida võimu kuritarvitusi. Nii on tagatud kodanike vabadus, 3 seaduste ülimuslikkus ja kohtuvõimu sõltumatus
Riigi funktsioonid liigitatakse sise- ja välisfunktsioonideks. 1. Sisefunktsioonideks loetakse riigivõimu säilitamise ja kindlustamise funktsiooni, õiguskorra tagamise f. , sotsiaalmajanduslikku f. , kultuuriliskasvatuslikku f. 2. Välisfunktsioonidest on kõige olulisemad kaitsefunktsioon, vastastikkuse koostöö ja abistamise funktsioon. 6. Mis on riigiaparaat ja riigiorgan? Kuidas riigiorganeid liigitatakse? Riigiaparaat kujutab endast riigiorganite süsteemi, mille abil teostatakse võimu. Riigiorgan on riigiaparaadi struktuurne element, selle funktsionaalne osa. Riigiorganeid liigitatakse võimude lahususe põhimõttel: seadusandlikuks, täidesaatvaks ja kohtuvõimu organiteks. 7. Milline on riigi ja õiguse omavaheline seos? Riik ja õigus on omavahel lahutamatult seoses. Õigus ei saa tekkida ilma riigi vastva tahteta, samas õiguses väljendub riigi tahe. 8
Kõrge palk Miinused: Ei tohi olla üheski muus riigiametis §63 Suur meedia tähelepanu 71. RK liikme volituste peatamise alused Vt § 64 72. RK liikme palga muutmine § 75. Riigikogu liikme tasu ning piirangud muu töötulu saamisel sätestab seadus, mida tohib muuta Riigikogu järgmise koosseisu kohta. 73. RK organid Riigikogu on ainus vahetult rahva poolt valitud riigiorgan. Vahetu demokraatlik legitimatsioon muudab Riigikogu positsiooni tugevamaks kui teiste riigiorganite oma.(Seadusi peavad järgima nii täitevvõim kui kohus).Riigikogu on Eesti Vabariigi kui avalik- õigusliku juriidilise isiku organ. 13 74. Alatise komisjoni, uurimiskomisjoni, erikomisjoni ja probleemkomisjoni vahetegu Riigikogu komisjonid jagunevad alatisteks ja erikomisjonideks. Riigikogu alatine komisjon valmistab ette eelnõusid Riigikogu täiskogus arutamiseks, teostab oma valdkonna piires kontrolli
MAAILM PÄRAST TEIST MAAILMASÕDA RAHVUSVAHELINE OLUKORD PÄRAST TEISE MAAILMASÕJA LÕPPU. KÜLMA SÕJA ALGUS Kuus aastat ja üks päev kestnus Teine maailmasõda jättis sügava jälje tervele 20. sajandile. Ohvrite arvu ja purustuste poolest ületas see sõda mitu korda Esimese maailmasõja kaotused. Täpseid andmeid ajavahemikul 1939-1945 hukkunute kohta ei ole, mõnede ajaloolaste arvates sai ainuüksi Euroopas surma umbes 60 miljonit inimest, kusjuures kõige suuremaid kaotusi kandis NSV Liit ning seda mitte ainult sakslaste ja nende liitlaste käe läbi. Nõukogude Liidu juhid aitasid ise sellele kaasa, hävitades oma rahvast hukkamiste, surmalaagritesse saatmise ning ka oskamatu sõjalise juhtimisega. Näiteks läksid suured väeüksused rindel kindlasse surma ainuüksi sellepärast, et igasugune taganemine oli võrdsustatud reetmisega. Kui Esimeses maailmasõjas said surma peamiselt sõjaväelased, siis Teise maailmasõja ...
MAAILM PÄRAST TEIST MAAILMASÕDA RAHVUSVAHELINE OLUKORD PÄRAST TEISE MAAILMASÕJA LÕPPU. KÜLMA SÕJA ALGUS Kuus aastat ja üks päev kestnus Teine maailmasõda jättis sügava jälje tervele 20. sajandile. Ohvrite arvu ja purustuste poolest ületas see sõda mitu korda Esimese maailmasõja kaotused. Täpseid andmeid ajavahemikul 1939-1945 hukkunute kohta ei ole, mõnede ajaloolaste arvates sai ainuüksi Euroopas surma umbes 60 miljonit inimest, kusjuures kõige suuremaid kaotusi kandis NSV Liit ning seda mitte ainult sakslaste ja nende liitlaste käe läbi. Nõukogude Liidu juhid aitasid ise sellele kaasa, hävitades oma rahvast hukkamiste, surmalaagritesse saatmise ning ka oskamatu sõjalise juhtimisega. Näiteks läksid suured väeüksused rindel kindlasse surma ainuüksi sellepärast, et igasugune taganemine oli võrdsustatud reetmisega. Kui Esimeses maailmasõjas said surma peamiselt sõjaväelased, siis Teise maailmasõja ...
MAAILM PÄRAST TEIST MAAILMASÕDA RAHVUSVAHELINE OLUKORD PÄRAST TEISE MAAILMASÕJA LÕPPU. KÜLMA SÕJA ALGUS Kuus aastat ja üks päev kestnus Teine maailmasõda jättis sügava jälje tervele 20. sajandile. Ohvrite arvu ja purustuste poolest ületas see sõda mitu korda Esimese maailmasõja kaotused. Täpseid andmeid ajavahemikul 1939-1945 hukkunute kohta ei ole, mõnede ajaloolaste arvates sai ainuüksi Euroopas surma umbes 60 miljonit inimest, kusjuures kõige suuremaid kaotusi kandis NSV Liit ning seda mitte ainult sakslaste ja nende liitlaste käe läbi. Nõukogude Liidu juhid aitasid ise sellele kaasa, hävitades oma rahvast hukkamiste, surmalaagritesse saatmise ning ka oskamatu sõjalise juhtimisega. Näiteks läksid suured väeüksused rindel kindlasse surma ainuüksi sellepärast, et igasugune taganemine oli võrdsustatud reetmisega. Kui Esimeses maailmasõjas said surma peamiselt sõjaväelased, siis Teise maailmasõja o...
MAAILM PÄRAST TEIST MAAILMASÕDA RAHVUSVAHELINE OLUKORD PÄRAST TEISE MAAILMASÕJA LÕPPU. KÜLMA SÕJA ALGUS Kuus aastat ja üks päev kestnus Teine maailmasõda jättis sügava jälje tervele 20. sajandile. Ohvrite arvu ja purustuste poolest ületas see sõda mitu korda Esimese maailmasõja kaotused. Täpseid andmeid ajavahemikul 1939-1945 hukkunute kohta ei ole, mõnede ajaloolaste arvates sai ainuüksi Euroopas surma umbes 60 miljonit inimest, kusjuures kõige suuremaid kaotusi kandis NSV Liit ning seda mitte ainult sakslaste ja nende liitlaste käe läbi. Nõukogude Liidu juhid aitasid ise sellele kaasa, hävitades oma rahvast hukkamiste, surmalaagritesse saatmise ning ka oskamatu sõjalise juhtimisega. Näiteks läksid suured väeüksused rindel kindlasse surma ainuüksi sellepärast, et igasugune taganemine oli võrdsustatud reetmisega. Kui Esimeses maailmasõjas said surma peamiselt sõjaväelased, siis Teise maailmasõja ...
Teleoloogiline egk eesmärgipärane - selle alusel selgub seaduse otstarve, mida peab õigusakti rakendaja arvestama. ÕIGUSE REALISEERIMINE Õiguse realiseerimine - õigusnormide elluviimist õiguse subjektide tegevuses ja see väljendub subjektide käitumises. o Õigusnormide järgimine subjektid ehk isikud allutavad oma käitumise kohustavate või keelavate õigusnormide ettekirjutustele, see ei vaja riigiorganite sekkumist, sest on riigi poolt soovitud ja vajalik käitumine. Riigil on kohustus luua soodsad tingimused selliseks käitumiseks. Tegu on passiivse käitumisega. o Õigusnormide kasutamine subjektid ehk isikud panevad toime tegusid, mida lubavad õigusnormid sisaldavad. Selline isiku käitumine on alati aktiivne (nt lapsele 3 eesnime). o Õigusnormide kohaldamine ehk rakendamine Kompetentse riigiorgani
Klassifikatsiooni aluseks on kohalike territoriaalsete kollektiivide autonoomia ja ,,kohalike vabaduste" tunnustamise aste. a) Föderalism: see on riikliku terviku sees oleva osa autonoomia kõrgeim vorm. Föderalismiga seondub tavaliselt originaalsete haldusreziimide olemasolu just kohalikes territoriaalsetes kollektiivides. Riike, mis kuuluvad föderatsiooni koosseisu, iseloomustab kolm põhitunnust: · riigiorganite iseseisvus (tänapäeval tagatakse see tavaliselt valimiste teel); · autonoomse kompetentsi olemasolu; · juriidilise isiku staatus, sh oma finantsressursid ja autonoomne eelarve. Föderatiivsetes riikides tekivad kohaliku halduse küsimused kahel tasandil: algul liikmesriigi tasandil, seejärel aga tema siseselt. Tänu föderatsiooni liikmete seadusandlikule autonoomiale võib haldusreziim erinevate liikmesriikide kohalikes territoriaalsetes kollektiivides olla erinev
Estonian Business School 20152016 õppeaasta kevadsemester AVALIK HALDUS Kordamisküsimused eksamiks ettevalmistumisel aineprogrammi teemade osas Teema 1. Riik ja ühiskond 1. Avaliku-, erasektori ning kodanikuühiskonna olemus, struktuur ja sektorite omavaheline koostoime tasakaalustatud ühiskonnakorralduses ( Loengu materjal) I Avalikusektori olemus (poliitika, riik)- osa majandusest, mis on seotud valitsuse rahaliste ülekannetega. Kontrolli funktsiooni teostab valitsus monetaar - ja fiskaalpoliitikaga. A/S tuumaks on riik. A/S tegeleb valitsemise ja haldamisega. A/S-i põhiülesanne on rahvusliku julgeoleku ja sotsiaalse heaolu kindlustamine. Institutsionaalsest aspektist lähtudes on A/S see osa majandusest, kuhu kuuluvad riigi- ja munitsipaalasutused, - fondid ja ettevõtted. Avaliku sektori funktsioonid: 1) riigivalitsemise ja omavalitsuse korr...
läbiviimise eest). Kohalikud maksud: 1) müügimaks; 2) paadimaks; 3) reklaamimaks; 4) teede ja tänavate sulgemise maks; 5) mootorsõidukimaks; 6) loomapidamismaks; 7) lõbustusmaks; 8) parkimistasu. Omavalitsusliidud: Eestis on 2 üleriigilist ja 15 maakondlikku omavalitsusliitu. Liit esindab sellesse kuuluvaid KOV üksusi kui tervikut suhetes riigiorganite, teiste isikute ja rahvusvaheliste organisatsioonidega. Üleriigiliste omavalitsusliitude eesmärgiks on: · liikmeks olevate kohalike omavalitsuste ühishuvide esindamine ja kaitsmine; · kohaliku omavalitsuse üldisele arengule kaasaaitamine; · kohalikku omavalitsust puudutavas seadusloomeprotsessis osalemine; · liikmeks olevate omavalitsusüksuste vahelise koostöö edendamine ja korraldamine;
2) vabadest vahenditest, mis on saadud seadusliku esindaja poolt või tema nõusolekul . 121. Piiratud teovõime ja otsutusvõimetus? piiratud teovõime puhul aktiivne heakskiit-tühine. otsustusvõimetusepuhul passiivne heakskiit-kehtib. 122. Mille poolest erineb seadus jamoraal? seaduste rikkumisel karistab riik-riigipoolne hukkamõist, moraali rikkumisel inimestepoolne hukkamõist. seadus on vastu võetud riigiorganite poolt, moraal on kohaldatud inimeste poolt. 123. Mis on isiku elukoht? koht kus isik alaliselt või peamiselt elab. 124. kas isik võib korraga elada mitmes kohas? jah 125. mis juhtub kui isiku elukohta ei saa kindlaks määrata? siis loetakse tema elukohaks tema igakordne viibimiskoht. 126. Milline on õigusallikate hierarhia? PS, seadused, seadusest madalamal asuvad õigusaktid, tava. 127
reeglist. Euroopa kohus (Luxemburg) lahendab liikmesriikide tülisid + kodanike ja asutuste vahelisi tülisid Euroopa Inimõiguste kohus (Strasburgis) on Euroopa Nõukogu juures ja jälgib inimõigustest kinnipidamist. Kohtunike sõltumatus: kohtunikele on tagatud ameti eluaegsus, s.t , et kohtunikul on garanteeritud ametiaeg, mis kestab kuni kohustusliku pensionieani. Lisaks on kohtunikel kõrged töötasud, et vältida altkäemaksu. Ombudsman- isik, kes kaitseb inimesi riigiorganite omavoli eest. (Eestis täidab seda ülesannet õiguskantsler- Ülle Madise) Võimude lahusus ja tasakaalustatus (töötas välja Charles de Montesquieu) - Demokraatliku riigi valitsemise põhimõte: võim on jagatud mitme asutuse ja ametikandja vahel , kes kontrollivad vastastikku teineteise tegevust. Riigis peavad olema 3 võimu eraldatud: 1) Seadusandlik võim ehk legislatiivne võim (Riigikogu) 2) Täidesaatev võim ehk eksekutiivne võim (valitsus) 3) Kohtuvõim (riigikohus)
Riigipea ülesandeid täidab kollegiaalne riigiorgan (Ülemnõukogu Presiidium), ainuisikuline riigipea puudub. Kehtib üheparteiline süsteem. Nõukogude vabariik lakkas olemast.NSV Liidu lagunemisega iseseisvateks riikideks 1991.aastal Rahvademokraatlik vabariik tekkis nendes Euroopa ja Aasia riikides, mis pärast II Maailmasõda jäid NSV Liidu mõjutsooni. Nendes riikides säilis tihti suuremas või väiksemas osas senine riigiorganite süsteem parlamendi ja valitsuse näol, mõnes riigis (nagu näiteks Tsehhoslovakkia Sotsialistlik Vabariik, Vietnami Demokraatlik Vabariik, Korea Rahvademokraatlik Vabariik ) oli ka ainuisikuline riigipea. Riikides, kus säilitati vormiliselt mitmeparteiline süsteem, pidid kõik parteid tegutsema kommunistliku- või töölispartei juhtimisel. Pärast sotsialistliku süsteemi lagunemist on rahvademokraatliku vabariigi oma valitsemisvormina säilitanud vaid Põhja-Korea, Hiina ja Kuuba.
rakenduspraktikast. 5. Printsiibid ja reeglid Dworkini järgi. Mida selline liigitus annab? Dworkin jagab normid reegliteks ja printsiipideks: Reegel on norm, mida saab täita ainult ühel seaduslikul viisil. Nii kui reeglit ei ole kindlal viisil täidetud, puudub vajadus kaaluda selle üle, kas vastav käitumisviis oli seaduslik või mitte. Reegliteks on loetud põhiseaduses norme, mis määravad kindlaks riigiorganite pädevuse (parlamendi suurus, parlamendi volituste pikkus). Näiteks saab PS-e järgi valitsus määrusi anda ainult seaduses sisalduva delegatsiooni olemasolul. Kui delegatsiooni puudub ja seadus on antud, siis on see ebaseaduslik ja reeglite rikkumine. Printsiipe on võimalik täita mitmel seaduslikul viisil. Kui printsiipide raames on käitutud erinevalt, tuleb hakata uurima seda, et see pole ebaseaduslik. Riigikohus valdavalt lähtub Dworkini sellisest lähenemisest
suured arusaamatused. Nimetatud nelja tähendust tundub olevat kõige lihtsam üles ehitada tuginevalt Roland Dworkini esialgsele liigendusele. I Dworkini järgi jagatakse normid printsiipideks ja reegliteks. Reeglid on sellised käitumisjuhised, mida õiguspäraselt saab täita ainult ühel viisil. Igasugune reeglist hälbiv käitumisviis on reegli rikkumine. Riigikohtu senises praktikas on reeglina käsitletud norme, mis reguleerivad riigiorganite pädevust ja protseduure. Näiteks on leitud, et Valitsus tohib PS §87 p 6 järgi anda ainult nn intra legem määrusi, so määrusi, mis seadust ei laienda ja ei ole sellega vastuolus. Väga ehedaks reegliks on PS muutmise korda sätestavad normid. Kui PS on muudetud neid norme rikkudes, on tehtud muudatused igal juhul PS-vastased. Põhiõigusi sätestavaid norme on Riigikohus praktikas järjekindlalt käsitlenud
Rahvusvaheline õigus 2015 1.semester Loengukonspekt Rahvusvaheline õigus = RÕ RÕ on kokkuleppel põhinev õigus. 28.september loengut ei ole! Mõlemas seminaris on osalemine kohustuslik! 1 seminari võimalik asendada lühiesseega. Eksam-‐ 1) definitsiooni küsimus, kus palutakse mingi keskne asi rahvusvahelises õiguses lahti mõtestada nt mis on reservatsioon 2)kaalukam osa-‐ teoreetilise kontseptsiooni lahti mõtestamine rahvusvahelises õigus 3) analüütiline ülesanne-‐ kaasus, mis on lahendatav rahvusvahelise õiguse elementaarsete põhimõtete alusel, võib olla ka arutlus 31.08.15 Teema I – olemus Kogu õigussüsteemi saab jagada: -‐ riigisiseseks õigussüsteemiks ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
